Keeleseadus

(1) Eesti riigikeel on eesti keel.

(2) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm .

(3) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.

(4) Riik soodustab eesti keele, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ning arengut.

(1) Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel.

(2) Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.

(3) Võõrkeele toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt.

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele, eesti viipekeele, viibeldud eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, samuti käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamist ja vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest.

(2) Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) . Erandid sätestatakse käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis.

(2) Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega.

(1) .

(1¹) Kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suhtlemise õigus tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras.

(2) Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave, kui seadus ei sätesta teisiti.

(1) [kehtetu]

(2) .

(3) Äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel juhul, kui see on õigustatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud avalikes huvides.

[Lõike 4 sõnastus kuni 30.06.2008]

(4) .

[Lõike 4 sõnastus alates 1.07.2008]

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute kohustusliku keeleoskustaseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed.

(5) Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded .

(6) Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina.

(1) Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil.

(2) Tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate loetelu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(3) Tasemeeksameid korraldava asutuse määrab ning tasemeeksamite läbiviimise korra .

(4) Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on tal õigus 30 päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaie oma eksamitulemuse läbivaatamiseks.

(5) Tasemeeksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksami vaidekomisjon, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(6) Vaidekomisjon vaatab esitatud vaide läbi 30 päeva jooksul arvates selle saamisest ning teeb ühe järgmistest otsustest

1) jätta vaie rahuldamata;

2) teha tasemeeksami hindajale ettekirjutus eksamitöö uuesti läbi vaadata;

3) rahuldada vaie ning teha vajaduse korral tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettekirjutus eesti keele tasemetunnistuse väljastamiseks.

(7) Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele lõpueksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused . Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused .

(8) Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajate eesti keele riigieksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused .

(9) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud hariduse eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest

1) põhiharidus;

2) üldkeskharidus;

3) põhihariduse baasil kutsekeskharidus;

4) põhihariduse baasil keskeriharidus;

5) kõrgharidus.

(10) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab tasemeeksameid korraldava asutuse juht eesti keele tasemetunnistuse, mille vormi ja väljastamise korra .

(11) Väljastatud eesti keele tasemetunnistuste üle arvestuse pidamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks kantakse eesti keele tasemetunnistused riiklikusse registrisse, mille asutab ja põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

(1) Kui riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul (edaspidi keeleametnik) on järelevalve käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides sätestatud keeleoskustaseme nõuetele, suunatakse isik keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel võetakse arvesse aega, mis kulub nõutaval tasemel keeleoskuse omandamiseks. Kui isik on sooritanud ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul nõutaval tasemel eesti keele eksami, siis on tal õigus taotleda keeleõppekulu hüvitamist kuni 100 protsendi eesti keele õppe eest tasutud õppeteenustasu ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeleõppe kulu hüvitatakse kodakondsuse seaduse § 81 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmäära ulatuses.

(4) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht tunnistab keeletunnistuse kehtetuks, kui isik ei ole keeleametniku ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul sooritanud vähemalt keeletunnistusel märgitud tasemele vastavat tasemeeksamit. Keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse kuue kuu jooksul ettekirjutuses määratud tähtaja lõppemisest arvates.

(5) Keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest teatab tasemeeksameid korraldava asutuse juht või tema poolt volitatud isik isikule kirjalikult posti teel tähtkirjaga või allkirja vastu.

(6) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht ei tee keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise otsust varem kui 30 päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teate saatmise päevast.

Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tagavad seaduses ettenähtud korras eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes, samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras.

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Keeleinspektsioon (edaspidi inspektsioon).

(2) Riikliku järelevalve prioriteedid igaks aastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega hiljemalt eelmise aasta 1. septembriks.

(1) Inspektsiooni pädevuses on kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist seaduses ja seaduse alusel sätestatud valdkondades.

(2) Keeleametnikul on õigus kontrollida

1) ametliku keelekasutuse vastavust eesti kirjakeele normile;

2) riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeelele kehtestatud nõuete täitmist istungite pidamisel, dokumentide menetlemisel ja isikutega suhtlemisel;

3) avalike teenistujate, töötajate ja füüsilisest isikutest ettevõtjate keeleoskusnõuete kehtestamist;

4) võõrkeelte kasutamist tööalases suhtlemises ja informatsiooni edastamisel;

5) avalike teenistujate, töötajate ja füüsilisest isikutest ettevõtjate eesti keele oskust ning suunata nõuetele mittevastava keeleoskusega avalik teenistuja või töötaja tasemeeksamile.

(3) Oma ülesannete täitmisel on keeleametnikul õigus

1) takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ja teiste keeleoskust ning keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete täitmist;

2) saada järelevalveks vajalikku teavet, tutvuda järelevalveks vajalike dokumentide või nende koopiatega ning saada nendest ärakirju või väljavõtteid;

3) teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepanek tunnistada avaliku teenistuja, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja keeletunnistus kehtetuks käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 kirjeldatud juhtumil;

4) teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha avaliku teenistuja ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja või avalik teenistuja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel;

5) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikutele või töötajatele ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.

(4) Keeleametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(5) Keeleametnik on kohustatud hoidma talle ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud äri- ja kutsesaladusi ning muud juurdepääsupiiranguga teavet, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

(1) Ettekirjutuses märgitakse

1) isiku nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;

2) õigusrikkumise asjaolude kirjeldus;

3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;

4) ettekirjutuse õiguslik alus;

5) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

7) ettekirjutuse teinud keeleametniku nimi, ametikoht ja allkiri;

8) ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;

9) hoiatus käesoleva seaduse § -des 261–266 sätestatud meetmete ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendite rakendamise võimaluse kohta.

(2) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires.

(1) Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse § -s 10 sätestatud juhul.

(2) Kui riigiasutus või kohalik omavalitsus ei nõua kohe avalduse, taotluse või muu dokumendi tõlget eesti keelde, loetakse võõrkeelne dokument asutuse poolt vastuvõetuks.

(3) Seaduses sätestatud juhtudel on riigiasutusel või kohalikul omavalitsusel õigus nõuda tõlke notariaalset kinnitamist. Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohalik omavalitsus dokumendi tagastada või selle tõlkida esitaja nõusolekul ja kulul.

(4) Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ning töötajatega, samuti notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need teenistujad või töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti.

Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.

(1) Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametiisikutelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles.

(2) Omavalitsusüksuse püsielanik on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas või linnas.

(3) Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest vastava aasta 1. jaanuari seisuga.

Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemus-rahvuse keelt.

Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles.

(1) Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad pitsatid, templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohalikus omavalitsuses peavad kutsed, kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed, millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde.

(1) Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt.

(2) Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega, kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel, toimub eesti keeles.

(1) Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatid peavad olema eestikeelsed.

(2) Ametlikud kirjaplangid, kuulutused, teadaanded ja templid peavad olema eestikeelsed, millele kultuuriomavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde.

Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega.

Eestis registreeritud asutuste, äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras.

Kohanime kirjutamisel lähtutakse kohanimeseaduses sätestatust.

Isikunime kirjutamisel lähtutakse nimeseaduses sätestatust.

(1) [Välja jäetud]

(2) Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid, templid ja kirjaplangid on eestikeelsed. Eestikeelsele tekstile võib asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja lisada tõlke võõrkeelde.

(1) Eesti koha-, kodaniku, asja-, äriühingu, asutuse või mittetulundusühingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nimede kirjutamisel muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid.

(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse § -des 13 ja 15 sätestatud juhtudel.

(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.

(3) Avalikel üritustel tagab korraldaja olulise võõrkeelse teabe teksti tõlke eesti keelde.

Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti.

(1) Audiovisuaalse teose (sealhulgas saate ja reklaami) avalikustamisel (sealhulgas edastamisel telejaama või kaabelvõrgu vahendusel), peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge.

(2) Eestikeelset tõlget ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete, keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul.

(3) Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eestikeelse tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatoodangu mahust.

(1) Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele.

(2) Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.

(3) Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime asemel või täiendina võib kasutada mitteametliku nimetusena mõistet "parlament" nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes.

(1) Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema asutuse, kohaliku omavalitsuse või nende hallatavate asutuste, äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemises või töötajatele tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatitel, templitel või kirjaplankidel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

(1) Võõrkeelse audiovisuaalse teose, raadio- või telejaamade võõrkeelsete saadete või avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste edastamisel eestikeelse tõlke puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Keelenõuete rikkumise eest Eesti kaitsejõududes – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise, samuti avaliku teenistuja või töötaja poolt keeleoskusnõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(1) Avalikul sildil, viidal, kuulutusel, teadaandes või reklaamis eesti keele kasutamise nõude eiramise, samuti ametlikus keelekasutuses või nimede ümberkirjutuses eesti kirjakeele normi rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

(1) Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel ja eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse § -des 261–266 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse § -des 261–266 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keeleinspektsioon.

Vabariigi Valitsus käivitab 2007. aastast riikliku programmi venekeelse kooli, sealhulgas koolieelsete lasteasutuste integreerimiseks Eesti haridussüsteemi. Nimetatud programm hõlmab ka õpetajakoolitust.»

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Õiend

Parandatud trükiviga §-s 2.