Keskkonnaminister — Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord — RTL, 23, 402

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 20 lõigete 2 ja 6 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kaitsemetsa majandamise nõuded ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühmadele ning nõuetest tingitud saamata jäänud tulu ja täiendavalt tehtud kulude hüvitamine. § 2. Kaitsemetsaks määramine (1) Kinnisasja metsa kaitsemetsaks määramiseks esitab Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuse (edaspidi keskkonnateenistus) juhataja keskkonnaministrile käesoleva määruse lisa 1 kohase ettepaneku. (2) Keskkonnaminister määrab metsa kaitsemetsaks käskkirjaga eelmises lõikes nimetatud ettepaneku alusel. § 3. Keskkonnaministri määratavate kaitsemetsade tüübid ja määramise alused (1) Loometsad on lubikaloo, leesikaloo või kastikuloo kasvukohatüüpi kuuluvad metsad. Looala kaitsemetsaks saab määrata lubikaloo ja leesikaloo kasvukohatüübi metsi ning terviklikke kastikuloometsa massiive. (2) Luitemetsad on ahelikena paiknevatel positiivsetel liivastel tuuletekkelistel pinnavormidel kasvavad nõmmemetsad. Luitekaitsemetsaks saab määrata metsi, mille majandamine tulundusmetsana tekitaks erosiooniohu ja pinnavormide kahjustamise. (3) Uuristus- või tuulekandeohtliku ala kaitsemetsaks saab määrata metsi, mis kasvavad nõlvadel, mille kalle on vähemalt 10 kraadi. (4) Survelise põhjaveega ala metsa saab kaitsemetsaks määrata Eesti hüdrogeoloogilise kaardi alusel põhjavee ülevoolu piirkondadeks arvatud aladel. (5) Sanitaarkaitsemetsad on metsad, mis eraldavad tootmisettevõtteid, raudteid ja maanteid elurajoonidest, samuti metsad, mis kaitsevad asulaid tugeva tuule või lumetuisu eest. Sanitaarkaitsemetsaks saab määrata: 1) metsi, mis paiknevad tiheasustusala piires elamutele lähemal kui 200 m; 2) metsi, mis jäävad toimiva raudtee, riikliku tähtsusega maantee või tööstusettevõtte ja tiheasustusala vahele, kui tiheasustusala ja loetletud rajatiste vaheline kaugus ei ületa 300 meetrit. (6) Tulekaitsemetsaks saab määrata jänesekapsa, naadi, sõnajala, osja, tarna, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu, madalsoo või siirdesoo kasvukohatüübi lehtpuumetsi, mis kuni 100 m laiuse ribana ümbritsevad üle 100 ha suuruste massiividena paiknevaid sambliku, kanarbiku, pohla või mustika kasvukohatüübi metsi või mis kuni 100 m laiuste ribadena paiknevad loetletud kasvukohatüüpidest moodustuva metsamassiivi sees. (7) Puhkemetsadeks kaitsemetsadena saab määrata aktiivselt rekreatsiooniks ning marja- ja seenekorjamiseks kasutatavaid metsi, mis on puhkealaks määratud planeeringute alusel. (8) Mälestise kaitsevööndi, muinsuskaitseala või selle kaitsevööndi metsa saab määrata kaitsemetsaks «Muinsuskaitseseaduse» alusel mälestise kaitse alla võtmisel määratud kaitsevööndi ulatuses või selle puudumisel mälestise või muinsuskaitseala ulatuses. (9) Maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndi metsa saab kaitsemetsaks määrata juhul, kui piiranguvööndi metsade majandamine tulundusmetsana tekitab täiendava erosiooni või veesaaste ohu või piiranguvööndi majandamine kaitsemetsana tagaks olemasoleva erosiooni või veesaaste ohu vähenemise. (10) Geenireservimets määratakse kaitsemetsaks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ekspertiisi alusel. § 4. Ühesuguse kaitsefunktsiooniga kaitsemetsade rühma kuuluvate kaitsemetsade majandamisele esitatavad nõuded (1) Looalal paikneva kaitsemetsa majandamisel on: 1) leesikaloo ja lubikaloo kasvukohatüüpides lageraied keelatud; 2) lubikaloo kasvukohatüübis metsaraie ning puidu kokkuvedu lubatud vaid külmunud pinnaselt püsiva lumikatte olemasolu korral. (2) Luitemetsas paikneva kaitsemetsa majandamisel on: 1) lageraied keelatud; 2) metsaraie ning puidu kokkuvedu lubatud vaid külmunud pinnaselt püsiva lumikatte olemasolu korral; 3) keelatud kasutada kultiveerimisel maapinna mineraliseerimist või ülepõletamist suuremate kui 4 m2 laikudena, mis soovitavalt asuvad puurinde turbe all; 4) keelatud olemasolevate luidete vahel asuvates niisketes nõgudes rohukamara purustamine ja nõgudesse raiejäätmete paigutamine. (3) Uuristus- või tuulekandeohtlikul alal paikneva kaitsemetsa majandamisel: 1) on lageraie keelatud üle 30 meetri laiuse raielangina kuni 20° nõlvadel; 2) peab langi pikitelg paiknema paralleelselt nõlva samakõrgusjoontega ja raiesihitus kulgema kõrgemalt madalamale; 3) on metsaraie ning puidu kokkuvedu lubatud vaid külmunud pinnaselt püsiva lumikatte olemasolu korral. (4) Survelise põhjaveega alal paikneva kaitsemetsa majandamisel on: 1) lageraied keelatud üle 30 meetri laiuse raielangina; 2) keelatud raie allika selgepiirilisele avamusele lähemal kui 50 meetrit; 3) metsaraie ning puidu kokkuvedu lubatud vaid külmunud pinnaselt püsiva lumikatte olemasolu korral; 4) metsa uuendamiseks maapinna ettevalmistamisel keelatud ülepõletamine ja vagude sissetõmbamine; 5) karstialal ja vähemalt 30 m ulatuses selle ümber lubatud vaid karstivormi hooldusega seotud metsatööd. (5) Sanitaarkaitsemetsa majandamisel on: 1) lageraied keelatud üle 30 meetri laiuse raielangina; 2) kohustus teede äärest ja radadelt raiejäätmed koristada. (6) Tulekaitsemetsa majandamisel tuleb tuleohutuse tagamiseks koristada teede ja radade äärest raiejäätmed ning metsateede ääred regulaarselt mineraliseerida. Tulekaitsemetsa ja tulekaitsemetsaga kaitstava metsa vahele tuleb rajada mineraliseeritud tulekaitseribad. (7) Puhkemetsa majandamisel tuleb raiete käigus jätta kasvama tüve või võra kuju või vitaalsuse poolest silmapaistvad puud, puistus väheesindatud puud ning puu- ja põõsagrupid (vilju kandvad põõsad, laialehised puud, põõsaspuud nagu pihlakad, türnpuud ja kadakad) või õpperadade teabematerjalides kirjeldatud elemendid. (8) Mälestise kaitsevööndi, muinsuskaitseala või selle kaitsevööndis paiknevat kaitsemetsa majandatakse «Muinsuskaitseseaduse» alusel kehtestatud nõuete kohaselt. (9) Maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndis paiknevat kaitsemetsa majandatakse «Metsaseaduse» ja selle alusel kaitsemetsadele kehtestatud üldiste nõuete kohaselt. § 5. Kaitsemetsaks määramise tõttu metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulude hüvitamine (1) Kaitsemetsaks määratud metsa omanikul on õigus taotleda riigilt metsa majandamisel saamata jäänud tulu või täiendavalt tehtud kulude hüvitamist (edaspidi hüvitis). (2) Hüvitist võib taotleda puistu osale, mis määratakse kaitsemetsa kategooriasse. (3) Kaitsemetsana majandatavast metsast saamata jäänud tulu kompenseeritakse hüvitisena 100% ulatuses, võttes aluseks tulundusmetsana majandatavast metsast saadav tulu. (4) Kaitsemetsa funktsiooni säilimiseks või täitmiseks vajalike hooldustööde kulud kompenseeritakse 100% ulatuses, mis ületavad nimetatud tööde tulemusena tekkinud metsamaterjali realiseerimisest saadud tulusid. (5) Hüvitist saab samale metsaosale taotleda üks kord 10 aasta jooksul vastavalt metsamajandamiskavas ette nähtud tööde mahule taotlemise hetkest järgneva 10 aasta jooksul. § 6. Taotluse esitamine ning läbivaatamine (1) Hüvitise taotleja esitab asukohajärgsele keskkonnateenistusele hüvitise saamiseks: 1) käesolevale määruse lisas 6 esitatud vormikohase taotluse; 2) kaitsemetsa funktsiooni täitmiseks vajaliku hooldustegevusega seotud kulusid tõendavate dokumentide koopiad; 3) isikut tõendava dokumendi koopia. (2) Keskkonnateenistus kontrollib taotluse vastavust nõuetele viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. (3) Taotleja on kohustatud koheselt teavitama keskkonnateenistust mistahes muudatustest taotluses esitatud andmetes. (4) Taotlust ei rahuldata, kui taotleja on puistus enne taotluse esitamist läbi viinud kõik jooksvaks metsamajandusperioodiks lubatud raied ning puistute hooldamiseks ei ole kaitsefunktsiooni säilitamise eesmärgil tegevusi ette nähtud. Taotlejal on õigus esitada hüvitise taotlus uuesti ajal, mil «Metsaseaduse» kohaselt oleks võimalik tulundusmetsas raiet läbi viia või tekib vajadus hooldustegevuseks kaitsefunktsiooni säilitamise eesmärgil. (5) Keskkonnateenistus korraldab kaitsemetsaks määratud metsaosa ja kaitsemetsaks määramise tõttu saamata jäänud tulu või hooldamisega seotud kulude hindamise ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Hindamine teostatakse kehtestatud metsamajandamiskava alusel. § 7. Hüvitise arvestamine (1) Hüvitis arvestatakse käesoleva määruse lisades 2–5 kirjeldatud viisil, võttes aluseks puistute väärtuse ning kaitsemetsa ja tulundusmetsa hooldamisel tehtavate kulude ja saadavate tulude summa võrdluse. (2) Kasvava metsa väärtuse ja metsauuenduse kulude määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina: 1) sortimentidele vastava ühikuhinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja asukoha regioonis hüvitise taotlemisele eelnenud kalendriaasta jooksul teostatud vastava metsamaterjali (sortimentide) müügi tehingute keskmist hinda. Keskmine hind (kr/m3) leitakse, jagades regiooni kõigi antud perioodil teostatud samaliigiliste sortimentide müügitehingute väärtuste summa nende tehingute käigus müüdud sortimentide summaarse mahuga; 2) metsa uuendamise kohustuse täitmise kulude määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hüvitise taotlemisele eelnenud kalendriaasta jooksul vastavas regioonis teostatud metsauuendustööde statistiline keskmine kulu hektari kohta; 3) likviidse metsamaterjali koguse määramisel metsa inventeerimise andmeid metsaeraldiste lõikes; 4) metsa ülestöötamise kulude määramiseks metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel määratud lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmeid. (3) Kui hüvitise määramiseks kasutatavate inventeerimisandmete kogumise välitöödest on möödunud aasta või rohkem, kasvatatakse andmeid enne kasvava metsa väärtuse leidmist lisas 5 kirjeldatud viisil puistuelementide kaupa. (4) Kasvava metsa realiseerimisest saadavate tulude arvestamisel kasutatakse lähteinformatsioonina Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjalide müügistatistikat ja kulud arvestatakse lisas 4 kirjeldatud viisil. (5) Riigimetsa Majandamise Keskus esitab vastava taotluse saamisel keskkonnaministri poolt määratud kaitsemetsa hüvitise arvestajale andmed metsamaterjali müügitehingute hindade ning metsa ülestöötamise ja noorendike hooldamise teenuste hindade kohta. (6) Kokkuleppel metsaomanikuga saab käesoleva määruse lisades 2–5 kirjeldatud viisil arvestatud kaitsemetsa hüvitise suurust vähendada. § 8. Hüvitise määramine (1) Keskkonnateenistus määrab taotlejale hüvitise keskkonnateenistuse juhataja korraldusega. Hüvitise määramine kooskõlastatakse keskkonnaministriga. (2) Hüvitise määramise aluseks on hüvitise arvestaja poolt vormistatud hindamisakt, milles on välja toodud: 1) saamata jääv tulu ja/või hooldustööde kulu täiskroonides; 2) hindamise metoodika ja selgitused hindamise protseduuri kohta; 3) hindaja kontaktandmed ja rekvisiidid. (3) Hüvitist ei maksta välja, kui: 1) kaitsemetsaks määratud metsaosa hindamisel selgub, et selle majandamisel tulundusmetsana ei oleks tulu suurem kaitsemetsana majandamisel saadavast tulust; 2) kaitsemetsa funktsiooni täitmiseks vajalikest hooldustöödest on võimalik teenida tulu, mis ületab tööks tehtud kulutused. (4) Keskkonnateenistus koostab ja esitab keskkonnaministrile kinnitamiseks hüvitise maksmise toimiku, mis sisaldab: 1) hüvitatava metsaosa kohta avatud kinnistusraamatu registriosa väljavõtet ja katastriüksuse plaani või väljavõtet katastrikaardist, kuhu on kantud kaitsemetsaks määratud metsaosa piirid; 2) hüvitise taotlust ning sellega koos esitatud dokumente; 3) hüvitise määramise korralduse eelnõu ja hindamisakti. (5) Hüvitis makstakse taotleja pangaarvele ühe kuu jooksul hüvitise maksmise korralduse andmisest. Minister Rein RANDVER Kantsler Annika UUDELEPP Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 16.03.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-01891 Keskkonnaministri 9. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord“ lisa nr 1 Kaitsemetsa määramise ettepanek Ettepaneku koostaja Nimi Ametikoht Aadress Kontakttelefon Kaitsemetsaks määramise/kaitsemetsade hulgast väljaarvamise: Eesmärk Põhjendus Alus (seadused, planeeringud vms) Andmed metsaosa kohta, mille kaitsemetsaks määramist taotletakse Metsaosa pindala, hektarites Maakond Vald (vallad) Kinnistu number Katastriüksuse number Kvartal(id) Eraldis(ed) Pindala hektarites Kavandatavad piirangud (täidetakse vaid määramise taotluse korral) Kulude arvestus Kululiik Maksumus kroonides Kaitse korraldamine (metsaosa piiritlemine, kaardistamine, tähistamine vms) Hüvitis metsamaterjali kasutamise võimaluste piiramise eest Hüvitis metsa kõrvalsaaduste (marjad, seened jms) kasutamise piiramise eest KOKKU Lisa 1. Asukoha kaart, millele on märgitud kavandatud kaitsemetsa välispiir ning erineva kaitsefunktsiooniga metsaosade piirid. Lisa 2. Maaomaniku või tema esindaja seisukoht. Lisa 3. Kohaliku omavalitsuse seisukoht. Ettepaneku tegija allkiri…………………...……………… “ “………………….. 200 a. Keskkonnaministri 9. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord“ lisa nr 2 Arvestuslik sortimenteerimine 1.Arvestuslik sortimenteerimine teostatakse puistuelementide lõikes. Arvestusliku sortimenteerimise lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvestuslikul sortimenteerimisel kasutatakse takseertunnuseid: kõduhorisondi tüsedus - OHOR (cm), puuliik, vanus - a (a), diameeter - d (cm), kõrgus - h (m), tagavara - M (m³), kahjustatud puude osakaal - k (%). Mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) võetakse kasvukoha tüübist lähtuvalt tabelist 1.1.: Tabel 1.1. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus KKT OHOR cm KL, ND, SL, LP, SP, KP 1 LL, LU 2 SM, PH, JP, JK 4 KN 5 JM 6 MS, AN 10 KM 13 SJ, TA 15 SN, OS, TR, KR 20 RB, SS, MD, LD, KS, TP 50 2.Puud jagatakse diameetriklassidesse vastavalt tabelile 1.2. Tabeli ülemisel real on toodud diameetriklassi suhtelised suurused võrrelduna keskmise diameetriga ning alumisel real puude arv vastavas diameetriklassis. Näiteks puistuelemendi keskmine diameeter on 22 cm. Siis esimene diameetriklass on 6,6 cm (0,3×22) ja seal on 21 puud jne. Jaotus on toodud 1000 puu kohta. Hiljem tehakse arvutused tegeliku puude arvu peale. Tabel 1.2. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse ds 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2,0 n'' 21 47 69 89 100 108 107 102 91 77 60 45 31 22 16 9 4 2 3.Kõrgusekõvera parameeter (kh) leitakse järgmise valemi abil: kh = h'/(1,3 + c1×(d'/(d' + c2))^c3) kuskh- kõrgusekõvera parameeter; h'- kasvatatud kõrgus, m; d'- kasvatatud diameeter, cm; c1, c2, c3- tabelis 1.3. toodud kõrgusekõvera parameetrid Tabel 1.3. Kõrgusekõvera parameetrid Puuliik c1 c2 c3 MA, SD, LH, TO 32,7621 1,1 9,9241 KU, NU, TS 37,2351 1,3 10,858 LM, HB, PP, TL 31,6953 4,3 2,4979 TA, SA, JA, VA, KP 35,8659 1,6 8,2934 KS, LV, PN, RE, PA, muud 31,9851 8 1,4625 4.Leitakse diameetri klassides olevatele puudele sortimendid. Arvutus on vaja läbi teha kõikidele tabelis 1.2. toodud diameetriklassidele. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutus ühe diameetriklassi kohta (kõikide diameetriklasside puhul toimub arvutamine analoogselt): 4.1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds - suhteline diameeter tabelist 1.2., d' - kasvatatud diameeter): D = ds×d' 4.2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh - punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 - tabelis 1.3. toodud valemi parameetrid): H = kh×(1,3+c1×(D/(D + c2))^c3) 4.3. Arvutatakse diameetriklassi ühele puule sortimendid. Sisenditeks on puuliik, D ja H. Tabelis 1.4. on toodud peenema otsa miinimumdiameetrid jämepalkidele (djp), peenpalkidele (dpp), paberipuudele (dpa) ja küttepuudele (dky). Tabel 1.4. Sortimentide minimaalsed peenema otsa diameetrid (cm) Puuliik djp dpp dpa dky MA, SD, TO 18 10 6 5 KU, LH, NU, TS 18 10 6 5 KS, PN 18 13 6 5 LM 18 11 - 5 HB, PP, TL 18 11 7 5 LV, RE, PA, SP, PI, AS, TM, muud - - - 5 TA, SA, VA, JA, KP 18 13 - 5 Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu mahu (mpu) jagunemine jämepalkideks (mjp), peenpalkideks (mpp), paberipuudeks (mpa) ja küttepuudeks (mky), on toodud alljärgnevalt: 4.3.1. Esmalt saavad jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud väärtuseks 0. 4.3.2. Kui puu on väike - diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 meetri, siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga: mpu = 0,000019 + 0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489 4.3.3. Muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt: 4.3.3.1. Arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 2 toodud mudelile, kusjuures sortimendi alguseks 0 ja lõpuks puu kõrgus); 4.3.3.2. Leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on toodud tabelis 1.5.): KOOR = (a1×(D + a2)/(D + a2 + 1))^a3/100 Tabel 1.5. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid Puuliik a1 a2 a3 MA, SD, TO 6,0 10 -17,5 KU, LH, NU, TS 8,0 2 -4,9 KS, PN 11,1 3 -4,9 HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL 12,0 2 -3,2 LM, LV, RE, muud 10,8 2 -4,0 4.3.3.3. Arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksustega. Kui D≤30 cm, siis kännu kõrgus on HS = 0,1 + H/300. Kui D>30, siis kännu kõrgus on HS = D/300 + H/300. 4.3.3.4. Leitakse puu diameeter kõrgusel HS = HS + 3,1. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus - H (m), puu diameeter - D (cm) ja soovitud diameetri kõrgus - HS (m). Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS (cm): abi1=1,3/H abi2 = (((((a6×abi1 + a5)× abi1 + a4)× abi1 + a3)× abi1 + a2)× abi1 + a1)× abi1 + a0 abi3 = HS/H abi4 = (((((a6×abi3 + a5)× abi3 + a4)× abi3 + a3)× abi3 + a2)× abi3 + a1)× abi3 + a0 abi5 = p×(H - h0)+q×(D-d0) DS = D×(1+(abi3×abi3-0,01)×abi5)×abi4/((1+(abi1×abi1-0,01)×abi5)×abi1) , kusDS- leitud diameeter kõrgusel HS, cm abi1, abi2, abi3, abi4, abi5- abimuutujad a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 - tabelis 2.1. (lisas 2) olevad valemi parameetrid; Koore paksusega korrigeerides saadakse: DS = DS/(1 + KOOR)^0,5 4.3.3.5. Võrreldakse saadud diameetrit DS sortimentide diameetritega djp, dpp, dpa ja dky. a.Kui diameeter on suurem või võrdne jämepalgi diameetriga djp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse jämepalgi mahuga mjp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 2 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS - 3,1 ja sortimendi lõpuks HS. b.Kui diameeter on väiksem kui jämepalgi diameeter djp, kuid suurem või võrdne diameetrida dpp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse peenpalgi mahuga mpp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 2 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS - 3,1 ja sortimendi lõpuks HS. c.Kui diameeter on väiksem kui peenpalgi diameeter dpp, kuid suurem või võrdne diameetrida dpa, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse paberipuu mahuga mpa. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 2 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS - 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS - 0,1. d.Kui diameeter on väiksem kui paberipuu diameeter dpa, kuid suurem või võrdne diameetrida dky, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse küttepuu mahuga mky. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 2 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS - 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS - 0,1. 4.3.3.6. Kontrollitakse kas puu kõrgus H on väiksem kui HS + 3,1. Kui on, siis korratakse punktides 4.3.3.4-4.3.3.6 kirjeldatud toiminguid. Kui aga H on suurem või võrdne suurusega HS + 3,1, siis pöördutakse punktis 4.3.3.7 toodud valemite poole. 4.3.3.7. Leitud jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud mjp, mpp, mpa ja mky on siiani koos koorega mahud. Kuna arvestus käib ilma kooreta mahtudega, siis on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada vastavatele sortimentide ilma kooreta mahud: mjp = mjp×(1 - KOOR) mpp = mpp×(1 - KOOR) mpa = mpa×(1 - KOOR) mky = mky×(1 - KOOR) 4.4. Korrutatakse saadud suurused mjp, mpp, mpa, mky ja mpu läbi puude arvuga diameetriklassis (n'' tabelis 1.2.). 5.Igas diameetriklassis saadud mahud mjp, mpp, mpa, mky ja mpu liidetakse kokku ja tulemus korrigeeritakse tegeliku mahu (M') järgi: mjp = sum(mjp)×M'/sum(mpu) mpp = sum(mpp)×M'/sum(mpu) mpa = sum(mpa)×M'/sum(mpu) mky = sum(mky)×M'/sum(mpu) 6.Leitakse kahjustatud puude osakaal. Soovitav on võtta kahjustatud puude osakaal takseerandmetest, kuid kui see seal puudub, siis tuleb kasutada vanusega seotud kahjustatud puude osakaalu mudelit. Kahjustatud puude osakaal leitakse järgmise valemi abil: kuskahj%- kahjustatud puude osakaal %; A- vanus a + aj, (a.); a1, a2- parameetrid tabelist 1.6. Tabel 1.6. Kahjustatud puude osakaalu leidmise valemi parameetrid MA KU KS HB LM LV Kõva-lehtpuud A1 9000000 1300000 700 145 250 60 10000000 A2 0,5 0,5 2 3,5 3 6 0,5 7.Korrigeeritakse sortimentide koguseid kõveruse ja punktis 6 arvutatud kahjustustega: 7.1. Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal on toodud tabelis 1.7. 7.2. Kahjustatud puudest saadavast tarbepuidu dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 1.7, kui see näitaja ei ole ära toodud metsa inventeerimise andmetes. Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal on toodud tabelis 1.7. Tabel 1.7. Mitmesugused sortimenteerimiseks vajalikud näitajad Puuliik Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal % Kahjustatud puude tarbepuidu jämedusega sortimentidest küttepuudesse mineva puidu osakaal % Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal % MA 5 50 50 KU 5 50 75 KS 25 50 100 HB 10 50 100 LM 25 50 100 LV 50 50 100 Kõvalehtpuud 5 50 100 Keskkonnaministri 9. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord“ lisa nr 3 R. Ozolinš-i tüvemoodustaja mudel ja selle kasutamine 1. Arvutamiseks on vaja lähtetunnuseid puuliik, sortimendi algus (kaugus juurekaelast) - alg (m), sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast) - lop (m), puu kõrgus - h (m), puu diameeter - d (cm). 2. Mudel kasutab parameetreid, mis on toodud tabelis 2.1. Tabelis 2.1 on toodud 9 erinevat puuliiki, kuid on ka teisi puuliike. Puuduva puuliigi puhul kasutatakse tabelit 2.2, kust selgub millise puuliigi valemit kasutada. Tabel 2.1. R. Ozolinš-i tüvemoodustaja valemi parameetrid pl a0 a1 a2 a3 a4 a5 a6 h0 d0 p q MA 118,981 -277,578 1140,525 -3037,487 4419,682 -3361,78 997,657 26 30 0,007 -0,007 KU 113,939 -203,061 827,209 -2161,251 2732,076 -1699,667 390,755 33 36 0,0087 -0,0097 KS 120,567 -312,074 1388,288 -3725,819 5197,005 -3788,858 1120,891 20 28 0,021 0 LM 120,224 -310,985 1450,125 -4238,703 6644,011 -5408,312 1743,64 14 12 0,0264 -0,0017 HB 110,428 -143,288 530,481 -1643,304 2606,605 -2212,94 752,018 18 20 0,0074 0,0002 LV 118,56 -263,482 988,135 -2376,874 3045,214 -2137,684 626,131 16 16 0,0168 -0,0103 TA 120,958 -354,769 2022,206 -6736,346 11231,25 -9254,632 2971,333 14 20 0,0263 0,0005 SA 117,999 -282,941 1411,064 -4542,395 7964,66 -7175,007 2506,62 21 20 -0,002 0 PN 110,428 -143,287 530,477 -1643,287 2606,569 -2212,906 752,006 16 12 0,0061 0 Tabel 2.2. Puuliikide asendatavus Puuliik Ozolinš-i valemis Samu parameetreid kasutavad puuliigid MA MA, SD, LH, TO KU KU, NU, TS KS KS LM LM HB HB, PP, TL LV LV, RE, PA, PI, TM, KD TA TA, VA, JA, KP SA SA PN PN 3. Arvutamise käik. 3.1. Kui puu on väike - diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 meetri, siis arvutatakse terve puu maht mpu ja likviidsete sortimentide kogus on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga: mpu = 0,000019 + 0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489 3.2. Sortimendi mahu arvutamiseks on alljärgnevalt toodud 33 valemit, mis alltoodud järjekorras kasutades annavad sortimendi mahu - m (m³). abi1=1,3/h abi2 = (((((a6×abi1 + a5)× abi1 + a4)× abi1 + a3)× abi1 + a2)× abi1 + a1)× abi1 + a0 abi3 = p×(h - h0)+q×(d-d0) abi4 = 1 - 0,01×abi3 c1 = abi4×a0 c2 = abi4×a1/h c3 = (abi4×a2 + abi3×a0)/(h^2) c4 = (abi4×a3 + abi3×a1)/(h^3) c5 = (abi4×a4 + abi3×a2)/(h^4) c6 = (abi4×a5 + abi3×a3)/(h^5) c7 = (abi4×a6 + abi3×a4)/(h^6) c8 = abi3×a5/(h^7) c9 = abi3×a6/(h^8) d1 = c1×c1 d2 = c1×c2 d3 = (c2×c2 + 2×c1×c3)/3 d4 = (c1×c4 + c2×c3)/2 d5 = (c3×c3 + 2×c2×c4 + 2×c1×c5)/5 d6 = (c1×c6 + c2×c5 + c3×c4)/3 d7 = (c4×c4 + 2×c3×c5 + 2×c2×c6 + 2×c1×c7)/7 d8 = (c1×c8 + c2×c7 + c3×c6 + c4×c5)/4 d9 = (c5×c5 + 2×c4×c6 + 2×c3×c7 + 2×c2×c8 + 2×c1×c9)/9 d10 = (c2×c9 + c3×c8 + c4×c7 + c5×c6)/5 d11 = (c6×c6 + 2×c5×c7 + 2×c4×c8 + 2×c3×c9)/11 d12 = (c4×c9 + c5×c8 + c6×c7)/6 d13 = (c7×c7 + 2×c6×c8 + 2×c5×c9)/13 d14 = (c6×c9 + c7×c8)/7 d15 = (c8×c8 + 2×c7×c9)/15 d16 = c8×c9/8 d17 = (c9×c9)/17 abi5 = ((((((((((((((((d17×alg + d16)×alg + d15)×alg + d14)×alg + d13)×alg + + d12)×alg + d11)×alg + d10)×alg + d9)×alg + d8)×alg + d7)×alg + + d6)×alg + d5)×alg + d4)×alg + d3)×alg + d2)×alg + d1)×alg abi6 = ((((((((((((((((d17×lop + d16)×lop + d15)×lop + d14)×lop + d13)×lop + + d12)×lop + d11)×lop + d10)×lop + d9)×lop + d8)×lop + d7)×lop + + d6)×lop + d5)×lop + d4)×lop + d3)×lop + d2)×lop + d1)×lop v = (abi6 - abi5)×d×d× p/(((1 + (abi1×abi1 - 0,01)×abi3)×abi2)^2)/40000 , kus v - sortimendi maht (m³); abi1, abi2, abi3, abi4, abi5, abi6, c1, c2, c3, c4, c5, c6,c7, c8, c9, d1, d2, d3, d4, d5, d6, d7, d8, d9, d10, d11, d12, d13, d14, d15, d16, d17- abimuutujad a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 - tabelis 2.1. olevad valemi parameetrid; h- puu kõrgus, m; d- puu diameeter, cm; alg- sortimendi algus (kaugus juurekaelast), m; lop- sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast), m; p- 3,14159... Keskkonnaministri 9. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord“ lisa nr 4 1. Raiekulude arvutamise valem Kasutatakse likviidset materjali andvate metsaraiete puhul. kusRK- raiekulu kr/m3; v- keskmine raiutav tüvemaht m3; KVK- keskmine kokkuveokaugus m; a1, a2, a3, a4 - raiekulu arvutusvalemi konstandid 2. Väikeste puude raiumise kulu arvutamise valem Kasutatakse mittelikviidset materjali andvate raiete puhul. Valem annab ühe puu raiumise kulu, mis tuleb korrutada raiutavate puude arvuga. kusNK- väikeste puude raiumise kulu kr/tk; H- raiutavate puude keskmine kõrgus m; N- raiutav kogus tk/ha; a5, a6, a7 - väikeste puude raiumise kulu arvutamise valemi konstandid. Keskkonnaministri 9. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord“ lisa nr 5 Andmete kasvatamine lähtuvalt inventeerimisest möödunud ajast 1. Leitakse puude arv: 1.1. arvutatakse ühe keskmise puu tüvemaht, kasutades lisas 2 toodud R. Ozolinši puu tüvemoodustaja mudelit. Keskmise puu tüvemahu arvutamisel on sortimendi alguseks 0 ja lõpuks puu kõrgus. Tulemiks on tüvemaht v; 1.2. leitakse puude arv (n - puude arv (tk); M - tagavara (m3); v - tüvemaht (m3)): n = M/v 2. Kasvatatakse andmeid: 2.1. Arvutatakse, mitme aasta võrra on vaja andmeid kasvatada (aj - aastate juurdekasv): aj = aasta - takseerimise aasta Kui on teada, mitu täis vegetatsiooniperioodi on inventeerimise ja väärtuse arvutamise vahel, siis aj väärtus on täis vegetatsiooniperioodide arv. 2.2. Kasvatatakse (vähendatakse) puude arvu (n' - uus puude arv; n - esialgne puude arv); n' = n×(0,99)^aj. 2.3. Kasvatatakse diameetrit ja kõrgust, kasutades järgmisi A. Kiviste moodpuistute mudeleid: 2.3.1. Lähtetunnusteks on puuliik, vanus - a (a.), diameeter - d (cm), kõrgus - h (m), tekkeviis - k (kui kultuur, siis k = 1, muul juhul k = 0) ning aastate muut - aj. 2.3.2. Kasvatamise valemites kasutatud parameetrid on toodud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Diameetri ja kõrguse kasvatamiseks kasutatavad parameetrid Puuliik c1 c2 c4 c5 kP MA, LH, SD 1,58 1,33 8319 6051 1 KU, NU, TS, TO 1,71 1,54 12867 9805 1 HB, PP 1,30 1,15 3882 7092 0 LM 1,41 1,41 4228 4438 0 LV 1,38 1,35 2749 2864 0 TA 1,61 1,45 6742 10509 0 SA 1,35 1,03 3732 5405 0 KS, PN, muud 1,48 1,37 4990 5034 0 2.3.3. Diameetri ja kõrguse kasvatamiseks kasutatakse 8 erinevat valemit, mida tuleb kasutada alltoodud järjekorras. Kuue esimese valemiga arvutatakse abimuutujaid ning kahe viimasega saadakse tulemuseks uus diameeter (d') ja kõrgus (h'): betH = c4 - 493×Log(OHOR+1)+1355×k×kP betD = c5 - 306×Log(OHOR+1) dH = betH/50^c1 dD = betD/50^c2 rH = SQRT((h - dH) ^2+4×betH×h/a^c1) rD = SQRT((d - dD)^2 +4×betD×d/a^c2) h' = (h+dH+rH)/(2+4×betH×(a+aj) ^(- c1)/(h - dH+rH)) d' = (d+dD+rD)/(2+4×betD×(a+aj) ^(- c2)/(d - dD+rD)), kus betH, betD, dH, dD, rH, rD -abimuutujad; c1, c2, c4, c5, kP -tabelis 1.1. toodud valemi parameetrid; OHOR -kõduhorisondi tüsedus, cm; k -kui kultuur, siis 1, muul juhul 0; SQRT -ruutjuur; a -takseerimisaegne vanus, a; h -takseerimisaegne kõrgus, m; d -takseerimisaegne diameeter, cm; aj -vanuse muut, a (mitme aasta võrra kasvatatakse). 2.4. Arvutatakse uue diameetri ja kõrguse järgi puu tüvemaht v'. (Lisas 1 toodud mudel, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus). 2.5. Arvutatakse uus tagavara: M' = v'×n'. Keskkonnaministri 9. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Kaitsemetsade majandamise eeskiri ja metsa majandamisel saamata jäänud tulu ning täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamise kord“ lisa nr 6 Kaitsemetsaks määramise tõttu metsa majandamisel saamata jäänud tulu hüvitise taotlus Hüvitise taotleja Nimi Aadress Kontakttelefon Andmed metsaosa kohta, mille osas hüvitist taotletakse Metsaosa pindala, hektarites Maakond Vald (vallad) Kinnistu number Katastriüksuse number Kvartal(id) Eraldis(ed) Pindala hektarites Rakendatud piirangud Palun mulle arvestada ja välja maksta hüvitis (märkida õige variant) a)kaitsemetsaks määratud metsast saamata jäänud tulu eest b)kaitsemetsa funktsiooni säilimiseks vajalike hooldustööde kulude eest. Taotleja allkiri…………………...……………… “ “………………….. 200 a. Lisa 1. Metsaosa kaart, millele on kantud metsaosa piirid, kaitsemetsaks määratud metsaosa piirid ning eraldiste numbrid Lisa 2. Maaomandit tõendavate dokumentide koopiad Lisa 3. Isikutunnistuse koopia Lisa 4. Olemasoleva metsamajandamiskava ja puistute takseerandmed (esitatakse juhul, kui majanduskava on koostatud) Lisa 5. Kaitsemetsa funktsiooni täitmiseks vajaliku hooldustegevusega seotud kulusid tõendavate dokumentide koopiad (esitatakse juhul, kui on tehtud hooldustöid kaitsefunktsiooni säilimiseks)