Jõelähtme Vallavolikogu — Loo Keskkooli arengukava kinnitamine — KO, 65, 767

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 3 ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.12.2006 määruse nr 45 «Koolide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord», Jõelähtme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Loo Keskkooli arengukava aastateks 2007 – 2010 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 19. veebruaril 2007. Volikogu esimees Ardo LASS Lisa Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 12.02.2007. a määrusega nr 56 KOOL AVAB MEILE UKSED LOO KESKKOOLI ARENGUKAVA 2007 – 2010 EESSÕNA Arengukava on koolikogukonna kokkulepe, millega määratakse, kelle jaoks ja milleks kooli peetakse, missugusena tahetakse näha kooli tulevikus ning kuidas kavatsetakse selleni jõuda. Arengukava on dokument, milles kajastuvad kooli tegevuse eesmärgid, tähtsamad tegevusvaldkonnad ja kooliarenduse põhisuunad, tegevuskavad kolmeks õppeaastaks. Arengukava on toeks kooli õppekava elluviimisel, olles koos õppekavaga kooli arengu eelduseks ja aluseks. I SISSEJUHATUS Loo Keskkool asub Harjumaal Loo alevikus ja on eelkõige Jõelähtme valla noortele põhi- ja üldkeskharidust andev õppeasutus. Saha küla, mille maadele Loo alevik on tekkinud, mainitakse esimest korda «Taani hindamisraamatus» 1241. aastal. Kooli vanimaks eelkäijaks on 1737. aastal Saha herra kapten v. Gersdorffi poolt asutatud 8 õpilasega kool Saha külas. 1868. a. valmis uus Saha koolimaja, mille tegevusest on säilinud «Saha koli protokolli ramat» sissekannetega aastatel 1875-1913. 1.septembril 1982. a. avati Loo Lasteaed-Algkool ja 1.septembril 1987.a. Loo 8-klassiline kool. Mõlema kooli sünnis on süüdi tollane Tallinna Näidislinnuvabriku direktor, andekas ja julge majandusmees Aleksander Lind. Neist päevist töötavad koolis õpetajad Helgi Org, Sirje Aava, Erika Grossmann, Anne Jäger, Urve Karner, Tiiu Kivirähk, Helle Tõnisson, Milvi Valvik, Aare Värte. 1991. aastast kannab kool nime Loo Keskkool. Ajavahemikul 1993 – 2006 on meie koolis keskhariduse omandanud 169 ja põhikooli lõpetanud 405 noort. 2006. aasta sügisel õpib Loo Keskkoolis 333 õpilast neljateistkümnes klassikomplektis põhikooli- ja kolmes gümnaasiumiklassides, õpetajaid on 36. Kool töötab ühes vahetuses, töökeeleks on eesti keel. Kooli arengu kujundamisel on seatud eesmärgiks kujundada kool, kus iga õpilane saab ja tahab õppida oma võimete ja vajaduste kohaselt kompetentsete õpetajate juhendamisel. Eesmärkide elluviimiseks on kool osalenud mitmetes üleriigilistes kooliarendusprojektides: «Omanäoline kool», «Tervist edendav kool», «Mitmekeelne kool» . 2004/2005. õppeaastal analüüsiti põhjalikult tehtut ning alustati kõigi huvipoolte koostööna arengusuundade väljatöötamist aastaiks 2005-2008. Arvandmete ja sisekontrolli põhjal tehtud järelduste kõrval olid kokkuvõtete tegemisel olulisel kohal SWOT analüüs, s.t. lastevanemate, hoolekogu, õpilasaktiivi ja õpetajate meeskonnatööde, arenguvestluste ning õpilaste, lastevanemate rahulolu küsitluste tulemused. 219 vanemast pidas absoluutne enamus arengueesmärkidena tähtsaimaks kõigi õpilaste mitmekülgse arengu ja eneseteostuse toetamist ning iga õpilase võimeid ja vajadusi arvestavat õpetamist. Uue tegevusvaldkonnana on välja toodud kooli strateegiline juhtimine ja sisehindamine. Materiaalse õppekeskkonna parendamine ja infotehnoloogia vahendite ning valla raamatukogu integreerimine õppetöösse leiavad kajastamist õppekeskkonna arendamise valdkonnas. Loo Keskkooli 2006.-2009. aasta arengukava koostamisel on analüüsitud kooli hetkeseisu ja arengueeldusi, võetud aluseks SWOT analüüsi kokkuvõtted ja Jõelähtme valla 2004.-2007. a. arengukava. II KOOLI MISSIOON, ARENGU ÜLDEESMÄRK, VISIOON Missioon Loo Keskkool on Jõelähtme valla ainus keskharidust andev õppeasutus. Kooli ülesandeks on tingimuste loomine oma piirkonna noortele kohustusliku põhihariduse ja soovijaile konkurentsivõimelise üldkeskhariduse ning turismikorraldaja kutse omandamiseks. Loo Keskkooli missiooniks on elukestvalt õppiva, elus toime tuleva eetilise inimese kujundamine. Omandatud haridus toetab inimese terviklikku arengut, luues tingimused nii vaimseks, kehaliseks kui ka hingeliseks arenguks, eesmärgiga kujuneda haritud inimeseks ja mõistes, et selleks saab üksnes ise kujuneda. Meie motoks on «KOOL AVAB MULLE UKSED» ja logoks «KUKK», kui koolilapse esimese kooliraamatu sümbol ja meenutamaks Loo Kooli tekkeloo peasüüdlasi Tallinna Näidislinnuvabrikut ja tema direktorit Aleksander Lindu. Loo Keskkooli eesmärgiks on luua tingimused õppekavakohase põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks. Kool on avatud kõigile, kes soovivad omandada põhikooli- ja gümnaasiumiharidust, eelkõige oma valla noortele. Lähtudes nii riiklikust kui kooli õppekavast, säilitades koolis väljakujunenud traditsioonid ja omanäolisuse, toetab Loo Keskkool õpilase kujunemist edukakaks, mitmekülgseks ja arenguvõimeliseks Eesti rahvuskultuuri kandvaks kodanikuks. Meie arengu üldeesmärgiks on • elus hästi toime tulevate, • kõlbeliste, • elukestvale õppimisele orienteeritud ühiskonnaliikmete ettevalmistamine. Kool pakub õpilastele ja oma töötajatele eneseteostusvõimalusi ja on kodule partneriks lapse arengukeskkonna loomisel. Eesmärkide saavutamiseks teeb kool koostööd lastevanemate ja teiste huvigruppidega, olles kohaliku hariduselu keskuseks. Visioon Oleme kujunemas kooliks, kus • õpib motiveeritud õppija, kes oskab ja tahab õppida; • toetatakse kõiki õppijaid – nii õpilasi, töötajaid kui lapsevanemaid; • õppetöö toimub tervisekaitse nõudeid arvestavas ja hästi sisustatud õpikeskkonnas; • sobiv õpikeskkond ja valitsevad väärtushinnangud loovad eeldused, et iga õpilane saab ja tahab õppida oma võimete ja vajaduste kohaselt; • riiklikust õppekavast lähtuv kooli õppekava hoitakse avatuna muutustele; • õppetöös on positiivne ja toetav mikrokliima, arvestatakse huvide, võimete ja vajaduste erisusi ning valitsevad sõbralikud koostöösuhted; • lisaks akadeemilisele edukusele on väärtustatud iga õpilase võimalus ja vajadus end terviklikult arendada ja mitmekülgselt teostada kooli valikainete, projektide, huvitegevuse ja traditsioonide kaudu; • lapsevanemad, õpilased, töötajad ja teised huvigrupid on rahul õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemustega; • tunnustatakse õpilaste ja kooli töötajate tulemuslikku tööd; ja kus ei kuulu vaidlustamisele järgmised põhimõtted: • edu läbi koostöö, õpime üksteiselt ja õpime koos; • iga laps on andekas, tuleb ainult välja selgitada, milles; • taotleme toetava, intriigivaba õhkkonna kujunemist; • oleme suhtlemises korrektsed ja heasoovlikud; • oleme distsiplineeritud ja järgime kokkuleppeid; • analüüsime saadud teavet rahulikult ja oleme orienteeritud probleemide lahendamisele; • jääme alati ja kõikjal oma kooli esindajaiks ja selle hea maine kujundajaiks. III HETKEOLUKORD JA ARENGUEELDUSED 1. Õpilased Kooli õpilaste arvu muutumine on seotud ühiskonna arengus toimuvate protsessidega. Olles ühe Tallinna lähiümbruse keskuse kool, on koolielu tihedalt seotud Loo alevi ettevõtete ja kinnisvara arendajate edukusega. Mõlemad arenevad tõusujoones. Kooliteed alustavate laste ja nende vanemate koolivalik sõltub aga suuresti sellest, milline on olnud lasteaiatee. Kui on harjutud last hommikul Tallinna lasteaeda viima, siis valitakse Tallinna kool. Siit järeldus – laiendagem Loo Lasteaeda. Loo Keskkoolis õpivad valdavalt Jõelähtme valla lapsed. 332 õpilasest on 68 õpilast väljastpoolt Jõelähtme valda, neist 24 Tallinnast, 12 Maardu linnast, 7 Rae vallast, 4 Raasiku vallast ja üksikuid Kuusalu, Anija, Kohila, Viimsi, Kose, Keila, Haljala jt. valdadest. Sündivuse vähenemise tõttu eelmise sajandi lõpul vähenes õpilaste arv koolis. Suurim langus oli 2003. aastal, kolmesaja seitsmekümne kolmelt kolmesaja kolmekümne kaheni. Viimased kolm aastat on koolis olnud stabiilselt 330-332 õpilast, vaatamata laste sündivuse vähenemise perioodi jätkumisele. Õpilaste lahkumine põhikooli 6.-7. klassidest Tallinna on lakanud tänu õpilaste võimeid ja vajadusi arvestavale õppekorraldusele: põhi- ja süvaklassid ning ainete tasemerühmad põhikooli VII - IX klassides. 2006 2007 2008 2009 2010 I – IX klass 278 275 270 270 272 X – XII klass 54 60 80 86 88 Kokku 332 335 350 356 360 Tabel 1. Loo Keskkooli õpilaste arvu prognoos 2006-2009 Aastatel 2002-2006 jätkas põhikooli 164 lõpetanust õpinguid 97 %, sellest Loo Keskkoolis 51%, kutsekoolides 30%, Tallinna gümnaasiumides 16 %. Põhikool lõpetamise aasta Gümnaasiumi Kutse-- õppe- asutusse Muu Kokku lõpetajaid % Loo Kk % muu gümnaasium % kutseõpe % muu Loo Kk Muu 2006 21 10 9 2 42 50 24 21 5 2005 14 2 11 1 28 50 7 39 4 2004 19 4 19 0 42 45 10 45 0 2003 13 5 4 1 23 57 22 17 8 2002 16 7 6 0 29 55 24 21 0 Tabel 2. Loo Keskkooli IX klassi lõpetanute edasine tegevus 2002-2006 Kooli gümnaasiumi osa töötab kolme klassikomplektiga, keskmise täituvusega 18 õpilast klassis. Õpilaste väljalangevus on suur õpingute esimesel aastal, põhjuseks õpimotivatsiooni puudus ja sellest tulenevad raskused gümnaasiumi õppekava läbimisel. Riigieksamid on aastaid sooritatud vabariigi keskmise tasemel; riigi keskmisest on parem oldud saksa ja inglise keeles, keemias, bioloogias, eesti keeles. Loo Keskkooli lõpetasid medaliga 2002-2006 aastal: 2002 a. Illimar Pärnamägi «hõbe»; 2003 a. Liina Volmerson «hõbe»; 2004 a. Kärt Rannamäe «kuld» ja Riin Uusna «hõbe». Kuuekümnest gümnaasiumi lõpetanust jätkavad õpinguid 85 %, sellest kõrgkoolides 52 % ja muudes õppeasutustes 33 %. Gümnaasiumi lõpetamise aasta Kõrgkool Kutse- õppe- asutus Muu Kokku lõpetajaid % kõrgkoolis % muu õppeasutus % muu 2006 4 2 2 8 50 25 25 2005 4 4 2 10 40 40 20 2004 14 2 0 16 88 13 0 2003 5 6 4 15 33 40 27 2002 4 6 1 11 36 55 9 Tabel 3. Loo Keskkooli gümnaasiumi lõpetanute edasine tegevus 2002-2006 Oleme pidanud õigeks võimaldada gümnaasiumihariduse omandamist kõigile meie valla noortele, kes seda soovivad. Nii mõnelgi aastal on mitme õpilase madalad tulemused emakeele ja matemaatika eksameil viinud meie vastavad näitajad üleriigilisest keskmisest madalamaks. Oleme rahul, et 2004. aastal jätkasid õpinguid kõik 16 lõpetajat, neist 14 kõrgkoolides. Sellest õppeaastast gümnaasiumi kursusele lisandunud turismikorralduse kutseõpe on tõstnud huvi õppimise vastu Loo Keskkoolis, 10. klassi astus 5 õpilast Tallinnast, Viimsi vallast. Õpilasi on 10. klassis 26. 2. Õpetajad Loo keskkoolis töötab 35 õpetajat, neist 9 osalise tööajaga. Kaheksale õpetajale on omistatud kõrgem ametijärk, neist viiele pedagoog-metoodik ( Ebe Talpsepp, Helgi Org, Kersti Lepik, Allar Veelmaa, Urmas Pohlak) ja kolmele vanemõpetaja (Tiiu Kivirähk, Leili Värte, Aare Värte). 94% õpetajaist on kõrgharidusega. Kaks nooremõpetajat omandavat vajalikku kvalifikatsiooni õpetatavas aines Tallinna Ülikoolis. Maakonna Aasta Õpetaja nimetus on omistatud muusikaõpetajale Leili Värtele ja vabariigi Aasta Õpetaja nimetus tööõpetuse õpetajale Urmas Pohlakule, inimeseõpetuse õpetajale Kersti Lepikule ja saksa keele õpetajale Helgi Orgile. Kõik õpetatavad ained on õpetajatega kaetud, kuid õpetajate suure koormuse tõttu on vajadus matemaatika, eesti keele, klassiõpetaja ja loodusainete õpetaja järele. Et üha kitseneval õpetajate tööjõuturul kaasa rääkida, vajame konkurentsivõimelist töötasu ja manööverelamispinda. Koolile seatud arengueesmärkide elluviimiseks peavad meie pedagoogid oluliseks pidevat enesetäiendamist. Õpitut on võimalik ellu viia vaid üheskoos. Nii ongi meile omane olnud koos ja üksteiselt õppimine. Meie koostööoskusi ja arenemisvõimelisust on tunnustanud ka väljastpoolt tulnud koolitajad. Meelde on jäänud meeskonda loovad ja motiveerivad: • ühiskoolitused arenguvestlustest, enesekehtestamisest; • iga-aastased väljasõitudega kevad-sügisesed õppenõukogud kalapüügi või golfimängu või tantsude õppimisega või mõne muu meeleoluka, sportlik-kultuurilise ettevõtmisega; • bussireisid Riiga, Jurmalasse, Lõuna-Eestisse jne. 3. Põhitegevus Kooli õppekava järgib riiklikku õppekava. Lähtuvalt kooli eesmärkidest ja eripärast on valikainetest suurem maht saksa ja inglise keelel ning koolis on võimalik õppida kolme võõrkeelt (inglise-, saksa-, vene keel) ja gümnaasiumis valikainena soome keelt ning turismikorraldust. Arvutitega tehakse klassijuhataja ja kooli arvutiklassi vahendusel esmatutvus algklassides. On alustatud infotehnoloogia lõimumist kooli õppekavasse erinevaid õppeaineid läbiva teemana. IT-oskuste edasiseks kujundamiseks aineõpetuse kaudu on vaja sisustada täiendav arvutiklass ja koolitada õpetajaid arvutiõpetuse metoodika alal. Võõrkeelte praktiseerimist võimaldavad mitmed rahvusvahelised kontaktid. Aastaid oleme teinud koostööd Bopfingeni Ost-Alb Gümnaasiumiga ja Lübecki Thomas Manni nim. Gümnaasiumiga. Igal sügisel võtame vastu 10 õpilast ja 2 õpetajat Ost-Alb gümnaasiumist, olles 9 päeva ühises õppetöös, peremajutuses, tutvustades meie kaunist Eestit ja koduvalda. Igal suvel toimub samadel alustel vastukülaskäik Lõuna - Saksamaale. Kui eelnimetatu toimub IX – XI klassi õpilastele, siis kontaktid Thomas Manni Gümnaasiumiga on mõeldud üle aasta VI-VIII klasside 20 õpilasele. Suhtlemine toimub nii saksa kui inglise keeles. Rahvusvahelises kolme kooli koostööprojektis osalemine on tõhusaks toeks kooli õppekava läbivate teemade eesmärkide elluviimisel. Viimastel aastatel on üheskoos käsitletud hansalinnade ajalugu (ehitused, loomapidamine) tegeletud poliitilise ja sotsiaalse keskkonna (küüditamine, laulev revolutsioon) muutumise uurimisega osaletud nii õpilaste kui õpetajatega andekate laste rahvusvahelistes suvelaagrites. 2004/2005. õppeaastal alustati osalemist rahvusvahelises keskkonnaalases jätkuprojektis «Kosmoslaev». Aastast 2001 on arenenud koolisisene projektitegevus. Kindla koha on koolielus leidnud looduskeskkonna, tervistedendavate koolide, õpikeskkonna turvalisuse ning sportlik-kultuurilise koolivaheaja projektid. Huvitegevus on toetanud kooli õppekava eesmärkide elluviimist, väärtustades iga lapse mitmekülgset arengut ning arvestades lapse võimeid ja huvisid. Nii on huvitegevus lõimumas õppekavasse ja sageli on keeruline määratleda, kas tegemist on huvi- või ainealase ettevõtmisega. Oluliselt on edasi arenenud kooride tegevus. Laste- ja mudilaskoorile on omistatud II ja poistekoorile III kategooria. Aastail 2001-2006 on koorid osalenud valla, maakonna ja üleriigilisel laulu- ja tantsupidudel. Regulaarselt tegutsevatest ringidest võiks nimetada järgmisi: muusika-alastest klaveri-, süntesaatori-, akordioni-, viiuli-, plokkflöödiõpetus ja mudilas-, laste- ja poistekoorid; spordialastest – jalgpall, korvpall, moto, kergejõustik; kunstialastest – joonistamine, siiditrükk, keraamika, meisterdamine, lillering; saksa ja inglise keele ring; autokool kahe õppegrupiga, kus omandatakse B-kategooria juhiload. Lasteorganisatsioonidest on oluliselt kasvanud kooli õpilasaktiivi, omavalitsuse osatähtsus, pakkudes noortele võimalust ise oma tegevust planeerida, korraldada ja selle eest vastutada. Osaletakse T.O.R.E. noorteliikumises ja UNICEF rahvusvahelises kooliprojektis «Väike heategu». Viimase kolme aasta vältel on meie õpilaste osalemine koolis ja väljaspool kooli tegutsevates huviringides olnud stabiilne - kokku on huvitegevusega seotud ligi 75 % õpilastest, paljud osalevad 2-3 huvialaringis. Olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemise aktiivsus on aastail 2001-2006 oluliselt tõusnud. Viimase kolme õppeaasta tulemuste põhjal on meie õpilased maakonnaolümpiaadidel esikolmikusse jõudnud korduvalt saksa keeles, bioloogias, eesti keeles. Üleriigiliselt on meie noored sel perioodil olnud edukad saksa, soome, eesti keele olümpiaadidel, maakonnas lisaks eelnimetatutele bioloogias, matemaatikas. Kodu-uurimine on meie kooli üks traditsioone. Õpilaste kätetööna valmis õpetaja Kersti Lepiku juhendamisel pilkupüüdev Jõelähtme valla makett. Tulemuslikult on meie õpilased viimasel kolmel õppeaastal osalenud mitmetel maakondlikel, üleriigilistel ja rahvusvahelistel esseekonkurssidel eesti ja saksa keeles ning teistel emakeele, võõrkeelte, muusika, kunsti ja kokandusega seotud konkurssidel. Spordis on meie õpilaste aastail 2001-2006 olnud paremad tulemused maakondlikel võistlustel kergejõustikus, pesa-, rahvaste-, korv- ja jalgpallis, ujumises ning murdmaajooksus. Laste toetamine algab kooli ettevalmistusrühmas, kus töö käigus õpitakse last tundma ja jõutakse selgusele, missugust abi laps edaspidi võib vajada. Töökavade koostamisel lähtuvad pedagoogid klassi õpilaste individuaalsusest. Hariduslike erivajadustega laste osakaal põhikooliastmes on vähenenud. Viimastel aastatel on paranenud võrgustikutöö ja kontakt lastevanematega. Rakendatud on individuaalõpe, õpilased saavad vajadusel abi logopeedilt, psühholoogilt, valla lastekaitsetöötajatelt ja õpetajatelt. Tööle on rakendatud kooli tugikeskus. Vajadusel on õpilastele koostatud individuaalne õppekava, kõikidel õpetajatel on kindlatel kellaaegadel konsultatsiooni tunnid. Igal aastal on mõni laps määratud tervislikel põhjustel koduõppele, 2006/2007 õppeaastal üks. Õpilaste õpitempo erinevuste tõttu on VIII ja IX klasside õpilased jaotatud põhi-ja süvaklassidesse ning VII klassis õpetatakse tasemerühmadena kõiki aineid, väljaarvatud oskusained. Algklassi õpilastele pakub tuge osalemine pikapäevarühmas, kus sellel õppeaastal on osalejaid 32. Üha enam tähtsustub laste toetamine nende elutee valikul ja karjääriplaneerimisel. Teeme koostööd Tallinna Karjäärikeskusega, et täpsustada võimalikke õppimissuundi ja otsides tuge neile noortele, kes kavatsevad pärast kooli lõpetamist õpingud katkestada. Seitsmendat aastat toimib huvijuhi eestvedamisel Lastevanemate Kool, igal aastal 4-6 koolitust, lektoriteks psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad. Tänu kõigi osapoolte ühisele pingutusele on klassikursust kordama jäänud ja põhikoolist välja langenud õpilaste arv pidevalt vähenenud. Sihipärase töö tulemusena on vähenenud ka koolist põhjuseta puudumine, eriti on siin abi e-kooli rakendumisest käesoleval õppeaastal. Koolis valitsevad sõbralikud koostöösuhted on leidnud erinevates küsitlustes äramärkimist. 2004 ja 2005 aastal toimunud lastevanemate rahulolu küsitluse tulemuste põhjal oli ligi 90 % vanemaist rahul nii oma lapse ja klassikaaslaste, oma lapse ja õpetajate kui ka enda ja oma lapse klassijuhataja suhetega. Oma lapse ja klassijuhataja suhetega on rahul koguni 97 % vastanuist. Koostöös kooliväliste huvigruppidega oleme keskendunud suhtlemisele lastevanematega. Tegevuse raskuspunkt on kandunud klassidele ja isiklikule suhtlemisele. Lisaks koosolekutele on toimunud vestlusringid, õppused Lastevanemate kooli raames, kooli huvijuhi ja psühholoogi eestvedamisel on tehtud klasside lastevanemate koosolekutel rühmatöid, määratlemaks säilitamist ja parandamist vajavaid koolielu tahke. Tänu regulaarsetele arenguvestlustele iga lapse ja tema vanemaga on kodu ja kooli kontaktid oluliselt tihedamaks muutunud. Suurt tuge ja toetust on olnud kooli hoolekogu tegevusest ja tegusalt Jõelähtme Vallavalitsuselt. Abistavast toest ei ütle kunagi ära Loo alevikus tegutsevad ettevõtted. 4. Õpikeskkonna kujundamine Kool töötab lõpuni ehitamata hoones alates 1.09.1987. a. Valminud hoone osas on 22 klassiruumi ( neist 2 ehitatud koridorist), aula, õppetöökoda, logopeedi (ehitatud koridorist)- ja käsitööklass, õppekirjanduse raamatukogu koos lugemistoaga (ehitatud koridorist), söögisaal, köök ja õpilaskohvik. Turvaliseks ja ajakadudeta õppetöö korraldamiseks tunneme suurt puudust võimlast, aeroobika- ja jõuruumist, riietusruumidest, kooli staadionist ning õppetööd kindlustavatest arvuti-, multimeedia- ja keelteklassidest. Õppekorralduses I-IV klassini on rakendatud koduklasside süsteemi. Vajadus 2008/2009. õppeaastal praeguse kuue klassi asemel kaheksa. V-XII klassini toimib kabinetsüsteem : on olemas 2 eesti keele, 2 matemaatika, 6 võõrkeelte, muusika, füüsika-loodusõpetuse, keemia-bioloogia, ajaloo-geograafia, kunstiõpetuse, inimõpetuse kabinetid. Territoorium on heakorrastatud, koolil on tervishoiu nõudmistele mittevastavate asfalt- jooksuradadega staadion. Kaks väikest riietus-pesemisruumi ei kannata mingit kriitikat. Õpilased saavad kasutada samas hoones asuvat valla raamatukogu ja kultuurikeskusesse sisustatud 15 arvutiga arvutiklassi. Aastail 2001 – 2006 on tegevuse eesmärgiks on olnud • õpilastele ja personalile tervisekaitse nõumistele vastava, turvalise töökeskkonna hoidmine; • õppekavakohase hariduse omandamiseks vajalike materiaalsete tingimuste loomine. Turvalisus on meie koolis tähtsustatud õppekava läbiva teemana.Vaimselt turvalise õpikeskkonna kujundamiseks oleme teinud sihipärast tööd koolivägivalla ennetamisel ja käitumiprobleemide lahendamisel. Oleme väärtustanud sõbralikud koostöösuhted kõigi osapoolt vahel. Laste füüsilise turvalisuse tagamiseks oleme algklassides igal aastal korraldanud koolitee ohukohtade kaardistamise, mille käigus lapsed kaardistasid ohukohti koolis ja kooliteel. Laste poolt tehti mitmeid praktilisi ettepanekuid, millest osa oleme suutnud vallavalitsuse abiga ellu viia, näiteks ülekäiguradade märgistamine, käsil on koolibussi peatuste märgistamine. Laste turvalisuse huve teenib ka liiklusalane töö koolis, mille raames oleme mitu aastat korraldanud võistlusi «Vigurivänt» ja osalenud edukalt maakondlikel võistlustel. Ohurikkaim laste tervisele on osavõtt kehalise kasvatuse tundidest spordihoones: spordihoonesse ja tagasi jõudmiseks tuleb ületada liiklusrohke Saha tee ja kaitsta ennast külmetumise eest. Kooli raamatukogu on aastail 2002-2006 soetanud enam õppetööd toetavat õppe- ja metoodilist kirjandust, sest 2004. aastal ühendas Jõelähtme Vallavalitsus kooliraamatukogu samas hoones asuva valla raamatukoguga. 2002. aastast on raamatukogus elektrooniline laenutamine kataloogimis-laenutusprogrammi ARX Raamat 6,0 ja internetipõhise raamatukogu programmi URRAM alusel. Aastaid on toimunud raamatukogunädal, mille raames kohtutud kirjanikega, käidud külas Rahvusraamatukogus, korraldatud näitusi, viktoriine, raamatumüüke, õpilastöödest raamat «Meie õpetajad» jne. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks oleme seadnud eesmärgiks raamatukogu integreerimise õppetöösse, s.o. õppetöö raamatukogus – töö teatmeteostega, arvutitega (õpilaste kasutuses ca 10 arvutit). Infotehnoloogiavahendite (IT-vahendid) kasutamisel on olnud rõhk riistavara uuendamisel. Arvutiklassis on kasutusel 15 arvutikomplekti. Kuna eesmärk on infotehnoloogia õpetamise seostamine kogu õppetegevusega, vajame kahte arvutiklassi à 25 arvutikomplektiga. Seoses sellest sügisest e-koolile üleminekuga saime vallavalitsuse toetusel õpetajatele 25 sülearvutit. Nende ja olemasolevate arvutitega suudame katta õpetajaskonna vajadused. Interneti kasutamine on võimalik kogu majas. Multimeedia klassi sisustamiseks muretsesime täiendava videoprojektori. Infotehnoloogiat hooldab meie arvutiõpetaja, Loo Keskkooli 2003. a. lõpetanud Rait Kook. Hooldusremont • Põhirõhu oleme aastail 2001-2006 pööranud klassitahvlite, klassiruumide akende vahetusele, valgustuse parandamisele ja väga kulunud põrandakatete väljavahetamisele. Pea kõikidesse klassidesse on paigutatud tahvlivalgustid, välja on vahetatud kuue klassi laevalgustid ja põrandakate. Oma jõududega on remonditud koridoride ja osaliselt klassiruumide seinad. Kooli rekonstrueerimine • Käesoleval aastal telliti kooli ja staadioni rekonstrueerimise ning juurdehituse (võimla, jõusaal, aeroobikasaal, klassiruumid) projekteerimine maksumusega 2,2 milj. krooni. • 2006. a. suvel rekonstrueeriti kooli aula aknad ja valgustus, maksumusega 730 200 krooni ja jätkati 2005. aastal alustatud köögi renoveerimist koos uute seadmete muretsemisega 493 000 krooni väärtuses ning vahetati nelja klassiruumi avariiohtlikud aknad 100 000 krooni väärtuses. • Rekonstrueerimine ja juurdeehitus, millega alustatakse 2007. a. kevadel, maksab hinnanguliselt 80-100 milj. krooni. Materiaalse baasi täiustamine • Aastail 2001 – 2006 oleme hankinud 22 arvutikomplekti, kaasfinantseerijana Tiigrihüppe SA, digitaalse koopiamasin-võrguprinteri, 26 sülearvutit ja 2 multimeediaprojektorit, kõikidesse keelteklassidesse CD-mängijad, mis vajavad juba osaliselt uuendamist. • Kööki on ostetud 2005.-2006. aastal uued seadmed – konvektsioonahi, marmiit, 2 elektrikatelt, sügavkülmik, 3 külmkappi, nõudepesumasin, hakklihamasin, juurvilja pesemis- ja koorimismasin, köögiviljatükeldaja, riiulid, töölauad, kärud jne. 593.000 krooni väärtuses. • Õppevahendite hankimist on kahel aastal toetatud riikliku programmiga «21. sajandi kool» - 2003. aastal 78 tuhande krooni eest loodusainete õppevahendeid, 2004. aastal tööpingid, tööriistad poiste õppetöökoja tarbeks ja kõrgushüppematt 48 tuhande krooni väärtuses. • Oleme välja vahetanud algklasside nelja klassiruumi lauad-toolid. Pea kõik klassiruumid on saanud uued klassitahvlid. Üldhinnang • Kool on püüdnud eelarve võimaluste piires materiaalse õppekeskkona taset säilitada ja tõsta. Hooldusremondiga saab ruumide väljanägemist parandada, kuid nii ei ole võimalik lahendada tegelikke probleeme. Uuendamist vajab kütte-, elektri- ja ventilatsioonisüsteem , katus, uksed (osaliselt aknad), tualett- ja duðiruumid jne. • Kooli söökla on tunnustatud 2002. aastal, Tallinna Tervisekaitsetalituse tunnustamise otsusega nr. 7-17/259. • Tallinna Tervisekaitsetalituse 03.10.2006 akti Nr. AT-45 alusel ei vasta tervisekaitse nõuetele: puitaknad pehkinud, ei ole võimalik avada; II ja III õppeveerandil võimlemistunnid koolist kaugel; tütarlaste käsitöö ja kodundus ühes ruumis; siseviimistlus - pragunenud, lagunev; tualetid, duðiruumid; klassiruumide valgustus; kooli üld- ja tööõpetusklasside töökohtade ventilatsion. • Kooli 22 klassiruumi mahub tervisekaitse nõuete kohaselt (1,7 m õpilasele): 18 - 19 õpilast nelja klassiruumi, 29 õpilast üheteistkümnesse klassiruumi, 31 - 34 õpilast seitsmesse klassiruumi. Kokku 615 õpilast. Meie keskmine täituvuse, 20 õpilast klassis, juures on kooli õpilaste arvuks 17 klassikomplektiga 340. Kuna haridusseadusega on 2004. aastast määratud klasside täituvuse piirnormiks 24, jätkub väikeste klasside pealetulek. Rekonstrueerimise käigus saame juurde 3 klassiruumi (2 algklassidele ja õppeköök-kodunduse klass, logopeedi klass), kaotame aga 3 koridorist ehitatut. Juurdeehitusega saame juurde 6 klassiruumi, mis võimaldab rakendada õppetöösse kuni 24 klassikomplekti 480-580 õpilasega, s.o. kaks paralleeli kõikides klassides. • Enamik koolimööblist on vähemalt 19 aastat vanad. Toolid-lauad ei vasta Tervisekaitsetalituse ettekirjutustele: ei ole võimalik reguleerida vastavalt õpilase kasvule. • Raamatukogu ja infotehnoloogia seostamiseks õpiprotsessiga on vaja jätkata raamatukogu ( 10 arvutikomplekti) ja multimeedia klassi sisustamist. • Nõuetekohastest õppevahenditest on kõige enam puudus tütarlaste ja poiste tööõpetuses, füüsikas, keemias, keeleõpetuses, seoses õppetöö kaasajastamisega – arvutitest ( 35 komplekti). • Vallavolikogu ja vallavalitsus on mõistnud koolihoone tervikliku rekonstrueerimise vajadust. Hoone on valla 2004 – 2007+ arengukava tegevuskavas tunnistatud prioriteetseks investeeringuobjektiks: 2005. aastal projekteerimistööd maksumusega 610.000 kr. ja 2007+ aastal rekonstrueerimistööd maksumusega 20 milj krooni, mis kolme aastaga on omandanud hoopis teised mõõtmed. 5. Kooli juhtimine ja sisehindamine Kooli pidajaks on Jõelähtme vald ja Loo Keskkool on Jõelähtme Vallavalitsuse hallatav asutus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on kooli kollegiaalseteks juhtimisorganiteks kooli hoolekogu ja õppenõukogu . Kooli hoolekogu koosseis on valitud Loo Keskkooli lastevanemate üldkoosoleku poolt ja kinnitatud Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusega. Kooli hoolekogu juures töötab 17 liikmeline hoolekogu laiendatud koosseis s.o. igast klassist üks lapsevanem, nõuandva häälega. Hoolekogu ülesandeks on jälgida ja toetada kooli õppe-kasvatustegevust ning aidata kaasa edukaks tööks vajalike tingimuste loomisel. Kooli õppenõukogusse kuuluvad kooli pedagoogid. Õppenõukogu ülesandeks on määrata kindlaks kooli õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ja põhisuunad, analüüsida ja hinnata selle tegevustulemusi ning teha kooli juhtimiseks vajalikke otsuseid. Direktor on kooli seaduslik esindaja, kes vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Direktor tegutseb kooli põhimääruse ja ametijuhendi alusel. Õpilasomavalitsus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Loo Keskkooli õpilasomavalitsuse põhikirja alusel tegutsev õpilaste esinduskogu. ÕOV-l on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. Direktsiooni ülesandeks on juhtida kooli, hoolekogu ja õppenõukogu otsuste alusel. Direktsiooni kuuluvad direktor, tema asetäitjad õppe-kasvatustegevuse ja majandusalal, huvijuht ja koolipsühholoog. Alaliselt tegutsevaiks juhtimist abistavaks organeiks on kooli atesteerimiskomisjon ja palgakomisjon. Kooli strateegilise juhtimise alusdokumentideks on kooli arengukava, õppekava ja õppeaastate üldtööplaanid. Sisehindamise aluseks on kooli arengukavas, arendustegevus prioriteetsetes valdkondades, fikseeritud kriteeriumid. IV PEAMISED SISE- JA VÄLISTEGURID, PRIORITEETSED VALDKONNAD Kõigi huvigruppide osalusel 2004.-2005 a läbiviidud SWOT-analüüsi käigus selgusid kooli arengut enam mõjutavad sise- ja välistegurid (lisa 1) Sisetegurid mõjukuse alusel: • kogenud, pädev õpetajaskond, kes tahab oma tööd hästi teha; • tunnustussüsteem, õpetamist ja õppimist toetav mikrokliima; • väga erineva võimetepotentsiaali ja õpimotivatsiooniga õpilaskontingent; • individuaalne lähenemine, laste hariduslikke vajadustega arvestamine; • üksmeelne meeskond, arenemissoov ja -võimelisus; • õppekava keelteõppe suund; • toimiv juhtimissüsteem; kõigi pedagoogide osalemine otsustusprotsessis; • õppekava avatus gümnaasiumi õppesuundade väljaarendamisel; • eeldused pidevõppeks. Välistegurid mõjukuse alusel: • kohaliku omavalitsuse toetus (koolitoit, õpilaste premeerimine, transport, toetused töövihikute ostmiseks ja lõpuklasside õpilastele); • sotsiaalsed probleemid; • hariduse üldine väärtustamine ühiskonnas; Prioriteetsed valdkonnad meie arengu üldeesmärkide saavutamiseks: • strateegiline juhtimine, sisehindamine; • õppekavaarendus ( õpetamine, kasvatamine, õppimine); • õpilaste toetamine; • huvitegevus; • õpikeskkonna kujundamine; • personaliarendus; • avalikud suhted ja koostöö kooliväliste huvigruppidega. V ÕPPEAASTATE PRIORITEEDID 2006/2007 Arengukava • Kokkuvõte 2001.-2006. aasta arengueesmärkide saavutamisest. • 2007.-2010. aasta arengukava koostamine. Õppekavaarendus • Uute töövormide rakendamine ainete ja läbivate teemade käsitlemisel – ülekoolilised projektid, tunniväline tegevus. • Individuaalsete õppekavade arendus andekatele õpilastele Õpilase kujunemine aktiivseks õppijaks • Õppeprotsessi planeerimine õpetajate töökavades, klassi õpilaste eripära arvestades. • Parandusõppe individuaalõppekavade rakendus, alates II veerandist. • Kooli tugisüsteemi rakendus . • Kooli õppesuundade kujundamine. • ekooli rakendamine õpimotivatsiooni kujundamisel. Hoolekogu kaasamine kooli otsustusprotsessi. Koolihoone renoveerimine, juurdeehituse alustamine. Kooli 20. aasta juubeli ettevalmistus. Lastevanemate kaasamine koolielu korraldamisel. 2007/2008 Õppekavaarendus • Pedagoogide koolitus ja meeskondlikud õppused uue riikliku õppekava rakendamiseks, muudatused kooli õppekavas. • Muudatuste sisseviimine õpetajate töökavades. • Projektitöö koolis. Akadeemiliselt võimekamate laste arengu sihipärane toetamine • Tugisüsteemide korrigeerimine, lähtudes nende mõjususe analüüsist. • Kooli õppesuundade arendamine. Kooli juurdeehituse lõpetamine. Kooli enesehindamissüsteemi täiustamine. Õpilasomavalitsuse sihipärane kaasamine koolielu korraldamisse. 2008/2009 Õppekavaarendus • Uuest riiklikust õppekavast lähtuv ainekavade muutmine ja muudatuste elluviimine. • Uute ainekavade rakendamine gümnaasiumi astmes. Gümnaasiumi õppesuundade väljaarendamine • Koostöö kooliväliste huvigruppidega. • Vajalike ruumide sisustamine • Õpilaste rahulolu uuring. Kooli staadioni ehituse lõpetamine Kooli enesehindamissüsteemi täiustamine (Lisa 3) Kooli õpikeskkonna arendus. 2009/2010 Arengukava • Sisehindamine 2007-2010 a. arengukavas seatud eesmärkide täitmise analüüsimiseks. • Kooli 2011-2014 a. arengukava koostamine Õppekavaarendus • Õpilase isiksuse arendamine (enesekohased ja sotsiaalsed oskused). • Õppeprotsessi täpsustamine ainekavades. Kooli õpikeskkonna arendus. Projektitöö läbivate teemade käsitlemisel. Õpilaste ja lastevanemate kaasamine. VI ARENGU JA EESMÄRKIDE TÄITMISE HINDAMISE KRITEERIUMID Arengu ja eesmärkide täitmise hindamisel on tähtis nii protsesside kui tulemuste kvaliteedi määratlemine. Tulemuste hindamisel väärtustame toimunud edasiminekut. Lisaks objektiivsetele arvandmetele on oluline huvigruppide (õpilaste, õpetajate, lastevanemate jt) rahulolu. 1. Otsustavad edufaktorid • Õpilase isiksuse tervikliku arengu väärtustamine, tema võimete, huvide ja vajaduste toetamine • Arengut soodustava õpikeskkonna kujundamine - koolihoone täielik rekonstrueerimine, juurdeehituse valmimine, koolimööbli uuendamine ja õppevahendite täiendamine • Gümnaasiumiastme õppesuundade väljaarendamine • Personali arendamine ja motiveerimine • Kooli avatus ja kõigi huvigruppide koostöö • Ressursside ratsionaalne kasutamine 2. Kooli toimivuse võtmenäitajad • Õppeedukus ja individuaalne areng, sh tasemetööde ja riigieksamite tulemused. • Klassikursuse õigeaegne lõpetamine. • Koolikohustuse täitmine. • Osalemine aineolümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel. • Erinevate huvipoolte (õpilased, personal, lastevanemad, omavalitsus, järgmise astme õppeasutused, riik) rahulolu. • Lõpetajate edukus pärast kooli lõpetamist (sh. edasiõppimine). • Finantsmajanduslikud näitajad (eriti põhitegevuseks kulutatud vahendite osakaal eelarves). VII ARENDUSTEGEVUS PRIORITEETSETES VALDKONDADES 1. Strateegiline juhtimine ja sisehindamine Indikaatorid: arengukava, üldtööplaan ja sisehindamine Jrk nr Prioriteetsed tegevused 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Üldtööplaani koostamine x x x x Direktor 2. Sisehindamise süsteemi koostamine x Direktor ja õppealajuhataja 3. Sisehindamise läbiviimine x x x x Direktsioon 4. Rahulolu uuringud x x x x Direktor 5. Õppekasvatus- tegevuse analüüs x x x x Direktor 1. 1. Tegevuse eesmärgid • Tagada kooli eesmärgipärane toimimine • Kujundada Loo Keskkool õppimist väärtustavaks kooliks 1. 2. Tegevussuunad Kooli õppenõukogu töö tõhustamine • Õppenõukogu koosoleku läbiviimise reglemendi koostamine • Otsuste täpne sõnastamine • Ainekomisjonide kaasamine otsuste eelnõude väljatöötamisse • Otsuste eelnõude avalikustamine nädal enne koosolekut • Otsuste avalikustamine; otsuste täitmise kokkuvõte Hoolekogu kaasamine otsustusprotsessi • Koostöö direktsiooniga kooli õppesuundade väljaarendamisel • Hoolekogu kaasamine õppenõukogu töösse ja kooli sisehindamisprotsessi • Koostöö õpilasomavalitsusega • Hoolekogu kui lastevanemate esindaja sihipärane tegevus kooli ja kodu koostöö süvendamisel ja huvigruppide vahelise info edastamisel • Hoolekogu liikmete osalus kooli projektitegevuses, üritustel ja finantsmajanduslike probleemide lahendamisel Õpilasomavalitsuse sihipärane kaasamine otsustusprotsessi • Koostöö direktsiooniga kooli kodukorra väljatöötamisel ja muutmisel • ÕOV abi kodukorra täitmise tagamisel • Osalemine kooli õppesuundade väljaarendamisel • ÕOV õpilasürituste eestvedajana • Koostöö direktsiooniga koolikorralduslikes küsimustes • Õpilaste arvamusküsitluste korraldamine • Õpilastelt tuleva info edastamine direktsioonile Kooli sisehindamissüsteemi täiustamine • Sisehindamistulemuste avalikustamine huvigruppidele • Juhtimise hindamine personali poolt • Materiaalsete ressursside kasutamise ja koolituse hindamine • Õpilaste kaasamine õpetajate tegevusele hinnangu andmisel • Oma tegevuse analüüsimine iga töötaja ja õpilase poolt • Enesehindamisalane personalikoolitus • Kõrgema ametijärguga õpetajate ja välisekspertide kaasamine • Mentorite koolitus ja kaasamine • Õpilaste enesehindamisoskuste kujundamine igapäevases õppetöös 1. 3. Tegevuskava Hoolekogu kaasamine Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Regulaarne infovahetus hoolekogu esimehe ja direktori vahel, vajadusel osalemine õppenõukogu töös, direktsiooni nõupidamistel x x x x Direktor Hoolekogu liikmete osalemine ÕOV ettevõtmistes x x x x Hoolekogu esimees Koolivormi kasutuselevõtu korraldamine (eelneb lastevanemate küsitlus) x x x x x Hoolekogu esimees Ülekooliliste perepäevade (memme-taadi-, emade-, isadepäev; paremate õpilaste vastuvõtt) korraldamine x x x x x x x x Hoolekogu esimees, huvijuht Õpilasomavalitsuse kaasamine Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Õpilasvahetuse korraldamine Bopfingeni ja Lübecki gümnaasiumistega x x x x Huvijuht, ÖOV president Kodukorra läbivaatamine direktsiooniga ja vajadusel muudatuste sisseviimine x x x x ÖOV president ÕOV tegevussuundadest lähtuvad regulaarsed nõupidamised direktsiooniga x x x x Direktor, ÖOV president Uute õpilasomavalitsusliikmete koolitus x x x x ÖOV president, huvijuht Koolivormi kasutuselevõtu korraldamine koos hoolekoguga (eelneb õpilasküsitlus) x x x ÖOV president, hoolekogu esimees Ettepanekute tegemine kooli õpekeskkonna kujundamise x x x ÖOV president Aktiivilaagrite korraldamine koos direktsiooni ja hoolekoguga x x x x ÕOV eestseisus Kooli sisehindamissüsteemi täiustamine Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Senise sisehindamissüsteemi kompleksne kirjeldamine (hindamise eesmärgid, kriteeriumid, objektid, hindajad, meetodid, sagedus, tulemuste vormistamine, kasutamine ja tagasiside, saadud info koondamine) x x Direktor Sisehindamismaterjalide koondamine ja süstematiseerimine x x x x Õppeala- juhataja Küsitluste viimine ühisele mõõteskaalale x x Psühholoog Õpetajate tegevusele hinnangu andmine V-XII klassi õpilaste poolt x x x x Direktor, psühholoog Sisehindamissüsteemi tõhususe hindamine, lähtudes selle eesmärkidest ja korrigeerimisvajaduse määratlemine x x Direktor Sisehindamissüsteemi korrigeerimine x x Direktor 1. 4 Hindamiskriteeriumid Kriteerium Meetod Arengukava korrigeerimisel lähtub kool sisehindamistulemustest Analüüs, kokkuvõte õppenõukogus Üldtööplaanis kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise « Üldtööplaani kavandamisel lähtub kool sisehindamise tulemustest « Sisehindamine tagab kooli eesmärgistatud tegevuse « Sisehindamise käigus analüüsib kool põhitegevuse tulemuslikkust « 2. Õppekavaarendus - õpetamine, kasvatamine, õppimine Indikaatorid: kooliõppekava, õpetajate töökavad, õpetamine, kasvatamine, õppimine Jrk nr Prioriteetsed tegevused 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Kooli õppekava uuendamine x x x x Direktor ja õppealajuhataja 2. Gümnaasiumi õppesuundade väljaarendamine, eelkutseõppe ja kutseõppe rakendamine x x x x x x x x x x x x x Direktor ja õppealajuhataja 3. Õpetajate töökavade uuendamine x x x x x x x x Õppealajuhataja 2. 1 Tegevuse eesmärgid • Väärtustada õpilase isiksuse terviklik areng ja edaspidises elus toimetulek. • Kindlustada koolikohustuse täitmine ja põhihariduse omandamine. • Tõsta gümnaasiumilõpetajate läbilöögivõimet kõrgkoolidesse õppima astumisel, akadeemilises või kutseõppes. 2. 2 Tegevuspõhimõtted Õpilase võimete, huvide ja vajadustega arvestamine • Iga õpilase arengu märkamine ja väärtustamine • Senisest suurem tähelepanu akadeemilise andega õpilastele (erinevad õpiülesanded ja metoodika, nende suunamine olümpiaadidele, konkurssidele). • Taotleme, et enamik akadeemiliselt võimekamaid õpilasi jätkaks õpinguid meie koolis • Õpilane kui partner mitmesugustes õppetöö ja koolielu korraldusega seotud otsustustes 2. 3 Tegevussuunad • Õpilaste kujunemine aktiivseiks, motiveeritud õppijaiks • Lugemisoskuste sihipärane arendamine I ja II kooliastmes • Mõtlemis- ja õpioskuste sihipärane arendamine • Funktsionaalse kirjaoskuse arendamine põhikooliastmetes • Ainetevaheliste seoste ja õpitava seostamine igapäevaeluga • Pedagoogide koolitus õpilaste mõtlemis- ja õpioskuste kujundamiseks • Õppeprotsessi täpsem planeerimine õpetajate töökavades, klassi õpilaste eripära arvestamine • Teadmiste kontroll ja hindamine õpilase õpimotivatsiooni kujundajana • Õpilaste tagasiside õpetajatele • Õpilaste enesehindamise ja kaaslaste hindamise oskuste arendamine • Õpiku kasutamise oskuste kujundamine • Koduste õpiülesannete mahu vähendamine Õpilaste enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste kujunemise toetamine • Oma käitumise juhtimise ja eneseanalüüsi oskuste kujundamine • Iseseisvuse, otsustus- ja vastutusvõime arendamine • Positiivse enesehinnangu ja eneseväärikuse kujundamine • Enesekehtestamise ja koostöö oskuste kujundamine • Eakaaslastesse positiivse suhtumise kujundamine • Õpetajate ja lastevanemate positiivse rollimudeli tähtsustamine • Eelnimetatud oskuste kujunemise toetamine õpetajate töökavades • Lastevanemate koolitus: suhtlemisviisid, mina-kontseptsioon, enesehinnang Akadeemiliselt võimekamate laste arengu toetamine • Lapse huvide väljaselgitamine arenguvestluste käigus • Laste huvide arvestamine õppetunnis ja tunnivälises tegevuses • Pedagoogide ühistegevus lapse ande arengu sihipärasel toetamisel • Tugisüsteemi väljaarendamine ja toimimise jälgimine • Osalemine rahvusvahelistes laagrites, TÜ Teaduskooli töös Kooli õppesuundade väljaarendamine • Keeleõppe õppesuuna väljaarendamine I –III kooliastmes • Keeleõppe-, turismikorralduse-, autoõpetuse-, rekreatsiooni õppesuuna väljaarendamine • gümnaasiumiastmes • Laste loovuse ja eneseväljendamisoskuse arendamiseks sobivate meetodite laialdasem tundmaõppimine pedagoogide poolt ja kasutamine õppetegevuses • Turismikorralduse-, keeleõpetuse- ja rekreatsiooniõpetuse ettevalmistus põhikooli astmes ringi- ja tunnivälise tegevusena. 2. 4. Õppekorraldus Õpilaste arengut toetavate ja nende eripäraga arvestavate õppevormide ja –meetodite kasutamine • Vajadusel individuaalsete õppekavade ja koduõppe rakendamine igas kooliastmes; • pikapäevarühmade rakendamine 1.-4. klassides; • individuaalsete aineõppekavade rakendamine õpilastele, kes õppeveerandi lõpetavad puuduliku hindega (individuaalne õppetöö toimub lisatööna pärast õppepäeva). • 4. - 9. klassis õppeainete õpetamine tasemerühmades, v.a. oskusained; • gümnaasiumiastmes õppesuundade vaheliste õpperühmade loomine valikkursuste õpetamiseks; • laialdasem infotehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetöös, võrguõpe; • ainealaste, ainete-, klasside- ja koolidevaheliste ning rahvusvaheliste projektide kaasamine kooli õppekavasse; • vajadusel kooliväliste erialaspetsialistide ja õppekeskuste kaasamine; • säilitada positiivne ja toetav mikrokliima õppetöös, arvestades huvide, võimete ja vajaduste erisusi; • jätkata turvalise, esteetilise ja kaasaegse õpikeskkonna loomist; • väärtustada kooli traditsioone, keelte õpetamise suundi; 2. 5 Tegevuskava Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja ÕPPEKAVAARENDUS Läbivate teemade viimine ainekavadesse, arvutiõpetus läbiva teemana x x x x Õppealajuhataja Läbivate teemadega seotud klassidevaheliste projektide elluviimine x x x x Teemade koordineerijad Läbivate teemadega seotud ülekooliliste projektide fikseerimine kooli õppekavas x x x Õppealajuhataja Ülekooliliste ainetevaheliste projektide kajastamine kooli õppekavas (kavandamise põhimõtted ja konkreetsed projektid) x x x Õppealajuhataja Õppekäikude ja –ekskursioonide süsteemi korrigeerimine x x x Õppealajuhataja Hindamissüsteemi korrigeerimine uue riikliku juhendi järgi x x x Õppealajuhataja ÕPILASTE KUJUNEMINE AKTIIVSEIKS ÕPPIJAIKS Aktiivsete õppemeetodite kasutamine, õpetajate eneseanalüüsioskuste arendamine –sise- ja väliskoolitused x x x x Direktor Klassi õpilaste eripära arvestamine õpetajate töökavades, diferentseerimine tunnis. x x x x Õppealajuhataja Koolisiseste aine- ja õpioskuste olümpiaadide korraldamine ning maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel osalemine x x x x Õppealajuhataja Ainealaste ja ainetevaheliste projektide korraldamine uuriva õppimise toetamiseks x x x x Aineõpetajad Õppealajuhataja Gümnaasiumiastmes valikkursusena õppimispsühholoogia õpetamine x x x x Psühholoog Õpetajatele tagasiside andmine V-XII kl õpilaste poolt x x x x Õppealajuhataja Tihe koostöö lastevanematega õpilaste õpimotivatsiooni toetamiseks x x x x Klassijuhataja Väljatöötatud tunnustamis- ja mõjutamis-süsteemi järjekindel rakendamine x x x x Direktor ÕPILASTE ENESEKOHASTE JA SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE Klassijuhatajatundide näidistemaatika läbivaatamine ja korrigeerimine x x x Õppealajuhataja Klassijuhatajate töökogemuste ja info vahetamine sobiva abimaterjali ja lektorite leidmiseks Lektorite tasustamiseks vajalike rahaliste vahendite leidmine x x x Direktor Probleemsituatsioonide läbimängimine ja analüüs klassijuhatajatundides x x x Psühholoog Lastevanemate koolitus x x x x Psühholoog AKADEEMILISELT VÕIMEKAMATE LASTE ARENGU TOETAMINE Konkreetse tegevuse kajastamine õpetaja töökavas x x x Õppealajuh. Aineõpetaja Klassijuhatajate ja aineõpetajate koostöövõr-gustiku loomine laste akadeemilise ande arendamisel x x x Õppealajuhataja Õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks ja konkurssideks x x x x Aineõpetaja Uute töövormide ja väljundite otsimine laste akadeemiliste annete arendamiseks x x x Aineõpetaja Õppealajuhataja Aja- ja rahalise ressursi planeerimine x x x x Direktor KOOLI ÕPPESUUNDADE VÄLJAARENDAMINE Õppesuundade väljaarendamiseks vajalike pedagoogide ja konsultantide kaasamine ja täiendkoolitus x x x x Direktor Õppesuunda toetavate ainete loendi täpsustamine ja ainekavade väljatöötamine x x x x Õppealajuhataja Materiaalsete vahendite vajaduse analüüs, vahendite soetamine, esialgse autoklassi sisustamine x x Direktor Spordikeskuse väljaehitamine x x x Direktor Õppesuundade kujundamiseks vajalike koolikorralduslike küsimuste lahendamine x x x x Õppealajuhataja Reklaamikampaania õppimisvõimalustest teavitamiseks x x x x Direktor Õppe tegelik rakendamine, tegevuse ja tulemuste analüüs x x x Õppeala-juhataja Turismikorralduse õppegruppide koostöö partnergruppidega teistest koolidest x x x Huvijuht Keskastmes spordi- ja keeleõpperingide avamine x x x x Õpetajad, direktor Võimaluste otsimine rahvusvaheliste õpilasvahetuste laiendamiseks – keeleõppe ja turismikorralduse kogemuste omandamiseks x x x Turismik.õp., võõrkeeleõpetajad 2. 6 Hindamiskriteeriumid Kriteerium Meetod Klassikursuse õigeaegne lõpetamine (sh edukalt lõpetamine) Arvandmete võrdlemine aastate lõikes Koolikohustuse täitmine « Põhikooli õigeaegne lõpetamine « Osalemine aineolümpiaadidel, konkurssidel « Riiklike tasemetööde tulemused « Põhikooli ja gümnaasiumi riigieksamite tulemused « Lõpetajate edukus pärast kooli lõpetamist (sh edasiõppimine) « Arengukavas seatud õppe-ja kasvatuseesmärkide ja tegevus-suundade elluviimine Tundide ja ürituste külasta-mine, vestlused õpilaste ja õpetajatega, õpetajate enese-analüüsid ja arenguvestlused Kooli huvigruppide rahulolu tõus Küsitluste tulemused aastate lõ 3. Õpilaste ja nende vanemate toetamine Indikaatorid: õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine, õpilaste toetamine, koolikohustuse täitmine Jrk nr Prioriteetsed tegevused 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1 Arenguvestluse süsteemi rakendamine x x x x x x Õppealajuhataja 2. Tugisüsteemide loomine ja rakendamine x x x x x x x x Direktor 3. Tugisüsteemide mõjususe analüüs ja tugisüsteemide korrigeerimine x x x x Direktor 4. Lastevanemate koolitus x x x x Direktor ja huvijuht 3. 1. Tegevuse eesmärgid • Toetada ettevalmistusrühma lapsi koolivalmiduse kujunemisel. • Kujundada vaimselt ja füüsiliselt turvaline keskkond. • Ennetada koolist väljalangevust. • Toetada õpilasi edasise haridustee valikul. • Toetada 1.-4. klassi õpilaste õigeaegset toimetulemist igapäevaste õpiülesannetega, osalemisega pikapäevarühma töös. • Toetada hariduslike erivajadustega (HEV) laste kujunemist elus hästi toimetulevateks kõlbelisteks ja haritud ühiskonnaliikmeteks. 3. 2. Tegevussuunad Nõustamissüsteemi väljaarendamine ja rakendamine • Ettevalmistusrühma laste tundmaõppimine ja nende võimaliku abivajaduse väljaselgitamine • I – II kooliastmes avaldunud hariduslike erivajaduste määratlemine sobiva õppekava ja töövormi leidmiseks • Õpilaste, lastevanemate ja pedagoogide toetamine probleemsetes olukordades • Karjääriplaneerimine III - IV kooliastmes. Eriline tähelepanu neile, kelle õpimotivatsioon ja õpitulemused on madalad • Kõigi osapoolte tihe koostöö lapse õpiraskuse olemuse võimalikult varajaseks määratlemiseks ja talle sobiva õppekava kinnitamiseks • Parandusõppetundide rakendamine lubatud mahus • Iga haridusliku erivajadusega lapse vanemaga isikliku kontakti loomine • Õpiraskusega laste õpetamine vanemate soovil ja õppenõukogu otsusel lihtsustatud õppekava alusel individuaalse õppekava vormis • Osalemine pikapäevarühmas Käitumisprobleemidega laste sotsialiseerumise toetamine • Laste toetamine vabaajategevuste leidmiseks. • Koostöö valla lastekaitsespetsialisti ja alaealiste komisjoniga • Laste tugeva külje toetamine, võimaluste leidmine nende tunnustamiseks ja haridustee valikul 3. 3. Tegevuskava Tegevus 2006-2007 2007-2008 2008-2009 2009-2010 Vastutaja NÕUSTAMISSÜSTEEMI VÄLJAARENDAMINE JA RAKENDAMINE Koolivalmiduse jälgimine I klassi ettevalmistusrühmas, et välja selgitada õpilase vajadusi x x x x Klassiõpetaja Psühholoog Logopeed Infovahetus haridusasutuste vahel lapse arengu toetamiseks x x x x Logopeed I – II kooliastmes avaldunud hariduslike erivajaduste määratlemine, sobiva õppekava ja töövormi leidmine x x x x Klassijuhataja Psühholoog Õpilaste individuaalsed karjääriplaneerimis-vestlused 8.- 9. klassis x x x x Klassijuhataja psühholoog Karjääriplaneerimistunnid klassijuhatajate tundides x x x x Psühholoog HEV lastele konkreetne abi edasise koolitee valikul x x x x Klassijuhataja psühholoog Kutsesuunitluspäevad 8. - 9. ja 11.-12. klasside õpilastele x x x x Tallinna karjäärikeskus Võimete- ja isiksusetestid ning karjäärivestlus 9. klassis x x x x Psühholoog Õppimispsühholoogia valikkursus 10. klassile x x x x Psühholoog 12. klassis isiksuse- ja võimetetestid, vestlus. Suhtlemis- ja kutsevalikupsühholoogia valikkursus, mille raames tegeldakse eneseanalüüsiga. Konkreetse kutsealase info ja nõu saamiseks pöörduvad õpilased karjäärikeskusesse x x x x Psühholoog 1. ja 12. klassi õppekäigud kutseõppeasutustesse x x x x Direktor Infomesside külastamine, 9. ja 12. klass x x x x Psühholoog Töövarjupäev, 10.-12. klass x x x Psühholoog Kutseõppealase teabega trükiste muretsemine raamatukokku, klassijuhatajatele, õpilastele x x x x Direktor Raamatukogu tegevus trükiteabe vahendamisel, kogumisel ja interneti abil x x x x Raamatukogu juhataja Karjääriplaneerimine kooli õppekava läbiva teemana x x x x Õppealajuhataja KOOSTÖÖ LAPSE ÕPIRASKUSE OLEMUSE VÕIMALIKULT VARAJASEKS MÄÄRATLEMISEKS JA TALLE SOBIVA ÕPPEKAVA KINNITAMISEKS Õpiraskustega laste märkamine ja toetamine ainetunnis, metoodika tutvustamine - koolitus aineõpetajatele x x x x Parandusõppe õpetaja väliskoolitaja HEV lastele parandusõppes ja ainetundides kasutamiseks sobiva õppematerjali, mängude hankimine – aastas 5000 krooni kooli eelarvest x x x x Logopeed Parandusõppe õpetaja Kooli vastuvõtmisel nõutav tervisekaardi esitamine x x x x Õppealajuhataja Lahtiste uste päev parandusõppel olevate laste vanematele x x x x Parandusõppe õpetajad Lastevanemate koolitus «Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine» 2. ja 5. klassi õpilaste vanematele x x x x Logopeed, eesti keele õpetajad Koolieelikute testimine koolipikenduse vajaduse määratlemiseks x x x x Psühholoog KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTE SOTSIALISEERUMISE TOETAMINE, HEV LASTE TUNNUSTAMINE Aineõpetajate nõustamine õpilaste käitumis-probleemide korral (ka tõrjutud lapsed ja koolivägivalla ohvrid) x x x x Psühholoog Abi vabaajategevuse leidmisel kooliaasta vältel – HEV laste kaasamine huviringide töösse (eriti spordiringid) x x x x Psühholoog huvijuht Laste kaasamine suvistesse töö- ja puhkelaagritesse ja projekti «Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg» x x x x Huvijuht 3. 4. Hindamiskriteeriumid Kriteerium Meetod Klassikursuse kordamine (kordajate arvu vähenemine) Arvandmete võrdlemine aastate lõikes Koolikohustuse täitmine (koolist põhjuseta puudumise vähenemine) « Kohustusliku põhihariduse omandamine (ei esine põhi-koolist väljalangevust) « Õpilaste õigusrikkumiste vähenemine Juhtumite võrdlemine aastate lõikes HEV õpilaste, nende vanemate ja pedagoogide rahulolu Küsitlused, vestlused Teiste huvigruppide rahulolu (kaasõpilased, kooli personal, politsei, vallavalitsus) « 4. Huvitegevus 4. 1. Tegevuse eesmärk Huvitegevuse ehk tunnivälise eesmärgiks on igakülgselt toetada õpilase arengut vastavalt tema huvidele ja annetele ning kooli õppekava omandamist. 4. 2. Tunnivälise tegevuse valdkonnad, tegevussuunad Üritused nii koolisisesed avatud või sihtgrupilised üritused kui ka osalemine väljaspool kooli; • ürituste eesmärgistamine ja täitmise analüüs koos õpilastega; • koolivälistel õpilasüritustel osalemise tagasiside süsteemi väljaarendamine; • klasside laialdasem kaasamine ürituste ettevalmistamisse (koos klassijuhatajaga); • kohtumised professionaalsete kultuuri- ja spordiinimestega ; • regulaarsete ülekooliliste spordiürituste korraldamine • algklassiõpilastele ürituste korraldamine vanema astme õpilaste poolt Huviringid • Pidev tegevus ja väljund iga huviringi tegevusele. • Nendeks on meie koolis: pilliõpetus- klaver, süntesaator, plokkflööt, akordion, viiul; ansambli ja koorilaul – mudilaste-, laste-, poistekoorid; kunsti-, lillering; • sport – jalgpalli-, korvpalli-, motoring; saksa ja inglise keele ringid; autokool. • Tippkvaliteedi taotlemine sügavama andega laste huvitegevuses, • selleks Jõelähtme Laste muusikakooli ja –spordikooli asutamine • Partnergruppide leidmine • Osalemine maakondlikel, üleriigilistel üritustel • Kooliraadio ja kooli ajalehe tegevuse alustamine Õpilasomavalitsus ÕOV kui sotsiaalsete oskuste kujundaja ning direktsiooni partner koolielu korraldamises ja arengu suunamises Osalemine ühekordsetes projektides (fondidelt raha taotlemine) • Aine- ja huvialaprojektid • Koolitused erinevaile sihtgruppidele • Koostöö erinevate partneritega Traditsioonilised sõprussidemed • Koostöö Bopfingeni ja Lübecki T.Manni Gümnaasiumiga • Sõpruskoolide leidmine inglise ja soome keele suhtluse arendamiseks Laste- ja noorsoo-organisatsioonid T.O.R.E tegevuse toetamine 4. 3. Traditsioonid Jrk nr Prioriteetsed tegevused 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Avaaktus x x x x Huvijuht 2. Euroopa keeltepäev x x x x Ema- ja võõrkeeleõpetajad 3. Õpetajatepäev x x x x 12. klass ja klassijuhataja 4. Jõulupidu x x x x Huvijuht 5. EV aastapäev x x x x Huvijuht 6. Seeriajooksud x x x x Kehalise kasvatuse õpetajad 7. Emakeelepäev x x x x Emakeeleõpetajad 8. Kevadkontsert x x x x Huvijuht ja muusikaõpetuse õpetajad 9. Hoolekogu ja direktsiooni ühine vastuvõtt x x x x Direktsioon 10. 1.-8. kl ja 10.-11. kl lõpetamine x x x x Direktsioon 11. 9.kl lõpuaktus x x x x 8. klassid ja kl.juh. 12. 12.kl lõpuaktus x x x x 11. klass ja klassijuhataja 4. 4. Tegevuskava Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja TEGEVUSVALDKOND: ÜRITUSED Ürituste läbiviimine projektidena (korraldajad, eesmärgid, sihtgrupp, analüüs jne) x x x x Huvijuht Lastevanemate kaasamine kooliellu huvitegevuse, traditsioonide kaudu x x x x Huvijuht TEGEVUSVALDKOND: HUVIRINGID Väljundi leidmine huviringide tegevusele x x x x Huvijuht Kooridele sõpruskoori leidmine, ühiste laagrite korraldamine x x x x Muusikaõpetajad Saksa keele ringide õpilaste külaskäigud sõpruskoolidesse Saksamaal x x x x Keeleõpetajad Poiste ja tüdrukute klubi loomine II-III astme lastele, kes ei osale huvitegevuses, juhendajate leidmine x x Huvijuht Rahvatantsurühma juhendaja leidmine x x Direktor Õpilaste huviringides ja huvikoolides osalemise üle arvestuse pidamine x x x x Huvijuht VALDKOND: LASTE- JA NOORSOO-ORGANISATSIOONID T.O.R.E. ruumi leidmine x Direktor 4. 5. Hindamiskriteeriumid Kriteerium Meetod Koolis töötavate ringirühmade nädalatundide koguarv Arvandmete võrdlemine ja analüüs aastate lõikes ning võimalusel teiste koolidega Kooli huviringides osalevate õpilaste protsent « Koolivälistes ringides ja huvikoolides osalevate õpilaste protsent « Huviringide tegevuse tulemuslikkus Väljundi analüüs Ürituste õnnestumine Kavandatud eesmärkide täitmise analüüs, osalenute hinnangud ÕOV tegevuse tõhusus Õpilasküsitlused Õpilaste ja õpetajate rahulolu tunnivälise tegevusega Küsitlused 5. Personalitöö Personalitöö on kooli arengu üks võtmevaldkondi, sest inimene on organisatsiooni suurim ressurss. Kooli näo kujundamisel on võtmeks õpetajaskond. Personali juhtimine ja koostöö INDIKAATOR: PERSONALI ARENDAMINE, KOOSTÖÖ Jrk nr Prioriteetsed tegevused 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1 Kooli koolituspoliitika väljatöötamine x x x Direktor ja õppealajuhataja 2. Pedagoogide ainealane täiendkoolitus x x x x x x x x Õppealajuhataja 3. Klassijuhatajate täiendkoolitus x x x x Õppealajuhataja 4. Töökeskkonnaalane koolitus x x x Direktor 5. Teenindava personaali koolitus x x x Majandus- juhataja 6. IKT alane koolitus x x x x Infojuht 5. 1. Tegevuse eesmärgid • Kujundada paindlik arenev organisatsioon, kus kehtivad kokkulepped. • Suunata personali tegevust vastavalt kooli eesmärkidele ja lojaalsuspõhimõtetele. • Kujundada koolikultuuri (ühised eesmärgid, väärtushinnangud, tõekspidamised, normid) ja arendada meie-tunnet. 5. 2. Tegevussuunad ja –põhimõtted Töötajate ametialase arengu toetamine • Pedagoogide kompetentsuse suurendamine • Mittepedagoogilise personali täienduskoolitus • Koostööoskuste arendamine Personali hindamine ja hüvitamine • Töötajate adekvaatse enesehinnangu kujundamine • Tööalase motivatsiooni ja aktiivsuse tõstmine • Mitterahuldava töö korrigeerimine Personalitöö põhimõtted • Võrdsus, õiglus ja objektiivsus • Juhtkonna tegevuse läbipaistvus • Töötajaile eneseteostusvõimaluste ja turvatunde pakkumin 5. 3. Personalivajaduse analüüs Et jätkuvalt avame igal sügisel kaks esimest klassi, vajame alates 2007. a sügisest uut klassiõpetajat, kes saab I klassi õpetajaks, ja seda ka 2008. a. sügisel . Sobiva kandidaadi leidmisel võtame 2007 a. sügisel tööle uue inglise keele õpetaja, sest üks praegustest õpetajatest on vastava kvalifikatsioonita. 2006-2007 kaalume õpetajate koormuste normaliseerimiseks eesti keele, matemaatika ja loodusainete (bioloogia, geograafia, loodusõpetus) õpetaja leidmist. Koolitame ühte aineõpetajat parandusõppe õpetaja lisakvalifikatsiooni saamiseks ja ühte klassiõpetajat ajaloo lisaeriala saamiseks. Kavas on õpetajate koolitamine õpetaja lisakvalifikatsiooni saamiseks alates 2007. aastast loodusõpetuse, bioloogia, geograafia erialal. 5. 4. Tegevuskava Töötajate ametialase arengu toetamine Pedagoogide täienduskoolitus Põhieesmärk: õppekava tegelik realiseerimine – üleminek teadmistekesksuselt inimesekesksusele Täienduskoolituse põhisuunad: • aine- ja didaktikaalane • psühholoogiaalane • sotsiaaltööalane TÖÖVORMID JA VASTUTAJAD Osalemine koolivälistel kursustel Direktor Koolisiseste kursuste korraldamine (koolitaja oma koolist või väljastpoolt) Õppealajuhataja, direktor Meeskondlike kooliarenduslike õppuste läbiviimine Direktor Ainealase koolituse prioriteedid • Õppekavakoolitus • Uute õppekomplektidega seotud koolitus • Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamiteks valmistumine Kursused toimuvad põhiliselt väljaspool kooli. PERSONALI HINDAMINE JA HÜVITAMINE Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Personali tunnustamise süsteemi täiustamine x x x x Direktor Pedagoogilise personali kaks ühiskoolitust väljaspool kooli x x x x Direktor Teenindava personali tegevusele hinnangu andmine (kord aastas) x x x x Majandusjuhataja Aineõpetajad, klassijuhatajad - oma töö ja selle tulemuste analüüs ja hindamine kindla skeemi alusel x x x x Õppealajuhataja Pedagoogide arenguvestlused (kord kahe aasta jooksul), juhtkonna hinnang (põhikriteeriumiks tulemused õppurite arengus) x x Direktor Õppealajuhataja Tagasiside õpetajaile V – XII kl. õpilastelt x x x x Direktor Jätkata ühiste väljasõitude-koolituste korraldamist enne õppeaasta algust ja õppeaasta lõpul või koolivaheaegadel, s.o. vähemalt kaks korda aastas, mis on parim viis ühtse meeskonna moodustamiseks arengueesmärkide täitmisel ja analüüsimisel. 5. 5. Hindamiskriteeriumid Kriteerium Meetod Pedagoogide haridustase, kvalifikatsiooni järgi antavate tundide arv, ametijärgud Arvandmete võrdlemine aastate lõikes Personalitööle arengukavas seatud eesmärkide täitmine Arutelud, küsitlused, vestlused – tagasiside töötajailt, õpilastelt, lastevanemailt 6. Avalikud suhted ja koostöö kooliväliste huvigruppidega Avalikud suhted on suhted organisatsiooni ja avalikkuse esindajate vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kooli kvaliteedi tähtsaimaks näitajaks on erinevate huvigruppide rahulolu. Käesolevas peatükis keskendume koolivälistele huvigruppidele. 6. 1. Tegevuse eesmärgid • Tagada kooli kvaliteetne toimimine. • Saavutada kooli ja huvigruppide vastastikune mõistmine ja toetus. • Kujundada kooli head mainet. 6. 2. Koolivälised huvigrupid • Lastevanemad • Vallavalitsuse ja –volikogu liikmed • Valla teiste koolide personal, õpilased, lastevanemad • Kutseõppeasutused • Vilistlased • Valla ettevõtete juhid 6. 3. Tegevuspõhimõtted Jääme alati ja kõikjal oma kooli esindajaiks ja selle hea maine kujundajaiks. Selleks • oleme suhtlemises korrektsed ja heasoovlikud; • oleme valmis oma töös avalikkuse esindajate ettepanekutega arvestama; • analüüsime saadud teavet, olles orienteeritud probleemide lahendamisele; • oleme kursis koolis toimuvaga ja jagame huvigruppide esindajaile objektiivset teavet kooli edusammudest, vajadusel ka kitsaskohtadest ja nende põhjustest; • arvestame oma igapäevatöös, et peamiselt edastavad kooli kohta infot õpilased. Meie suhtekorralduspõhimõtete elluviimine on võimalik vaid kogu koolipersonali ühistegevusena. 6. 4. Tegevussuunad Pidev sihipärane teabevahetus kooli ja huvigruppide vahel ning kooliprobleemidest ühiste arusaamade kujundamine. Kooli ja avalikkuse koostöö ühiste huvide elluviimisel. Isiklike kontaktide süvendamine huvigruppide arvamusliidritega. Tegevussuunad koostööks lastevanematega Et vanemad on kooli tegevusega kõige enam seotud ja arvukaim huvigrupp, toimub nendega kõige tihedam suhtlemine ja koostöö. Lisaks avalikkussuhete üldistele tegevussuundadele on töös lastevanematega lähiaastail oluline: • vanemate tõhusam kaasamine koolielu probleemide lahendamisse (lapsevanem kui partner); • keskendumine lapsevanemate konkreetsetele sihtgruppidele (gruppide määratlemisel on aluseks laste vanuseastmed, vanemate ees seisvad probleemid, nende huvid, koolitusvajadus jne); • konfliktide ennetamine; • lastevanemate nõustamine ja koolitus; • võimaluse piires abi osutamine sotsiaalsete probleemide lahendamisel; Töövormid koostööks lastevanematega • pedagoogide ja lapsevanemate isiklikud kontaktid; • klassikoosolekud, kus osalevad õpilased, lapsevanemad ja aineõpetajad; • kooli psühholoogi, logopeedi nõustamine; • kooli tugikeskuse vestlusringid; • klasside korraldatud pereüritused; • ülekoolilised perepäevad: emade-, isade-, memme-taadipäev, edukamate õpilaste vastuvõtt koos vanematega ( ca 30% õpilastest). 6. 5. Tegevuskava Sihtgrupp: vallavolikogu ja –valitsus, valla teiste koolide töötajad, õpilased ja lapsevanemad, valla ettevõtete juhid Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Huvigruppide esindajate informeeritus meie tegevusest, saavutustest, eesmärkidest, ettepanekud infovahetuseks ja koostööks x x x x Direktor Olukorra analüüs ja edasise tegevuse kavandamine x x x x Direktor Vallavolikogu ja –valitsuse kaasamine kooli maine kujundamisel (kooli maine mõjutab valla mainet) x x x x Direktor Kooli abi vallavalitsusele valla haridustöö planeerimisel ja valla toetussüsteemi optimaalsel rakendamisel x x x x Direktor Sihtgrupp: valla üldsus Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Koolitusvõimaluste pakkumine (arvuti-, kodundus-, käsitöö, sport jne) x x x x Huvijuht Kooli kaasabi haridustöötajate valimisel valla uude volikokku x Direktor Sihtgrupp: valla haridusasutused Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Ühised metoodilised õppused ja täienduskoolitused, aineühenduste nõupidamised, õpilaskonkursid, võistlused jne. x x x x Õppealajuhataja Lahtiste uste päevad • Kostivere, Lagedi Põhikooli õpilastele x x x x Õppealajuhataja Klassijuhatajad • Loo, Kostivere lasteaedade ja Neeme Lasteaed-algkooli lastele nende vanematele x x x x Sihtgrupp: sõpruskoolid Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Bopfingeni ja Lübecki T.Manni Gümnaasiumi õpilaste, õpetajate vastuvõtt, ühistegevused, vastukülaskäigud x x x x Direktor keele õpetajad Uute sõpruskoolide leidmine, suhtluskeeleks inglise-, vene- või soome keel x x x Direktor, keeleõpetaja Sihtgrupp: kooli lastevanemad Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Lastevanemate ja kooli koostöö ja erinevate töövormide tõhususe analüüs x x x x Psühholoog Lastevanemate eri sihtgruppide nõustamis- ja koolitusvajaduse väljaselgitamine ja tegevuse kavandamine x x x x Psühholoog Koolitus «Lapsevanem lapse enesekohaste oskuste arenemise ja positiivse enesehinnangu kujunemise toetajana» x x Psühholoog Koolitus «Lapsevanema positiivne rolli-mudel lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel» x x x Psühholoog Õppealajuh. Koolitus «Õppimispsühholoogia» x x x Psühholoog Laste arenguvestlused õpilase, vanema ja klassijuhataja osalusel (I-XII kl) x x x x Õppealajuhataja Lastevanemate klassikoosolekud (vestlus-ringid, ajurünnakud, õppused vms) x x x x Õppealajuhataja Kooli ja klasside pereüritused x x x x Huvijuht Klassijuhatajad Salongiõhtud luule-, muusikahuvilistele x x x x Huvijuht Ülekoolilised perepäevad ( kontserdid jt töövormid) x x x x Huvijuht Lastevanematele lahtiste uste nädal x x x x Direktor Tublimate perede tunnustamine koos hoolekoguga x x x x Direktor 6. 6. Koolimaine kujundamine MOTO «Tee head tööd ja räägi sellest». Tegevuse eesmärk: huvigruppide rahulolu ja suhete kindlustamine Igasuguse eduka tegevuse aluseks on informatsioon. Kool peab huvigruppidele andma piisavalt teavet oma saavutustest, võimalustest ja probleemidest. Info olgu strateegiliselt hästi läbi mõeldud, sest saadud teabe alusel kujunevad kliendi ootused ja hoiakud. Tegevussuunad • Huvigruppe huvitava ja kooli head mainet kujundava info kogumine ja edastamine ajalehtedele ja ning kooli veebileheküljele • Kooli elektroonilise ajalehe ja kooliraadio väljaarendamine • Huvigruppide ootustega ning nendega arvestamine teabe pakkumisel (vt PR-töö tegevuskava) Teabekanalid Kooli ajalehte antakse välja kord veerandis, koordineerijaks õpetaja või lapsevanem. Sihtgrupp: meie kooli õpilased, töötajad, lastevanemad, vallavalitsus ja –volikogu. Põhisisu: koolielu tähtsamate sündmuste ja probleemide kajastamine, õpilasomaloomingu paremiku tutvustamine. Tegevussuunad: • õpilaste ja õpilasomavalitsuse, kooli töötajate ja lastevanemate kaasamine; • toimetusele järelkasvu kindlustamine Valla ajaleht ilmub kord kuus. Kooli teabe vahendajaks on huvijuht, kaastööd pakuvad soovitavalt kõik õpetajad, õpilased. Sihtgrupp: Jõelähtme valla elanikud Meie tegevussuunad: • regulaarne info avaldamine koolis toimuvast; • kooli- ja kasvatusteemalise problemaatika vahendamine; Kooli veebilehekülg – info regulaarse uuendamise eest vastutab infojuht. Sihtgrupp: kõik huvigrupid Vajadusel koostatakse infolehti nii õpilastele kui ka lastevanematele. 6. 7. Hindamiskriteeriumid 2007-2010. a viiakse lastevanemate rahulolu määratlemiseks läbi võrdlusküsitlus. Kriteerium Olukord 2007 aprillis 2010 oodatav tulemus Lapsevanemad on meie koolis toimuvaga hästi kursis (kodukord, üritused, probleemid jne) Kooli ja lapsevanemate koostöö on tihe ja edukas Laps käib meelsasti meie koolis Lapsevanem on rahul lapse ja õpetajate vaheliste suhetega Lapsevanem on rahul enda ja klassijuhataja suhtega Vanem on rahul lapse ja klassikaaslaste suhetega Vanem on rahul oma lapse ja klassijuhataja suhetega Lapsevanemad julgevad oma muredega kooli poole pöörduda Lapsevanemad tulevad meelsasti kooli Hindamaks kooli ja teiste huvigruppide teabevahetuse ja koostöö tõhusust, viiakse 2007.a sügisel läbi vallavalitsuse ja – volikogu küsitlus. 7. Õpikeskkonna kujundamine Indikaatorid: turvalisus, ruumid ja maa-ala, õpivõimaluste mitmekesistamine Jrk nr Prioriteetsed tegevused 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1 Turvalisus x x x x x x x x Direktor 2. IT vahendid x x x x x x Direktor ja infojuht 3. Statsionaarse piirde rajamine x x x Direktor ja majandusjuhataja 4. Koolistaadioni rekonstrueerimine x x x x Direktor ja majandusjuhataja 5. Kooli raamatukogus RÕK-ile vastav õppekirjandus x x x x x x x Raamatukogu-hoidja 7. 1. Tegevuse eesmärgid • Kujundada õpilastele ja personalile turvaline ning esteetiline töökeskkond • Luua õppekavakohase hariduse omandamiseks vajalikud materiaalsed tingimused • Mitmekesistada õpivõimalusi • Kasutada ressursse otstarbekalt 7. 2. Tegevusvaldkonnad • Koolihoone, staadioni rekonstrueerimine ja kooli juurdeehitus • Infotehnoloogia vahendite kasutamine õppetöös • Sisustada kaks arvutiklassi infotehnoloogia kaasamiseks õppetöösse • Koolimööbli uuendamine • Raamatukogu integreerimine õppetöösse • Säästva mõtteviisi kujundamine 7. 3. Raamatukogu integreerimine õppetöösse Tegevuse eesmärgid Toetada kooli õppekava eesmärkide elluviimist. Selleks: • integreeruda õppetöösse, püüdes varustada õpetajaid ja õpilasi vajaliku õppematerjali ning mitmesuguse täiendava informatsiooniga; • säilitada ja teha kooliperele kättesaadavaks infokandjad, arendada õpilaste iseseisva õpitöö oskusi ja lugemishuvi, süvendada interneti kasutamise oskusi; • toetada uurivat ja aktiivset õppeviisi, võimet paindlikult ja kriitiliselt mõelda; • pakkuda nii õpilastele kui kooli töötajaile võimalusi iseseisvaks tööks, uurimuste ja referaatide ettevalmistamiseks ja lugemiseks; Koostöö huvigruppidega Aineõpetajatega uuriva õppeviisi kujundamisel ja interneti võimaluste sihipärasel kasutamisel õpilaste poolt, raamatukogutundide läbiviimisel Õpilaste toetamine nende tööalase karjääri planeerimisel Trükiteabe kogumine, säilitamine, vahendamine TEGEVUSKAVA Tegevus 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Vastutaja Õppekirjanduse elektronkataloogi pidamine , elektrooniline laenutamine x x x x Raamatukoguhoidja Uurimistööde koondamine raamatukokku x x x x Raamatukoguhoidja koostöö aineõpetajatega Raamatunäituste, raamatumüükide korraldamine x x x x Raamatukoguhoidja Koolisisese õpioskuste ja kirjanduse olümpiaadi läbiviimise abistamine x x x x Raamatukoguhoidja arvutispetsialist HINDAMISKRITEERIUMID Kriteerium Meetod Raamatute arv õppekirjanduse fondis, kirjanduse ja perioodika soetamiseks tehtud kulutused Arvandmete võrdlus ja analüüs aastate lõikes Kavandatud arengueesmärkide täitmine Tegevuse analüüs ja kliendiküsitlused aastate lõikes 7. 4. Infotehnoloogia vahendite kasutamine Tegevuse eesmärgid • Võimaldada IT-alaste pädevuste omandamine põhikoolis ja gümnaasiumis. • Saavutada õpetamise, õppimise, töökeskkonna ja töövahendite kvaliteedi tõus. • Laiendada infotehnoloogia vahendite ja interneti rakendamist õppetöös, • kõikides ainetes. Tegevussuunad • Infotehnoloogia läbiva teemana kooli ainekavadesse. • Osalemine aine- ja ainetevahelistes internetipõhistes projektides. • Ainealaste õpiprogrammide hankimine ja kasutamine. • Õpetajate IT-alaste pädevuste tõstmine. • Infotehnoloogia soetamine, kahe arvutiklassi, a 25 arvutit, sisustamine. • Multimeediaklassi sisustamine. TEGEVUSKAVA Tegevus Aeg Vastutaja INFOTEHNOLOOGIA LÕIMIMINE KOOLI ÕPPEKAVASSE Infotehnoloogia lõimimine kooli õppekavasse 2007/2008 Õppealajuhataja aineõpetajad Õppematerjalide kogumike koostamine vastava tarkvara õpetamiseks antud ainetundides. 2006/ 2007 Arvutiõpetaja OSALEMINE AINE- JA AINETEVAHELISTES INTERNETIPÕHISTES PROJEKTIDES Miksikese erinevad projektid 2006 - 2010 Arvutiõpetaja Pranglimise mitmevõistlus (huvilistele) 2006 - 2008 Matemaatikaõp. Keelemiks, teadusmiks 2006 - 2010 Aineõpetajad AINEALASTE ÕPIPROGRAMMIDE HANKIMINE JA KASUTAMINE Erinevate õpiprogrammide hankimine, kasutamine tundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel 2006 - 2010 Õppealajuhataja arvutiõpetaja ÕPETAJATE IT-ALASTE PÄDEVUSTE TÕSTMINE IKT vahendite kasutamine matemaatika õpetamisel, õppimisel 2006/2007 Matemaatika õpetaja Esitluse õpetamismetoodika koolitus ajaloo ja loodusainete õpetajatele 2006/2007 Arvutiõpetuse õpetaja MULTIMEEDIAKLASSI SISUSTAMINE, IT-VAHENDITE SOETAMINE Aeg Maksumus Multimeediaklassi projektor, ekraan puutetahvel 2006/2007 60 000 Kahe arvutiklassi sisustamine (neist üks multimeedia) 2007-2008 550 000 Kunstiklassi uus arvuti, arvuti psühholoogile 2007 25 000 Õpetajatele sülearvutid (pedagooge koolis 35) 2006 2007 -2009 90 000 200 000 Võrguserveri muretsemine 2007 70 000 HINDAMISKRITEERIUMID Kriteerium Meetod Õpilaste IT –alane pädevus põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel Arvestuslikud tööd Õppimisvõimaluste mitmekesistamine Infotehnoloogia kasutamine ainetundides kordades 7. 5. Õppevahendite, mööbli ja muu inventari soetamine TEGEVUSSUUNAD, TEGEVUSKAVA • Koolimööbli väljavahetamine pärast rekonstrueerimist ja juurdeehitust • Õppetöökoja sisustamine • Tütarlaste käsitööklassi sisustamine • Vahendite hankimine kooliraadio tegevuse alustamiseks • Jõusaali, võimla sisustamine HINDAMISKRITEERIUMID Kriteerium Meetod 1. Koolimööbli vastavus õpilaste vajadustele ja tervisekaitse nõuetele analüüs klassiruumide lõikes 2. Õppevahendite sobivus õppekavanõuete täitmiseks analüüs õppeainete lõikes 7. 6. Koolihoone ja -staadioni rekonstrueerimine ning juurdeehitus Õppehoone rekonstrueeritakse aastail 2007 – 2008. Hoone rekonstrueerimine koos juurdeehitusega ja staadioni rekonstrueerimisega maksab hinnanguliselt 95 milj krooni. ET hoone rekonstrueerimine on plaanis alustada 2007. aasta kevadel, ei peeta vajalikuks hooldusremontide pikemaajalist planeerimist. Tegevuse eesmärgid Kujundada nõuetekohane materiaalne õpikeskkond Tegevussuunad • Vana hoone ja kooli staadioni rekonstrueerimine; • võimla, riietusruumide, aeroobika-, jõu-, klassiruumide ehitus olemasoleva hoone juurdeehitusena; ÕPPEHOONE REKONSTRUEERIMINE Tegevused Aasta Maksumus Rekonstrueerimisprojekti koostamine 2006/2007 2,2 milj. Katuse rekonstrueerimine Välisuste ja akende vahetus Fassaadi remont, puhastus Ventilatsioonisüsteemi ehitus Ruumide, elektri- ja vesivarustussüsteemi, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine 2007 hinnanguliselt 45 milj. JUURDEEHITUSE JA STAADIONI EHITUS Tegevused Aasta Maksumus Juurdeehituse ( võimla, riietusruumid, jõu-, aeroobika- ja klassiruumid) valmimine 2007 - 2008 hinnanguliselt 50 milj. Kooli staadioni rekonstrueerimine 2008 Koostöös vallavalitsusega taotletakse raha fondidest Hindamiskriteeriumid • õpikeskkonna vastavus tervisekaitse nõuetele (valgustus, ventilatsioon, • temperatuur, eakohane mööbel); eetiliselt kaunis õpikeskkond; • ruumide vastavus töö- ja tuleohutus nõuetele; 7. 7. Säästva mõtteviisi kujundamine tegevussuunad • Kokkuhoiuvõimaluste leidmine koolipere ühistegevusena, säästliku tarbimise vajalikkuse selgitamine • Koolisiseste tarbimisjuhendite täpsustamine ja avalikustamine • Säästlike tarbimisharjumuste kujundamine (eriti elektrienergia ja vee kokkuhoidlik kasutamine) • Iga-aastaste ülekooliliste säästunädalate jt säästvat mõtteviisi propageerivate ürituste korraldamine • Majasiseste tarbimisalaste võrdlusuuringute korraldamine ja tulemuste avalikustamine • Sisekontroll HINDAMISKRITEERIUMID Kriteerium Meetod Ressursside otstarbekas kasutamine Rahaliste vahendite kasutamise iga-aastane analüüs kuluartiklite lõikes Põhitegevuseks kulutatud vahendite osakaal eelarves Kulu analüüs aastate lõikes VIII ARENGUKAVA TÄITMISE ANALÜÜS JA UUENDAMIS KORD Käesolevas arengukavas on sõnastatud Loo Keskkooli tähtsamad arengueesmärgid ja nende elluviimist toetavad tegevused aastail 2006-2009. Arengukava sihid realiseeruvad vaid siis, kui ühiselt kokkulepitud suunad ja põhimõtted leiavad täpsustamist ja edasiarendamist aasta tegevuskavades. Seejuures on väga oluline vallavolikogu ja vallavalitsuse toetus arengukavas planeeritu elluviimisel. Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta viimasel õppenõukogul. Arengukava arendustöös osalevad kooli õppenõukogu, õpilasomavalitsus ja hoolekogu annavad hinnangu ja teevad vajadusel muudatusettepanekud septembri kuu jooksul kooli direktorile. Muudatusettepanekud esitab direktor Jõelähtme Vallavalitsusele hiljemalt 1.oktobriks, kes otsustab kooli arengukava paranduste ja täienduste vajaduse. Arengukava uuendamine toimub 2008/2009. õppeaasta lõpul. Kooli juhtkond esitab arengukava tähtaja lõppemisele eelneva õppeaasta lõpus õppenõukogule ja hoolekogule arengukava täitmise tervikanalüüsi ning visiooni järgmiseks perioodiks koostatavale arengukavale. Arengukava koostajate nimel Vello Varik Lisa 1 Kooli hetkeseis ja arengueeldused on kaardistatud kooli sisehindamise käigus järgmiselt: Kooli tugevad küljed Õpilased • Enamus õpilaste teadmiste, õpi- ja tööoskuste hea tase • Huvitav ja arendav klassiväline tegevus • Head keelte- ja oskusainete alased ning sportlikud saavutused • Aktiivne osalus ringide töös • Huvi võõrkeelte süvaõppe vastu alates I kooliastmest • Toimiv õpilaste tunnustamise süsteem Õpetajad • Pidev valmidus oma teadmiste täiendamiseks • Klassijuhatajate tihe side lastevanematega • Õpetajate iseseisev metoodiline töö, aktiivne osalus haridusdialoogis, osavõtt vabariiklikest metoodika-alastest konkurssidest • Iga-aastased ühiskoolituse päevad • Õpetajaskonna sõbralikud suhted, aktiivne koostöö ainekomisjonides • Kooli logopeedi tulemuslik töö • On välja töötatud õpetajate tunnustamise süsteem Struktuur ja koolijuhtimine • Koolis väljakujunenud kindel struktuur • Hea side hoolekogu, vallavalitsuse ja vallavolikogu komisjonidega • Ainekomisjonide osalus koolielu korralduses ja ainekavade täienda­mises • Õpetajad saavad alati arutada koolitööga seotud probleeme juht­konnaga • Elujõulised traditsioonid: iga-kevadine edukamate õpilaste ja nende vanemate vastuvõtt kooli hoolekogu ja direktsiooni poolt, emadepäeva kevadkontsert, kooli seeriajooks (6 + 3 + 1 km), sõprussuhted Saksamaa Ost-Alb Gümnaasiumiga ning 1999. aastast Lübecki Thomas Manni Gümnaasiumiga 4.-6. kl. õpilastele. Majandus • Õpilastele ja õpetajatele on tagatud võimalus tööks arvutitega ja teiste multimeedia ning tehniliste vahenditega • Heal tasemel toimiv kooli asjaajamine • Kooli raamatukogu hea varustatus õppe- ja teatmekirjandusega • Loo raamatukogu hea varustatus uudiskirjandusega • Kooli söökla mööbli uuendamine, tasuta koolitoit ka kesk­kooli­õpilas­tele • Kooli koridoride ja klassiruumide järg-järguline remont Kooli arenemisvõimalused Õpilased • Seoses kooli renoveerimisega saadakse juurde klassiruume, mis võimaldab sisse seada kaasaegseid keeleõpetusklasse ja ainekabinette • Arendada õpilaste õpioskusi, tööharjumusi, enam pöörata tähelepanu iseseisva töö oskustele • Koolivägivalla vähendamiseks avalikustada kõik juhtumid, luua laste omavaheline tugisüsteem, kindlasti kaasata kooli psühholoog ja vajadusel lapsevanemad • Viia sisse süsteemne karjäärinõustamise tegevus • Õppeabi tugikeskuse töölerakendamine (sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog, abiõpetaja, huvijuht) • Töös koolikohustuse mittetäitjatega teha koostööd valla alaealiste komisjoniga. Õpetajad • Tulemuslikumalt rakendada kursustel omandatud teadmisi ja oskusi õppe­töös • Senisest enam teha koostööd aineõpetajate vahel, et integreerida lähedasi õppeaineid • Pidevalt analüüsida oma töö tulemusi (enese- ja sisekontroll) • Teha pidevat tööd ametijärgu järgu tõstmiseks (säilitamiseks) • Töötada andekate õpilastega individuaalselt • Järjekindlamalt nõuda kooli kodukorra reeglite täitmist • Süvendada õpilane-õpetaja-lapsevanem partnerlussuhteid Struktuur ja koolijuhtimine • Jätkata regulaarseid koolitusi kaasaegse pedagoogika, psühholoogia, suhtlemise ja enesekehtestamise teemadel • Jätkata diferentseeritud õpet alates kooli VI klassist, et tagada õpilastele võimetekohased ja konkurentsivõimelised teadmised ja oskused • E-kooli rakendamine alates 2006/2007 õppeaastast • Täiustada kooli sisehindamise süsteemi Majandus • Loo Keskkooli õppekompleksi (koolihoone, söökla ja staadioni) täielik renoveerimine ning võimla ehitamine • Õppetöö läbiviimine kooli renoveerimise ajal osaliselt Loo Kultuurikeskuse hoones • Õppetöö käivitamine renoveeritud koolihoones 2008/2009 õppeaastal • Kaasajastada tehnilisi õppevahendeid ja arvestada ka e-kooli vajadusi. Kooli nõrgad küljed. Mida on vaja parandada? Õpilased • Esineb kohusetundetut suhtumist õppetöösse ja kooli kodukorda ning koolikohustuse mittetäitmist • Esineb õpilastevahelist vägivalda põhikoolis Õpetajad • IKT vahendite vähene kasutamine õpetajate poolt • Luua toimiv motivatsioonisüsteem puuduvate õpetajate leidmiseks • Koolis on vähe meesõpetajaid Struktuur ja koolijuhtimine • Õpetajate tunnustamise süsteem väheefektiivne ebapiisava rahalise katte tõttu • Kõik õpetajate ametikohad ei ole täidetud erialaspetsialistidega, õpetajate töölevõtmiseks mõeldud konkursid kukuvad läbi, sest palgatase Tallinna ja Tallinna lähiümbruse valdades on kõrgem Majandus • Koolihoone on amortiseerunud • Koolil puudub võimla, spordirajatised ei rahulda õppetöö vajadusi • Koolil puudub toimiv ventilatsioonisüsteem, valgustus ei vasta kõikides klassides tervisekaitse nõuetele • Klassiruumides lauad ja toolid amortiseerunud • ITK vahendite nappus on õppetööd pärssivaks faktoriks Lisa 2 Loo Keskkooli traditsioonid Loo Keskkoolis on aastate jooksul välja kujunenud oma traditsioonid. Koolis toimuvateks iga-aastasteks üritusteks on: • esimese koolikella aktused. 1. klassi õpilased koos vanematega istutavad oma lennu puu koolimaja ette • õpetajate päeva tähistamine • memme-taadi pidu jõulukuu esimesel reedel • koolipere ühine jõuluhommik 23. detsembril • emakeelepäeva tähistamine õpilaskonverentsiga (10.-12. kl.) • Eesti Vabariigi aastapäeva aktused • emadepäevale pühendatud õpilaste kevadkontsert • Loo Kooli hoolekogu ja direktsiooni ühine pidulik vastuvõtt 1.-12. kl. parimatele õpilastele koos vanematega õppeaasta lõpus • põhikooli ja keskkooli lõpuaktused juunis Lisaks neile, juba traditsiooniks kujunenud üritustele, viiakse õppeaasta jooksul läbi veel suur hulk õppe-kasvatustööd toetavaid üritusi. Spordiüritused • klassidevahelised pendelteatejooksud • klassidevahelised korvpalliturniirid • ujumisvõistlused • seeriajooksud (6 km, 3 km ja 1 km söerajajooks ) aprillis • 5.- 12.kl. pesapallivõistlused • koolivaheaegade sisustamine spordi- ja kultuuriüritustega Tähtpäevadega seotud üritused • suvelõputrall 31.augustil • klasside pildistamine kooliaasta alguses • 10.klassi õpilaste vastuvõtt KK. Nn. «rebaste ristimispidu» • kooli aastapäeva tähistamine iga viie aasta järel. • 1.-4.kl. isadepäeva pidu novembrikuu esimesel neljapäeval • kadrikool. Kadrikarneval • kodanikupäeva tähistamine • osalemine rahvusvahelises UNICEF-i kooliprojektis «Väike heategu» • advendiküünalde süütamine kogu koolipere osavõtul • koolimaja ja klasside kaunistamine jõuludeks • jõulupeod • jõululõuna õpilastele. Pidulik jõululõuna kooli töötajatele • sõbrapäev 14.veebruaril. • klassidevaheline teadmiste võidujooks Eesti Vabariigi aastapäeva eel • rahvusvahelise naistepäeva tähistamine kontserdiga • jüriööjooks 23. aprillil 7. klassi organiseerimisel • osalemine heategevusprojektis «Kevadlill» haigete laste toetuseks • 12. kl. õpilaste tutipidu ja viimase koolikella pidulik aktus 11. kl. organiseerimisel. Lõpetajad istutavad oma lennu puu koolimaja ette. • 9. kl. õpilaste tutipidu ja viimase koolikella pidulik aktus 8. kl. organiseerimisel. Lõpetajad istutavad oma lennu puu koolimaja ette. • esinemised koolilõputrallil maikuu viimasel pühapäeval. • lastekaitsepäeva tähistamine. Asfaldile joonistamine ja mängud • TPL-i rühmad 1.- 8. kl. õpilastele juunis ja augustis Muud üritused • ainenädalad ( reaalained jaanuaris, veenädal aprillis) • ülekoolilised teatriühiskülastused • Eesti Kontserdi koolikontserdid (4 korda õ.-a.) Ilmub Loo Kooli almanahh «LOOHING» Õpetajate ühisüritused kooli a/ü eestvedamisel • kooliaasta alguses • õpetajate päeval • jõulude eel • sõbrapäeval või lihavõttel • kooliaasta lõpus 2-3 päevased ekskursioonid Lisa 3 SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD I Üldsätted 1. Kooli sisehindamine on osa hariduse kvaliteedi tagamise süsteemist. 2. Kooli sisehindamist teostavad direktor ja tema asetäitjad. 3. Kooli sisehindamist teostatakse kompleksselt või üksikküsimustes. II Kooli sisehindamise läbiviimine 4. Kooli sisehindamise läbiviimise aeg ja valdkonnad otsustatakse direktsiooni liikmete ettepanekul kooli direktor käskkirjaga, kes kinnitab sisehindamise kava, määrab sisehindamist teostavad isikud, kaasates vajadusel eksperte. 5. Sisehindamise läbiviimise kestus ei tohi ületada kahte nädalat. 6. Üksikküsimuste kontrollimisest ei pea informeerima eelnevalt pedagoogilist personali. 7. Komplektset sisehindamist viiakse läbi kord ühe õppeaasta jooksul. 8. Sisehindamise meetodid on: 1) riikliku statistilise ja finantsaruandluse, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste, olümpiaadide ja teiste õpilasvõistluste tulemuste, edasiõppijate osakaalu ja muu informatsiooni analüüs; 2) kooli dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs; 3) vestlused (intervjuud) juhtkonnaga, pedagoogidega, kooli teiste töötajatega, hoolekogu liikmetega, lapsevanematega, õpilastega ja kooli omanikega; 4) tundide ja ürituste, õpilaste tööde ja vihikute vaatlemine, küsitluste korraldamine; 5) temaatiliste kontrolltööde tegemine; 6) tutvumine kooli ruumide seisundiga, õppevahendite ja -inventari olemasolu ning olmetingimustega. 9. Sisehindamise läbiviija ei tee märkusi ega arvusta kooli või pedagoogi tööd kolleegide, õpilaste ja lastevanemate juuresolekul. 10. Sisehindamise läbiviimine lõpetatakse kooli direktori juures eelkokkuvõttega, tuues välja positiivsed tähelepanekud, samuti suuremad vajakajäämised töös. III Sisehindamise tulemuste esitamine 11. Sisehindamise tulemused vormistatakse sisehindamise aktiga, kui sisehindamine hõlmab kooli kogu tegevust. Üksikküsimuste kontrollimine vormistatakse sisehindamise õiendiga. 12. Sisehindamise akt koosneb järgmistest osadest: 1) sissejuhatav osa, kus viidatakse sisehindamise alusele, iseloomustatakse lühidalt kooli; kirjeldatakse sisehindamise temaatikat, meetodeid; märgitakse ka ajavahemik ja sisehindamises osalejate nimed ning viidatakse eelmise sisehindamise toimumise ajale ja selles tuvastatud olulistele aspektidele; 2) analüüsiv osa, kus kajastatakse iga valdkonda iseseisva alajaotusena, tuues esile saavutused ja probleemid, kooli tugevad ja nõrgad küljed. Õigusaktide ja kooli tegevust reguleerivate kooli dokumentide rikkumisel tuuakse välja akti või dokumendi nimetus koos kinnitamise ajaga ja viidatakse punktile, millest pole kinni peetud. Sisehindamise aktis ei viidata pedagoogidele nimeliselt; 3) kokkuvõttev osa, milles esitatakse argumenteeritud ja põhjendatud järeldused koos hinnangutega; 4) ettepanekute osa, kus tehakse ettepanekuid probleemide lahendamiseks kooli direktorile. Puuduste kõrvaldamiseks määratakse konkreetsed tähtajad ja tähtaeg, millal õppealajuhataja esitab kirjaliku ülevaate ettekirjutuste täitmisest. Suuremate puuduste korral teatatakse järelhindamise aeg. Sisehindamise aktile kirjutavad alla kõik sisehindamises osalenud isikud. Akti kinnitab kooli direktor. 13. Üksikküsimuste sisehindamise õiend vormistatakse vastavalt sisehindamise aktile esitatud nõuetele. Õiendi allkirjastavad sisehindamist teostanud isikud. Õiendi kinnitab kooli direktor. 14. Sisehindamise akt või õiend arhiveeritakse vastavalt kooli asjaajamise korrale. 15. Sisehindamise tulemused ei ole avalikud, need arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja koolijuht informeerib sellest kooli hoolekogu. SISEHINDAMINE KOOLIS I Koolisisene juhtimine Koolisisene juhtimine Direktor, asetäitjad, klassijuhatajad, õpetajad, personal, õppenõukogu, õpilasomavalitsus, kodukord, asjaajamine, eelarve, sisehindamine. Hoolekogu Koosseis, esindatus, roll; suhted kooli, omavalitsuse ja üldsusega. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus II Kooli töö plaanimine Kooli arengukava, plaanid Arengukava väljatöötamine , valdkondade kavandamine, mõju koolitegevusele, õppeaasta üldtööplaan. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Informeeritus arengukavast, mõju koolielule ja õppeaasta üldtööplaanile III Õpetamine ja õppimine Ainealase töö planeerimine Õppekava üldosa, ainekavad, õpetajate töökavad ja koostöö läbivate teemade käsitlemisel, õpilaste osalus õppekava kujundamises. Ainealase töö korraldus Õppematerjalide ja -vahendite kasutamine ning hankimine, õpitulemuste saavutamiseks kasutatud meetodite otstarbekus, töö korraldamine klassis, metoodiline töö, õpiabi. Õpilaste osalus õppetöös Õppimine ja õpimiljöö, olümpiaadid, õpilasvõistlused. Õpilaste hindamine Hindamissüsteem, hindamise väljundid, õpitulemused IV Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolikohustuslike laste arvestus, puudumised, õpilaste algarvestus, tingimuste loomine koolikohustuse täitmiseks. V Kooli töökeskkond Õppetingimused, tööohutus, raamatukogu, toitlustamine, infotehnoloogiaga varustatus. VI Klassi- ja kooliväline töö Klassi- ja koolivälise töö võimalused, tingimused, huvialategevuse korraldus, õpilaste osalus, töö tulemuslikkus.