Haanja Vallavolikogu — Haanja valla põhimääruse kinnitamine — KO, 64, 757

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 Haanja Vallavolikogu m ä ä r a b § 1 Kinnitada Haanja valla põhimäärus. § 2 Tunnistada kehtetuks Haanja Vallavolikogu määrus nr. 2 27. jaanuaril 2000.a «Haanja valla põhimääruse kinnitamine.» § 3 Määrus jõustub 15. jaanuarist 2007.a. Volikogu esimees Rein PEEDUMÄE Lisa 1 Haanja Vallavolikogu määrusele nr. 1 11. jaanuar 2007.a. HAANJA VALLA PÕHIMÄÄRUS I ÜLDSÄTTED § 1. Haanja valla põhimääruse reguleerimisala (1) Haanja valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Haanja valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. (2) Haanja valla põhimäärus kehtestatakse Haanja vallavolikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid. § 2. Haanja valla kohalik omavalitsus (1) Haanja valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Haanja valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Haanja vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega. (2) Haanja vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Haanja valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. (3) Haanja valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning sätestatud korras Haanja Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavolikogu esimees, Haanja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. (4) Haanja valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Haanja valla õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Haanja valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) Kohalik omavalitsus Haanja vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) vallaelanikele avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 5. Haanja valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Haanja valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole antud seadusega kellegi teise täita, korraldada vallas: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) jäätmehooldust; 8) territoriaalplaneerimist; 9) vallasisest ühistransporti; 10) tänavate ja valla teede korrashoidu. (2) Haanja valla ülesanne on samuti korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja spordibaaside, raamatukogude ja muude kultuuriasutuste, tervishoiuasutuste ning muude kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Haanja vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Haanja vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel seadusega vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Haanja valla omavalitsusorganid (1) Haanja valla omavalitsusorganid on: 1) Haanja Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Haanja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 7. Haanja valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Haanja valla haldusterritooriumil. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. § 8. Haanja valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Haanja vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, eelarve- ning maksuseadustest ja käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Vallavolikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 9. Haanja vald avalik-õigusliku juriidilise isikuna (1) Haanja vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (2) Haanja vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 10. Haanja valla sümboolika (1) Haanja vallal on seaduses ettenähtud korras kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud oma vapp ja lipp, mille kasutamine sätestatakse seadusega ning valla põhimäärusega. (2) Haanja valla vapil (edaspidi valla vapp) on kujutatud sinisel kilbil kuldne kaarlõikeline vapitüvi, millest tõuseb kolme rohelise kuuse tagant mustade püstiste aknaavadega piiritletud, sakmete ja lipuvardaga kuldne torn. (3) Haanja valla lipp (edaspidi valla lipp) on ruudukujuline vapilipp. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 105 cm. § 11. Haanja valla sümbolite kasutamine (1) Haanja valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse, vallakantselei, valla munitsipaalasutuste, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla tänurahal ja meenetel, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ümbrikutel ja muudel ametlikel trükistel; 3) Vallavalitsuse hoonel ja valla piiritähistel; 4) juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (2) Valla lipu kasutamine: 1) valla lipp heisatakse alaliselt valla administratiivhoone sissekäigu juurde lipumasti; 2) valla lipp heisatakse ajutiselt riiklikel pühadel, valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel valla avalikel üritustel; 3) valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga; 4) kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu või mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust. 5) valla lippu võib kasutada kujutisena valla poolt üleantavatel suveniiridel; 6) valla lipu valmistamine ja kasutamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. § 12. Haanja valla piir (1) Haanja valla piir (edaspidi valla piir) koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 13. Haanja valla elanik (1) Haanja valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistris püsivaks elukohaks Haanja vald. (2) Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on valla elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. (3) Vallavolikogul on õigus reguleerida valla elanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. § 14. Haanja valla tunnustusavaldused (1) Haanja vald avaldab tunnustust volikogu poolt kehtestatud korra alusel. § 15. Haanja valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi (1) Haanja vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Haanja valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. § 16. Haanja valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst vallavolikogu. (2) Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu või viimase poolt määratud esindaja. (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. § 17. Haanja valla õiguste kaitse (1) Haanja valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Vallavolikogul on õigus valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvahääletusi või küsitlusi. (3) Haanja vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. II HAANJA VALLAVOLIKOGU § 18. Haanja valla esinduskogu (1) Haanja valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Haanja Vallavolikogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. (2) Haanja valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest. (3) Vallavolikogu määrab seaduses ettenähtud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. § 19. Haanja Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. (2) Vallavolikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatule. (3) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 20. Haanja Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati, ka iseennast, vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene; 6) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Vallavolikogu esimehe ja vallavolikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (6) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (7) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. § 21. Haanja Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Haanja vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega vallavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhul vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 22. Haanja Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui vallavolikogu liige on Haanja vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni; 3) kui vallavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 5) kui ta on puudunud vallavolikogu istungilt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud. (3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud vallavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel vallavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 23. Haanja Vallavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 21 1. lõikes sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb §-des 21, 22 ja 24 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse § 21 1. lõikes ja § 22 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 21 1. lõikes ja § 22 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 21 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 22 2. lõikes märgituid põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 21 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 24. Haanja Vallavolikogu liikme volituste taastumine (1) Vallavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui vallavolikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. (2) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 25. Haanja Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 40) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 26. Haanja Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. (2) Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. (3) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade kaupa seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (4) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise ning vallavolikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. § 27. Haanja Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ja korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab või volitab esindama Haanja valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendes tõstatatud küsimuste lahendamise; 7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees. (3) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. § 28. Haanja Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel vallavolikogu vanim liige vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Esimest istungit kuni vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. (3) Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb vallavolikogu liikmele saadetavas kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Vallavolikogu istungi kutse loetakse volikogu liikmetele teatavaks tehtuks, kui ta on selle saanud kätte kirjalikult või elektrooniliselt. (4) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja. § 29. Haanja Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon. (2) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. (3) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. (4) Eelnevalt tuleb otsustada, kas volikogu liikmed saavad enda poolt hääletada või mitte. (5) Kui volikogu liikmed esitavad ühe kandidaadi, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu vaheaja 15 minutit. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (6) Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. (7) Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. (8) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 5 minutilises sõnavõtus eelnevalt kokkulepitud järjekorras. (9) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Küsimuste esitamisel jäävad kehtima volikogu töökorras ette nähtud piirangud. (10) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (11) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (12) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemis komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (13) Häältelugemis komisjon valmistab ette hääletamissedelid. (14) Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele eelnevalt kokkulepitud järjekorras. (15) Valimiskomisjon selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda. Lepitakse kokku, kuidas salajasel hääletamisel tähistatakse hääletussedelil kandidaat, kelle poolt soovitakse hääletada. (16) Häältelugemis komisjon annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud hääletussedeli. (17) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. (18) Enne hääletussedelite tagastamist sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (19) Pärast vaheaega viib häältelugemis komisjon läbi salajase hääletamise. (20) Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtnuks ka siis, kui nad hääletamissedelit ei võta. (21) Hääletussedel loetakse rikutuks, kui on kokkulepitult tähistatud mitu kandidaati. Kui tähistatud ei ole ühtegi kandidaati, loetakse sedel erapooletuks. (22) Häältelugemis komisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (23) Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (24) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam häälisaanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (25) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele enesetaanduse võimalus. (26) Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusena. § 30. Haanja Vallavolikogu komisjonid (1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Vallavolikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) eelarve- ja arengukomisjon; 3) sotsiaalkomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) hariduskomisjon; 6) kultuuri-, noorsoo- ja spordikomisjon. (3) Komisjonide põhiülesandeks on volikogu istungitel arutusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. (4) Komisjoni liikmetele makstakse volikogu komisjoni töös osalemise eest hüvitist vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. (5) Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjaga. Komisjoni põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. (6) Komisjoni kutsub kokku ja juhatab koosolekut komisjoni esimees või aseesimees, nende äraolekul asendaja. (7) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. (8) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolhäälte enamusega avalikul hääletamisel. (9) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. (10) Sõnaõigusega võivad komisjoni koosolekust osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu liikmed ja kutsutud isikud. Sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (11) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku võib kuulutada kinniseks. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused komisjoni koosolekul võetakse vastu poolthäälteenamusega. Võrdse häälte arvu puhul saab otsustavaks koosoleku juhataja hääl. (12) Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vallakantseleis. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (13) Komisjoni poolt pakutavad küsimuste lahendused, mis peavad olema vormistatud volikogu otsusena või määrusena, esitatakse komisjoni poolt volikogule otsuse või määruse projektina seitse (7) päeva enne volikogu istungit. (14) Komisjoni protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad 7 (seitse) päeva pärast koosoleku toimumist valla kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. § 31. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 2 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. III HAANJA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 32. Küsimuste arutelu volikogus (1) Vallavolikogu töökord sätestatakse volikogu määrusega. (2) Vallavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Vallavolikogu töökorra kehtestab volikogu. (3) Vallavolikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (4) Volikogu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on vallavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Vallavolikogu esimehe valimised korraldab valla või valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud vallavolikogu esimees valituks. (5) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (7) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 33. Hääletamine volikogus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu on otsustusvõimeline, kui hääletamisest võtab osa vähemalt pool volikogu koosseisust. (6) Käesoleva põhimääruse § 25 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 34. Haanja vallavolikogu liikme õigus saada teavet (1) Vallavolikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene. § 35. Haanja Vallavolikogu liikme taandamine (1) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (2) Vallavolikogu liige võib ennast erapoolikuse tõttu üksikakti arutamiselt taandada, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. (3) Ettepaneku taandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu või vallavolikogu liige. (4) Taandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis vallavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 36. Umbusaldusmenetlus Haanja Vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus, ning lisatud vastav vallavolikogu otsuse eelnõu. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või vallavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Vallavolikogu esimehe umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud vallavolikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (6) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (7) Kui vallavolikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 47 3. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (8) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 47 3. lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (10) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse paragrahvides 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 37. Tagasiastumine (1) Vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe, vallavolikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme või vallavanema või vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab koheselt vallavolikogu esimeest või tema asendajat. Juhul, kui tagasiastumisavalduse on esitanud nii vallavolikogu esimees ja ka vallavolikogu aseesimees, teavitab vallasekretär sellest koheselt vallavolikogu vanimat liiget. § 38. Haanja Vallavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla või valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 23 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva määruse § 25 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi vallavalitsus. IV HAANJA VALLAVALITSUS § 39. Haanja Vallavalitsuse mõiste (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Haanja vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, korraldab vallavara valitsemist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. § 40. Haanja Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste ja otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on delegeeritud vallavalitsusele; 5) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 6) otsustab vallavalitsuse komisjonide moodustamise ning kinnitab komisjonide põhimäärused; 7) vallavanema ettepanekul kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid; 8) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; (2) Aasta jooksul muudatuste tegemise Haanja Vallavalitsuse (ametiasutusena) struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires otsustab vallavalitsus, millest informeeritakse vallavolikogu järgmisel istungil. (3) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (4) Lepingute sõlmimise otsustab vastavalt pädevusele Vallavalitsus (ametiasutus), kelle nimel kirjutab alla vallavanem või teda asendav abivallavanem. (5) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. § 41. Haanja Vallavalitsuse moodustamise põhimõtted (1) Vallavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu. (2) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (3) Vallavalitsuse liikmete vaheline tööjaotus kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega. § 42. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Haanja valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning Haanja valla esindamise korrale. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kinnitab käskkirjaga ametnike ja töötajate ametijuhendid; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 7) nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse vallavalitsuse ametnikud; 8) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 9) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 10) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 11) esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus erivolituseta; 12) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem või käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema poolt antud volituste piires. § 43. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valib vallavolikogu seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras neljaks aastaks (2) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes omab kõrgharidust, kes töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (3) Vallavolikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. (5) Kui volikogu liikmed esitavad ühe kandidaadi, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu vaheaja 15 minutit. Peale vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (6) Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. (7) Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. (8) Vallavanema kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 5 minutilises sõnavõtus eelnevalt kokkulepitud järjekorras. (9) Vallavanema kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Küsimuste esitamisel jäävad kehtima vallavolikogu töökorras ette nähtud piirangud. (10) Vallavanema kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (11) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (12) Pärast nimekirja sulgemist asub tööle vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisteks valitud häältelugemiskomisjon. (13) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid (14) Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele eelnevalt kokkulepitud järjekorras. (15) Häältelugemiskomisjon selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda. Lepitakse kokku, kuidas salajasel hääletamisel tähistatakse hääletussedelil kandidaat, kelle poolt soovitakse hääletada. (16) Häältelugemiskomisjon annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud hääletussedeli. (17) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. (18) Enne hääletussedelite tagastamist sulgeb häältelugemiskomisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (19) Pärast vaheaega viib häältelugemiskomisjon läbi salajase hääletamise. (20) Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtnuks ka siis, kui nad hääletamissedelit ei võta. (21) Hääletussedel loetakse rikutuks, kui on kokkulepitult tähistatud mitu kandidaati. Kui tähistatud ei ole ühtegi kandidaati, loetakse sedel erapooletuks. (22) Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (23) Vallavanemaks osutub valituks volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (24) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam häälisaanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (25) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele enesetaanduse võimalus. (26) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 44. Vallavanem asendamise kord (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. (2) Kui abivallavanem ei saa vallavanem ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), määrab vallavanem enda äraoleku ajaks käskkirjaga oma ülesannete täitjaks ühe vallavalitsuse liikmetest. (3) Kui isik, kes on määratud vallavanem asendajaks käskkirja alusel, ei saa vallavanem ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanem ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (4) Vallavanemat asendaval abivallavanemal või vallavalitsuse liikmel on samad õigused ja kohustused mis vallavanemal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel. (5) Vallavanemat asendav abivallavanem või vallavalitsuse liige ei või esitada vallavolikogule vallavalitsuse tagasiastumispalvet, välja arvatud vallavanema surma korral. § 45. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vallavanema ametisse valimist vallavolikogu poolt. (2) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on vallavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud üle poole vallavalitsuse koosseisust. (3) Vallavalitsus on vähemalt 3-liikmeline, kuhu kuuluvad vallavanem, abivallavanem(ad) ja vallavalitsuse liige (liikmed). (4) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. § 46. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist jätkab vallavalitsus oma tegevust kuni uue vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamiseni. (4) Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud vallavalitsus põhimõtteliste või vallaeelarve kulusid suurendavate otsuste tegemisest. (5) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) umbusalduse avaldamise korral; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) vallavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamisel ja palgaliste vallavalitsuse liikmete nimetamisel; 5) riigikogu liikmeks valimisel; 6) teovõimetuks tunnistamisel valimisõiguse osas; 7) surma korral. (6) Vallavalitsuse liige esitab avalduse enda tagasiastumise kohta vallasekretärile, kes teavitab sellest kohe vallavolikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. (7) Kui vallavalitsuse liikmele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse paragrahvi 47 lõikes 3 sätestatud kvooruminõue, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. § 47. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab vallavalitsus istungi reglemendiga. (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa üle poole vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (4) Vallavalitsuse istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (5) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. § 48. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded ning komisjoni järelduste ja ettepanekute tegemise kord. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. Komisjon teeb otsused poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja või tema asendaja ja protokollija. (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu, ülesanded ja tähtaja kinnitab vallavalitsus korraldusega. V HAANJA VALLA ÕIGUSAKTID § 49. Valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Haanja valla haldusterritooriumil seadusega ja Haanja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Haanja vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Haanja valla haldusterritooriumi. § 50. Õigusaktide normitehnika (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist. § 51. Vallaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava õigusakti eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. (4) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende kehtetuks tunnistamist, kui õigusaktidega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. § 52. Valla omavalitsusorganite õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (3) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (5) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 53. Valla omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Vallavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (3) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. § 54. Valla omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallamaja teadete tahvlil, Haanja valla kodulehel ja saadetakse kõigisse Haanja valla raamatukogudesse. (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nendele juurdepääsu võimaldamisega vallavalitsuses. (3) Ei avalikustata neid õigusakte, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. VI VALLAMAJANDUS § 55. Munitsipaalomand (1) Haanja valla munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Valla vara valitsemise korra sätestab vallavolikogu. (3) Valla vara kasutatakse valla valitsemise otstarbel ja vallale tulu saamiseks. (4) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (5) Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 56. Haanja valla majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud valla varaga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 5) muu Haanja valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (4) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (6) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul. § 57. Kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 58. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. Vallavolikogu poolt vastava loa andmisel määratakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII VALLA AMETIASUTUSTE MOODUSTAMINE § 59. Valla hallatav asutus (1) Valla hallatavad asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Valla hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. (3) Valla hallatava asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. (4) Valla hallatava asutuse juhi nimetab ametisse vallavanem. (5) Valla ametiasutuse juhi nimetab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul , töölepingu sõlmib vallavanem. (6) Valla hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. VIII VALLAEELARVE § 60. Valla eelarve koostamine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ning volikogu ja vallavalitsuse haldusaktid. (2) Vallaeelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud. (3) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpaberid ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 4) valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi; 5) jooksvate kulude katteks võib võtta lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. (4) Vallavolikogu võtab vastu eelarve, mis on liigendatud majandusliku sisu artikligruppide, tegevusalade ja asutuste lõikes üldsummadena. (5) Kulude eelarves moodustatakse reservfond ettenägematuteks kuludeks (vähemalt 1% eelarve kuludest). Reservfondi kasutab vallavalitsus oma korralduse alusel ettenägemata kulude katteks ning esitab selle kohta aruande vallavolikogu korralisel istungil. (6) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (7) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kassatagavara suuruse määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada vallavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. (8) Vallavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks (9) Vallaeelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus. (10) Eelarve koostatakse täiskroonides. (11) Vallavalitsus teatab valla hallatavatele asutustele ja struktuuriüksustele eelarve projekti koostamise tingimused hiljemalt 01. oktoobriks. (12) Valla hallatavad asutused esitavad eelarve projekti koos seletuskirja ja tegevuskavaga vallavalitsusele hiljemalt jooksva aasta 01.novembriks. Hallatavate asutuste eelarvete projektid on aluseks vallaeelarve koostamisel. Nõuetekohase eelarve projekti esitamise eest vastutab hallatava asutuse juht või struktuuriüksuse juht. (13) Valla eelarvest toetuse saamiseks esitavad juriidilised ja füüsilised isikud ning seltsid taotlused vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile 01. novembriks. (14) Alaeelarvete projektide ja toetuse taotluste läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus. Eelarve- ja arengukomisjonil on õigus hinnata eelarve alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes eelarve tulude prognoosist. Eelarve projekti eelnõu vaatab enne esimest lugemist volikogus läbi eelarve- ja arengukomisjon. (15) Vallavalitsuse poolt heakskiidetud vallaeelarve projekti koos lisadega esitab vallavalitsus haldusakti eelnõuna vormistatult vallavolikogule 01. detsembriks. (16) Haldusakti eelnõule lisatakse vallavalitsuse poolt: 1) seletuskiri kavandatud tulude põhjenduse ja kulude otstarbekuse kohta; 2) võrreldavad andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste (objektiliselt) ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi s.h omavalitsuse omaosaluse summad eelarves objektide lõikes; 4) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes. § 61. Valla eelarve vastuvõtmine (1) Volikogu eelarve- ja arengukomisjon ja vallavolikogu liikmed vaatavad eelarve projekti läbi ja esitavad oma ettepanekud vähemalt 15 päeva enne eelarve I lugemist vallavalitsusele, eelarve- ja arengukomisjonile kirjalikult. (2) Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib selles ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Eelarve projekti muutmise ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (4) Eelarve- ja arengukomisjon vaatab esitatud ettepanekud läbi, annab arvamuse ja teeb vastavalt otsusele ettepaneku vallavalitsusele teisele lugemisele esitatava eelnõu muutmiseks. (5) Eelarve- ja arengukomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel vallavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. (6) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (7) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha 1/12 ulatuses eelarvest neid kulutusi, mis on ette nähtud eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (8) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. § 62. Valla eelarve muutmine ja lisaeelarve (1) Eelarve muutmine ja lisaeelarve vastuvõtmine toimub käesolevas määruses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras. (2) Eelarves määratud kulude põhjendatud muudatusi võib vallavalitsus teha, esitades volikogule sellekohase projekti. (3) Valla hallatavate asutuste eelarvete muutmine toimub asutuse juhi taotluse alusel. (4) Lisaeelarve koostamise aluseks on tulude enamlaekumine või täiendavate tulude ilmnemine, mis võimaldab lülitada eelarvesse uusi täiendavaid kulutusi või tulude planeeritust oluliselt vähemas mahus laekumine, mis tingib planeeritud kulutuste vähendamise või ärajätmise. (5) Lisaeelarve projekti esitab vallavalitsus vallavolikogule haldusakti eelnõuna ja sellele lisatakse andmed lisatulude kohta ja lisakulude kohta või andmed võimalike kulude kokkuhoidmise kohta alalaekumise kohta. (6) Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib vallavalitsus lülitada eelarvesse ilma vallavolikogu eelneva kinnituseta. Vallavalitsus kajastab saadud laekumisi ja tehtud kulutusi jooksvalt kuuaruandes. § 63. Eelarve täitmise arvestus ja majandusaasta aruanne (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seadustes ja õigusaktides sätestatud korras. (2) Kui vallavalitsuse hallatava asutuse eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on ilmnenud kulude mahu ületamist, on vallavalitsusel õigus vähendada finantseerimist informeerides sellest vallavolikogu. Ülekulu eest vastutab vastava asutuse juht. (3) Vallavalitsus koostab majandusaasta konsolideeritud aruande ning esitab selle koos audiitori järeldusotsusega vallavolikogule hiljemalt 25. juuniks. (4) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 2) ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest; 3) eelarve täitmise aruanne koos seletuskirjaga vallavolikogu poolt kinnitatud eelarve liigenduses; 4) reservfondi kasutamise aruanne koos seletuskirjaga. (5) Majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni ja majanduskomisjoni vastava arvamuse. (6) Majandusaasta aruanne on kättesaadav raamatupidamise osakonnas. § 64. Eelarve avalikustamine (1) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne on kättesaadav raamatupidamise osakonnas ja avaldatakse üldiseks teadmiseks internetis valla kodulehel. IX HAANJA VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 65. Haanja valla arengukava (1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja internetis valla kodulehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast vallavolikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast vallavolikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava internetis valla kodulehel. (7) Hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. (9) Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. (10) Valla hallatavatel asutustel peab olema oma arengukava. (11) Valla hallatavate asutuste arengukava ja selle muutmise projekt koostatakse vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Haanja valla arengukava. (12) Valla hallatavad asutused esitavad oma arengukava ja selle muutmise projektid vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks vallavalitsusele. (13) Valla hallatavate asutuste arengukava kinnitab vallavalitsus. § 66. Planeerimine ja ehitamine (1) Planeerimise eesmärk Haanja vallas on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (2) Valla planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste, projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutise ehitise ehitamise korra ja alade, miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtete ja nõuete määramiseks kehtestab vallavolikogu Haanja valla ehitusmääruse. § 67. Haanja valla üldplaneering (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. (2) Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus. (3) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (5) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. (6) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. § 68. Keskkonnakaitse (1) Haanja valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse õigusaktidega sätestatud korras. X OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 69. Valla avaliku teenistuse mõiste (1) Valla avalik teenistus (omavalitsusteenistus) on palgaline teenistus- või töösuhe valla eelarvest finantseeritavas ametiasutuses, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning käesolev põhimäärus. (3) Valla ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on Vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. (4) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (5) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, võib ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil. (6) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (7) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Koosseisuvälise teenistuja nimetab ametisse ametiasutuse juht. (8) Vallavalitsuse (asutusena) struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab vallavolikogu. Vallavalitsuse ametnikele rakendatakse avaliku teenistuse seaduses riigiametnikele ette nähtud lisatasusid. (9) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. § 70. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega. 12) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendab spetsialist-asjaajaja. § 71. Vallakantselei (1) Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. Vallasekretäri ettepanekul määratakse kantselei koosseis. Vahetult kantselei tööd korraldab vallasekretär. (2) Vallakantselei ülesanneteks on: 1) koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokolliline teenindamine; 3) vormistada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesolevas põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ; 4) esitada dokumendid allakirjutamiseks volikogu esimehele, vallavanemale ja vallasekretärile või nende asendajale; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 6) saata üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist; 7) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine soovijatele; 8) pidada vallavolikogu ja -valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktide registrit. § 72. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul); 2) valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 73. Vallavalitsuse ametnike sotsiaalsed garantiid Vallavalitsuse teenistuses olevate ametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega. § 74. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt oma struktuuriüksuste ja nende ametnike ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve korras on vallavalitsusel õigus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud tingimustel: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada akti täitmine ja toimingu sooritamine kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks; 3) tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Haanja valla õigusaktidega. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarvevahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XI OSAVALLA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS § 75. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Vallavolikogu võib võtta vastu vallasisese aleviku, alevi- ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese aleviku, alevi- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise aleviku, alevi- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. XII KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK § 76. Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik (1) Kohalik omavalitsus võib moodustada vallavalitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada vallavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas. (2) Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevust finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. § 77. Korrakaitseüksuse moodustamine ja korrakaitseametniku ametikoha loomine ning nende ülesanded (1) Korrakaitseüksuse moodustamise ja lõpetamise või korrakaitseametniku ametikoha loomise ja koondamise otsustab vallavolikogu. (2) Korrakaitseüksuse alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded sätestatakse vallavolikogu poolt kinnitatavas põhimääruses. Korrakaitseametniku ametikoha moodustamisel vallavalitsuses sätestatakse korrakaitseametniku alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded korrakaitseametniku ametijuhendis. (3) Korrakaitseametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus. § 78. Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku koostöö (1) Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik teevad oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite, politseiseaduse paragrahvis 8 nimetatud riigi politseiasutuste, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega. (2) Politseiseaduse paragrahvis 8 nimetatud riigi politseiasutused osutavad vallavalitsusega sõlmitava lepingu alusel abi korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku väljaõppel ja täienduskoolitusel. § 79. Korrakaitseametniku vormiriietus ja ametitunnused (1) Korrakaitseametnikud kannavad kohaliku omavalitsuse sümboolikaga vormiriietust või muid neid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadest. (2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja muud ametitunnused kehtestab siseminister määrusega. XIII OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ JA VÄLISSUHTED § 80. Koostöövormid (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuse moodustamise. § 81. Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud Maakondliku ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamine ja nende tegevus toimub kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud korras. § 82. Haanja valla välissuhete korraldamise alused (1) Haanja vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. (3) Haanja valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. § 83. Haanja valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö (1) Haanja vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldadega ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Haanja valla arengu ja elanike huvides. (2) Haanja valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Haanja valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. (3) Haanja valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. XIV SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 84. Haanja valla suhted riigiorganitega (1) Haanja valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Haanja vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 85. Haanja valla tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. XV VASTUTUS § 86. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine (1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. § 87. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. (2) Sama teo eest, kui selle põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, -karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. § 88. Menetlus (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 89 ja 90 sätestatud väärtegudele sätestatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 89 ja 90 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on 1) vallavalitsus; 2) politseiprefektuur. (3) Käesoleva põhimääruse paragrahvis 89 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. § 89. Trahvide laekumine (1) Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse käesoleva põhimääruse paragrahvides 90 ja 91 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. XVI PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE § 90. Haanja valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Haanja valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. (2) Haanja valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. (3) Kui Haanja valla põhimäärus on vastuolus seadustega, juhinduda seadustest. (4) Haanja valla põhimäärus või temas tehtud muudatused jõustuvad vallavolikogu poolt sätestatud tingimustel. § 91. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks 1) Haanja Vallavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2 «Haanja valla põhimääruse kinnitamine»; (2) Määrus jõustub 15. jaanuaril 2007.a.