Konguta Vallavolikogu — Konguta Kooli arengukava aastateks 2007–2010 — KO, 57, 673

Põhikooli – ja gümnaasiumiseaduse § 3`lg 3 alusel, Konguta Kooli hoolekogu ja pedagoogide ettepanekul, lähtudes Konguta valla määrusega nr 25;11.12.2006.a. Konguta valla arengukava aastateks 2007-2010 täiendamine ülesannetest. § 1 Kehtestada Konguta Kooli arengukava aastateks 2007-2010 vastavalt lisale nr 1. § 2 Koolil jätkata arenguliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimist vastavalt kindlaksmääratud tegevuskavale ja vallaeelarve rahalistele võimalustele. § 3 Määrus tehakse teatavaks avalikustamisega Konguta Vallavalitsuses vastuvõtmisele järgneval päeval ja jõustub 15.veebruaril. § 4 Määrus avalikustatakse RT elektroonilises lisas. Volikogu esimees Jüri LAMP Lisa nr 1 Konguta vallavolikogu määrus nr 36;12.02.2007 KONGUTA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2007- 2010 1.Sissejuhatus Konguta Kooli arengukava on dokument, mis määrab arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava järgnevaks perioodiks ning arengukava uuendamise korra. Konguta Kooli arengukava lähtub Konguta Kooli põhimäärusest (2005) ja Konguta valla arengukavast (2004-2010) 2. Üldandmed 2.1. Haridusfilosoofiast Konguta Koolis Meie töö keskpunktiks on laps ja kõike koolis tehtavat võib iseloomustada lapsekesksusega. Väärtustame last, tema arengut ja püüdleme tulevikus edukalt toimetuleva kodaniku kasvatamise poole. Edu aluseks on edu ja pedagoogiline kontseptsioon lähtub ideest: kõigele, mida laps vajab tulevikus, tuleb täna panna alus meil, tihedas koostöös perekonna ja kogukonnaga. Kooli vapiloomaks on viinamäetigu- tarkus tuleb tasapisi! Konguta Kooli märksõnadeks on MÄRKA, MÕJUTA, MUUDA. Soovime, et meie lapsed oskaksid märgata enda kõrval ka teisi: nõrgemaid, erinevaid, teistsuguseid. Et nad õpiksid aru saama, tulevikus tuleb neil elada teisiarvestavas maailmas. Aga me ei õpeta neid ainult märkama head/ halba, vaid soovime, et nad seda, mis nende meelest ei ole hea või ei toimi nii nagu peaks, mõjutaksid. Mõjutaksid selliselt, et lõpptulemus oleks positiivne, tulevikku edasiviiv. Ja lõpuks, kui mõjutamine ei ole andnud tulemust, soovime, et lapsed oskaksid ebasobivat vajadusel muuta – muuta vastuvõetavaks ühiskonnale. 2.2. Asend, ülevaade kooli kujunemisest, kooliruumidest Konguta Kool paikneb valla keskasulas Annikorus Lääne- Tartumaal. Lähim linn Elva asub 11 km kaugusel ja maakonnakeskusesse Tartusse on maad 35 km. Konguta Algkool avati 01.sept.1991.a. 11 õpilase ja 2 õpetajaga. Arhitekt H. Roodemäe poolt projekteeritud koolihoone avati 01.sept.1992.a. Koolihoone paikneb Konguta Vallavalitsusega samas hoonetekompleksis. Koolil on olemas minispordiväljak ja võimalus kasutada valla spordirajatisi (jalgpalliplats, jooksu-, suusarajad). Õpilaste toitlustamine toimub Tartu Tervisekaitsetalituse poolt tunnustatud sööklas. 2000.a pälvis koolipere Eesti Vabariigi Presidendi L.Meri poolt Kaunima Eesti Kooli tiitli «Lapsesõbralikum Kool» 2000.a-st töötab koolis pikapäevarühm. 2001.a sai kool ruumide ümberehituse käigus arvutiklassi ja tütarlaste tööõpetuseks vajaliku õppeköögi. 2002.a loodi kooliraamatukogu. 2002.a valmis juurdeehitusena spordihall, täielikult renoveeriti koolihoones duširuumid ja WC-d. 2003.a uuendati poeglaste tööõpetuse kabinetti. 2004.a ühendati lasteaiarühmad ja kool ühtse juhtimise alla. 2005.a renoveeriti täielikult koolihoone. 2005.a pandi alus kultuuriloo klassile. 2006.a rajati meediaklass. 2007.a uuendatakse laste mänguväljakuid. 2.3. Ülevaade õpilaskonnast Lähtudes kooli teeninduspiirkonnast, sõltub Konguta Kooli hea käekäik eelkõige professionaalse õpetuse kvaliteedist ja laste igakülgsest arendamisvõimalustest, samuti kooli materiaaltehnilise baasi kaasajastatusest. 2006.a 31. detsembri seisuga õpib Konguta Koolis 62 õpilast. Lasteaiarühmades on 39 last. Õpilaste arv ja prognoos lähiaastatel on alljärgnevas tabelis: Õppeaasta Õpilaste arv Lõpetab 6. klassi Astub 1. klassi Lasteaias Kokku lapsi 2006/2007 62 10 39 101 2007/2008 62 12 10 45 107 2008/2009 63 12 13 50 114 2009/2010 66 9 12 52 118 2.4. Ülevaade pedagoogilisest personalist 2006.a. 31.detsembri seisuga on Konguta Koolis töötajaid 25 (täis- või osalise koormusega), neist 18 on pedagoogilised töötajad. 2/3 õpetajatest on vanuses 30-49 eluaastat, seega kõige paremas tööeas. Õpetajatest on 61 % kõrgharidusega ja 39 % keskeriharidusega. Kõik koolis töötavad pedagoogid on atesteeritud, neist vanemõpetaja kvalifikatsioonijärk on omistatud 2-le (11%). Hetkel jätkab 8 töötajat õpinguid kõrgkoolis. Õpetajate vanuseline, hariduslik ja professionaalne koosseis on alljärgnevas tabelis: Kuni 29a 30-39a 40-49a 50-59a 60-65a Vanus 3 6 6 3 Haridus Kokku Kõrgem (ped.) 3 1 2 2 44% Kõrgem (muu) 1 2 17% Keskeri (ped.) 4 2 1 39% Keskeri (muu) Üldkesk Jätkab õpinguid 1 4 2 39% Kvalifikatsioon Noorempedagoog 2 1 1 22% Pedagoog 1 5 4 2 67% Vanempedagoog 1 1 11% Ped.-metoodik Arvestades tagasisidet kutsekoolide, gümnaasiumide (sh.kuldmedaliga lõpetanuga) ja kõrgkoolide lõpetanutega, kes on alghariduse saanud Konguta Koolist, on hinnang algharidusele positiivne. Meil alghariduse omandanud õpilased õpivad edasi mainekates Eesti koolides (M. Härma nim Gümnaasiumis, H.Treffneri nim Gümnaasiumis, Nõo Reaalgümnaasiumis jne). Pidades silmas edukat esinemist aineolümpiaadidel ja neljadele- viitele õppivate laste arvu, võib öelda, et Konguta Koolis on pedagoogiline õppe- ja kasvatustöö arvestataval tasemel. 2.5.Ülevaade kooli traditsioonidest Konguta Koolis on väärtustatud esivanemate kultuuri ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamine. Õpilased on kooli loomisest alates osalenud kõikidel koolinoorte tantsupidudel. Ülevallalise üritustena korraldab kool igal aastal laste lauluvõistlust ja piirkondliku üritusena narkomaania vastast üritust «Playback». Tradistsioonilised üritused koolis on Kevadlaat, Jõulunädal, Jüriöö jooks jt. Alates 2000.a- st on kool seotud infotehnoloogiliste projektidega ja 2001.a narkopreventiivsete projektidega. 2002. a-st on kool haaratud keskkonnahariduslikesse projektidesse. 2003.a-st alates liigutakse kvaliteetkooli suunas ja tegeldakse laste liikluskasvatuse ja -koolitusega. 2004.a- st lülituti aktiivselt kooliolümpiamängude liikumisse. 2005.a- st tegeldakse terviseedendustööga. Konguta Kooli võib nimetada projektikooliks, sest projektipõhine õppe- ja kasvatustöö on koolis eriliselt väärtustatud. 2.6. Ülevaade projektidest Konguta Kool osaleb rahvusvahelistes projektides alljärgnevalt: 2003- 2006 «Kvaliteet hariduses» (British Council)- projekt on suunatud kvaliteetkooli loomiseks. Alates 2006 a-st eTwinning (sõpruskoolid) -projekt on suunatud õpetajate ja õpilaste aktiivsele IKT- vahendite kasutamisele koolielus ja koostöös. 2.7.Ülevaade kooli saavutustest Õppeaasta 2003/2004 • 1.koht vabariigis «Väikese mõtte konkursilt» ; • 1.koht vabariigis konkursilt «Rõõm ja mure metsast» ; • 1.koht vabariigis keskkonnateemaliste õppevahendite konkursilt; • 1.koht vabariigis «Miksikese» onkontide koondarvestuses; • 2.koht vabariigis Scandinavian Toursi plakatikonkursilt; • 3.koht vabariigis Haridus- teadusministeeriumi konkursilt «Vaatan ja imestan. Igaüks on eriline»; • 3.koht vabariigis lauluvõistluselt «Tähtede laul» . • Kokku on vabariigis saavutatud auhinnalisi kohti 10, maakonnas/piirkonnas 24. Õppeaasta 2004/2005 • 1.koht konkursilt «Rõõm ja mure metsast» ; • Õpetaja Lauri konkurss 2004; Õpetaja Lauri tiitel omistati kooli juhataja Liina Tamm`ele; • 3.koht vabariigis tunnikavade koostamise konkursilt. • Kokku auhinnalisi kohti vabariigis 12, maakonnas/piirkonnas: 37. Õppeaasta 2005/2006 • 2.koht üleeuroopaliselt joonistusvõistluselt «Children’s rights in images»; • 1.koht vabariigis fotokonkursilt «Euroopa on minu kodukohas»; • 1.koht vabariigis joonistus- ja kollaaþivõistlus «Üheskoos maailmas»; • 2-4.koht vabariigis plakativõistluselt «Kevadpäev Euroopas»; • Kokku auhinnalisi kohti vabariigis 16, maakonnas/piirkonnas 29. 2.8. Ülevaade tegevusest kooli materiaaltehnilise baasi parendamiseks Konguta Kool on ise aktiivselt otsinud võimalusi erinevatest fondidest ja projektidest kooli materiaaltehnilise baasi täiustamiseks ja õpilaste arendamiseks. Andmed alljärgnevas tabelis Aasta Projektide arv Saadud rahalised vahendid 2003/2004 õppeaasta 6 96 425 2004/2005 õppeaasta 9 54 533 2005/2006 õppeaasta 7 94 900 3. Hetkeseis ja arengueeldused 3.1. Ülevaade kooli ruumidest Ruumid Kool Lasteaed Klassiruumid ja õppekabinetid (10) 407,4 m2 (3) 147,5 m2 Kultuurilooklass (1) 39,4 m2 Raamatukogu (1) 20,0 m2 Õpikute arv raamatukogus 2500 Raamatute arv raamatukogus 2400 Spordihall (1) 436 m2 Aula (1) 127,8 m2 Söökla (1) 33,7 m2 Kohtade arv sööklas 45 Riieteruumid (3) 18,3 m2 (3) 40,6 m2 Logopeed jt.erialaspetsialistid (1) 11,28 m2 (1) 10,04 m2 Arstikabinett (1) 11,28 m2 Kantselei (2) 31,8 m2 (1) 12,6 m2 Fuajee (1) 33,0 m2 WC-d, duðiruumid (6) 51,6 m2 (3) 46,7 m2 Magalad (2) 98,9 m2 Töötajate puhkeruum (1) 10,2 m2 Köök (1) 29,9 m2 Kooliaed, spordi- mänguväljakutega (1) 0,62 ha 3.2. VISIOON: Aastal 2010 on • Konguta Kool kvaliteetkool, kust õpilased saavad hea alushariduse ja põhikoolis eduka toimetuleku tagava alghariduse. • Konguta Kool on tunnustatud ja tuntud kool Tartumaal ja Eestimaal. • Konguta Kool on õpilaste individuaalseid iseärasusi arvestav ja arengut toetav kool. SELLEKS: 1. Hea baashariduse kindlustamiseks on rõhuasetus kvaliteetsetel teadmistel emakeeles, matemaatikas, inglise keeles- sellesisulist arendustööd tuleb teha projektitöödena, ainenädalate, konkursside ja võistluste raames. 2. Üldpädevuste omandamise nimel ja läbivate teemade rakendamise nimel osaleb kool mitmes pikemaajalises projektis (s.h.rahvusvahelised projektid). 3. Infotehnoloogia areng näeb ette arvutiõpetuse integreerimise õppetöösse alates I-st klassist, kasutatakse aktiivselt interaktiivseid õppevahendeid (sh. Smart- tahvlid). 4. Oluliseks peab tõusma lapsevanemate osakaal oma lapse koolihariduse kujundamisel. Läbi erinevate ankeetküsitluste ja nõupidamiste kaasatakse lapsevanem osalema reaalselt õppe-ja kasvatustöös. Laste arengu nimel kohtutakse regulaarselt 1-2 korda aastas arengu/õppe/vestlustes. On käivitunud lastevanemate kool (kaasates nii lasteaia kui koolilaste vanemaid). 5. Erivajadustega laste õpetamiseks ja kasvatamiseks ning probleemsete laste aitamiseks nähakse ette eriklass/lasteaiarühm, kus saavad liitklassi/rühma tingimustes õppida spetsialistide käe alla HEV lapsed. 6. Igale õpilasele on koostatud individuaalse arengu plaan, mis käivitub lapse astumisel Konguta Kooli, eesmärgiks - iga lapse maksimaalne areng. Käivitatakse portfooliote süsteem lasteaiast alates. 7. Laste võimete maksimaalseks arendamiseks on käivitunud mitmekülgne huvihariduse võrk. 8. Laste aktiivsuse ja kodanikujulguse kasvatamiseks on koolis toimiv õpilasomavalitsus, kellega arvestab kooli pedagoogiline kollektiiv. 9. Pedagoogid osalevad regulaarselt täienduskursustel, et professionaalset taset tõsta soovitavalt on kõik pedagoogid omandanud kõrgema erialase hariduse. Kõik pedagoogid on atesteeritud töötamaks Konguta Koolis. 10. 25% kooli pedagoogidest omab vanempedagoogi või pedagoog- metoodiku ametijärku. 11. Kooli dokumentatsioon vastab seadustes sätestatud korrale. 12. Kooli sisehindamine on aluseks kvalitatiivsetele muutustele ja meeskonnatööle kooli igapäevaelus. 13. Õpetajad suhtlevad kolleegidega kodu- ja välismaalt, see kindlustab õppe- ja kasvatustöö taseme kaasajalisuse. Kool jätkab koostööd sponsoritega Soome- ja Rootsimaal. Aastaks 2010 on sõlmitud reaalselt esimesed rahvusvahelised koostööprojektid (n:Comeniuse raames). 14. Koolil on olemas soliidne õppekirjanduse kogu ja õpetajatele kasutamiseks loodud pedagoogilise kirjanduse varamu. 15. Kool on kasutajasõbralik: see tähendab, et on olemas kõik tööks vajalikud ruumid ja vajalikud töövahendid. 16. Kooli tehniline personal töötab käsikäes pedagoogilise personaliga teineteist toetades, vähemalt üks õppenõukogu aastas on kõikidele töötajatele ühine. 17. Koolivaheaegadel pakub kool alternatiivseid, lapsi arendavaid võimalusi (töö-ja puhkelaagrid, huvialalaagrid jne). 18. Kool jätkab traditsiooniliste ülevallaliste ürituste korraldamist „Koolilt külakogukonnale» projekti raames. 19. Kooli kroonika ja ajaloo jäädvustajateks on kooli õpilased ja õpetajad. Seda tehakse kroonikaraamatu, CD ja/ või aastaraamatu kaudu. 20. Koolil on veebileht, mida regulaarselt uuendatakse. Koolis töötab infotehnoloog. 3.3. Materiaalse baasi areng • Spordihoone juurdeehituse – vahendite ruumi välja ehitamine. Kooli spordiradade (jooksu-, suusa-, krossi- ja seiklusrajad) renoveerimine ja väljaehitamine. • Õppe materiaaltehnilise baasi täiustamine (infotehnoloogiliste vahendite regulaarne uuendamine, õppevahendite ja õppekirjanduse soetamine lähtuvalt HM miinimumloetelust. Igal aastal uuendatakse kuni kaks arvutikomplekti; kunsti- ja käsitöö vahendid uuendatakse vastavalt vajadustele). • Mängu- ja vaba aja /spordiväljakute kaasajastamine ja renoveerimine. • Õuesõppe klassi välja ehitamine/renoveerimine. • Akustiline helisüsteem ja esitlustehnika koolimaja saalis. 4. Kooli rahalised vahendid 4.1 Eelarvelised vahendid riigilt ja kohalikult omavalitsuselt Eelarved aastati (tuhandetes) 2005.a. 2006.a. 2007.a. Eraldised valla eelarvest 1757 1986 2430 s.h. personalikulud 895 1053 1180 majandamiskulu 762 933 1250 Eraldised riigieelarvest 1574 1600 1510 s.h.personalikulud 1338 1368 1355 s.h.koolituskulud 29 29 28 s.h. õpikud 22 18 17 5. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. Käesolev Konguta Kooli arengukava uuendatud versioon on läbi arutatud ja heaks kiidetud õppenõukogus 25.jaanuaril 2007.a. Arengukava läbi arutatud Konguta Kooli Hoolekogu poolt 23.jaanuaril 2007.a. protokoll nr.5 Konguta Kooli arengukava kinnitab, viib sisse muudatused ning täiendused Konguta Vallavolikogu. Konguta Kooli arengukava aastateks 2003-2006.a. oli kinnitatud Konguta vallavolikogu poolt 22.detsembril 2003.a. Otsus nr.41 Konguta kooli arengukava aastateks 2007-2010 on kinnitatud Konguta vallavolikogu poolt 12.veebruaril 2007.a. määrus nr 36.