Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a korralduse nr 618-k “Riikliku kriisireguleerimisplaani kinnitamine” muutmine — RTL, 14, 234

Korraldus kehtestatakse «Hädaolukorraks valmisoleku seaduse» § 4 punkti 2 alusel. 1. Teha Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a korraldusega nr 618-k kinnitatud «Riiklikus kriisireguleerimisplaanis» (RTL 2002, 112, 1631) järgmised muudatused: 1) sõnastada punkti 1 neljas lõik järgmiselt: «Plaan valmib erinevate ametkondade koostöös ning planeerimisel arvestatakse kõiki võimalikke hädaolukordi. Võimalike hädaolukordadega arvestamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 20. mai 2002. a määruses nr 166 «Hädaolukorrast teavitamise kord ja nõuded edastatavale teabele» toodud hädaolukorrad ning ministeeriumide, maakondade, kohalike omavalitsuste ja ohtlike ettevõtete riskianalüüside tulemused. Pärast riskianalüüsi valmimist jätkub planeerimisprotsess ressursside kindlaksmääramise ja hindamisega.»; 2) sõnastada punktis 1.3 mõiste «Riskianalüüs» selgitus järgmiselt: «Riskianalüüs – hädaolukordade ja neid põhjustavate ohtude väljaselgitamiseks ning nende tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamiseks tehtav analüüs, mille põhjal kavandatakse vajalikud riske vähendavad meetmed.»; 3) asendada mõiste «Riigireserv» mõistega «Riigi tegevusvaru» ja sõnastada selle selgitus järgmiselt: «Riigi tegevusvaru – hädaolukorras elutähtsa valdkonna toimimist tagav füüsiline või lepingutega garanteeritud ressurss.»; 4) asendada punkti 2.1 kolmanda lõigu punktis 2 sõna «riigireservi» sõnadega «riigi tegevusvaru»; 5) asendada punkti 2.1 kolmanda lõigu punktis 7 sõnad «kriisikomisjoni meeskonna infogrupp» sõnadega «kriisikomisjoni meeskonna teavitusgrupp» ning sõnastada punkti 4.3 viies lõik järgmiselt: «Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni kriisireguleerimismeeskonna koosseisu kuuluvad operatsioonide grupp, koordinatsioonigrupp, teavitusgrupp ja logistikagrupp.»; 6) sõnastada punkt 3.2 järgmiselt: «3.2. HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE OPERATIIVJUHTIMINE Operatiivjuhtimist teostavad ministeeriumide struktuuriüksused, ministeeriumide valitsemisalas olevad ametid ja inspektsioonid või nende allasutused ning olulise infrastruktuuri ettevõtted vastavalt tegevusalale ja seaduses sätestatud korrale. Operatiivjuhtimist teostava struktuuriüksuse peamiseks ülesandeks on hädaolukorra lahendamine sündmuskohal. Siseministeeriumi valitsemisalas toimub hädaolukordade lahendamise operatiivjuhtimine järgmiselt: 1) Päästeamet ja Päästeameti kohalikud päästeasutused juhivad hädaolukorra lahendamist päästetööde tegemisel tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklus- ja muude õnnetuste korral; 2) Piirivalveamet juhib tegevust relvastatud konflikti korral riigipiiril või riigipiiri massilise ebaseadusliku ületamise katse või selle ohu korral; Põhja Piirivalvepiirkond juhib tema koosseisu kuuluvate struktuuriüksuste kaudu: a) otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamist Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval alal; b) otsingutöid lennuõnnetuse korral maismaal; 3) Politseiamet juhib hädaolukorra lahendamist massirahutuste korral; 4) Kaitsepolitseiamet juhib hädaolukorra lahendamist terroriakti korral. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas teostavad hädaolukordade lahendamise operatiivjuhtimist Maanteeamet ja olulise infrastruktuuri ettevõtjad: 1) Maanteeamet juhib hädaolukorra lahendamist erakorraliste ilmastikutingimuste või muu õnnetuse tagajärjel põhimaanteel enam kui 12 tunniks tekkinud liikluskatkestuse korral (inimeste elu ja tervisega seotud õnnetuste korral pärast seda, kui päästeasutus on juhtimise üle andnud); 2) Raudteeinfrastruktuuri ettevõtja juhib hädaolukorra lahendamist raudteel ohtlike veoste ja inimestega toimunud õnnetuse tagajärjel või ulatusliku keskkonnareostuse tagajärjel raudteel ning raudteeliini peateel toimunud õnnetuse tagajärjel rongiliikluse katkemise korral (inimeste elu ja tervisega seotud õnnetuste korral pärast seda, kui päästeasutus on juhtimise üle andnud). Raudteeinspektsioon osutab vajadusel päästeasutusele ja raudteeinfrastruktuuri ettevõtjale igakülgset kaasabi raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks; 3) varustuskindluse hädaolukorras tagavad elektritootjad, süsteemihaldur ja jaotusvõrgud. Tehniliste avariide korral elektrijaamas või elektrijaotusseadmetes ja alajaamades, mis võivad põhjustada linnade või suurte piirkondade elektrienergiata jäämise, teostab operatiivjuhtimist elektrivarustuse taastamisel OÜ Põhivõrk (süsteemihaldur). Juhul kui suurte piirkondade elektrita jäämise põhjuseks on ainult massilised jaotusvõrgu rikked, juhib taastamist vastava piirkonna jaotusvõrguettevõte. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas toimub hädaolukordade lahendamise operatiivjuhtimine järgmiselt: 1) Keskkonnainspektsioon juhib hädaolukorra lahendamist ulatusliku õhusaastuse korral; 2) Riiklik Looduskaitsekeskus juhib hädaolukorra lahendamist looduskeskkonna esmaste kiireloomuliste taastamistegevuste osas; 3) Kiirguskeskus juhib hädaolukorra lahendamist keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja selle tekkimise ohu korral, mis on põhjustatud Eestis või naaberregioonides toimunud kiirgusavariist, ning muu radioaktiivse saastumise korral. Kaitseministeerium juhib hädaolukorra lahendamist vastuhaku korral kaitseväes. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas toimub hädaolukordade lahendamise operatiivjuhtimine järgmiselt: 1) Tervisekaitseinspektsioon juhib hädaolukorra lahendamist epideemia korral; 2) Tervishoiuamet juhib hädaolukorra lahendamist massilise mürgistuse korral. Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas teostab Veterinaar- ja Toiduamet hädaolukorra lahendamise operatiivjuhtimist loomataudi korral. Justiitsministeeriumi valitsemisalas toimub hädaolukordade lahendamise operatiivjuhtimine järgmiselt: Vangla juhib hädaolukorra lahendamist massiliste korratuste korral vanglas, relvastatud ründe korral vangla vastu ja kinnipeetud isikute grupiviisilisel põgenemisel vanglast või saatmisel. Vajaduse korral võib Justiitsministeerium võtta eelnevalt loetletud hädaolukordade lahendamise oma pädevusse. Välisministeerium juhib hädaolukorra lahendamist juhul, kui on toimunud terroriakt Eesti Vabariigi välisesinduse, diplomaadi, välisesinduse haldustöötaja või nende pereliikmete vastu. Välisministeerium on juhtivministeerium ka rahvusvaheliste hädaolukordade puhul.»; 7) sõnastada punkti 4.4 kolmas lõik järgmiselt: «Elutähtsate valdkondade korraldamine ja juhtimine kogu riigi ulatuses toimub vastavalt «Hädaolukorraks valmisoleku seadusele» järgmiselt: 1) avaliku korra kaitse, tulekustutus- ja päästetööd, andmepankade kaitse korraldus – Siseministeerium; 2) elektri- ja gaasisüsteemi toimimine, esmatarbekaupadega varustamine, elekter- ja postside ning transpordi korraldus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 3) toiduainetega varustamise korraldus – Põllumajandusministeerium; 4) finantssüsteemi toimimine – Rahandusministeerium; 5) tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldus, psühhosotsiaalse abi osutamine, põgenike ja evakueeritute abistamine, tööjõuarvestus – Sotsiaalministeerium; 6) kultuuriväärtuste kaitse korraldus – Kultuuriministeerium; 7) kiirgus- ja keskkonnakaitse ning kiirgus- ja keskkonnaseire korraldus – Keskkonnaministeerium.»; 8) sõnastada punkt 5 järgmiselt: « 5. Riigi tegevusvaru kasutamise kord hädaolukorras Hädaolukorras toimub elutähtsa valdkonna toimimise tagamine vajadusel riigi tegevusvaru kasutusele võtmise abil. Riigi tegevusvaru kasutusele võtmine toimub vastavalt «Hädaolukorraks valmisoleku seaduses» sätestatule. Eriolukorras toimub riigi tegevusvaru kasutusele võtmine «Hädaolukorraks valmisoleku seaduses» sätestatud korras. Erakorralise seisukorra ajal toimub riigi tegevusvaru kasutusele võtmine «Hädaolukorraks valmisoleku seaduses» sätestatud korras. Mobilisatsioonivaru kasutusele võtmine hädaolukorras toimub «Rahuaja riigikaitse seaduses» sätestatud korras.»; 9) sõnastada punkt 7 järgmiselt: « 7. Koostöö kord kaitseväe ja Kaitseliiduga Ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused ning valla- ja linnavalitsused lähtuvad kaitseväe ja Kaitseliidu osalemise korraldamisel «Hädaolukorraks valmisoleku seadusest», «Rahuaja riigikaitse seadusest», «Eriolukorra seadusest», «Erakorralise seisukorra seadusest», «Halduskoostöö seadusest», «Kaitseliidu seadusest», Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2003. a määrusest nr 245 «Kaitseväe pääste- ja hädaabitöödel osalemise kord», Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2002. a määrusest nr 237 «Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel», Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2005. a määrusest nr 41 «Kaitseliidu osalemine piirivalve abistamisel» ning käesolevas plaanis sätestatud põhimõtetest. Kaitseliitu ja kaitseväge võib kasutada ainult seadusega ettenähtud juhtudel ja korras. Esimeses järjekorras kaasatakse hädaolukorra lahendamisele Kaitseliit vastavalt koostööplaanidele. Kaitsevägi kaasatakse hädaolukorra lahendamisele ainult äärmisel vajadusel. 7.1. KOOSTÖÖ KAITSEVÄEGA Kaitseväge võib hädaolukorra lahendamisel kasutada üksnes: 1) riigile elutähtsate objektide julgestamiseks ja kaitsmiseks; 2) pääste- ja otsingutöödel; 3) koos politsei-, piirivalve- ja päästeasutustega liikluse korraldamisel või avaliku korra ja elanikkonna turvalisuse tagamisel; 4) hädaolukorraga kaasneda võiva ulatusliku vägivallaga seotud ebaseadusliku tegevuse relvastatud tõkestamisel. Kaitseväe kasutamise otsustab Vabariigi President iseseisvalt või Vabariigi Valitsuse ettepanekul, andes oma otsusega Vabariigi Valitsusele loa kaitseväe kasutamiseks vastavalt «Eriolukorra seaduses» ja «Erakorralise seisukorra seaduses» toodud sätetele ja korrale. Juhul kui kaitseväe kaasamine pole ette nähtud maakonna koostöökavas, siis hädaolukorra puhul esitab vastava maakonna kriisikomisjon Vabariigi Valitsusele taotluse kaasata kaitseväe ressursse hädaolukorra lahendamisele. Juhtivministeeriumi kriisireguleerimismeeskond võib esitada kaitseväe kaasamise taotluse Vabariigi Valitsusele, kes hindab kaitseväe kasutamise vajadust. 7.2. KOOSTÖÖ KAITSELIIDUGA Hädaolukorra lahendamist juhtiva isiku taotlusel võib kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu lähima üksuse pealik anda Kaitseliidu liikmetele hädaolukorras käsu osaleda päästetöödes. Käsu andja informeerib sellest viivitamatult Kaitseministeeriumi. Päästetöödel osalemise ajal allub Kaitseliidu liige päästetööde juhile oma vahetu ülema kaudu. Kaitseliitu võib kasutada üksnes: 1) hädaolukorra piirkonna julgestamiseks ja kaitsmiseks; 2) pääste- ja otsingutöödel; 3) koos politsei-, piirivalve- ja päästeasutustega liikluse korraldamisel või avaliku korra ja elanikkonna turvalisuse tagamisel.»; 10) sõnastada punkti 8 viimane lõik järgmiselt: «Teavet piiriülese toimega suurõnnetustest ja rahvusvahelistest hädaolukordadest edastatakse rahvusvahelise koostöö kontaktpunktideks määratud alalistele seire- ja valveteenistustele, kes edastavad selle teabe Siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonnale vastavalt hädaolukordadest teavitamise korrale.»; 11) jätta välja punkt 9.1 ning sõnastada punkti 9 pealkiri järgmiselt: « 9. Riikliku kriisireguleerimisplaani muutmise ja täiendamise kord». 2. Käesoleva korralduse punkti 1 alapunkt 10 jõustub 2. aprillil 2007. a. Peaminister Andrus ANSIP Riigisekretär Heiki LOOT