Anija Vallavolikogu — Anija valla arengukava muutmine — KO, 68, 799

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 70 lg 1 alusel, arvestades, et arengukava projekt oli kolm nädalat avalikustatud parandusettepanekute tegemiseks valla koduleheküljel, vallakantseleis ja valla raamatukogudes ning teade selle kohta on ilmunud 22.11.2006 ajalehes Sõnumitooja, seoses valla arengukavasse tehtud muudatustega ja valla tegevuskava aastateks 2007-2010 välja töötamisega, olles ära kuulanud volikogu komisjonide arvamused ja arvestades arenguplaneerimise- ja eelarvekomisjoni ettepanekuid, Anija Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Muuta Anija Vallavolikogu 25.09.2003 määrust nr 43 «Anija valla arengukava kinnitamine» ning Anija Vallavolikogu 28.10.2004 määrust nr 80 «Anija valla arengukava korrigeerimine» ning kinnitada «Anija valla arengukava 2007-2013» uues redaktsioonis (lisatud). 2. Määruse kohta võib 30 päeva jooksul määruse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Määrus jõustub 19.02.2007. Volikogu esimees Jaanus KALEV Lisa Anija Vallavolikogu 15.02.2007 määrusele nr 50 ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2007 - 2013 SISSEJUHATUS Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Käesolev Anija valla arengukava aastateks 2007 - 2013 sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid, sisaldades endas erinevate huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi eesmärke ning strateegiat nende eesmärkide saavutamiseks kuni aastani 2013. Arengukava lahutamatu osa on «Anija vallavalitsuse tegevuskava aastani 2010», mis sätestab tegevused arengustrateegia elluviimiseks aastatel 2007-2010. Tegevuskava sisaldab tegevuste rahastamisvajaduste jagunemist aastate lõikes. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi käsitleda tegevusvajadustena, mis on vajalik arengustrateegia realiseerimiseks, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikad sõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgeva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused täpsustatakse ja määratletakse koos iga-aastase valla eelarve koostamisega. Arengukava on aluseks Anija valla muutumisel arenenud ning vallaelanikele igakülgselt turvaliseks vallaks. I ANIJA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS 1. VÄLISKESKKONNA MÕJUTEGURID Oma arengu kavandamisel tuleb Anija vallal arvestada välikeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, mis järgneva 6 aasta jooksul võivad kujundada siinset elu. Neist kolm põhilist on: - elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast - Eesti Euroopa Liidus - struktuurfondid ja seadlusandlus - Euroopalike väärtushinnangute juurutamine ühiskonnas Anija valla rahvaarvu on keeruline prognoosida asjaolu tõttu, et sisseränne toimub paikadesse, kus elu- ja liikumistingimused on paremad, kus suudetakse luua uusi atraktiivseid elamualasid. Kaasajal täheldatav sisseränne on seotud eelkõige suvilapiirkondade või Kehra linna korrusmajadega, samuti uute elamupiirkondade arendamisega. Toimumas on tootmisettevõtete ümberpaiknemine Tallinnast linna lähiümbrusesse, kui logistiliselt sobivamatesse paikadesse. Tööstuse arenguks on vallas olemas soodsad tingimused Kehras (raudtee, tööstuse arenguks vaba maa, muud kommunikatsioonid). Edasist arengut ja eriti uute tööstusettevõtete Kehrasse tulekut pärsib hetkel kõige enam vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu nappus kohapeal. Lähtuvalt Maastrichti lepingus (01.11.1992) püstitatud ülesandest, saavutada ühtlane majanduslik ja sotsiaalne arengutase kogu Euroopas, on Eesti jaoks Euroopa Liidu liikmena avatud struktuurfondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF), Ühtekuuluvusfond. Lisaks jäävad lähiaastateks avatuks veel ka liitumisläbirääkimise perioodil funktsioneerinud eelstruktuurfondid – ISPA, PHARE JA SAPARD. Teatud määral vajab ühtlustamist Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlus, mis võib muuta nõudeid ja norme kõikvõimalikes eluvaldkondades. Euroopa Liidu liikme staatus loob eeldused ka inimeste väärtushinnangute muutumisel «euroopalikumaks». See tähendab elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi ja puhtuse ning sotsiaalse tasakaalustatuse väärtustamist. Üha rohkem järgitakse oma tegevustes säästliku arengu printsiipi. KOKKUVÕTTEKS. Valla arengusihtide seadmisel tuleks arvestada globaalses mastaabis toimuvaga. Kuivõrd neid arengutrende on väiksel Eestil sisuliselt võimatu muuta, siis tuleb kasutada kohanevat strateegiat, püüdes globaalseid arenguprotsesse võimaluse piires teadvustada ja vältida vallas arengusuundi, mis võiksid tuua tulevikus kaasa negatiivseid tagajärgi. 2. ANIJA VALLA SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUEELDUSED HETKEOLUKORRA TUGEVAD KÜLJED Nr Teguri nimetus Võimalik positiivne mõju 1 Soodne asend ja head ühendusvõimalused Tallinnaga Kehras (raudtee, ühendusteed) Elanike töövõimaluste avardumine, uute asukate sisseränne 2 Soodsad tingimused tööstuse arenguks Kehras (raudtee jms) Uute tööstusettevõtete tulek, elanike töövõimaluste laienemine 3 Heade eeldustega põllumajanduspiirkond Põllumajandusettevõtluse areng, töövõimaluste avardumine maapiirkonnas, maapiirkondade asustuse säilimine 4 Looduslik potentsiaal (metsad, Kõrvemaa maastik, veekogud) Vaba aja veetmise ja puhketeenuste areng, turismi areng, teenindusettevõtluse areng 5 Piisavalt maad elamuehituseks Uute elanike sisseränne, valla tulubaasi kasv 6 Turvaline elukeskkond (kuritegevust vähe) 7 Külakeskuste arengu hoogustumine Elanike väljarände vähenemine, maksujõuliste asukate jäämine valda, valla elanikonna suurenemine HETKEOLUKORRA NÕRGAD KÜLJED Nr Teguri nimetus Võimalik negatiivne mõju 1 Vähe vaba aja veetmise võimalusi (puudub kino, noorte vaba aja veetmise võimalusi vähe, Tallinna võimalused piisavalt kaugel, külades vähe vabaõhuürituste korraldamise kohti jt) Vald ei ole elu- ja reisi sihtkohana atraktiivne, kaubanduse ja teeninduse areng on pärsitud, mõjuriks noorte piirkonnast lahkumiseks, suurendab noorsooprobleeme 2 Kommunikatsioonivõrgud ja infrastruktuur vananenud (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, küttevõrgud, tänavad jt) Elukeskkonna kvaliteet langeb, perspektiivselt suur koormus vallaeelarvele, seoses sellega teiste eluvaldkondade alafinantseeritus 3 Hariduskeskkond vähe atraktiivne Noored lahkuvad teistesse koolidesse, noored pered lahkuvad piirkonnast, uued võimalikud asukad jäävad tulemata 4 Puuduvad arvestatavad turismiatraktsioonid Turistide hulk ei suurene, töövõimalused ei parane 5 Ääremaade külade ühistranspordiprobleemid ja teenuste halb kättesaadavus (liikumisvõimalused valla keskuse ja külade vahel välja arendamata) Ääremaade külade elanikkond väheneb, uued, maksujõulised asukad jäävad saabumata, valla elanikkond väheneb 6 Kehra tselluloosi- ja paberi vabrikust lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud (miljöö, spetsiifiline lõhn) Pidurdab uuselamuehituse arengut, võimalikud maksujõulised uusasukad valivad elukohaks teise piirkonna, osa elanikke rändab välja, valla elanikkond väheneb 7 Vabriku kõrval asuva töölisasula maine Kinnisvarahinnad suhteliselt madalad, vaesema toimetulekuraskustega elanikkonna sisseränne Tallinnast, sotsiaalsete probleemide ja sotsiaalhooldekulude suurenemine VÄLISKESKKONNA VÕIMALUSED Nr Teguri nimetus Võimaldab 1 Euroopa Liidu struktuuriabi Eestile Võimaldab parandada investeeringutoetuste abil kohaliku infrastruktuuri (teed, tänavad, kommunikatsioonid, hooned jm) kvaliteeti 2 Inimeste mobiilsuse suurenemine, väärtushinnangute muutumine (säästev areng, looduslik mitmekesisus, keskkonnapuhtus, pendelränne jms) Võimaldab pakkuda vallas elukohta uutele linnastunud aladelt väljarändavatele elanikele, pakkuda puhke ja vaba aja veetmisteenuseid looduses jm VÄLISKESKKONNA OHUD Nr Teguri nimetus Ohustab 1 Elanikkonna vananemine Sotsiaalsfääri kulude kasv, tööjõu ja maksumaksjate arvu vähenemine, omavalitsuse tulubaasi vähenemine, maksukoormuse kasv 2 Globaalse majanduskeskkonna halvenemine (terrorism, sõda jms) Välisinvesteeringute vähenemine, investorite ja tööstustootmise lahkumine, tööpuuduse järsk kasv, sotsiaalabi järsk suurenemine, valla tulubaasi kahanemine 3 Valla territooriumi «kõrvalejäämine» nö Tallinna otsese tagamaa suurenemise «II lainest» Eluasemeehituse madal areng, investeeringute sissevoolu vähesus, töövõimaluste vähesus, valla tulubaasi vähenemine 4 Riigi regionaalpoliitika jätkuv olukord Valla tulubaasi nõrkus, omavahenditest madala investeerimisvõime jätkumine ARENGUEELDUSTE KOKKUVÕTE Anija valla olulisemateks tugevusteks on suhteliselt soodne asend liiklusmagistraalide ja Tallinna linnastu suhtes, mis peaks andma head eeldused nii investeeringute sissevooluks ja ettevõtluse arenguks, kui ka uue, maksujõulise elanikkonna, sisserändeks. Tugevatest külgedest soodustab seda ka hea looduslik potentsiaal (suured metsamassiivid, veekogud, Kõrvemaa maastik), mis on eelduseks turismi arengule ning ka heade põllumajandustingimuste (maa) olemasolu, mis on heaks eelduseks maamajanduse arengul. Siiski ei ole valla nimetatud tugevad küljed seni tinginud ei ettevõtluse ega elamuehituse märgatavat arengut. Probleeme (nõrku külgi), mis seda pärsivad, on palju ja need on suhteliselt kaalukad. Peamiseks probleemiks piirkonnale on Kehra linna kui keskuse vähene areng nii piirkonna teeninduskeskusena kui elukeskkonnana. Vähe on võimlusi vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Puudub piisavalt toitlustus- ja majutusettevõtteid ning arvestatavad turismiatraktsioonid, samuti vallasisene transport külade ning valla keskuse vahel. Uuendamist vajavad enamik kommunikatsioone ja ühiskondlikke hooneid. Vähetähtsad ei ole ka Kehra tselluloositehasest lähtuvad negatiivsed mõjud (intensiivne ja ebameeldiv lõhn) ja Kehra kui tehase töölisasula maine. Valla maapiirkondade arengut pärsivad nii nõrgalt arenenud külakeskused kui ka teede halb olukord ja kommunikatsioonide halb kvaliteet või puudumine. Eesti omavalitsustel ja sh ka Anija vallal on võimalused EL struktuuriabi toel parandada infrastruktuuri kvaliteeti ja elavadada kohalikku arengut. See eeldab eelarvevahendite otstarbekat kasutamist. Oluline on suunata kõik võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele, et muuta vald atraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskohana, mis omakorda tooks juurde nii uusi elanikke väljaspoolt, kui ka väldiks praeguse elanikkonna väljarännet ja tasakaalustaks rahvastiku madalast iibest tulenevaid ohte. Eesti elanikkonna ja eriti Tallinna linnastu elanikkonna elatustaseme tõus soodustab üha enam linnastunud aladelt väljarännet ja Anija vald konkureerib uute asukate osas kõigi teiste Harjumaa ja Eesti omavalitsustega. Oluline on aidata igati kaasa Kehrasse või selle lähialadele uute, olulist tööhõivet pakkuvate tootmisetevõtete loomisele, vähendamaks riske, mis seonduvad piirkonna suurima tööandja - Kehra tselluloosi- ja paberivabriku võimaliku seiskumisega. II VALLA ARENGUMUDEL ARENGUPÕHIMÕTTED Anija valla arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid: Jätkusuutlikkus – valla elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiliste väärtuste- loodusliku keskkonna, kultuuripärandi ja traditsioonide säilimist ja säästlikku arengut; Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamisel ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel; Innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele; infrastruktuuri arendamine asumite vahetusse lähedusse tootmise arendamiseks ja partnerluspõhimõtete alusel Euroopa struktuurifondide (PPP) abiga kasvulava loomine uute tehnoloogiliste ja kõrgekvaliteedilise tööjõu väljaarendamiseks; Demokraatia – kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks. 2. VALLA ARENGU ÜLDEESMÄRK JA STRATEEGILISE ARENGU VÕTMEVALDKONNAD Anija valla arengu üldeesmärgiks on: VALLA ELANIKE KÕRGE ELUKVALITEET Elanike elukvaliteet väljendub jätkusuutlikus majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus, puhtas elukeskkonnas, tagatud sotsiaalses turvalisuses, heas tervises, inimeste kindlustundes homse suhtes. Üldeesmärgi saavutamise tuvastamiseks võib rakendada mitmesuguseid elanike elukvaliteeti iseloomustavaid indikaatoreid, nagu inimeste sissetulekute muutus, töötuse tase, elanike eluiga, sündivus, rändesuunad, elanike rahulolu (küsitlus) jpt ning nende muutust võrreldes naaberomavalitsuste, maakonna ja Eesti keskmiste näitajatega. Anija vallavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks, mis on käsitletav ka omavalitsuse missioonina, on: VALLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU NING KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE Valla majanduslik elujõud ja konkurentsivõime ning selle läbi ka valla elanike heaolu kasvu üheks olulisemaks eelduseks on tööealise ja töövõimelise elanikkonna osakaalu suurenemine omavalitsuse territooriumil. Jätkuvalt madala sündivuse taustal on maapiirkonna kohaliku omavalitsuse ees seisvaks ülesandeks tagada kohalike elanike jäämine piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tööealise ja töövõimelise elanikkonna sisserändeks peamiselt linnastunud aladelt (peamiselt Tallinn ja tema lähiümbrus). Nimetatud ülesannete täitmisel on oluline edu saavutada alljärgnevates strateegilistes tegevussuundades (võtmevaldkondades), mis on: • Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine • Kohaliku arengupotentsiaali tugevndamine (töövõimaluste mitmekesistamine, uute töökohtade loomine, maa- ja puhkemajanduse parandamine) • Kohaliku kogukonna arendamine 3. VALLA ARENGUVISIOON AASTAKS 2013 Anija vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga ja majanduslikult mitmekesine, atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga, jätkusuutlikult arenev omavalitsus, kus paikneb Ida-Harju tõmbekeskus Kehra. Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur. Kultuuriliselt aktiivses seltsitegevusega kogukonnas on elanikele tagatud kvaliteetne haridus, mitmekülgsed rakendusvõimalused ja sotsiaalne turvatunne. Finantseerimisvajaduste koondtabel Tabel B (lk 26) 4. ARENGUSTRATEEGIA Käesolev peatükk sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid ja ülesanded) Anija valla strateegiliste arengusuundade (võtmevaldkondade) lõikes, mis on vajalikud valla arengu üldeesmärgi (p 2) ja arenguvisiooni (p 3) realiseerimiseks (Joonis 1 lk 23). VÕTMEVALDKOND I: Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine Inimeste elu- ja tööpaiga valikul on põhiliseks teguriks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord, ümbritseva keskkonna puhtus ja üldine miljöö ning kohaliku arengu jätkusuutlikkus. Antud võtmevaldkonna sihiks on Anija valla elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Anija vallas on vajalik kvaliteetsete ja atraktiivsete haridusvõimaluste väljaarendamine, mitmekesiste kultuuri ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimaluste väljaarendamine, kvaliteetsete sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine, kaasaegse tehnilise infrastruktuuri (teed-tänavad, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, elektrivarustus, kommunikatsioonivõimalused, ühistransport) väljaarendamine. Samuti on vajalik valla üldise miljööväärtuse parandamine ja elukeskkonna turvalisuse tagamine. Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks ja haldamiseks on vajalik valla efektiivse ja eduka juhtimissüsteemi väljaarendamine. EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013 E 1.1: Kvaliteetsed ja atraktiivsed haridusvõimalused Lasteaiateenus ja alusharidus Strateegilised arengusuunad Koolieelsete lasteasutuste arengus on prioriteediks Anija lasteaed-algkooli rajamine Anija külla ning arendada olemasolevaid tasemele, mis tagaks kaasaegsed tingimused laste individuaalseks arenguks ning kvaliteetse alushariduse omandamiseks. Selleks: - uuendatakse koolieelsete lasteasutuste materiaal-tehniline baas - arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab töötajate kvalifikatsiooni paranemise ja aitab kaasa kasvatuse kvaliteedi tõusule - soodustatakse lasteaiateenuse kättesaadavust omavalitsuse äärealade elanikkonnale vähemalt piirkondliku tasemega - suurendatakse lasteaedade hoolekogude rolli lasteaedade juhtimises ja arendamises Omavalitsus toetab lasteaedade arengukavade koostamist ja elluviimist. Ülesanded (meetmed) : Ü 1.1.1 Haridusasutuste õppimis- ja olmetingimuste ning infotehnoloogiliste võimaluste uuendamine Ü 1.1.2 Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine Üldharidus Strateegilised arengusuunad Valla prioriteediks on Anija külas Anija lasteaed-algkooli rajamine ning tagada olemasoleva haridusasutuste võrgustiku arendamine. Vajalik on tõsta koolide haridusteenuse kvaliteet ja konkurentsivõime tasemele, mis tagaks valla haridusasutuste eelistamise valla laste poolt teistele haridusasutustele ning pakuks haridusteenust ka vallast väljapoole. Selleks: - töötatakse välja Kehra Keskkooli õpilaskodu kontseptsioon - käivitatakse Kehra Keskkoolis kasvatusraskustega õpilaste klass - uuendatakse koolide materiaal-tehniline baas - arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab pedagoogide kvalifikatsiooni paranemise ja aitab kaasa õppetöö kvaliteedi tõusule - täiustatakse õpilastransporti - rajatakse lasteaed-algkool Anja külla koos Eesti riigiga Omavalitsus toetab koolide arengukavade koostamist ja elluviimist. Ülesanded (meetmed): Ü 1.1.1 Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Ü 1.1.2 Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine Ü 1.1.3. Kehra Keskkoolis õpilaskodu taastamise kontseptsiooni väljatöötamine Ü 1.1.4 Kehra Keskkoolis kasvatusraskustega õpilaste klassi käivitamine Ü 1.1.5 Õpilastranspordi täiustamine Ü 1.1.6 Anija lasteaed-algkooli rajamine Huviharidus Strateegilised arengusuunad Valla üheks prioriteediks on huvialaharidusvõimaluste mitmekesistamine (sh muulastele). Selleks: - toetatakse Kehra Kunstidekooli arengut - toetatakse koolide, Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse ning rahvamajade juures tegutsevate huvialaringide tegevust Kehra Kunstidekooli arengu prioriteediks on kaasaegse eelprofessionaalse muusika- ja kunstialase alghariduseteenuse väljaarendamine, pakkudes teenust ka väljapoole Anija valda. Lisaks on kooli tegevuse prioriteetideks aktiivne osalemine piirkonna kultuurielu organiseerimisel ja eri rahvusrühmade integreerimisel eesti ühiskonda. Suurendatakse teenuste mahtu täiskasvanutele. Ülesanded (meetmed): Ü 1.1.1 Haridusasutuste õppimis- ja olmetingimuste ning infotehnoloogiliste võimaluste uuendamine Ü 1.1.2 Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse tõstmine Ü 1.1.3 Kunsti- ja muusikaalase hariduse edasiarendamine. E 1.2: Vallaelanike vajadusi rahuldavad mitmekesised ja kvaliteetsed kultuuri- ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimalused Kultuur Strateegilised arengusuunad Kultuurivaldkonna arengu prioriteetideks on professionaalse ja rahvakultuuri elujõu ning vallaelanikele mitmekesiste kultuurivõimaluste kättesaadavuse tagamine. Selleks: - renoveeritakse ja laiendatakse Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskust - arendatakse külarahvamajad Alavere ja Voose külades multifunktisonaalseteks kultuuri- ja külaelukeskusteks - säilitatakse Anija külas kohaliku kultuuri- ja külaelukeskuse (sh raamatukogu) funktsioonid Anija mõisa baasil - arendatakse raamatukogud välja multifunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks - toetatakse valla rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate kollektiivide ja MTÜ-de tegevust Olemasolevate kultuuriasutuste areng Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse arenguprioriteediks on ülevallaliste ja teiste suurürituste korraldamine. Kavandatakse kultuurikeskuse hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Alavere Rahvamaja arenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine. Suurendatakse noortele suunatud tegevust (kohalik noortekeskus). Arendatakse välja päevakeskuse funktsioonid. Vajalik on rahvamaja hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Voose Rahvamaja arenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine. Vajalik on rahvamaja renoveerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine, avaliku internetipunkti ja teabetoa loomine. Alavere Külaraamatukogu arenguprioriteetideks on külaraamatukogu lülitumine ülevabariigilisse ühtsesse interneti baasil tegutsevasse rahvaraamatukogude süsteemi, üleminek automatiseeritud laenutussüsteemile ja avaliku internetipunkti edasiarendamine. Anija Külaraamatukogu arenguprioriteediks on jätkata külaraamatukogu tegevust ning areneda see välja polüfunktsionaalseks info- ja teabekeskuseks. Jätkatakse väljasõite Lilli piirkonda raamatute laenutamiseks. Kehra Linnaraamatukogu arenguprioriteediks on kvaliteetse töökeskkonna väljaarendamine. Selleks on vajalik raamatukoguhoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Lisaks on vajalik lasteosakonna tegevuse laiendamine ja avaliku internetipunkti edasiarendamine. Ülesanded (meetmed): Ü 1.2.1 Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse tegevuse arendamine ja hoone renoveerimine Ü 1.2.2 Vabaajakeskuse hoone rajamine Ü 1.2.3 Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks Ü 1.2.4 Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks Ü 1.2.5 Kultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine Ü 1.2.6 Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine Ü 1.2.7 Vetla puhkekompleksi taotlemine munitsipaalomandisse. Sport ja muud vaba aja aktiivse veetmise võimalused Strateegilised arengusuunad Spordivaldkonna arenguprioriteediks on sportimisvõimaluste ja muude vaba aja aktiivse veetmise võimaluste laiendamine vallaelanikele. Selleks: - toetatakse valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevust - korrastatakse olemasolevad spordirajatised - toetatakse spordiväljakute rajamist lasteasutuste juures, elurajoonides ja külakeskustes - arendatakse tervise- ja rahvasporti ning organiseeritakse tervise- ja rahvaspordiüritusi - arendatakse välja supluskohad - rajatakse tervise- ja matkaradu - rekonstrueeritakse staadion vallasiseses linnas Kehra - ehitatakse ujula vallasisesesse linna Kehra Ülesanded (meetmed): Ü 1.2.8 Spordiinfrastruktuuri arendamine Ü 1.2.9 Rahvaspordi arendamine Ü 1.2.10 Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine Ü 1.2.11 Kehra ujula rajamine. E 1.3: Kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused Strateegilised arengusuunad Valla sotsiaalhoolekande ülesandeks on toimetulekuraskustega ja riskirühmadesse kuuluvate vallaelanike toimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning võrdsete võimaluste loomine puuetega inimestele. Selleks arendatakse välja kaasaegsed sotsiaalhoolekandeteenused ning asutustevõrgustik. Sotsiaalhoolekande sihtrühmadeks on lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega täiskasvanud (sh töötud) ja puuetega inimesed. Teenuste areng Lastekaitsealases töös on prioriteediks ennetava tegevuse arendamine, mis väldiks laste toimetulekuraskuste tekkimist. Rakendatakse meetmeid, mis tagavad lastele vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse ja võimaluse tegeleda huvialadega. Vanemliku hoolitsuseta lastele võimaldatakse võimalikult perelähedasi kasvutingimusi, kujundades välja kasuperede võrgustiku. Lastekaitsealasesse töösse kaasatakse olemasolevaid kolmanda sektori organisatsioone, soodustades samuti uute tekkimist ja arengut. Kohalikes keskustes (Kehra ja esmatasandi keskused - Anija, Alavere, Voose, Lilli) luuakse noortele alternatiivsed või täiendavad tingimused vaba aja sisustamiseks mitmekesises vormis (noorte- ja päevakeskused, noorteühingud, -klubid, lastelaagrid). Arendatakse preventatiivset tööd riskiperedega (toimetulekuõpetus), et vältida lastega perede langemist toimetulekuraskustesse. Toetatakse toimetulekuraskustega noorte iseseisva elu alustamist. Eakate hoolekandealases töös on prioriteediks inimväärsete tingimuste tagamine eakatele ning eakate aktiivse eluhoiaku säilitamine. Kohalikes keskustes luuakse tingimused eakatele omavaheliseks suhtlemiseks, aktiivseks ajaveetmiseks ning huvitegevuseks. Arendatakse eakatele suunatud avahooldus- ja tugiteenuseid. Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekandes on prioriteediks pikaajaliste töötute marginaliseerumise vältimine ning toimetuleku soodustamine. Selleks toetatakse toimetulekuraskustega vallaelanikele toimetuleku õpetamist, samuti kutsealast nõustamist. Koostöös tööhõiveametiga luuakse kohalik aktiviseerimiskeskus (seaduse järgi tööhõiveametite funktsioon – luua maakonnas aktiviseerimiskeskusi), kus pakutakse tööalast nõustamist (ka karjäärinõustamist noortele) ning psühholoogilist nõustamist. Puuetega isikute hoolekandes on ülesandeks võrdsete võimaluste loomine puuetega isikutele toimetulekuks, õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Valla sotsiaalhoolekandeteenuste toimimiseks tagatakse sotsiaaltransport. Kaasatakse kolmanda sektori organisatsioone või ühinguid valla sotsiaalhoolekandeteenuste arendamisse ja osutamisse. Asutuste areng Päevakeskused Arendatakse välja tugev ja toimiv päevakeskus vallasiseses linnas Kehra. Jätkatakse senise päevakeskuse ja beebikooli tegevust ning arendada välja noorte kutsenõustamine. Täiendavalt arendatakse päevakeskuste funktsioonid välja Alaveres ja Voosel, kohaliku rahvamaja baasil. Perspektiivis on vajalik leida sobivad võimalused päevakeskuse väljaarendamiseks Anijal. Noortekeskus Perspektiivis arendatakse välja noortekeskus. Noortetegevuse mitmekesistamiseks toetatakse Kehras, endises ait-kuivati hoones, noortele suunatud teenindusettevõtluse arengut (noortele suunatud meelelahutuskeskus, toitlustus-majutus, vaba aeg, internetikohvik). Hooldekodu Pikemas perspektiivis (2013) rajatakse Anija valla eakate hooldekodu. Lähemas perspektiivis (kuni 2009) ostetakse hooldekodu teenust väljapoolt valda ning renoveeritakse munitsipaalmaja aadressil Kehra Kose mnt 10, kus on sotsiaalkorterid. Sotsiaaleluruumid Arendatakse välja valla vajadustele vastavad sotsiaaleluruumid. Ülesanded (meetmed): Ü 1.3.1 Sotsiaalkeskuse ja noorsootöö väljaarendamine Ü 1.3.2 Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine Ü 1.3.3 Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine Ü 1.3.4 Sotsiaaleluruumide väljaarendamine Ü 1.3.5 Eakate hooldekodu rajamine Ü 1.3.6 Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine Ü 1.3.7 Sotsiaaltranspordi loomine Ü 1.3.8 Tavanditeenuse väljaarendamine Ü 1.3.9 Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel Ü 1.3.10 Terviseedenduse arendamine ja edendusprojektide kaasfinantseerimine Ü 1.3.11 Tervisekeskuse arendamine E 1.4: Valla kõrge miljööväärtus, heakorrastatud elukeskkond Strateegilised arengusuunad Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on oluline avalikus kasutuses ja miljööväärtuslike alade (haljasalad, pargid, puhkealade, väärtuslikud maastikuelemendid, looduse üksikobjektid jt) ja veekogude kui erilise tähtsuskategooria objektide kaitsmine, korrastamine ja püsiva heakorra tagamine. Samuti on oluline valla tehiskeskkonna (hooned, ehitised jms) heakorrastatuse tagamine. Tõhustatakse valla heakorraeeskirjade täitmist. Ülesanded (meetmed): Ü 1.4.1 Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine ning järelvalve korraldamisele kaasaaitamine Ü 1.4.2 Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine Ü 1.4.3 Külade miljööväärtuse tõstmine (ajalooliste objektide korrastamine ja korrastamise soodustamine) Ü 1.4.4 Teede- ja metsaäärsete korrastamine Ü 1.4.5 Keskkonnaohtlike objektide likvideerimise nõudmine E 1.5: Nõuetele vastava jäätmekäitluse tagamine Strateegilised arengusuunad Vallavalitsuse kohustuseks on oma haldusterritooriumil jäätmealase tegevuse juhtimine ning olmejäätmete ning tootmisjääkide kogumise, sorteerimise, veo ja töötlemise korraldamine. Jätkatakse prügikogumisteenuse tellimist erafirmadelt. Vallavalitsuse täiendav tegevus on suunatud prügikäitluse laienemiseks kõigile saasteallikatele valla territooriumil, olemasoleva jäätmereostuse likvideerimisele ning prügisorteerimise väljaarendamisele. Ülesanded (meetmed): Ü 1.5.1 Prügikäitluse arendamine E 1.6: Kvaliteetne, aastaringselt läbitav ning optimaalne teede ja tänavate võrgustik Strateegilised arengusuunad Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vajalik tagada head ühendusteed ümberkaudsete suuremate keskustega ning ühendusteed valla eri osade ja keskuse (Kehra) vahel. Selleks jätkatakse kohalike teede regulaarset hooldust ning teede ja tänavate järkjärgulist renoveerimist ja remonti ning sildade ja truupide ehitust ning renoveerimist vastavalt valla teehoiukavale. Kehra linna osas on prioriteetideks tänavakatete kvaliteedi parendamine ja kergeliiklusteede rajamist ning ohutu ühenduse väljaarendamine linnaosade vahel üle raudtee. Lisaks arendatakse välja Kehra linna ning valla esmatasandi keskuste tänavavalgustus. Ülesanded (meetmed): Ü 1.6.1 Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine Ü 1.6.2 Tänavavalgustuse väljaarendamine Ü 1.6.3 Kehra raudteeülepääsu rajamine koostöös riigiga Ü 1.6.4 Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine E 1.7: Kvaliteetsed ja kaasaja keskkonnakaitsenõuetele vastavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenused Strateegilised arengusuunad Prioriteetseteks arengusuundadeks on olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine, et viia joogiveekvaliteet ja reoveepuhastus kehtivatele nõuetele vastavaks ning uute ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine teenustega seni katmata tiheasustusaladel. Kehra linna, Ülejõe küla ja Lehtmetsa küla osas jätkatakse olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava järgsete investeeringute ettevalmistamist ja rakendamist. Alavere, Anija, Voose ja Lilli külade puhul koostatakse vastav projektlahendus. Ülesanded (meetmed): Ü 1.7.1 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine E 1.8: Kaasaegsed ja kvaliteetsed kaugkütteteenused Strateegilised arengusuunad Arenguprioriteetideks on valla olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimine ja kütteseadmete optimeerimine (küttekulude vähendamiseks). Kehra linna ja Lehtmetsa küla osas on vajalik küttetorustike renoveerimine ja Lehtmetsa katlamaja moderniseerimine. Alavere küla osas on prioriteediks kaugkütteteenuse mahu taastamine ja laiendamine. Ülesanded (meetmed): Ü 1.8.1 Kehra kaugküttevõrgu väljaarendamine Ü 1.8.2 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine E 1.9: Arenenud elamumajandus Strateegilised arengusuunad Optimeeritakse ja korrastatakse munitsipaalelamufond. Soodustatakse ja toetatakse korterelamutes korteriühistute teket ja kortermajade haldamise väljaarenemist. Soodustatakse rida- ja ühepereelamute ehitamist Ülesanded (meetmed): Ü 1.9.1 Munitsipaalelamufondi korrastamine Ü 1.9.2 Korteriühistute tekke soodustamine Ü 1.9.3 Rida- ja ühepereelamute ehitamise soodustamine Ü 1.9.4 Kehra linna väljaarendamine detailplaneeringu alusel E 1.10: Valla kõigis osades on tagatud elektrivarustus Ülesanded (meetmed): Ü 1.10.1 Kehra linna energeetika arengukava elluviimine Ü 1.10.2 Hajaasustusalade elektrifitseerimise probleemi lahendamisele kaasaaitamine E 1.11: Valla kõigis osades kättesaadavad kaasaegsed kommunikatsiooniteenused Ülesanded (meetmed): Ü 1.11.1 Internetiühenduse kättesaadavuse tagamine kogu valla elanikkonnale E 1.12: Valla kõigi piirkondade huve arvestav ühistranspordikorraldus Ülesanded (meetmed): Ü 1.12.1 Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine Ü 1.12.2 Bussipeatuste väljaarendamine ja bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös riigi maanteeametiga Ü 1.12.3 Vallasiseste tugiliinide väljaarendamine E 1.13: Tagatud turvalisus valla territooriumil Ülesanded (meetmed): Ü 1.13.1 Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine Ü 1.13.2 Naabrivalve ja korrakaitse arendamine Ü 1.13.3 Valla munitsipaalpolitsei kontseptsiooni väljatöötamine E 1.14: Efektiivne ja edukas valla juhtimine Ülesanded (meetmed): Ü 1.14.1 Valla haldushoone väljaarendamine Ü 1.14.2 Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine Ü 1.14.3 Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga Ü 1.14.4 Munitsipaalvara haldamise arendamine Ü 1.14.5 Eestisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine VÕTMEVALDKOND II: Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine Arendustegevuse sihiks antud valdkonnas on Anija valla kohaliku ressursipotentsiaali ja arengueelduste (asend, olemasolev infrastruktuur, loodus- ja muinsusväärtused jm) kasutuselevõtmine valla konkurentsivõime tugevdamiseks, mis, lisaks kohaliku omavalitsuse avalike teenuste kvaliteedi tõstmisele, suurendaks piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet elu- ja ettevõtluskohana. Eekõige on see seotud ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomisega, mis elavdaks majandust Anija valla keskuses – Kehras, kui ka valla teistes piirkondades. Selleks: - suurendatakse Kehra atraktiivsust investeerimiskohana - arendatakse Kehra kui keskuse teenindusfunktsioone - toetatakse maamajanduse arengut ja alternatiivste ettevõtlusharude väljakujunemist valla teistes piirkondades - mitmekesistatakse ja arendatakse Anija valla turismi- ja puhkevõimalusi - soodustatakse vallas üldplaneeringuga määratud aladel elamuehitust infrastruktuuri arendamisega valla kaasabil - taotletakse valla arenguks vajaliku maa andmist munitsipaalomandisse EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013: E 2.1: Soodne ettevõtluskeskkond, Kehra kui Ida-Harjumaa majandus-, teenindus- ja tõmbekeskus Kehra atraktiivsuse tõstmine investeerimiskohana ja Kehra keskus- ning teenindusfunktsioonide arendamiseks: - arendatakse välja ettevõtlusalad - parandatakse Kehra kättesaadavust/ligipääsetavust ümberkaudsetest piirkondadest - arendatakse välja Kehra linnakeskus - mitmekesistatakse Kehra teenindus- ja kaubandusvõimalusi Ülesanded (meetmed): Ü 2.1.1 Töötatakse välja Anija valla tööstustehnopargi rajamise kontseptsioon Ü 2.1.2 Kehra ligipääsetavuse parandamine Ü 2.1.3 Linnakeskuse väljaarendamine Ü 2.1.4 Teeninduse ja kaubanduse mitmekesistamine E 2.2: Mitmekesine ja keskkonnasäästlik maamajandus Ülesanded (meetmed): Ü 2.2.1 Alternatiivsete tootmisharude arengu soodustamine E 2.3: Mitmekesised ja atraktiivsed puhke- ja turismivõimalused, väärtustatud looduskeskkond ning kultuuri- ja ajaloopärand Ülesanded (meetmed): Ü 2.3.1 Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine Ü 2.3.2 Puhkealade väljaarendamine Ü 2.3.3 Matkaradade rajamine Ü 2.3.4 Aktiivse puhkuse teenuste arendamine Ü 2.3.5 Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine Ü 2.3.6 Mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse toetamine Ü 2.3.7 Puhkemajandusliku koostöö arendamine Ü 2.3.8 Anija mõisakompleksi arendamine ja pargi piirdemüüri restaureerimine Ü 2.3.9 Informatsiooni ettevalmistamine, trükised, levitamine E 2.4: Anija valla sihipärane mainekujundus Ülesanded (meetmed): Ü 2.4.1 Valla reklaamimine ja maine kujundamine E 2.5: Atraktiivsed elamupiirkonnad Ülesanded (meetmed): Ü 2.5.1 Uute elamupiirkondade väljaarendamine üldplaneeringu alusel VÕTMEVALDKOND III: Kohaliku kogukonna arendamine Antud valdkonna sihiks on Anija valla inimpotentsiaali tugevdamine, ühtse kogukonna ning kohaliku identiteedi kujundamine ning esmatasandi keskustevõrgustiku väljakujundamine. Selleks on vajalik: - elanikkonna ühistegevuse arendamine, suurendades vallaelanike osalust ja vastutust kohalike probleemide lahendamisel ning eluolu arendamisel - külade üldkasutatavate rajatiste ja külakeskuste väljaarendamine - külakeskuste teenindusvõimaluste arendamine - elanike huvi- ja täiendharidusvõimaluste arendamine - erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine ja rahvusvähemuste ühiskondlikku ellu kaasatuse suurendamine EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013 E 3.1: Arenenud külaliikumine Ülesanded (meetmed): Ü 3.1.1 Külade elanike ühistegevuse ja külakeskuste arendamine E 3.2: Mitmekesised ja kättesaadavad täiskasvanu täiend- ja huviharidusevõimalused Ülesanded (meetmed): Ü 3.2.1 Täiskasvanute täiend - ja huvihariduse arendamine E 3.3: Erinevate rahvusrühmade integreeritus kohalikku kogukonda Ülesanded (meetmed): Ü 3.3.1 Erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine. III ANIJA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTANI 2010 1. Tegevuskava koostamine ja täiendamine Käesolev peatükk käsitleb valla arengumudelis püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikke konkreetseid tegevusprojekte, mis on vajalik teostada aastatel 2007-2010. Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse vajadusel iga-aastaselt enne 1. oktoobrit (KOKS § 37 lg 7). Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse valla eelarvet, riiklike toetusi, riiklikest abiprogrammidest (RAK 2007-2013), era- ja mittetulundussektori investeeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid. 2. Anija vallavalitsuse omavahenditest finantseerimisvõime prognoos aastani 2010 Valla tegevuskava elluviimise finantseerimisels on oluliseima tähtsusega valla eelarve ja eelarves arenguprojektide elluviimiseks võimalike vabade vahendite hulk. Eelarve tulude maht 2007.a on eeldatavasti 65 578 500.- krooni, millest maksude osakaal on 39 505 000.- krooni, millest omakorda füüsilise isiku tulumaks 35 825 000.- krooni. Võrreldes 2006.a valla tuludega on 2007.a planeeritud tulud 2006.a tuludest ca 4,3% suuremad. Samas on 2006. eelarveaasta vaba jääk eeldatavalt vähemalt 4 100 000.- krooni, olles sealjuures võrreldes 2005 a. vaba jäägiga suurem 4 000 000.- krooni. Valla 2007.a tulude protsentuaalset jaotust iseloomustab (Joonis 2 lk 24). Valla 2007.a eelarve kulude maht koos inveteeringutega on eeldatavalt 65 449 000.- krooni. Võrreldes 2006.a kinnitatud eelarvega on 2007.a eelavesse planeeritud kulude maht ca 16% suurem. Üldised valitsemiskulud moodustavad koos reservfondi ja võla teenindamiseta eelarve kuludest 14,91%. Kulude jaotust protsentuaalselt 2007.a eelarves iseloomustab (Joonis 3 lk 24). Valla eelarvekuludes moodustavad tegevuskulud 86,2% (56 466 000.- krooni), millest 54,9% on personalikulud (35 924 000.- krooni) ja 31,3% on majandamiskulud (20 541 000.- krooni), eraldised moodustavad 5,1% (3 340 000.- krooni), investeeringud 6,4% (4 237 000.- krooni) ning muud kulud 2,1% (1 406 000.- krooni). Tegevuskava investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuste omavahendeid (vallaeelarve vahendid või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid (eeldavad kõik enamasti kaasfinantseerimist vallaeelarvest). Omavalitsuse investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab « Valla- ja linnaeelarve seadus» eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid. Anija vallal on 01.01.2007 seisuga laenukohustusi 13 885 000.- krooni, mis on ca 20,8% 2007.a. eelarve kuludest. 2007. aasta laenude tagasimakse summa koos intressiga on 4 650 000.- krooni, moodustades 2007 a. puhastatud eelarvest 9,8%. Tulude prognoos Eelarve prognoosi perioodiks 2007-2010 (vt joonis 2 lk 24) suuremaid muudatusi omatulude laekumistes valla tulubaasis ette ei nähta. Arvestades üldist majanduskasvu, on arvestatud valla omatulude keskmiseks kasvuks perioodis 5% aastas, mis peaks olema enam-vähem võrdne ka tarbijahinnaindeksi muutuse ja valdade põhitegevusalade kulude kasvuga. Omatulud moodustavad eelarvetuludest üle poole (72,1%). Tähtsamad omatulude katteallikad on üksikisiku tulumaks ja maamaks. Sellised omatulude allikad, nagu vara müük, on erakorralise iseloomuga ja selle suurenemist pole otstarbekas ette prognoosida. Teistest tululiikidest on olulise tähtsusega veel eraldised riigieelarvest ja laekumised ministeeriumite eelarvetest, moodustades 27,9% tuludest. Edaspidi riigi toetused mittesihtotstarbeliste toetuste osas eeldatavalt ei suurene, vaid jäävad samale tasemele või pigem vähenevad. Sihtotstarbeliste toetuste osas suurenevad toetused võrdeliselt kuludega ja need toetused ei ole siiski ainult jooksvate kulude katmiseks, sisaldades ka eraldisi investeeringuteks. Kulude prognoos Kulude prognoosil on valitsuskuludes 2009.a. ette näha kulude langust, kuna valitsus koondatakse ühte hoonesse. Teistes kululiikides on oodata kulude suurenemist. Keskmiseks inflatsioonist tingitud kulude kasvuks võib ette näha 5% aastas, tööjõukuludes 5% aastas. Kulude osas mis olid seotud riigieelarveliste eraldistega (koolitoetused) toimub suurenemine võrdeliselt tuludega. Investeeringud Vajalike investeeringute maht tegevuskava järgi ületab võimalike investeeringute määra mitmekordselt. Seda seetõttu, et Eestis kehtivate toetusprogrammide ja riiklike investeeringutoetuste väljakujunenud praktika tõttu (pidevad muutused ja lühiajalised etteteatamistähtajad) on eelarveväliste toetuste planeerimine mitme aasta peale ette väga keeruline. Seega on tegevuskava koostatud peamiselt silmas pidades vajadusi, mille konkreetne elluviimine ja tegevuste valik täpsustatakse iga-aastaselt, sõltuvalt saadaolevatest investeeringutoetustest ja omavalitsuse haldussuutlikkusest projektide ettevalmistamisel. Arvestades riigieelarvest seatud piiranguid võib siiski prognoosida tegevuskava investeeringute elluviimise katteallikana edasise laenukoormuse kasvu perioodis 2007-2010, mis sõltub siiski vallavolikogu poliitilistest otsustustest. Valla omafinantseerimisvõime aastani 2010 Valla omafinantseerimisevõime väljaselgitamisel kasutati valla viimase kolme eelarveaasta eelarveid, võõrvahendite osakaalu seisuga 31.12.2006.a. ning olemasolevate laenude tagasimaksete osakaalu eelarvest ning valla investeerimisplaane aastal 2007. Kasutades 25% omafinantseerimist (prognoositav enamiku riigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest (ka rahvusvahelised) finantseeringute puhul on ligikaudne investeerimismaht aastas umbes 4-5 miljonit krooni, arvestades 2007. aasta eelarve eeldatavale tulude laekumise prognoosi ja vaba jäägi suurust. Investeeringute mahu suurendamiseks 2007. aasta kehtiva tulude prognoosi ja kulude taseme juures saaks valla laenukoormust suurendada perioodil 2007-2010 kuni 30 miljonini, jõudes aastaks 2010 ligi 30 miljoni kroonini. Laenude tagasimaksmisel arvestakse tagasimakse perioodiks kuni 10 aastat, ehk igal aastal makstakse tagasi 1\10 laenudest. Laenuintressiks on keskmiselt 4-5% laenujäägilt aastas. Valla investeerimisvõime suurendamiseks ilma uute laenudeta peaks oluliselt suurenema kas üksikisiku tulumaksu laekumine või tuleks vähendada valla püsikulusid (Tabel A lk 25). IV JOONISED JA TABELID Joonis 1: Valla arengumudeli skeem

Joonis 2 : Anja valla 2007.a eelarve tuluallikate jaotus 28,0% 0,3% 60,2% 2,7% 1,5% 7,3% Riigilt Maksud Tulu vee erikasutuselt Varade müük Kaupade ja teenuste müük Muud tulud

Joonis 3 : Anija valla 2007.a eelarve kulude jaotus 54,9% 2,1% 6,5% 5,1% 31,4% Personalikulud Majandamiskulud Eraldised Reservfond, intressid Investeeringud

Tabel A: Anija valla omavahenditest finantseerimisvõime prognoos 2007-2010 (tulud tabelis esitatud tuhandetes kro Nimetus 2007 2008 2009 2010 TULUD KOKKU 75578,5 79180,2 90714,2 98514,9 Tulud (va sihtotstarbelised toetused) 47314,5 49680,2 52164,2 54772,4 Sihtotstarbelised toetused (ivesteeringud, koolitoetus sh. koolitoit) 18264,0 18500,0 19550,0 18742,5 sh Spordihoone laenus tasumiseks 3000,0 1500,0 1700,0 Tulud muudest fondidest - ei planeerita enne heakskiidu saamist eelarvesse 10000,0 11000,0 19000,0 25000,0 KULUD KOKKU 75449,8 80299,1 96078,2 113654,9 Kulud (va varade soetamine ja renoveerimine) 61212,6 64273,2 67486,9 70861,2 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine - omafinatseerimine 4237,2 5025,9 9591,3 17793,7 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine - välisfinatseering 10000,0 11000,0 19000,0 25000,0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -4228,7 118,9 3764,0 14040 Finantsvarade suurenemine Finantsvarade vähenemine Kohustuste vähenemine -4228,7 -4881,1 -5236,0 -3960,0 Kohustuste suurenemine 5000,0 9000,0 18000,0 FINATSEERIMISTEHINGUD Finantsvarasid seisuga 01.01 4100,0 1000,0 1600,0 1100,0 Vabad rahalised vahendid 4000,0 900,0 1500,0 1000,0 Kassatagavara 100,0 100,0 100,0 100,0 Finantsvarasid seisuga 31.12 1000,0 1600,0 1100,0 2100,0 Vabad rahalised vahendid 900,0 1500,0 1000,0 2000,0 Kassatagavara 100,0 100,0 100,0 100,0 FINANTSKOHUSTUSED Finantskohustusi seisuga 01.01 13885,7 9657 9875,9 12739,9 Finantskohustusi seisuga 31.12 9657,0 9875,9 12739,9 26779,9 INVESTEERINGUTE MAHT 14237,2 16025,9 28591,3 42793,7 Maksimaalne võimalik investeeringute maht omavahenditest 4237,2 5025,9 9591,3 17793,7 Investeeringud muudest fondidest 10000,0 11000,0 19000,0 25000,0 Tabel B ELUVALDKONDADE TEGEVUSKAVADE FINANTSEERIMISVAJADUSTE KOONDTABEL VALDKONNAD Investeeringuvajadus kokku (esialgne) Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 2011-2013 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF 1 HARIDUS 43185 3310 5165 3 890 4255 4045 4700 3770 3800 8650 1600 2 KULTUUR, SPORT JA VABA AEG 90750 680 3900 3135 5390 8575 28330 8300 21000 4940 6500 3 SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID 13 825 595 880 720 980 720 1130 520 980 3440 3860 4 HEAKORD, HALJASTUS, JÄÄTMEMAJANDUS 935 345 195 100 165 100 10 20 5 TEED, TÄNAVAD 25540 1360 800 3160 1750 3920 1750 3600 1100 3100 5000 6 VEEVÄRK KANALISATSIOON 17182 194 288 1875 750 700 13375 7 ENERGEETIKA, KOMMUNIKATSIOONID 5057 170 750 500 1500 500 1500 8 ELAMUMAJANDUS 15900 100 200 200 900 3 000 11500 9 ÜHISTRANSPORT 3200 400 2400 400 10 TURVALISUS 740 115 275 100 100 150 11 TURISM 20675 1015 9060 1030 9270 30 270 12 JUHTIMINE 16150 850 2800 2100 1600 8800 2007 2008 2009 2010 2011-2013 253139 8734 20843 17680 21745 23505 37780 20000 28380 45875 28460 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF V TEGEVUSKAVA TABELID Tegevuskava tabelites kasutatavate lühendite selgitused E- valla visioonist ja arengumudelist tulenev eesmärk. Ü- ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks. Tähistab enamasti kitsamat tegevusvaldkonda või tegevuste kompleksi, mis näitab arengu vajadust, kuid ei määratle konkreetselt teostatavaid tegevusi. VF- vallaeelarve välised finantseerimisallikad. Tegevused on jaotatud eri tabelistesse omavalitsuse eluvaldkondade kaupa, vastavalt arengumudelis toodud ülesannetele. Iga ülesande puhul on viidatud arengumudeli eesmärgile, mille realiseerimisele antud ülesande raames tegevuste kavandamine ja elluviimine kaasa aitab. Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevuse üldmaksumus (kui on vallaeelarvest eraldi rahastatav), teostamise aeg, rahastamise kava lähiaastatel, eeldatavad eelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutav üksus. Tegevustabelites estatud prioriteetsus: 3 - kõrgema prioriteetsuse astmega; 2 - keskmise prioriteetsuse astmega; 1 - madalama prioriteesuse astmega. Tegevuskava tabel: Haridus (E 1.1) Eesmärk Prioriteet Jrk. nr Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Ü 1.1.1 Kehra linnalasteaed «Lastetare» 3 1 Lasteaia renoveerimisprojekt 250 125 125 2 Hoone hädavajalikud renoveerimistööd, sh 3 Fassaadi remont 200 100 100 3 Hoone sokli ja sillutisriba renoveerimine 50 50 2 Toitlustusruumide renoveerimine 60 60 2 Küttesüsteemi ja soojussõlme rekonstrueerimine 1000 250 750 1 Akende ja välisuste vahetus 100 100 1 Elektrisüsteemide ja ventilatsiooni rekonstrueerimine 700 50 300 350 2 I korruse põrandate vahetus (koridor, rühmaruumides) 400 200 200 3 Katuslae soojustamine 400 100 300 2 Kanalisatsiooni- ja vesivarustuse jaotussüsteemide rekonstrueerimine 300 150 150 3 Rühmaruumide remont 1100 400 400 400 400 50 50 100 100 KOKKU: 4560 325 1185 1500 350 400 300 500 Ü 1.1.1 Lasteaed «Lepatriinu» 2 3 Lasteaiahoone renoveerimisprojekt 250 25 100 125 4 Lasteaia hoone renoveerimine, sh 3 Köögi ventilatsioon 500 100 400 Küttesüsteemide rekonstrueerimine x 2 Rühmaruumide ja üldruumide kapitaalremont 1 720 210 650 210 650 1 Hoone välisfassaad 3 Välisrõdude uuendamine x x 5 Õueala korrastamine, sh: 1 Vundamendi niiskustõke ja drenaaz 250 250 1 Õueala teekatete vahetus 600 75 225 75 225 1 Õueala piirdeaed ja väravad 90 90 2 Mänguväljakute ja spordirajatiste uuendamine 160 40 120 2 Infotehnoloogia(võrgu ehitamine) 160 80 80 2 Köögiseadmed 300 50 100 100 50 KOKKU: 4030 750 1395 485 875 395 130 Ü 1.1.1 Alavere lasteaed «Mõmmila» 1 6 Lasteaiahoone renoveerimisprojekt 250 250 7 Lasteaia hoone renoveerimimine, sh 3 Sõime- ja noorema aiarühma ruumide kapitaalremont 1 000 250 250 250 250 1 Köögi renoveerimine 1500 500 1000 3 Katuse vahetus 1000 200 800 2 Akende vahetus 300 100 200 1 8 Õueala piirdeaed ja varjualused 100 40 100 9 Tuletõrje signalisatsioon 100 100 KOKKU: 4250 550 1050 250 250 850 1200 40 100 Ü 1.1.1 Kehra Keskkool 3 10 Suure ja väikese maja renoveerimisprojekti koostamine 750 250 500 11 Keskkoolihoonete renoveerimistööd, sh: 3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine 1800 300 500 500 500 3 Õppeköögi renoveerimine 500 100 400 2 Suure maja ventilatsiooni väljaehitamine 3500 500 1000 1000 1000 1 Suure maja renoveerimine 3000 500 500 1000 1000 2 Väikese maja ventilatsiooni väljaehitamine 2000 200 800 200 800 1 Väikese maja renoveerimine 4000 200 400 400 800 1000 1200 Ü 1.1.3 1 12 Õpilaskodu taastamine x x x x KOKKU: 15550 650 900 1400 1200 2100 3100 3000 3200 Ü 1.1.1 Alavere Põhikool 13 Koolihoone remonttööd ja soojapidavuse suurendamine, sh: 3 Valgustus 280 80 200 3 WC-de renoveerimine koos ventilatsiooniga 310 60 250 2 14 Keemia, füüsika ja looduse ainekabinettide väljaehitamine 300 100 200 2 15 Köögiseadmete uuendamine 185 5 80 20 80 3 16 Võimla duxiruumide kap.remont 300 300 2 17 Kogu hoone ventilatsiooni vahetus 1000 350 350 300 KOKKU: 2375 445 530 470 280 350 300 Ü 1.1.1 Kehra Kunstidekool 3 18 Hoone renoveerimisprojekti koostamine 150 150 19 Hoone renoveerimistööd, sh: 3 Katuse vahetus ja katuslae soojustus 700 100 600 2 Akende (koos sillustega) ja siseuste vahetus 380 40 340 1 Keldriruumide remont 2 Klassiruumide, WC, riietusruumide ja personaliruumide remont 400 50 100 100 150 KOKKU: 1630 340 1040 100 150 Ü 1.1.6 Anija lasteaed-algkooli rajamine 3 20 Lasteaed-algkooli kontseptsiooni loomine x 3 21 Detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamine 500 250 250 2 22 Lasteaed-algkooli ehitamine x x x x KOKKU: 500 250 250 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 32895 3310 5165 3890 4255 4045 4700 3770 3800 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Kultuur, sport, vaba aeg (E 1.2) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF E 1.2.1 1 Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse arendamine 3 2 Kultuurihoone renoveerimisprojekt 100 100 Kuluurikeskuse hoone renoveerimine sh 3 Katuse ja varikatuste renoveerimine 700 200 500 3 WC-de renoveerimine 70 20 50 2 Saali, lava ja lavataguste ruumide renoveerimine 100 30 20 50 2 Sama, akende ja uste vahetamine 100 30 20 50 1 Fuajee ja garderoobi renoveerimine 100 100 1 Hoone välisfassaadi renoveerimine 3 Küttesüsteemi ja ventilatsiooni rekonstrueerimine 800 200 600 3 Anija mõisakompleksi restaureerimiskontseptsiooni koostamine x x x x 3 Anija mõisahoone restaureerimisprojekti koostamine 2000 200 800 200 800 3 Anija mõisa restaureerimine 18000 3000 6000 3000 6000 3 WC-de renoveerimine 300 100 200 KOKKU: 22070 220 200 610 1840 3300 6800 3100 6000 Ü 1.2.2 3 Vabaajakeskuse hoone rajamine 1 4 Vabaajakeskuse detailplaneeringu koostamine 100 100 1 Vabaajakeskuse projekteerimine, ehitamine ja sisustamine KOKKU: 100 100 Ü 1.2.3 Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks 5 Alavere Rahvamaja 3 6 Alavere rahvamaja renoveerimisprojekti koostamine 50 50 Rahvamaja renoveerimine ja sisustamine, sh 2 Katuse renoveerimine 1100 100 1000 3 Elektrisüsteemi renoveerimine 600 100 500 3 WC-de ja kanalisatsiooni renoveerimine 270 270 2 Helitehnika 100 50 50 KOKKU: 2120 100 500 320 200 1000 7 Voose Rahvamaja Voose rahvamaja renoveerimine sh 3 WC ja köögi renoveerimine 440 90 350 3 Välisuste ja akende vahetamine 150 75 75 1 Välisfassaadi renoveerimine 260 60 200 2 Teabe- ja mängutoa renoveerimine, riietusruumi ehitamine 50 50 3 Signalisatsiooni paigaldamine 30 30 3 8 Elektrisüsteemi renoveerimine 25 25 Külaplatsi rajamine sh 2 Lastele mänguväljaku rajamine 140 40 100 1 Välisvalgustuse paigaldamine 80 80 KOKKU: 1175 105 205 450 135 200 80 Ü 1.2.4 Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks 9 Lilli raamatulaenutus 3 Lilli raamatulaenutuspunkti jaoks sobiva ruumi leidmine x KOKKU: 10 Kehra Linnaraamatukogu 2 11 Raamatukogu ruumide renoveerimisprojekti koostamine (koos lasteaia hoone projektiga) 100 100 Raamatukogu hoone renoveerimine, sh 3 Ruumide renoveerimine 550 120 430 KOKKU: 650 100 120 430 Ü 1.2.5 12 Kultuuri valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine 3 MTÜ-de tegevuse toetamine x x x x KOKKU: Ü 1.2.6 13 Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine 3 14 Kehra vabaõhu-laululava projekti koostamine 40 40 2 15 Vabaõhu-laululava ja tribüüni ehitus 2500 1000 1500 2 16 Külade vabaõhuürituste kohtade väljaehitamise kaasfinantseerimine 300 300 KOKKU: 2840 1040 1500 300 Ü 1.2.7 17 Spordiinfrastruktuuri arendamine 3 18 Kehra spordikeskuse ehitus 6200 3000 1500 1700 3 19 Spordikeskusesse inventari muretsemine (jõusaali sisustus) 385 35 350 3 20 Kehra spordi- ja puhkeala detailplaneering 200 200 3 21 Kehra spordi- ja puhkeala projekteerimine ning ehitamine 10000 500 1500 8000 1 22 Kehra ujula projekteerimine ja ehitamine 33800 200 600 3000 10000 5000 15000 KOKKU: 49785 235 3000 850 1500 4500 19700 5000 15000 Ü 1.2.5 23 Spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine MTÜ-de tegevuse toetamine x x x x Ü 1.2.8 24 Rahvaspordi arendamine 2 Pallimänguplatside rajamine ja korrastamine x x x x Ü 1.2.9 25 Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine 2 26 Supluskohtade rajamine x x x x x x x 2 27 Kehra tervisespordi raja arendamine 570 20 200 10 100 20 200 20 Ü 1.2.10 3 28 RMK-le kuuluva Vetla puhkekompleksi taotlemine munitsipaalomandisse KOKKU: 570 20 200 10 100 20 200 20 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 79310 680 3900 3135 5390 8575 28330 8300 21000 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Sotsiaalhoolekanne, tervishoid (E 1.3) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. Nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.3.1 Sotsiaalkeskuse ja noorsootöö väljaarendamine Kehras 3 1 Kreutzwaldi tn 6 I korruse renoveerimine Kehra Sotsiaalkeskuseks 500 100 400 3 2 Õueala väljaehitamine, mänguplats, rularajad 400 20 80 20 80 20 80 20 80 3 3 Alavere noortetoa remont, laiendamine ja õueala välja ehitamine 225 25 50 50 100 1 4 Kehra raudteejaama hoone renoveerimisprojekti koostamine ja renoveerimine(noortekeskuseks) KOKKU: 1125 145 480 70 80 70 80 120 80 Ü 1.3.2 Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine 3 5 Õpilaste töömaleva (laagrite) korraldamine x x x x x x x x 3 6 Riskiperede toimetulekuõpetus x x x x x x x x 3 7 Noorte kutsenõustamine x x x x x x x x KOKKU: Ü 1.3.3 Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine x x x x x x x x Ü 1.3.4 Sotsiaaleluruumide väljaarendamine 2 8 Sotsiaalkorterite renoveerimine 800 200 x 200 x 200 x 200 x 2 9 Saun-pesuköögi renoveerimine (Lehtmetsa 10) 400 200 200 3 10 Munitsipaalmaja väljaehitamine (Kose mnt 10) ja renoveerimine 3000 100 400 200 800 200 800 100 400 KOKKU: 4200 300 400 600 800 600 800 300 400 Ü 1.3.6 11 Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine x x x x Ü 1.3.7 12 Sotsiaaltranspordi loomine x x x x Ü 1.3.9 13 Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel x x x x x x x x Ü 1.3.10 14 Terviseedenduse arendamine ja edendusprojektide kaasfinantseerimine x x x x x x x x Ü 1.3.11 Tervisekeskuse arendamine 3 15 Hoone renoveerimise projekt Kreutzwaldi 7 100 100 Hoone renoveerimine 1100 50 50 100 50 250 100 500 KOKKU: 1200 150 50 100 50 250 100 500 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 6525 595 880 720 980 720 1130 520 980 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Heakord, haljastus, jäätmemajandus (E 1.4 ja E 1.5) Eesmärk Prioriteet Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Tegevused Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.4.1 1 Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine x x x x x x x Ü 1.4.2 Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine x x x x x x x x 3 3 2 3 Kehra jõeäärsete parkide rajamine Jägala jõe põhja puhastamine 450 250 100 100 KOKKU: 450 250 100 100 Ü 1.4.3 Külade miljööväärtuse tõstmine 2 4 Lagunevate tootmishoonete ja rajatiste lammutamine 100 30 50 20 2 5 Jääkreostuse likvideerimine(omavolilised prügilaondamise kohad, end. masuudihoidlad) 65 15 20 20 10 KOKKU: 165 45 70 40 10 Ü 1.4.4 2 6 Teede- ja metsaäärsete korrastamine x x x x x x x x Ü 1.4.5 7 Keskkonnaohtlike objektide likvideerimise nõudmine x x x Ü 1.5.1 Prügikäitluse arendamine x 3 8 Olmejäätmete kohtsorteerimise juurutamine (selgitustöö, konteinerite ostmine/rent ja paigaldus) ning kogumisplatside rajamine korrusmajade õuealadele 300 50 25 100 25 100 x x KOKKU: 300 50 25 100 25 100 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 915 345 195 100 165 100 10 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Teed, tänavad (E 1.6) Eesmärk Prioriteet Tegevused Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Maksumus tuh. kr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve Vf Eelarve VF Ü 1.6.1 Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine Teede ehitus ja rekonstrueerimine 3 1 Raudoja-Härmakosu tee tolmuvaba kate 500 400 100 1 2 Ülejõe külateed 250 250 3 3 Alavere küla teed ja platsid 500 100 100 100 200 3 4 Lehtmetsa küla teed ja platsid 650 100 250 300 2 5 Vikipalu tee 200 100 100 1 6 Aavere ring 180 180 3 7 Paenurme tee(külavaheline tee) 300 100 100 100 3 8 Partsaare tee 300 100 100 100 KOKKU: 2880 400 500 650 950 380 3 9 Kehra linna tänavate rekonstrueerimine ja ehitus: Kehra keskuse ja tänavate detailplaneering 10000 3 10 Kooli ja Keskuse t korterelamute juurdepääsuteed, parklad 1150 150 250 250 250 250 1 11 Põrgupõhja tänavate tolmuvaba kate 750 250 500 1 12 Vana-asula tänavate tolmuvaba kate 200 200 2 13 Välja tänav (katte remont, kõnnitee rajamine) 200 1 14 Kooli tänav 350 350 3 15 Tervisekeskuse juurdepääs ja parkla 320 50 270 2 16 Põhja tänav 1850 100 750 1000 3 17 Kehra keskväljak 4200 200 500 1500 500 1500 2 18 Kooli põik 180 180 1 19 Aiandi tn 250 250 1 20 Sõpruse väljak 200 200 1 21 Kreutzwaldi tn 400 400 1 22 Anija mnt KOKKU: 10050 530 1300 1750 2020 1750 2500 Sildade ehitus ja rekonstrueerimine 1 23 Vanaõue 1350 250 1100 3 24 Rippsillad 650 50 300 300 1 25 Ülejõele silla ehitus KOKKU: 2000 50 300 300 250 1100 Ü 1.6.2 Tänavavalgustuse väljaarendamine 2 26 Anija välisvalgustus 80 80 2 27 Lilli välisvalgustus 120 120 2 28 Lehtmetsa elamukvartali välisvalgustus 110 110 3 29 Alavere välisvalgustus 150 50 100 2 30 Voose välisvalgustus 50 50 2 31 Põrgupõhja linnaosa välisvalgustus 320 200 120 3 32 Põhja tn 200 200 3 33 Kose mnt (Lehtmetsa külas) 450 50 200 200 3 34 Kalda tn 150 50 100 3 35 Kooli ja Keskuse tn 280 280 2 36 Pikva välisvalgustus 50 50 3 37 Kose mnt (Kehra linnas) 150 150 2 38 Kehra, Lehtmetsa ja Ülejõe ühtne tänavavalgustuse süsteem 600 100 200 300 KOKKU: 2710 380 910 950 470 Ü 1.6.3 Kehra raudteeülepääsu rajamine 1 39 Raudteeülepääsu projekt ja ehitamine x 3 40 Jalakäijate silla projekteerimine ja ehitamine x KOKKU: Ü 1.6.4 2 41 Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine x x x x 2007 2008 2009 2010 Kokku: 17640 1360 800 3160 1750 3920 1750 3600 1100 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Veevärk, kanalisatsioon (E 1.7) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.7.1 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine 1 Alavere, sh 2 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 750 50 700 2 Veevõrgu renoveerimine 2 Kanalisatsiooni renoveerimine 1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine KOKKU: 750 50 700 2 Anija, sh 1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 Veevõrgu renoveerimine 3 Kanalisatsiooni renoveerimine 1 122 122 500 500 3 Reoveepuhasti rajamine 1 100 1100 KOKKU: 2 222 122 1 600 500 3 Härmakosu, sh 1 Ühisveevärgi rekonstrueerimine 1 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine KOKKU: 4 Kehra linn, sh 3 Põhjaveehaarde renoveerimine ja veetöötluse rajamine 2 Ühisveevärgi rekonstrueerimine ja laiendamine 1 Kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine 1 Sadeveekanalisatsioon KOKKU: 5 Lehtmetsa, sh 3 Olemasoleva ühisveevärgi renoveerimine 2 Ühisveevärgi laiendamine ja puurkaev-pumpla rajamine 1 Olemasoleva kanalisatsiooni renoveerimine 1 Uue kanalisatsiooni rajamine KOKKU: 6 Lilli, sh 1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine 1 Kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine 3 Reoveepuhasti rajamine 360 72 288 KOKKU: 360 72 288 7 Voose,sh 1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 3 Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine 475 275 200 2 Kanalisatsiooni rajamine 2 Reoveepuhasti rajamine KOKKU: 475 275 200 8 Ülejõe, sh 2 Ühisveevärgi rajamine 1 Ühiskanalisatsiooni rajamine KOKKU: 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 3 807 194 288 1 875 750 700 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Energeetika, kommunikatsioonid (E 1.8, E 1.10 ja E 1.11) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 JRK. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.8.1 Kehra kaugküttevõrgu väljaarendamine 3 1 Kehra kaugküttevõrgu renoveerimine (VELKO OÜ AV) x x x 3 2 Vallamaja ühendamine kaugküttevõrguga 920 170 750 KOKKU: 920 170 750 Ü 1.8.2 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine 1 3 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine 4000 500 1500 500 1500 KOKKU: 4000 500 1500 500 1500 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 4920 170 750 500 1500 500 1500 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Elamumajandus (E 1.9) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.9.1 Munitsipaalelamufondi korrastamine 3 1 Elamufondi perspektiivplaani koostamine x 3 2 Elamufondi renoveerimine 800 100 200 200 200 KOKKU: 700 100 200 200 200 Munitsipaalmaja ehitamine sh 1 3 Projekteerimine 700 700 1 4 Ehitamine KOKKU: 700 700 Ü 1.9.2 3 5 Korteriühistute tekke soodustamine x x x x Ü 1.9.3 2 6 Rida- ja ühepereelamute ehitamise soodustamine x x x 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 1400 100 200 200 900 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Ühistransport (E 1.12) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.12.1 3 1 Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine x x x x Ü 1.12.2 Bussipeatuste väljaarendamine ja bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös riigi maanteeametiga 2 2 Aavere, Lilli ja Kuusemäe bussipeatuste ehitamine 800 400 400 1 3 Kehra bussijaama rajamine 2000 2000 KOKKU: 2800 400 2400 Ü 1.12.3 3 4 Vallasiseste tugiliinide väljaarendamine x x x x 2007 2008 2009 2010 b 2800 400 2400 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Turvalisus (E 1.13) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.13.1 Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine 2 1 Alavere tuletõrjehüdrandi uuendamine 25 25 3 2 Kehra tuletõrjehüdrantide uuendamine 215 65 150 2 3 Tuletõrje veevõtukohtade rajamine 350 50 100 100 100 KOKKU: 590 115 275 100 100 Ü 1.13.2 Naabrivalve ja korrakaitse arendamine 3 4 Korrakaitse toetamine x x x x 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 590 115 275 100 100 Eelarv. VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Turism (E 2.3) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 2.3.1 1 Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine x x x x Ü 2.3.2 2 Puhkealade väljaarendamine x x x x x x x Ü 2.3.3 Matkaradade rajamine sh 3 3 Anija looduskaitseala matkarada 25 5 20 KOKKU: 25 5 20 Ü 2.3.4 4 Aktiivse puhkuse teenuste arendamine x x x x x x x x Ü 2.3.5 5 Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine x x x x x x x x Ü 2.3.6 Mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse toetamine x x x x 3 6 Voose Kõrtsi taastamises osalemine KOKKU: 20000 1000 9000 1000 9000 Ü 2.3.8 Anija mõisakompleksi arendamine 3 7 Anija mõisapargi müüri rekonstrueerimise projekt ja teostus 650 10 40 30 270 30 270 KOKKU: 650 10 40 30 270 30 270 Ü 2.3.9 8 Informatsiooni ettevalmistamine, trükised, levitamine x x x x x x x x 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 20675 1015 9060 1030 9270 30 270 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Juhtimine (E 1.14) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.14.1 Valla haldushoone väljaarendamine 3 1 Infotehnoloogia väljaarendamine (server) 400 100 100 100 100 3 2 Haldushoone väljaehitamise aadressil Kreutzwaldi 6 kontseptsioon 3650 100 2100 1450 KOKKU: 4050 200 2200 1550 100 Ü 1.14.2 Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine 3 3 Sõiduautode soetamine 550 350 200 KOKKU: 550 350 200 Ü 1.14.3 2 4 Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga x x x Ü 1.14.4 Munitsipaalvara haldamise arendamine 3 5 Olemasolevate hoonete aluse maa mõõdistamine 300 150 150 3 6 Hoonete aluse maa taotlemine munitsipaalomandisse 150 50 50 50 3 7 Teede ja tänavate aluse maa mõõdistamine 1300 100 200 500 500 3 8 Teede ja tänavate aluste riigimaade taotlemine munitsipaalomandisse x x x x 1 9 Teede aluste eramaade taotlemine munitsipaalomandisse 1000 1000 KOKKU: 2750 300 400 550 1500 Ü 1.14.5 3 10 Eestisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine x x x 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 7350 850 2800 2100 1600 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF