Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Maagümnaasiumi arengukava kehtestamine aastateks 2006-2008 — KO, 41, 479

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 3 alusel ning lähtudes Viljandi Linnavolikogu 25.08.2006 määrusega nr 27 kehtestatud Viljandi linna arengukavas aastateks 2005-2010 püstitatud ülesannetest ja Viljandi Linnavalitsuse 04.06.2001 korraldusega nr 770 moodustatud alalise komisjoni ettepanekule, Viljandi Linnavalitsus m ä ä r a b: § 1. Kehtestada Viljandi Maagümnaasiumi arengukava aastateks 2006-2008 vastavalt lisadele. § 2. Koolil jätkata arenguliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimist vastavalt kindlaks määratud ajalisele tegevuskavale ja linnaeelarve rahalistele võimalustele. § 3. Määrus jõustub 3. päeval peale avalikustamist. Linnapea Peep ARU Linnasekretär Madis TIMPSON Lisa Viljandi Linnavalitsuse 18. septembri 2006. a määrusele nr 34 Viljandi Maagümnaasiumi arengukava 2006– 2008 I Kooli ajaloost Gustav Max Schmidti erakool Viljandis aastatel 1844 –1875 Gustav Max Schmidti erakool alustas tegevust 3. veebruaril 1844. 4-klassiline kõrgema kreiskooli õppekavaga kool oli mõeldud Liivimaa aadelkonna ning Viljandi literaatide ja jõukate kaupmeeste poegadele. 1845 anti õppeasutusele õigus töötada ka gümnaasiumiklassidega. See oli gümnaasiumihariduse algus Viljandis. G.M. Schmidti õpilased olid 19.saj. II poolel kõikjal Liivimaa majanduse, kultuuri, hariduse, usu, tervishoiu, administratiiv- ja poliitiliste asutuste eesotsas. Liivimaa Maagümnaasium Viljandis (Livländisches Landesgymnaasium zu Fellin 1875 – 1892 Liivimaa rüütelkonna mõte oma gümnaasiumi asutamisest kinnitati 1872.a. maapäeval. Kooli rajamisega tegelesid Loodi mõisa omanik Nikolaus v.Ottingen, Viljandi ja Erastvere mõisate omanik parun Paul Ungern-Sternberg, kreisisaadik parun Hermann Wrangell, maamarssal Heinrich von Bock, Tartu Ülikooli professor dr. parun Moritz Engelhardt jt. Kooli kohavaliku otsustas Gustav Max Schhmidti surm 18.(309 sept. 1874.a. 1875 alustas Landesgymnasium tööd Schmidti kooli ruumides. Uude kooli tuli üle ka 81 õpilast. Koolimaja ei vastanud nõuetele. Õpilasi tuli Tartust, Arensburgist, Riiast, Miitavist, Vilnost, Tallinna Rüütli- ja Doomkoolist, Peterburi Püha Anna koolist, Viljandi kreiskoolist, Birkenruhest ja Viiburist, isegi Saksamaalt. Liivimaa rüütelkond ostis G.M.Schmidti pärijatelt krundi koos hoonetega. Uue koolhoone nurgakivi asetati pidulikult kohale 5. (17.) juunil 1876.a. Koolimaja sisseõnnistamine toimus 17. (29.)detsembril 1877.a. Õppeplaanis olid kohustuslikud usuõpetus, ladina, kreeka, saksa ja vene keel, algklassides prantsuse keel, ajalugu, geograafia, matemaatika, füüsika, loodusteadus, filosoofia ja kalligraafia. Ajalooõpetaja Theodor Schiemann algatas väljakaevamisi Viljandi lossimägedes ja asutas leidudega muuseumi.10.(22.) juunil 1892 lõpetas Liivimaa Maagümnaasium oma tegevuse venestamise surve tõttu. Haridust oli antud 498 õpilasele, neist 34 eesti talupojaseisusest noortele. I maailmasõja ajal saksa koolid suleti. Eesti Vabariigi ajal tegutses taasavatud Viljandi Saksa Kool kuni 1939. aastani Väike tänaval. 1916/17 toodi Viljandisse Miitavi reaalkool. Rinde lähenemisel evakueeriti see Pjatigorskisse. Kohalikest õpilastest loodi Viljandi era-reaalkool. Aastail 1917 – 1918 oli eestikeelse kooli poeglaste direktoriks Paul Samon. Reaalkool töötas II vahetusena Haridusseltsi koolimajas. Eestikeelne õpetus Uueveski 1 koolimajas 1920. a alustas tööd eestikeelne Viljandi Maakonna Poeglaste Reaalgümnaasium. 1921.a. lõpetas kooli I lend. 1922. a nimetati kool ümber Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumiks, loodi reaal – ja humanitaarharu. Direktoriks oli lugupeetud pedagoog Theodor Koik (1919 – 1940). 1930.aastatel lisandusid ehitustehnika ja kommertsharu. 1934. aastast olid ühise juhatuse all Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium, Viljandi Poeglaste Progümnaasium, Viljandimaa Kaubanduskool ja Viljandi Gümnaasium. 1921 – 1940 lõpetas kooli 750 õpilast. Kooli nimetust on muudetud seoses koolitüübi või hariduspoliitika muutmisega: 1940/41 – Viljandi II Keskkool 1941 – 1944 – Viljandi II Gümnaasium 1944 – 1962 - Viljandi II Keskkool 1962 – 1976 - Viljandi IV 8.kl. Kool 1976 – 1996 - J.Köleri nim. Viljandi IV Keskkool 1995 - - Viljandi Maagümnaasium 1976 / 77. Õ.a. alustas taas keskooliks sanud kool õppetööd 31 klassikomplektiga ja 1006 õpilasega 53 õpetaja juhendamisel 1. veebruaril 1995. a sai keskkool tagasi Viljandi Maagümnaasiumi nime Kool töötab ligi 1000 õpilasega 4 majas: Uueveski 1 (8.-12.kl.), Jakobsoni 42 (1.-7.kl.), Jakobsoni 47b (keled ja tööõpetus), Jakobsoni 42a (kunstiõpetus). Sissejuhatus Viljandi Maagümnaasium on üldkeskharidust andev õppeasutus, kus 2005/2006.õppeaastal õpib 937 õpilast ja õpetab 65 õpetajat. Õppetöö toimub 6 koolihoones: Jakobsoni 42 (1.–6.kl), Uueveski 1 (7. –12.kl), keeltemaja, kunstimaja ja Jakobsoni 42c (tütarlaste tööõpetus) ning võimla. Igapäevast koolitööd toetavad ning lapsi ja õpetajaid nõustavad defektoloog, psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Kooli juhib administratsioon, kuhu kuuluvad direktor, noorema ja vanema astme direktori asetäitjad õppealal, noorema astme (1.kl –6.kl) ja vanema astme (7.kl –12.kl) huvijuhid ja direktori asetäitja majanduse alal. Koolis on 24 ainekabinetti ja 24 klassiruumi, võimla (24x46 meetrit) ja 2 aulat, arvutiklass (24 arvutit) ning raamatukogu ja muuseum. Koolis on 75 arvutit. Nendest töötajate käsutuses on 45 arvutit: õpetajatel 37 ja administratsioonil 8. Õpetajad on parema ühistöö huvides koondunud ainekomisjonidesse (algõpetus, emakeel, matemaatika, inglise keel, saksa keel, vene keel, oskusained, loodusained ja kehaline kasvatus). Koolis on 32 klassikomplekti ja 25 aineringi. Koolitöö aluseks on riiklikust õppekavast lähtuv oma kooli õppekava, mis aluseks põhineb laiaulatuslikul ainete ja tegevuste süsteemil 2-3 süvaõppe võimalusega. Õppetegevuse läbivaks põhimõtteks on elukestev õpe - eluaegne enesearengu vajadus nii õpilasele kui õpetajale. Motiveeritud õppeprotsessi aluseks on vastutustundliku õppija kujundamine, kes on orienteeritud elus toimetulekuks, oskab ja suudab olla elus õnnelik. VMG õppetegevuse eesmärkideks on riiklikus õppekavas esitatud pädevuste saavutamine ning meie kooli valikainete, huvitegevuse ja traditsioonide kaudu isikupärase ja toimetuleva kodaniku kujundamine. Kooli lõpetajad peavad olema valmis jätkama õpinguid järgmisel haridustasemel. VMG on määratlenud ennast humanitaar-, reaal- ja loodusteaduslikku keskharidust andva gümnaasiumina. Põhikoolis pööratakse enim tähelepanu inglise keele, kunsti ja loovuse ning arvutikasutuse põhioskuste arendamisele. Õppeasutuses on tugiõppe süsteemid: emakeeles ja matemaatikas erinevad jõudlusrühmad, tugi- ja parandusõppe rühmad, rahunemisklass, tugiõpilaste liikumine. VMG on avatud ühiskonnaelu muutustele tulenevalt demokraatia ja humanismi põhimõtetest. Osaleme Euroopas ja maailmas toimuvas globaliseerumisprotsessis, mille kaudu meie õpilased saavad täiendavaid võimalusi eneseteostuseks. Meie partnerid on Soomes (Turu Rieskalähte Põhikool, Turu Ammatiinstituut, Turu Ühisgümnaasium), Lätis (Valmiera Riigigümnaasium) ja Rootsis (Borlange Forssaklakskolan). Algusfaasis on suhted kooliga Prantsusmaal, kellega on esialgu kontaktid inerneti kaudu. 2004.a ehitati koolile spordihoone (12 miljonit kr.), 2005.a renoveeriti Uueveski 1 õppehoone Jakobsoni tänava poolne tiib (14 miljonit kr), 2007.a 1.sept-ks renoveeritakse Jakobsoni 42 õppehoone ja kunstimaja täielikult (30 miljonit kr). Kooli teenindavad 20 töötajat, kelle ülesandeks on kindlustada maja puhtus ja korrasolek. II Hetkeolukord ja 2002-2005. õ-a arengukava täitmine Õpilaste arv Viimastel aastatel on õpilaste arv vähenenud 60 õpilase võrra. (LISA 3). Siin on 2 põhjust: 2003/04.õppeaastast võtame 1.klassidesse 24 õpilast klassi kohta; varasema kolme paralleeli asemel kaks paralleeli. Viljandi Maagümnaasiumi ruumid on võimelised optimaalselt vastu võtma 800-850 õpilast. Lähiaastatel võiks õpilaste arvu veel pisut vähendada, mis annaks kindlasti positiivselt tunda ka õppetöö korralduses ja õpitulemustes. Õpilaste arv 2006.aasta 10. septembri seisuga on 922. Vastuvõtt gümnaasiumisse toimub viimased 2 aastat katsete ja keskmise hinde alusel. Konkurents on suurenenud 1,5-2,5 õpilaseni ühe koolikoha kohta. Õppekava arendamine Kogu õppekava ulatuses on ainekomisjonid läbi arutanud ainete põhisisu klassiti ja kokku leppinud põhivara osas. 1997.aastast alustasid tööd inglise keele süvaõppe rühmad. Keele õppimist alustatakse 1.klassi II poolaastast. Välja on töötatud õpetuse süsteem ja kokku lepitud õppematerjalide osas kuni põhikooli lõpuni. 2002.aastast avati gümnaasiumiastmes üks paralleel loodusklassina, mille õppekavas on loodusharu kohustuslike ainete hulgas nii keskkonnaõpetus kui ka majandusõpetus. Õpetajate kasutuses on piisavalt IT vahendeid õppetunni läbiviimiseks ja virtuaalõppe korraldamiseks. 2002.aastast kuulub õppekavasse ka prantsuse keel, mida on võimalik õppida III keelena gümnaasiumi humanitaarharus kui ka valikainena põhikooli vanemas astmes ja gümnaasiumiosas. Gümnaasiumiastmes on kohustuslik omandada uurimistöö alused vastava kursuse käigus 10.klassis. Vene keele süvaõpetuse väljatöötamine ja rakendamine ei ole õnnestunud õpilaste vähese huvi tõttu antud keele vastu. Õpikeskkonna arendamine Paranenud on arvutitega varustatus nii õpikeskkonnas (presentatsiooniarvutid) kui ka õpetajate töövahendina. Raamatukogu töötab kaasaegsete infoprogrammidega. Õpikute fond on pidevalt täienenud uute õppematerjalidega: geograafia,, vene ja inglise keele, loodusõpetuse bioloogia, ajaloo õppevahendid on täiesti uued. Eesti keeles uued õpikud kuni 7. kl, matemaatikas kuni 9.klassini. Koolis on põhjalik virtuaalõppe materjalide kogu, võõrkeelte ja emakeele sõnaraamatute hulk täielikult uuendatud ja piisav, teatmeteosed vastavad nüüdisaja vajadustele, silmaringi avardamiseks on hulgaliselt kaasaegseid materjale. Metoodilised ja eksamimaterjalid uuendatud. Koostöös ainekomisjonidega on kindlaks määratud õppekomplektid klassiti. Põhikoolis on alates 6.klassidest matemaatikas ja eesti keeles töö korraldatud jõudlusrühmades. Töötavad tugiõppe rühmad (1.-6.kl) ja nn rahunemisklass mõlemas majas. Paranenud on info kättesaadavus, toimib infolehtede süsteem, ruumikasutusinfo. õpilasomavalitsuse töö on aktiivsem, toimuvad üritused ja koolitused. 2003.aastast töötab tugiõpilaste rühm. Õpitulemused Algkoolis on vajalik mõnede õpilaste õppimisharjumuste kujundamiseks ja järelevalve all hoidmiseks pikapäevatöö korraldamine. Põhikoolis on suurenenud klassikursuse kordajate arv (5-lt 11-ni). (LISA 1). Osa nendest õpilastest on meie koolist lahkunud ja on väiksemates koolides saavutanud paremaid tulemusi. Suuri raskusi valmistab mõnede õpilaste koolitöös hoidmine ja nendega koostöö korraldamine. Selle probleemiga tegelemine on lähiaastatel üks kooli tegevussuundi. Põhikoolis oleme õpetanud lapsi jõudlusrühmades, mis on andnud häid tulemusi ja mille tõttu lõpueksamid sooritatakse positiivsele tulemusele. Peale põhikooli lõpetamist jätkab 55% õpilastest õpinguid VMG-s, 20% teistes gümnaasiumides ja 20-25% kutsekoolides. LISA 1 Riigieksamite tulemused on olnud sarnaste koolide hulgas keskmisel tasemel. Eksamite tulemused on aasta-aastalt paranenud. Saksa keele riigieksami tulemus on olnud kolme parima hulgas. Konkurentsi suurenemisega gümnaasiumi pääsemiseks on paranenud õppetase. Väljalangevus 10.- 12. klassides on suhteliselt väike - 5-6 õpilast õppeaastas. Kolmel viimasel aastal on olnud 1-2 õpilast, kes ei ole saanud gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikku riigieksami tulemust. Gümnaasiumi lõpetajatest jätkab õpinguid kõrg- või kutsekõrgkoolides 80% lõpetajatest. See tulemus on viimastel aastatel oluliselt paranenud (40%-80%). Suurenenud on ka välismaale tööleminek nii materiaalsete vahendite kogumise kui ka töökogemuse saamise ja töömaailma tundmaõppimise mõttes. LISA 2 IT-koolis Üha enam on hakatud kasutama arvuteid ja IT-võimalusi nii õppetöö ettevalmistamisel kui ka läbiviimises. Õpikeskkonda VIKO kasutab 5-6 õpetajat, dataprojektorit koos arvutiga aga kümmekond. Viimaste aastate jooksul on õpetajate töökohtadesse juurde hangitud arvuteid ja hetkel on õpetajate tarbeks 37 arvutit (üldse arvuteid koolis 75). See on piisav, et kasutada arvuteid õppetöös enam. Õpilastele on muretsetud arvutiklass 22 arvutiga 3 aastat tagasi. Aasta pärast tuleks need välja vahetada uute vastu. Samuti tuleks 2007. aastal sisustada 10 arvutiga õppeklass Jakobsoni 42 õppehoonesse ja suurendada arvutite hulka õpilaste vajadusteks peamajas 20 arvuti võrra. Jaanuarist alustasime katseliselt tööd e-kool keskkonnas. E-kooli on lülitunud 11 klassi; 2006/2007. õ-a-st läheme e-kooli keskkonna kasutamisele kogu kooliga. Selleks on vaja viia arvutikaabel Uueveski 1 klassidesse, kus see veel puudub. Uues osas on kaabel olemas ja 2007.a 1. sept-st on kaabel ka Jakobsoni 42 õppehoones. Vajalik on juurde muretseda 4-5 dataprojektorit, sest nõudlus nende järele õppetöös on suur. Koolil on ka kodulehekülg, mille eesmärgiks on üldise teabe jagamine õpilastele ja vanematele. Meie jaoks on oluline, et informatsioon oleks kõigile kättesaadav ja kasutatav ning vajalikke teateid leiaks hõlpsasti üles. Samuti on kodulehel ülevaade Viljandi Maagümnaasiumist kui õppeasutusest. Tulevikus võiks kaaluda uue kodulehekülje kasutuselevõtmist. Personalipoliitika VMG-s töötab 2005/2006. õppeaastal 4 metoodikut, 23 vanemõpetajat, 39 õpetajat ja 1 nooremõpetaja. Murelikuks teeb õpetajate vanus: 15 õpetajat on vanuses 60 ja rohkem. Seega nende võimalikuks asendamseks lähiajal oleks vaja uusi õpetajaid. Hetkel vajame füüsikaõpetajat põhikoolile ja gümnaasiumile, huvijuhti algkoolile ja osalise koormusega inglise keele õpetajat gümnaasiumile. LISA 1 Strateegiline küsimus on õpetajate oskuste arendamine. Kaks suurt tendentsi on toimetulek käitumisraskustega õpilastega põhikooli vanemas astmes ja eneseanalüüsi tegemine. Õpetajaid oli vajalik koolitada individuaalsete õppekavade koostamiseks, et tulenevalt hindamisjuhendist seda osata. Korraldasime 35 õpetajale jätkukoolituse, kus neid teemasid õpiti. Kahjuks on edu visa tulema ning peame samalaadseid koolitusi jätkama. Juhtkond vajaks kindlasti juhtimisoskuste ja koostöö arendamist. Vajalik on ettevõetud tegevuste efektiivne elluviimine. Uuesti tuleks sisse viia tundide vastastikune külastamine, sest siis võiksid nooremad õppida suurema kogemusega kolleegidelt ja mõnedki väärtuslikud töövõtted leiavad enam kasutust. Meie ettevõtmistes võiks olla enam järjekindlust selles osas, mis puudutavad õpilaste koolist puudumist ja käitumisraskustega lastega toimetulekut. Samuti peame olema valmis uute lahenduste otsimiseks, sest reaalne olukord koolis muutub keerukamaks. Vaja oleks ka rohkem positiivset toonust ja lihtsalt head sõna. Üheksa aastat oleme korraldanud vabariiklikke õpetajate teatripäevi ja seal oma etendustega osalenud. See ettevõtmine on parandanud meie koostööd ning üksteisemõistmist ja aidanud igapäevatööd vaadata veidi teise nurga alt. Töö lastevanematega VMG-s toimub igal aastal 2 lastevanemate üldkoosolekut, kus koolitatakse neid mingil teemal ja informeeritakse koolis toimuvatest ettevõtmistest. I kooliastme lõpul on ka vanemate ja lastega ühine õhtu. Toimuvad arenguvestlused lastele koos vanematega. Puuduseks on see, et ei suudetud luua koolitusgruppe vanematele. See peaks olema tuleviku-eesmärk. Vanemaid peaks enam kaasama kooli arendustegevusse. Sellel aastal käis koos ka klassi lastevanemate esindajatekogu, kellega koos arutati kooli igapäevast tegevust. Igal aastal toimub ka tänuõhtu parimatele õppijatele ja nende vanematele. Klassijuhatamine Klassijuhatamine on muutunud rohkem energiat ja oskusi nõudvamaks tegevuseks kui kunagi varem. Põhiline eesmärk on õpirahu ja laste võimetekohase arengu kindlustamine. Toimib ühtne karjäärinõustamise ja kujundamise süsteem 8.-9.kl ja 11.-12.kl. Õpilasi testitakse ja nõustatakse tegema neile sobivaid valikuid ning antakse ettekujutus töömaailmast. Praegu osalevad klassijuhatajad selles suhteliselt vähe, vajalik oleks parem koostöö. Klassijuhatajate töötulemused on väga erinevad. Ka õpilaste kooslused klassides on väga erinevad ning alati ei sõltu tulemused kooli pingutustest. On siiski üks omapära, mis torkab silma, kui klasse võrrelda: kus tehakse õigel ajal õigeid asju ja järjekindlalt, lähevad tulemused paremaks. Mõistlik oleks klassijuhataja tundide panek üldisesse tunniplaani. Rohkem peaks koos käima erineva astme õpetajad, et analüüsida situatsioone ja leida neile koos lahendused. Kindlasti oleks vaja rakendada enam ennetustööd narkootikumide ja alkoholitarbimise vastu. Klassi ja kooliväline tegevus VMG-s on aktiivne tunniväline tegevus. Pikaajalistele traditsioonilistele üritustele on lisandunud uusi ja huvitavaid ettevõtmisi: informiinid, ajastu õhtud, oskaja võistlused. Koolis töötavad noorkotkad, kodutütred ja tugiõpilased, kelle liikmed on peamiselt põhikoolist. Õhtusel ajal on suurenenud õpilasringide arv nii spordis kui teistel huvialadel. Teatritegevus on laienenud algkooli ja põhikooli vanemasse astmesse. Aktiivselt ja tulemusrikkalt töötab ajalehetoimetus, kes annab igal aastal välja neli numbrit ajalehte koos huvitavate lisadega: õpilase kalender, parimate poster, helkur. Vajalik oleks uute tegevusprojektide läbiviimine eelkõige põhikooli vanemas astmes ja teatriõpetuse mõtestamine ning uue väljundi leidmine gümnaasiumiastmes. Peaksime ehk rohkem teavitama lapsi ja lastevanemaid nendest võimalustest, mis täna koolis ja ka linnas on. Klassiväline tegevus vajab paremat planeerimist, et mõnel perioodil ei oleks tegevusi liiga palju ja vahel ei toimu nädalaid mitte midagi. Käivitada tuleb tervistedendava kooli liikumine, kavandada tegevusi järgmisteks õppeaastateks. Oleme ühenduses veel passiivsed liikmed. Tervistedendav tegevus peaks olema kooli üks põhieesmärke. Selle liikumise raames peame enam otsima võimalusi ja tegevusi spordielu ja tervist edendavate harrastuste populariseerimiseks. Enam tuleks kasutada klassidevahelise võistluse vorme, ning autasustada kooli meistreid medalitega. Muusika valdkonnas peame lähiaastatel suurendama instrumendiõpet ja orkestrimängu. Vajadus on ka tantsuõppe järele. Osa klassivälist tööd võiks olla osalusmaksuga, sest siis oleks võimalusi palju rohkem. Koolis töötab kunstistuudio. Soovime seda töövormi jätkata ja ka laiendada, sest huvilisi on alati ja selles valdkonnas on ka palju positiivseid kogemusi. Üks valdkond, mis töömaailmas kasuks tuleb, on loovus. Selle edasine arendamine on strateegilise tähtsusega. Kunstiained annavad selleks võimaluse. Võiks teha ka kunstikursuseid vanematele. Eraldi töölõiguna väärib tähelepanu projektitöö: koolisisesed projektid, koolivälised ja rahvusvahelised projektid. Praegu on käivitunud koolis 3-4 projekti, kuid neid võiks olla 2 korda rohkem. Kogu klassiväline töö vajab uut paindlikku juhtimisskeemi selleks, et paremini ära kasutada olemasolevaid ressursse. Võibolla oleks siin kohane ka mõelda kogupäevakooli tekkimisele, sest kõik eeldused selleks on olemas. Lapsed võiksid õppida ja tegeleda mitmesuguste harrastustega näiteks kella 18-19 –ni. Raamatukogu Raamatukogu on muutunud infokeskuseks : · teatmeteoste kasutamine · uurimistööde tegemine · erialaste ainetundide läbiviimine · nõupidamiste korraldamine · külaliste vastuvõtmine · rahunemisklassi töö suunamine … Olemas on arenduskava aastateks 2005-2010, aastaringsed tööplaanid ja igakuine täpne aruandlus raamatupidajale. Ilukirjandus: teatmekirjandus hästi komplekteeritud, olemas populaarteaduslikud sarjad, entsüklopeediad, leksikonid ja muud teatmeteosed. Kohustuslik kirjandus nõuetekohaselt komplekteeritud ja piisava eksemplaride arvuga, olemas kaasaegne väärtkirjandus, mis on kooskõlastatud aineõpetajate ja õpilastega. Fondi täiendatakse pidevalt uudiskirjandusega. Õpikud: uued täielikud õppekomplektid loodusõpetuses, bioloogias, geograafias, ajaloos, kirjanduses, prantsuse, vene ja inglise keeles. Metoodiline materjal: olemas uued XXI sajandi kooli kasvatusalased materjalid, põhjalik psühholoogia-alane kirjandus, eksamiainete materjalid õpetajatele-õpilastele, kutsevalikualased materjalid edasiõppimiseks ja Euroopa Liiduga seonduvad materjalid. Uued sõnaraamatud: ÕS, VÕS, võõrkeeled. Auvised: Muretsetud on korralik kassettide – CD – videote kogu ja koostatud kartoteek. Materiaalne baas VMG-le ehitati 2004. a võimla (24 m x 46 m). 2004/ 2005. a renoveeriti Uuveski tee 1 osaliselt, ehitati uus katus ja vahetati kõik aknad. Ette valmistatakse Jakobsoni 42 koolihoone (koos juurdeehitusega) ja kunstimaja (kuhu tuleb ka tüdrukute tööõpetus) täielikku remonti. Majad peavad valmis olema 1. sept. 2007. Järgmises etapis ehitatakse juurde poiste tööõpetuse kabinetid, lõpetatakse Uueveski tee 1 maja renoveerimine, et siis ehitada õppehoone keeltemaja asemele. Seejärel tuleks korrastada siseõu ja staadion. Kõige hädavajalikum on hetkel investeerida mööbli ostmisse. Seoses ruumide juurdetulekuga saime juurde 5 klassi mööbli, 5 klassi mööbli ehitasime ise. Vajalik oleks lähiaastatel täiendavat rahalist süsti mööbli ostmiseks. Suuremaid rahalisi kulutusi nõudvad hädavajalikud vahendid on veel raadiosõlm, orkestri võimendus ja 5 dataprojektori komplekti koos arvutiga. Spordivahenditest on kindlasti vaja jõusaali sisustust, kuna ruumid selleks on olemas. Statistika LISA I

Põhikooli lõpetanute edasiõppimisest

Klassikursuse kordajad 2003 2004 2005 4. kl 1 poiss 6. kl 4 (4) poissi 6. kl 1 poiss 7. kl 3 poissi 8. kl 1 poiss 8. kl 6 poissi ja 2 tüdrukut 8. kl 2 (2) tüdrukut 9. kl 1 poiss ja 1 tüdruk 5 8 11 Gümnaasiumi lõpetanute edasiõppimisest LISA II

Huvitegevus üldhariduskoolide juures Kool Osalejate vanuseaste Osalejate arv I II III Gümnaasium VPG 181 316 319 468 984 VVG 11 30 59 26 126 VVPK 78 108 102 288 VMG 196 232 146 134 708 CRJG 259 244 162 214 879 Kokku 725 930 788 542 2985 Õpilaste arvu dünaamika koolide kaupa (ilma VTG) LISA III Viljandi linna päevaste munitsipaalkoolide õpilaste arv 1993-2003 (õppeaasta alguse seisuga) Kool 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 CRJG 1152 1177 1184 1137 1161 1150 1194 1225 1211 1223 1145 1095 VMG 999 980 962 1012 1045 1013 992 1009 1021 975 930 922 VPG 1029 1025 1069 1123 1123 1142 1129 1065 1018 967 918 847 VVG/VKK 264 233 249 244 235 229 214 190 182 165 201 180 Riigieksamid kooliti Ajalugu Eesti keel (kirjand) Matemaatika Inglise keel Saksa keel Vene keel võõr-keelena Ühiskonna- õpetus Bioloogia Geograafia Füüsika Keemia Viljandi C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium 2003 64,69 64,07 65,06 70,39 77,5 89 64,57 70,18 87,82 80,63 2004 69,18 60,31 65,92 73,29 71,67 82 66,04 65,5 72,08 74,45 63,67 2005 62,8 61,28 63,57 77,14 78,8 89,5 59,57 71,52 68,82 81,63 71 Viljandi Maagümnaasium 2003 57,2 56,85 52,45 60,58 76,2 75,33 57,87 62,39 76 61,91 2004 59,3 56,1 58,72 57,6 72,36 61,25 59,68 63,28 33,17 63,8 2005 63,42 55,71 60,43 70,11 74,2 55,42 66,97 66,17 52,5 61,3 Viljandi Paalalinna Gümnaasium 2003 37,88 59,81 53,81 62,24 76,54 74 58,06 70,63 74,76 2004 49 54,04 62,53 56,98 68,31 70 53,13 51,8 69,19 64,53 59,37 2005 49,17 61,05 53,88 67,76 79,36 50 70 60,73 70,73 68,26 Abja Gümnaasium 2003 43,33 46,55 46,94 47,52 62,25 54,5 51,74 37,47 46,33 63 2004 53,67 49,68 45,61 58,81 43,5 52 63,79 52,44 53,42 32 61,13 2005 41 44,23 32,42 64,57 48,2 81 66,04 56,07 60 Karksi- Nuia Gümnaasium 2003 52,58 64,23 48,25 66,47 88 70,09 56,58 41,33 2004 49,86 56,07 49,65 65,24 55 51,59 55 44,07 71,33 2005 48,63 55,92 50,07 67,71 81 65,09 50,37 45,64 Mõisaküla Keskkool 2003 29 53 48,33 45,13 47,5 2004 20,82 34,58 39 80 46,25 24,4 48,4 2005 13 30 66,2 50,42 45,64 Suure-Jaani Gümnaasium 2003 40,82 51,47 50,38 61,1 69,38 76 2004 47,92 53 56,67 70,23 65,63 67,81 56,08 81,57 2005 49,83 61,97 44,75 73,56 67,14 68,25 60,46 74 Tarvastu Gümnaasium 2003 73,4 53,1 47,85 65,2 56,36 60 46,33 53,86 2004 44,26 41,68 48,5 62,14 50,5 68,5 64,06 52,25 55,58 2005 89 40,96 47,33 61,68 72,25 33 82,67 60,29 64,67 60,17 Võhma Gümnaasium 2003 53,17 60,26 52,67 61,1 54,75 57 51,8 57 2004 56,2 55 52,82 58 32 68 54,33 52,75 68 2005 45,2 50 42,6 72 59,38 52,37 84,25 III Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad Kooli põhiväärtused Hoolivus Sallivus Paindlikkus Vastutustunne Riskijulgus Pettumuste talumine Loovus Kriitiline mõtlemine Juhtmõte Teha õigeid asju õigel ajal õigesti. Visioon Viljandi Maagümnaasium on kool, kus võivad teoks saada sinu unistused. Missioon VMG on teejuhiks noorele inimesele nende enesearendamise teel, pakkudes heatasemelist ja võimetekohast haridust koostöölises koolikeskkonnas. Kooli strateegilised arengusuunad · Täiendada ja arendada pidevalt kooli oma õppekava, lähtudes riiklikust õppekavast. · Pöörata enam tähelepanu personali täiendkoolituses. · Säilitada ja süvendada traditsioonide kaudu kooli omapära. · Pidevalt kaasajastada kooli materiaalset baasi, et tagada aja nõuetele vastavad õppetingimused. · Motiveerida õpetajat uute õppemeetodite kasutamisele (aktiivõpe, virtuaalõpe, jm), mis tagab õppeprotsessi arengu ja kooli avatuse uuele · Täiendada koolis pakutavaid valikaineid vastavalt kooli, linna ja ühiskonna vajadustele · Täiendada karjäärinõustamist erinevates klssides ja kaasata ettevõtteid · Kooli juhtkonnal kindlustada kaasaegne dünaamiline koolikorraldus, personalipoliitika ja majandustegevus, mis võimaldab kõikide osapoolte pühendunud töössesuhtumist. · Kaasata personal kooli iga-aastasele arenguplaanide koostamisele. · Töötada välja kogupäeva kooli kontseptsioon · Rakendada õppetöös enam e-õppe vorme ja võimalusi · Leida uusi võimalusi koolikorralduse täiustamiseks vastavalt linna arengukavale · Töötada välja uusi õppekavu ja õppevorme ( kutseelne õpe, tehnoloogiaõpe, projektiõpe, kombineeritud tüdrukute ja poiste tööõpetus) · Arendada välja tervistedendava kooli põhitegevused · Õppida töötama ka pingelistes oludes, säilitades koostöörahu (õpilane-õpetaja) · Põhikooli õppeprotsessis alustada enne sotsiaalainete oskuste õpetamist ja siis minna üle ainete õpetamisele SWOT analüüs VMG tugevad küljed Kooli pikaajalised traditsioonid Sõbralikud suhted õpilaste ja õpetajate vahel Missioonitundega õpetajate olemasolu Hea mikrokliima Kooli vaimsus ja avatus Kaks ilusat ajalooga maja Hea õppetase paljudes õppeainetes Usundi- ja kultuurilugu Õppetöö tulemuslikkus aineolümpiaadidel ja konkurssidel Lai keeleõppe valik Ühise koolitunde olemasolu VMG nõrgad küljed Töötingimused keerulised Nõrk side kooli ja kodu vahel Õpetajate taseme ebaühtlus Õpetajate ülekoormatus Lastevanematega keerulised võimalused koostööks Kaasaegsete õppevahendite vähesus Materiaalne baas Klasside ja teiste remontimata ruumide väljanägemine Osaline liberaalsus puudumiste põhjuste aktsepteerimisel Väliskeskkonnast tulenevad võimalused Linnast ja maalt tulevad õpilased Kontaktid teiste koolidega (Soome, Läti, Rootsi ja Eesti koolid) Koostöö kultuuriakadeemia, Ugala teatri, Soomaa rahvuspargiga Noorte õpetajate kaasamine Erinevates projektides osalemine Piisav hulk lapsi, kes tahavad õppida VMG-s Omavalitsuse toetav suhtumine Kooli hea maine Lastevanemate huvi ja toetuse suurenemine kooli tegevuse vastu Väliskeskkonnast tulenevad ohud Võimalik narkootikumide levik Vägivald televisioonis ja tegelikkuses Segadused ühtses hariduspoliitikas Laste arvu jätkuv kahanemine Inimeste äravool linnast seoses töökohtade vähenemisega Koolihoone paiknemine peatänava lähedal “Müüdid” hariduse kohta · Vanemate eemalolek lastest seoses töötamisega mujal Eestis ja välismaal Kooli toimivuse võtmenäitajad (sisemised – välised) · tasemetööd · riigieksamite tulemused · koolilõpetajate edasiõppimine · õpilaste puudumiste arv · õpilaste väljalangemine · klassikursuse kordajate arv · arvutite arv õpilase kohta · õppematerjalide olemasolu · õpperuumide ja ainekabinettide arv ja varustus · vastuvõtu konkurss · õpilaste haaratus, mitmekülgsus · spordirajatiste olemasolu · õpilaste arvamused õppimise/õpetamise kohta · abi õpiraskuste korral · täiendkoolitusel osalemine · avalik informatsioon kooli tegevuse kohta · ressursside kasutamine õppetegevuseks · ressursside kasutamine majandustegevuseks Neid näitajaid jälgitakse ja hinnatakse igal aastal IV Eesmärgid ja tegevuskava 2006. –2008. a. Eesmärk Tegevus Täitja Tähtaeg Märkused 1. Õpilaste arvu optimeerimine 1.1. Vähendada õpilaste arvu põhikoolis kool 2006-08 1.2. Gümnaasiumiõpilaste arvu säilitamine. kool 2006-08 1.3. Kooli maine kujundamine. kool 2006-08 2. Õpitulemuste parandamine 2.1. Õpetamine tugevusrühmades õppealajuhataja 2006-08 2.2. Pikapäevarühmade tegevuse laiendamine õppealajuhataja 2006-08 2.3. Individuaalse õppekava rakendamine õppealajuhataja 2006-08 2.4. Täiendava õppeaasta kasutamine põhikooli lõpetamisel. õppealajuhataja 2007-08 2.5. Huvitegevuse ja tööõpetuse rakendamine õpilaste suhestamiseks kooli. juhtkond 2008 2.6. Suvekooli rakenda- mine õppetulemuste parandamiseks huvijuht 2007-08 2.7.Õpiabi laialdasem rakendamine. õppealajuhataja 2006-08 2.8.Võimekamatele lastele kohase tegevuse korraldamine. Aineõpetajad, õppealajuhataja 2006-08 3. Õppekava arendamine 3.1. Kombineeritud õppekava rakendamine tööõpetuses. Tööõp. õpetajad 2008 3.2. Tehnoloogiaõpetuse osaline kasutuselevõtmine. Direktor 2007-08 3.3. Inglise keele õppeprogrammi edasiarendamine põhikoolis. Inglise keele ainekomisjoni esimees 2006-08 3.4. IT-algõppe programmi kasutuselevõtt algkoolis Algklasside ainekomisjoni esimees, kooli IT-juht 2006-08 3.5. E- õppe laiendamine ( 30 õpetajat ) Ainekomisjonide esimehed 2008 3.6. E- kooli haldusprogrammile üleminek direktor 2006 3.7. Loodussuuna õppekavale praktikabaasi leidmine ja vastava tegevuskava koostamine. Direktor, loodusainete ainekomisjoni esimees 2006-07 3.8. Projektõppe rakendamine. Ainekomisjonide esimehed 2006-08 3.9. Osade ainete õpetamine inglise keeles ( gümnaasium ) Inglise keele ainekomisjoni esimees 2007-08 3.10. Õppimisoskuste edasiarendamine kõikides kooliastmetes õppealajuhatajad 2006-08 3.11. Õppekava uuendamine. õppealajuhatajad 2007-08 3.12.Klassijuhataja programmides narkoennetuskavade väljatöötamine ja ellurakendamine huvijuhid 2007-08 3.13.Huvitavate tegevuste ja elamuste pakkumine tunnivälises ainealases tegevuses Ainekomisjonide esimehed 2006-08 3.14.Ülikoolidega koostöö arendamine direktor 2007-08 4. Õpikeskkonna kujundamine 4.1. 40 Uue arvuti soetamine õpilaste tarbeks direktor 2007-08 4.2.5. Õppekabineti rajamine Ainekomisjonide esimehed 2006-08 4.3.5. dataprojektori ( koos arvutiga) soetamine direktor 2006-07 4.4. Keelekabinetitehnika soetamine linn 2007-08 4.5. Kooliraadio soetamine Direkori asetäitja majand. 2007-08 4.6.Võimenduse ja pillide muretsemine muusikaõpetuses Direktori asetäitja majand. 2007-08 4.7. Eeltundide kasutamine õppetegevuse parandamiseks õppealajuhatajad 2006-08 5.Õpetamisoskuste arendamine ja töö personaliga 5.1. Õpetajate koolitus-eneseanalüüs, meeskonnatöö, koostöö “raskete” õpilastega huvijuht 2006-08 5.2. Õpetajatevahelise rahvusvahelise koostöö edendamine huvijuht 2006-08 5.3. Õpetajate kaasamine kooli arendustegevusse. Õppealajuhataja 2006-08 5.4. Vajaliku personali otsimine, õpetajad-füüsika, matemaatika inglise keel Direktor, õppealajuhataja 2006-08 5.5. Abipersonali kaasamine pedagoogilisse protsessi Direktori asetäitja majanduse alal 2006-08 6. Õpilasomavalitsuse tegevuse edendamine 6.1. Õpilasaktiivi iga-aastane koolitus huvijuht 2006-08 pidev 6.2. Parema ühistöö korraldamine õpetajate ja juhtkonnaga (ühised seminarid, õppekavaarendus, õppimise-õpetamise kvaliteedi hindamine ) Direktor, huvijuht 2006-07 6.3. Vabariiklikest õpilasorganisatsioonidest osavõtu kindlustamine huvijuht 2006-08 7.Tervislike eluviiside ja säästva eluhoiaku kujundamine 7.1. Sportliku tegevuse propageerimine, spordiringide laiendamine, klassidevahelise võistlussüsteemi rakendamine Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees, huvijuht 2006-08 7.2. Loodusainetes vastava kursuse sisseviimine, praktiline tegevus säästmise valdkonnas Loodusainete ainekomisjoni esimees, huvijuht 2006-08 8. Lastevanemate toetamine kasvatustegevuses 8.1. Õppegruppide moodustamine õppealajuhataja 2006-08 8.2. Infobülletäänide koostamine kooli tutvustamiseks. huvijuht 2006-08 8.3. Ühisürituste korraldamine huvijuht 2006-08 9. Koolihoonete kaasajastamine 9.1. Jakobsoni 42 hoone ja kunstimaja renoveerimine RKAS 2007 9.2. Uue klassimööbli muretsemine (3-5 ) Direktori asetäitja majand. 2007-08 9.3. Jõusaali sisustuse muretsemine direktor 2007 9.4. Staadioni ja siseõue projekti koostamine Direktori asetäitja majand. 2006-07 10. Juhtimise kvaliteedi parandamine 10.1.Sisehindamise süsteemi uuendamine. direktor 2006 10.2. Kavandatud tegevuste efektiivsem elluviimine juhtkond 2006-08 10.3. Tööaasta parem planeering juhtkond 2006-08 10.4. Juhtkonna koolitus ühtsete eesmärkide elluviimiseks. direktor 2006 V Arengukava uuendamise kord Vastavalt “Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukava koostamise ja kinnitamise korrale” Viljandi Linnavalitsuse 04.06.2001 määrusega nr. 23, toimub arengukava uuendamine järgmistel juhtudel: 1. seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas; 2. seoses haridusalase seadusandluse muudatustega; 3. seoses kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekuga; 4. seoses haridusasutuse stattuse muutmisega. Arengukava täitmine vaadatakse üle iga-aastase sisehindamise käigus ja vajadusel tehakse parandusettepanekud. Ettepanekuid muudatusteks võivad teha hoolekogu, ainekomisjonid, juhtkond ja õpilasesindus. Ettepanekud esitatakse igaaastaselt kooli direktorile 1. märtsiks. Ettepanekuid arutatakse kooli juhtkonnas ja hoolekogus ning toetuse korral esitatakse muudatused linnavalitsusele 30. aprilliks.