Legislator Case Law & Legislation
12790651 EE

Kõue Vallavolikogu — Habaja lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 43, 494

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Kõue Vallavolikogu — Habaja lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 43, 494

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 37, koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõige 1 ja lõige 3, Kõue Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kinnitada Habaja lasteaia juurdelisatud arengukava aastateks 2006 - 2009. 2. Käesolev määrus jõustub 20. juulist 2006. a. Volikogu esimees Toivo TRUSS Kinnitatud Kõue Vallavolikogu 13. juuli 2006. a määrusega nr 16 HABAJA LASTEAIA A R E N G U K A V A SISSEJUHATUS 1. Habaja Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Habaja Lasteaia arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. 3. Lasteaias tegutseb pedagoogiline nõukogu, hoolekogu ja kehtib põhimäärus. 4. Antud arengukava on koostatud koostöös lasteaia personali, hoolekogu ja lastevanematega. 1 ÜLDANDMED 1.1. Lasteaia asukoht ja eripära Habaja Lasteaed asub Harjumaal Kõue vallas Habaja külas. Asukoht on soodne, sest enamus lapsi elavad Habaja külas või lähikülades. Habaja küla ümbritsevad suured metsad ja põllud. Lastega on võimalus viibida palju looduses, tutvuda maaelu ja –töödega, õppida tundma kodukoha taimi ja loomi Lasteaia taga asub tiik, mida ümbritsevad suured vanad puud. Lasteaia mänguväljak on kaasaegne, eakohane ja turvaline. Õueala kaunistavad õunapuud. Lasteaia lähedal asuvad spordiväljak ja laululava, mida lasteaed saab kasutada erinevate tegevuste läbiviimiseks. 1.2. Lasteaia ajalugu Habaja lasteaed on asutatud 1958. aastal kahe rühmalisena. Mõne aasta pärast (1966.a.) tehti lasteaiale juurdeehitus ja avati veel kaks rühma, lasteaias oli siis pea 70 last. Lapsi käis tol ajal Kaiust, Ardust, Vaidast, Kuivajõelt, Kuimetsast ja Kõuelt. Lasteaias olid avatud ka öörühmad. Habaja Lasteaed on lühikest aega tegutsenud ka eralasteaiana ühe rühmaga. See oli 1991. aastal. Kõue valla alluvusse läks lasteaed 1992. aastal. Lasteaed tegutses ühe liitrühmaga 1996. aastani, siis avati teine liitrühm. Kahe rühma jagu lapsi on jagunud tänaseni. 1.3. Lasteaia renoveerimine 2002. aastal alustati lasteaia renoveerimisega küla raamatukogu jaoks. Lasteaed loobus 3 ruumist, kuhu kolis Habaja küla raamatukogu. Samal aastal sai terve hoone uue plekk-katuse. 2003. aastal alustati lasteaia renoveerimisega. Uue ilme sai maja nii seest kui ka väljast (projekt hasartmängumaksu nõukogusse). 2005. aastal soetati lasteaiale uus kaasaegne ja turvaline mänguväljak (projekt hasartmängumaksu nõukogusse). Samal aastal tehti haljastustöid lasteaia õuealal – ehitati uus jalgtee ja -värav ning autodele parkla. 1.4. Lasteaia traditsioonid Kuna lasteaed on aastatelt üsna eakas, siis on asutusel välja kujunenud ka kindlad traditsioonid. Lastega koos tervitatakse iga aasta-aja algust – pööripäevade tähistamist erinevate tegelastega. Jõulukuul külastatakse jõulumaad või vaadatakse nukuteatris jõuluetendust. Spordipäevad toimuvad lasteaias, küla spordiväljakul ja ka Harmi Põhikooli võimlas. Suurt tähelepanu pööratakse terviseedendamisele: tähistatakse leivapäeva ja südamenädalat. Selleks, et koostöö lastevanematega laabuks, korraldab lasteaed õppeaasta jooksul mitu üritust ka vanematele: isade - ja emadepäeva tähistamine, jõulupidu, lasteaia lõpupidu. Lisaks veel lastevanemate koosolekud ja koolitused. Ühised ettevõtmised toimuvad ka Ardu lasteaiaga: külastatakse vastastikku teatrietendusi ja lustime volbrilõkke ümber. 1.5. Tegutsemine väljaspool lasteaeda Lasteaed korraldas 2003. aastal lastevanemate seas logo konkursi. Konkursi eesmärk oli saada lasteaiale iseloomulik logo. Lasteaial on oma logo. Lasteaed tähtsustab osalemist erinevates projektides/konkurssidel, mis on lasteaia mudilastele jõukohased. Lasteaed osaleb suure huviga eelkõige oma koduvalla üritustel: · „Kõue Noor Laulja“, Harmi Põhikooli eestvedamisel · „Comenius 1“ – koolide koostöö, on rahvusvaheline projekt, kus osaletakse koostöös Harmi Põhikooli algklassidega · omaloomingukonkurss H.C.Anderseni 200. aastapäeva tähistamiseks, mille korraldas Ardu raamatukogu Käime kogemusi hankimas ka kaugemates lasteaedades: · „Karsumm 2“ laste teatripäev Kiil lasteaia eestvedamisel. Meie koolieelikud etendasid lavastuse „Naeris“ Mudilased on osalenud erinevatel joonistusvõistlusel · „Metsapostkaart“, mille korraldas Aegviidu loodusmaja · „Saada jõulukaart postiga“, mille korraldas AS Eesti Post 2. LASTEAIA ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 2.1. Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja indikaatorid Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1)Strateegiline juhtimine; 1.1. arengukava 1.2. aasta tegevuskava 1.3. sisehindamine 2) Personali juhtimine ja koostöö; 2.1. personali arendamine 2.2. koostöö 3) Õpikeskkonna kujundamine 3.1. turvalisus 3.2. ruumid ja maa-ala 3.3. Õpivõimaluste mitmekesistamine 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine 4.1. lasteasutuse õppekava üldosa 4.2. rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine 4.3. õpetamine, kasvatamine 4.4. mängimine, õppimine 5) Laste toetamine 5.1. lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine 5.2. laste toetamine 6) Haridustulemuse saavutamine 6.1. koolivalmidus 2.2. Lasteasutuse missioon Lasteaia kõikide töötajate missiooniks on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja: 1) luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; 2) soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks; 3) toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; 4) toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. 2.3. Lasteaia visioon ja strateegilised eesmärgid Lasteaia visioon: Habaja Lasteaias valitseb lapsesõbralik, turvaline keskkond, kus lapsed saavutavad kooliminekuks vajaliku sotsiaalse, vaimse ja füüsilise küpsuse, ta on perekonda toetav asutus, mis on avatud kõigile muutustele ja uutele ideedele. Lasteaia strateegilised eesmärgid on: 1. Strateegiline juhtimine 2. Personali juhtimine ja koostöö 3. Õpikeskkonna kujundamine 4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 5. Laste toetamine 6. Haridustulemuse saavutamine Lasteaia visioon annab kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et täita missiooni. Kogu personali ülesandeks on järjepideva arendustegevuse kaudu kujundada lasteaed selliseks nagu seda kirjeldab lasteaia visioon. Lasteaia visioon on erinevates lasteaia valdkondades alljärgnev: 2.4. Strateegiline juhtimine Lasteaias toimub süstemaatiline arendustegevus. Lasteaia arendustegevuse aluseks on arengukava. Lasteaia arengukava määrab lasteaia visiooni lapse arengust lähtuvalt, lasteaia personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse lasteaias järjepidevalt sisehindamisetulemustest. Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning aasta tegevuskava kavandamisel lähtutakse lasteaia sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab lasteaia eesmärgistatud tegevuse. Sisehindamise käigus analüüsitakse lasteaias põhitegevuste tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on aluseks lasteaia tegevuse parendamisel. Sisekontroll lasteaias tagab personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Lasteaia juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid. 2.5. Personali juhtimine ja koostöö Personali täienduskoolituse kavandamine lasteaias tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest. Täienduskoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Lasteaias hinnatakse süstemaatiliselt täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Lasteaias on toimiv personali tunnustamissüsteem. Pedagoogiline personal ja lapsevanemad osalevad lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel.Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on lasteaias süsteemne. 2.6. Kasvukeskkonna kujundamine Lasteaia personal on kujundanud lasteaias vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna. Igal lapsel on koht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Lasteaia õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning lasteaia maa-ala on heakorrastatud. Lasteaias on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tegevuste ettevalmistamisel ning pedagoogid kasutavad vahest IT-vahendeid tegevustes. Lasteaias on olemas alternatiivsed õppevahendid ja –materjalid. 2.7. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Lasteasutuse õppekava üldosa on koostatud lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab lasteaia eripära.Lasteasutuse õppekava arendamisel lähtutakse õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtuvad pedagoogid lasteaia raamõppekavast ja laste eripärast. Lasteaia pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Pedagoogid kujundavad lastes iseseisvalt toimetuleku oskusi, koostööoskusi ning suunavad lapsi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodeid lähtuvalt laste individuaalsusest. Lapsed on tegevustes aktiivsed õppijad. Mäng on õppe- ja kasvatusprotsessi olulisim osa. 2.8. Laste toetamine Lasteaias on toimiv laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem.Lasteaias rakendatud tugisüsteemid tagavad laste toetamise. Lastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialisti (logopeedi) nõustamine. Lasteaias lähtutakse tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist. 2.9. Haridustulemus Lapsed on omandanud arengu eeldatavad tulemused. 2.10. Hetkeseis ja arengueeldused Lasteasutuse hetkeseisu analüüsimiseks ja arengueelduste määratlemiseks viidi läbi swot analüüs. Swot analüüsi tegid nii lasteaia töötajad kui ka lapsevanemad. Swot analüüs viidi läbi 2006. aastal. Lasteaia personal TUGEVAD KÜLJED NÕRGAD KÜLJED Normaalsed palgad (ped.kaader) Väikesed palgad (halduspersonal) Laste arv rühmades väike Laste arv lasteaias väike Lasteaial oma õunaaed Lasteaia õunaaed meelitab territooriumile võõraid Lasteaial oma autoparkla, uus jalgtee Deformeerunud piirdeaed Lasteaia asukoht soodne Puuduvad lumetõkked katusel Lasteaia mänguväljak kaasaegne/turvaline Lasteaial üks garderoob ja magamistuba Lasteaial suur territoorium Vähene transpordi kasutamise võimalus (väljasõidud lastega) Renoveeritud maja Lasteaia vee -ja küttesüsteem ei toimi normaalselt Sõbralik kollektiiv Õpetajatel puudub arvuti Haritud pedagoogid, püsiv kaader Lasteaia ruumide sisustus kaasaegne Lasteaial oma logopeed Sotsiaaltoetused vallast abivajavatele peredele Harmi kooli võimla kasutamise võimalus Perearsti kabineti lähedus lasteaiale ÜMBRITSEVA KESKKONNAVÕIMALUSED ÜMBRITSEVA KESKKONNA OHUD Lasteaeda ümbritseb mitmekesine loodus Kose maantee lähedus Küla staadioni/laululava kasutamine Tiikide lähedus Raamatukogu lähedus Vabariigi hariduspoliitika Tallinna linnale suhteliselt lähedal Noorte perede vähesus Lasteaia saali kasutamine külainimeste poolt Küla saun lasteaia territooriumil Huviringide töö Töökohtade vähesus piirkonnas Osalemine erinevates (rahvusvahelistes) projektides Lapsevanemad TUGEVUSED NÕRKUSED Väike kollektiiv Piirkonnas laste arv väheneb. Hea ettevalmistus kooliks Osade pedagoogide ja lasteaiatöötajate suhtumine lapsevanematesse. Praktiline mänguplats Lasteaia lähedal asuv “Tiigi” baar Tugev juhataja Lasteaia väiksus, lasteaia asukoht materiaalses mõttes-valla ääremaal, lasteaial võib nii mõnigi asi jääda kättesaamatuks just rahapuudusel. Väga palju tegelusi Puudub riiete ja jalanõude kuivatamise koht, võiks olla rohkem individuaalset õpet, lasteaia hoone katusel puuduvad lumetõkked Tugev õppetöö Laste arv rühmas võiks olla väiksem Mõnusad üritused Koduse mänguasja toomine lasteaeda majasiseselt lahti rääkimata: üks kasvataja lubab, teine mitte Hea asukoht-lapse kodule ligidal Lasteaia esiku põrand on vaipkatteta Lasteaia väiksus (kollektiiv), maakoht, roheline keskkond Lapsed sooviksid rohkem muusikaga seotud liikumistegevusi, sporditegevusi Meeldiv õhkkond, head mängimisvõimalused, väga tore ja aktiivne muusikaõpetaja Kasvatajad võiksid aeg-ajalt rohkem tähelepanu pöörata oma rühma lastele Piisavalt suur õueala, looduskeskkond Puhas ja hoolitsetud keskkond, laste tööd pannakse alati välja, huvitava ülesehitusega peod, teated on alati üleval, õpetajad on heas tujus lapsi vastu võtmas, lastele õpetatakse ka rühmas (mitte ainult muusikategevuses) liisusalme ja lühikesi laulukesi Rühmad on väikesed, keskkond mõnus ja kodune Lasteaed hubane, kodune; saan õpetajaga rääkida oma lapsest, siis kui vajadus on; infovahetus õpetajaga on päris hea Swot analüüsist lähtuvalt on lasteaia arengueeldusteks: · laste väike arv rühmades – individuaalne lähenemine igale lapsele; · haritud pedagoogid, eripedagoogi olemasolu, püsiv kaader; · hea ettevalmistus kooliks; · renoveeritud maja, kodune ja sõbralik mikrokliima, kaasaegne sisustus; · huvialaringi toimumine. Arvestades neid arengu eeldusi ja ümbritsevast keskkonnast tulenevaid võimalusi on meie arengusuunad: · tagada heal tasemel läbiviidav õppe- ja kasvatustöö; · tagada hea koostöö Kõue vallavalitsusega; · osaleda julgelt erinevates projektides (ka rahvusvahelistes); · tagada õpetajate valmisolek uuendusteks ja enesetäienduseks; · viia ellu lasteaia visioon 2.11. Õppeaastate prioriteedid Õppeaastate prioriteedid on määratletud lasteaia arengukavas kõikide arendamist vajavate valdkondade lõikes igale indikaatorile. See tagab lasteaias kõikehõlmava arendustegevuse lasteaia personali ees seisvate eesmärkide saavutamisel. Õppeaastate prioriteedid on toodud iga indikaatori kohta prioriteetsete tegevustena peatükis IV. Tegevuskava kolmeks aastaks, alapunktis 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. 3. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 3.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 3.1.1. Strateegiline juhtimine Indikaator: Arengukava Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Arengukava uuendamine Uuendatud arengukava x x x La eelarve juhataja 2. Arengukava kajastamine koduleheküljel Arengukava kättesaada-vus kodulehekül-jel x x x x La eelarve juhataja Indikaator: Aasta tegevuskava Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Aasta tegevuskava koostamine ja kinnitamine Kinnitatud aasta tegevuskava x x x La eelarve juhataja 2. Lasteaia õppe-ja kasvatustegevuste analüüs Lasteaia õppe-ja kasvatustegevuste analüüsi kokkuvõte x x x La eelarve juhataja Indikaator: Sisehindamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Sisehindamis-süsteemi väljatöötamine Kinnitatud sisehindamis-süsteem x La eelarve juhataja 2. Sisehindamis-süsteemi parendamine Muudatused sisehindamis- süsteemis x x x x La eelarve juhataja 3. Sisehindamise läbiviimine Sisehindamise akt x x x x x x La eelarve juhataja 4. Sidusgruppide rahulolu uuringu läbiviimine Rahulolu- uuringute aruanded x x x La eelarve juhataja 3.1.2. Personali juhtimine ja koostöö Indikaator: Personali arendamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolituskava väljatöötamine Koolituskava x x x La eelarve juhataja 2. Tunnustus-süsteemi parendamine Muudatused tunnustus-süsteemis x x La eelarve juhataja 3. Töötajate kvalifikatsi-ooni tõstmine täienduskoolituse kaudu Kvalifitseeritud töötajad x x x x x La eelarve juhataja 4. Töötajate seas viia läbi tulemusküsitlused Töötajad oskavad end analüüsida. x x x La eelarve juhataja Indikaator: Koostöö Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Kodulehekülje kasutamise aktiviseeri-mine Kodulehekülge kasutatakse aktiivselt x x x La eelarve juhataja 2. Lastevanemate koolituse korraldamine Koolitus lastevanema- tele kindlal teemal x x x x La eelarve juhataja 3. Koostöö valla teiste (haridus) asutustega Ühised üritused/ õppepäevad x x x La eelarve juhataja 4. Lastevanemate nõustamine Tagasiside vanematelt x x x x x La eelarve juhataja 5. Koostada vanematele temaatiline voldik Voldik vanemale kindlal teemal x x x x La eelarve juhataja 6. Ankeetküsitlus vanematele rahulolu uurimiseks Tulemused vanemate rahulolu kohta x x x La eelarve juhataja 3.1.3. Kasvukeskkonna kujundamine Indikaator: Turvalisus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Lasteaia töötajate teadmiste tõstmine esmaabi valdkonnas Lasteaia töötajad on läbinud esmaabi kursused x La eelarve juhataja 2. Tuletõrjesigna-lisatsiooni paialdamine Paigaldatud tuletõrje- signalisatsioon La eelarve Majan. Juhataja 3. Lumetõkete paigaldamine hoone katusele Turvaline õueala lastele x La eelarve Majan. juhataja Indikaator: Ruumid ja maa-ala Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Lasteaia territooriumi piirimine Lasteaia õueala ümbritseb turvaline piirdeaed x Projekt/ KOV Juhataja/ majan. Juhataja 2. Lasteaia mänguväljaku vahendite hooldamine/ parandamine Lasteaia mänguväljaku vahendid on turvalised x x x x x La eelarve Majan. Juhataja 3. Lasteaia õueala heakorrastamine Lasteaia õueala on heakorrastatud x x x x x x La eelarve Juhataja/ majan. Juhataja 4. Lasteaia siseruumide sisustuse kaasajastamine Lasteaia siseruumid on lapsele turvalised x x x x x x La eelarve Juhat./ majan. juhat 5. Jalgratta statiivide ostmine Laste jalgratastele on hoidlad x La eelarve Juhataja Majan. Juhataj 6. Laste riiete/jalatsite kuivatamise kapi ostmine Laste riideid/ jalatseid on hea kuivatada x La eelarve Juhataja Majan. Juhataja 7. Telefoni ostmine Lasteaias on telefon ka personali puhketoas x La eelarve juhataja 8. Veeboileri ostmine Mahukam veeboiler x La eelarve Majan. juhataja 9. Lasteaia õueala vahendite uuendamine (liivakast, liiv) Uuendatud õueala vahendid x x x La eelarve Majan. juhataja Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Arvutivõrgu uuendamine Uus arvuti õpetajatele x La eelarve juhataja 2. Õppevahendi- te pidev uuendamine Kaasaegsete ja vajalike õppevahendite olemasolu x x x x x x La eelarve juhataja 3. Võimaldada lastele huvitegevust Rahvatantsu-ringi toimumine x x x x x x La eelarve juhataja 4. Vanema rühma nukunurga uuendamine Mitmekesine ja huvitav nukunurk x LA eelarve 4. Televiisori ja videomaki ostmine Loodus- ja õppefilmide vaatamise võimalused x La eelarve Majan. juhataja 3.1.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Indikaator: Lasteasutuse õppekava üldosa Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Lasteaia õppekava uuendamine Uuendatud lasteaia õppekava x La eelarve juhataja 2. Innustada õpetajaid osalema lastega erinevates projektides Mitmekülgneja huvitav tegevus x x x x x x La eelarve ja projektid juhataja 3. Võimaldada lastele rohkem individuaalset õpet Arenenud mälu, taju, tähelepanu, mõtlemine x x x x x La eelarve juhataja Indikaator: Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Õpetajate töökavade uuendamine Uuendatud rühmade kuu- ja aasta töökavad x x La eelarve juhataja 2. Koolitus: Õpetaja töö planeerimine lähtuvalt lapse eripärast Pedagoog on läbinud koolituse x x La eelarve juhataja 3. Rühma dokumentide täitmise kontroll Rühma dokumendid on korrektselt täidetud x x x La eelarve juhataja 4. Huviringide töö Lasteaia ruumides tegutseb rahvatantsuring x x x x x x La eelarve KOV juhataja Indikaator: Õpetamine, kasvatamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolitus Individuaalse õppekava koostamine Pedagoogid läbivad koolituse täies mahus x x La eelarve juhataja Indikaator: Mängimine, õppimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Mäng on õppetegevuse tähtsaim osa Õppetegevused toimuvad läbi mängu x x x x x x La eelarve juhataja 2. Laste vabamängu vaatlemine, dokumenteerimine Laste vabamängu analüüs x x x La eelarve juhataja 3. Koolitus Rollimängud lasteaias Pedagoogid läbivad koolituse täies mahus x x 3.1.5. Laste toetamine Indikaator: Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Lapse arengu analüüsi korra väljatöötamine Lapse arengu analüüsi kord l/a õppekavas x x La eelarve juhataja 2. Lapse arengu analüüsi tabelite täitmine Esitatud kirjalik hinnang lapse arengule x x x x x x La eelarve juhataja 3. Koolitus „Arenguvestlus lapsevanemaga“ Kaks pedagoogi läbivad koolituse x x La eelarve juhataja 4. Arenguvestluste läbiviimine lastevanema-tega nende soovil Arenguvestlused lastevanematega x x x La eelarve juhataja Indikaator: Laste toetamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Erivajadustega lastele tugisüsteemide loomine Erivajadustega lastel on indiv.õppekava x x x La eelarve KOV juhataja 2. Võimaldada vanematele spetsialisti (logopeedi) nõustamist Logopeed nõustab vajadusel lapsevanemaid x x x x x x La eelarve juhataja 3.1.7. Haridustulemus Indikaator: Koolivalmidus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2008/ 2009 Kokku kulu Finan- tseerimise allikas Vas-tutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolivalmiduse uuring lasteaias Logopeed ja õpetajad testivad laste koolivalmidust x x x La eelarve juhataja 2. Tagasiside saamine koolist Koostöö kooli algklassiõpetajatega x x x La eelarve juhataja 3. Koolivalmiduse omandamine Lapsed on omandanud raamõppekavas kehtest eeldatavad tulemused x x x x x x La eelarve õpetajad 4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Antud arengukava tuleb pidevalt edasi arendada, kaasates protsessi lasteaia hoolekogu, vallavolikogu, õpetajaid ja lapsevanemaid. Arengukava täitmist analüüsitakse iga aasta kevadel ja täiendatakse iga aasta augustis. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed järjepidevalt sisehindamistulemustest. Arengukava kinnitab Kõue valla volikogu.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →