Vinni Vallavolikogu — Vinni-Pajusti Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 44, 509

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 ja Vinni Vallavolikogu 04.07. 2001 määruse nr 12 «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» alusel. § 1 Vinni - Pajusti Gümnaasiumi arengukava kinnitamine (1) Kinnitada Vinni - Pajusti Gümnaasiumi arengukava aastateks 2007 - 2011 ( juurde lisatud ). § 2 Rakendussätted (1) Määrus jõustub 08.veebruaril 2007. Volikogu esimees Meelis MAINE Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 01.02.2007 määrusega nr 2 VINNI - PAJUSTI GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2007 - 2011 Vinni 2007 Arengukava (2007 – 2011) Vinni-Pajusti Gümnaasiumi MISSIOON Ettevalmistus eluks tahte ja töökuse läbi Vinni-Pajusti Gümnaasium VISIOON Vinni – Pajusti Gümnaasium - on jätkusuutlik kool; - tagab hariduse omandamiseks võrdsed võimalused kõikidele õpilastele; - on avatud muutustele hariduses ja ühiskonnas; - väärtustab kultuuri, haridust, oskusi, töökust ja tahet, saavutamaks edu nii järgmises kooliastmes kui ka elus; - on turvalise õpikeskkonnaga. Vinni-Pajusti Gümnaasium on konkurentsivõimeline kool. Põhieesmärgid aastaks 2011 1. Vinni-Pajusti Gümnaasium on täielikult remonditud ja lastele on loodud eeskujulik õpikeskkond. 2. Igale lapsele on olemas tema võimetele vastav õpivorm ja tugiteenused (tugiõpe, individuaalõpe, koduõpe, parandusõpe, logopeediline teenindus, psühholoogiline ja sotsiaalne nõustamine). 3. Kool annab jätkuvalt head haridust ja väärtustab headust, inimlikkust, töökust, kohusetunnet ja ausust. 4. Lõpetajad saavad edukalt hakkama järgmises kooliastmes. 5. Vinni-Pajusti Gümnaasium on e-kool. 6. Koolil on õpilaskodu. 7. Vinni-Pajusti Gümnaasium on jätkusuutlik kool. 8. Kool väärtustab töökasvatust. Kooli üldised arengusuunad lähemaks• 5-10 aastaks (eesmärkide lahtiseletus). 1. Vinni –Pajusti gümnaasium on täielikult remonditud ja lastele on loodud eeskujulik õpikeskkond. Igas klassis on: • grafoprojektor ja ekraan; • uued pingid ja toolid; • aknakatted (rulood); • sülearvuti (laptop); • 2 kaasaegse tehnikaga varustatud õppimiskeskust (videoprojektorid, ekraanid, grafoprojektorid, telerid, arvutid jne); • raamatukogul on lugemissaal ja kõik võimalused arvutiga töötamiseks. 2. Igale lapsele on olemas tema võimetele vastav õpivorm ja tugiteenused: • õpiabi - k. 8.00-15.30 (kasvataja abistab õppetöös mahajääjaid); • individuaalõpe - õpilastele, kes ei suuda õppida oma klassiruumis (segavad kaaslasi ja õpetajat); • koduõpe - kasvatusraskustega ja ajutiselt haigetele lastele; • parandusõpe - tugiõpe mõnes põhiaines 1- 4 korda nädalas vastavalt vanuseastmele; • logopeediline teenindus - kõneravi 1.- 6. klassile ja individuaalselt 7.- 12. kl. õpilastele; • sotsiaalpedagoogi teenindus - lastevanemate ja laste nõustamine, side kodudega, sotsiaalsete probleemide lahendamine; • psühholoogi teenindus - õpilaste ja vanemate nõustamine psühholoogilistes probleemides; • individuaalne õppekava - õpiraskustega lastele ühes või mitmes aines; • tasandusklass - õpiraskustega lastele põhikooli ulatuses; • aineõpetaja konsultatsioonid ja õpilaste järelevastamised (igal õpetajal on planeeritud aeg konsultatsioonideks ja õpilasel on õigus saada õpiabi); • töö võimekate lastega - ettevalmistus konkurssideks, võistlusteks, olümpiaadideks, osalemine projektides; • tugiõpe - ettevalmistus riigieksamiteks. 3. Kool annab jätkuvalt head haridust ja väärtustab headust, inimlikkust, töökust, kohusetunnet ja ausust: • sõna- ja seaduskuulekuse kasvatamine(reeglitest, määrustest, eeskirjadest kinnipidamine); • klassijuhatajatunni tulemuslikkuse tõstmine; • klassiväliste ürituste kasvatuslike eesmärkide täitmine; • kohusetunde kasvatamine õpitööst ja ühiskondlikust elust osavõtu kaudu; • vägivallavaba ja turvalise keskkonna loomine; • pingevaba suhtluskeskkonna loomine (õpetaja- õpilane, õpilane- õpilane); • nõudliku, kuid heatahtliku keskkonna loomine klassis; • ühiskonnas heaks kiidetud käitumisnormide omandamine. 4. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate edukusele järgmises kooliastmes paneb aluse: • põhiteadmiste omandamise tagamine; • järjepidevuse ja sihikindluse kasvatamine teadmiste omandamisel; • tahteomaduste arendamine; • ergutamine ja kiitmine; • julgustamine ja toetamine. 5. Vinni- Pajusti Gümnaasium on e- kool. • tehnilised ja majanduslikud tööd: - 25 sülearvutit klassipäevikute asemel; - võrgu väljaehitamine klassides; - e- kooliga liitumine; • õpetajate programmikoolituse läbiviimine; • lastevanemate ettevalmistamine. 6. Koolil on õpilaskodu. • leitakse võimalused kaugelt käivatele lastele elada õpilaskodus. 7. Vinni- Pajusti Gümnaasium on jätkusuutlik kool. • hoida alles õpilaskontingent; • reklaamida kooli (heade õpitingimuste, taseme, tugeva kaadri poolest); • kutsuda õpilasi (10.- 12. kl.) meile õppima ka teistest maakondadest; • tagada hea haridustase; • pakkuda eelkutseõpet; • teha koostööd vallas asuva rakenduskõrgkooliga. 8. Kool väärtustab töökasvatust. • Lastel on võimalus osaleda füüsilises töös (töö- ja puhkelaagrid, suvine töö kooli juures, valla territooriumil). Vinni-Pajusti Gümnaasiumi üldiseloomustus-analüüs (1988-2006) 2006. a lõpuks on Vinni-Pajusti Gümnaasiumis: 546 õpilast 52 õpetajat, 3 kasvatajat 25 klassikomplekti. 2006. a lõpetas kooli 15. lend, gümnaasiumi on lõpetanud kokku 431 õpilast ja põhikooli 867 õpilast. Kuldmedaliga lõpetanuid on 8, hõbemedaliga 21. Kooli arenduskavad Kooli areng jaotub järgmistesse etappidesse: I 1988 – 1993 II 1994 – 1998 III 1998 – 2002 IV 2002 – 2006 V 2007 – 2011 I arengukavas (1988-1993) oli töö keskmes: - kooli kasvamine keskkooliks ja hiljem gümnaasiumiks; - haruõpetuse programmide väljatöötamine, koostöö TÜ teadlastega ja haruõpetuse sisseviimine gümnaasiumisse; - kollektiivi arendamine, kohanemine uue haridusolustikuga, ühisele otsustusele ja avatusele jõudmine; - kooliümbruse lõplik väljakujundamine kogu kooli kollektiivi osalusel; - üleminek 6-klassilisele algkoolile. I etapi raskeim probleem oli õpetajaskonna ühtsuse ja lastekollektiivide tervikuks kujunemise küsimus, sest nii õpetajad kui ka õpilased olid tulnud erinevatest koolidest ja samas oli muutunud riiklik kord. Eesti oli saanud iseseisvaks. Oma kooli traditsioonide loomine ja juurutamine, edasimineku teede õige valimine said otsustavaks, milliseks kujuneb VPG. II etapi põhiülesanded (1994-1998) olid seotud suurte muutustega ühiskonnas. Kui 1990. aastate alguses oli veel kohati tunda paigalseisu, sest ei osatud hakata liikuma uue aja suunas, siis 1993.-1994. õa oli hariduses kindlaks pöördepunktiks. Kooli meeskond võttis osa liikumisest «Omanäoline kool» (40 kooli vabariigis osales kaasaegse juhtimise ja kooliarenduskursusel). Head ideed leidsid kohe vastukaja kooli õpetajate ja õpilaste seas. II arengukava valmis õpilaste ja õpetajate (meeskonnatöö) aktiivse tegevuse tulemusena. Kool hakkas arenema uuenduste ja avatuse suunas. Toimus diskussioone teemal, milline on tulemuslik kool. II arendusperioodi tähtsamad ülesanded olid järgmised: - gümnaasiumi staatuse taotlemine; - oma kooli õppekava loomine; - õige õppekeskkonna loomine igale lapsele; - õpilasomavalitsuse funktsioonide väljatöötamine ja uue ÕOV tööle rakendamine; - meeskonna ja rühmatöö väljakujundamine, laiapõhjalise osaluse loomine kooli juhtimises. II arenguetappi iseloomustab meeskonnatöö väljakujunemine, aktiivne täiendõpe: 9 algklasside õpetajat oli omandamas klassiõpetaja kutset või selle juba omandanud. Toimus ka aktiivne koolisisene ja vallakoolide väljaõpe hariduselu aktiivsetes küsimustes. Kahe aasta jooksul valmis esimene oma kooli õppekava. Erilist tähelepanu pöörati õpiraskustega lastele õige õpikeskkonna loomisele. Koolis alustas tööd 2 tasandusklassi. Samas ei unustatud andekaid lapsi. Suurenes nende õpilaste arv, kes said auhinnalisi kohti maakonna ja vabariiklikel olümpiaadidel. Abituriendid said edukalt sisse kõrgkoolidesse (ülikoolidesse): Alljärgnevalt on välja toodud 15 lennu tulemused (1992 – 2006). I lend - 50% II lend - 48% III lend - 53% IV lend - 64% V lend - 85% VI lend - 37% VII lend - 75% VIII lend - 45% IX lend - 69% X lend - 70% XI lend - 75% XII lend - 79%; 90% (lõpetas kaks klassi) XIII lend - 89%, 90% XIV lend - 88%, 92% XV lend - 80%, 92% Kooli maine oli hea. Olime vabariigis tuntuks saanud. II arenguperioodil võib täheldada suurt edasiminekut õppekasvatustöös, kuid seisakut majandusalases tegevuses. 10 aasta jooksul ei olnud toimunud sanitaarremonti, välja arvatud klassid, mis remonditi lapsevanemate toetusel. Nappis ka õppe- ja abivahendeid. Tekkis idee (eelkõige 3.,4.ja 5. lennu lõpetajate poolt), et õpilased võiksid oma kooli aidata ja õppevahendeid valmistada. Arutelu käigus sündis projekt „Kooli, õpilase ja õpetaja heaks« , milles osalesid 10.-11. klasside õpilased, kes valmistasid õpetajate juhendamisel õppematerjale. Nimetatud projekt on elujõuline ka aastal 2006. Aastail 1993 – 1998 kujunes gümnaasiumis välja tugev akadeemiline suunitlus ja haruõpe. III etapil 1998 – 2002 pühenduti kooli arengus täielikult uue õppekava väljatöötamisele, õpetajate ettevalmistusele töötamaks uues situatsioonis (uus paradigma). Pärast RÕK-i ilmumist 1996 kuni kooli õppekava kirjastamiseni 2000. a toimus meeskonnatöö järgmistes valdkondades: - läbivad teemad; - pädevused; - uue õppeprotsessi olemus; - õpioskused uues õppekavas; - ainekavade koostamine; - õpilaste hindamine; - õpetaja töökava koostamine; - integratsioon õppekavas; - klassiväline tegevus õppekava toetajana; - kooli missioon uues õppekavas; - kooli visioon uues õppekavas. Õppekava aitas luua ka vabariiklik projekt „Õppekava ja õpetajate kvalifikatsioon« , mille töös osales 4 õpetajat. Kümme õpetajat tutvustas lõppraportis- raamatus oma töökogemusi. Paralleelselt õppekava loomisega algas 1997. a ka aktiivne rühmatöö kooli kvaliteedialaste küsimustega. Sõlmprobleemiks sai kooli juhtimise parendamine kogu koolitegevuse teadliku juhtimise kaudu (TQM). Juhtkonda koolitati „Omanäolise kooli« projekti raames. Samal ajal toimus ka koolisisene õpetajate koolitus. Kvaliteedi parendamisse olid kaasatud ka gümnaasiumiõpilased. III arengukavas (1998-2002) oli ülesandeks kokku seada ka kooli tegevuse parenduskava, st kirjastada kooli kvaliteedikäsiraamat, mis on ühtlasi oluline osa kooli IV arengukavas (2002-2006). Kooli kvaliteedikäsiraamat aitab parendada kogu kooli tegevust ning on pedagoogilisele kollektiivile igapäevane käsiraamat. Käsiraamatu temaatika probleemid töötati läbi ja ühtlustati organisatsiooni eesmärgid, dokumentatsioon, seadusandlus, vastutus, meetodid, vahendid ja protsessid. Samas sõnastati ka kvaliteedisüsteemi loomiseks MISSIOON ja VISIOON (lähemaks 10 aastaks). Õppekavas on eriliselt tähtsaks (süvateemaks) peetud informaatika ja infotehnoloogia arengut, seetõttu pöörati sellele suurt tähelepanu ja saavutati ka oluline edasiminek materiaalses mõttes. Praegu on koolil kaks uut arvutiklassi õpilastele, üks arvutiruum koos paljundustehnikaga õpetajatele, raamatukogu arvutiruum ning õppekeskuses arvuti ja ekraan õppetundide läbiviimiseks. Olemasolevad tingimused ei rahulda meid veel täielikult, kuid on suur edasiminek nüüdisaegses õppeprotsessis. Koolimajale pandi uus katus (vastupidavus 15 a) ja remonditi I korruse üldkasutatavaid ruume: 2 WC-d ja 2 võimla riietusruumi. Saavutuseks võib pidada ka õppekava integratsiooni Virumaa Kutsekõrgkooliga Mõdrikul. Avasime gümnaasiumis teise paralleelklassi (kutseõppesuunaga) neile lastele, kes ei suuda õppida akadeemilise suunaga klassis. See on hea väljund õpilastele, kes riiklikesse ülikoolidesse suure konkursi tõttu ei pääse. Kutseõppesuunaga klassis õpitakse kolme aasta jooksul ärijuhtimist ja asjaajamist kõrgkooli õppekava alusel ja meie kooli lõpetamise järel saavad lõpetajad jätkata õpinguid Virumaa Kutsekõrgkoolis II kursusel. Alates 2004/05. õa muutus kutseõppesuund, nüüd õpitakse kaubandusökonoomikat. On positiivne, et kaugemalt tulnud õpilased saavad elada kõrgkooli ühiselamus. Kui kõrgkool suurendab erialade (õpilaste) arvu, vajab ka meie kool tulevikus ühiselamut, et õpilased majutada ja säilitada elujõulist gümnaasiumi. IV arengukava (2002-2006) IV arengukavas oli pearõhk õpikeskkonna tingimuste parandamisel. Kooli arendustöös kujunes välja 8 valdkonda: - õpetajate kaadri täiustamine ja kvaliteedialane tegevus; - koolimaja ruumide remontimine eurotasemele; - õpilaste tervise parendamine; - informaatika ja infotehnoloogia arendamine; - õpilaste huvitegevuse arendamine; - töö parendamine lapsevanematega; - kooli avalikkussuhete arendamine; - õpetaja uue töösüsteemi juurutamine vastavalt nüüdisaja nõuetele. Vastavalt valdkondadele oli moodustatud 8 töörühma, kes arendustegevust juhtisid. Aastaks 2006 on Vinni-Pajusti Gümnaasium vabariigis tuntud: - heade riigieksami tulemuste, - tugeva, heatasemelise õpetajaskonna, - välja kujunenud HEV-laste õpetamise ja toetamise süsteemi, - huvitavate ettevõtmiste ja projektide, - karjääriteave süsteemi, - nõudliku ja meeldiva töökeskkonna poolest, mistõttu pole olnud raskusi ka tublide õpetajate leidmisega. IV arenguperioodi analüüs (2002-2006) Pedagoogid 2006/07. õa on koolis: 50 õpetajat, neist 3 kasvatajat; 541 õpilast (10. sept. seisuga); 25 klassikomplekti, neist 4 tasandusklassi. Kooli algusest peale (1988. a) töötab koolis 14 õpetajat, sealhulgas direktor Jüri Vanajuur ja õppealajuhataja Vaike Kingsepp. Oma kooli vilistlastest töötab koolis 2 õpetajat. Õpetajad hariduse järgi: kõrgem – 40 keskeriharidus – 1 keskharidus – 2 Kasvatajad: kõrgem – 1 keskeriharidus – 1 keskharidus – 1 Kvalifikatsioonijärk: vanempedagoog – 19 pedagoog – 22 noorempedagoog ? 0 kvalifikatsioonita – 3 magistrante – 2 omandab kutset – 2 meesõpetajaid – 7 naisõpetajaid – 39 lapsehoolduspuhkusel – 2 Meie koolist on 18 aasta jooksul siirdunud pensionile 4 inimest. Koolis töötab ka sotsiaalpedagoog, logopeed, võrguadministraator ja infojuht. Teenindav personal: raamatukoguhoidja – 1 majandusjuhataja – 1 koolisekretär – 1 remonditööline – 1 valvetöötaja – 1 koristajad – 8 majahoidja – 1 med. õde – 1 Koolis on olemas kvalifitseeritud õpetajaskond. Kellel puudub kutse, need omandavad seda avatud ülikoolis (3). Enamikus koolides on suur õpetajate puudus, meil käesoleval ajal seda probleemi ei ole. Lähema 5 aasta jooksul on vaja uusi pedagooge, sest osa läheb pensionile. Õpetajate vajadus 5 aasta perioodis: - 1 õppealajuhataja - 1 inglise keele õpetaja - 2 klassiõpetajat - 1 vene keele õpetaja Pedagoogilist kollektiivi iseloomustab: - töökus ja hea ainetundmine; - nõudlikkus enda ja õpilaste vastu; - hea koostöövõime; - innovaatilisus ja tulemuslikkus; - oskus arvestada ja abistada erivajadustega lapsi. Õpetaja on koostöökeskkonna looja, juhendaja, abistaja ja kasvataja. Koolisiseses täiendõppes pöörati tähelepanu pedagoogika uuemate suundade ja psühholoogia päevaprobleemide temaatikale. Kogu kollektiivile toimusid järgmised KURSUSED: - õpikeskkonna loomine klassis – 17 õpetajat, 60 tundi; - kasvatustööst klassikollektiivis – 24 õpetajat, 40 tundi; - narkoennetustöö algklassides – 22 õpetajat, 8 tundi; - enesekehtestamine – 24 õpetajat, 16 tundi; - uurimuslik õpe algklassides – 12 õpetajat, 16 tundi; - arenguvestluse läbiviimine lapse ja vanemaga – 48 õpetajat, 40 tundi; - CAP koolitus õpetajatele – 52 õpetajat, 2 tundi; - õpilaste motiveerimine ja enesearengule suunamine – 48 õpetajat, 40 tundi; - koolitusseminar Pirgu mõisas – 35 õpetajat, 16 tundi; - võtted lapsevanemate positiivseks mõjutamiseks klassijuhataja töös – 48 õpetajat, 8 tundi. Õppeekskursioonid - õppepäev tarbekunsti-ja disainimuuseumis – 40 õpetajat, 1 päev; - presidendilossi külastus Kadriorus – 45 õpetajat, 1 päev; - õppepäev Tartu õppekeskuses (karjääriteave) – 45 õpetajat, 1 päev; - Suure-Jaani Gümnaasiumi külaskäik VPG-sse (tundide külastamine, kogemuste vahetamine) – 45 õpetajat, 1 päev; - Koolituse-ja tervisepäevad Toila spaas, Pühajärvel – 34 õpetajat, 2 päeva; - KUMU ekskursioon – 35 õpetajat, 1 päev; - Lääne-Virumaa turismitalude külastus (Toolse, Karepa, Rutja) – 40 õpetajat – 1 päev - Ekskursioonid – Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Lõuna-Eesti, Lääne – Eesti, Pärnumaa. Arvutialane koolitus A ja O sertifikaadi on omandanud 39 õpetajat, neist kõik osaoskused 34 õpetajat, s. o 75% õpetajate üldarvust. Arvutikursused toimuvad oma koolis. Õppeaastas on toimunud keskmiselt 4 kursust (1 x veerandis). Kursusele on järgnenud eksam. Õppe- ja kasvatustöö Käesoleval ajal on 25 klassikomplekti, neist 4 tasandusklassi õpiraskustega lastele. Õppetöö korralduses on põhirõhk õpilaste erivajaduste arvestamisel. Eesmärk, et õpilased lõpetavad klassi ühe aastaga ja jõuavad põhihariduse omandada enne 17 aastaseks saamist, kuna hiljem on oht koolist välja langeda motivatsiooni puudumise tõttu. Viimaste aastate jooksul on tõhustunud ja täienenud õpiabisüsteem. Igale lapsele on tagatud võrdsed võimalused saada õpiabi: - aineõpetaja konsultatsioonid kindlaksmääratud aegadel; - õpiabirühmas (5 päeva nädalas, pärast tunde 15.30-ni); - parandusõpe (1.-6. klass, 7. klass ja 9. klass); - logopeediline abi (kõneravi) 1.-6. kl. ja individuaalselt 7.-9. klassile; - individuaalõpe kasvataja juures (õpilased, kes ei suuda õppida oma klassis); - koduõpe (perearsti soovitusel); - pikendatud õppetöö juunis. Kuigi võimalusi mahajäämuse ennetamiseks ja likvideerimiseks on palju, ei kasuta õpilased seda omal tahtel, vaid õpetajad peavad suunama ja mõjutama, et lapsed osaleksid õpiabis. Kodu toetus ja mõistmine sageli puudub, sest on levinud väärarvamus, et õpiabis osalemine on lapse karistamine. Viimase 4 aasta edasijõudmine õppeaasta kordajate arv % õpilaste üldarvust 2002/03 26 3,4% 2003/04 15 2,1% 2004/05 27 4,1% 2005/06 12 2,1% Võrreldes eelmiste aastatega (1998-2001), on kordajate arv protsendi võrra vähenenud. Paljudel õpilastel on halva edasijõudmise põhjuseks: - puudumine koolist (põhjuseta ja lapsevanema kergekäeliselt kirjutatud tõendite tõttu); - infosulg (lapsevanem vahetab pidevalt telefoninumbrit, on telefoni välja lülitanud, laps ei vii koju mingisugust infot); - kodused tööd jäetakse tegemata (keskmiselt õpivad lapsed põhikoolis 0,5-1 tundi); - käitumisprobleemid takistavad keskendumist õppetunnis; - õpikoormus on väga suur, st ainekavad on ülepaisutatud; - kodu ei toeta kooli nõudmisi korraharjumuste ja vastutustunde kasvamisel; - e-kooli rakendamine raskendatud, kuna interneti püsiühendus on ainult 47%, ka koolis puudub tehniline süsteem. Edukate õpilaste arv võiks suurem olla. «5» «4-5» % üldarvust 2002/03 37 185 695 31,9 2003/04 32 186 654 33,3 2004/05 27 191 605 36,0 2005/06 36 170 546 37,7 (õpil.arv kevadise seisuga) Võrreldes eelmiste aastatega, on tublide õpilaste arv jäänud samaks. Õpilaste esinemine aineolümpiaadidel ja võistlustel maakonnas: vabariigis: 2000/01 I kohti- 6 I- 2 (sport) II - 8 II- 2 (sport) III - 9 III- 1 (sport) 2001/02 I - 7 II- 2 (geograafia, bioloogia) II - 7 4.- 1 (bioloogia) III - 4 6.- 1 (ajalugu) I- 1 (sport) III- 1 (sport) 2002/03 I - 12 I- 1 (kirjandivõistlus) II - 8 II- 1 (kirjandivõistlus) III - 5 1.-6.- 1 (bioloogia uurimistöö) 6.-1 (geograafia) I- 1 (sport) III- 1 (sport) 6.-7.- 4 (sport) 2003/04 I - 11 5.- (geograafia) II - 12 6.- (ajalugu) III - 11 2004/05 I - 16 I- (sport) II - 3 III- (sport) III - 10 8.- (geograafia) III- (bioloogia) 2005/06 I - 15 7.- (geograafia) II - 14 III- (ühiskonnaõpetus) III - 20 II- (ühiskonnaõpetus) 8.- (geograafia) 6.- (bioloogia) III- bioloogia uurimistöö) 6.- (muusikaõpetus) III- (bioloogia) Riigieksamite tulemuste arvestuses väikelinnade ja maagümnaasiumide grupis (98 kooli), oleme saavutanud I-III kohti: inglise keeles saksa keeles (korduvalt) matemaatikas geograafias (korduvalt) bioloogias (korduvalt) keemias Kooli keskmine on vabariigi keskmisest riigieksamite tulemustes 10-20 punkti kõrgem. Arenguperioodi jooksul toimus koolis ka välisaudit (2004. a märtsis) Hindamise alla kuulus 6 töölõiku: töölõik hinnang - strateegiline juhtimine suurepärane - personali juhtimine ja koostöö suurepärane - õppekeskkonna kujundamine hea - õpetamine, kasvatamine, õppimine hea - õpilaste toetamine hea - haridustulemus hea Ühtegi töölõiku rahuldavaks ei hinnatud. Kollektiiv oli tulemusega väga rahul. Ettekirjutusi ei tehtud. Kuid kindlasti oli puudusi ja arengutöös on neid edaspidi ka arvestatud. Igal õppeaastal toimus ka enesehindamine ja siseaudit järgmistes valdkondades: - õpetaja enesehindamine; - seaduste ja määruste täitmine, dokumentatsiooni korrashoid; - tundide külastamine ja analüüs; - klassijuhataja töö vaatlus ja analüüs; - korrapidamiskohustuste täitmine. Erilist rõhku on pandud õpikeskkonna parendamisele, toimunud on sisekeskkonna uuringud: - iga-aastane koolivägivalla uuring; - õpilaste kooliga rahulolu uuring ; - õpetajate ja õpilaste omavaheliste suhete uuring. Kokkuvõtete põhjal on planeeritud parendustegevus arendustöös. Kooli veebilehel on väljas vajalikud määrused, seadused ja juhendid, mida saavad järgida lapsed ja lapsevanemad. Pidevalt saab olla kursis koolis toimuvate õpetajate ja õpilaste üritustega. Huvi pakub pildigalerii. Kooli veebilehekülg on igati tasemel. Koolikohustuse täitmine Koolikohustuse nõudeid täidab hästi I-II kooliaste (1.- 6. kl.), kuigi 2006/07. õppeaasta puudumiste kokkuvõtted näitavad probleemide tekkimist ka selles kooliastmes, mistõttu pööravad klassijuhatajad koolikohustuse täitmisele veel suuremat tähelepanu. Eriliselt raskeid probleeme hakkab esinema III kooliastmes. Viimaste aastate jooksul on järsult halvenenud õpilaste käitumiskultuur (käitumishälbeid palju) ja seetõttu on koolis lapsi, kes püüavad tundidest omavoliliselt lahkuda, tulevad kooli ainult aega viitma, aga mitte õppetöös osalema. Kuna lapsi (vanemaid) enam koolikohustuse mittetäitmise eest karistada ei saa, ei olegi meetmeid, millega lapsi koolis hoida. Praegu laustõrkujaid ei ole, küll aga jääb mõnelgi klass lõpetamata, sest ta puudub koolist liiga palju. Gümnaasiumis erilisi probleeme ei ole, kutseõppeklassides esineb lubatust rohkem puudumisi kodustel põhjustel. Põhjuseta puudumiste pärast on õpilasi karistatud direktori käskkirjaga. Koolikohustuse ülevaade klasside kaupa on üles pandud kooli veebilehele. Iga lapsevanem saab seda vaadata ja järeldusi teha. Maikuus saadetakse lastevanematele 8 kuu kokkuvõte. Arvestust koolikohustuse täitmise üle peetakse iga päev. Kuu lõpus esitab klassijuhataja kokkuvõtte õppealajuhatajale. Koolil on välja töötatud süsteem õpilaste mõjutamiseks, karistamiseks ja kiitmiseks. Raskete lastega töötavad klassijuhataja, sotsiaalpedagoog, aineõpetaja, õppealajuhataja, direktor. Nimetatud ametikandjatest moodustub ka koostöövõrgustik. Probleemi lahendus algab klassijuhataja ja lapsevanema koostööst. Kasvatusprobleemidega tegeleb ka direktsioon, ainekomisjon ja õppenõukogu. Suureks abiks kasvatusprobleemide lahendamisel on valla laste hoolekandekomisjoni töö (istungid 1 x veerandis) ja valla haridusnõuniku ning kooli sotsiaaltöötaja vaheline koostöö. Õppesuunad ja valikud. Õpilaste arengule vastava õpikeskkonna olemasolu koolis Käesoleval ajal on koolis 25 klassikomplekti (arv on vähenenud 2 võrra), igal õppeaastal on 3 või 4 tasandusklassi õpiraskustega lastele I-III kooliastmes. Tasandusklasside kasutegur on suur, sest õpilastele ja lastevanematele on see klass suureks abiks põhihariduse omandamisel. Nendes klassides on ka varasemate õpiraskuste tõttu ülekasvanud õpilasi ja väiksemas kollektiivis suudavad nad paremaid tulemusi saavutada. Tasandusklasside lapsed saavad väga hästi hakkama järgmises kooliastmes – kutsekoolis, aga ka gümnaasiumis. I ja II kooliastmes toimub õppetöö põhiliselt riikliku õppekava alusel, kuid I ja II klassis õpitakse lisaks inglise keelt, muusika- ja kunstiõpetust kahe lisatunni ulatuses nädalas. Erinevalt eelmisest arengukavast saavad 2. ja 5. klassi õpilased ka arvutiõpetust. III kooliastmes on lisatud nädalasse 1 A-võõrkeele tund ja 1 arvutiõpetuse tund alates 8. klassist. Gümnaasiumis (10.-12. kl) on valikuvõimalused nelja süvendatult õpitava suuna vahel: - humanitaarharu (eesti keel ja kirjandus, kultuurilugu, soome keel); - reaalharu (matemaatika, informaatika, füüsika); - loodusharu (bioloogia, keemia, geograafia); - kutseõpe (kaubandusökonoomika - müüja, müügijuht, kaubanduslik raamatupidamine). Kutseõppesuunal saab edasi õppida Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolis II kursusel või mõnes teises kõrgkoolis, akadeemilise suunaga klassi lõpetajad on orienteeritud edasiõppimiseks ülikoolides. Ainealane ja metoodiline töö koolis Ainealane ja metoodiline töö on koondunud ainekomisjonide juurde. Aastaid on koolis töötanud järgmised ainekomisjonid: - eesti keel - inglise keel - saksa keel - vene keel - matemaatika (arvutiõpetus) - loodusained (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia) - ajalugu ja ühiskonnaõpetus - kunstiained (tööõpetus, käsitöö, kunst, muusikaõpetus) - algklassid (I aste, II aste) - kehaline kasvatus Sügiseti valitakse ainekomisjoni esimees ja koostatakse aastaplaan, kus on kajastatud 3 töölõiku: - ainealane klassiväline tegevus (olümpiaadid, projektid, näitused, õppekäigud, ekskursioonid, ainenädalad koolis); - töö erivajadustega lastega (võimekad ja õpiraskustega lapsed), töö mahajääjatega jne; - õpetajate enesetäiendamise planeerimine (kursustest osavõtt jne). Iga ainekomisjon organiseerib ka ainenädala koolis (reklaam, laste organiseerimine, ürituste ettevalmistamine ja läbiviimine). Traditsiooniks on saanud ülekoolilised kontserdid inglise keele ja vene keele nädalate lõpus. Need on alati heal tasemel ettevalmistatud üritused ja lapsed osalevad neil meeleldi. Kindlasti toimuvad igal ainenädalal teadmiste võistlused, mälumängud, kontserdid, kohtumised huvitavate ja tarkade inimestega. Heal tasemel on läbi viidud eesti keele nädalat, kus peatähelepanu on emakeelepäeva üritustel. Juba mitmendat aastat toimuvad 1 x nädalas mälumängud 2.-6. klassile ja 7.-12. klassile. Osavõtt on võistkondaderohke. Ainekomisjonides on arutelu all olnud: - ainekavaga seotud probleemid; - ühtsed nõuded aineõpetajate ja õppeainete vahel; - hindamise ühtlustamine; - osavõtt olümpiaadidest ja projektidest; - koostöö teiste ainekomisjonidega; - ainealane metoodiline töö; - praktiliste tööde juhendamine jpm. Metoodilised abivahendid on koondunud õpetajate tööruumidesse. Aeg-ajalt tutvustatakse uusi õppekomplekte ja vahendeid kolleegidele ja koostatakse kartoteeke olemasolevate õppevahendite kohta. Väga oluline on omada infot kooli tulnud uue õppematerjali kohta. Ainekomisjonide koosolekud toimuvad vähemalt 1 x veerandis. Õppeaasta lõpus tehakse kokkuvõte ja analüüs, millest lähtutakse uue õppeaasta töö planeerimisel. Õpiabi tugisüsteemid koolis Praegusel arenguetapil tekkis eriline vajadus tunnivälise õpiabi järele järgmistel põhjustel: - käitumishälbed ja keskendumisraskused takistavad õppimist suures klassis; - sageli puudutakse koolist; - on tekkinud lüngad ainetes jms., õpi- ja käitumisraskustega lapsed vajavad erilist hoolt ja sellele kulub ka õpetajate energia. 2 aastat toimib õpiabi tugisüsteemis, mis on välja kujunenud mitme aasta jooksul: - aineõpetajate konsultatsioonid ja õpilaste järeleaitamised kindlal päeval; - hooldusrühm 1.-6. klassi lastele; - õpiabirühm 6.-9. klassi õpilastele; - individuaalõpe 6.-9. klassi õpilastele, kellel on käitumisprobleemid; - logopeediline teenindus 1.-6. kl., indiv.töö 7.-9. kl. õpilastele; - sotsiaalpedagoogi teenindus 1.-12. kl; - võrgustiku töö (vestlusringid, milles osalevad laps, lapsevanem, kooli juhtkond, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog, aineõpetaja jt). Organisatsiooni arengu põhimõtted ja väärtushinnangud I Arengu kui kriteeriumi väärtustamine • teadmine kui väärtus • isiksuse areng kui väärtus • sotsialiseerumine kui väärtus Areng on kindla sisemise tendentsiga liikumine, mille algus ja lõppolek on teineteisest kvalitatiivselt erinevad. Aastaga 2002 võrreldes on Vinni-Pajusti Gümnaasiumis oluliselt paranenud: • õpetajate professionaalsus ja eneseanalüüs; • õpilaste teadmiste tase (riigieksamite tulemused, tasemetööde tulemused põhikoolis ja gümnaasiumis); • andekate õpilaste arv (suurenenud olümpiaadidest osavõtjate arv ja auhinnaliste kohtade arv); • õpiabisüsteem vähemvõimekatele lastele; • A ja O sertifitseerimisõiguse saamine; • lõpetajate toimetulek elus; • õpetajate terviseprobleemide teadvustamine ja selle läbi tervistavate ürituste organiseerimine; • kooli materiaalne olukord ja õpikeskkond (remont 8 miljoni krooni eest); • õpetajate arvutialane väljaõpe (A ja O sertifikaat on 75%l); • õpetajate paradigma muutus vastavalt ühiskonna muutustele ja arengule. Kui paradigma laieneb, on tegu arenguga. (Välisauditi tulemus väga hea 2004. a). Areng on kapitali kasv (koolis intellektuaalse vara kasv), mis väljendub koolikultuuri tasemes: • traditsioonilised mälumängud kahele vanuseastmele; • lugemisnurk gümnaasiumile; • meediaõpetuse ja majandusõpetuse sisseviimine gümnaasiumiastmesse; • klassikalise kunsti ja kultuuriürituste toimumine koolis, ühiskülastused; • keskkonnahariduse omandamine; • töö võimekate lastega; • WC-de kasutamiskultuuri oluline parandamine; • osalemine rahvusvahelistes teadusprojektides; • kultuurse käitumise tähtsustamine koolis. Areng on seega ka koolikultuuri uuenemine. II Kooli kui organisatsiooni kvaliteet, see on : • koolitöö kvaliteet; • pakutava hariduse kvaliteet; • lõpetanute hariduse kvaliteet. Koolitöö kvaliteet, see on: • motiveeritud õpetaja klassiruumis; • heal tasemel strateegiline juhtimine ja personalitöö; • kõrge kvalifikatsiooniga pedagoogid; • õpilaste motiveerimine ja enesehindamisele suunamine; • hoolimine ja mõistmine; • igakülgne õpilaste abistamine (tugisüsteemid); • koolikohustuse täitmise au sees hoidmine; • kaasaaegsed õpetamise aktiivmeetodid, IKT- alane tegevus; • heal tasemel koolisisene õpetajate täiendõpe. Pakutava hariduse kvaliteet: • heal tasemel töö korraldus klassiruumis; • projektid õpitöö toetamiseks; • asjatundlik ja tasemel õpetamine (õpetaja kvalifikatsioon). Lõpetanute hariduse kvaliteet (viimase 5 aasta riigieksamite tulemused) Õppeaasta Kooli keskmine tulemus Sellest akadeemiline klass 2001/02 64,43 64,43 2002/03 60,27 66,8 2003/04 56,48 66,1 2004/05 67,81 68,74 2005/06 62,91 68,89 Tulemid 2002-2006. • Lõpetanute edukas käekäik järgmises kooliastmes (5 aasta keskmise tulemuse põhjal 87,5%). • Lõpetanute head tulemused kooli lõpetamisel. Näit. 2004/2005. a pingerida vabariigis (98 kooli arvestuses): I koht keemia II geograafia III matemaatika 6. saksa keele 10. eesti keel 17. inglise keel Organisatsiooni arengutase 2002.-2006. a oli kooli arengukava elluviimine kogu meeskonnatöö keskne eesmärk. Arendustöös on juhtorganiteks töörühmad (töörühmade juhid), st arendustöösse on kaasatud õpetajad ja kogu personal. Meie organisatsioon on jõudnud KOOSTÖÖFAASI, mida iseloomustab: • soov ja tahe koos olla ja midagi teistele edasi anda, arutada; • koos analüüsida tegevust ja tuua välja puudused, kavandada parendustegevus; • kooliarendus kui pidev protsess; • tegutsemise järjepidevus. Seega iseloomustab meie organisatsiooni demokraatlik juhtimine. Kooli kvaliteet on: • kooli kui organisatsiooni kvaliteet; • koostöö kvaliteet; • pakutava hariduse kvaliteet; • lõpetanute hariduse kvaliteet. 2002.-2006. a arengukavas on fikseeritud kooli kvaliteedijuhtimise põhimõtted, kvaliteedi parendamise viisid ja protsessijuhtimine. Kuna kvaliteedijuhtimine on pikk protsess, jätkub see ka 2007.-2011. a arengukavas (TQM). 2002.-2006. aastani oleme jõudnud niikaugele, et - kooli kvaliteedisüsteem ja kooli juhtimise süsteem on valmis (kvaliteedi käsiraamat valmis 2002) - kooli kvaliteedisüsteemi on kaasatud kogu organisatsioon: • eesmärgid • struktuur • vastutus • meetodid • protsessid (tegevused ja nende kirjeldused) • eeskirjad • juhendid • määrused • vahendid Kvaliteediraamatus on dokumendid: • teostatud ja heaks kiidetud protsesside kirjeldused • koolielu igapäevane organiseerimine (kindlad reeglid ja eeskirjad, vabaduse ja vastutuse suhe). Organisatsiooni tüübi määratlus Meie organisatsioon on RATSIONAALSET JA SOTSIAALSET tüüpi, liigume KULTUURIKANDJA SÜSTEEMI tüübi poole, mida iseloomustab: - koolitraditsioonide tugevus ja alalhoidlikkus; - hariduse väärtustamine ja oskuste omandamine ning jätkusuutlik õppimine kogu elu; - kultuurse käitumise tähtsustamine; - konkurentsivõimelise hariduse andmine; - võrdsete võimaluste loomine osalemiseks õpitegevuses. Töö lastevanematega Eelmise arenguperioodi võime jagada 5 ossa: - lastevanemate informeerimine ja koostöö (kodu-kool); - arenguvestluste läbiviimine; - üritused lastevanematele; - lastevanemate koolitamine; - võrgustikutöö (kool – vald – maakonna alaealiste komisjon) (koolis: klassijuhataja - sotsiaalpedagoog – õppealajuhataja – direktor – aineõpetaja). • Lastevanemate teavitamine on toimunud süstemaatiliselt kooli veebilehe, kirjalike teatiste ja õpilaspäeviku kaudu. Igal aastal saadeti kodudesse kaks infot - septembris ja aprillis. Nendes infodes anti ülevaade kooli tegevusest. Lastevanematele vajalik info on üleval ka kooli kodulehel: • info õppeaasta kohta; • jooksvad teated; • arenguvestluste toimumise juhis; • õpetajate konsultatsioonide ajad; • t ugisüsteem; • koolitöö korraldus; • riigieksamid ja tasemetööd; • hindamise juhend; • nõuanded jne. Oleme püüdnud tõsta õpilaspäeviku osatähtsust kodu ja kooli vahelise info vahendajana: - päevikute täitmine koduse töö osas; - hinnete märkimine õpilaste endi poolt õpilaspäevikusse; - hinnetelehtede kodudesse saatmine vähemalt 1 x veerandis; - ühtsetel alustel ja sümboolikaga õpilaspäeviku juurutamine põhikooli õpilastele; - õpinguraamatute tellimine gümnaasiumiõpilastele. Arenguvestlused on toimunud ka varem, kui sellekohane seadus vastu võeti. Kaks viimast õppeaastat toimuvad arenguvestlused süstemaatiliselt põhikooli osas perevestlusena (laps – lapsevanem – õpetaja) ja gümnaasiumiosas (õpetaja – õpilane). Klassijuhatajad on läbinud 40t koolituse ja saanud abimaterjalid vestluse läbiviimiseks. Üritused on olnud igal aastal traditsioonilised: novembris – isadepäeva tähistamine (loengud, spordivõistlused, kontserdid, töötoad jne); mais – lahtiste uste päev (tundide külastamine, tutvumine näitusega, kooli infotund, emadepäeva perekontsert). Lisaks ülekoolilistele üritustele osalevad lastevanemad klassiüritustel ja ekskursioonidel. Nad on aidanud läbi viia väljas õppimise päeva (õppimine lapsevanema töökohas). Lastevanemate koolitamine eelmisel arenguperioodil toimus alljärgnevalt: - psühholoogiline loengusari (70 lapsevanemat); - psühholoogiakursus Pirgu mõisas (35 lapsevanemat); - Gordoni perekursus 2 aastat (20 lapsevanemat); - narkoennustustöö (meelemürgid) (50 lapsevanemat). Võrgustikutöö Viimastel aastatel on suuri probleeme koolikohustuse täitmise ja ebaõpilasliku käitumisega. Seepärast rakendasime tööle kooli vestlusringi, kuhu kutsume probleemse õpilase koos vanemaga. Arutelus osalevad õpetajad, logopeed, sots.pedagoog, klassijuhataja, õppealajuhataja ja direktor. Kui vestlus pole tulemusi andnud, saadetakse õpilane koos vanematega valla lastehoolekandekomisjoni (moodust. vallavalitsuse otsuse alusel). Vallakomisjonid toimuvad vastavalt vajadusele. Valla lastekaitsetöötaja ja kooli sots.pedagoog teevad tõhusat koostööd ennetamaks raskeid probleeme. Eriti raskete üleastumiste puhul (koolikohustuse eiramine, vargused, huligaansused) saadetakse õpilane maakonna alaealiste komisjoni. Probleemi lahendamine toimub alt ülespoole - klassijuhataja vestlusest kuni õppenõukogu koosolekuni välja. Majanduslik tegevus Analüüsides 2002.-2006. a arengukava, võime öelda, et planeeritud tegevusest on täidetud 50%. Kõik oleneb investeeringuteks antud rahast. Remonti on tehtud ~ 8 miljoni krooni eest. Lähemaks 5 aastaks on vald planeerinud 5 miljonit, võimalik on raha saada ka riigilt ja projektidest. Möödunud arenguperioodil on toimunud: - koolimaja välisuste vahetus; - võimla ja du?iruumide remont; - 25 klassiruumi akende, uste ja elektrisüsteemi vahetus ning remont ; - õpetajate tööruumide osaline remont; - WC-de osaline remont; - arvutiklasside remont; - nelja inglise keele klassi ehitus ja remont; - söökla ja puhvetiruumi remont; - söökla möbleerimine; - lipuvarraste paigaldamine koolimaja sisehoovi ja peasissekäigu juurde (2); - direktori kabineti ja kantselei remont; - õpetajate toa ja kõrvalruumide remont; - muusika-, bioloogia-, keemia-, füüsika- ja ajalooklasside remont. Uus mööbel on ostetud 1.-3. klassile ja 10.-12. klassile, igal aastal 100 000 krooni eest. Uut mööblit (sealhulgas aula toolid) on vaja muretseda veel 6 aasta jooksul. Välja on vahetatud kõik arvutid arvutiklassides ja vanad arvutid paigutatud õpetajate tööruumidesse. On olemas ka õpetajate arvutiruum paljundusmasina ja 5 arvutiga. Õppimiskeskuses on videoprojektor, arvuti, televiisor, ekraanid ja pabertahvlid nüüdisaegse õppetunni läbiviimiseks. Kooli maine ja avalikkussuhted Nimetatud valdkonnas moodustati töörühm, kes tegeles kooli avalike suhete ja kooli maine küsimustega: • koostöö meediaga; • kooli imago kujundamine; • koostöö reklaamifirmadega (kooli logoga meened, trükised jms); • kooli veebi arendustegevus; • avatud ülekoolilised üritused (jõuluetendused, kunstiüritused, kooliolümpia, Vinni valla kirjanduspreemia üleandmine auhinnatud kirjanikule); • regulaarsed temaatilised näitused kooli ajalootoas; • rahvusvaheline suhtlus sõpruskoolidega (Soome, Saksamaa); Edukad rahvusvahelised projektid: • 2003- «4» (VPG ja Iisalmi gümnaasiumi kunstiprojekt); • 2002- «Kultuuriratas» (VPG ja Plöni internaatkooli kultuurireis Eestis); • 2005- «Bugged» (VPG ja Plöni internaatkooli matk Eestis); • 2006 - purjetamine Taani väinades (VPG ja Plöni internaatkool); • 2006 – talisport (VPG ja Kuopio põhikooli spordilaager Soomes); • 2004/05 - «Finest Forest» (VPG ja Iisalmi gümnaasiumi metsandusprojekt). Probleemid • 2007-2011 arengukava pöörab tähelepanu alljärgnevale: • lõpetada koolimaja remont; • jätkata koolimaja sisustamist uue mööbliga; • ehitada koolile sportimiseks nüüdisaegsed võistluspaigad; • minna üle e- koolile (sülearvutid igale õpetajale ja üldise e-kooli süsteemi sisseseadmine); • tasakaalustada ja parendada õpilaste huvitegevust, ÕOV tööd ja väljaõpet, õpilaste vaimsust ja soovi ise teha ja vastutada; • täiendada kooli kvaliteedisüsteemi; • tõsta õpetaja personaalset intelligentsust ja parendada koostööoskusi; • jätkata kooliümbruse kujundamist (dekoratiivsed puud, haljastus); • täiendada õpilaste õpiabisüsteemi (koduõpe, individuaalõpe jne); • muuta rangemaks kontroll koolikohustuse täitmise üle; • rakendada töösse uus õppekava (alates 2007); • parendada raamatukogu osa õpilaste lugemuse suurendamisel, ehitada välja lugemissaal ja laiendada raamatukogu pinda; • muuta süsteemsemaks sotsiaalpedagoogilist tööd koolis; • korraldada otstarbekamalt õpetajate täiendõpet; • tõsta õppetunni efektiivsust; • jätkata projektiraha taotlemist sisukate ettevõtmiste läbiviimiseks; • parendada koolimaja esteetilist üldmuljet; • luua tingimused töökasvatuse tõhustamiseks, alustada kooliaia planeerimist ja rajamist, rakendada tööle laste töö-ja puhkelaagrid, alustada koolimetskonna loomist; • koolivormi elementide kasutusele võtmine. Klassivälise tegevuse analüüs aastatel 2002-2006 2002/03. õppeaasta Huvialaringid: - tütarlaste kergejõustik - kergejõustik/ suusatamine/ pallimängud poistele - spordiring algklassidele - lauatennis - male - lastekoor - viisikoor - 1. kl. lauluring - ansamblid - solistid - kunstiring - käsitööring - kodunduse ring - mälumänguring - näitering - kirjanduse ring - line-tants - lastetants - lilleseade ring - kodu-uurimine - kunstilise kujunduse ring (puu- ja metallitöö, klaasi-, portselani-, tekstiilimaal) Aineringid: - inglise keel - saksa keel - soome keel - prantsuse keel - geograafia - terviseprojekt - keskkonnaprojekt - «Nuputa» ÕOV Õpilasomavalitsusse valiti 4 õpilast. Presidendiks sai Liina Nurk, abiks Evelin Einla. 2002/03. õa oli ÕOV töö väheaktiivne. T.O.R.E. T.O.R.E. liikmed kuulutasid välja koolirahu, korraldasid jõulu- ja sõbrapäeva postiteenuse, abistasid algklasside õpilasi . Sõprussuhted Jätkusid Iisalmi kooliga, mida 2002. a septembris külastas 3 VPG õpetajat. Sõlmiti leping koostööks kunstiprojektis «4» . 4.-7. mail külastasid Iisalmi kunstiprojektis osalejad VPG-d, toimus ühine kunstinäitus Rakveres. Seoses VPG 15. juubeliga olid meil külas õpetajad Kuopiost, Iisalmist ja Plönist. Üritused 2002/03. õppeaastal toimusid VPG-s järgmised üritused: koolirahu väljakuulutamine, spordipäevad, rebaste pidu, õpetajate päev, kodanikupäeva tähistamine, klaveriõpilaste kontserdid, jõuluüritused, vabariigi aastapäeva aktused, ainenädalad, kunsti- ja käsitöönäitused, diskod igale vanuseastmele, tervisliku toitumise nädal algklassidele, kohtumised erinevate elualade esindajatega (piirivalvurid, helilooja Maria Wunderlich, kirjanik Doris Kareva, näitleja F. Veike), kinoseansid, teatrietendused, muusikalektooriumid (Heiki Mätlik, Villu Valdma, Martti Raide), Moskva tsirkuse etendus, mängupeod, algklasside päkapikunädal (lõnga-, tinavalamis-, tekstiili-, kunstipäev), teadmiste teatejooksud, holokaustipäeva meenutamine, A.H. Tammsaare 125. sünniaastapäeva tähistamine, algklasside teatripäev Rakvere Teatris, narkoloengud (G. Kotiesen, M. Koppel), sõbrapäeva aktus, euronädal (viktoriin, filmiprogramm, kohtumised Soome Instituudi, Riigikantselei, Euroopa Liidu Infokeskuse töötajatega), kevadpoisi ja -tüdruku valimised 4.-6. klassile, kutsevalikupäev, moeüritus, kooli 15. juubeli tähistamine (õpilastööde näitus, ajalootoa uue ekspositsiooni avamine, pressikonverents, spordivõistlused, direktori vastuvõtud, kontsertaktus, vilistlasõhtu), lõpukell, lõpupeod. 2003/04. õppeaasta 70% VPG õpilastest on kaasatud huvitegevusse koolis või väljaspool kooli. ÕOV Osales aktiivselt koolielu korraldamisel ja ürituste organiseerimisel. ÕOV president 12b klassi õpilane Kaili Allikalt. T.O.R.E Aitasid koolielu mitmekesistada ja probleeme lahendada (võitlus koolivägivalla vastu). Huvialaringid: -kergejõustik tüdrukutele ja poistele -pallimängud -lauatennis -male -judo -laste- ja mudilaskoor -vokaalansamblid ja solistid -kunstiring -käsitöö -kodundus -mälumängud erinevatele vanuseastmetele -«Mõtle ja nuputa» – koostöös raamatukoguga -näitlemine -line-tants -lastetants -lilleseade -kodu- uurimine -puutöö, metallitöö, klaasimaal -instrumentaalansambel -klaveriõpetus -matkamine -keskkonnakaitse 3. klassid taotlesid Liiklusmaleva abiga jalgrattalube. 2003/04. õppeaasta eesmärk oli õpilaste kultuurse käitumise ja distsipliinialase teadlikkuse tõstmine. Seoses sellega korraldati kevadel etiketi- ja käitumiskursus. Palju oleme tegelenud narko-, alkoholi- ja suitsetamisvastase propagandaga, organiseerides loenguid ja üritusi erinevatele vanuseastmetele ning osaledes projektides. Üritustest jätkati traditsiooniliste ettevõtmistega: aktused, rebaste pidu, ainenädalad, õpetajate päeva tähistamine, klaveriõpilaste kontserdid, jõulupeod, jõuluetendus, kunsti- ja käsitöönäitused, spordipäevad, sõbrapäeva postkast, jüriöö teatejooks, lõpukell jpt. On ka palju uusi üritusi. Hästi läksid korda sügisel algklasside liiklusnädal, isadepäeva üritused poistenädalal, kõik jõuluüritused, külas on käinud erinevate elukutsete esindajad, teatrid, kontserdid, kino. 17.mail toimus õues õppimise päev 1.– 8.klassile, mis oli uus, vaheldusrikas ja laste jaoks haarav ettevõtmine. Tippüritus oli «Moeröögatus2004». Jätkati sõprussuhteid kahe Soome kooliga ja Saksamaa Plöni Internaatgümnaasiumiga. Koostöös Iisalmi kooliga sai teoks kunstiprojekt «4». Alustati metsaprojekti «FinestForest» , millesse kaasati loodusainete õpetajad ja õpilased. Toimusid delegatsioonidevahelised külaskäigud ja töökohtumised. Plöni kooliga koostöös käidi purjetamas Saksamaal ja rattamatkal Eestis. Mitu meie kooli õpilast oli Plönis vahetusõpilastena. Suvel 2004 külastasid VPG õpetajad ja õpilased Plöni. Valla eestvõttel käivitati laste suvised töö- ja puhkelaagrid 2004/05. õppeaasta Huvialaringid: -tütarlaste kergejõustik -kergejõustik/ jalgpall poistele -korvpall -rahvastepall -lauatennis -judo -lastekoor -mudilaskoor -ansamblid, solistid -instrumentaalansambel -kunstiring (2) -käsitöö -tööõpetus -kodundus -mälumängud erinevatele vanuseastmetele -näitering (2) -line-tants -kodu-uurimine -matkaring -liiklusõpetus -lilleseade Aineringid: -kirjandusring -kultuurilugu -matemaatika -keemia ja füüsika -kultuurilugu -keskkonnaprojektid -majandusõpe -inglise keele projektid (3) -soome keele projektid -prantsuse keele projektid -loodusring -«Teadmiste jahil« Detsembris 2004 tehtud küsitluse põhjal tegeleb huvitegevusega 64% Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilastest, astmeti: 1.-3.kl.-92% 4.-6.kl.-79% 7.-9.kl.-45% 10.-12.kl.-55% Sellel aastal rahastati mitu õpetajate kirjutatud projekti: - sportliku koolivaheaja projektid (aeroobika ja korvpall) - sotsiaalteater - jõuluetendus «Pingviinid ehk Meie külma ei karda» - seiklusraja projekt - ühisprojekt FinestForest Iisalmi sõpruskooliga - ühisprojekt Saksamaa Plöni sõprusgümnaasiumiga - kunstiprojekt «Paneme kunsti levima» Õpilasomavalitsus President Kaidi Part 12A, asepresident Tõnis Pae. Maakondliku õpilaskoja liikmed olid Meelimari Guljavin ja Tõnis Pae. T.O.R.E T.O.R.E. liikmed kuulutasid välja koolirahu, korraldasid jõulu- ja sõbrapäeva postiteenuse . Sõprussuhted Sügisel käisid meie õpetajad ja õpilased Iisalmi koolis, kevadel külastasid Iisalmi õpetajad ja õpilased Vinni – Pajusti Gümnaasiumi. Jätkusid koostöösuhted Kuopio kooliga. Saksamaa Plöni Internaatgümnaasiumiga teostus ühisprojekt, teemaks keskkond ja matkamine. Üritused Toimusid traditsioonilised üritused: aktused, koolirahu väljakuulutamine, õpetajate päev, rebaste pidu, jõulupeod, spordipäevad, klaveriõpilaste kontserdid, sõbrapäeva tähistamine, vastlapidu, mängupeod algklassidele, diskod, emadepäeva kontsert, kunsti- ja käsitöönäitused, erinevad näitused muuseumis, ainenädalad, inglise keele kontsert. Toimusid kohtumised erinevate inimestega. Kuulati loenguid järgmistel teemadel: HIV, esmaabi, tuletõrje; Marek Koppeli loenguid «Kui sul on mure» ja «Õigused, kohustused, vastutus», Gunnar Kotieseni loenguid meelemürkidest, lastevastase vägivalla ennetusloenguid. Toimusid muusikalektooriumid erinevatele vanuseastmetele, teatrietendused, kontserdid, klassidevahelised spordivõistlused, naljapäeva anekdoodivõistlus, muinasjutupäevad, joonistusvõistlused, Peterburi tsirkuse etendus, isadepäeva pereõhtu. Kõige suurem üritus oli jõuluetendus « Pingviinid ehk Meie külma ei karda». 2005/06. õppeaasta Huvialaringid: - tütarlaste kergejõustik - poiste kergejõustik, jalgpall, korvpall - rahvastepall - pallimängud 1.– 2. kl. õpilastele - lauatennis - judo - lastekoor - mudilaskoor - segakoor - ansamblid, solistid - instrumentaalansambel - kunstiring - käsitöö - kodundus - tööõpetus poistele - mälumängud erinevatele vanuseastmetele - line-tants - kodu-uurimine - matkaring - liiklusring - lilleseade - raamatukoguring - meisterdamine algklassidele - kõhutants - klaverimängu õpetus Populaarsed olid spordiringid, mälumäng, kodunduse ring, meisterdamine, kunst, tööõpetus. Matkamas käisid VPG vilistlased, lapsevanemad, õpetajad. Õpilaste osalemine huvitegevuses 2005/06. õa KLASS Õpilaste arv huvitegevuses Õpilaste arv klassis 1.A 11 18 1.B 22 22 2.A 18 19 2.B 21 21 3.A 26 26 3.B 8 8 4.A 15 22 4.B 3 9 5.A 22 22 5.B 16 22 6.A 28 34 6.B 10 15 7.A 18 32 7.B 24 31 8.A 18 30 8.B 17 34 8.C 5 19 9.A 18 25 9.B 7 23 10.A 22 27 10.B 5 20 11.A 22 28 11.B - 17 12.A 16 24 12.B - 12 Seisuga 23. nov. 2005.a. oli koolis 561 õpilast, kellest huvitegevusega tegeles 372. 1.-3.kl. õpilasi 114, huvitegevuses 106 õpilast 4.-6.kl. « 123, » 94 « 7.-9.kl. « 195, » 107 « 10.-12.kl. « 129, » 65 « Aineringid: - ajalugu - geograafia - eesti keel - matemaatika - keemia - bioloogia - füüsika - inglise keel - vene keel - saksa keel ÕOV töö oli mitterahuldav, põhjuseks passiivsus, ükskõiksus, otsustusvõimetus. T.O.R.E. Tegutseti sotsiaalpedagoogi juhtimisel. Peamine ülesanne on olnud töö käitumisprobleemsete lastega. Igal korrarikkujal oli oma TORE- järelevaataja. Projekte kirjutasid õpetajad ning moeürituse läbiviimine rahastati, samuti taotleti projektikirjutamisega vahendeid kooli olümpiamängude toimumiseks. Sõprussuhted Iisalmi kooliga lõppes 2005.a. sügisel ühisprojekt «FinestForest», mille raames uuriti Soome ja Virumaa metsi. 2005. a. suvel toimus ühisprojekt «Bugged» Plöni internaatgümnaasiumiga. Sellel õppeaastal õppis Plönis meie vahetusõpilane. 14.-17. märtsil viibis meie kooli delegatsioon Kuopio Põhikoolis (10 õpilast ja 2 õpetajat). Tegeldi talispordiga ja külastati õppetunde. Üritused Toimusid traditsioonilised aktused, koolirahu väljakuulutamine, õpetajate päev, rebaste päev, sõbrapäeva vastuvõtt, vastlaüritus, kunsti- ja käsitöönäitused, väljapanekud muuseumis, inglisekeelsete laulude kontsert, klaveriõpilaste kontserdid, ainenädalad, emadepäeva kontsert, isadepäeva üritus, sügispidu, spordipäevad, abiturientide lõpukell, koolilõpuaktused. Toimusid sõltuvusainete ja meelemürkide loengud 4. klassile, suitsetamisvastase propaganda päev, Tõnu Otsa loeng mehelikkusest 8.-9.kl. poistele, tutvumine politseitööga, esmaabikursus, kohtumine TÜ usuteaduskonna dekaani Ain Riistaniga, olümpiamängude teleülekande ühisvaatamine aulas, kohtumine Erika Salumäega, kooli külastas Maanteeameti propagandabuss. Sportlikest üritustest toimusid peale spordipäevade orienteerumismatk, jooksuvõistlused, sportlik kadripäev spordihoones, liikumispäev (jõusaal, pallimängud, ujumine) spordihoones, kooli meistrivõistlused suusatamises, jüripäeva tõukerattaralli algklassidele, kooli olümpiamängud. Meid külastasid erinevad teatrid- Panevežise nukuteater, Rakvere Teater (jõuluetendus), lasteteater «Sõber» , Peterburi tsirkus. Toimusid kontserdid (Tapa laste tantsuetendus, jõulukontserdid, Virumaa Poistekoori kontsert, Rakvere laste muusikakooli kontsert, Sigtuna kommuuni kultuurikooli tantsutrupi etendus). Muusikalektooriumid (M. Mattisen, I. Linna, A. Kammiste). 10.-11.kl. noormehed tutvusid Tapa sõjaväeosaga; 9. klassidele toimus lahtiste uste päev, 8.-9. klassid külastasid Virumaa kutsekoole, naljapäeval naerutasid meid 1.-5. klasside «kuldsuud» . Hästi õnnestus isadepäeva üritus. 2005/06. õa koostati järjekordne kooli almanahh. 2002. – 2006. a. on välja antud kooli ajalehte. Nimetatud aastatel (2002 – 2006) on meie õpilased osalenud Vinni valla kirjanduspreemia väljaandmise žüriis. Korraldatud on kohtumisi preemia võitnud kirjanikega (Viiu Härm, Mart Kivastik, Eia Uus). Suuremad ja kordaläinumad üritused 2005./06.õa. olid moeüritus novembris ning sõbrashow veebruaris ning kooli olümpiamängud. 6.-16. juunini tegutses 2.-5. kl. õpilaste töö- ja puhkelaager Vinnis, Pajustis, Viru-Jaagupis ja Kadilas. Probleemid valdkonniti 1. Õppekasvatustöö ja kvaliteedialane tegevus. • Uue õppekava (alates 2007. a) ja õppekavale vastava hindamisjuhendi koostamine. • Õpilaste tugiõppesüsteemi täiustamine: - individuaalõppe osa suurendamine ja muude õpiabivõimaluste loomine - töö kasvatusraskustega lastega - töö andekate lastega - süsteemse õpiabi keskuse loomine 0-korrusele • Psühholoogi ametikoha loomine valda. • Karjääriteabe-alane väljaõpe õpetajatele- klassijuhatajatele. Tuutori koolitamine. • Meetmete rakendamine koolikohustuse täitmiseks. • Klassijuhatajatöö parendamine (klj.tundide toimumine üheaegselt 1.-6. kl; 7.-9. kl kasvatustöö tõhustamine). • Kaasaegse metoodika kasutamine ainetundides (analüüsimisoskuste, funktsionaalse lugemise oskuse ja järelduste tegemise oskuste arendamine jm). • Kooli raamatukogu töö parendamine (laste lugemisvõimaluste parendamine, ümberkorraldused raamatukogus, laenutus arvutisüsteemi). • Looduses õppimise tähtsustamine põhikoolis (praktilised tööd, laboratoorsed tööd, õppimine ettevõttes, firmas jm) 1.-6. kl ja loodusained 7.-12. kl, kunstiõpetus 6.-12. kl. • Iseseisva töö ja koostööoskuste õpetamine praktilise tegevuse kaudu (projektide kirjutamine, läbiviimine, ettekanded, referaadid)10.-12. kl. • Õppima õpetamine (põhikooli I-II kooliaste), 7. klassis õpioskuste ja mälu kontroll. • Kvaliteedialase tegevuse täiustamine (protsesside kirjelduste parandused). Kvaliteedi käsiraamatu korrastamine. • Tahte kasvatamine (raskustega harjumine, nõudlikkuse tõstmine, mänguelemendid tundides noorematele, matka- ja seiklusalane töö, edu tunnetamine jne). Võitlus laiskusega. Kehakultuurialane tegevus koolis. • Õpikeskkonna parendamine (klassi puhtus, hubasus, esteetilisus, õpetaja isiksus, valgus, soojus, näitlikud vahendid, IT-vahendid jne). • Võrdsed võimalused hariduse omandamiseks (vastava õpikeskkonna loomine igale lapsele – individuaalne või grupitöö). • Võitlus koolikohustuse täitmise eest (puudumiste ja hilinemiste kontrolli tõhustamine, uute meetmete kasutuselevõtmine). • Ühiskonna normidele vastava käitumiskultuuri õpetamine ja pidev käitumise jälgimine õppetundides, vahetundides ja üritustel. Vastavate koolituste läbiviimine õpilastele. Õpetaja on lastele eeskuju ja kultuuri kujundaja. • Alustada riigikaitse õpetuse andmist ja noorte tõhusamat ettevalmistust kodanikuks kasvamisel (koostöö Tapa väljaõppekeskusega, riigikaitse lühikursuse sisseviimine). • Gümnaasiumis (10.-12.) kavandada tsüklilisi kursusi õpilasi huvitavatel teemadel, jätta selleks vabaks 1 tund nädalas, kokku aastas 35 tundi. • Individuaalõppe täiustamine: - õpilase suunamine indiv.õppesse üheks nädalaks kõikide õppetundide ajaks; - puudumiste päevikusse kirjutada märge on indiv.õppes, aeg). • Koolikohustuse paremaks täitmiseks viia sisse aruandekaardid: hilinemine tundidesse - kollane kaart kodustel põhjustel puudumine - punane kaart põhjuseta puudumine - sinine kaart. Kaardi täidab õpilane ja aineõpetaja annab selle edasi klassijuhatajale. Kartoteegi koostamine. • Õpilaste hoidmine õppetunnis: - ärritunud õpilasega vestleb õpetaja erandjuhul väljaspool klassiruumi ja läheb koos temaga sotsiaalpedagoogi juurde. Sel ajal peab klassil olema töö; - tundides tekkinud probleemid lahendab aineõpetaja otse lapsevanemaga. Vajadusel kaasab sots.pedagoogi. Klassijuhatajale annab olukorrast ülevaate. • Koolist põhjuseta puudumine: - ühes kuus üle 12 t põhjuseta puudunud õpilase vanemad kutsub klassijuhataja kooli vestlusringi, millest võtavad osa ka sots.pedagoog ja õppealajuhataja. • Kui õpilane on veerandis puudunud põhjuseta üle 30 tunni, siis on ta vaheajal koolimajas ning loeb õpetaja juhendamisel kirjandust või teeb korrastustöid 15 t. • üle 40 t põhjuseta puudumise puhul saadetakse õpilane valla lastehoolekande komisjoni. • tundidesse pidevalt hilinenud ja põhjuseta puudunud õpilased teevad juunikuus õppenõukogu otsusel ÜKT tunde kooli juures või valla territooriumil. 2. Õpetajate kaadri-ja personalialane töö • Õpetajate meeskonnaalane täiendõpe: - erialane (kursustel osalemine) - metoodiline - parandusõppealane koolitus – 60t. - enesekehtestamise tsükkel - kursuste kasuteguri suurendamine • Klassijuhatajate töö ühtlustamine: - ühtsed nõuded iseteenindusele, korrastustöödele, ürituste korraldamisele ja klassijuhatajatunnile. Klassijuhatajatele planeerida 1 kursus õppeaastas. • Uute pedagoogide töölevõtmine konkursi alusel. Taustauuring. • Arenguvestlused direktoriga. Enesearendus, suhtlus, probleemid. • Õpetaja teeb tööanalüüsi üks kord viie aasta jooksul. • Õpetaja teeb eneseanalüüsi üks kord aastas. • Ametijuhendite ülevaatamine ja tööülesannete selgitamine, vajadusel teatud isikute individuaalne informeerimine. • Õppekirjanduse (eriti töövihikute) tellimine – aineõpetaja poolt läbi mõeldud ning majanduslikult ja metoodiliselt põhjendatud. • Alates 2007/08. õa peab igal pedagoogil, kasvatajal ja raamatukogu töötajal olema erialane kõrgem haridus. • Õpetajate personaalse intelligentsuse arendamine ja koostööoskuste parendamine. • Raamatukogu muutmine õpetajate ja laste tõeliseks koostööpartneriks (lugemissaaliteenindus, ühised üritused, õpioskuste omandamine ja raamatukogutundide läbiviimine, õppetundide läbiviimise abistamine). • Ainesektsioonide töö tutvustamine 1 x aastas õppenõukogus (kevadine). • Suhete parendamine: õpetaja - teenindav personal. Ühiste ettevõtmiste ja nõupidamiste korraldamine. Igapäevane lugupidav suhtlemine. • Teenindava personali arenguvestluste läbiviimine koos majandusjuhatajaga. • Suhete parendamine: õpetaja - õpilane õpetaja - õpetaja õpilane - õpilane • Heade töötulemuste ja hea õpetaja - isiksuse tunnustamine. • Aktiivne projektialane tegevus koolis (välissuhted, laagrid, kooli reklaamimine, suuremad üritused, praktilised tegevused õppetöö toetuseks, sportlik tegevus jne). 3. Info-kommunikatiivne tegevus • Raamatukogu laenutusteenuse viimine arvutisse 1. sept. 2007. • Infotahvlite korrastamine ja jaotamine erinevatele töölõikudele õp. tuppa: - raamatukogu teated - õppe-kasvatustöö - huvitegevus ja ÕOV - aü - klassijuhatajatele • Kooli traditsioonide propageerimine: - kooli logoga õpilaspäevik igale põhikooli õpilasele; - kooli logoga õpinguraamat igale gümnaasiumiõpilasele; - kooli logoga meened autasustamiseks; - tõsta ausse koolilipu päev (oma kooli reklaami päev). • Jätkuv töö kooli ajalootoas. • Elektroonilise infosüsteemi täiustamine. • E-kooli rakendamine, vajalike materiaalsete ressursside leidmine, süsteemi tööle rakendamine hiljemalt 2009. (Igale õpetajale sülearvuti, koolisisese võrgu ümberehitamine, võrguadministraatori koolitus, õpetajate koolitus jne). • Tunniplaani tegemine uue programmi GP- Untis 2006 alusel (programmi muretsemine, koolitus-2006.a.). • Kooli veebilehe uuendused ja täiendamine. • Suhtlemine lapsevanemaga e-maili teel (lapsevanema vastava avalduse alusel). • Kooli brändi reklaamimine, suhtlemine ajakirjanduse ja üldsusega. Reklaamüritused. • Õpilaspäeviku kui kodu ja kooli vahelise suhtlusvahendi otstarbe tähtsustamine. Reeglite täiustamine. • Õpilaspäevikusse kooliinfo lisamine (2007). 4. Huvitegevus ja õpilaste sotsialiseerumine, vaimsus ja aktiivsus. • Isamaaline kasvatus (riigikaitse, patriootlik tegevus, riigisümboolika, päästetöö, tähtpäevad jne). • Keskkonnasäästlikkuse kasvatamine (looduskaitse, matkad, ekskursioonid, projektid, istutustööd, kodu kaunistamine). • Kehakultuurialane tegevus (tradits. ürituste süsteem, igale õpilasele füüsiline tegevus). • Töökasvatus (eneseteenindus, töö-ja puhkelaagrid, hooajaline töö kooli juures). • Karjääriteave (klassivälised üritused, projektid, klj.tunnid, õppekäigud, ekskursioonid, projektid välisriikidega jne). • Huvialaringide arvu suurendamine (laskering, spordiringid, rahvatants). Iga laps võiks osaleda vähemalt ühes huvitegevuses! • Ühel päeval õppeaastas kogu kool liikuma (kepikõnd, rulasõit, jalgrattasõit, jooksud, orienteerumine, suusatamine, uisutamine jne). - viia läbi traditsioonilisi spordipäevi. • Traditsiooniliste ja elujõuliste huviringide tegevuse jätkamine. Aasta lõpus aruandekontsert, näitus, võistlus jne. Iga ringijuht tutvustab oma õpilastega koolikaaslastele oma tööd. • Igal sügisel (sept. I pool) aktiivilaager. 9.-12. kl õpilastele: koostööoskuste arendamine, org.kogemuste saamine, loengud, vestlused jne. Koostatakse õppeaasta perspektiivne tööplaan ÕOV-le. Laager siduda kindlasti mingi vabatahtliku tööga (ÜKT-ga) teatud objektil jne. • ÕOV presidendi valimine 10.-12. klassi õpilaste hulgast. • Aktiviseerida TORE - liikumist: - väljaõpe - liikmeskonna suurendamine - tegevuse nähtavaks muutmine koolis - TORE - liikumise autoriteedi tõstmine • Motiveerida õpilasi osalema koolivälistel vabariiklikel võistlustel, konkurssidel, aruteludel, projektides. • Oma kooli tunde kasvatamine (kooli traditsioonid, ühtsed koolivormi elemendid, kooli aastapäeva tähistamine, kooli logoga meened, suveniirid). • Igal sügisel (septembris) huvitegevuse töötoad: - õpilased tutvuvad ringide tööga - registreerivad end ringidesse. • Aktiviseerida õpilasi osalema kehakultuurialases tegevuses: - töötada välja ürituste kaardid; - töötada välja tunnustamissüsteem; - preemiaekskursiooni korraldamine kõige sportlikumale klassile. • Vähendada tundide ajal ürituste toimumist (üritused klj. tunni ajal või pärast tunde). • Igal üritusel jälgida õpilaste käitumist ja ürituse lõpus anda lastele sellekohane hinnang. • Määrata koordinaatorid-abid, kes peavad sidet ürituste ja õppetööga seotud klassiväliste ettevõtmiste vahel. 5. Kooli majanduslik tegevus ja arendus • Taotleda vallalt investeeringuteks eraldatud raha jagamist kaheks: - remondiraha 80% - mööbliraha 20% • Elektri- ja ventilatsiooniprojektide tellimine (0-korrus). • 0-korruse köögiploki remont, tööõpetuse ruumide remont, akende ja elektrisüsteemide vahetus. • I korruse koridoride remont, akende ja uste vahetus, elektrisüsteemi vahetus. • II korruse koridoride remont (eespool nimetatud tööd). • III korruse koridoride remont (eespool nimetatud tööd). • Raamatukogu remont, laiendamine ja väljaehitamine. • Aula mööbli väljavahetamine. • Aula remont ja kardinate väljavahetamine. • Siseõue remont. • Keldrite aknaaukude remont. • Kaasaegsete õppevahendite muretsemine, teise õppimiskeskuse väljaehitamine. • Vajaliku õppekirjanduse ja õpikute muretsemine. • E-kooli tehnika muretsemine, 25 sülearvuti muretsemine õpetajatele. E-koolile üleminek. • Keskküttesüsteemi renoveerimine (kogu majas). • Võimla valgustuse väljavahetamine. • Õpetajate tööruumide remont, akude ja elektrisüsteemi vahetus. • Haljastustööd kooli ümbruses: - puude istutamine - lillede istutamine - lipuvarda ülesseadmine - kooliõue kasutamine ürituste ja etenduste läbiviimiseks - siseõue valgustamine - kooliaia rajamine (koostöös vallaga) • Jõusaali väljaehitamine. • Lasketiiru remont. • Keldrisaali väljaehitamine. • Spordiväljaku võistlusplatside väljaehitamine (hüppekastid, heiteplatsid, jooksurada jt). TÖÖVALDKONNAD ARENGUKAVAS 2007-2011 1. Õppekasvatustöö ja kvaliteedialane tegevus. 2. Õpetajate kaadri ja teenindava personaliga tehtav töö. 3. Info-kommunikatiivne tegevus. 4. Huvitegevus ja õpilaste sotsialiseerumine (vaimsus ja aktiivsus). 5. Kooli majanduslik tegevus ja arendus. PERSPEKTIIVNE PLANEERIMINE 2007-2011I ÕPPEKASVATUSTÖÖ JA KVALITEEDIALANE TEGEVUS Jrk. nr. Tegevus 2007 Vastutaja(d) 1 Uue õppekava (2007-2011) koostamine: - rühmatööd - arutelud - väljaõpe ja kursused õppealajuhataja 2 Õpilaste tugisüsteemi täiustamine: - tugikeskuse loomine 0-korrusele; - kasvatajate instrueerimine ja ühiste reeglite väljatöötamine. Töö tõhustamine. õppealajuhataja direktor 3 IÕK laiendamine suhtlemis- ja käitumisraskustega lastele. õpetajad õppealajuhataja 4 Võitlus koolikohustuse täitmise eest ja hilinemiste üle kontrolli tõhustamine vastavalt kooli sisekorra reeglitele. klassijuhatajad õpetajad õppealajuhataja sotsiaalpedagoog sotsiaalpedagoog õppealajuhataja õpetajad 5 Õpetajate täiendõpe: - klassijuhatajate kursus; - psühholoogia-alane koolitus - osavõtt ainealastest koolitustest õppealajuhataja aineõpetajad 6 Kvaliteedi käsiraamatu korrastamine. õppealajuhataja 7 Seaduskuulekuse kasvatamine (pidev). õpetajad 8 Klassijuhataja töö tõhustamine, tundide üheaegne toimumine. õppealajuhataja 9 Õpetajate atesteerimine (5a tööanalüüs). õppealajuhataja 10 Kooli ajalookonverents – 220 aastat haridust Vinnis. õppealajuhataja 2008 1 Karjääriteabe väljaõpe klassijuhatajatele (kursus). õppealajuhataja 2 Sotsiaaltöösüsteemi efektiivsemaks muutmine. sots. pedagoog 3 Kaasaaegne metoodika igasse ainetundi (koolitus, nõustamine, tundide külastamine, arutelud). õppealajuhataja aineõpetajad 4 Funktsionaalse lugemisoskuse, analüüsimisoskuse arendamine 7.-9. klassides. aineõpetajad 5 Looduses või õues õppimise süsteemi väljatöötamine. õppealajuhataja aineõpetaja 6 Kooli raamatukogu laiendamine ja sisulise töö parendamine. direktor rmtk töötaja 7 Pidev töö kasvatusraskustega lastega. Õige õpikeskkonna leidmine. sots.pedagoog 8 Seaduskuulekuse (seaduste täitmine) kasvatamine. Sisekorra eeskirjade täpne täitmine ja kontroll. õpetajad 2009 1 Psühholoogi ametikoha loomine valda (läbirääkimised vallaga). direktor 2 Tähelepanu pööramine tööle andekate lastega - mitte koormata üksikuid lapsi, vaid leida üles ka teised. õppealajuhataja 3 II õppimiskeskuse sisustamine ja tehnikaga varustamine. direktor 4 7. klasside testimine: - õpioskused - mälu Järelduste tegemine (1.-6. kl peab omandama õppimisoskused) õppealajuhataja 5 Saksa keele gruppide loomine 6. klassist (valikuvõimalused: kas alustada saksa k. või vene k. õppimist. ainekomisjon õppealajuhataja 6 Ettevalmistus e-koolile üleminekuks (2009-2010) direktor 7 Tähelepanu pööramine kutse-eetika probleemidele - kõik inimesed on väärt, et neist lugu peetakse. direktor 8 Õpetajate täiendõpe: 160 t kursuse alustamine «HEV laste õpetamine, II tsükkel» õppealajuhataja 9 Õppetunni efektiivsus ja õpitulemused 7.-9. klassides. õppealajuhataja 10 Siseaudit. direktor 2010 1 Infosüsteemi täiustamine – e-kooli tööle rakendamine. Probleemide lahendamine. direktor 2 Uute kasvatajate tööle võtmine: - toimetulek olukorras - enesekehtestamise oskused direktor 3 Õpetajaskond: - uute õpetajate tööle võtmine direktor 4 Kursused gümnaasiumis (valikud): - riigikaitse - eetika - usundiõpetus jm - joonestamine õppealajuhataja 5 Range kontroll koolikohustuse täitmise üle. õppealajuhataja 2011 1 Õppekava plussid ja miinused. Arutelu. Meetmed. 2 Õpilaste tugiõppesüsteemi analüüs. Puuduste kõrvaldamine. 3 Karjääriteabe päevaprobleemid. Kuidas edasi? 4 Sotsiaalsüsteemi efektiivsus ja parendustegevus. 5 Klassijuhataja tunni ülesehitus, kasvatustöö, laste väärtushinnangute mõjutamine. 6 Aktiivõppetunnid. Edukate õpetajate töösüsteemi tutvustamine. 7 Looduses õppimise KONVERENTS. 8 Õpikeskkonna olukord - rahulolu uuring ja analüüs. 9 Käitumiskultuuri parendamiseks viia läbi loengute ja praktiliste tegevuste õppus. 10 Õpilane õppetunnis - õpi- ja kasvatustöö. II ÕPETAJATE KAADRI- JA PERSONALIALANE TÖÖ Jrk. nr. TEGEVUS 2007 vastutaja 1 Klassijuhatajatöö (uuendused): - ühtsed nõuded iseteenindusele, - hilinemiste ja puudumiste arvestus, - õpiabisüsteemi laiendamiste ja töö põhimõtted, - klassijuhatajatunni (5.-9. kl) viimine ühele ajale (pidev töö). õppealajuhataja 2 Ametijuhendite ülevaatamine ja ülesannete selgitamine õpetajatele, kelle töös esineb puudusi. direktor 3 Õppekirjanduse tellimine: - majanduslik ja metoodiline põhjendatus. õppealajuhataja rmtk töötaja aineõpetaja 4 Õpetajate personaalse intelligentsuse arendamine (pidev). direktor 5 Õpetajate rmtk töötaja vaheliste suhete parendamine ja koostöö arendamine. rmtk juhataja aineõpetaja 6 Suhtlemise parendamine: õpetaja - õpetaja õpetaja - õpilane õpilane - õpilane õppealajuhataja huvijuht direktor kõik õpetajad 7 Töökoosolekud 5 x aastas. direktor 2008 1 Hea õpetajaisiksuse tunnustamine, tema töökogemuste levitamine. õppealajuhataja 2 Välissuhtluse arendamine ja koolidevahelised projektid. õpetajad infojuht 3 A ja O sertifikaadi kursused (2008. a igal õpetajal oskustunnistus). infojuht arvutiõpetaja õppealajuhataja 4 Õpetajate pidev koolitamine - koostööoskuste arendamise kursus. õppealajuhataja 5 Ühine laager õpetajatele ja teenindavale personalile (koostööoskuste arendamine). majandusjuhataja 6 Endiste õpetajate küllakutsumine kooli 20. aastapäeval. õppealajuhataja 7 Õpetajate tunnustamine kooli 20. aastapäeval. direktsioon juubelikomisjon 2009 1 Arenguvestlused töötajatega (20) direktor maj. juhataja 2 Uute õpetajate töölekutsumine - kaadrivalik - taustauuring direktor 3 METOODIKAKONVERENTSI KORRALDAMINE VALLAS: - uute metoodikate tutvustamine - esitlusstendid - õues õppimine jne. õppealajuhataja koostöö vallaga 4 Elektrooniline tahvel õppetundi. direktor 2010 1 Uute õpetajate töölekutsumine: - kaadrivalik - taustauuring direktor 2 Arenguvestlused töötajatega (20). direktor 3 Õpetaja-isiksuse analüüs - koostööoskused ja suhtlemine. õppealajuhataja 4 Metoodilise töö korraldus koolis (uuendused). õppealajuhataja 5 Kooliarenduse töökoosolekud. õppealajuhataja 2011 1 Siseaudit kooli õppe-kasvatustöö. õppealajuhataja 2 Arengukriteeriumid ja kvaliteedialase tegevuse planeerimine uude arengukavasse: kuhu liigub kool? direktor 3 Kaadrianalüüs: vajadused ja võimalused. Valikained ja tsüklilised kursused III ja IV kooliastmes. õppealajuhataja 4 Õpetaja töökoha kaasajastamine (vahendid, metoodika, õppekirjandus, mööbel, miljöö). direktor 5 Uus õppekava (vajadused ja vastavus ajanõuetele). õppealajuhataja III INFO-KOMMUNIKATIIVNE TEGEVUS Jrk. nr. Tegevus 2007 vastutaja 1 Raamatukogu laenutus arvutisse 1. sept. 2007. rmtk töötaja 2 Infotahvlite korrastamine koolimajas: klassid (jaan). õpetajate tuppa (sept): rmtk teated õppe-kasvatustöö huvitegevus ja ÕOV aü klassijuhatajatele. infojuht 3 Logoga päevikute muretsemine põhikooli lastele 2007. a 1. septembriks (tasuta). infojuht 4 Kooli ajalootoa näitused 2 x aastas. infojuht 5 Tunniplaani tegemine GP Untise 2006 alusel ja väljaõpe. võrguadministraator õppealajuhataja infojuht 6 Kooli veebilehe uuendamine 1x aastas. infojuht/ võrguadministraator 7 Pidev: koostöö lastevanematega; info liikumine kodudesse; üritused ja loengud lastevanematele; kutsevalikualane töö koolis; koolimaja esteetilise külje parendamine; kooli reklaamimine; arenguvestlused. õppealajuhataja huvijuht 8 Koolivorm (tutvustamine üldsusele meedia vahendusel, reklaam). direktor 2008 vastutaja 1 Suhtlemine lastevanematega e-maili teel. õpetajad 2 Õpilaspäevikule esitatud nõuete rangem täitmine. kõik õpetajad 3 Suhted kodu-kool • üritused ja koolitused lastevanematele õppealajuhataja 4 Kooliinfo lisamine uutesse päevikutesse 2007-2008. infojuht 5 Kooli 20. aastapäeva tähistamine (apr. 2008): - üritused sihtrühmadele, - uus ekspositsioon muuseumisse, - vilistlaste kokkutulek, - koolimeenete täiendamine juubeliks. direktsioon õpetajad- töötajad 2009 1 E-koolile üleminek: - sülearvuti igale õpetajale (klassile), - koolitus, - koolisisese süsteemi täiendamine. direktor võrguadministraator 2 E-kooliga seotud probleemide lahendamine. õppealajuhataja 3 Töö lastevanematega: koolikohustus ja õpilaspäeviku osatähtsus selles. õppealajuhataja 4 Elektroonilise infosüsteemi täiustamine. maj. juhataja 5 Koolivormi elementide arutelu (lastevanemate esindus, omavalitsus, ÕOV). Koolivormi finantseerimisküsimused, lepingud, teostus. direktor 2010 1 Raamatukogu töö kaasajastamine uutes tingimustes. direktor 2 Kooli brändi reklaamimine, elujõulise gümnaasiumi säilitamine. infojuht 3 Koolimaja kaunistamine (tähtpäevad, väljapanekud, ülevaatenäitused). infojuht kunstiõpetajad 4 Arvutite väljavahetamine ja uute ostmine (pidev). maj. juhataja 5 Elektroonilise asjaajamise plussid ja miinused. direktor 6 Koolivormi elementide juurutamine (1. – 3. kl., 4. – 6. kl.) direktor 2011 1 Kooli elektroonilise infosüsteemi olukord ja analüüs. Parendustegevus uues arengukavas. direktor maj. juhataja 2 Arendustöö kavandamine uude arengukavasse. õppealajuhataja direktor 3 Koolivormi kandmise statuudi koostamine. direktor IV HUVITEGEVUS JA ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE Kasvatustöö tähtsamad lõigud 2006-2011 • Isamaaline kasvatus • Keskkonnasäästlikkuse kasvatus • Kehakultuurialane tegevus • Töökasvatus ja iseteenindamine • Kunstialane kasvatus • Kõlbeline kasvatus • Karjääriteave huvijuht ja õpetajad Jrk. nr. 2007 vastutaja 1 Igal üritusel olgu kasvatuslik eesmärk (pidev). huvijuht 2 Igal üritusel pidada kinni kooli kodukorra eeskirjadest (vahetusjalatsite nõue, hilinemine, kohusetunne jne) (pidev). huvijuht 3 Tähistada riigikaitsega seotud tähtpäevi, panna suuremat rõhku noormeeste ettevalmistamisele kodumaa kaitseks: sõjalise laagri läbiviimine praktika ajal. huvijuht 4 Kirjutada projekte kunstialase kasvatuse edendamiseks (pidev). huvijuht 5 Aktiivilaagri läbiviimine iga aasta septembris. huvijuht 6 Ühel päeval õppeaastas kooli liikumispäev. keh. kasv. õpetajad 7 Rakendada tööle laskering. huvijuht 8 Ringide aruandekontserdi ja muu aruandluse organiseerimine aasta lõpus. huvijuht 9 Vabatahtlike organiseerimine (algatustöö, aktiivi valmimine, töösuunad). ÕOV ja huvijuht 10 Klassivälise tegevuse koordinaatorite määramine. ÕOV ja huvijuht 11 Töövarju päevast osavõtt (gümnaasiumi õpilased). huvijuht 2008 1 Karjääriteabealase töö tõhustamine: õppimine väljas lapsevanema töökohas ka 7.-9. kl õpilastele. huvijuht 2 Klassiruumide esteetilisuse ülevaatus. Preemiaekskursioon. huvijuht 3 Tantsujuhi töölevõtmine kooli. huvijuht 4 Igal sügisel huvitegevuse töötoad (ringide töö tutvustamine). Õpilaste osavõtu suurendamine ringides. huvijuht 5 ÕOV presidendi valimine 10.-11. kl õpilaste seast (pidev). ÕOV 2009 1 Organiseerida erinevaid sportlikke ülekoolilisi üritusi: • spordialade kaupa • kohtumine tuntud sportlasega • propageerida liikumist keh. kasv. õpetajad huvijuht 2 Suurendada osalust vabariiklikes projektides: • sport • kunst • keskkonnakasvatus • rattamatkad huvijuht 3 Jätkata välissuhtlust ja laiendada suhteid inglise keelt kõnelevasse riiki. inglise keele õpetajad 4 Kooliolümpia organiseerimine 7.-12. klass. huvijuht projektijuht 2010 1 Iga laps osaleb vähemalt 1 huviringis. huvijuht 2 Poiste huvitegevuse ringide töölerakendamine. huvijuht 3 Õpilaste suvise töö organiseerimine: õpilasmalev 7.-9. klassi õpilastele. huvijuht 4 Ülekooliline tuletõrjeõppus. direktor huvijuht 5 Iga laps istutab ühe puu (looduskaitsepäev) (pidev). huvijuht 2011 1 Õpilaste klassivälisest tegevusest ja huviringide tööst osavõtu analüüs. Parendustegevuse planeerimine uude arengukavasse. huvijuht 2 Ürituste kasvatuslikud eesmärgid ja nende kasutegur. (Mis on muutunud paremaks?). huvijuht 3 Õpilaste vaimsuse probleemid. Parendustegevus. huvijuht 4 Klassivälise tegevuse arutelu ÕOV-s ja töövaldkondade kavandamine arengukavasse. huvijuht V MAJANDUSLIK TEGEVUS JA ARENG 2007 1 Köögiploki remont, uue tehnika ostmine. maj. juhataja 2 Poiste tööõpetuse ruumide remont ja ventilatsiooni uuendamine. maj. juhataja 3 0-korruse koridoride remont. maj. juhataja 4 Haljastustööd koolimaja ümbruses (pidev). maj. juhataja 5 Elektri- ja ventilatsiooni projektid 0-korruse jaoks. maj. juhataja 6 Kaasaegsete õppevahendite ja mööbli muretsemine (pidev). maj. juhataja 7 Koostöö lastevanematega (kooliaia planeerimine). direktor 2008 1 I korruse koridoride remont. maj. juhataja 2 I korruse elektrisüsteemi väljavahetamine. maj. juhataja 3 I korruse akende vahetamine. maj. juhataja 4 Aeroobikasaali remont ja akende vahetus. maj. juhataja 5 Aula remont ja mööblivahetus. Kardinate vahetus. maj. juhataja 6 Kooli siseõue remont. maj. juhataja 7 Keldrite aknaaukude remont. maj. juhataja 8 Kooliaia planeering (juriidilised küsimused, kaader, tehnika). direktor 2009 1 II korruse remont. maj. juhataja 2 II korruse akende väljavahetamine. maj. juhataja 3 Raamatukogu ümberehitustööd: - lugemissaali suurendamine ja remont - lugemissaali mööbli muretsemine - teise õppimiskeskuse sisustamine direktor 4 Võistluspaikade väljaehitamine. direktor 5 Näitustesaali ümberehitamine kaheks väikeseks klassiruumiks. direktor 6 II korruse klasside akende vahetus. maj. juhataja 7 Jõusaali väljaehitamine. maj. juhataja 8 Kooliaia ettevalmistustööd (maaküsimused, töövahendid). direktor 2010 1 Kogu kooli keskküttesüsteemi renoveerimine. direktor 2 Pisiparandused koolis. maj. juhataja 3 Lasketiiru remont. maj. juhataja 2011-2012 1 Võimla valgustuse renoveerimine. maj. juhataja 2 Haljastustööd kooli juures (pidev). maj. juhataja 3 Keldrisaali väljaehitamine. direktor 4 Kooliaia töökorraldus direktor Arengukava uuendamise kord Arengukava on avatud muutustele ja arengule ühiskonnas. Arengukava täiendatakse ja korrigeeritakse üks kord õppeaastas.