Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid

Määrusega sätestatakse looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduva ammoniaagi (NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguste määramise meetodid.

(1) Heitkoguste määramisel kasutatakse arvutuslikke või otsestel mõõtmistel põhinevaid meetodeid.

(2) Otseste mõõtmiste kasutamisel järgitakse standardeid EVS 892 ja EVS 904 või muid samaväärseid rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.

(1) Aastaloom ja aastalind on arvestuslikud ühikud, mis arvutatakse, jagades käsitletava looma- või linnuliigi isendi söötmispäevade summa päevade arvuga aastas.

(2) Söötmispäevaks loetakse kõik päevad, mil loom on karjas või lind lindlas, välja arvatud tema karjast välja viimise päev.

(3) Loomade ja lindude heitkoguste arvutamine toimub lähtudes järgmistest alustest

1) vasikas on noorveis vanuses sünnist kuni 5. elukuu lõpuni;

2) lehm- ja pullmullikas on noorveis vanuses 6–24 kuud või kuni poegimise või realiseerimiseni;

3) ammlehm on veis, kelle kogu piimatoodangu kasutab ära vasikas;

4) piimalehm on piimatootmise eesmärgil peetav piimatõugu veis;

5) võõrdepõrsas on põrsas kaaluga 7–30 kg;

6) nuumik on siga kaaluga üle 30 kg;

7) emis on siga, kelle eriheite hulka on arvestatud ka alla 7 kg kaaluga põrsad;

8) munakana on kana munemistsükliga 11–13 kuud;

9) broiler on spetsiaalselt lihaks kasvatatav kanatõug, mille isendi üleskasvatamisperiood on ligikaudu 40 päeva;

10) noorlind on kana vanuses kuni 140 päeva.

(4) Veiste vabapidamisel loomuliku ventilatsiooniga loomakasvatushoonest eralduva heitkoguse arvutamisel kasutatakse vastavas käitises mõõdetud ventilatsiooni mahtkulu või arvestatakse ventilatsiooni mahtkulu 251 m3/h loomühiku kohta.

(1) Lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral veiste ja sigade väljaheites sisalduva lämmastiku arvutamiseks leitakse järgmised suurused

1) söödas sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga

MNsööt = mNsööt × Msööt / 1000,

kus

mNsööt – keemilise analüüsiga määratud lämmastikusisaldus loomasöödas, g/kg;

Msööt – sööda mass, kg;

2) piimas sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga

MNpiim = mNpiim × Mpiim / 1000,

kus

mNpiim – keemilise analüüsiga määratud lämmastikusisaldus piimas, g/kg;

Mpiim – toodetud piima mass, kg.

(2) Veiste väljaheites sisalduva lämmastiku arvutamiseks leitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suurustele ka järgmised suurused

1) juurdekasvus sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga

MNjuurdekasv = mNjuurdekasv × Mjuurdekasv / 1000,

kus

mNjuurdekasv – lämmastiku sisaldus looma juurdekasvus vastavalt määruse lisa tabelile 1, g/kg;

Mjuurdekasv – lehma kehamassi keskmiseks muutuseks arvestatakse 60 kg aastas, mis hõlmab kehamassi vähenemist laktatsiooni algfaasis ja juurdekasvu reproduktsioonitsükli teises pooles, kuid ei hõlma loodet;

2) lootes sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga

MNloode = mNloode × Mloode / 1000,

kus

mNloode – lämmastiku sisaldus lootes vastavalt käesoleva määruse lisa tabelile 1, g/kg;

Mloode – iga aastalehma kohta arvestatakse 0,6 vasikat kehamassiga 40 kg.

(3) Sigade ja veiste väljaheites sisalduva lämmastiku mass arvutatakse järgmise valemiga lähtudes käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt leitud suurustest

MNväljaheited = MNsööt – MNpiim – MNjuurdekasv – MNloode.

(4) Lindude väljaheites sisalduva lämmastiku mass (kg-des) arvutatakse järgmise valemiga

MNväljaheited = mNsööt × Msööt / 1000 – Mmunad × 0,0181 – Mjuurdekasv × 0,0288,

kus

mNsööt – keemilise analüüsiga määratud lämmastiku sisaldus looma söödas, g/kg;

Msööt – sööda mass, kg;

Mmunad – kanamunade mass – broileri ja noorlinnu korral võetakse suuruseks null, kg;

0,0181 – lämmastiku ladestumine munadesse, kg/kg;

Mjuurdekasv – broileri kehamass realiseerimisel, noorlinnu kehamass üleminekul tootmisgruppi, munakanadel juurdekasv aastas, kg;

0,0288 – lämmastiku ladestumine juurdekasvu, kg/kg.

Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastiku sisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga

MNväljaheited = L × qN,

kus

L – aastaloom või aastalind, tk;

qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma või aastalinnu kohta vastavalt käesoleva määruse lisa tabelis 9 esitatule.

Karjatamise korral arvutatakse laudas ja sõnnikuhoidlas tekkiva ammoniaagi osakaal kogu ammoniaagi heitkogusest järgmise valemiga

sk = 1 – (d / 365 × h / 24),

kus

d – karjatamise päevade arv aastas;

h – keskmine karjatamise tundide arv ööpäevas karjatamisperioodil.

Loomakasvatushoonest või lindlast eralduv ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse lähtudes lämmastiku sisaldusest väljaheites järgmise valemiga

MNH3laut = MNväljaheited × klaut × sk,

kus

MNväljaheited – arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitele, kg;

klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud käesoleva määruse lisa tabelites 2–4;

sk – karjatamise korral arvutatakse vastavalt § 6 esitatud valemile, aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Sõnnikuhoidlast eralduv ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga

MNH3sõnnikuhoidla = (MNväljaheited × sk – MNH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100,

kus

MNväljaheited – arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemitele, kg;

sk – karjatamise korral arvutatakse vastavalt § 6 esitatud valemile, aastaringse laudaspidamise korral sk=1;

MNH3laut – arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemile, kg;

1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;

ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides vastavalt käesoleva määruse lisa tabelis 5 esitatule.

Loomakasvatushoonest eralduv metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga

MCH4laut = L × qCH4laut × sk,

kus

L – aastaloom või aastalind, tk;

qCH4laut – käesoleva määruse lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom;

sk – karjatamise korral arvutatakse vastavalt § 6 esitatud valemile, aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Sõnnikuhoidlast eralduv metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga

MCH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla × sk,

kus

L – aastaloom või aastalind, tk;

qCH4sõnnikuhoidla – käesoleva määruse lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind;

sk – karjatamise korral arvutatakse vastavalt § 6 esitatud valemile, aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Sõnnikuhoidlast eralduv dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga

MN2Osõnnikuhoidla = MNväljaheited × sk × ksõnnikuhoidla / 100,

kus

MNväljaheited – arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitele, kg;

ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides vastavalt käesoleva määruse lisa tabelis 8 esitatule;

sk – karjatamise korral arvutatakse vastavalt § 6 esitatud valemile, aastaringse laudaspidamise korral sk=1.

Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrus nr 48 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” tunnistatakse kehtetuks.