Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ning ÜRO kuritegevuse ja narkomaania vastu võitlemise keskuse vaheline projektidokument "HIV/AIDSi ennetamine ja hooldus süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Eestis, Lätis ja Leedus" — RT II, 2007, 4, 13

Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ning ÜRO Narkootikumide ja Kuritegevuse Büroo vahelise projektidokumendi “HIV/AIDSi ennetamine ja hooldus süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Eestis, Lätis ja Leedus” eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ning ÜRO kuritegevuse ja narkomaania vastu võitlemise keskuse vaheline projektidokument* PROJEKTIDOKUMENT Projekti number ja pealkiri AD/XEE/06/J20 HIV/AIDSi ennetamine ja hooldus süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Eestis, Lätis ja Leedus Kestus 20062010 (4 aastat ja 4 kuud) Hinnanguline alguskuupäev September 2006 Koht Eesti, Läti, Leedu Teemavaldkond* HIV/AIDS Täidesaatev asutus UNODC Rakendusasutus UNODC Valitsusepoolsed asutused Eesti: Sotsiaalministeerium Läti: Tervishoiuministeerium Leedu: Tervishoiuministeerium UNODC kogueelarve 5 000 000 USA dollarit Lühikirjeldus 2005. aasta detsembri seisuga oli nendes kolmes riigis kokku 13 300 HIV-nakatunut. Epideemia on ebaproportsionaalselt koondunud süstivate narkomaanide hulka, keda on ligikaudu 53 000. HIV levik selles inimrühmas on kuni 17%. Teine eriti haavatav ja marginaliseerunud elanikkonnagrupp, mida HIV/AIDS üha enam mõjutab, on kinnipeetavad, kellest paljud on süstivad narkomaanid. Selles elanikkonnagrupis diagnoositakse kuni 60% uutest nakatumisjuhtudest. Projekti läbiv eesmärk on luua kõikides projekti riikides soodne keskkond HIV/AIDSi ennetus- ja hooldustegevuste paremaks rakendamiseks süstivate narkomaanide seas ja kinnipidamisasutustes, keskendudes normatiivpoliitikale, suutlikkuse tõstmisele ja riiklike HIV/AIDSi ennetustegevuste programmilistele aspektidele. Alla kirjutatud Allkiri Kuupäev Nimi/ametinimetus Eesti Valitsus Läti Valitsus Leedu Valitsus ÜRO Narkootikumide ja Kuritegevuse Büroo KONTEKST 1.1. Taust HIV-sse nakatumine on teatamiskohustuslik haigus kõigis kolmes Balti riigis. Nakatumisjuhtude hulgas on alates epideemia algusest selles regioonis olnud valdavaks vene keelt kõnelevad süstivad narkomaanid ja see suundumus jätkub. – Eestis on seisuga 11.08.2006. ametlikult registreeritud 5447 HIV juhtu. 2005. aasta viimases kvartalis läbiviidud uurimuse kohaselt on riigis kuni 13 800 süstivat narkomaani, kellest ligikaudu 62% on HIV-nakatunud. – Lätis on HIV-nakatunuid hinnanguliselt 10 000. Riigis on kuni 12 000 süstivat narkomaani, kellest HIV-nakatunuid on arvatavalt kuni 13%. Lätis testitakse kõiki vange vanglasse sisenemisel HIV suhtes ja sel moel diagnoositakse kuni 30% registreeritud uutest juhtudest. – Leedus on HIV-nakatunute arv hinnanguliselt 3300. Riigis on ligikaudu 11 000 süstivat narkomaani, kellest HIV-nakatunuid on arvatavalt kuni 3%. Kuni 61% kõigist uutest HIV-juhtudest diagnoositakse kinnipidamisasutustesse ja vanglatesse sisenemisel. HIV-epideemia haripunkt Balti riikides oli aastatel 2001–2002 ja kuni viimase ajani on juhtude arv näidanud langustendentsi. Viimase paari aasta jooksul on aga juhtude arv taaskord kasvama hakanud, seda nakatatud süstimisvarustuse kasutamise tulemusel ja vanglates nakatumiste arvelt, mis teeb tõenäolisemaks epideemia puhkemise laiema elanikkonna hulgas. 1.2. Õiguslik ja institutsionaalne raamistik 1.2.1. Eesti Alates 2002. aastast on Eesti HIV-ennetustööd teostatud kooskõlas riikliku HIV/AIDSi ennetusprogrammiga aastateks 2002–2006, mida rahastati riigieelarvest ja mida koordineeris sotsiaalministeerium. Kasvava epideemia tõttu tekkis aga vajadus uue strateegia järele, mis kaasaks rohkem riiklikke organisatsioone, erasektorit ja tsiviilühiskonda. 2005. aastal töötati aastateks 2006–2015 välja uus riiklik HIV/AIDSi strateegia koos tegevuskavaga aastateks 2006–2009. Strateegia võeti vastu valitsuse otsusega 7. detsembril 2005. a. Sama otsusega moodustas valitsus ka kõrgetasemelise, mitut sektorit hõlmava Vabariigi Valitsuse HIV ja AIDSi asjatundjate komisjoni, mis on selle uue strateegia rakendamise koordineerimisel valitsusele nõuandvaks organiks. • Sotsiaalministeerium tegutseb nüüd selle komisjoni sekretariaadina. Iga rakendav ministeerium töötab välja oma iga-aastase tegevuskava, mis esitatakse komisjonile kinnitamiseks. Strateegia rakendamisse kaasatud ministeeriumid on: • Sotsiaalministeerium (HIV ennetus, ravi ja hooldus), • Haridus- ja Teadusministeerium (HIV ennetus koolides ja noorte hulgas, tervisekasvatus), • Justiitsministeerium (HIV vanglates), • Siseministeerium (kutsealaste ohtude ennetamine Politsei- ja Päästeamet), • Kaitseministeerium (ajateenijate vabatahtlik HIV-alane nõustamine ning testimine), • Rahvastikuministri Büroo (vene keelt kõnelevate noortega tegelemine Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse kaudu). 1.2.2. Läti 1993. aastal kuulutas ministrite kabinet HIV/AIDSi ennetamise ja hoolduse riiklikuks prioriteediks. 1996. aasta detsembris moodustati UNAIDSi teemagrupp, mis koosneb ÜRO asutustest, riiklikest ja piirkondlikest organisatsioonidest ja kodanikuorganisatsioonidest. 2003. aastal loodi HIV/AIDSi ja sugulisel teel levivate haiguste kontrolli riiklik koordineerimiskomitee. Tervishoiuministeerium ja teised asjaomased asutused töötasid tihedas koostöös kodanikuorganisatsioonidega välja ja rakendasid HIV/AIDSi-poliitika. Läti HIV/AIDSi hooldus- ja ennetussüsteem kaasab riiklikku AIDSi-keskust ja AIDSi ennetuskeskust, mille peamine ülesanne on HIV/AIDSi epidemioloogiline seire ja ennetamine, ning Läti nakkushaiguste keskust, millel on AIDSi diagnostika, ravi ja dünaamilise seire osakond. Samuti pakub see HIV-nakatunute ja AIDSi-patsientide hooldusteenuseid ning metodoloogilist tuge riigis. Koostöös Euroopa AIDSi-seirekeskusega loodud EuroHIVi integreeritud riiklik epidemioloogilise seire keskus tegutseb kooskõlas UNAIDSi ja Euroopa Liidu nõuetega. Täiendav samm HIV/AIDSi kontrolli suunas on riiklik HIV/AIDSi leviku kontrolli programm 2003–2007. ÜRO arenguprogrammi (UNDP) toetusel koostati riiklik tervisestrateegia (ministrite kabineti kinnitus 6. märtsil 2002. a), milles osalevad ka teised huvitatud riiklikud, kohalikud ja valitsusväliseid organisatsioonid. 1.2.3. Leedu Riigi valitsusele annab aru terviseasjade komitee/komisjon ja ka riiklik terviseamet tervise teemadel, sealhulgas HIV/AIDSi küsimustes. Kuigi on olemas riiklik tuberkuloosiprogramm ja struktuur regionaalsel tasandil rakendamiseks (tuberkuloosihaiglad ja ambulatooriumid), puudub struktuur HIV/AIDSi ennetustegevuste rakendamiseks. Traditsioonilist vertikaalset tuberkuloosikontrollistruktuuri koordineeritakse/integreeritakse aeglaselt üldiste tervishoiuteenustega, aga ei ole selge, kas ja kuidas HIV/AIDSi ennetustegevuste rakendamine olemasolevatesse struktuuridesse sisse viiakse. Mis puudutab konkreetselt vanglaid, moodustati Leedus 2002. aasta septembris sektoritevaheline HIV/AIDSi töörühm, mis hõlmab üheksat spetsialisti tervishoiu-, sotsiaal-, sise- ning justiitsministeeriumist ja teistest asjaomastest organisatsioonidest. Tervishoiuteenused Leedu vanglasüsteemis kuuluvad justiitsministeeriumi haldusalasse. 2001. aastal moodustas vanglaamet vanglate tervishoiuosakonna, mis teostab tervishoiu järelevalvet kõikides Leedu kinnipidamisasutustes. Vastavalt karistustöö koodeksile võivad vangile, kellele ei ole võimalik anda vältimatut arstiabi vangla tervishoiuteenuse raames, anda arstiabi tervishoiuministeeriumi haldusalas olevad tervishoiuasutused. 1.3. Riiklikud poliitikad, strateegiad ja kavad 1.3.1. Eesti Riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 20062015 üldeesmärk on saavutada püsiv HIV leviku langustendents Eestis. Rahvusvahelised kogemused on näidanud, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb rakendada nn kolme ühe printsiipi. Strateegia väljatöötamisse andsid tähtsa panuse mitme rahvusvahelise organisatsiooni (WHO ja UNAIDS) eksperdid. Kokkulepitud riiklik tegevuskava vaadatakse läbi igal aastal ja ajakohastatakse vajaduse korral. 1.3.2. Läti HIV/AIDSi ennetamist ja hooldust reguleerivad praegu arvukad õigus- ja haldusaktid, millest enamik kehtestati peaaegu kümne aasta eest ja mis nõuavad ühtlustamist: • Ministrite kabineti otsus nr 412 AIDSi-ennetuskeskuse küsimuses (27. juuli 1995. a); • Hoolekandeministeeriumi otsus nr 21 inimeste immuunpuudulikkuse nakkuse ja AIDSi epidemioloogia ning nakatunute ja AIDSi-patsientide hoolduse seire küsimuses Läti vabariigis (16. jaanuar 1997. a); • Ministrite kabineti määrus nr 71 «Riigiasutuse «AIDSi-ennetuskeskus» määrus» (11. veebruar 1997. a); • Meditsiiniseadus (1. juuli 1997. a); • Ministrite kabineti määrus nr 328 «Inimeste immuunpuudulikkusse (HIV) nakatumise ja AIDSi leviku kontrolli määrused» (23. september 1997. a); • Epidemioloogilise ohutuse seadus (11. detsember 1997. a); • «Läti immuunpuudulikkuse (HIV) ja AIDSi leviku kontrolli strateegia» (1999–2003); • Soojätkamis- ja seksuaaltervist puudutav seadus (19. veebruar 2002. a). 1.3.3. Leedu 2003. aasta oktoobris kinnitas Leedu valitsus riikliku HIV/AIDSi ennetamise ja kontrolli programmi aastateks 2003–2008. Uus programm seab kaks prioriteeti, nimelt: (a) ravi parandamine ja HIV/AIDSi-haigete diskrimineerimise vähendamine ja (b) HIV-nakatumise ennetamine haavatavates elanikkonna rühmades. Programm näeb ette kuni 120 ennetava meetme rakendamist aastatel 2003–2008. Pikaajalised eesmärgid on tõkestada HIV/AIDSi edasine levik, stabiliseerida epideemia ja leevendada HIV kahjusid ühiskonnale. Programmi rakendust juhib tervishoiuministeerium ja selle rakendamisega tegeleb valitsuse kava kohaselt Leedu AIDSi-keskus. 2003. aasta oktoobris kinnitas Leedu valitsus ka riikliku narkootikumide kontrolli ja narkootikumide kuritarvitamise ennetamise strateegia aastateks 2004–2008. Strateegia rakendamist koordineerib riiklik narkootikumide kontrolli komisjon, mille moodustavad üheteistkümne ministeeriumi ja ametkonna esindajad. Alates 1. jaanuarist 2004. a haldab ja juhib strateegia rakendamist Leedu valitsuse juurde loodud uus narkootikumide kontrolli amet. 1.4. Varasem ja käimasolev koostöö antud valdkonnas Kõik kolm riiki saavad HIV/AIDSi-alast abi rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluselt (NDPHS). NDPHS-i HIV/AIDSi ekspertrühm tuli esmakordselt kokku 2004. aasta detsembris, et vahendada HIV/AIDSi-alaseid projektiettepanekuid, tehnilisi ülevaateid ja rahastamistingimuste läbirääkimisi ning luua hindamismehhanisme. Lisaks on kolmele Balti riigile alates 2004. aasta maist, kui Eesti, Läti ja Leedu ühinesid Euroopa majanduspiirkonnaga (EEA), osutanud rahalist abi ELi väline riik Norra. Kolm Euroopa Liidu liikmestaatust mitteomavat EEA riiki – Island, Liechtenstein ning Norra – on loonud EEA rahastamise mehhanismi toetamaks sotsiaalset ning majanduslikku sidusust laienenud Euroopa majanduspiirkonnas, sh Balti riikides. ELi vahendid HIV/AIDSi-projektideks on saadaval ELi rahvatervise programmi, ELi regionaal- ja struktuurivahendite programmi ja ELi naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) kaudu. 1.4.1. Eesti HIV-ennetustegevusi rahastab praegu osaliselt AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise Globaalne Fond. Lisaks rahalisele abile on Globaalne Fond andnud olulise panuse üldise ennetus-, seire- ja hindamissüsteemi väljatöötamisse Eestis ning ka erinevate HIV-ennetustöösse kaasatud sektorite vahelise partnerluse arendamisse. Globaalse Fondi abi Eestile (10,25 miljonit dollarit neljaks aastaks) lõpeb 2007. aastal, misjärel hakatakse käesolevalt Globaalse Fondi rahastatavaid tegevusi rahastama riigieelarvest. HIV ennetustegevusi Eestis on toetanud mitmed doonorriigid, osutades abi kodanikuorganisatsioonidele, ent valitsusel puudub selge ülevaade summadest ning sellest, kuhu need on suunatud ja kuidas neid välja makstakse. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on välisabi HIV valdkonnas suuresti vähenenud. EList on Eesti aga saanud PHARE projektide raames abi uute nn madala läve ja ravikeskuste rajamiseks narkomaanidele. 1.4.2. Läti Üldiseid HIV/AIDSi-ennetusmeetmeid rakendab ja epidemioloogilist seiret teostab riigieelarvelise alaprogrammi HIV-nakkuse leviku kontroll kaudu rahastatav AIDSi-ennetuskeskus. Programmi konkreetseid tegevusi rahastatakse erinevate eelarveallikate kaudu. HIV/AIDSi-haigete ravi ja hooldust ning retroviirusevastast ravi rahastatakse riikliku alaprogrammi «Nakkuslike, sugulisel teel levivate ja nakkuslike nahahaiguste diagnostika, ravi ja leviku kontroll» eelarve vahenditest ja spetsiaalse riikliku tervishoiuprogrammi «Tsentraliseeritud meetmed eelarvest» (tsentraliseeritud ravimite ostmine HIV/AIDSi ambulatoorsete patsientide jaoks). Samas aga ei ole kavas riigieelarvest rahastada HIV/AIDSi ennetustegevuste rakendamisse kaasatud tervishoiusektoriväliseid asutusi ja kodanikuorganisatsioone ning seda teevad suuresti ad hoc või projektipõhisel baasil kohalikud omavalitsused ja teised doonorid. Praegu rakendatakse mitmeid projekte UNDP, UNAIDSi teemarühma, UNICEFi ja WHO kaudu (nt «Noorte tervise ja arengu koordineeritud toetus Lätis» ja «Süstivate narkomaanide nõustamise keskuste areng»). 1.4.3. Leedu Leedu saab jooksvat toetust narkootikumide nõudluse vähendamiseks USA saatkonnalt ja OSI-lt (teenuste õiguslikud alused, HIV/AIDSi-haigete vajaduste hindamine aastail 2004–2006), Euroopa sotsiaalfondist (narkomaanide rehabilitatsioon ja reintegratsioon, sõltuvushäiretega inimeste ühiskonda reintegreerimine), Põhjamaade ministrite nõukogult (narkootikumide nõudluse vähendamine ööklubides) ja EMCDDAlt (mitmed väikesed projektid). Alates 1998. aastast on UNDP ja UNAIDS rahastanud partnerluse, suutlikkuse tõstmise, strateegilise planeerimise ja sihipäraste sekkumistegevuste üht väga väikest projekti (nt «HIV/AIDSi ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamine vormiteenistujate hulgas 2004–2006» 29 900 dollarit ja «Noorte debatt HIV/AIDSi alase teadlikkuse tõstmiseks kohalikul tasandil 2004–2006» 59 759 dollarit). 2. Põhjendus ja strateegia Kõigis kolmes riigis on epideemia kese süstivate narkomaanide ja kinnipidamisasutuste kõrge riskiastmega elanikkonna hulgas ning on tungiv vajadus tõkestada selle levikut teistesse keskkondadesse ja elanikkonnarühmadesse. Kahjuks on praegused riiklikud HIV/AIDSi strateegiad liiga üldised ning ei ole konkreetselt suunatud nakatunud elanikkonnagruppidele. Isegi kui oleks välja töötatud asjakohaseid sekkumistegevusi määravad riiklikud tegevuskavad ja paika pandud vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed, puudub riikidel võime neid edukalt rakendada. Käesolev projekt on suunatud riikliku poliitika kujundajatele, et suurendada valitsuse pühendumust HIV ja AIDSi ennetuse ning hoolekande programmide rakendamisele süstivate narkomaanide seas ning kinnipidamisasutustes. Projekti eesmärgiks on ka valitsusväliste organisatsioonide võimestamine efektiivsemaks tegelemiseks HIV probleemiga. 2.1. Tuvastatud vajadused ja probleemid, mida käsitleda Valitsused, valitsusvälised organisatsioonid ja rahvusvahelised asutused on astunud esialgseid samme üldisema HIV/AIDSi-epideemia vältimiseks Balti riikides. Kõik riigid on paika pannud UNAIDSi ja selle kaassponsorite abiga koostatud poliitikad ja strateegiad. Riiklikud strateegilised kavad hõlmavad multisektoriaalset lähenemist, millesse on kaasatud tervishoiu-, kinnipidamisasutuste, siseasjade, haridus-, sõjaväe ja muud sektorid. On loodud mitut sektorit hõlmavaid HIV/AIDSi koordineerimisorganeid, mis edendavad valitsuse ja kodanikuühiskonna vahelist dialoogi riiklikul tasandil. Samas aga tegelevad need organid HIV/AIDSi-küsimusega üldiselt ja ei keskendu piisavalt konkreetsetele HIV/AIDSiga seotud küsimustele süstivate narkomaanide hulgas või kinnipidamisasutustes. Piirkonnas kiirelt leviv HIV/AIDSi-epideemia on võrdlemisi uus väljakutse valitsusele ja kodanikuühiskonnale, kes ei ole kas tehniliselt või poliitiliselt valmis epideemiaga vajalikul määral tegelema. Riigid vajavad tehnilist abi alljärgnevates küsimustes: • HIV/AIDSiga seotud õigusliku raamistiku parandamine; • selgete ja järjepidevate tegutsemisviiside juurutamine, mis kajastavad tõhusaid, läbiproovitud lähenemismeetodeid HIV/AIDSile kõrge riskiastmega elanikkonnarühmades; • riikide institutsioonilise suutlikkuse loomine, et pakkuda kõrgekvaliteedilisi teenuseid kõrge riskiastmega elanikkonnagruppidele; • teenusepakkujate võrgustiku koordineerituse parandamine; • kvalifitseeritud personali loomine ja arendamine – nõudluse rahuldamiseks ei ole piisavalt koolitatud ja akrediteeritud spetsialiste ning nende jaotus on kogukondade ja piirkondade lõikes ebaühtlane. Kuna HIV levib neis riikides peamiselt süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes nakatunud vahendite kasutamise teel, tuleb poliitikaarenduse sekkumistegevustega (normatiivtöö ja propageerimine) keskenduda nendele kahele valdkonnale. Suutlikkuse tõstmine peab olema suunatud spetsialistidele, kes otseselt töötavad süstivate narkomaanidega ja kinnipeetavatega. Lõppkokkuvõttes sõltub teenuste kvaliteet ja tõhusus spetsialistide ekspertteadmistest ja arvust, kes on kaasatud teenuste kavandamisse, korraldamisse, juhtimisse ja osutamisse süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes. Näiteks on Eestis puudus asjakohastest asutustest ja kvalifitseeritud spetsialistidest, kes riiklikus tegevuskavas sisalduvaid tegevusi edukalt ellu viiksid. Samuti on probleeme kodanikuorganisatsioonide rahastamisega. Reageerides kasvavale epideemiale rohkemate ja uuemate, muudes valdkondades kogemusi omavate kodanikuorganisatsioonide loomisega, tekivad pinged olemasolevate valitsuse ja kodanikuorganisatsioonide partnerite hulgas, kuna eelarve seejuures aga ei kasva. Kõik kodanikuorganisatsioonid soovivad rohkem osaleda poliitikate väljatöötamise ja strateegia rakendamise kavandusetappidesse. 2.2. Projekti strateegia Raamistiku tasandil hõlmab strateegia riiklikku õigus- ja haldusreformi, institutsioonilise suutlikkuse tõstmist, teenusepakkujate kutsestandardite väljatöötamist, kvaliteedi akrediteerimist ja tagamist, süstivatele narkomaanidele ja kinnipeetavatele suunatud programmilisi sekkumistegevusi ning pidevat seiret ja hindamist. Piirkondlikul tasandil luuakse kõigis kolmes riigis koolituse ja suutlikkuse tõstmise keskus ning koordinatsiooni- ja koostöövõrgustik. Hoolimata otsesest ohust, et süstivate narkomaanide ja kinnipeetavate kõrge riskiastmega elanikkonnarühmade epideemia võib viia üldise epideemia puhkemiseni, on selge, et neil riikidel puudub võime põhjaliku paketipõhise1 lähenemise meetmete edukaks rakendamiseks lühiajalises perspektiivis, isegi kui oleks olemas piisavad rahalised vahendid. Sellest tulenevalt hõlmab rakendamisstrateegia jätkusuutliku ja paindliku poliitilise keskkonna arendust, kvaliteedi sekkumistegevuste suutlikkuse tõstmist ja terviklike süstivatele narkomaanidele ja kinnipeetavatele suunatud sekkumistegevuste juurutamist. Strateegia osad on: • kõikide huvitatud osapoolte kaasamine projektide kavandamisse, rakendamisse ja seiresse2; sealhulgas, aga mitte ainult • konsultatiivsete käivituskoosolekute kokkukutsumine, • riiklike ja piirkondlike projektikomiteede loomine; • poliitikakujundajate ja teenusepakkujate õppereis riikidesse, mis pakuvad terviklikke HIV ennetamise ja hoolduse teenuseid süstivatele narkomaanidele ja kinnipeetavatele; • terviklikud baasmõõtmised ja vajaduste hindamised kogu raamistiku elementide lõikes; • seadusandliku, haldus- ja tegevuskeskkonna läbivaatamine, millele järgneks normatiivalane tugi ja abi ümbertöötamisel; • asjaomaste vahendite, koolituse õppekavade, akrediteerimis- ja kvaliteedikontrolliprotokollide väljatöötamine ja juurutamine; • piirkondliku suutlikkuse tõstmise keskuse ja teabevõrgustiku rajamine; • koolitatud ja akrediteeritud teenusepakkujate vajaliku määra saavutamine; • terviklike sekkumistegevuste juurutamine süstivatele narkomaanide ja kinnipeetavate hulgas; • projekti sõltumatud vahe- ja lõpphindamised. Projekti viivad tegelikkuses läbi piirkondlik projektijuht ja juhiabi. Kuluarvestustega tööplaanid, parandused ja eelarve läbivaatused tehakse partneritega nõu pidades olemasoleva projektieelarve, loogilise raamistiku ja tööplaani alusel (vastavalt lisad 1, 2 ja 3). 2.3. Sihtgrupid ja valdkonnad Lõplikud sihtgrupid on süstivad narkomaanid ja kinnipeetavad. Samas aga on projekti algusstaadiumi tegevused suunatud kõikidele osapooltele õiguslikus, haldus- ja talitluskeskkonnas – sealhulgas seaduseandjatele, poliitikakujundajatele, tervishoiu- ja sotsiaaltööspetsialistidele, õiguskaitsetöötajatele ja kodanikuorganisatsioonidele, kes tegutsevad HIV ennetamise ja hoolduse valdkonnas. 2.4. Oodatav olukord projekti lõpul Oodatav olukord projekti lõpul on see, et HIV/AIDSi epideemia on ära hoitud. Selle eesmärgi saavutamiseks aitab projekt kaasa õigusliku, haldus- ja talitluskeskkonna ümberkujundamisele seoses HIV/AIDSi ennetamise ja hooldusega. Eelkõige (täiendus)koolitatakse ja akrediteeritakse terviklike HIV ennetus- ja hooldustegevuste rakendamiseks vajalik arv spetsialiste, valitsusväliseid organisatsioone ja teisi teenusepakkujaid; rajatakse regionaalne koolituse ning võimestamise keskus ning mainitud paketti juurutatakse esmase vahendina HIV ennetuseks ja hoolduseks süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes. 3. Eesmärgid, väljundid ja tegevused 3.1. Üldeesmärk Aidata Eestil, Lätil ja Leedul peatada ja anda tagasikäik HIV/AIDSi epideemiale süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasustustes 3.2. Eesmärk 1: Saavutada riiklik ja piirkondlik konsensus tõhusate rakendusstrateegiate osas HIV/AIDSiga tegelemiseks süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Väljund Tegevused 1.1. Riiklike HIV/AIDSi strateegiate ja tegevuskavade parandamine 1.1.1. Luua riiklikke ja piirkondlikke projektikorralduskomiteesid ning korraldada huvitatud osapoolte ja käivituskoosolekuid 1.1.2. Viia läbi kiire riiklik HIV/AIDSi olukorra ja reageerimise hindamine seoses süstivate narkomaanide ja kinnipeetavatega ning seada teenustega hõlmatuse eesmärgid 1.1.3. Vaadata igas riigis läbi ja kindlustada poliitika-, haldus- ja tegevussätted, mis on seotud HIV/AIDSi ennetamise ja hooldusega süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes 1.1.4. Osutada abi riiklike HIV/AIDSi strateegiate ja tegevuskavade parandamisel riiklike olukorrahinnangute ja tegevussuundade läbivaatamise alusel, et saavutada teenustega hõlmatuse eesmärgid 3.3. Eesmärk 2: Suurendada terviklike HIV/AIDSi ennetamise ja hoolduse teenuste levikut süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Väljund Tegevused 2.1. Paranenud institutsionaalne ja proessionaalne suutlikkus HIV/AIDSiga tegelemiseks süstiate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes 2.1.1. Viia läbi nii valitsuse kui ka kodanikuorganisatsioonide teenusepakkujate koolitusvajaduste hindamine 2.1.2. Määrata ja toetada piirkondlikku koolituskeskust HIV/AIDSi ennetus- ja hooldusteenuse pakkumiseks süstivatele narkomaanidele ja kinnipeetavatele 2.1.3. Töötada välja õppekavad, koolitusprogrammid ja -materjalid HIV/AIDSi ennetuse ja hoolduse osas süstivatele narkomaanidele ja kinnipeetavatele 2.1.4. Koolitada välja vajalikul määral spetsialiste nii valitsusest kui ka kodanikuorganisatsioonidest, kes on seotud teenuste osutamisega 2.2. Parem juurdepääs HIV/AIDSi enneus- ja hooldusteenustele süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes 2.2.1. Viia läbi teenusepakkujate vajaduste hindamine, et suurendada terviklike HIV/AIDSi teenuste pakkumist süstivatele narkomaanidele ja kinnipeetavatele 2.2.2. Pakkuda vajadusel teenuste pakkumiseks rahalist tuge nii valitsuse kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele 2.2.3. Aidata valitsustel tagada püsiv rahastamine, et täita eesmärke piisava arvu teenustele juurdepääsupunktide osas 2.2.4. Teostada projekti jooksvat, vahe- ja lõpuseiret ja hindamist 3.4. Eesmärk 3: Luua ja jagada strateegilist teavet, et hoida programm õigel teel ja reageerida asjakohaselt kasvavale HIV/AIDSi-epideemiale süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Väljund Tegevused 3.1. Kõikidele huvitatud osapooltele jagatakse strateegilist teavet ja analüüsiandmeid, mille põhjal nad saavad langetada strateegilisi otsuseid seoses HIV/AIDSi ennetamise ja hooldusega süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes 3.1.1. Rajada piirkondlik teabekeskus projektiga seotud info kogumiseks ja analüüsimiseks 3.1.2. Dokumenteerida ja jagada omandatud õppetunde ja kogemusi erinevatel foorumitel 3.1.2. Osaleda mitmetes tehnilistes ja kutsealastes võrgustikes riiklikul, piirkondlikul ja globaalsel tasandil 4. Juhtimis- ja rakenduskorraldus 4.1. Juhtimise üksikasjad UNODC asutab Balti riikide jaoks projektikontori Vilniuses Leedus ja tegutseb juhtiva asutusena tihedas koostöös ÜRO teemarühmade ja ÜRO AIDSi töörühmadega riikides, kus need on olemas. 4.2. Rakenduse üksikasjad Käesoleva projekti rakenduseks moodustatakse projektirühm, mis koosneb piirkondlikust projektijuhist, kes omab tõendatud kogemusi piirkondlike projektide juhtimises ja tunneb UNODC töökorraldust, ja juhiabist, kes omab asjakohast haldusalast ja büroojuhtimise kogemust. Projektirühm töötab UNODC Viinis asuva HIV/AIDSi üksuse otsese järelevalve all, mis tagab projekti tehnilise vastavuse UNODC HIV/AIDSi strateegiale ja tõhusa koordineerituse teiste HIV/AIDSiga seotud projektide/algatustega selles piirkonnas. Euroopa ja Lääne-/Kesk-Aasia osakond (EWCAS) pakub käesoleva projekti raames samuti sisulist ja poliitilist juhendust, sealhulgas standardsete projekti rakenduse, aruandluse ja seire funktsioonide järgimise osas. Arvestades projekti piirkondlikku iseloomu, antakse projektirühmale varustatud kontor ja sõiduk, mis rahastatakse eelarvest, et võimaldada rakendamise kohest alustamist ja personali paindlikkust. 4.3. Valitsuste suutlikkus Projektis osalevalt riigilt oodatakse käesoleva projekti tõhusa rakenduse tagamiseks järgnevate tegevuste elluviimist: • esitada UNODC-le perioodilisi aruandeid projekti tegevuste mõju kohta; • tagada õppereisidele ja koolituskursustele õigeaegne ja asjakohane osalejate määramine ja korraldamine; • tagada adekvaatne osalejate määramine ning määratud isikute osalemine õppereisidel ja koolitustel; tagada, et õppereisidel ja koolitusüritustel osalejad esitavad asjakohased aruanded oma koolituse kohta ja jagavad õpitut ning kogemusi oma kolleegidega; • menetleda vajadusel impordilubasid ja katta kõik erialaste ning koolitusvahendite lõivud; • toetada vajadusel külastavat projektimeeskonda ning eksperte viisa ja reisi korralduse juures; • hallata projektiga seonduvaid dokumente ja varustust. 4.4. Koordineerimise ja partnerluse korraldus Kõik projekti tegevused teostatakse UNODC järelevalve ja koordineerimise all tihedas koostöös ÜRO teemarühma ja ÜRO riikliku AIDSi meeskonnaga (kus see on olemas). Projekt teeb tihedat koostööd HIV/AIDSi, narkomaania ja/või kinnipidamisasutuste valdkonnas tegutsevate rahvuslike komisjonide, agentuuride, ametkondade ja osakondadega ning samuti ka valitud kodanikuorganisatsioonidega, tagades, et UNODC saab teha koostööd laia tegevusi elluviivate partnerite võrgustikuga, kel on erinev ekspertiis sekkumiste valdkonnas. Valitsused on määranud igas riigis riiklikul tasandil vastutava kontaktasutuse, mis on toodud ära käesoleva projekti esilehel. Projektis osalejad on nõus, et need kontaktasutused on peamiseks UNODC, kohalike partnerite ja huvirühmade omavaheliseks projektiteemalise kontakteerumise, suhtlemise, infovahetuse ning sidepidamise punktiks. 5. Riskid ja eeldused (a) Risk: HIV/AIDSi teema on niivõrd mitmekülgne, et on oht dubleerida tegevusi teiste asutuste või doonorite tegevustega. Vastumeede: UNODC projektimeeskond ning UNODC Viini HIV/AIDSi üksus hoiavad tihedalt sidet kõikide HIV-valdkonnas tegutsevate partnerite ja organisatsioonidega. Rahvuslikul tasandil tagab riiklik kontaktasutus, et projektis osalejad ning UNODC on viidud kurssi samas valdkonnas uute valitsuse või teiste doonorite poolt algatatud tegevustega. (b) Risk: Projekti teatud tegevuste edukus sõltub võtmetähtsusega ministeeriumite ja asutuste, nagu näiteks tervishoiuministeeriumite, pühendumusest ja rahastamise olemasolust, et tagada jätkusuutlikkus. Vastumeede: Projektimeeskond teeb tihedat koostööd valitsuse asutustega, et tagada nende pühendumus ja kaasatus projekti, pakkudes välja haldus- või õigusreforme, kus võimalik, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus ja edu. 6. Varasemad kohustused ja eeltingimused Valitsused nõustuvad oma võimete täies ulatuses ja oma põhiseaduslike ja õigussüsteemide raames täitma alljärgnevad projekti rakendamise eeltingimused: Juurdepääs: Soodustada kõikide käesoleva projekti raames toimuvate ekspert-, tehniliste ja seiremissioonide täielikku, piiramatut ja turvalist ligipääsu asjaomastele mittekonfidentsiaalsetele dokumentidele, riigiametnikele ja kohtadele. Ametikohal jätkamine: Kinnitada kirjalikult koos koolituskursustele ja õppereisidele osalejate määramisega, et nendelt osalejatelt oodatakse määratud tööülesannete täitmise jätkamist vähemalt kahe aasta jooksul pärast koolituse läbimist ning et osalejate määramise ajal polnud teadaolevat informatsiooni nende võimaliku ametis mittejätkamise kohta. 7. Seire, läbivaatamine, aruandlus ja hindamine Käesolevat projekti võidakse läbi vaadata mis tahes etapis selle rakendamise ajal mõne osapoole algatusel, kusjuures teised osapooled nõustuvad kaaluma väljapakutavaid muudatusi maksimaalse mõistvusega. Abisaaja valitsus võimaldab UNODC ülevaatusmissioone vastavalt nõudmisele. Käesolev projekt kuulub kontrollimisele/auditeerimisele ÜRO Büroo Sisemise Järelevalve teenistuse ning ÜRO Audiitorite Büroo poolt. UNODC koordineerib nende auditite läbiviimist ning jälgib kokkulepitud soovituste elluviimist. Aruandluskohustused lasuvad eelkõige UNODC-l. Konsulteerides ja koostöös piirkondliku projektibüroo valitsuste ja rakenduspartneritega, esitab UNODC: – igakuiseid tegevusaruandeid, milles võetakse kokku projekti tegevused aruandlusperioodil; – kuluarvestustega tööplaane (iga aasta detsembris järgnevaks aastaks); – finantsaruandeid kooskõlas UNODC standardprotseduuridega; – iga-aastaseid arenguaruandeid; – vahehinnangu; – projekti lõpphinnangu. Käesoleva projekti raames koolitust saavatelt riiklikelt spetsialistidelt nõutakse aruande esitamist oma õppe ja koolituse kohta ja meetmete kohta, mida nad peavad asjakohaseks oma ametkondadele õppe ja/või koolituse järelkontrolliks. Valitsused ja teised rakenduspartnerid tagavad nende aruannete õigeaegse koostamise ja edastamise UNODC-le 14 päeva jooksul alates tegevuse lõppemisest. Projektis osaleva abisaajariigi ja doonorriigi vastastikune eesmärk on tagada, et projekti tegevused annavad oodatud tulemuse. Seiremehhanism hõlmab otseste abisaajate võimestamist, et tagada tõhus projektiteostus koos asjaomase vastutuse ja aruandekohustusega selle tulemuse osas. Kuluarvestusega rakendusplaanid, eelarvemuudatused ja -läbivaatused koostatakse partnerite omavaheliste konsultatsioonide tulemusena lähtuvalt olemasolevast projekti eelarvest, tegevusraamistikust ning rakendusplaanist (vastavalt lisad 1, 2 ja 3). See protseduur teeb projekti abisaajad oma plaanide ja tegevuste osas aruandekohustuslikeks asjaomastele kõrgema taseme riiklikele ametivõimudele ja ka teistele huvitatud osapooltele. UNODC üks kohustus on tagada, et operatiivsed tööplaanid koostatakse õigeaegselt ja vaadatakse perioodiliselt läbi ning arengu läbivaatamise koosolekute protokollid jõuavad järgmisele võimutasandile. Projekti raames viiakse läbi kolm eraldiseisvat läbivaatus- ja hindamisprotsessi. Esmalt rakendatakse projekti suhtes pidevat sisemist läbivaatusprotsessi läbi kogu tegevuste tsükli, kaasa arvatud teenustega hõlmatuse andmete kontroll. Seda teostab UNODC HIV/AIDSi nõustaja jooksvate tegevuste hindamise ja läbivaatuse teel, mida toetavad juhtimisvisiidid projekti ajal. Selle pideva sisemise läbivaatuse meetodiga tagatakse tegevuste sujuv edenemine ja maksimeeritakse tagasiside kasutamine tegevuste edenedes, et edasisi tegevusi veelgi täiustada. Sõltumatu vahehindamine, mille teostab UNODC Sõltumatu Hindamise Üksus, koosneb protsessi ning edukuse hindamisest. Vahehindamine viiakse läbi kvalifitseeritud sõltumatu hindamiseksperdi poolt ja rahastatakse tegevuse kogukulude eelarvest. Projekti lõpul viiakse kooskõlas UNODC standardite ja protseduuridega läbi lõplik hindamine. Lõpliku hindamise juhendid ja volitused lepitakse kokku projekti juhtkonna, UNODC sõltumatu hindamise üksuse, riiklike osapoolte ja doonorite vahel. Seda teostab kvalifitseeritud sõltumatu hindamisekspert ja rahastatakse tegevuse kogukulude eelarvest. Projekti vahe- ja lõpphindamised viiakse läbi täielikult läbipaistvalt ning aruanded tehakse kättesaadavaks valitsustele ja teistele rakenduspartneritele. 8. Õiguslik kontekst Läti Valitsus, olles 12. detsembril 1993. aastal allkirjastanud lepingu «Standard Basic Assistance Agreement» (SBAA) ÜRO arenguprogrammiga (UNDP), nõustub, et leping kehtib mutatis mutandis UNODC käesoleva projektidokumendi alusel osutatava abi suhtes. Läti Valitsus kinnitab, et UNODC tegevuste suhtes käesoleva projekti raames kehtivad lepingu artikkel IX (Eesõigused ja puutumatused) ja artikkel X (UNDP abi rakendamise vahendid). Leedu Valitsus nõustub, et «ÜRO Eriagentuuride privileegide ja puutumatuse konventsioon» kehtib UNODC tegevuste kohta käesoleva projekti raames. Eesti valitsus, kes ei ole allkirjastanud lepingut UNDP-ga, nõustub, et UNODC käesoleva projektidokumendi alusel osutatava abi suhtes kehtivad mutatis mutandis UNDP projektidokumendi standardsed lisasätted (lisatud käesolevale dokumendile V lisana). Eelkõige kinnitab valitsus, et UNODC tegevuste suhtes käesoleva projekti raames kehtib lisasätete peatükk pealkirjaga «Õigused, vahendid, eesõigused ja puutumatused». Vastuolude korral käesoleva projektidokumendi ja lepingu (või vastavalt standardsete lisasätete) tingimuste vahel on ülimuslikud käesoleva projektidokumendi tingimused. UNODC ei vastuta mis tahes kahjude, kehavigastuste, haiguse või surmade eest, mis tulenevad valitsuste töötajate, konsultantide või valitsuste poolt või nimel tööle võetud teiste isikute tegevusest seoses käesoleva projekti rakendamisega. UNODC vastu ei saa esitada ühtegi kahjunõuet ei selliste kahjude, kehavigastuste, haiguse või surmade ega mis tahes summade hüvitamiseks, mis valitsused on selliste juhtumite korral hüvitisena välja maksnud. Valitsused tagavad ja kinnitavad, et sellisteks juhtumiteks on olemas piisav hüvitisekate ning see hõlmab kõiki käesoleva projektiga seotud, nende jaoks töötavaid või nende poolt või nende nimel kaasatud isikuid. Valitsused katavad kõik tollilõivud ja muud tasud seoses vahendite impordi, transpordi, käsitlemise, ladustamise ja sellega seotud kulutused oma piiride siseselt. UNODC rahastatavad vahendid jäävad UNODC omandiks kuni nende ametliku üleandmise või muul moel võõrandamiseni, sõltumata sellest, kes teostab nende hankimise. UNODC rahastatavaid vahendeid võib UNODC nõusolekul mis tahes ajal käesoleva projekti jooksul üle anda mis tahes üksusele projekti rakendamise eesmärgil. Samas aga langetab vahendite lõpliku võõrandamise otsuse, sh omandiõiguse üleandmise, UNODC, kes püüab selliste otsuste langetamisel nõu pidada asjaomas(t)e osapool(t)e ja üksus(t)ega. Üksus, kellele UNODC rahastatud vahendid on üle antud, on kohustatud tagama, et selliseid vahendeid kasutatakse üksnes käesoleva projekti otstarbeks, nagu UNODC-ga kokku lepitud, ning peab korraldama nende korraliku hoolduse ja kandma selle kulud. Üksus peab samuti korraldama selliste vahendite piisava kindlustuskatte ja kandma selle kulud. Mittekäibevahendite puhul peab üksus selliste vahendite üle üksikasjalikku arvestust. UNODC jätab endale autoriõigused ja sellega seonduvad intellektuaalse omandi õigused kõikidele materjalidele (dokumendid, aruanded, uuringud, publikatsioonid jne), mis tulenevad käesoleva projekti tegevustest. Kirjaliku nõudmise korral antakse valitsustele käesoleva projekti lõpul sellisele materjalile tasuta kasutuslitsents. UNODC tegevuste rakendamine käesoleva projektidokumendi raames sõltub iga-aastaselt piisava rahastamise olemasolust. Kui vajalikke vahendeid ei ole, jätab UNODC endale õiguse oma käesoleva dokumendi alusel pakutava abi lõpetada. Käesoleva projekti vaatab üle/auditeerib UNOIOS (Office for Internal Oversight Services) ja ÜRO audiitorkogu. UNODC koordineerib ülevaatust/auditeid ja teostab järelkontrolli kokkulepitud ülevaatuse/auditi soovituste osas. Käesolevat dokumenti võib muuta kirjaliku kokkuleppega asjaomaste osapoolte vahel. * Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. jaanuari 2007. a korraldusega nr 25 Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ning ÜRO kuritegevuse ja narkomaania vastu võitlemise keskuse vahelise projektidokumendi HIV/AIDSi ennetamine ja hooldus süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Eestis, Lätis ja Leedus heakskiitmine ja volituste andmine. 1 Nagu kirjeldatud UNAIDSi 2005. a poliitikaseisukoha dokumendis Intensifying HIV prevention (HIV-ennetuse intensiivistamine) ja UNODC UBW (Unified Budget and Workplan) Key result on injecting drug use (Süstimise teel narkootikumide tarbimise olukord). 2 2006. aasta juulis viidi läbi ettevalmistav vajaduste hindamise käik kõikidesse riikidesse ja tehti kindlaks riiklike valitsuste koordinatsioonikeskused. I lisa PROJEKTI EELARVE PROJEKT: XEEJ20 DPFO Segment Eelarverida Kirjeldus Kalendriaasta Kalendriaasta Kalendriaasta Kalendriaasta Kalendriaasta KOKKU 2006 (4 kuud) 2007 2008 2009 2010 1500 Lähetused projektide raames 20 000 40 000 40 000 40 000 40 000 180 000 15-99 lähetused kokku 20 000 40 000 40 000 40 000 40 000 180 000 1100 Rahvusvahelised eksperdid – – – – – – 1150 Lühiajalised rahvusvahelised konsultandid 40 000 60 000 60 000 60 000 60 000 280 000 1300 Toetav halduspersonal 9 500 29 200 29 200 29 200 29 200 126 300 1400 ÜRO vabatahtlikud – – – – – – 1600 Muud personalikulud – – – – – – 1700 Riiklik projektipersonal ja konsultandid – – – – – – 19-99 personal kokku 49 500 89 200 89 200 89 200 89 200 406 300 2100 Alltöövõtulepinud – – – – – – 2200 Toetused asutustele 160 000 400 000 300 000 430 000 300 000 1 590 000 29-99 alltöövõtulepingud kokku 160 000 400 000 300 000 430 000 300 000 1 590 000 3100 Individuaalsed stipendiumid/ koolitused 130 000 320 000 226 000 220 000 100 000 996 000 3200 Õppereisid – – – – – – 3300 Kohapealne väljaõpe – – – – – – 3400 Grupikoolitus – – – – – – 3500 Koosolekud 80 000 10 000 10 000 10 000 20 000 130 000 39-99 koolitus kokku 210 000 330 000 236 000 230 000 120 000 1 126 000 4100 Käibevahendid 4 000 2 000 2 000 2 000 2 000 12 000 4200 Mitte-käibevahendid 38 000 4 000 – – – 42 000 4300 Ruumid 10 000 12 000 12 000 12 000 12 000 58 000 49-99 vahendid kokku 52 000 18 000 14 000 14 000 14 000 112 000 5100 Seadmete käitamine ja hooldus 24 000 6 000 6 000 6 000 6 000 48 000 5200 Aruandluskulud 1 000 5 000 1 000 5 000 3 000 15 000 5300 Pisikulud 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 10 000 5400 Üldised tegevuskulud 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 10 000 59-99 mitmesugused kulud kokku 29 000 15 000 11 000 15 000 13 000 83 000 90-99 projekti vahekokkuvõte 520 500 892 200 690 200 818 200 576 200 3 497 300 5601 PTK aruandvale agentuurile 15 600 26 800 20 700 24 500 17 300 104 900 5602 PTK UNODC-le UNODC rakendusproj. – – – – – – 5603 PTK UNODC-le jagatud proj. 52 100 89 200 69 000 81 800 57 600 349 700 56-99 projekti toetatud kulud 67 700 116 000 89 700 106 300 74 900 454 600 99-99 projekt kokku 588 200 1 008 200 779 900 924 500 651 100 3 951 900 UNOV segment Eelarverida Kirjeldus Kalendriaasta Kalendriaasta Kalendriaasta Kalendriaasta Kalendriaasta KOKKU 2006 (4 kuud) 2007 2008 2009 2010 1500 Lähetused projektide raames 5 000 10 000 10 000 10 000 10 000 45 000 15-99 lähetused kokku 5 000 10 000 10 000 10 000 10 000 45 000 1100 Rahvusvahelised eksperdid* 60 000 170 000 170 000 170 000 167 000 737 000 1150 Lühiajalised rahvusvahelised konsultandid – – – – – – 1300 Toetav halduspersonal – – – – – – 1400 ÜRO vabatahtlikud – – – – – – 1600 Muud personalikulud** – – 33 000 – 67 000 100 000 1700 Riiklik projektipersonal ja konsultandid – – – – – – 19-99 personal kokku 60 000 170 000 203 000 170 000 234 000 837 000 2100 Alltöövõtulepingud – – – – – – 2200 Toetused asutustele – – – – – – 29-99 alltöövõtulepingud kokku – – – – – – 3100 Individuaalsed stipendiumid/ koolitused – – – – – – 3200 Õppereisid – – – – – – 3300 Kohapealne väljaõpe – – – – – – 3400 Grupikoolitus – – – – – – 3500 Koosolekud – – – – – – 39-99 koolitus kokku – – – – – – 4100 Käibevahendid – – – – – – 4200 Mitte-käibevahendid – – – – – – 4300 Ruumid – – – – – – 49-99 vahendid kokku – – – – – – 5100 Seadmete käitamine ja hooldus – – – – – – 5200 Aruandluskulud – – – – – – 5300 Pisikulud 3 500 10 500 10 500 10 500 10 500 45 500 5400 Üldised tegevuskulud – – – – – – 59-99 mitmesugused kulud kokku 3 500 10 500 10 500 10 500 10 500 45 500 90-99 projekti vahekokkuvõte 68 500 190 500 223 500 190 500 254 500 927 500 5601 PTK aruandvale agentuurile – – – – – – 5602 PTK UNODC-le UNODC rakendusproj. 8 900 24 800 29 100 24 800 33 100 120 700 5603 PTK UNODC-le jagatud proj. – – – – – – 56-99 projekti toetatud kulud 8 900 24 800 29 100 24 800 33 100 120 700 99-99 projekt kokku 77 400 215 300 252 600 215 300 287 600 1 048 20 Projekti kogusumma 665 600 1 223 500 1 032 500 1 139 800 938 700 5 000 100 II lisa TEGEVUSRAAMISTIK XEEJ20 Kirjeldus Objektiivselt kontrollitavad tulemuslikkuse näitajad Allikad ja kontrollivahendid Eeldused ja riskid Üldeesmärk Aidata Balti riikidel peatada ja anda tagasikäik HIV/AIDS-i epideemiale süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutstes Vähenev või vähemalt stabiilne HIV levik ja juhtude arv süstivate narkomaanide ja kinnipeetavate hulgas Riiklike järelevalvearuannete WHO/UNAIDS/ UNODC epidemioloogilised andmed Esinemisjuhtude ja leviku andmed on õiged Eesmärk 1 Luua riiklik ja piirkondlik konsensus tõhusate rakendusstrateegiate osas HIV/AIDSiga tegelemiseks süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Riikide kokkulepe töötada koos ühise eesmärgi nimel Regionaalse komitee volituste ring Valitsuste väljendatav hea tahe ja entusiasm ning pakutav koostöö jätkub Oodatav väljund 1.1 1.1. Riiklike HIV/AIDSi strateegiate ja tegevuskavade parandamine Riigid võtavad vastu riiklikud HIV/AIDS-i strateegiad, mis hõlmavad igakülgseid HIV/AIDS-i ennetuse ja hoolduse meetmeid süstivatele narkomaanidele ja kinnipeetavatele Riiklikud HIV/AIDS-i strateegiadokumendid Projekti aruanded Eesmärk 2 Suurendada igakülgsete HIV/AIDSi ennetamise ja hoolduse teenuste levikut süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Teenuseid osutatakse üha suuremale arvule süstivatele narkomaanidele ja kinnipeetavatele Sõltumatud hindamisuuringud, Riiklik küsitlus/ järelevalveuuringud Oodatav väljund 2.1 2.1 Paranenud institutsionaalne ja professionaalne suutlikkus HIV/AIDSiga tegelemiseks süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Rakendatakse koolitus/töötoad, millest võtavad täielikult osa peamised teenusepakkujad Vajaduste hindamise aruanne, normatiivsuunised erinevatele sihtgruppidele, Koolituse/töötubade hindamise aruanded Oodatav väljund 2.2 2.2 Parem juurdepääs HIV/AIDSi ennetus- ja hooldusteenustele süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Kasvav arv asutusi pakub terviklikke HIV/AIDSi ennetus- ja hooldusteenuseid Kasvav arv kinnipidamisasutusi pakub terviklikke HIV/AIDSi ennetus- ja hooldusteenuseid kinnipeetavatele CSO aruanded, sõltumatud hindamisaruanded, järelevalvearuanded Eesmärk 3 Luua ja jagada strateegilist teavet, et hoida programm õigel teel ja reageerida asjakohaselt kasvavale HIV/AIDSi epideemiale süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Iga-aastaste projekti arenguaruannete ja muu info dokumenteerimine ja levitamine Publikatsioonid, koosolekute aruanded, meediaaruanded Oodatav väljund 3.1 3.1 Kõikidele huvitatud osapooltele jagatakse ajakohastatud strateegilist teavet ja analüüsiandmeid HIV/AIDSi ennetamise ja hoolduse kohta süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes. Iga-aastaste projekti arenguaruannete ja muu strateegilise info dokumenteerimine ja levitamine Publikatsioonid, koosolekute aruanded, meediaaruanded Risk: Kõik huvitatud osapooled ei osale III lisa TÖÖPLAAN XEEJ20 Verstapostid* 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Eesmärk 1 Väljund 1.1 X X Eesmärk 2 Väljund 2.1 X X X X X X X X X X Väljund 2.2 X X X X X X X X X X X Eesmärk 3 Väljund 3.1 X X X X X X X X X * Ajaliselt seotud põhisaavutused, mis võimaldavad läbivaatamist projekti elluviimise ajal. Projekti juhtkond peaks koostama ka üksikasjalikuma tööplaani. IV lisa AMETIJUHEND Projekt nr: XEE/J20 Projekti nimetus: HIV/AIDSi ennetamine ja hooldus süstivate narkomaanide hulgas ja kinnipidamisasutustes Eestis, Lätis ja Leedus Ametinimetus: Piirkondlik projektijuht (L3) Töökoht: Vilnius, Leedu Töö kestus: 12 kuud (võimalus pikendamiseks) Kohustused ja vastutusalad Piirkondlik projektijuht vastutab projekti igapäevase juhtimise ja elluviimise eest, saades selleks UNODC Viini haru HIV/AIDSi globaalselt koordinaatorilt otsest juhendamist ning tehnilist nõustamist. Ta nõustab tehniliselt Eesti, Läti ja Leedu valitsusi ning valitsusväliseid organisatsioone HIV/AIDSi ennetuse ja hoolekande teenuste pakkumisel süstivatele narkomaanidele ning kinnipidamisasutustes. UNODC Euroopa ja Lääne/Kesk Aasia Osakond (EWCAS) pakub piirkondlikule projektijuhile üldist sisulist ning poliitika-alast juhendamist, sealhulgas nõuandeid projekti elluviimise, raporteerimise ning hindamise standarditest kinnipidamiseks. Piirkondliku projektijuhi ülesandeks on koostöös ÜRO temaatiliste gruppide ning ÜRO riiklike AIDSi-meeskondadega võimestada riike süstivatele narkomaanidele ning kinnipidamisasutustele suunatud HIV/AIDSi ennetuse ja hoolduse strateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel. Täpsemalt on projektijuhi ülesanneteks: • projekti tegevuste elluviimiseks ning nendega seonduva monitooringu ja hindamise planeerimiseks tööplaanide koostamine ning kõrgetasemelistest otsusetegijatest koosnevate rahvuslike ja piirkondlike projekti juhtkomiteede ja kõikidest olulistest partneritest koosneva piirkondliku tasandi tehnilise töögrupi moodustamine; • Eesti, Läti ja Leedu valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide abistamine koolitusvajaduste hindamisel ning rahvusliku võimekuse tõstmisel poliitika väljatöötamiseks, koordineerimiseks, teenuste pakkumiseks ning asjakohaseks monitoorimiseks ja hindamiseks süstivate narkomaanide seas ja kinnipidamisasutustes HIV/AIDSi ennetuse ja hoolduse valdkondades; • UNAIDSi ja teiste kaasrahastajate ning võtmepartnerite jaoks süstivate narkomaanide seas ning kinnipidamisasutustes HIV/AIDSi ennetust ja hooldust puudutavates küsimustes kontaktpunktina toimimine ning UNODC esindamine tehnilises töögrupis, asutustevahelises töörühmas, ÜRO HIV/AIDSi temaatilises grupis, ÜRO riiklikus AIDSi meeskonnas ning teistes asjakohastes foorumites; • koostöös UNAIDSi temaatilise grupi ning teiste partneritega, maksimaalselt projektist õppimise määra suurendamine, suunates projektist tulenevad teadmised otse poliitika kujundamisesse ning strateegilise planeerimise püüdlustesse. Projektijuht vaatab läbi, analüüsib ja hindab tehnilisi raporteid ja teisi asjakohaseid materjale, mis puudutavad HIV/AIDSi alase ennetuse ja hoole hetkeolukorda süstivate narkomaanide seas ja kinnipidamisasutustes ning soodustab parima praktika levikut; • panustamine programmide väljatöötamisesse ning rahataotluste esitamisesse, sh Global Fundile ning Maailmapangale, et määratleda nende tehniline vastavus ja kohasus HIV/AIDSi kontekstis süstivate narkomaanide seas ning kinnipidamisasutustes; • projekti arengut ning teisi seotud küsimusi puudutavate raportite (sh raportid valitsustele ja doonororganisatsioonidele) ettevalmistamine; • vastutamine üldise eelarve planeerimise, monitoorimise ning UNDPlt projekti tegevuste elluviimiseks rahastuse eraldamise autoriseerimise eest. Kompetentsus Professionaalsus – ekspertteadmised ning planeerimise, programmide ja eelarve koostamise, finantsjuhtimise ning teiste vajaminevate administratiivsete oskuste valdamine; Juhiomadused – tõendatud oskus juhendada ja tehniliselt nõustada; võime luua ja säilitada efektiivseid töösuhteid nii meeskonnaliikme kui ka meeskonnajuhina; Planeerimine ja korraldamine – võime seada prioriteete ning planeerida, koordineerida ja monitoorida iseenda ning enda poolt juhendatavate isikute tööplaane; Kommunikeerimisoskus – tõendatud ja püsivad kommunikeerimisoskused (nii kirjalikud kui verbaalsed), seal hulgas võime valmistada ette raporteid ning esitada selgelt väljendatud positsioonidega presentatsioone, täpselt sõnastada erinevaid valikuvõimalusi, sealjuures tuues välja maksimaalsel määral vajaliku informatsiooni, jagades soovitusi ning neid kaitstes. Meeskonnatöö – tõendatud interpersonaalse suhtlemise oskused ning võime töötada multikultuurilises ja mitmerahvuselises keskkonnas, ilmutades tundlikkust ja austades mitmekesisust. Oskused ja kvalifikatsioon Haridus Omandatud kõrgem ülikoolikraad või samaväärne muu haridus sotsiaalteadustes, rahvatervises või muus asjakohases distsipliinis Töökogemus Asjakohane töökogemus rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil, ning sotsiaalteaduslik/kriminoloogiline ja teadustöö kogemus. Vähemalt 7 aastat töökogemust HIV/AIDSi ennetustegevuse ja hoolduse valdkonnas, sh kogemus juhtimises, uuringute läbiviimises, monitoorimises ja hindamises ning poliitika analüüsis. ÜRO süsteemi tundmine, eriti UNAIDSi süsteemi tundmine, on ülioluline. Keeleoskus Inglise keele suurepärane valdamine, sh tõendatud kirjutamisoskus ning ühe Balti keele valdamine. V lisa UNODC projektidokumendi standardsed lisasätted Standardlisa projektidokumentidele riikides, mis ei ole lepingu «Standard Basic Assistance Agreement» (SBAA) osapooled Standardtekst: projektidokumendi lisasätted Õiguslik kontekst Valitsuse, UNODC ja täidesaatva asutuse üldised kohustused 1. Kõiki UNODC abi etappe ja aspekte käesoleva projekti raames reguleerivad ja neid teostatakse kooskõlas pädevate ÜRO organite asjaomaste ja kehtivate resolutsioonide ja otsustega ning vastavalt UNODC taoliste projektide poliitikatele ja protseduuridele ning kooskõlas UNODC seire, hindamise ja aruandluse süsteemi nõuetega. 2. Valitsus (edaspidi «Valitsus») vastutab käesoleva UNODC toetatava arenguprojekti eest ja selle eesmärkide realiseerimise eest, nagu käesolevas projektidokumendis kirjeldatud. 3. Kuna käesoleva projektidokumendi alusel osutatakse abi (konkreetse riigi või territooriumi) Valitsusele ja rahva hüvanguks, kannab Valitsus kõik projekti tegevustega seotud riskid. 4. Valitsus tagab projektile pädeva riikliku personali, koolitusruumid, territooriumi, hooned, seadmed ning muud nõutavad teenused ja vahendid. Samuti määrab ta käesoleva dokumendi tiitellehel nimetatud Valitsuse Koostööasutuse (edaspidi «Koostööasutus»), mis on otseselt vastutav Valitsuse toetuse eest projektis. 5. UNODC kohustub toetama Valitsuse osalust ja tagab Täidesaatva asutuse (edaspidi «Täidesaatev asutus») kaudu nõutavad ekspertteenused, koolituse, seadmed ja muud teenused projekti vahendite piires. 6. Projekti käivitamisel võtab Täidesaatev asutus enda kanda esmavastutuse projekti juhtimise eest ning tegutseb sel eesmärgil sõltumatu töövõtjana. Esmavastutus võetakse aga UNODC-ga nõu pidades ja kokkuleppel Koostööasutusega. Sellekohased tingimused on sätestatud projektidokumendis, kus on lisaks sätestatud ka esmavastutuse üleandmine Valitsusele või projekti teostamise ajal Valitsuse määratud üksusele. 7. Osa Valitsuse osalusest võib toimuda rahalise sissemakse vormis UNODC-le. Sellistel juhtudel pakub asjaomaseid teenuseid ja vahendeid Täidesaatev asutus, kes annab igal aastal UNODC-le ja Valitsusele kantud kulutustest aru. (a) Valitsuse osalus 1. Valitsus tagab projektile teenused, seadmed ja vahendid projektidokumendis kindlaks määratud kogustes ja ajal. Sel moel kindlaks määratud Valitsuse osaluse mitterahalised või rahalised eelarvevahendid sätestatakse projekti eelarvetes. 2. Koostööasutus määrab vastavalt vajadusele ja konsulteerides juhtiva agentuuriga ametisse täiskohaga projekti direktori, kes täidab projekti raames Koostööasutuse määratud kohustusi. 3. Projekti eelarves (edaspidi «Eelarve») välja toodud Valitsuse toetuses sisalduvate artiklite hinnanguline maksumus määratakse kindlaks projekti ettepaneku koostamise ajal parima kättesaadava teabe alusel. On arusaadav, et projekti elluviimise ajal toimuvate hinnakõikumiste tõttu võib osutuda vajalikuks korrigeerida toetuse rahalist väärtust. Toetus määratakse alati projekti nõuetekohaseks teostamiseks vajalike teenuste, seadmete ja vahendite väärtuse põhjal. 4. Valitsus võib konsulteerides Täidesaatva asutusega teha tagatud projektitöötajate individuaalsete ülesannete osas väikseid muudatusi, juhul kui jäädakse projektidokumendis kirjeldatud personaliteenuste inimkuude arvu piiresse ning kui see leitakse olevat projekti parimates huvides. UNODC-d teavitatakse kõikidest juhtudest, mil sellised muudatused võivad mõjutada Eelarvet. 5. Valitsus jätkab pädeva riikliku personali kohalike palkade ja asjakohaste tasude maksmist, kui nad on projektist eemal UNODC stipendiumil. 6. Valitsus tasub kõik tollilõivud ja muud tasud, mis on seotud projektivahendite tolli läbimise, transpordi, käsitlemise, ladustamise ja sellega seotud kulutustega riigisiseselt. Valitsus vastutab vahendite paigaldamise, hooldamise, kindlustuse ja vajadusel väljavahetamise eest pärast tarnimist projekti objektile. 7. Valitsus teeb olenevalt kehtivatest turvasätetest kättesaadavaks kõik avaldatud ja avaldamata aruanded, kaardid, protokollid ja muud andmed, mida peetakse projekti rakenduse seisukohalt vajalikuks. 8. Patendi-, autori- ja muud sarnased õigused UNODC käesoleva projektiga seotud abist tulenevatele leiutistele või tööle kuuluvad UNODC-le. Kui osapooled ei lepi igakordselt kokku teisiti, on Valitsusel aga õigus kasutada selliseid leiutisi või töid riigisiseselt ilma honorari või samalaadset tasu maksmata. 9. Valitsus aitab kõigil projekti töötajail leida sobiva eluaseme mõistliku üürihinnaga. 10. Projektidokumendis kirjeldatud teenused ja vahendid, mille Valitsus peab rahalise sissemakse teel projektile tagama, sätestatakse projekti Eelarves. Selle summa maksab Valitsus UNODC-le maksegraafiku (edaspidi «Maksegraafik») järgi. 11. Eelmainitud makse Valitsuselt UNODC-le enne Maksegraafikus märgitud kuupäevi või nendel kuupäevadel on eeltingimus projekti tegevuste alustamisele või jätkamisele. (b) UNODC ja Täidesaatva asutuse osalus 1. UNODC tagab projektile Täidesaatva asutuse kaudu projektidokumendis kirjeldatud teenused, seadmed ja vahendid. UNODC toetuse eelarvahendid on sätestatud projekti Eelarves. 2. Täidesaatev asutus konsulteerib Valitsuse ja UNODC-ga projektijuhi kandidatuuri asjus, kes on riigis vastutav Täidesaatva asutuse projektis osalemise eest asutuse enda juhendusel. Projektijuht teostab järelevalvet ekspertide ja teiste projektile määratud asutuse töötajate ning pädeva riikliku personali kohapealse väljaõppe üle. Ta on vastutav kõikide UNODC rahastatavate sisendite, sealhulgas projektile eraldatavate seadmete juhtimise ja tõhusa kasutamise eest. 3. Täidesaatev asutus määrab Valitsuse ja UNODC-ga konsulteerides projekti rahvusvahelised töötajad ja muu projektidokumendis nimetatud personali, valib stipendiumikandidaadid ja määrab pädeva riikliku personali koolituse standardid. 4. Stipendiume määratakse kooskõlas Täidesaatva asutuse stipendiumieeskirjadega. 5. Täidesaatev asutus võib kokkuleppel Valitsuse ja UNODC-ga teostada projekti osaliselt või täielikult allhankena. Allhankijate valimine toimub pärast nõupidamist Valitsuse ja UNODC-ga vastavalt Täidesaatva asutuse menetlustele. 6. Kõiki UNODC vahenditega soetatud materjale, seadmeid ja varustust kasutatakse üksnes projekti teostamiseks. Need jäävad UNODC omandiks ja Täidesaatev asutus hoiab neid UNODC nimel. UNODC tarnitavad seadmed märgistatakse UNODC ja Täidesaatva asutuse sümboolikaga. 7. Projekti kestuse jooksul võib vajadusel anda seadmed ajutiselt üle või hoiule kohalikele ametivõimudele, ilma et see mõjutaks lõplikku üleandmist. 8. Enne UNODC abi lõpetamist peavad Valitsus, UNODC ja Täidesaatev asutus nõu kõikide UNODC tarnitud projekti seadmete käsutamise asjus. Tavaliselt antakse selliste seadmete omandiõigus üle Valitsusele või Valitsuse määratud üksusele, kui neid vajatakse projekti edasiseks teostamiseks või sellest otseselt tulenevateks tegevusteks. UNODC võib aga oma äranägemise järgi säilitada omandiõiguse osale või kõigile seadmetele. 9. Pärast UNODC abi lõpetamist vaatavad Valitsus ja UNODC ja vajadusel ka Täidesaatev asutus kokkulepitud ajal läbi projektist tulenevad või jätkuvad tegevused, et hinnata projekti tulemusi. 10. UNODC võib potentsiaalsetele investoritele väljastada teavet mis tahes investeeringutele orienteeritud projekti kohta, välja arvatud kui ja kuni Valitsus on kirjalikult palunud UNODC-l piirata teabe väljastamist sellise projekti kohta. Õigused, vahendid, eesõigused ja puutumatused 1. Vastavalt ÜRO (UNODC) ja Valitsuse vahel sõlmitud UNODC osutatavat abi puudutavale lepingule tagatakse UNODC ja teiste projektiga seotud ÜRO organisatsioonide töötajatele mainitud lepingus sätestatud õigused, vahendid, eesõigused ja puutumatused. 2. Valitsus annab ÜRO vabatahtlikele – kui Valitsus selliseid teenuseid taotleb – samad õigused, vahendid, eesõigused ja puutumatused nagu UNODC töötajatele. 3. Täidesaatva asutuse töövõtjad ja nende töötajad (v.a kohapeal tööle võetud võõrustajariigi kodanikud) on: (a) puutumatud kohtuprotsesside suhtes, mis puudutavad nende ametikohustuste täitmisel ning projekti elluviimisel sooritatud tegevusi; (b) puutumatud riigiteenistuse kohustuste suhtes. HIV/AIDS PREVENTION AND CARE AMONG INJECTING DRUG USERS AND IN PRISON SETTINGS IN ESTONIA, LATVIA AND LITHUANIA PROJECT DOCUMENT Project Number and Title AD/XEE/06/J20 HIV/AIDS prevention and care among injecting drug users and in prison settings in Estonia, Latvia and Lithuania Duration 2006–2010 (4 years and 4 months) Estimated Starting Date September 2006 Location Estonia, Latvia, Lithuania Thematic Area* HIV/AIDS Executing Agency UNODC Government Focal Implementation Agencies Estonia: Ministry of Social Affairs Latvia: Ministry of Health Lithuania: Ministry of Health UNODC Total Budget USD 5,000,000 Brief Description As of December 2005 there were an estimated 13,300 person infected with HIV across the three countries. The epidemic is disproportionately located among injecting drug users, of whom there are approximately 53,000. HIV prevalence in this group is up to 17%. Another particularly vulnerable and marginalized population that is increasingly affected by HIV/AIDS is prisoners, many of them injecting drug users. Up to 60% of new infections are diagnosed in this population. The overarching goal of the project is to establish a favourable environment in all project countries to better implement HIV/AIDS prevention and care activities among injecting drug users and in prisons through addressing normative policy, capacity building and programmatic aspects of national HIV/AIDS prevention activities. Signed on behalf of Signature Date Name/title The Government of Estonia The Government of Latvia The Government of Lithuania United Nations Office on Drugs and Crime 1. Context 1.1. Background HIV infection is a notifiable disease in all Baltic countries. Injecting drug users,1, have dominated the cases since the start of the epidemics in the region and this trend continues. – There are 5447 officially registered cases of HIV infection in Estonia as of August 11, 2006. According to research done in the last quarter of 2005, there are up to 13 800injecting drug users in the country, of whom approximately 62% are thought to be HIV-infected.2 – There are 3,600 persons infected with HIV in Latvia. There are up to 12,000 injecting drug users in the country, of whom up to 17% are thought to be HIV-infected. All prisoners in Latvia are tested for HIV upon entering prison, and up to 30% of new HIV infections registered are diagnosed in this way. – There are an estimated 3,300 persons infected with HIV in Lithuania. There are approximately 11,000 injecting drug users in the country, of whom up to 3% are thought to be HIV- infected. Up to 61% of all new HIV cases are diagnosed on entry to detention institutions and prisons. The HIV epidemics peaked in the Baltic States in the years 2001 to 2002 and until recently, there was a downward trend in incidence rates. However, in the last few years, the incidence rate in the region has once again increased, fuelled by infections through the use of contaminated injecting equipment and in prisons, leading to a likelihood of the outbreak of a generalised epidemic among the wider population3. 1.2. Legal and institutional framework 1.2.1 Estonia From 2002 Estonian HIV-prevention work has been carried out in accordance with the National Programme for HIV/AIDS Prevention 2002–2006, which was financed from the state budget and coordinated by the Ministry of Social Affairs. However, due to the growing epidemic, a need emerged for a new strategy that would better involve other governmental organizations, the private sector and civil society. In 2005 a new national HIV and AIDS Strategy was developed for the years 2006–2015, together with an Action Plan for the years 2006–2009. The strategy was adopted through a government order on 7 December 2005. With the same order the Government also created a high-level multi-sectoral governmental HIV and AIDS Committee as an advisory body to the Government for the central coordination of the implementation of the new strategy. The Ministry of Social Affairs is now serving as the Secretariat to this committee. Each implementing ministry is developing its own annual action plan, which is presented to the Committee for approval. The Ministries involved in the implementation of the strategy are • The Ministry of Social Affairs (HIV-prevention, treatment and care), • Ministry of Education (HIV-prevention in schools and among youth, health education), • Ministry of Justice (HIV in prisons), • Ministry of Interior (prevention of vocational hazards- police and rescue board), • Ministry of Defence (VCT among army recruits) • Ministry of Population (targeting Russian-speaking youth through its Non-Estonians’ Integration Foundation). 1.2.2 Latvia In 1993, the Cabinet of Ministers proclaimed HIV/AIDS prevention and care a governmental priority. In December 1996, a UNAIDS theme group was established comprising UN agencies, national and regional organizations and civil society organizations. The National Coordination Committee on HIV/AIDS and Sexually Transmitted Diseases Control was established in 2003. The Ministry of Health and other relevant institutions, in close cooperation with civil society organizations, developed and implemented the HIV/AIDS policy. In addition, the Latvian HIV/AIDS related care and prevention system includes the AIDS Prevention Centre (AIDS PC) – with the main task of HIV/AIDS epidemiological monitoring and prevention; the Latvian Centre of Infectious Diseases (LCID) that has a department of AIDS diagnostics, treatment and dynamic monitoring. It also provides HIV-infected and AIDS patient care services and provides methodological support in the country. The EuroHIV integrated National Epidemiological Monitoring Service established in liaison with the European AIDS Monitoring Centre, operates in accordance with requirements of UNAIDS and European Union. The national “Programme for HIV/AIDS spread control 2003– 2007” is a further step towards HIV/AIDS control. The program “Public Health Strategy” (approved by the Cabinet of Ministers on March 6, 2002) was prepared with the support of the United Nations Development Program (UNDP) and AIDS Prevention Centre, with the participation of other interested national, municipal and non-governmental organizations. 1.2.3. Lithuania The Health Affairs Committee / Commission reports to the National Parliament. In addition, the National Health Board on health, including HIV/AIDS issues. While there is a National TB Program and a structure for implementation at the regional level (TB hospitals and dispensaries). There are few main National institutions responsible for coordination and implementation of prevention activities for HIV/AIDS and Communicable diseases prevention: Communicable diseases Prevention and Control Centre, Lithuania AIDS Centre. There is also a State Program on HIV/AIDS Prevention and Control 2003–2008 and a State Program on sexually transmitted infections prevention and control 2006–2009 implementation coordination council4. Concerning prisons more specifically, an inter-sectoral working group on HIV/AIDS was established in Lithuania in September 2002 with nine specialists from the Ministries of Health, Social Affairs, Interior, Justice and other relevant organizations. Health care services in the Lithuanian prison system are under the authority of the Ministry of Health (MoH). In 2001 the Prison Department established a Prison Health Care Division to oversee health care in all Lithuanian penitentiary facilities. According to the Code of Penal Enforcement, a convict who cannot be provided with urgent medical assistance by the prison health care service may be given medical help by health care institutions under the authority of the Ministry of Health. While the legal framework for health care of prisoners is in place, the working modalities for HIV/AIDS prevention and treatment in the prison system still need to be developed. 1.3. Government policies, strategies and plans 1.3.1. Estonia The general objective of the national HIV and AIDS prevention strategy for 2006–2015 is to achieve a permanent decline in the spread of HIV in Estonia. International experience has shown that in order to achieve the objective, the “Three ones” principle must be applied. Experts from various international organisations (WHO and UNAIDS) gave a vital contribution to the development of the strategy. The agreed National Action Plan is reviewed every year and the document is updated when necessary. 1.3.2. Latvia HIV/AIDS prevention and care is currently governed by a plethora of legislative and administrative instruments, most of which were established almost a decade ago and which require harmonisation: • The Decree of the Cabinet of Ministers No.412 “On the State institution “AIDS Prevention Centre”” (July 27, 1995). • The Decree of the Ministry of Welfare No.21 “On the Monitoring of Human Immune Deficiency infection and AIDS epidemiology and infected persons and AIDS patients care in the Republic of Latvia” (January 16, 1997); • The Regulations of the Cabinet of Ministers No.71 “The Regulation on the State Institution “AIDS Prevention Centre”” (February 11, 1997); • The Law “On Medicine” (July 01, 1997); • The Regulations of the Cabinet of Ministers No.328 “Regulations on Human Immune Deficiency (HIV) infection and AIDS spread control” (September 23,1997) • The Law “On Epidemiological Safety” (December 11, 1997); • “Strategy for Human Immune Deficiency (HIV) and AIDS spread control in Latvia” (1999–2003); • The Law “On Sexual and Reproductive Health” (February 19, 2002). 1.3.3. Lithuania In October 2003, the Lithuanian Government approved the National HIV/AIDS Prevention and Control programme for 2003–2008. The new programme sets two priorities, namely (a) improvement of treatment and reducing discrimination against people living with HIV/AIDS, and (b) prevention of HIV infection among vulnerable populations. The programme calls for more than 120 preventive measures to be implemented in 2003–2008. The long-term goals are to prevent the further spread of HIV/AIDS, the stabilization of epidemics and to reduce HIV-related harm to society. The Ministry of Health controls the implementation of the programme and the Lithuanian AIDS Centre handles its implementation according to the government plan. In October 2003, the Lithuanian government approved the National Drug Control and Drug Abuse Prevention Strategy for 2004–2008, later in 2004, Lithuanian Parliament approved National Drug Prevention and Drug Control Program for 2004–2008. The implementation of the Program at national level is coordinated, administrated and controlled by Drug control department under the Government of the Republic of Lithuania, at municipalities level it is coordinated by Municipal Drug Control Commissions5. 1.4. Prior and ongoing cooperation in the field All three States are receiving HIV/AIDS assistance from the Northern Dimension Partnership on Health and Social Issues (NDPHS). The NDPHS Expert Group on HIV/AIDS first met in December 2004 to facilitate HIV/AIDS project proposals, technical reviews, negotiations of funding terms and conditions, and to establish assessment mechanisms. Additionally, since May 2004 – on expansion of the European Economic Area to include Estonia, Latvia and Lithuania - Norway, a non-European Union (EU) member has created a mechanism to provide financial aid to the three Baltic States. Further, the three non-EU members of the European Economic Area t (EEA) - Iceland, Liechtenstein and Norway – have established the EEA Financial Mechanism to support social and economic cohesion within the enlarged EEA, including the three Baltic States. EU funds for HIV/AIDS projects are available through the EU Public Health Program; the EU Regional and Structural Funds Program; and the EU Neighbour and Partnership Instrument (ENPI). 1.4.1. Estonia HIV prevention activities are currently partially funded by the Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria. In addition to financial assistance, the Global Fund has significantly contributed to the development of a general prevention, and monitoring and evaluation system in Estonia, as well as a partnership between the different sectors involved in HIV prevention work. The Global Fund aid to Estonia (10.25 mil USD for 4 years) will end in 2007, after which all of the activities now financed by the Global Fund will be taken over by the state budget. Several donor countries have supported HIV-prevention activities in Estonia by providing assistance to civil society organizations, but the national government does not have a clear overview of the amounts, where they are being targeted or how they are being disbursed. After joining the European Union, foreign assistance in the field of HIV has to great extent, been reduced. From the EU however, Estonia has benefited from PHARE projects in establishing new low-threshold and treatment centres for drug users. 1.4.2. Latvia The AIDS Prevention Centre, funded through the national budget sub- programme “HIV infection spread control», implements general HIV/AIDS prevention measures and epidemiological monitoring. Specific activities of the programme are funded through different budget sources – treatment and care of people living with HIV/AIDS and antiretroviral therapy are funded from the resources of national sub-programme budget “Infectious, sexually transmitted and contagious skin disease diagnostics, treatment and spread control” and from specializes state health care programme budget “Centralized measures” (Centralized purchase of medication for HIV/AIDS ambulatory patients). However, funding from the national budget for institutions outside of the Health Sector and for civil society organizations involved in implementing HIV/AIDS prevention activities has not been planned and is largely provided on an ad hoc or project-by-project basis from municipalities and other donors. Several projects are currently being implemented through UNDP, the UNAIDS theme group, UNICEF, and WHO (e.g. “Coordinated support for young people’s health and development in Latvia” and “ Development of outreach/counselling centres for injecting drug users”). 1.4.3. Lithuania The country benefits from ongoing drug demand reduction support from the US Embassy and OSI (legal basis for services, needs assessment of PLWHA, 2004–2006); the European Social Fund (rehabilitation and reintegration of drug users, plus re-socialisation project for persons with addiction disorders); the Nordic Council of Ministers (drug demand reduction in night clubs); and EMCDDA (various small projects). Since 1998 UNDP and UNAIDS have funded small projects on partnership, capacity building, strategic planning and targeted interventions (e.g. “HIV/AIDS and STI prevention among Uniformed Services 2004–2006”, US$29,900 and “Youth Debate to improve Awareness on HIV/AIDS at the local level 2004–2006”, US$59,759). Other projects conducted by UNDP, UNFPA, UNICEF and UNAIDS include “Youth Friendly Services in Lithuania”, 2003–2005, US$250,000 (in collaboration with WHO), “Support to the Effective and Coordinated Promotion of Young People’s Health and Development in Lithuania”, 2006, US$70,000, “Mid-Term Review of National HIV/AIDS Prevention and Control Program 2003 – 2008 and Introducing CRIS Nationwide”, 2005–2006, US$70,000. UNAIDS has committed another US$30,000 for 2006–2008 for a project on empowering people living with HIV for effective and active participation in HIV prevention, treatment, care and support in Lithuania. 2. Justification and Strategy The epidemics in all three countries are concentrated among high-risk populations of injecting drug users and in prisons. There is an urgent need to prevent escalation into other settings and populations. Regrettably, the current national HIV/AIDS strategies are too general – not specific to the infected populations – and even if national action plans which identified appropriate interventions had been developed and appropriate legislative and administrative measures were in place, the countries lack the capacity to successfully implement them. This project addresses the policy makers in order to increase the government’s commitment for the implementation of the HIV/AIDS prevention and care programmes among injecting drug users and in prisons. It also aims at strengthening the civil society organizations in dealing more effectively with this issue. 2.1. Identified needs and problems to be addressed Governments, non-governmental organizations and international agencies have taken initial steps to avoid generalised HIV/AIDS epidemics in the Baltic countries. All countries in the region have put in place policies and strategies which were prepared with assistance from UNAIDS and its co-sponsors. National strategic plans include multi-sectoral approaches involving the health, penitentiary, interior, educational, military and other sectors. Countries have established multi-sectoral coordination bodies on HIV/AIDS that promote interaction among the government and civil society at national level. However, these bodies address HIV/AIDS in general, and they do not focus sufficiently on specific issues related to HIV/AIDS among injecting drug users, or in prisons. The rapidly spreading HIV/AIDS epidemics in the region are relatively new challenges for the governments and civil society, which are not ready either technically or politically to properly address the epidemics. Countries require technical assistance to: • Improve the legal framework related to HIV/AIDS; • Introduce clear and consistent policies which reflect effective proven approaches to HIV/AIDS for high risk populations; • Build the institutional capacity of countries to deliver high quality services to high risk populations; • Improve coordination in the service provider network; and • Build and develop qualified human resources – there are not enough sufficiently trained and accredited professionals to meet the level of need, and their distribution is skewed across communities and regions. Because the main route of HIV transmission in these countries is the use of contaminated injection equipment among injecting drug users and in prison settings, policy development interventions (normative work and advocacy) needs to address these two areas. Capacity enhancement must address “frontline” professionals working with injecting drug users and in prisons. Ultimately, the quality and effectiveness of services depends on the number and and expertise of professionals involved in the planning, organisation, management and delivery of the services to injecting drug users and in prisons. As an example, Estonia has a shortfall of appropriate institutions and qualified professionals to successfully carry out the activities that are currently included in the country’s national action plan. Similarly, there are problems in financing of the civil society organizations sector. An attempt to respond to the growing epidemics by the introduction of more and newer civil society organizations with experience elsewhere, is causing strain among established government and civil society organizations partners, as the budget is not growing in line with the entrance of the new partners. All civil society organizations are seeking greater involvement in the planning phases of policy development and strategy implementation. 2.2. Project strategy At the framework level, the strategy comprises country level legal and administrative reform; institutional capacity building; development of professional standards for service providers; quality accreditation and assurance; programmatic interventions targeted to injecting drug users and in prisons; and ongoing monitoring and evaluation. At the regional level, a training and capacity-building centre and a coordination and cooperation network across all three countries will be established. Despite the imminent threat that the concentrated epidemics in the high risk groups of injecting drug users and in prisons pose to an outbreak of a generalised epidemic, it is clear that the countries lack the capacity to successfully implement the necessary measures of a comprehensive package6 approach in the short-term, even if sufficient financial support was available. Accordingly, the implementation strategy involves the development of a sustainable and ongoing enabling political environment, increasing capacity building in quality interventions, and the introduction of comprehensive interventions targeted to injecting drug users and prisoners. The elements of the strategy comprise: • Involvement of all governmental and non-governmental stakeholders in project design, implementation and monitoring7; including but not limited to – Convening ‘start-up’ consultative meetings – Establishment of National, and if necessary,8 Regional Project Committees • A study tour by policy makers, service providers to countries which provide comprehensive HIV prevention and care services for injecting drug users and in prisons; • Completion of comprehensive baseline measurements and needs assessments across all framework elements; • Reviews of the legislative, administrative and operational environments, followed by normative advocacy and assistance in redrafting; • Development and introduction of relevant tools, training curricula, accreditation and quality control protocols; • The establishment of a regional capacity-building centre and information network; • The establishment of a critical mass of trained and accredited service providers; • Introduction of comprehensive interventions for injecting drug users and in prisons, as detailed in the UBW 2006–2007 UNODC key results, which was approved by the UNAIDS Programme Coordinating Board in June 2005 • Independent mid-term and end of project evaluations. The project will be implemented by an international project coordinator and a project assistant, who will work in a project office to be established in Vilnius. This project team will establish Costed workplans, annual project budgets and project reporting/monitoring mechanisms upon commencement of the project, and in full consultation with all local partners: to that effect, the currently existing project budget table, logical framework matrix and draft workplan (Annexes 1, 2 and 3 respectively) will serve as basis for these start up activities. 2.3. Target groups and areas The ‘end’ target groups are injecting drug users and persons in detention, special attention is being paid to the most marginalized communities within each country. However, the early efforts in the project will target all actors in the legislative, administrative and operational environments – including legislators, policy makers, health and social professionals, law enforcement personnel and civil society organizations active in the field of HIV prevention and care. 2.4. Expected end-of-project situation The ultimate expected end-of-project situation is that a generalised HIV/AIDS epidemic will have been avoided. To achieve this end, the project will assist in reshaping the legislative, administrative and operational environments as they apply to HIV/AIDS prevention and care. In particular, the project will (re)train and accredit the required number of professionals, civil society organizations and other service providers necessary to provide comprehensive HIV prevention and care activities; a regional training and capacity-building centre will be established and the comprehensive package will be entrenched as the primary tool for HIV prevention and care among injecting drug users and in prisons. 3. Objectives, Outputs and Activities 3.1. Overall goal To assist the Estonia, Latvia and Lithuania to halt and reverse the HIV/AIDS epidemics among injecting drug users and in prison settings 3.2 Objective 1: Build national and regional consensus on effective implementation strategies to address HIV/AIDS among injecting drug users and in prisons Output Activities 1.1. National HIV/AIDS strategies and action plans amended 1.1.1. Establish national, regional project steering committees and conduct stakeholders and commencement meetings. Develop and agree with the stakeholders of the three countries a detailed budgeted workplan with achievement indicators and verification methods 1.1.2. Conduct national rapid HIV/AIDS situation and response assessments related to injecting drug use and in prison settings and set coverage targets 1.1.3. In each country, conduct and consolidate reviews of policy, administrative and operational provisions related to HIV/AIDS prevention and care among injecting drug users and in prison settings 1.1.4. Provide assistance in amending national HIV/AIDS strategies and action plans based on national situation assessment and policy reviews to reach coverage targets 3.3. Objective 2: Increase coverage of comprehensive HIV/AIDS prevention and care services among injecting drug users and in prison settings Output Activities 2.1. Improved institutional and professional capacity to address HIV/AIDS among injecting drug users and in prisons 2.1.1. Conduct training needs assessment of service providers from both government and civil society organizations 2.1.2. Identify and support a regional training centre for HIV/AIDS prevention and care service provision for injecting drug users and in prisons 2.1.3. Develop curricula, training modules and materials for HIV/AIDS prevention and care for injecting drug users and in prison settings 2.1.4. Train a critical mass of professionals from both government and civil society organizations involved in service delivery 2.2. Increased access to HIV/AIDS prevention and care services for injecting drug users and in prison settings 2.2.1. Carry out a needs assessment of service provision sites to scale up the provision of comprehensive HIV/AIDS services for injecting drug users and in prisons 2.2.2. Provide, where necessary, financial support for provision of services to both government and non-governmental organizations 2.2.3. Assist governments in securing sustainable funding for sufficient access points to meet the targets 2.2.4. Carry out ongoing, mid-term and end-of-project monitoring and evaluation 3.4. Objective 3: Generate and share strategic information to keep the programme on track and to respond appropriately to the evolving HIV/AIDS epidemics among injecting drug users and in prison settings Output Activities 3.1. All stakeholders are provided with strategic information and analysis on which they can base policy decisions concerning HIV/AIDS prevention and care among injecting drug users and in prison settings 3.1.1. Establish a regional information centre to collect and analyse project related information 3.1.2. Document and share lessons learnt and experiences at various forums 3.1.2. Participate in various technical and professional networks at the national, regional and global levels 4. Execution and implementation arrangements 4.1. Execution modalities UNODC will serve as the Executing Agency for this project. Through its project office in Vilnius, Lithuania, covering all three Baltic project countries, day-to-day execution services and close cooperation with the existing UN Theme Groups and UN Country Teams on HIV/AIDS and related matters, as well as with other counterparts is ensured. 4.2. Implementing modalities The international project coordinator will have proven experience and knowledge in all questions related to HIV/AIDS, as well as in regional project management and UNODC operational procedures. The project assistant will provide appropriate administrative and office management services for the smooth implementation for this project. This project team will work under the direct supervision of the HIV/AIDS Unit at UNODC Vienna, which will ensure technical compliance of the project with the HIV/AIDS strategy of UNODC and effective coordination with other HIV/AIDS related projects/initiatives in the region. Europe and West/Central Asia Section (EWCAS) will provide the overall management support for this project, including adherence with the standard project implementation, reporting and monitoring functions. 4.3, Counterpart’s capacity Country counterparts will be expected to carry out the following activities in support of effective implementation – • Provide periodic reports to UNODC on the nature, scope and impact of project activities; • Ensure that timely and appropriate nominations and arrangements for study tours and training courses are made; • Ensure adequate nominations and participation in study tours and training events, submission of relevant reports by training participants, and the participants’ sharing of training experiences and lessons learned with their colleagues; • Process, if necessary, import authorizations and defray all duties9 for specialized and training equipment; • Provide visa and travel arrangement support to visiting project staff and experts, as required10; • Maintain project inventories and records. 4.4. Coordination and partnership arrangements All the project activities will be performed under the supervision and coordination of UNODC in close collaboration with the UN Theme Group and UN Country Team on AIDS where existent. The project will work closely with national commissions, agencies, administrations and departments operating in the field of HIV/AIDS, drug control and/or prison affairs, as well as selected civil society organizations, so as to ensure that UNODC can work with a broad network of implementing partners representing the required different areas of expertise and interventions. Governments have nominated the focal national implementing agency in each country as stipulated on the cover page of this project document. Project participants agree that these focal implementing agencies serve as the key point of contact, liaison, information and communication with UNODC, local stakeholders and other interested parties for the purposes of this project. 5. Risks and Assumptions (a) Risk: The topic of HIV/AIDS is such an extremely diverse one that there might be the risk of duplication with the activities of other agencies or donors. Countermeasure: The UNODC project team, as well as the UNODC Vienna HIV/AIDS unit will maintain close contact with all partners and entities operating in the field of HIV/AIDS. At national level, the focal implementation agency will also ensure that all project participants and UNODC are kept abreast of new donor or government action starting in this area.11. (b) Risk: The success of certain activities of the project will rely on the commitment of key Government Ministries and institutions, such as the Ministries of Health, the Ministry of Justice12 and the availability of financing to ensure sustainability. Countermeasure: Project Staff will be work close with Governmental institutions to ensure their appropriate level of commitment and involvement within the project proposing administrative or legislative reform if appropriate to ensure long-term sustainability and success. 6. Prior Obligations and Prerequisites The Governments agree to comply, to the full extent of their ability and within the framework of their constitutional and legal systems, with the following pre-requisites for project implementation: Access: To facilitate to all expert, technical and monitoring missions to be undertaken in the context of this project full, unrestricted and safe access to relevant public officials, records and locations. Continuity in post: To confirm, in writing, together with the nomination of participants for training courses and study tours, that such nominees are expected to continue in their functions, for a minimum of two years and that, at the time of their nomination, no information to the contrary was on record.13; 14 7. Monitoring, Review, Reporting and Evaluation This Project can be reviewed at any stage during its implementation on the initiative of one of its parties, with other parties agreeing to consider suggested changes with maximum understanding. The beneficiary Government will facilitate review missions by UNODC, as requested. This project is subject to examination/audit by the United Nations Office for Internal Oversight Services and the United Nations Board of Auditors. UNODC will coordinate with the implementation of such audits and will follow up on the implementation of agreed recommendations. Reporting obligations under this Project will rest primarily with the UNODC. In consultation and cooperation with the Regional Project Office, Government counterparts and Implementing partners the UNODC will provide: – Monthly activity reports summarizing project activity during the reporting period; – Financial reports in accordance with standard UNODC procedures; – Annual progress reports – Mid-Term report – Terminal report. National professionals benefiting from training under this project will be required to submit a report on their studies and training and measures they consider relevant for their respective offices to follow-up on the studies and or training. The Government Counterpart and the other Implementing Partners will ensure timely preparation of these reports and their forwarding to the UNODC within 14 days from the cessation of the undertaken activity. The mutual desire of the beneficiary country and donor country participating in the Project is to ensure that project activities produce expected impact. The monitoring mechanism will combine empowerment of direct beneficiaries to ensure efficient project delivery with a corresponding level of responsibility and accountability for its impact. Costed workplans, amendment and budget revisions will be undertaken in consultations with partners based on the currently existing Project Budget, Log Frame and Workplan (Annexes 1, 2 and 3 respectively). This procedure will make project beneficiaries accountable to higher level of respective national authorities, as well as to other stakeholders, for their plans and actions. One of the responsibilities of UNODC is to ensure that operational work plans are timely prepared and periodically reviewed, with minutes of progress review meetings reaching the next tier of authority. The project will fall under three distinct processes of review and evaluation. In the first instance the project will be subject to an ongoing process of internal review throughout the action cycle, including examination of service coverage data. This will be carried out by the UNODC HIVAIDS Advisor through assessment and review of ongoing activities and management visits during the Project. This method of continual internal review will ensure the smooth running of action activities as well as to maximize the use of feedback as activities progress to further fine tune subsequent activities of the action. A mid-term independent evaluation, managed by UNODC’s Independent Evaluation Unit will conduct a process and progress evaluation. This will be achieved through the use of a qualified independent evaluation expert and is budgeted for within the total cost of this action. At the termination of the project the UNODC will again call on the resource of their Independent Evaluation Unit to carry out a full independent process of evaluation of the action, its implementation and its impact. This will be achieved through the use of a qualified independent evaluation expert and is budgeted for within the total cost of this action. The mid-term and end-of-project evaluations will be carried out in a fully transparent way and reports made available to the Governmental Counterparts and other implementing partners. 8. Legal Context The Government of Latvia having signed the Standard Basic Assistance Agreement (SBAA) with the United Nations Development Programme (UNDP) on 12 December 1993, agrees that the SBAA shall apply, mutatis mutandis, to the assistance provided by UNODC under the present project document. The Government of Latvia confirms, in particular, that Article IX (Privileges and Immunities) and Article X (Facilities for the execution of UNDP assistance) of the SBAA shall apply to the activities of UNODC under the project. The Government of Lithuania agrees that the United Nations “Convention on the privileges and immunities of the specialized agencies” apply to the activities of UNODC under this project. The Government of Estonia not being a signatory to the SBAAs with UNDP, agree that the Standard Supplemental Provisions to the UNDP Project Document (attached to this document as Annex V) shall apply, mutatis mutandis, to the assistance provided by UNODC under the present project document. The Government confirms, in particular, that the section entitled Rights, Facilities, Privileges and Immunities of the Standard Supplemental Provisions shall apply to the activities of UNODC under this project. In case of conflict between the provisions of the present project document and those contained in the SBAA [or the Standard Supplemental Provisions, as the case may be], the terms of the present project document shall prevail. UNODC is not liable for any damage, injury, illness or death resulting from the actions of employees of the Governments or consultants or other persons contracted by or on behalf of the Governments in relation to the implementation of the present project. No claim for compensation may be made against UNODC neither for any such damage, injury, illness or death nor for any reimbursement of amounts that may have been paid by the Governments as compensation in such event. The Governments shall ensure and confirm that adequate compensation coverage for such eventualities exists, and applies to all persons employed by them or engaged by them or on their behalf in relation to this project15. The Governments will defray any customs duties and other charges related to the import of equipment, its transport, handling, storage and related expenses within their borders16. UNODC-funded equipment remains UNODC’s property, until formally transferred or otherwise disposed of, irrespective of who undertakes its procurement. UNODC-funded equipment may be transferred, with the consent of UNODC, to any entity, at any time during the present project for the purposes of implementation of the project. However, the decision on the final disposal of equipment, including the transfer of ownership, remains with UNODC, who shall endeavour to make such decisions in consultation with the party/parties and entity/entities concerned. The entity to which UNODC-funded equipment has been transferred, is responsible for ensuring that such equipment is used strictly for the purposes of the present project, as agreed with UNODC, and must arrange for and bear the costs of its proper maintenance. The entity also must arrange for, and bear the costs of, adequate insurance coverage for such equipment. In the case of non-expendable equipment, the entity shall maintain a detailed inventory of such equipment. UNODC retains copyright and related intellectual property rights for all material (documents, reports, studies, publications, etc) that result from activities carried out under the present project. Upon written request, at the end of this project, the Governments shall be granted free-of-charge user license over such material. The implementation of UNODC activities under the present project document is subject to the availability of adequate funding, on a yearly basis. Should required funding not be available, UNODC reserves the right to unilaterally terminate its assistance under this document. The present project is subject to oversight/audit by the United Nations Office for Internal Oversight Services and the United Nations Board of Auditors. UNODC will coordinate the implementation of such oversight/audits and will follow up on the implementation of agreed oversight/audit recommendations. The present project document may be modified by written agreement between the parties concerned. 1 Ministry of Foreign Affairs, Latvia (received September 2006) 2 Institute of Health Development, Estonia (received 22 August 2006) 3 The Latvian Prison Administration of the Ministry of Justice: There is no evidence in Latvia in support of the opinion expressed in the sentence (received September 2006). 4, 5 Drug Control Department under the Government of the Republic of Lithuania (received 1 Sept 2006) 6 As described in the UNAIDS policy position paper “Intensifying HIV prevention”, UNAIDS, 2005, and in the UNODC UBW Key result on injecting drug use 7 A preliminary needs assessment mission to all countries was undertaken in July 2006 and national government focal points identified. 8 Ministry of Social Affairs, Estonia (received 22 August 2006) 9 Ministry of Finance will have to agree to that; it is a bigger issue in Estonian context (received 22 August 2006). 10 Ministry of Social Affairs, Estonia: What kind of support? Instrumental, financial…? (Received 22 August 2006) 11; 12 Ministry of Social Affairs, Estonia (received 22 August 2006) 13 Ministry of Social Affairs, Estonia: I agree conceptually, but not with this wording. We cannot guarantee this, unless the current project itself introduces such motivation mechanisms. People in the health-care sector are free to move as they want – what would be their motivation to receive the training, if that will take away their freedom of choosing their own position? The field of HIV and drug use in Estonia is very emotionally stressing and many people develop burnout syndromes – they may cease training…. (Received 22 August 2006) 14 AIDS prevention Centre, Ministry of Health, Latvia: we can’t undertake this responsibility regarding our nominees for training. We propose to remove these regulations from the project or leave it a mutual agreement (received Sept 2006). 15 Ministry of Social Affairs, Estonia: We have to consult Ministry of Finance on that – otherwise I propose you leave it out. We do not normally do this (received 22 August 2006). 16 Ministry of Social Affairs, Estonia: Again, decision beyond MoSA. Ministry of Finance needs to be consulted (received 22 August 2006). Annex I PROJECT BUDGET PROJECT: XEEJ20 DPFO Segment Budget line Description Calendar year Calendar year Calendar year Calendar year Calendar year TOTAL 2006 (4 mths) 2007 2008 2009 2010 1500 Travel in projects 20 000 40 000 40 000 40 000 40 000 180 000 15-99 Total Travel 20 000 40 000 40 000 40 000 40 000 180 000 1100 International Experts – – – – – – 1150 Short-term Intern. Consultants 40 000 60 000 60 000 60 000 60 000 280 000 1300 Admin. Support Personnel 9 500 29 200 29 200 29 200 29 200 126 300 1400 UN Volunteers – – – – – – 1600 Other Personnel Costs – – – – – – 1700 National proj. staff and cons. – – – – – – 19-99 Total Personnel 49 500 89 200 89 200 89 200 89 200 406 300 2100 Sub-Contracts – – – – – – 2200 Grants to institutions 160 000 400 000 300 000 430 000 300 000 1 590 000 29-99 Total Subcontracts 160 000 400 000 300 000 430 000 300 000 1 590 000 3100 Individual fellowships/ Training 130 000 320 000 226 000 220 000 100 000 996 000 3200 Study Tours – – – – – – 3300 In-service training – – – – – – 3400 Group Training – – – – – – 3500 Meetings 80 000 10 000 10 000 10 000 20 000 130 000 39-99 Total Training 210 000 330 000 236 000 230 000 120 000 1 126 000 4100 Expendable equipment 4 000 2 000 2 000 2 000 2 000 12 000 4200 Non-expendable equipment 38 000 4 000 – – – 42 000 4300 Premises 10 000 12 000 12 000 12 000 12 000 58 000 49-99 Total Equipments 52 000 18 000 14 000 14 000 14 000 112 000 5100 Operation and maint. of equip. 24 000 6 000 6 000 6 000 6 000 48 000 5200 Reporting costs 1 000 5 000 1 000 5 000 3 000 15 000 5300 Sundries 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 10 000 5400 General Operating Expenses 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 10 000 59-99 Total Miscellaneous 29 000 15 000 11 000 15 000 13 000 83 000 90-99 Project Subtotal 520 500 892 200 690 200 818 200 576 200 3 497 300 5601 PSC to Reporting Agency 15 600 26 800 20 700 24 500 17 300 104 900 5602 PSC to UNODC – UNODC impl.proj – – – – – – 5603 PSC to UNODC on shared proj. 52 100 89 200 69 000 81 800 57 600 349 700 56-99 Project Support Costs 67 700 116 000 89 700 106 300 74 900 454 600 99-99 Project Total 588 200 1 008 200 779 900 924 500 651 100 3 951 900 UNOV segment Budget line Description Calendar year Calendar year Calendar year Calendar year Calendar year TOTAL 2006 (4 mths) 2007 2008 2009 2010 1500 Travel in projects 5 000 10 000 10 000 10 000 10 000 45 000 15-99 Total Travel 5 000 10 000 10 000 10 000 10 000 45 000 1100 International Experts * 60 000 170 000 170 000 170 000 167 000 737 000 1150 Short-term Intern. Consultants – – – – – – 1300 Admin. Support Personnel – – – – – – 1400 UN Volunteers – – – – – – 1600 Other Personnel Costs ** – – 33 000 – 67 000 100 000 1700 National proj. staff and cons. – – – – – – 19-99 Total Personnel 60 000 170 000 203 000 170 000 234 000 837 000 2100 Sub-Contracts – – – – – 2200 Grants to institutions – – – – – – 29-99 Total Subcontracts – – – – – – 3100 Individual fellowships/Training – – – – – – 3200 Study Tours – – – – – – 3300 In-service training – – – – – – 3400 Group Training – – – – – – 3500 Meetings – – – – – – 39-99 Total Training – – – – – – 4100 Expendable equipment 4200 Non-expendable equipment 4300 Premises 49-99 Total Equipments 5100 Operation and maint. of equip. 5200 Reporting costs 5300 Sundries 3 500 10 500 10 500 10 500 10 500 45 500 5400 General Operating Expenses 59-99 Total Miscellaneous 3 500 10 500 10 500 10 500 10 500 45 500 90-99 Project Subtotal 68 500 190 500 223 500 190 500 254 500 927 500 5601 PSC to Reporting Agency 5602 PSC to UNODC - UNODC impl.proj 8 900 24 800 29 100 24 800 33 100 120 700 5603 PSC to UNODC on shared proj. 56-99 Project Support Costs 8 900 24 800 29 100 24 800 33 100 120 700 99-99 Project Total 77 400 215 300 252 600 215 300 287 600 1 048 200 Grand Project Total 665 600 1 223 500 1 032 500 1 139 800 938 700 5 000 100 Annex II LOGICAL FRAMEWORK XEEJ20 Description Objectively verifiable performance indicators Sources and means of verification Assumptions and risks Overall objective Assist the Baltic countries to halt and reverse the HIV/AIDS epidemics among injecting drug users and in prison settings Decreasing or at least stable HIV prevalence and incidence rates among injecting drug users and prison inmates National surveillance reports WHO/UNAIDS/UNODC epidemiological data The incidence and prevalence data are correct Objective 1 Build national and regional consensus on effective implementation strategies to address HIV/AIDS among injecting drug users and in prisons Countries’ agreement to work together with a common goal Regional committee TOR The goodwill, enthusiasm expressed by governments and cooperation offered, will continue Expected output 1.1 1.1. National HIV/AIDS Strategies and Action Plans amended Countries adopt national HIV/AIDS strategies which include comprehensive HIV/AIDS prevention and care measures for injecting drug users and inmates National HIV/AIDS strategy documents Project reports Objective 2 Increase coverage of comprehensive HIV/AIDS prevention and care services among injecting drug users and in prison settings Increasing number of injecting drug users and inmates are provided with services Independent assessment studies, National survey/ surveillances Expected output 2.1 2.1 Improved institutional and professional capacity to address HIV/AIDS among injecting drug users and in prisons Training/workshops implemented with full participation of key service providers Needs assessment report, Normative guidelines for different target audiences, Training/workshop evaluation reports Expected output 2.2 2.2 Increased access to HIV/AIDS prevention and care services for injecting drug users and in prison settings Increasing number of sites providing comprehensive HIV/AIDS prevention and care services Increasing number of prisons offering comprehensive HIV/AIDS prevention and care services for inmates CSO reports, Independent assessment reports, Surveillance reports Objective 3 Generate and share strategic information to keep the programme on track and to respond appropriately to the rapidly evolving HIV/AIDS epidemics among injecting drug users and in prison settings Annual project progress reports and other strategic info documented and disseminated Publications, meeting reports, media reports Expected output 3.1 3.1 All stakeholders are provided with updated strategic information and analysis concerning HIV/AIDS prevention and care among injecting drug users and in prison settings. Annual project progress reports and other strategic info documented and disseminated Publications, meeting reports, media reports Risk: Non participation of all stakeholders Annex III WORK PLAN XEEJ20 Milestones* Year 1 Year 2 Year 3 Year 4 Year 5 Q 3 Q 4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Objective 1 Output 1.1 X X Objective 2 Output 2.1 X X X X X X X X X X Output 2.2 X X X X X X X X X X X Objective 3 Output 3.1 X X X X X X X X X * Time-bound key achievements, which allow review while project implementation is in progress. A more detailed work plan should also be put together by project management. Annex IV TERMS OF REFERENCE Project No.: XEE/J20 Project Title: HIV/AIDS prevention and care among injecting drug users and in prison settings in Estonia, Latvia and Lithuania Title of the Post: Regional Project Manager (L3) Duty Station: Vilnius, Lithuania Duration of Assignment: 12 months (with possibility of extension) Duties and responsibilities Under the direct supervision and technical guidance of the Global Coordinator for HIV/AIDS at UNODC Vienna, the Regional Project Manager will be responsible for the day-to-day management and implementation of the project. S/he will also provide technical guidance on HIV/AIDS prevention and care among injecting drug users and in prison settings to the Governments of Estonia, Latvia and Lithuania and civil society organizations. UNODC Europe and West/Central Asia Section (EWCAS) will provide the overall substantive and policy guidance to the Regional Project Manager, including advise on adherence with the standard project implementation, reporting and monitoring functions. The Regional Project Manager will also, in collaboration with the UN Theme Groups and UN Country Teams on AIDS, strengthen national capacities to develop and implement strategies that deal effectively with HIV/AIDS prevention and care among injecting drug users and in prisons. Specifically, the incumbent will • Develop work-plans relating to the delivery of project activities and related monitoring and evaluation and establishing National and Regional Project Steering Committees consisting of high level decision makers and a Technical Working Group involving all relevant stakeholders at the Regional level; • Assist the Governments of Estonia, Latvia and Lithuania and civil society organizations in assessing training needs and building national capacity for enhanced policy development, coordination, service delivery, sound monitoring and evaluation with regard to HIV/AIDS prevention and care among injecting drug users and in prison settings; S/he will also organise and participate as a resource person in advocacy meetings, round-tables, training workshops and other meetings related to specific HIV/AIDS issues; • Function as a focal point with UNAIDS as well as with other cosponsors and key partners on issues related to prevention and care of HIV/AIDS among injecting drug users and in prison settings and represent UNODC in the technical working group, inter-agency task force, UN theme group on HIV/AIDS, UN Country Team on AIDS, UNDAF and other relevant forums; • In collaboration with the UNAIDS Theme Group and other partners, s/he will maximize the learning from the project, feeding such learning directly into policy developments and strategic planning efforts. S/he will also review, analyze, and evaluate technical reports and other relevant materials on the state of the art of prevention and care of HIV/AIDS among injecting drug users and in prison settings and facilitate dissemination of good practices; • Contribute to the development of programme and grant proposals, including for the Global Fund and the World Bank, to determine their technical soundness and appropriateness in the context of HIV/AIDS among injecting drug users and in prison settings. • Prepare reports such as reports to the HQs, Governments and donor on the progress of the project and other related issues. • Be responsible for overall budget planning, monitoring and authorizing withdrawal of funds from UNDP for the implementation of project activities. Competencies Professionalism – Expert knowledge and command of planning, programming, budgeting, financial management and other relevant administrative policies; Leadership – Proven supervisory ability and technical leadership; Ability to establish and maintain effective working relations both as a team member and team leader; Planning and organizing – Ability to establish priorities and to plan, coordinate and monitor own work plan and those under his/her supervision; Communication – Proven and sustained communication (verbal and written) skills, including ability to prepare reports and conduct presentations by clearly formulating positions on issues, articulating options concisely conveying the maximum necessary information, making and defending recommendations; Teamwork – Proven interpersonal skills and the ability to work in a multi-cultural, multi-ethnic environment with sensitivity and respect for diversity. Skills and qualifications Education Advanced university degree or equivalent in social science, public health, or in another relevant discipline. Work experience Relevant working experience nationally and internationally, as well as social science/criminological and research experience. At least 7 years of experience in the field of HIV/AIDS prevention and care, including experience in management, research, monitoring and evaluation and policy analysis. Knowledge of the UN System, particularly the UNAIDS system is essential. Language proficiency Excellent command of English, with proven drafting skills, and proficiency in one of the Baltic languages. Annex V STANDARD SUPPLEMENTAL PROVISIONS TO THE UNODC PROJECT DOCUMENT Standard annex to project documents for use in countries which are not parties to the Standard Basic Assistance Agreement (SBAA) Standard Text: Supplemental Provisions to the Project Document: The Legal Context General responsibilities of the Government, UNODC and the executing agency 1. All phases and aspects of UNODC assistance to this project shall be governed by and carried out in accordance with the relevant and applicable resolutions and decisions of the competent United Nations organs and in accordance with UNODC’s policies and procedures for such projects, and subject to the requirements of the UNODC Monitoring, Evaluation and Reporting System. 2. The Government shall remain responsible for this UNODC-assisted development project and the realization of its objectives as described in this Project Document. 3. Assistance under this Project Document being provided for the benefit of the Government and the people of (the particular country or territory), the Government shall bear all risks of operations in respect of this project. 4. The Government shall provide to the project the national counterpart personnel, training facilities, land, buildings, equipment and other required services and facilities. It shall designate the Government Co-operating Agency named in the cover page of this document (hereinafter referred to as the “Co-operating Agency”), which shall be directly responsible for the implementation of the Government contribution to the project. 5. The UNODC undertakes to complement and supplement the Government participation and will provide through the Executing Agency the required expert services, training, equipment and other services within the funds available to the project. 6. Upon commencement of the project the Executing Agency shall assume primary responsibility for project execution and shall have the status of an independent contractor for this purpose. However, that primary responsibility shall be exercised in consultation with UNODC and in agreement with the Co-operating Agency. Arrangements to this effect shall be stipulated in the Project Document as well as for the transfer of this responsibility to the Government or to an entity designated by the Government during the execution of the project. 7. Part of the Government’s participation may take the form of a cash contribution to UNODC. In such cases, the Executing Agency will provide the related services and facilities and will account annually to the UNODC and to the Government for the expenditure incurred. (a) Participation of the Government 1. The Government shall provide to the project the services, equipment and facilities in the quantities and at the time specified in the Project Document. Budgetary provision, either in kind or in cash, for the Government’s participation so specified shall be set forth in the Project Budgets. 2. The Co-operating Agency shall, as appropriate and in consultation with the Executing Agency, assign a director for the project on a full-time basis. He shall carry out such responsibilities in the project as are assigned to him by the Co-operating Agency. 3. The estimated cost of items included in the Government contribution, as detailed in the Project Budget, shall be based on the best information available at the time of drafting the project proposal. It is understood that price fluctuations during the period of execution of the project may necessitate an adjustment of said contribution in monetary terms; the latter shall at all times be determined by the value of the services, equipment and facilities required for the proper execution of the project. 4. Within the given number of man-months of personnel services described in the Project Document, minor adjustments of individual assignments of project personnel provided by the Government may be made by the Government in consultation with the Executing Agency, if this is found to be in the best interest of the project. UNODC shall be so informed in all instances where such minor adjustments involve financial implications. 5. The Government shall continue to pay the local salaries and appropriate allowances of national counterpart personnel during the period of their absence from the project while on UNODC fellowships. 6. The Government shall defray any customs duties and other charges related to the clearance of project equipment, its transportation, handling, storage and related expenses within the country. It shall be responsible for its installation and maintenance, insurance, and replacement, if necessary, after delivery to the project site. 7. The Government shall make available to the project – subject to existing security provisions – any published and unpublished reports, maps, records and other data which are considered necessary to the implementation of the project. 8. Patent rights, copyright rights and other similar rights to any discoveries or work resulting from UNODC assistance in respect of this project shall belong to the UNODC. Unless otherwise agreed by the Parties in each case, however, the Government shall have the right to use any such discoveries or work within the country free of royalty and any charge of similar nature. 9. The Government shall assist all project personnel in finding suitable housing accommodation at reasonable rents. 10. The services and facilities specified in the Project Document which are to be provided to the project by the Government by means of a contribution in cash shall be set forth in the Project Budget. Payment of this amount shall be made to the UNODC in accordance with the Schedule of Payments by the Government. 11. Payment of the above-mentioned contribution to the UNODC on or before the dates specified in the Schedule of Payments by the Government is a prerequisite to commencement or continuation of project operations. (b) Participation of the UNODC and the executing agency 1. The UNODC shall provide to the project through the Executing Agency the services, equipment and facilities described in the Project Document. Budgetary provision for the UNODC contribution as specified shall be set forth in the Project Budget. 2. The Executing Agency shall consult with the Government and UNODC on the candidature of the Project Manager a/ who, under the direction of the Executing Agency, will be responsible in the country for the Executing Agency’s participation in the project. The Project Manager shall supervise the experts and other agency personnel assigned to the project, and the on-the-job training of national counterpart personnel. He shall be responsible for the management and efficient utilization of all UNODC-financed inputs, including equipment provided to the project. 3. The Executing Agency, in consultation with the Government and UNODC, shall assign international staff and other personnel to the project as specified in the Project Document, select candidates for fellowships and determine standards for the training of national counterpart personnel. 4. Fellowships shall be administered in accordance with the fellowships regulations of the Executing Agency. 5. The Executing Agency may, in agreement with the Government and UNODC, execute part or all of the project by subcontract. The selection of subcontractors shall be made, after consultation with the Government and UNODC, in accordance with the Executing Agency’s procedures. 6. All material, equipment and supplies which are purchased from UNODC resources will be used exclusively for the execution of the project, and will remain the property of the UNODC in whose name it will be held by the Executing Agency. Equipment supplied by the UNODC shall be marked with the insignia of the UNODC and of the Executing Agency. 7. Arrangements may be made, if necessary, for a temporary transfer of custody of equipment to local authorities during the life of the project, without prejudice to the final transfer. 8. Prior to completion of UNODC assistance to the project, the Government, the UNODC and the Executing Agency shall consult as to the disposition of all project equipment provided by the UNODC. Title to such equipment shall normally be transferred to the Government, or to an entity nominated by the Government, when it is required for continued operation of the project or for activities following directly there from. The UNODC may, however, at its discretion, retain title to part or all of such equipment. 9. At an agreed time after the completion of UNODC assistance to the project, the Government and the UNODC, and if necessary the Executing Agency, shall review the activities continuing from or consequent upon the project with a view to evaluating its results. 10. UNODC may release information relating to any investment oriented project to potential investors, unless and until the Government has requested the UNODC in writing to restrict the release of information relating to such project. Rights, Facilities, Privileges and Immunities 1. In accordance with the Agreement concluded by the United Nations (UNODC) and the Government concerning the provision of assistance by UNODC, the personnel of UNODC and other United Nations organizations associated with the project shall be accorded rights, facilities, privileges and immunities specified in said Agreement. 2. The Government shall grant UN volunteers, if such services are requested by the Government, the same rights, facilities, privileges and immunities as are granted to the personnel of UNODC. 3. The Executing Agency’s contractors and their personnel (except nationals of the host country employed locally) shall: (a) Be immune from legal process in respect of all acts performed by them in their official capacity in the execution of the project; (b) Be immune from national service obligations.