Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus

Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Preemia määratakse füüsilisele isikule.

(1) Igal aastal määratakse

1) kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest;

2) viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.

(2) Preemiaga kaasnevad tunnistus ja mälestusmedal.

(3) Riigi kultuuripreemia antakse haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

Preemia suurus määratakse igal aastal riigieelarves.

(1) Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada

1) loomeliidud;

2) teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus;

3) preemia senised laureaadid;

4) kohalikud omavalitsused.

(2) Ettepanekud esitatakse kultuuripreemiate komisjonile iga aasta 10. jaanuariks.

(1) Vabariigi Valitsus moodustab kultuuripreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab selle koosseisu kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on ametikoha järgi valdkonna eest vastutav minister.

(2) Komisjoni pädevuses on käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ettepanekute läbiarutamine, esitatud töödega tutvumine ning ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks. Komisjoni töökorra .

(3) Komisjon avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad üleriigilise levikuga ajalehe kaudu hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.

(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus komisjoni esimehe ettepaneku alusel.

(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid (edaspidi stipendium) määratakse riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele.

(1) Igal aastal määratakse 20 stipendiumi.

(2) Stipendiumi suurus määratakse igal aastal riigieelarves.

(3) Riigi kultuuristipendium antakse haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

Ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks võivad esitada

1) loomeliidud;

2) teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus;

3) kohalikud omavalitsused.

(1) Stipendiumi määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga, kus näidatakse ära stipendiumi kasutamise eesmärk.

(2) Kultuuriministeerium avalikustab stipendiumide määramise otsused üleriigilise levikuga ajalehe kaudu.

(1) Stipendiumi saaja on kohustatud esitama Kultuuriministeeriumile stipendiumi kasutamise aruande.

(2) Stipendiumide kasutamise aruanded avalikustatakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud korras.

(1) Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind (edaspidi auhind) määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

(2) Auhinnaga kaasneb tunnistus.

(3) Auhind antakse haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

Auhinna suurus määratakse igal aastal riigieelarves.

(1) Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada

1) juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus;

2) Haridus- ja Teadusministeerium;

3) isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

(2) Ettepanekud esitatakse keeleauhinna komisjonile iga aasta 10. jaanuariks.

(3) Keeleauhinna komisjon avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad üleriigilise levikuga päevalehes hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.

(1) Vabariigi Valitsus moodustab keeleauhinna komisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab selle koosseisu valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kolmeks aastaks. Komisjon on 9-liikmeline.

(2) Valdkonna eest vastutav minister teeb ettepaneku komisjoni koosseisu kinnitamiseks, arvestades järgmisi kriteeriume

1) komisjoni igas järgmises koosseisus peab olema vähemalt ühe kolmandiku ulatuses uusi liikmeid;

2) üks ja sama isik ei tohi olla komisjoni liige rohkem kui kuus aastat järjest.

(3) Komisjoni esimees on ametikoha järgi valdkonna eest vastutav minister.

(4) Komisjoni pädevuses on käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ettepanekute läbiarutamine, kandidaatide eesti keele alase tegevusega tutvumine ning ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele auhinna määramiseks. Komisjoni töökorra .

(1) Auhinna määrab Vabariigi Valitsus komisjoni ettepaneku alusel.

(2) Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.