Viiratsi Vallavolikogu — Viiratsi valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 98, 1194

Võttes aluseks Jäätmeseaduse § 12 lg.2; § 39 ja 42, Viiratsi Vallavolikogu m ä ä r a b: Vastuvõtmine Viiratsi valla jäätmekava 2006-2009 Volikogu esimees Leemet LÕO Viiratsi Vallavolikogu 25. jaanuari 2007. a määruse nr 1 lisa VIIRATSI VALLA JÄÄTMEKAVA 2006-2009

2006 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 1.1. Asukoht 1.2. Rahvastik ja elamumajandus 1.3. Tööstus ja ettevõtlus 1.4. Sotsiaalsfäär 1.5. Looduskeskkond 2. VIIRATSI VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE 2.1. Olmejäätmed 2.2. Pakend ja pakendijäätmed 2.3. Biolagunevad jäätmed 2.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 2.5. Ohtlikud jäätmed 2.5.1 Tervishoiu jäätmed 2.5.2 Probleemtooted 2.6. Jäätmetekke prognoos 2.7. Viiratsi vallas tegutsevad jäätmekäitlejad 2.8. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 2.9. Jäätmekäitluseks vajalik loodusvara 3. JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIV SEADUSANDLUS 3.1. Jäätmehooldust reguleeriv seadusandlus 3.2. Omavalitsuse õigusaktid 4. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID 4.1. Eesmärkide püstitamise alused 4.2. Õigusaktidest tulenevad nõuded 4.3. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine 4.3.1. Olmejäätmed 4.3.2. Pakendijäätmed 4.3.3. Biolagunevad jäätmed 4.3.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.3.5. Ohtlikud jäätmed 4.3.6. Tervishoiuasutuste jäätmed 4.3.7. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud 4.4. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine 4.5. Korraldatud jäätmevedu 4.6. Muud eesmärgid 5. MÕJU KESKKKONNALE 5.1. Jäätmekäitluse mõju keskkonnale 5.2. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale 6. Jäätmehoolduse kavandamine ja järelevalve 6.1. Jäätmehoolduse kavandamine 6.2. Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine 6.3. Koostöö teiste omavalitsustega 6.4. Halduskorralduslikud meetmed jäätmekava rakendamiseks 6.5. Jäätmehoolduse rahastamine 6.6. Tegevuskava KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD LISA 1 Mõisted SISSEJUHATUS Käesoleva jäätmekava eesmärgiks on määratleda valla jäätmehoolduse arengusuunad lähiaastateks, tagades keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja seadusandlust järgiva jäätmekäitluse - vähendades jäätmete teket ja ohtlikust, arendades jäätmete eraldi kogumist ja taaskasutamist ning tõstes elanikkonna keskkonnateadlikkust. Jäätmekava koostamisel on arvestatud Eesti Keskkonnastrateegiaga, Eesti riikliku jäätmekava, Viljandimaa jäätmekavaga. Jäätmekavas käsitletakse jäätmehooldusalaseid probleeme ja nende lahendamise võimalusi Viiratsi valla territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on maakonna jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa. Kuna jäätmekava on arengukava üks osa tuleb silmas pidada Kohaliku omavalituse korralduse seaduses toodud nõudeid arengukavale. Tulenevalt sellest on kohalikul omavalitsusel kohustus kehtestada arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Juhul kui kohalikul omavalitsusel on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikema perioodi peale, siis peab arengukava ajaline pikkus sellest ka lähtuma. Üldine soovitus on, et arengukava oleks koostatud vähemalt kahe valimisperioodi kohta, et tagada arenguplaneerimise strateegilisus ja järjepidevus. Konkreetne tegevuskava, milles on näidatud ülesanded ja tegevused eesmärkide saavutamiseks ning seotud need finantsidega, on otstarbekas koostada kahe aasta peale. Kuna omavalitsusel on seadusega pandud kohustus arengukava iga aasta 1. oktoobriks läbi vaadata ning vajadusel võtta vastu otsus arengukava muutmise kohta, siis strateegilise arengukava olemasolul keskendub töö ennekõike 1-2 aasta tegevuskava uuendamisele ja sidumisele omavalitsuse järgmise aasta eelarvega. Jäätmekava ülesandeks on määrata Viiratsi valla jäätmehoolduse arengusuunad pikemaks perioodiks ning koostada tegevuskava lähiaastateks (2006-2009) koos ressursikasutuse otstarbeka äranäitamisega ja investeeringuvajaduste teadvustamisega elukeskkonna parandamiseks ning majanduslikuks edenemiseks. Jäätmekava koostamise käigus on konsulteeritud jäätmekäitlust korraldavate ametkondadega, jäätmekäitlusettevõtetega. Jäätmekava koostamises osalesid Viiratsi valla nõunik Mati Tamberg ja keskkonnaspetsialist Aivi Aolaid (FIE). 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Käesoleva jäätmekava raames käsitletakse asukohta, elanikkonda, ettevõtlust, sotsiaalsfääri ja looduskeskkonda ulatuses, mis on vajalik jäätmekava koostamiseks. 1.1. Asukoht Viiratsi vald asub Viljandimaa keskosas, olles üks 15-st Viljandimaa omavalitsusest. Valla territoorium paikneb Viljandist ida pool, ulatudes kiiluna Viljandi linnast Võrtsjärveni. Valla lõunanaabriteks on Paistu vald ja Tarvastu vald, läänepoolseks naabriks Viljandi linn. Põhjaosas piirneb Viiratsi vald Saarepeedi ja Kolga-Jaani vallaga, idaosas Võrtsjärvega. Viiratsi valla üldpindala on 215,02 km2, mis on 6,3 % Viljandimaa pindalast. Valda läbivad Tartu - Viljandi ja Viljandi - Mustla maantee ning Tänassilma jõgi. ~1400 elanikuga keskasula Viiratsi jääb Viljandi kesklinnast vaid 3 km kaugusele, Viljandi järve kirdenurka. Valla territooriumil paikneb Viiratsi alevik ja järgmised külad (21): Jõeküla, Kibeküla, Kuudeküla, Loime, Mäeltküla, Mähma, Rebaste, Ridaküla, Ruudiküla, Saareküla, Surva, Tusti, Tõnuküla, Tänassilma, Uusna, Valma, Vana-Võidu, Vanavälja, Vardja, Vasara ja Verilaske. 1324 (seisuga 01.01.06) elanikuga keskasula Viiratsi jääb Viljandi kesklinnast vaid 3 km kaugusele, Viljandi järve kirdenurka.

Joonis 1 Viiratsi valla kaart 1.2. Rahvastik ja elamumajandus Seisuga 1. jaanuar 2006. a elab Viiratsi vallas 3768 inimest Viimastel aastatel on rahvaarvu vähenemine peatunud (vt Tabel 1). Kaks kolmandikku elanikkonnast elab valla lääneosas ühel kolmandikul valla territooriumil. Tabelis 1 on toodud Viiratsi valla rahvaarv ja rahavastiku vanuseline koosseis aastatel 2003-2006 ja joonisel 2 Viiratsi valla rahvastikupüramiid 2005. aastal. Tabel 1 Viiratsi valla rahvaarv ja rahavastiku vanuseline koosseis aastatel 2003-2006 (allikas: Statistikaamet. Regionaalarengu andmebaas) Aasta Rahvaarv Rahvastik vanuses 0-14 Rahvastik vanuses 15-64 Rahvastik vanuses 65 ja enam 2003 3799 713 2490 596 2004 3777 663 2521 593 2005 3760 629 2537 594 2006 3768 519 2563 686

Joonis 2 Viiratsi valla rahvastikupüramiid 2005. aastal (allikas: Statistikaamet) Keskmine asustustihedus on 17,5 inimest / km2. Tihedamini on asustatud valla lääneosa, kus vahetult Viljandi linna lähistel paikneb Viiratsi alevik, kus elab ~ 35% valla elanikest (1324), idaosa, teede ja jõgede ümbrused. Suurema rahvastikuarvuga asulad on veel Vana-Võidu (430), Uusna (391) ja Vardja küla (193). Elamute tüübid külade kaupa on toodud tabelis 2. Tulenevalt eluaseme iseloomust on seal elavatel inimestel üldjuhul ka erinevad võimalused jäätmeid tekkekohas käidelda ning sellest tulenevalt ka erinevad olmejäätmete äraveo sagedused. Valdavalt on Viiratsi vallas üksikelamud (talud), korterelamud on põhiliselt Viiratsi alevikus. Tabel 2 Elamute tüübid külade kaupa Küla nimi Aia-maja Üksik-/ taluelamu Korterelamud (2-8 korterit) Korterelamud (11-24 korterit) Korterelamud (30-48 korterit) Ridaelamu (4-5 boksi) Jõeküla - 32 1 - - - Kuudeküla - 17 1 - - - Kibeküla - 10 3 - - - Loime - 17 - - - - Mäeltküla 1 37 3 - - 1 Mähma 137 34 - - - - Rebaste - 22 - - - - Ridaküla - 13 1 - - - Ruudiküla - 26 - - - - Saareküla - 17 2 - - - Surva - 24 - - - - Tusti - 41 5 1 - - Tõnuküla - 18 - - - 1 Tänassilma - 57 - 2 - - Uusna - 35 7 5 - - Valma 1 78 2 - - - Vana-Võidu - 56 6 6 - - Vanavälja - 32 - - - - Vardja 39 85 1 - - - Vasara - 29 3 - - - Verilaske - 46 1 - - - Viiratsi alevik - 123 11 7 6 2 Kokku 178 849 47 21 6 4 1.3. Tööstus ja ettevõtlus Valla majanduse elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest. Ettevõtlus on kohaliku majanduselu aluseks. Ettevõtete rohkus ja hästitasuvate töökohtade olemasolu tagavad omavalitsuse tulubaasi suurenemise laekuvate maksude näol ning inimestele kõrgeid sissetulekuid ja sellest tingitud elatustaseme tõusu tarbimistaseme ja maksujõudluse põhjal. Tabelis 3 on toodud Tööturuameti andmed Viiratsi vallas registreeritud töötute arvu kohta. Tabel 3 Viiratsi vallas registreeritud töötute arv kuude lõikes 2005-2006 aastal Kuu 2005 2006 Jaanuar ... 63 Veebruar 82 68 Märts 82 60 Aprill 84 59 Mai 88 51 Juuni 81 46 Juuli 79 39 August 72 39 September 65 40 Oktoober 62 37 November 64 ... Detsember 62 ... Töötute arv võib olla tegelikult isegi suurem kuna kõik tööta inimesed ei registreeri ennast töötuks. Tööhõive ja sissetulekud on näitajaid, mis mõjutavad ka jäätmehoolduse arengut, sest madala sissetulekuga piirkondades ei suuda elanikud kanda kaasaegse jäätmehoolduse kulusid. Tabelis 4 on lühidalt iseloomustatud Viiratsi valla külasid ja Viiratsi alevikku. Iseloomustav informatsioon on pärit Viiratsi valla kodulehelt ja Viiratsi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisest hindamisest. Tabel 4 Viiratsi valla külade ja aleviku lühiiseloomustus Valla alevik/ küla Elanike arv (seisuga 01.01.2006) Küla/alevi iseloomustus Viiratsi 1324 Viiratsi valla administratiivne ja kultuuriline keskus. Tööealine, kuid vananev elanikkond. Märkimisväärne osa elanikkonnast tööl Viljandis. Suurematest tööandjatest tegutsevad Viirsatsis alljärgnevad firmad: AS IJT - puhastusseadmete projekteerimine ja vahendustegevus, Ü Meigas – elektritööd, OÜ Melmar VO - autolammutus ja varuosad AS Sektoron - kütuste müük ja metallitööd AS Store – ehitusmaterjalide ja olme-kaupade müük OÜ Viibos - kunstlik seemendus ja kunstliku seemenduse materjalide müük, AS Viive-puidu töötlemine ja ehitustöödOÜ Tribus - põllumajandussaaduste tootmine OÜ Ärma talu J.L. - põllumajandussaaduste tootmine OÜ Seldon - likööride tootmine Vardja 193 Majapidamisi 125 koos suvilatega. Küla koosneb talumajapidamistest, mis on hajali asustusega. Paljud elanikud käivad tööl Viljandis. Küla enda tööandjateks on Takkama talu, mis tegeleb teravilja kasvatusega. Närska talu, kus tegeldakse marjakasvatusega (maasikad, vaarikad jne.). Vana-Võidu 430 Arenev AS Viiratsi Saeveski. Soodne linnalähedane asukoht pakub soodsaid võimalusi töökoha leidmisel. Kuudeküla 38 Külas tegeldakse põhiliselt põllumajandus-saaduste tootmisega Uusna 391 Tiheasustatud linnalähedane küla. Suurim ja ainuke põllumajanduslik ettevõte on OÜ Leik (liha- ja piima tootmine), mis annab tööd umbes 20 külaelanikule. Verilaske 133 Tööealised töötavad Viljandis, Viiratsis ja ka EKSEKO seakombinaadis. Verilaske on ainult üks talunik Argo Merila, kes kasvatab vilja ja kartulit. Mäeltküla 124 Viiratsi valla üks suurimaid tööandjaid – AS Ekseko (seakasvatus). Vähe eramutega kinnistuid. Tusti 159 Hajali asustusega küla. Kuna Tusti külal on oma asukoha poolest hea ühendus linnaga siis paljud käivad tööl Viljandi linnas ja naaberkülades olevates ettevõtetes. Saareküla 49 Tüüpiline hajaküla. Kooli sulgemise järel on paljud elanikud lahkunud. Ruudiküla 62 Küla on oma iseloomult individuaalelamutest koosnev ridaküla ning külakeskusest eemal asuvatest taludest moodustub tüüpiline hajaküla. Elanikele vajalikud asutused Viiratsis. Kibeküla 40 Külas tegeldakse põhiliselt põllumajandus-saaduste tootmisega Rebaste 22 Enamus maaalast metsamaa ja liigniiske. Külas on 24 talukohta, millest enamus on kasutusel suvekodudena. Püsielanikke on 22 ja suvel suureneb elanike arv poole võrra. Külas on üks tegutsev Kasearu talu, mille põhisissetulekuks on talutootmine ja inimestele vaba-aja veetmise võimaluste pakkumine. Ülejäänud tööealised elanikud töötavad väljaspool küla. Surva 46 Küla oma iseloomult on kobarküla ja hajali asustusega. Paljud käivad tööl Viljandi linnas ja naaberkülades olevates ettevõtetes ja asutustes. Mähma 85 Küla on osalise tiheasustusega suvilate piirkond. Külas puudub kohapealne ettevõtlus. Tänassilma 167 Külas on 60 majapidamist ja kaks 12 korteriga elamut. Hajaasustusega. Peamiseks tegevusvaldkonnaks on põllumajandus. Suuremateks tööandjateks on Kalmetu Põhikool, Leemeti talu . Kuna külas on tööd vähe, siis töötab väga palju elanikke(eriti noori) väljaspool küla ning ka valda (peamiselt Viljandi linnas). Tõnuküla 65 Külas tegeldakse põhiliselt põllumajandus-saaduste tootmisega Vasara 75 Küla oma iseloomult on kobarküla ja hajali asustusega küla. Külas on tööpuudus, osa elanikke käib tööl Viljandi linnas ja naaberkülades. Vanavälja 70 Maaparandus on jõutud ära teha kõikidel põldudel. Põllu- ja rohumaad aktiivses kasutuses. Jõeküla 76 Hajali asustusega, puudub infrastruktuur. Enamus inimesi käib tööl Viljandis. Loime 22 Väikesearvuline küla. Turbamaardla Ridaküla 39 Küla on hajali asustusega ja koosneb põhiliselt üksteisest eemal asuvatest taludest. Külas on ka üks korterelamu, mis asub vahetult Viljandi-Tartu maantee ääres. Suurem osa töövõimelisest elanikkonnast käib tööl linnas või tegeleb kohapeal põllumajandusega. Valma 158 Küla asustatus on suhteliselt hajus. Iidsetest aegadest on külas tegeldud kalandusega. Säilinud on üsna palju puutumata loodust, mis võimaldab tegeleda linnu- ja loomavaatlustega. Tabeli 4 põhjal võib öelda, et külade tööjõuline elanikkond töötab kas Viljandis või Viiratsis. 1.4. Sotsiaalsfäär Viiratsi vallas on kaks kooli: Viiratsi Algkool (asut. 1993. a; 6 klassi; 110 õpilast) ja Kalmetu Põhikool (asut. külakoolina 1870. a; 160 õpilast). Koolide juures tegutsevad erinevad liikumis- ja huviringid. Lasteaiad asuvad Viiratsis (60 kohta), Vana-Võidus (30 kohta) ja Uusnas (18 kohta). Viiratsi lasteaias on kolm rühma, mis kõik on liitrühmad. Vana-Võidu lasteaias käivad küla ja selle ümberkaudsete piirkondade lapsed. Paar kasvandikku on ka Tänassilmast ja Viljandi linnast. Lasteaias on kaks liitrühma: 2–4-aastased ja 4–7-aastased. Alates 1997. aastast paikneb Uusnas lasteaed kortermajas, kus tegutseb üks segarühm. Riigile kuuluvatest asutustest asuvad Viiratsi vallas: Ø Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool (550 õpilast). Kutsekeskkool moodustati 5. märtsil 1999 Viljandi Kutsekeskkooli ja Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ning Viljandi Õppekeskuse baasil. Ühendamise eesmärk oli luua Viljandisse üks ja tugev kutsehariduskool. Ø Viiratsi Lastekodu. Lastekodu on tänasel päeval nn üldtüüpi riiklik laste hoolekandeasutus, mis pakub riiklikult finantseeritavad hoolekandeteenust vanemliku hoolitsuseta lastele ja orbudele lastele. Käesoleval ajal on Viiratsi Lastekodu valmis paigutama 40, peamiselt oma maakonnast pärit abivajavat last. Lastekodus võivad lapsed elada üldreeglina kuni täisealiseks saamiseni või kuni oma õpingute lõpetamiseni. Vallas on neli raamatukogu: Tänassilmas, Uusnas, Vana-Võidus ja Viiratsis. Kõigi raamatukogude juures on ka avalikud internetipunktid (AIP-d). Rahvamaja asub Tänassilmas ja Viiratsis. Viiratsi rahvamajas tegutsevad naisansambel, segaansambel «Virvas», eakate ansambel «Kanarbik», rahvamuusikaansambel «Vilar», naiste võimlemis-, aeroobika- ja tantsurühm, käsitööring, pensionäride klubi, täiskasvanute kunstiring, laste kunstiring «Koidutäht», laste folklooriring «Õunake», laste kandlering, mudilaste ring ning rahvatantsuringid. Tänassilma rahvamajas tegutsevad lastering, naisrahvatantsurühm, eakate laulu- ja tantsuring, vokaalansambel, näitering ja noorteorganisatsioon 4H. @PNT# = Kultuurilisel eesmärgil kasutatakse ka Valma infopunkti ja Uusna külamaja. Iga kuu lõpus ilmub valla ajaleht «Kuukiri», mida antakse välja alates 1993. aastast. 1997. aastast on leht A4-formaadis ja 8 leheküljel. Ajaleht saadetakse kõigile valla peredele tasuta. Ajaleht saadetakse ka Rahvusraamatukogule, Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli ja Viljandi raamatukogudele aga ka Kirjandusmuuseumile ja Viljandi Muuseumile. Valla aktiivsemad mittetulundusühingud on Viiratsi Valla Külavanemate Kogu ja Viiratsi Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühing. Spordiga on võimalik tegelda nii Viiratsi (jooksurada 333,3 m, hüppe- ja heitepaigad, võrk- ja korvpalliväljak, kurnimänguväljak ja jalgpalliväljak) kui ka Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolile kuuluval Vana-Võidu (staadionirada 305 m, hüppepaigad, võrkpalli- ja korvpalliplats, vibuväljak) staadionil aga ka Kalmetu kooli (mõõtmed 36x12 m, korv- ja võrkpallimängu võimalus, jõumasinad) või Vana-Võidu (VÜKK-i omand, mõõtmed 30x30 m, võimalik mängida korv- ja võrkpalli, sulgpalli ja lauatennist, maadlusmatid, jõusaal) spordisaalis. 2003. aasta jaanuaris avati ka Viiratsi Algkooli keldrikorrusel jõusaal, mida on plaanis edasi arendada. Vana-Võidus ja Sammulis saab ka käia ratsutamas. Kivistiku metsa Vana-Võidus on rajatud 2,5 km pikkune rada, kus on head jooksmise ning talvel ka suusatamise võimalused. Osaletakse aktiivselt koos kuue teise Võrtsjärve äärse omavalitsusega (Rannu ja Rõngu Tartumaalt, Puka ja Põdrala Valgamaalt ning Kolga-Jaani ja Tarvastu Viljandimaalt) ka igal suvel ja talvel toimuvatel Võrtsjärve mängudel. Vallas korraldatakse traditsiooniliselt väiksemaid spordivõistlusi. Viiratsi alevikus tegutseb Viiratsi Hoolekandekeskus, mille alla kuulub 40 kohaline hooldekodu. Lisaks tegutseb hoolekandekeskuse ruumides ühel päeval nädalas päevakeskus. Korraga on päevakeskust võimalik külastada 15 inimesel. Viiratsi valla sotsiaalkorterid asuvad Viiratsi alevikus, aadressil Tehnika 3. Viiratsi valla territooriumil on kaks perearsti (Ülle Gurjev – 1750 inimest ja Aime-Reet Üle – 1600 inimest). Perearstid ja hambaarst rendivad ruume Viiratsi ambulatooriumis Tehnika 1,70101 Viiratsi Lähim haigla asub Viljandis, mille alluvusse kuulub ka 24 h ööpäevas kättesaadav kiirabiteenus. 1.5. Looduskeskkond Viiratsi vald jääb Võrtsjärve madaliku lääneossa. Valda läbib lähtest suudme lähisteni Võrtsjärves, Tänassilma jõgi, kulgedes lääne-idasuunaliselt Viljandi-Tartu maanteest põhja pool. Absoluutsed kõrgused valla territooriumil on 35 m ringis üle merepinna Valma küla juures, Võrtsjärve kalda lähistel, valla idaosas. Kõrgemad piirkonnad ulatuvad 71-76 meetrini üle merepinna, Verilaske küla kandis, valla lääneosas. Viiratsi vald asub Tänassilma ja Ärma jõe valgalal. Viimane on Tänassilma jõe lisajõgi. Enamus valla territooriumist kulgeb piki Tänassilma jõe mõlemat kallast kuni peaaegu jõe suudmeni Võrtsjärve, Oiu külas. Mainitud jõed on Viiratsi valla peamised pinnaveekogud. Suuremad järved valla territooriumil puuduvad kui mitte pidada silmas, et idast piirneb Viiratsi vald Võrtsjärvega. Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mille paksus ulatub 2-5 meetrist valla idaosas (Võrtsjärve ümbrus) 20-40 meetrini valla lääneosas, olles kohati isegi kuni 50 meetri paksune. Valla keskosas on pinnakatte paksus 10-20 meetri ringis. Pinnakate algab saviliiva ja liivsaviga, mis vaheldub kruusa ning veerisega. Kihi paksus on valdavalt 12-15 meetrit, valla idaosas kuni 3-5 meetrit. Sügavamal, 23-30 meetri sügavusel, esineb savi ning algavad liivakivi kihid. Pinnasevesi esineb peamiselt moreeni sees olevates liivakihtides. Veetase moreenisse rajatud salvkaevudel on 2-5 meetri sügavusel maapinnast, paksema pinnakattega aladel sügavamal, 10-15 meetri sügavusel. Suurvee perioodil on pinnasevesi maapinnast 1 meetri sügavusel. Pinnasevee seisund sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub suure amplituudiga. Tihti jäävad majapidamiste kaevud kuivaks, mis teeb selle vee kasutamise keerukaks. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Võrtsjärve madaliku lääneossa jääv Viiratsi vald keskmiselt või hästi kaitstud alade hulka. See peegeldub otseselt ka lämmastikühendite madalas sisalduses. Viiratsi valla loodepoolne osa – Viiratsi alevik, Vana-Võidu asula ja Uusna asula – jäävad suhteliselt hästi kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 5-10 meetrit või moreeni paksus 20-50 meetrit. Valla kesk-, edela ja idaosa – Tänassilma, Tusti, Valma, Ruudiküla, Vasara ja Mäeltküla küla - jäävad keskmiselt kaitstud (keskmise reostusohtlikkusega) põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 2-5 meetrit või moreeni paksus 10-20 meetrit. Looduskaitseseaduse § 91 lõike 6 alusel kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatava «Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekirja» kohaselt kuuluvad Natura 2000 alade võrgustikku järgmised Viiratsi vallas asuvad alad: 1) Võrtsjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, samuti EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. 1.1) Võrtsjärve linnuala- rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Pindala 29 410 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: rästas-roolind, soopart e pahlsaba-part, viupart, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), sinirind (Luscinia svecica), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), kalakotkas (Pandion haliaeetus), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola), kiivitaja (Vanellus vanellus); 1.2) Võrtsjärve loodusala - elupaikade kaitseks. Pindala 28 110 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), lood (alvarid) (6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: harilik tõugjas (Aspius aspius) , harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis); 1.3 Tänassilma lahusala - elupaigatüüpide kaitseks. Pindala 108 ha. Kaitstavad elupaigatüübid: lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (9010); 2) Loodi looduspark, Nõmme sihtkaitsevõõnd, maastikukaitseala, suure kvartsi sisaldusega liivad. Pindala 87 ha. 3) Viljandi maastikukaitseala – Viljandi järv - elupaigatüübi ja liigi elupaiga kaitseks. Pindala 157 ha. Kaitstav elupaigatüüp: looduslikult rohketoitelised järved (3150). Liik, kelle elupaika kaitstakse: harilik vingerjas (Misgurnus fossilis); 4) Kiviaru loodusala - elupaigatüübi kaitseks. Pindala 16 ha. Kaitstav elupaigatüüp: vanad loodusmetsad (9010);

Joonis 3 Natura 2000 alad Lisaks eelnevale on Viiratsis palju kaitsealuseid üksikobjekte ja parke. Üksikobjektideks on enamasti kaitse all olevad pärnad ja tammed. Looduskaitsealused objektid: 1. Viljandi maastikukaitseala 2. Loodi Looduspark 3. Tusti metsapark 4. Vana-Võidu park 5. Kivistiku metsapark 6. Sammuli rahn 7. Mursi pärnad 8. Viiratsi I tamm 9. Viiratsi II tamm 10. Väike-Kibe pärn 11. Viiralti tamm 12. J. Laidoneri Raba talu puiestee ja tamm 13. Võrtsjärve hoiuala 2. VIIRATSI VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE Kuni puudub jäätmete arvestus kohalikul tasandil on jäätmete teke, koguste ja käitlemise alane informatsioon hinnanguline. Hinnangute aluseks on Viiratsi valla territooriumil tegutsevate jäätmekäitlusfirmade, Viljandi Keskkonnateenistusele esitatud 2003-2005. aasta jäätmearuanded ning erinevad Eestis läbiviidud jäätmeuuringud. 2.1. Olmejäätmed Olmejäätmed (jäätmekoodiga 20) on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti sõltub olmejäätmete koostis aastaajast, seda eriti maal: sügiseti on biolagunevate jäätmete osatähtsus suurem. Maal ja väikeasulates on paremad võimalused biolagunevate jäätmete eraldamiseks ning kompostimiseks ja põletamiseks, mistõttu kogutavates jäätmetes on vähem orgaanilisi aineid ja põlevmaterjali. Viiratsi vallas ei ole uuritud olmejäätmete koostist, seega tuleb siinkohal tugineda teistele Eestis korraldatud uuringutele. Erinevates uuringutes on kasutatud erinevaid metoodikaid ja seepärast on tulemused vaid teatud mööndustega võrreldavad. Ulatuslikum olmejäätmete koostise uuring Eesti erinevates piirkondades viidi läbi 2000. aastal Tallinna eri linnaosades, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas. Need uuringud näitasid, et uuritud jäätmete massist moodustasid orgaanilised jäätmed keskmiselt 42,1%, paber, papp ja kartong 25,3%, klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit 3,3%, püsijäätmed 6,7%, kompostmaterjalid (k.a. kartongil põhinevad joogipakendid) 3,7%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2%. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on kuni 30%, mahult isegi kuni 60%. Viljandi linn teostas 2001. aasta augustis-septembris olmejäätmete koostiste uuringu: sorteeriti erinevatest linnaosadest pärinevat prügi. Uuringust selgus, et peamise osa moodustavad köögi- ja aiajäätmed (49%), paber (14,5%), puit (7,5%), klaas (6,7%) ja plastik (6,2%). Sorteerimise tulemusena ohtlikke jäätmeid (v.a. elektroonikajäätmed) ei tuvastatud, mis aga ei tähenda, et neid ei satu olmejäätmete hulka. Antud uurimuses sorteeriti vaid 3 konteinerit, mille põhjal ei ole võimalik laiapõhjaliste järelduste tegemine. Segaolmejäätmed (prügi; jäätmekoodiga 20 03 01) on olmes tekkinud, liigiti kogumisest ülejäänud ja omavahel segunenud tavajäätmed. Omavalitsusüksuses tekkivate segaolmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja olulisel määral mitmesuguste asutuste ja institutsioonide olemasolust. Maakondliku jäätmekava kohaselt tekkis Viljandimaal 2003. aastal ühe inimese kohta ca 256 kg segaolmejäätmeid, millest ladestati prügilasse 249 kg. Kui arvestada neid koguseid, siis peaks elanikkonnal Viiratsi vallas aastas tekkima ca 965 t segaolmejäätmeid ja neist 938 tonni ladestatakse prügilasse. Jäätmearuannete kohaselt käitles 2003-2005 aastal Viiratsi vallas tekkinud segaolmejäätmeid (jäätmekoodiga 20 03 01) Cleanaway AS. Tabel 5 Cleanaway AS poolt käideldud segaolmejäätmete kogused 2003-2005. aastal Aasta Rahvaarv Segaolme -jäätmete kogus, t Ühe inimese poolt käitlemiseks üle antud segaolmejäätmete kogus aastas, kg/in* 2003 3799 1390,14 365,9 2004 3777 737,47 195,3 2005 3760 709,48 188,7 * Ühe inimese poolt käitlemiseks üle antud segaolmejäätmete kogus on arvutuslik, lähtudes rahvaarvust Viiratsi vallas ja Cleanaway AS-i poolt käideldud segaolmejäätmete kogustest. Teiste jäätmekäitlusettevõtete jäätmearuannetes ei kajastu Viiratsi vallast kogutud segaolmejäätmeid. 2.2. Pakend ja pakendijäätmed Pakendijäätmete ligikaudne kaaluline osa olmejäätmete üldmassist oli selle uuringu kohaselt 25-30%. Mahuliselt oli pakendijäätmete osa isegi ligi 60%. Nende andmete põhjal võib öelda, et Eestis tekib aastas 120 000-130 000 tonni pakendijäätmeid, mis on ühe inimese kohta aastas kuni 85 kg pakendijäätmeid. Seda toetab ka 2002.a. läbi viidud statistiliste andmete alusel tehtud pakendikoguste uuringu ja pakendiregistri andmete analüüs. Seega tekib Viiratsi vallas ca 320 t pakendijäätmeid aastas. Pakendi tekke ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest moodustab üle 50 % papp- ja paberpakend, klaasijäätmetest ligi 100 % on klaaspakend, metalli- ja plastikjäätmetest ligikaudu 80 % moodustavad vastavad pakendijäätmed. Samuti moodustavad pakendijäätmed olulise osa puit- ja kompostmaterjalist. Kaudselt võib eespool toodud andmete põhjal hinnata ka erinevate pakendimaterjalide osa pakendijäätmetes: paber ja papp 43 %, klaas 24 %, plast 17 %, metall 8 %, puit 8 % ja muu 1%. 2003-2005. aastal jäätmevedajate poolt esitatud jäätmearuannetes kajastuvad ainult ohtlike aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendite (jäätmekoodiga 15 01 10*) kogused (vt Tabel 6). Tabel 6 Viiratsi valla ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt kogutud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendite (jäätmekoodiga 15 01 10*) kogused jäätmevedajate aruannete põhjal Aasta Kogutud (tonni) Ettevõtetest Kodumajapidamistest KOKKU 2003 0,675 0,675 2004 0,05 0,72 0,77 2005 0,32 0,32 Klaasi ja klaaspakendi eraldi kogumiseks on Viiratsi vallas kuus 1,3 m3-st konteinerit: -Tänassilma küla, Kaunismäe elamute juures 1 -Uusna küla, bussiootepaviljoni juures 1 -Valma küla, endise klubihoone juures 1 -Vana-Võidu küla, kaupluse juures 1 -Viiratsi alevik, keskväljakul 2 Klaasikonteinereid tühjendab AS Cleanaway. 2.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata tekkivate biolagunevate jäätmete kogust. Seniste jäätmeuuringute alusel võib üldistada, et biolagunevad jäätmed moodustavad keskmiselt 60-70% prügilasse ladustavate olmejäätmete hulgast. Üldkasutatavatel haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivad jäätmed on valdavalt biolagunevad jäätmed, mis kogutakse, põletatakse või siis viiakse Viljandi prügilasse. Väga vähesed kodumajapidamised kompostivad biolagunevaid jäätmeid tekkekoha vahetus läheduses, põhiliselt antakse need koos teiste olmejäätmete üle jäätmekäitlejatele ja ladestatakse Viljandi prügilasse. 2.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Ehitusjäätmeteks on näiteks lõhutud ja vigastatud materjalid, ehitusmaterjalide ülejäägid, mis jäävad järgi pärast tööde lõppu, pakendid jne. Ehitus- ja lammutusjäätmetes sisalduvat plasti, metalli, klaasi, paberit, puitu on võimalik taaskasutada nagu segaolmejäätmetes olevatki. Potentsiaalselt sisaldavad ehitusjäätmed ohtlikke jäätmeid, nagu asbest, lahustid, töödeldud (immutatud) puit, kemikaale sisaldav pakend jne. Suhteliselt palju sisaldub ehitus- ja lammutusjäätmeid ka olmejäätmetes. Ehitus- ja lammutusjäätmete täpsete koguste kohta puudub ülevaade. Statistilistes arvutustes eeldatakse, et iga valla elaniku kohta tekib 100 kg ehitusjäätmeid aastas. Seega oleks Viiratsi vallas tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete kogus aastas 376 tonni . Antud suurused on kahtlemata ligikaudsed ja võivad tegelikkusest olulisel määral erineda. Ehitusjäätmed tekivad põhiliselt olemasolevate hoonete rekonstrueerimise või lammutamise käigus. Märkimisväärne osa ehitusjäätmetest taaskasutatakse või käideldakse muudel viisidel (näiteks kasutatakse kohapeal täitena, puitu kasutatakse kütusena, metall ning ohtlikud jäätmed antakse üle käitlejatele). Ehitustöödel tekkinud pinnast kasutatakse ehituspiirkonna läheduses olevate pinnaebatasasuste täitmiseks. Tabel 7 Viiratsi valla ettevõtetest ja kodumajapidamistest kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete kogused (tonnides) Jäätmekood Jäätmete nimetus 2003 2004 2005 Ette- võtetest Kodumaja- pidamistest Ette- võtetest Kodumaja- pidamistest Ette- võtetest Kodumaja- pidamistest 170107 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06 14,1 2,4 5,28 57,56 1,14 170401 Vask, pronks, valgevask 1,992 170504 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 33 524 4,40 170405 Raud ja teras 13,89 170407 Metallisegud 120,46 100,00 7,41 170504 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 4,40 KOKKU 169,552 526,4 119,17 69,37 5,54 2.5. Ohtlikud jäätmed Viljandimaal on 1997. aastal koostatud Ohtlike Jäätmete Käitlussüsteemi Arengukava ning toimib ohtlike jäätmete kogumise süsteem. Arengukava järgi tekib ohtlikke jäätmeid tüüpiliselt järgmistes ettevõtetes: autoremonditöökodades, puidutöötlusettevõtetes, tervishoiuasutustes, teadusasutustes, õmblustöökodades. Oluline osa ohtlikke jäätmeid tekib ka küttesüsteemides. Ohtlikud jäätmed vajavad erikäitlemist (sh kogumine ja vedu) ja nendega võivad tegeleda vaid vastavat litsentsi omavad ettevõtted. Keskkonnaministri poolt väljastatav ohtlike jäätmete käitluslitsents (ka käitlemiseks teenustööna) sisaldab ettevõtte poolt käideldavate erinevate jäätmeliikide loendi, lubatud jäätmetega tehtavate toimingute nimistu ning aastased lubatavad jäätmekogused erinevate jäätmekäitluse- ning jäätmeliikide osas. Ohtlike jäätmete käitlemise teenust Viiratsi vallas on seni pakkunud peamiselt AS Epler&Lorenz (ohtlike jäätmete käitluslitsents nr 0,003) ja AS Masp (Keskkonnaministri 2. mai 2006 käskkirjaga nr 527 tunnistati AS Masp ohtlike jäätmete käitluslitsents nr 0005 kehtetuks alates 23.05.2006). Kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Ohtlikke jäätmeid kogutakse valla haldusterritooriumil alates 1998. aastast organiseeritud veoringiga. Tänu elanikkonna väikesele keskkonnateadlikkusele antakse osa ohtlike jäätmeid üle koos olmejäätmetega (kui ka tavajäätmeid koos ohtlikke jäätmetega) jäätmekäitlusse. Ohtlike jäätmete tekkekoguse arvestamisel on kasutatud «Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostise ja koguse uuringut», mille andmetel tekib kodumajapidamises keskmiselt 2,11 kg ohtlikke jäätmeid aastas elaniku kohta (kg/in/a) (aritmeetiline keskmine leitud Põhja-Tallinna, Pirita ja Nõmme linnaosade andmetest). Tabelis 8 on analoogia alusel arvutatud Viiratsi valla kodumajapidamistes tekkivad ohtlike jäätmete kogused. Tabel 8 Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogused elanike arvu põhjal Küla nimi Elanike arv Ohtlike jäätmete kogus, kg Jõeküla küla 76 160,36 Kuudeküla küla 38 80,18 Kibeküla küla 40 84,4 Loime küla 22 46,42 Mäeltküla küla 124 261,64 Mähma küla 85 179,35 Rebaste küla 22 46,42 Ridaküla küla 39 82,29 Ruudiküla küla 62 130,82 Saareküla küla 49 103,39 Surva küla 46 97,06 Tusti küla 159 335,49 Tõnuküla küla 65 137,15 Tänassilma küla 167 352,37 Uusna küla 391 825,01 Valma küla 158 333,38 Vana-Võidu küla 430 907,3 Vanavälja küla 70 147,7 Vardja küla 193 407,23 Vasara küla 75 158,25 Verilaske küla 133 280,63 Viiratsi alevik 1324 2793,64 Kokku 3768 7950,48 Elanike arv Viiratsi Vallavalitsuse rahvastikuregistri andmetel 01.01.2006 seisuga. ** Eeldatav ühe inimese poolt tekitatav ohtlike jäätmete kogus 2,11 kg/a on saadud ‘Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostise ja koguse uuringu’ andmete põhjal (aritmeetiline keskmine Põhja-Tallinna, Pirita ja Nõmme linnaosade andmetest) Tabelist 8 järeldub, et kodumajapidamistes tekib ca 7,95 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Antud kogus võib erineda mõnevõrra tegelikust ohtlike jäätmete tekkekogusest eelkõige kahel põhjusel. Esimene arvestuslik erinevus võib tekkida sellest, et elanike arv Viiratsi Vallavalitsuse rahvastikuregistris ei ole sama tegelike elanike arvuga Viiratsi valla territooriumil. Lisaks võib ohtlike jäätmete tekkekoguse erinevus olla tingitud sellest, et Tallinna linnas on elanikkonnal märkimisväärselt rohkem võimalusi käidelda kodumaja-pidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid nõuetekohaselt. Seega võib eeldada, et Viiratsi valla elanikkonnal tekib ohtlikke jäätmeid enam kui eelpool viidatud Tallinna jäätmeuuringu põhjal arvestuslikult leitud 2,11 kg elaniku kohta aastas. Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtluses Viiratsi vallas tegutsevad ettevõtted annavad käitlemiseks peamiselt mitmesuguseid vanaõli jääke ja muid õlidega seonduvaid jäätmeis ning akusid ja päevavalguslampe. Ettevõtetes tekkivate ja käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete koguste kohta puudub usaldusväärne statistika. Kuna tegelikkuses ei anta kõik tekkinud ohtlikud jäätmed üle nõuetekohasele käitlemisele, osa neist ladustatakse ning antakse eeldatavasti üle tulevikus, väikene osa aga taaskasutatakse (näiteks vanaõlid taaskasutatakse metsa ülestöötamisel saeõlina, teataval määral ka põletatakse). Tabel 9 Viiratsi valla ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt kogutud ohtlike jäätmete kogused 2003-2005. aastal (tonnides) Jäätmekood Jäätmete nimetus 2003 2004 2005 Ettevõtetest Kodumaja- pidamistest KOKKU Ettevõtetest Kodumaja- pidamistest KOKKU Ettevõtetest Kodumaja- pidamistest KOKKU 02 01 08* Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalijäätmed 0,004 0,004 0,08 0,080 0,000 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 0,791 0,791 1,26 0,56 1,820 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,189 0,189 0,12 0,123 0,56 0,560 15 01 10* Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,675 0,675 0,05 0,72 0,765 0,32 0,320 16 01 07* Õlifiltrid 0,30 0,300 0,002 0,002 16 06 01* Pliiakud 0,51 0,510 5,63 5,629 0,12 0,120 18 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,002 0,002 18 01 03* Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt 0,01 0,008 18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid 0,30 0,300 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,114 0,114 0,69 0,17 0,860 Jäätmekood Jäätmete nimetus 2003 2004 2005 Ettevõtetest Kodumaja- pidamistest KOKKU Ettevõtetest Kodumaja- pidamistest KOKKU Ettevõtetest Kodumaja- pidamistest KOKKU 20 01 33* Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 ja 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 0,025 0,025 0,05 0,051 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,19 0,193 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,001 0,001 KOKKU 2,610 2,610 2,000 7,631 9,631 1,201 0,000 1,201 2.5.1 Tervishoiu jäätmed Tervishoiuasutuste jäätmed võib jagada nelja põhilisse rühma – riskijäätmed (risk nakkusohu tõttu), bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt, ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed ning tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed. Tervishoiul tekkivaid riskijäätmeid võib defineerida kui jäätmeid, mille vahetu kontakti puhul on käitlemisel teatud risk – teravad-torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed ning üldjuhul ka bioloogilised jäätmed (Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. DANCEE, 2001). Tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed jagunevad – ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed (viimaste hulka kuuluvad näiteks mitmesuguste kemikaalide jäägid, kasutatud ilmutid, kinnitid, filmid, elavhõbedalambid, patareid jne). Viiratsi valla territooriumil tegutseb kaks perearsti (Ülle Gurjev – 1750 inimest ja Aime-Reet Üle – 1600 inimest). Perearstid ja hambaarst rendivad ruume Viiratsi ambulatooriumis Tehnika 1,70101 Viiratsi Reaalselt tekkivat tervishoiuasutuste jäätmehulka on raske hinnata, sest enamasti töödeldakse tekkinud jäätmed juba kohapeal ning hiljem antakse jäätmekäitlejale üle kui olmejäätmed. 2.5.2 Probleemtooted Vastavalt Jäätmeseaduse § 25 lg 1 on probleemtooted tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Ja vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele kuuluvad probleemtoodete hulka: 1) patareid ja akud; 2) PCB-sid sisaldavad seadmed; Patareid, akud ja PCB-sid sisaldavad seadmed antakse käitlemiseks üle koos teiste ohtlike jäätmetega. 3) mootorsõidukid ja nende osad; Viiratsi alevikus tegutseb autolammutuskoda Melmar OÜ (äriregistrikood 10154750). Lammutuskoda omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi (nr. 0130) ja selle kohaselt on ettevõttel lubatud käidelda 100 tonni romusõidukeid (jäätmekoodiga 16 01 04*) aastas. Nendest probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogused on toodud Tabelis 10. Tabel 10 Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogused 2003-2005 aastal (tonnides) Jäätmekood Jäätmete nimetus 2003 2004 2005 Kogus aasta algul Jäätmeteke Käitlemiseks omavalitusest välja Kogus aasta algul Jäätmeteke Käitlemiseks omavalitusest välja Kogus aasta algul Jäätmeteke Käitlemiseks omavalitusest välja 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,19 0,19 0,12 0,12 0,56 0,56 160103 Vanarehvid 3,5 1,00 4,5 1,00 5,50 12,96 8,96 16 01 07* Õlifiltrid 0,30 0,30 16 06 01* Pliiakud 0,51 0,51 5,63 5,63 160605 Muud patareid ja akud 0,82 0,82 16 06 01* Pliiakud 0,12 0,12 KOKKU 3,50 2,0 1,0 4,50 7,57 6,57 5,50 13,64 9,64 4) elektri- ja elektroonikaromud ja nende osad. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskemetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). 2006. aastani koguti Viiratsi vallas elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid põhiliselt ohtlike jäätmete kogumisringi või siis eraldi kogumisringi käigus. Elektri- ja elektroonika jäätmete kogus näitab üldiselt üsna kiiret kasvutendentsi. Vastavalt HFT Network OY uuringule «Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine» on ligikaudne elektroonikajäätmete aastane tekkekogus Eestis 6...9 kg/in. Viiratsi vallas on mõistlik eeldada tekkekogust 6 kg/in/a. Selle põhjal võib elektroonikajäätmeid tekkida ca 22,6 t/a. 2.6. Jäätmetekke prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha, sest suurenev tarbimine ja elanike ostujõu tõus soodustavad tekkivate jäätmekoguste suurenemist. Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui järjest rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse. Selleks annab võimalusi pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendumine ja teiste jäätmeliikide kohtsortimise arendamine. Ladestatavate olmejäätmete kogust vähendab ka paranev järelvalve jäätmekäitluse üle (Keskkonnaministri 29. 04. 2004. a. määrus nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» kehtestab prügilatele kohustuse rakendada ranget kontrolli ladestatavate jäätmete üle), mille tulemusel peaks paranema jäätmestatistika kvaliteet ning olema välistatud olukord, kus olmejäätmetena ladestatakse muid jäätmeliike. Kirjeldatud olmejäätmete koguse vähenemine on võimalik üksnes muude jäätmeliikide koguste suurenemise arvelt. Võib oletada, et olmejäätmete teke suureneb peamiselt tarbimise kasvu arvelt umbes 3 kuni 5 protsenti aastas. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleks olmejäätmete koguse kasv stabiliseerida aastaks 2005...2006, aastaks 2006 tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv. Kõrvaldamist vajavate olmejäätmete koguse muutused tulenevad eelkõige muutustest tarbimisstruktuuris, vähemal määral ka teistest asjaoludest. Valla jäätmekäitluse arendamise seisukohalt võib lugeda olulisemaks olmejäätmete käitlussüsteemist väljas olevat kodumajapidamiste liitumist süsteemiga tulenevast käideldavate jäätmete koguste kasvu. Eestis seoses tarbimise kasvuga olmejäätmetes sisalduvate pakendijäätmete keskmise koguse kasvu praeguselt 85 kg-lt elaniku kohta aastas 125 kg-ni 2009.a. elaniku kohta aastas. Seega tuleb valla jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisele, mis tuleneb Pakendiseadusest. Lisaks joogitaarale kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldi kogutud pakendijäätmete koguseid. Seega peaks pakendijäätmete osakaal olmejäätmetes aja jooksul mõnevõrra vähenema. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub suuresti investeeringutest ja ehitusmahtudest. Lähtudes eeldatavatest ehitusmahtude kasvust ning ehitus- ja lammutusjäätmete enamkorraldatud käitlemisest on oodata tekkivate ning vastavalt käideldud (sh. statistikas kajastuvate) ehitus- ja lammutusjäätmete koguse suurenemist. Teisalt ehitus- ja lammutusjäätmete korrektse käitlemise tulemusena ladestavate jäätmete kogus võib väheneda. Ehitusjäätmete tekke vähendamise ja taaskasutusse suunamise edukus sõltub suuresti tööde organiseerimisest – ehitusprahi ja purunenud materjalide koguse vähendamine, materjalide ladustamise tingimused, jäätmete kohtsorteerimine, ohtlike jäätmete eraldamine jne. Lammutusjäätmete taaskasutuse eelduseks on samuti tööde hea organiseerimine, pidades silmas saadud materjalide taaskasutamise võimalusi. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise suunamisel on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel, kohalik omavalitsus saab antud jäätmete käitlust suunata näiteks ehitus-lammutustööde projekteerimistingimustes vastavate nõuete esitamisega ning suuremates projektides ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse kajastamise nõudmisega. 2.7. Viiratsi vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Viiratsi vallas teostab olmejäätmete kogumist ja vedu peamiselt Cleanaway AS. Ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemisega tegelevad AS Masp ja Epler&Lorenz AS, pakendite kogumisega AS Vaania ja vanametalli kokkuostuga AS Kuusakoski. 2.8. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmekäitluse strateegiliste eesmärkidena Eesti Keskkonnastrateegias on jäätmekäitluse arendamine, jäätmetekke vähendamine ja jäätmete ringlussevõtu ergutamine. Täpsemalt on jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud määratletud Vabariigi Valitsuse 6.04.2004 määrusega nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistu». Nimistu ülesanne on loetleda rahvusvaheliselt tunnustatud D- ja R-koodinumbrite alusel jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud. Jäätmete kõrvaldamistoiminguid on D1-D15 ja taaskasutustoiminguid R1-R13. Jäätmehulkade ja keskkonnareostuse vähendamiseks on tarvis maksimaalselt taaskasutada tekkinud jäätmeid, selle võimaluse puudumisel tuleb jäätmed seadusele vastavalt kõrvaldada, kuid võimalikult vähe ladestada prügilasse. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel (sh. kasutamine kütusena, pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks jms). Jäätmearuannete kohaselt ei toiminud 2003-2005. aastal Viiratsi vallas jäätmete taaskasutamist. Mil määral kodumajapidamised jäätmeid taas- või korduskasutavad ei ole teada. Kõik Viljandimaa väikeprügilad on suletud vastavalt Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja 26.11.2001.a korraldusele nr 105. Suletud prügilatesse on jäätmete ladestamine keelatud. Enamus väikeprügilatest on juba ka rekultiveeritud, lähiaastatel on kavandatud kõigi väikeprügilate korrastamine. Ainukese prügilana on hetkel käigus Viljandi linna prügila, mis töötab kuni Kagu-Eesti ning Paikuse regionaalprügilate valmimiseni Viljandimaal tugiprügilana. Üleriigilise jäätmekava kohaselt hakkab Viljandimaa põhjapoolset osa ehk Suure-Jaani, Olustvere, Vastemõisa, Saarepeedi, Kolga-Jaani, Kõpu ja osa Pärsti ja Viiratsi valda teenindama pärast Viljandi prügila sulgemist Väätsa prügila. Viljandi prügila vastavusse viimiseks prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuetele on 2002. aastal koostatud Viljandi prügila edasise kasutamise ja sulgemiseprojekt, mille kohaselt lõpetatakse tavajäätmete ladestamine 2009. aastal. Viljandi prügila on hetkel suuteline teenindama kogu Viljandi maakonda. 2002.a ladestati prügilasse 15 564,1 t jäätmeid. Jäätmete teke maakonnas on suhteliselt stabiilne, ligikaudu 1 t jäätmeid iga elaniku kohta. Statistilised andmed pole aga hästi võrreldavad, kuna on muutunud aruandluse põhimõtted. 2.9. Jäätmekäitluseks vajalik loodusvara Jäätmeseaduses on jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara all mõeldud vee, turba, savi ja pinnase kasutamise mahu hinnangut. Viiratsi vallas asunud kunagised väikeprügilad (Valma, Kuuman, Tänassilma) on nüüdseks kõik suletud. Nende juures olulist loodusvarade vajadust enam ei ole. Vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel, ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade katmisel ja planeeritava maakondliku jäätmekeskuse ning kompostimisväljaku rajamisel. Vaja minevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise ning projekteerimise käigus. 3. JÄÄTMEHOOLDUST REGULEERIV SEADUSANDLUS 3.1. Jäätmehooldust reguleeriv seadusandlus Eesti jäätmehooldust reguleeriv seadusandlus täieneb pidevalt. Olulisemad õigusaktid on Jäätmeseadus ja Pakendiseadus. Euroopa Liidu jäätmealane seadustik põhineb raamdirektiividel: «Nõukogu direktiiv jäätmete kohta» (1975), «Komisjoni otsus jäätmenimistu kohta» (nn Euroopa Jäätmekataloog) (1994), «Komisjoni otsus jäätmenimistute uuendamisest» (2000) ja selle täiendamised (2001), «Nõukogu direktiiv ohtlike jäätmete kohta» (1991), «Komisjoni otsus ohtlike jäätmete nimistu kohta» (1994). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt on vastu võetud 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta. Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus, mis jõustus 1. mail 2004. a. Jäätmeseadus on kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealase seadusandlusega. Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused • Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2006. a määrus nr 28 «Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus» • 26. aprilli 2004. a määrus nr 122 Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta • 24. detsembri 2004. a määrus nr 376 «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise või kõrvaldamise nõuded ja sihtarvude saavutamise tähtajad» • 26. novembri 2004. a määrus nr 346 «Riikliku pakendiregistri põhimäärus» • 13. detsembri 2004. a määrus nr 352 «Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad» • 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 «Jäätmete sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» • 6. aprilli 2004. a määrus nr 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord» • 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud» • 26. aprilli 2004. a määrus nr 121 «Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm» • 29. aprilli 2004. a määrus nr 158 «Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ning piirangud» • Taimekaitsevahendi pakendile ja märgistusele (etiketile) esitatavad nõuded (29.09.2000, nr 319) • Baseli konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine aastateks 2000-2005 (05.10.1999, nr 1047-k) Keskkonnaministri määrused • Keskkonnaministri 3. novembri 2005. a määrus nr 66 «Pakendi taaskasutamise määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord» • 12. oktoobri 2005. a määrus nr 63 «Pakendimaterjali määramise kord» • 9. veebruari 2005. a määrus nr 9 «Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded» • 23. detsembri 2004. a määrus nr 138 «Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord» • 4. juuni. 2004 määrus nr 66 «Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» • 8. juuli 2004. a määrus nr 89 «Romusõidukite käitlusnõuded» • 30. aprilli 2004. a määrus nr 42 «Jäätmete, mille riikidevaheline vedu toimub riikidevahelise veo loa alusel, kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodid» • 15. aprilli 2004. a määrus nr 17 «Metallijäätmete täpsustatud nimistu» • 20. aprilli 2004. a määrus nr 18 «Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid» • 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded» • 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 «Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded» • 21. aprilli 2004. a määrus nr 23 «Vanaõli käitlusnõuded» • 22. aprilli 2004. a määrus nr 25 «Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded» • 26. aprilli 2004. a määrus nr 27 «Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded» • 29. aprilli 2004. a määrus nr 40 «Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord» • 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 «Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord» • 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätm eloa vorm • 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» • Keskkonnaministri 15. aprilli 2005. a määrus nr 24 «Pakendi tagatisraha suuruse märgid» • Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrus nr 19 «Pakendi tagatisraha suurus» Rahandusministri määrused • Pakendi aktsiisdeklaratsiooni vormi kehtestamine, Rahandusministri 3. märtsi 2005. a määrus nr 22 • Karastusjookide nomenklatuur vastavalt EÜ Nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, Rahandusministri 3. märtsi 2005. a määrus nr 23 Seega jäätmeseaduse rakendamiseks vajalikud olulised õigusaktid on olemas. Jäätmeseaduse § 1 (2) kohaselt teatud liiki jäätmete käitlemine ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Kiirgusseadusega. Loomsete jäätmete käitlemist reguleerivad Loomatauditõrje seadus ja selle alusel vastuvõetud määrused. Tabel 11 Kohaliku omavalitsuse (KOV) õigused ja kohustused jäätmehooldusega seonduvas seadusandluses Seadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded Jäätmeseadus § 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses § 39 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu § 42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine ja selle sisu täpsustamine. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. § 43 lg 4 Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44 lg 4 Kohaliku omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 5 Kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. § 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ja maavanemale § 47 lg 2 Kohalik omavalitsus annab seisukoha maakonna jäätmekava eelnõule § 56 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku istungi korraldamine § 57–58 Jäätmekava eelnõu avalikustamisel arvamuste avaldamine ja ettepanekute ning vastuväidetega arvestamine ning tulemustest teatamine § 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine § 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale (v.a tootjavastutuse korral) § 66 lg 2 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 4 Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära. § 67 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 67 lg 2 Pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. § 67 lg 3 Veopiirkonnas ei tohi teenindavate elanike arv ületada üldjuhul 10 tuhandet. § 67 lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse organ, lähtudes eeldatavalt jäätmekogusest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 71 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemisekord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79 Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus. § 129 Saastetasu seaduse muutmine – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 % ulatuses jäätmete päritolu koha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 % ulatuses riigieelarvesse. § 133 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2005. a. Pakendiseadus § 15 Kohaliku omavalitsuse organi kohustused lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmeeeskirjas. § 15 Kohaliku omavalitsuse organi kohustused lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Keskkonnajärelevalve seadus § 2 Keskkonnajärelevalve lg 1 Keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. § 3 Keskkonnajärelevalve toestajad lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohaliku omavalitsuse organ või –asutus § 6 Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve lg 1–4 Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. 3.2. Omavalitsuse õigusaktid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad Viiratsi valla jäätmehoolduseeskiri ning heakorraeeskiri. Viiratsi valla jäätmehoolduseeskiri on kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu. 27. jaanuari 2000. a määrusega nr 1. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Viiratsi vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmekäitluse üldprintsiibid, jäätmete kogumise, sorteerimise, veo ja käitluse üldnõuded ning jäätmekäitluse arenguperspektiivid Viiratsi vallas. Viiratsi valla jäätmehoolduseeskirjaga ei ole sätestatud kõik Jäätmeseaduses toodud nõuded ja seega tuleks seda eeskirja muuta ja viia täielikult kooskõlasse kehtiva Jäätmeseadusega. Jäätmeseaduse § 71 lõike 2 kohaselt sätestab jäätmehoolduseeskiri: 1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; 5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; 7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; 8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; 9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; 10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded. Viiratsi Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrusega nr 11 Jäätmeveo piirkonna määramine on kinnitatud Viiratsi vallas üks veopiirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium. Viiratsi Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrusega nr 12 on asutatud Viiratsi valla jäätmevaldajate register ja kinnitatud jäätmevaldajate registri pidamise kord. Viiratsi valla jäätmevaldajate registri pidamise eesmärk on sätestada Viiratsi vallas jäätmetekitajate üle arvestuse pidamiseks kogutavate andmete loetelu ja registri pidamise põhimõtted. Viiratsi valla arengukava aastateks 2004-2010 on kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 12. Arengukavast lähtuvalt on aastaks 2010 eesmärgiks valla elanike keskkonnateadlik tegutsemine jäätmete sorteerimisel. Arengukava kohaselt on hetkeolukord jäätmekäitluse osas järgmine: jäätmete kogumine liigiti on vallas korraldamata ning ohtlikud jäätmed pannakse olmejäätmetega segamini. Nõrk on kontroll jäätmete ebaseadusliku ladustamise üle. Raskusi valmistab jäätmeveo korraldamine. Viiratsi valla avaliku korra eeskiri ja heakorraeeskiri on kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 26.09.2002. a määrusega nr 7. Vastavalt heakorraeeskirjale on valla territooriumil asuvate kinnistute omanikud või haldajad kohustatud korraldama oma kinnistul tekkivate jäätmete kogumise ja utiliseerimise vastavalt Viiratsi valla jäätmehoolduseeskirjale. Tekkinud jäätmed toimetama valla poolt kindlaksmääratud kogumiskohta või lepingu alusel üle andma jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt Jäätmeseadusele. Samuti on eeskirjaga keelatud risustada üldkasutatavaid kohti valla territooriumil. 4 . JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmehoolduse üldine eesmärk on hoida ära jäätmetest tulenevaid kahjulikke mõjusid keskkonnale. Viiratsi vallal on eesmärgiks luua terviklik ja ökonoomne jäätmekäitlussüsteem, mis toimib ka pikas perspektiivis. See sisaldab endas optimaalset tava- ja ohtlike jäätmete kogumise, sorteerimise, taaskasutamise ja äraveo korraldust, sealhulgas kogumispunktide rajamist erinevate jäätmeliikide kogumiseks. Võimalikult suur osa koha peal taaskasutatavatest jäätmetest tuleb eraldi koguda ja taaskasutada, vähendades nii ladestamisele minevate jäätmete hulka. Loodav jäätmekäitlussüsteem pakub võimalusi jäätmetest tulenevate keskkonnamõjude vähendamiseks. Selleks, et elanikud neid võimalusi kasutaks, tuleb pidevalt tegeleda elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Lisaks üldise jäätmekäitlussüsteemi loomisele tuleb lahendada spetsiifilised jäätmeprobleemid. 4.1. Eesmärkide püstitamise alused Viiratsi valla jäätmekava eesmärkide püstitamisel jälgitakse: • jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme; • Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2010 antud jäätmehoolduse suundi ja õigusaktides antud nõudeid; • Üleriigilist ja Viljandimaa jäätmekava ning Viiratsi valla arengukava. 4.2. Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ning prognoositavat ettevõtluse struktuuri ning jäätmeteket on Viiratsi vallas jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded. Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine (Jäätmeseadus): • Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; • Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; • Kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt sellised tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. • Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkinud jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena, edendama teisese toorme kasutamist toodetes. • Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Jäätmete taaskasutamine ( Jäätmeseadus) • Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; • Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina; • Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Pakendi kogumine ja taaskasutamine Pakendiseaduse kohaselt peab alates 2004. aasta 1. maist pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %-ni aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 %-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas. Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 %-ni aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45 %-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas. Korraldatud olmejäätmevedu ( Jäätmeseadus) Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. a. Teised korraldatud olmejäätmete veoga seonduvad omavalitsuse kohustused on ära toodud käesoleva jäätmekava punktis 3.1. Biolagunevad jäätmed EL direktiividest ja jäätmeseadusest tulenevad põhieesmärgid on prügilatesse ladestavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja kohalikele tingimustele (asukoht, rahvastikutihedus, tekkivate jäätmete kogused jm) vastava jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine. EL direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta on antud olmejäätmete osas järgmised tingimused: • 2006. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 75 % 1995. a. tasemest; • 2009. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50 % 1995. a. tasemest; • 2016. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35 % 1995. a. tasemest. Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid: 1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Tervishoiujäätmete käitlemine Keskkonnaministri määruse 29.04.04 nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded kohaselt ei tohi prügilasse ladestada prügilatesse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Vastavalt Ravimisseadusele tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikke jäätmeid ning neid tuleb hävitada (kõrvaldada või taaskasutada) selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavale isikule peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek. Jäätmete töötlemine Vastu võetava Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse töötlemata jäätmeid (töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust, samuti ka püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas, jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamiseks). Olmejäätmete võimalikult suures osas taaskasutamiseks tuleb need enne prügilasse ladestamist sorteerida, segunenud ja sorteerimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud, liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajadusel läbi järelsorteerimine, vajadusel tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladustamist täiendavalt töödelda. Keskkonnaminister võib kehtestada määrusega jäätmete sortimise korra, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Ladestamine prügilas Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestada sortimata olmejäätmeid. Läheduse põhimõtet arvestades laieneb sortimata olmejäätmete ladestamise keeld kuni 01.01.2008. a. ainult neile prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. Alates 01.01.2008. a. kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. Kuni 16. juulini 2006 tohib prügilas ladustada rehve, kui nad on tükeldatud, kuid alates sellest edasi ei tohi enam rehve prügilasse ladestada. Rehvide ladustamise keeld ei laiene prügilas ehitusmaterjalina kasutatavatele rehvidele. Keskkonnaministri määruse 29.04.04 nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded koostamisel arvestati Euroopa Nõukogu 1999. a. 26. aprilli direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999) ja 1996. a. 26. septembri direktiivi 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT L 257, 10.10.1996). Nimetatud määrusest tulenevad nõuded: • Jäätmete ladestamine sõltuvalt prügila liigist; • Prügilasse on keelatud ladestada vedeljäätmeid, teatud ohtlike omadustega jäätmeid ja määratlemata aineid; • Prügila asukohavaliku, prügila nõrgvee, pinnase ja vee kaitse, prügilagaasi ja prügila töökorralduse nõuded. Probleemtoodete käitlemine Jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodeteks: patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2004. a. määruse nr 352 mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad § 4 lõigetest 1 ja 2, on alates 1. jaanuarist 2006. a tootja kohustatud romusõidukist taaskasutama vähemalt 85% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete mass on vähemalt 80% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Alates 1. jaanuarist 2015. a on tootja kohustatud romusõidukist taaskasutama vähemalt 95% romusõiduki aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete kogus on vähemalt 85% romusõiduki aastasest keskmisest massist. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12. 2006. a. 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a. määruse nr 376 elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvude saavutamise määrad, § 7 lg 2 kohaselt peab tootja või tootja volitatud isik taaskasutama 31. detsembrist 2008: 1) suuri kodumasinaid ja automaate vähemalt 80% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist; 2) infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmeid ning tavatarbijatele määratud seadmeid vähemalt 75% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 65% ulatuses seadmete keskmisest massist; 3) väikeseid kodumasinaid, valgustusseadmeid, elektri- ja elektrontööriistu (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad), mänguasjad, vaba aja veetmise ja sportimisvahendeid ning seire- ja valveseadmeid vähemalt 70% ulatuses seadmete keskmisest massist ning korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 50% ulatuses seadmete keskmisest massist; 4) gaaslahenduslampide korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid komponente, materjale ja aineid vähemalt 80% ulatuses lampide massist. 4.3. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. See printsiip sisaldub ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt 22.07.2002 vastu võetud kuuendas keskkonnalases tegevusprogrammis ja Jäätmeseaduses. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine; • jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste muutmise läbi. Tootmises on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi kavandamisel. Toodete valmistamisel ja sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: • uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Elanikkonnal tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige läbi nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu. Majanduslikuks vahendiks oleks sorteeritud ja sorteerimata jäätmete erinev maksustamine. Eesmärkideks on : • elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine. 4.3.1. Olmejäätmed Olmejäätmete, kui kõige heterogeensema koostisega jäätmegrupi, puhul on vajalik eesmärkide püstitamiseks ning lahendusteede leidmiseks usaldusväärse andmebaasi olemasolu, kuid kahjuks praegusel hetkel seda ei ole. Loodetavasti parandab selle probleemi loodav Viiratsi valla jäätmevaldajate register. Olmejäätmete tekke vähendamine on keeruline probleem, mis ei ole õnnestunud ka arenenud jäätmehooldusega riikides. Olmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste tarbimisharjumustest. Viiratsi vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv (keskmiselt 2,5% aastas). Eesmärgiks on stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2008...2009. Olmejäätmete ohtlikkuse ja tekkinud jäätmekoguste vähendamine. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise üheks suunaks on keskkonnale ja inimese tervisele ohutute materjalide (ainete) kasutamine. Abinõud : • kodumajapidamistes ja asutustes tekkivate ohtlike jäätmete kohtsortimine ja sorteeritud ohtlike jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine. • biolagunevate jäätmete eraldamine jäätmete tekkekohas: • nende kompostimiseks ja taaskasutamiseks; • olmejäätmete ladustamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseks; • pakendi ja pakendijäätmete kohtsortimine ja sorteeritud jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine. Taaskasutamine. Jäätmete taaskasutamisel on omad piirid, millede ületamine tõstab tunduvalt investeeringute vajadust ja töökulu. Paratamatult on vaja mittekasutatav osa kas põletada, ladustada või kompostida. Eesmärgid: • elanikkonna harimine, et saavutataks olmejäätmete sorteerimine. Selleks kaalub Viiratsi Vallavalitsus suuremate korruselamute juurde taaskasutatavate jäätmete (papp, paber jne) kogumiseks konteinerite paigaldamist. • tekkivate olmejäätmete taaskasutamine vähemalt 30% ulatuses; • biolagunevate jäätmete kohtsortimise, kompostimise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine ning olmes tekkinud biolagunevatest jäätmetest taaskasutusse suunata 50%. 4.3.2. Pakendijäätmed Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik läbi elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunaline harimine ja selgitustöö (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne). Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate, kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv aastaks 2006. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumise ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik peab toimima alates 01.05.2005. a. Omavalitsusel on pakendijäätmete kogumissüsteemis suunav ja koordineeriv roll. Eesmärgid: - vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; - soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise pakendiseaduses ettenähtud mahus; - vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasobivat (kahjulikku) mõju inimesele ja keskkonnale; Eesmärgiks sihtarvude osas on, et pakendijäätmete kogumassist taaskasutataks vähemalt 50% ja võetaks ringlusse vähemalt 25% aastas ning iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. 4.3.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa olmejäätmetest. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed, sõnnik jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Haljastusjäätmetest saab eristada valla haljastusjäätmed ja koduaedades tekkivad haljastusjäätmed. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 95 % ulatuses taaskasutusse (kompostida). Kuna, aga eraldikogutud köögijäätmete suuremahuliseks edasiseks käitlemiseks käesoleval ajal võimalused puuduvad, siis on parimad võimalused lokaalsel taaskasutusel hajaasustuses ning eramajapidamistes, kus on eesmärgiks kohapeal taaskasutada 2009. aastaks 50% tekkivatest köögijäätmetest (eelkõige komposteerimise teel). Kortermajade puhul on võimalik rakendada kompostreid, kuid kuna on tegemist uudse lähenemisega, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Eesmärgiks on 2009. aastaks kohapeal komposteerida 15 % kortermajapidamistes tekkivatest jäätmetest. Ehkki võib eeldada, et suurte koguste biolagunevate jäätmete töötlemine nii pea ei rakendu, tagada tuleb, et aastaks 2010 oleks biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates jäätmetes alla 45 massiprotsenti. Järgnevalt on toodud võimalikud alameesmärgid ja meetmed jäätmeseaduse ja ka kohalikul tasandil püstitatud eesmärkide täitmiseks: 1. Vältida või vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist potentsiaalse jäätmetekitaja juures Ø Tooraine raiskamise vähendamine; Ø Säästvate tehnoloogiate kasutamine; Ø Kvaliteedikontrolli tõhustamine (praaktoodangu vähendamine); Ø Tooraine riknemise ohtude kõrvaldamine; Ø Tooraine, pooltoodete või lõpp-produktide taaskasutamine; Ø Paindlikuma hankeprotseduuri kehtestamine (ülemääraste laovarude vältimine. Eesmärgi täitmiseks tuleb rakendada nimetatud meetmeid ettevõtete tasandil, enamik meetmetest rakendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamisel. 2. Vältida ohtlike ja biolagunevate mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka Ø Tekkivate jäätmevoogude lahus hoidmine (ettevõttes eraldada ohtlikud ja bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete vood biolagunevate jäätmete jäätmevoogudest); Ø Jäätmete sorteerimine. Eesmärgi täitmiseks tuleb eelkõige ettevõtteid stimuleerida loetletud meetmeid täitma. 3. Keskkonnaohutult kõrvaldada biolagunevad jäätmed, vähemalt koguse osas, mida ei tohi prügimäele ladestada lähtudes jäätmeseaduse piirangutest. Ø Komposti tootmine; Ø Biogaasi tootmine; Ø Energia tootmine jäätmete põletamisel. Eesmärgi täitmiseks tuleb kasutada Parima Võimaliku Tehnoloogia (PVT) nõuetele vastavat tehnoloogiat. 4. Taaskasutada tekkinud, eraldi kogutud või sorteeritud biolagunevad jäätmed Ø Võimalusel kompostida biolagunevad jäätmed tekkekohas; Ø Luua spetsialiseerunud ettevõtete (nt veepuhastusettevõte, toiduainete tööstus, haljastusettevõte) juurde biolagunevate jäätmete käitluskohad. Ø Propageerida elanike hulgas biolagunevate jäätmete eraldi kogumist. Biolagunevate jäätmete käitlemise positiivsed küljed: • Biolagunevate jäätmete käitlemine aitab vähendada prügilatesse ladestavate jäätmete kogust; • Prügilatest eraldub õhku vähem kasvuhoonegaase, mis on keskkonnale kahjulikud (neist ohtlikum on CH4), sellest tulenevalt väheneb prügilatest leviv hais; • Orgaanilise aine vaesed prügilad stabiliseeruvad kiiremini; • Vähem on prügilale iseloomulikke häiringuid: linde, närilisi, putukaid; • Prügilates tekib vähem mürgist nõrgvett, mis võib reostada pinnast ja põhjavett; • Prügilates on lihtsam teha järelhooldustöid; • Spetsiaalseadmetes saab biolagunevate jäätmete lagunemisel eralduvast metaanist toota soojusenergiat; • Biolagunevate jäätmete lagundamissaadust, komposti, saab kasutada mullaviljakuse parandamiseks või täitematerjalina; • Sorteeritud olmejäätmete prügiveo hind on tavaprügiveo hinnast odavam, sest jäätmematerjal on juba eelnevalt jagatud erinevatesse gruppidesse: orgaanilised jäätmed, paber ja papp ning kiled ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. 4.3.4. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub otseselt majanduslikust olukorrast. Mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Eesmärgiks on ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamine, tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine, ohtlike jäätmete püsijäätmetega segunemise vältimine, taaskasutatavate materjalide kasutuse suurendamine. Jäätmekoguste ja ohtlikkuse vähendamine . Vähendamise ja taaskasutamise eeldused peituvad eelkõige uusehitiste projekteerimises ja planeerimises. Otseselt sõltub jäätmetekke minimiseerimine ehitus- ja remondiettevõtete tegevusest. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Selleks tuleb: • suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist; • vähendada materjalide raiskamist tööde kõikidel etappidel; • vähendada ohtlike ainete kasutamist; • eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed, et tagada nende eraldi käitlemine; • lammutusjäätmete hulgast, kus on võimalik, eraldada turuväärtust omavad materjalid; • lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada probleeme ning kvaliteedi langust. Eraldi eesmärgina tuleb rõhutada kontrolli saavutamist ehitusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli olmejäätmete kogumiseks mõeldud konteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus. Taaskasutamine. Lähiaastatel on prognoositav mineraalsete jäätmete koguse kasv, lähtuvalt seadusandluse tõhusamast rakendamisest (vajalikud ehitusprojektid, vedajatel jäätmeload jne.) ning karmistuvast järelvalvest. Põhiliseks käitlusskeemiks on tekkivate jäätmete kohapealne sorteerimine ja järgnev taaskasutamine. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgnevalt: • täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid; • tellised, puit; materjalid, mida ei ole võimalik suurehitustes kasutada: o suletavate prügilate kattematerjalina; o kasutatavate prügilate ajutiste teede ehituses; • sorditud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; • sorditud ja ohtlike lisanditeta puidujäätmete põletamine. Puhast puitu ja puittaarat võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis. Puidu taaskasutamist raskendab asjaolu, et ta on tavaliselt kas immutatud, lamineeritud või värvitud. 4.3.5. Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib väheohtlike materjalide kasutamisel langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjutustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on erinev. Vastavalt Jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on eesmärkideks : • teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimise kohapeal; • viia läbi iga-aastaseid ohtlike jäätmete kogumisringe. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, jäätmetekitaja peab tasuma üle antud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks: • saavutada kontroll kõikide ohtlike jäätmeid tekitavate ettevõtete üle, kaasa arvatud väikeettevõtlus; • tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine; • vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid; • lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks mitte õigust omavate isikute poolt; • jääkreostuskollete ohtlikkuse välja selgitamine ja vajadusel saneerimine. 4.3.6. Tervishoiuasutuste jäätmed Viiratsi valla jäätmehoolduseeskirja tuleks lisada tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord. Eesmärk on tagada ohtlike tervishoiujäätmete kogumine ja nõuetekohane käitlemine. Lõpetada bioloogiliste ja nakkusohtlike jäätmete ladustamine prügilatesse ja kohapealne põletamine. 4.3.7. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad on tulenevalt J äätmeseadusest probleemtooted, mille tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Eesmärgiks korraldada tekkivate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumine tootja finantseerimisel kogumisaktsioonidena. Aastaks 2007 tuleks koguda elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Tootjad või tootja esindajad peavad tagama 31. detsembriks 2008 Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a. määrusega nr 376 Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvude saavutamise määrad kehtestatud taaskasutamise määrad. 4.4. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Viiratsi vallas on jäätmekäitluse lõppfaasina reaalseks teeks taaskasutust mitte leidvate jäätmete ladestamine prügilas. Lähtuvalt läheduse põhimõttest ladestatakse Viiratsi vallas tekkivad jäätmed enamasti Viljandi prügilasse. Kuna Viljandi prügila ei vasta keskkonnanõuetele ning tema viimine neile vastavaks on äärmiselt keerukas ning kulukas, siis vastavalt seadusandluses esitatud tähtaegadest tuleb ta sulgeda hiljemalt 16.07.2009. aastaks. Loomsete jäätmete käitlemise, sh. kõrvaldamisega, tegelevad ettevõtted peavad olema tunnustatud Veterinaar- ja Toiduameti poolt. Eri riskiastmega loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks suunata Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse. 4.5. Korraldatud jäätmevedu Jäätmeveo optimeerimine ehk siis korraldatud jäätmeveo rakendamine vallas on äärmiselt oluline keskkonnakaitseline ülesanne, sest tagamaks jäätmete keskkonnaohutut kõrvaldamist kasutatakse taastumatuid loodusvarasid ning põhjustatakse keskkonnale korvamatut kahju. Kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete korraldatud vedu ehk ühe jäätmekäitlusettevõtte teenuste kasutamine aitab optimeerida jäätmevedu ning vähendada kulusid ja transpordist põhjustatud keskkonnasaastet. Jäätmeseaduse §66 (1) kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud olmejäätmete veo eesmärgid: • kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveoga; • kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine; • tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid; • kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutuse määr; • hoolitseda, et minimaalne osa jäätmetest jõuaks prügilasse ladestamiseks. Viiratsi Vallavolikogu määrusega tuleb kehtestada: 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; Esialgu on Viiratsi vallas otstarbekas korraldada segaolmejäätmete (jäätmekoodiga 20 03 01). kogumine ja vedu. Avalikust huvist lähtuvalt võib mõne aasta pärast korraldatud jäätmevedu hõlmata ka muid jäätmeid. 2) veopiirkonnad; Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. Viiratsi Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrusega nr 11 Jäätmeveo piirkonna määramine on kinnitatud Viiratsi vallas üks veopiirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalituse organi määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. 3) vedamise sagedus ja aeg; Olmejäätmete regulaarne äravedu peab toimuma tiheasustusaladelt vähemalt kord kuu jooksul. Täpsemalt sätestab selle jäätmehoolduseeskiri. Vedamise aja kehtestamisel peab silmas pidama üleüldist öörahu ja jäätmekäitluskohtade lahtioleku aegu. 4) jäätmeveo teenustasu piirmäär. Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Samuti peab teenustasu piirmäär olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja jäätmehoolduskulud ning jäätmete veokulud. Eestis on enamjaolt levinud mahutipõhised piirmäärad. Põhiliselt on need kehtestatud lähtuvalt jäätmevedajate poolt kehtestatud teenustasudest. Kuid on kehtestatud ka massipõhiseid teenustasusid, mis siis on otse massipõhised (krooni/tonn) või siis ümberarvutatud mahupõhiseks lähtuvalt jäätmete tihedusest 0,14....0,23 t/m 3. Massipõhise piirmäära plussid: Jäätmetekitaja maksab tegelikult tekitatud jäätmete eest; Saastetasu maksab jäätmetekitaja tema poolt tekitatud jäätmete eest; Innustab jäätmeteket vähendama ja jäätmeid nõuetekohaselt käitlema; Kajastab vedaja reaalseid kulusid täpsemalt. Jäätmeseaduse kohaselt loetakse jäätmevaldaja (k.a. korteriühistu, kinnisasja omanik) automaatselt omavalitsuse korraldatud olmejäätmete veoga liitunuks. See tähendab, et kui prügikast on maja ees, siis seni jäätmekäitlusega mitteliitunud elanikel kaob vajadus kasutada naabri prügikasti, oma aianurka või metsaalust jäätmete ärasokutamiseks. Viiratsi Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Viiratsi Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrusega nr 12 on asutatud Viiratsi valla jäätmevaldajate register ja kinnitatud jäätmevaldajate registri pidamise kord. Jäätmevaldajate register võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekoguseid ja jäätmevaldajaid. Korraldatud olmejäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket vallas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Korraldatud jäätmeveo konkursil eri- või ainuõiguse saanud jäätmevedaja esitab registrisse andmeid vallast kogutud jäätmete kohta. Täpsemad tingimused kehtestatakse Viiratsi valla jäätmehoolduseeskirjaga. 4.6. Muud eesmärgid Viiratsi vallas on oluliseks probleemiks üha massilisemaks muutuv metsade ja teeäärte jäätmetega risustamised ning mahajäetud hoonete juurde jäätmete ebaseaduslik mahapanek. Eesmärgid: • ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine; • kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Meetmed: • üheks meetmeks on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi, sest kui elanikud on jäätmeveoga liitunud ja prügikonteiner olemas, ei teki põhjust jäätmete keskkonda viskamiseks; • järelevalve tugevdamine valla poolt ebaseaduslike jäätmete mahapaneku kohtades; • elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine. 5. MÕJU KESKKKONNALE 5.1. Jäätmekäitluse mõju keskkonnale Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik läbi jäätmete kohapealse sorteerimise, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kohtsorteerimist piiravad puuduvad sorteerimisharjumused ning lahuskogumise võimalused. Puuduseks on ka võimalike eraldikogutud jäätmete vastavate käitlusvõimaluste puudus, mistõttu võidakse käidelda ka eraldikogutud jäätmed koos segajäätmetega. Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige toiduainete jääkide ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult teatav kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – komposteerimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistöödel kui veo käigus. Probleemiks on jäätmete ebaseaduslik ladestamine metsa- ja teeservadele ning põletamiseks mitte sobilike jäätmete põletamine. Eelkõige on see põhjustatud inimeste teadmatusest, millist kahju jäätmed tekitavad loodusele ning järelvalve puudumisest jäätmekäitluse üle. 5.2. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale Jäätmekava kui J äätmeseaduse ühe osa rakendamisel on kõigi eelduste kohaselt positiivne mõju keskkonnale, eelkõige jäätmetest tekkiva reostuse vähendamise näol, samas kasutades erinevaid loodusressursse selle saavutamiseks. Jäätmeseaduse kohaselt on üks suurimatest kohalikule omavalitsusele pandavatest kohustustest jäätmehoolduse arendamine oma haldusterritooriumil. Seega on käesolevas jäätmekavas analüüsitud eelkõige jäätmehoolduse rakendamise mõju keskkonnale. Jäätmeseadus defineerib jäätmehooldust kui jäätmekäitlust (jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine), järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Vastavalt definitsioonile võib eeldada, et jäätmehooldusel saab olla ainult positiivne mõju keskkonnale. Samas, olenevalt jäätmekäitluse meetoditest, võib erinevate käitlusprotsessidega tekkida ka negatiivne mõju. Lähtuvalt tunnustatud jäätmekäitlusmeetodite prioriteetsusest on esimene eesmärk jäätmeid mitte tekitada. Siiski tekkinud jäätmete taaskasutamismooduste eelistatud järjekord on järgmine: jäätmete korduskasutus, taaskasutus, ringlusse võtmine ja energiakasutus. Kõige viimase jäätmekäitlustoiminguna eelistatakse jäätmete kõrvaldamist. Eeltoodust lähtuvalt on selge, et täna Eestis laialdaselt kasutatav jäätmete kõrvaldamine prügilasse ilma taaskasutamismooduste rakendamiseta on vähim mida me teha võime. Samas, jäätmete kõrvaldamine nõuetele vastavatesse prügilatesse omab keskkonnale siiski positiivsemat mõju kui jäätmete kõrvaldamine nõuetele mittevastavatesse prügilatesse või niisama loodusesse hülgamine. Kuivõrd jäätmete hülgamist loodusesse esineb suhteliselt palju, on jäätmehoolduse kõige elementaarsemate nõuete täitmine esmaseks eesmärgiks ja omab positiivset mõju olemasolevale olukorrale. Kokkuvõte Jäätmekäitluse negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on vaja rakendada käesolevas jäätmekavas loetletud tegevusi, mis aitavad korrastada jäätmekäitlust, suurendada jäätmete sortimist ja taaskasutust, vähendada prügilatesse ladustatavate jäätmete koguseid ning seega ka ohtlike jäätmete sattumist keskkonda. Eesmärk on suurendada taaskasutatava materjali ringlust ning vältida selle ladestamist looduskeskkonnas. 6. Jäätmehoolduse kavandamine ja järelevalve 6.1. Jäätmehoolduse kavandamine Viiratsi valla jäätmehoolduse kavandamisel on aluseks valla jäätmekava. Jäätmekava peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktide ning üleriigilise ja maakondliku jäätmekavaga ning arvestama jäätmemajanduse reaalse olukorraga. Selle tagamiseks tuleb jäätmekava perioodiliselt üle vaadata ning vajadusel täiendada. Jäätmekavas toodud eesmärkide saavutamiseks tuleb vallal järgida jäätmekava peatükis 6.6 toodud tegevuskava . Kõige olulisem halduskorralduslik meede jäätmekava elluviimiseks on uue jäätmehoolduseeskirja kehtestamine või siis vana muutmine. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri peab vastama jäätmeseaduses (§71) toodud nõuetele. 6.2. Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks: - üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, s.h. ka kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse selgitustöö; - konkreetse jäätmekäitlusprogrammi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö. Iga konkreetse programmiga seotud teavitamine ja selgitustöö peab käivituma tunduvalt varem, enne tehnilise teostamise juurde asumist. Sõltuvalt käivitatava programmi iseloomust ja teostamiskohast võivad sihtgrupid olla järgmised: kinnistute omanikud, kortermajade elanikud, koolilapsed, ettevõtjad. Teadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelevalve tõhustamise kaudu. Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna alla kuuluv Viljandi büroo asub Viljandis (Paala tee 4). Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: - parem koostöö Keskkonnainspektsiooni ja omavalitsuse vahel; - jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus; - avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele. 6.3. Koostöö teiste omavalitsustega Alates 1997. aastast teevad koostööd Viljandi linna ümbruse vallad ja linn. Viljandi koostööpiirkonda kuuluvad Viljandi linn, Viiratsi vald, Pärsti vald, Paistu vald ja Saarepeedi vald. Ühiselt lahendatakse hariduse, sotsiaalhoolduse, jäätmemajanduse ja muid küsimusi. Viiratsi vald osaleb Viljandimaa Omavalitsuste Liidu (VOL) töös. Koostööd tehakse ka Võrtsjärve ümbritsevate valdadega (Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu), kellega koos peetakse igal aastal suve- ja talimänge. Koostöös naaberomavalitsustega osutub kasulikuks kindlasti ka edaspidi, näiteks pakendijäätmete kogumissüsteemi väljatöötamisel ning muudes valdkondades jäätmehoolduse arendamisel. 6.4. Halduskorralduslikud meetmed jäätmekava rakendamiseks Jäätmekavas toodud eesmärkide saavutamiseks tuleb vallal järgida jäätmekava lisas toodud tegevuskava. Kõige olulisem halduskorralduslik meede jäätmekava elluviimiseks on uue jäätmehoolduseeskirja kehtestamine. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri peab vastama jäätmeseaduses (§ 71) toodud nõuetele. Korraldatud jäätmeveo rakendamiseks tuleb vallal veel: - kehtestada korraldatud jäätmeveo määrus (sätestab jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära); - viia läbi korraldatud jäätmeveo konkurss (konkursiga valitakse jäätmevedaja, kellele antakse kuni kolmeks aastaks ainuõigus olmejäätmete veoks antud veopiirkonnas); Jäätmete kogumise korraldamisel tuleb vallal koostööd teha tootjavastutus-organisatsioonidega, kellele on seadusega ( jäätmeseadus ja pakendiseadus) pandud kohustus kindlate jäätmeliikide kogumiseks ja käitlemiseks. Kokkulepped tuleks sõlmida probleemtoodete kogumiseks (näiteks patareid ja akud, elektri- ja elektroonikajäätmed ning sõidukid ja nende osad) ning pakendijäätmete kogumiseks. 6.5. Jäätmehoolduse rahastamine Võrreldes praeguse jäätmekäitluse maksumusega võib eeldada, et tulevikus jäätmete käitlemise hind tõuseb oluliselt, sest jäätmetekitajad peaksid katma: • prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde kulud; • jäätmete veokulud; • olmejäätmetes sisalduvate ohtlike jäätmete käitlemiskulud; • jäätmete taaskasutamise kulud; • jäätmehoolduse arendamise üldised kulud, nagu planeerimine, uuringud; • selgitustöö. Nimetatud tegevusi rahastatakse eri allikatest: • Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud (Jäätmeseadus: § 66 lõige 5). • Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust (Jäätmeseadus § 72). • Probleemtoodete jäätmete kogumise ja käitlemise kulud peab katma tootja (Jäätmeseadus, § 28). • Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kulud peab kandma pakendiettevõte või akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon (Pakendiseadus § 16). Sisuliselt jagunevad jäätmehoolde tegevused ja rahalise koormus eri tasandite – riigi, maakonna, omavalitsuse, erasektori ja jäätmetekitaja – vahel. Jäätmehooldusesse on võimalik kaasata ka « väliseid» vahendeid - avalik-õiguslik isik saab taotleda Euroopa Liidu struktuurifondide abi. Samuti saab jäätmehoolduse arendamise rahastamiseks taotleda abi Keskkonnainvesteeringute keskusest. Omavalitsuse jäätmehoolduse arendamist toetatakse Jäätmeseaduse § 72 kohaselt olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Vastavalt Keskkonnatasude seaduse § 21 lg-le 1 on ühe tonni tavajäätmete, olmejäätmete ja püsijäätmete kõrvaldamisel saastetasumäär nõuetele vastavas prügilas 2006-2007. aastal 122 krooni, 1. jaanuarist 2008 133 krooni ja alates 1. jaanuarist 2009 156,5 krooni. Ja kui prügila ei vasta Jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele, siis suurendatakse need saastetasumäärad 2006-2008. aastal 2 korda ja alates 2009. aasta 1 jaanuarist kolm korda. Ehk siis kui Viiratsi vallas tekkivad olmejäätmed ladestatakse Viljandi prügilasse, mis on keskkonnanõuetele mittevastav prügila, siis on seal 2006-2007 aastal ühe tonni olmejäätmete ladestamisel saastetasumäär 122*2=244 krooni, 2008. aastal 133*2=266 krooni ja alates 2009. aastast 156,5*3=469,5 krooni. Vastavalt Keskkonnatasude seaduse §15 lg-le 2 kantakse keskkonnnõuetele vastava prügila saastetasumäärade järgi arvestatud saastetasust 75% jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 % riigieelarvesse. Seega peaks iga aasta (aastatel 2006-2007) Viiratsi valla eelarvesse laekuma saastetasust 85 848 krooni. 6.6. Tegevuskava Tabel 12 Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Tulemused Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Viited, märkused 1. Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine 1.1. Käideldavate segaolmejäätmete koostise ja erikaalu uuring Perioodiline ülevaade käideldavatest jäätmetest 2007 Sõltub metoodikast, peaks sisalduma teenustasus Uuringu võiks teha iga viie aasta järel, võiks teostada koos teiste omavalitustega 1.2. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt Ülevaade ettevõtte jäätmetekkest ja käitlusest 2007 Kulud kannab vastav ettevõte Jäätmeseadus § 44 lg 4 1.3. Jäätmevaldajate registri pidamine Jäätmetekitajate registreerimine ning ülevaade käideldavate jäätmete kogusest 2006 Kulud kantakse valla eelarvest Jäätmeseadus § 69 lg 3 2. Jäätmete sortimine kohapeal, edaspidist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine 2.1. Vanapaberi ja papi kogumiskonteinerite paigaldamine suuremate korruselamute juurde Segaolmejäätmete koguse vähendamine, vanapaberi taaskasutamise tingimuste loomine 2006/2007 Kuni 1000 kr/a 1 konteiner maksab 1800-2100 kr 2.2. Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine ettevõttes Taaskasutusse minevate jäätmete koguse suurenemine Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koostöös vallavalituse ja keskkonnateenistuse ning -inspektsiooniga 2.3. Elektri- ja elektroonikaseadmete romude lahuskogumine kogumisaktsioonide käigus Elektri- ja elektroonikaseadmete romude võrgustiku arendamine Iga aasta Kulud kannab probleemtoodete müüa (tootja) Koostöös probleemtoodete tootjaga 3. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport 3.1. Ohtlike jäätmete kogumisringide läbiviimine Segaolmejäätmete koguse vähendamine ning ohtlikkuse vähendamine. Kord aastas OJ kogumisring. Iga aasta Kuni 45 000 krooni aastas 4.Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.1.Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga Ülevaade ehitusjäätmete liikidest ja kogustest Pidevalt Ei nõua lisakulutusi Vastav täiendus jäätmehoolduseeskirjas 5. Tervishoiujäätmed 5.1. Tervishoiujäätmete nõuetekohane käitlemine Bioloogiliste ja nakkusohtlike jäätmete mitteladestamine. Pidevalt Ei nõua lisakulutusi Vastav täiendus jäätmehoolduseeskirjas 6. Biolagunevad jäätmed 6.1. Biolagunevate jäätmete kompostimine tekkekohas Kompostorite kasutamine korterelamute juures 2006-2007 20 000 krooni Pilootprojekt ühele korterelamule 6.2. Biolagunevate jäätmete komposteerimise propageerimine ühepereelamutele; juhendmaterjali koostamine ja levitamine Kompostimine muutub lihtsamaks, segaolmejäätmete koguse vähendamine 2006-2007 15000 krooni Voldiku trükkimine ja levitamine 7. Jäätmete kogumine ja transport 7.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine Korraldatud olmejäätmevedu 2006-2007 Võimalik konsultatsioon Veoettevõte valitakse konkursi alusel. 8. Jäätmehoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus 8.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele Ajakohastatud jäätmekava Iga aasta Ei nõua lisakulutusi 8.2. Selgitustöö ja ürituste korraldamine Eelduste loomine kavandatu täitmiseks Pidevalt Kuni 35000 krooni aastas 8.3. Jäätmehoolduseeskirja ülevaatamine Eeskirja kaasajastamine 2006 Ei nõua lisakulutusi Vastavalt õigusaktide nõuetele KOKKUVÕTE Viiratsi valla jäätmekavas antakse ülevaade ja analüüsiti jäätmemajanduse hetkseisu Viiratsi vallas. Sellest lähtuvalt toodi välja valla jäätmemajanduses olevad probleemid, püstitati eesmärgid jäätmemajanduse arendamiseks ja koostati tegevuskava püstitatud eesmärkide täitmiseks. Viiratsi valla jäätmekava koostamisel on arvestatud kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega. Arvestatud on jäätmeseadusest ja pakendiseadusest tulenevate muudatustega jäätmemajanduse korraldamisel. Viiratsi vallas tekkivad olmejäätmete ladestatakse hetkel peamiselt Viljandi prügilasse. Samas ei kasuta suur osa elanikkonnast üldse jäätmekäitlusteenust. Vallas on võimalik üle anda ohtlikke jäätmeid iga-aastaste kogumisaktsioonide käigus. Olulisemad jäätmemajanduse probleemid Viiratsi vallas on järgmised: • nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus; • madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlusalase informatsiooni vähesus; • metsa- ja teedeäärsete alade risustamine jäätmetega. Viiratsi valla jäätmemajanduse arendamisel on üldisteks eesmärkideks: • jäätmetekke stabiliseerimine; • illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine; • sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine. Nende eesmärkide täitmiseks on oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasv ja sorteerimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsorteerimise edendamine, sorteeritud jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Viiratsi vallas on: • korraldatud jäätmeveo organiseerimine; • prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmekäitlusalase järelevalve tõhustamine; • elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; • koostöö teiste omavalitsustega. Väljatoodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmemajandust Viiratsi vallas. Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist ning suurendatakse nende teadmisi jäätmetega ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekava rakendamine on oluline, et säilitada Viiratsi vallas terve, arenemisvõimeline, elurõõmus ja teotahteline elukeskkond KASUTATUD MATERJALID 1. Jäätmeseadus 2. Pakendiseadus 3. Ravimiseadus 4. Keskkonnajärelevalve seadus 5. Keskkonnatasude seaduse 6. Keskkonnaministri 29. 04. 2004. a. määrus nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded». 7. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2004. a. määruse nr 352 «Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad» 8. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a. määruse nr 376 «Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad» 9. Üleriigiline jäätmekava. 2002, Keskkonnaministeerium 10. Viljandimaa jäätmekava 2006. Keskkonnaministri 22.02.2006. a käskkirja nr 212 «Maakondade jäätmekavade kinnitamine» lisa 14. 11. Viiratsi valla arengukava aastateks 2004-2010. (http://www.viiratsi.ee/failid/arengukava_parandatud_versioon.doc) 12. Viiratsi Vallavolikogu. 27. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 «Viiratsi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» 13. Viiratsi Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrus nr 11 «Jäätmeveo piirkonna määramine» 14. Viiratsi Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrus nr 12 «Jäätmevaldajate registri asutamine» 15. Viiratsi Vallavolikogu 26. septembri 2002. a määrus nr 7 «Avaliku korra eeskiri. Heakorraeeskiri» 16. Viiratsi Vallavolikogu 23. detsembri 2004.a määrus nr 14 «Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kinnitamine» 17. Viiratsi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2006, Entec AS. 18. Regionaalarengu andmebaas. Statistikaamet ( http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfilere.asp) 19. Biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013. 2006, ESTIVO. 20. Jäätmekava koostamise juhend. 2003, REC Estonia 21. Tallinna linna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostise ja koguse uuring. Tallinn 2004, AS Entec 22. Viiratsi valla kodulehekülg Internetis (http://www.viiratsi.ee/) LISAD LISA 1 Mõisted Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp; Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks; Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; Jäätmekeskus on tugiprügila, kus toimub jäätmete ümberlaadimine, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine ning biolagunevate jäätmete kompostimine; Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi; Jäätmemaja on spetsiaalne selleks ehitatud lukustatav kerghoone, kus on erinevad konteinerid võimalike sorteeritud jäätmete jaoks; Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse; Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, välja arvatud jäätmete energiakasutus; Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed; Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise või omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba (toormest kuni valmiskaubani) hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid; Pakendi korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete abita. Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele. Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu mingeid olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades; Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Tootja on Jäätmeseaduse tähenduses isik, kes valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või –nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektroonika müük; tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektroonika müük; veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.