Tallinna Linnavolikogu — Süütegude ennetamise programm Tallinnas 2006–2010 — KO, 33, 392

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 19 lg 1 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud Tallinna arengukavaga 2006‑2021 ning Riigikogu 21. oktoobri 2003 otsusega “Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010 heakskiitmine”. § 1. Kinnitada juurdelisatud “Süütegude ennetamise programm Tallinnas 2006–2010”. § 2. Süütegude ennetamise programmi eesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid aastatel 2006‑2010 nähakse ette Tallinna linna eelarves. § 3. Tallinna Linnavalitsusel lähtuda “Süütegude ennetamise programmis 2006–2010” seatud eesmärkidest. § 4. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 30. aprilli 2003 määrusega nr 30 kinnitatud Tallinna kuritegevuse ennetamise programm 2003–2005. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2007. a. Linnavolikogu esimees Toomas VITSUT Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus Eelnõu koostaja: Tallinna kuritegevuse ennetamise komisjon Lisa Tallinna Linnavolikogu 25. jaanuari 2007. a määrusele nr 1 “Süütegude ennetamise programm Tallinnas 2006–2010” Süütegude ennetamise programm Tallinnas 2006‑2010 1. SISSEJUHATUS Süütegude ennetamise programm Tallinnas 2006‑2010 on aluseks süsteemsele kriminaalpreventiivsele tööle Tallinna linnas, mis loob ühtse raamistiku linna ennetustööle. Süütegude ennetamise programm Tallinnas 2006–2010 on järjekorras teine – esimene ennetuskava koostati aastateks 2003‑2005. Käesolev programm jätkab eelnevatel aastatel püstitatud eesmärkide saavutamist ja elluviimist: · linna elanikkonna ühtekuuluvustunde ehk meie-identiteedi tugevdamine; · meie-identiteeti kandvate keskuste algatamine ja toetamine; · koostöövõrgustike arendamine; · noorte vaba aja sisustamine positiivselt arendavate tegevustega; · kodanike omaalgatuslikke projektide toetamine. Nende eesmärkidega püüab Tallinna Linnavalitsus luua linnas tegusa koostöövaimu, vajalikud organisatsioonilised vormid ja materiaalsed tingimused süütegude ennetamise edendamiseks. Praktiline tegevus seatud ülesannete lahendamiseks kavandatakse kolme vastastikku seotud strateegiana: · teabe- ja koostööstrateegia; · süütegude kontrollistrateegia; · süütegude ennetusstrateegia. Oluline on, et elanikkonnal areneks välja ühtekuuluvustunne (meie-identiteet). On alust arvata, et koos sellega, kuidas kasvab elanikkonna ühtekuuluvustunne ja selle tugistruktuur, hakkab vastavalt vähenema ka inimeste kalduvus käituda “hälbivalt”. Koos sellega väheneb kuriteohirm – kasvab sotsiaalsete koosluste ja iga üksiku inimese enesekindlus ning valmisolek astuda vastu neile, kes ohustavad turvatunnet. Hajutatud, endassesulgunud inimest saab liita hoiakute ja veendumuste tasandil läbi ühiste tegevuste ja seda toetavate organisatsioonide (koostöövõrgustiku) abil. Kuritegevus, kontroll selle üle ja ennetamine vahetult inimeste elukeskkonnas ehk teisisõnu seal, kus asuvad selle “juured”, on vaieldamatult komplitseeritud mitmemõõtmeline probleem. Selle lahendamisel peavad osalema kõik linnaelu ja inimeste elukeskkonda korraldavad ametiasutused, igaüks oma kompetentsi raames. Tuleb püüelda selles suunas, et tekiks juurde ennetuslikke tegevusi toetavaid struktuure. Programmi rõhuasetus süütegude ennetamisele, eelkõige läbi kodanike omaalgatuse, läbi elukeskkonna meie-identiteedi organisatsiooniliste aluste kujundamise tähendab seda, et positiivset tulemust taotletakse peamiselt sotsiaalse keskkonna, linnaosa eluruumide korrastatuse kaudu. Küsimus pole mitte ainult süütegude vähendamises, vaid just nimelt elanikkonna hirmude vähendamise ja inimeste rahulolu suurendamisega oma elupiirkonna olukorraga. Koos sellega kasvab elanikkonna vastupanuvõime igasugustele keskkonnast lähtuvatele ohtudele, kaasaarvatud kuritegevusele. Väheneb inimeste agressiivsus ja kasvab koostöövalmidus avaliku võimu institutsioonidega. Tallinna linnas tegelevad süütegude ennetusalase tegevusega mitmed erinevad ametiasutused vastavalt oma tegevusvaldkonnale ning kinnitatud programmidele. Vältimaks olemasolevate programmide dubleerimist ei sisalda käesolev programm kõiki tegevusi, mis on olulised süütegude ennetuse vähendamise seisukohalt, vaid keskendudes nendele tegevustele, mille elluviimisel on põhirõhk Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjoni tegevusel ja linnakantselei turvalisuse projektide eelarveliste vahendite kasutamisel. 2. STRATEEGILISED ALUSDOKUMENDID, KASUTATAVAD MÕISTED 2.1 Strateegilised alusdokumendid Süütegude ennetamise programmi väljatöötamisel tuginetakse riiklikele ja linna õigusaktidele ning järgmistele programmilistele dokumentidele: · Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010[1] · Tallinna linna arengukava aastateks 2006–2021[2] · Tallinna linna kuritegevuse ennetamise programm aastateks 2003–2005[3] 2.2 Programmis enim kasutatavad mõisted Kriminaalpoliitika – ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine, täiustamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi, mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ja suurendada ühiskonnas turvalisust. Kogukonnakeskne ennetustöö – süütegude ja nende põhjuste lokaalseid ja kogukondlikke erisusi arvestav ning kogukonna tasandil toimuv ennetusmeetmete kavandamine ja elluviimine.[4] Alaealiste komisjon – maakonna, kohaliku omavalitsuse või linnaosavalitsuse tasandil moodustatud komisjon, mis koordineerib oma haldusterritooriumil alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd.[5] Alaealise mõjutusvahendid – alaealise mõjutusvahendite seadusega kinnitatud tegevused, mis määratakse alaealiste komisjoni poolt eesmärgiga osutada kaasabi alaealise õigusrikkuja resotsialiseerimisele ning ennetada alaealise järgnevaid võimalikke õigusrikkumisi. Noorsootöö – noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut. Noorsootöö loob noorele tingimused personaalseks (isiklikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitteformaalse õppimise keskkonnas. Erinoorsootöö – riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu[6]. Sotsiaalsed ennetusmeetmed – süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-, liiklus- jms poliitika abil, eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, arvestades ühiskonnas seatud eesmärke, et ära hoida hälbiv käitumine. Nende abil tuleb luua vajalikud eeldused ja optimaalsed tingimused kõigi ühiskonnaliikmete sotsialiseerimiseks. Olustikulised ennetusmeetmed – süütegude toimepanemisele kalduvate inimeste, potentsiaalselt delinkventsete isikute või kriminogeensete olukordade ja kohtade mõjutamine süütegude ennetamise eesmärgil. Tõhusate meetmetena rakendatakse nt lastekaitse tööd, sotsiaalprogramme jms. Tegelemine süütegude tagajärgedega – karistusõiguslikud ja politsei poolt rakendatavad meetmed, mille eesmärk on vähendada süütegusid toimepannud inimeste retsidiivsust ja ära hoida järgnevaid kuritegusid, kaitsta õiguskorda ning heastada süütegudega tekitatud kahju. 3. Tallinna kuritegevuse ennetamise programm 3.1 Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise programm 2003–2005 ning kuriteoennetusalased projektid Süütegusid ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksikabinõusid rakendades. Linna turvalisust saab suurendada vaid linnaelu erinevate valdkondade koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena. Võtmeprobleemideks on kuritegevuse sotsiaal-majanduslike põhjuste leevendamine (vaesus, sotsiaalne kihistumine, diferentsid rahvusgruppide vahel) ja linna asumite sidususe arendamine meie-identiteedi tekkimiseks ja sotsiaalse kontrolli mehhanismide tugevdamiseks, samuti inimeste sellise väärtussüsteemi kujundamine, kus “väline” politsei asendub “sisemise” politseiga. See loob aluse kodanikualgatuse tekkimisele ja elanike kaasamisele turvalisuse tagamisel asumis. Tegevuste koordineeritud ja sihipärane juhtimine eeldab riigi ja linna funktsioonide ning ressursside täpset jaotust ja koostööd. Tallinna linn on toetanud mittetulundusühingute ja sihtasutuste kuritegevuse ennetamise alaseid projekte süsteemselt aastast 2002. Projektide toetusfond on olnud aastate lõikes järgmine: · 2002. aastal 6 670 000 krooni; · 2003. aastal 11 400 000 krooni; · 2004. aastal 8 700 000 krooni; · 2005. aastal 7 600 000 krooni. Projektide eesmärgid on olnud erinevatel aastatel sisuliselt sarnased. Kolme aasta jooksul on enim toetust saanud projektid, mis on suunatud korrakaitse töö parandamisele linnas, alaealiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamisele ja käitumisharjumuste muutmisele. Komisjoni poolt toetatud projektid võib jagada järgmistesse kategooriatesse, arvestades nende sisulist tegevust ja eesmärke: · sotsiaalsete oskuste kujundamine; · vaba aja veetmise võimaluste pakkumine, laagrite korraldamine; · korrakaitse töö parandamisele suunatud projektid. Nimetatud projektide toetamine võib olla tulenenud projektikonkursile laekunud taotluste olemusest, mitte aga alati konkreetsetest linna vajadustest. Kuritegevuse ennetamise ja korrakaitse alases töös oli põhirõhk asetatud projektidele, mis olid seotud laste ja noorsoo kuritegevuse ennetamise ja erinoorsootööga. Kuritegevuse ennetamise komisjoni otsusel on toetust leidnud mitmete sellealaste projektide seas näiteks MTÜ Eesti Naabrivalve projektid “Koolivalve“, “Ärivalve” ja “Turvaline lasteaed”. MTÜ Eesti Naabrivalve jätkas ka “Naabrivalve” projekti arendamist. Samuti toetati Eesti politsei kutsemeisterlikkuse võistlusi, operatiivteenistuste koostöökursusi jpm. Riskilastega ja probleemsete noortega tegeleb MTÜ Katleri Lastekaitsekeskus, mille tegevused põhinevad enamjaolt seikluskasvatuslikel meetoditel. Huvitavaks algatuseks võib pidada linna rahastatavat uuringut, mille viib läbi Põhja Politseiprefektuur. Uuringu eesmärgiks on välja töötada ja soovitada rakendamiseks teaduslikult põhjendatud meetmeid turvalisuse ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks Tallinna linnas, arvestades eelkõige just alaealiste vajadusi. Samuti on komisjon toetanud projekte, millesse on kaasatud alaealised, kes on sattunud politsei ja alaealiste komisjoni huviorbiiti, nagu näiteks “Sport kuritegevuse vastu”, “Hauka laager” ja Kuriteoennetuse Sihtasutuse projekt “Keelutsoon”. Nimetatud projektides toetatakse käitumishäiretega lapsi ja nende peresid. Tallinna linna süütegude ennetuslik tegevus seisneb eelkõige heas koostöös korrakaitsestruktuuridega, erinoorsootöö tõhustamises ja linna videovalvesüsteemi arendamises. Need kolm märksõna on aluseks iga-aastasel eelarve planeerimisel ja linna kuritegevuse ennetamise kavandamisel. Erinoorsootöö – tegevused, mille kaudu tegeldakse problemaatiliste lastega tagamaks nende seaduskuulekus, koolikohustuse täitmine ja vaba aja sisustamine spordi ja huvitegevusega. Mentorlus – osa erinoorsootööst, mille puhul probleemse lapsega tegeldakse personaalselt ja järjepidevalt, tehes tihedalt koostööd selle ala kolmanda sektori esindajatega; põhiliseks koostööpartneriks on siin kujunenud Kuriteoennetuse Sihtasutus. Linn toetab igati kodanikeühendusi ja organisatsioone, kes oma tegevusega toovad täiendavat turvalisust tänavatele, nagu Kaitseliit, MTÜ Tallinna ja Harjumaa reservpäästerühm, naabrivalve jt. Abipolitseinike osalemist politseitöös kasutatakse maksimaalselt, tõhustamaks politseipatrullide tööd, regulaarselt väärtustatakse abipolitseinike tööd nende premeerimisega. Koostöös politseiga on läbi viidud rida liiklusohutuse üritusi, politseid toetatakse veepolitseile kaatri soetamisega. Linna videovalvesüsteemi täiendatakse pidevalt, igal aastal lisatakse kaameraid, 2006. aasta lõpuks oli Tallinna linna videovalvesüsteemis 33 kaamerat, nendest 2 mobiilset. Pressi ja erinevate kuritegevuse ennetamise ürituste vahendusel teadvustatakse linlastele regulaarselt turvariske ja vajadusel õpetatakse neid vältima. Tallinna riskianalüüs rakendatakse töösse, tutvustatakse seda elanikkonnale ja ametnikele. Linn toetab erinevate operatiivteenistuste koostööd, tagamaks nende tõrgeteta ühistegutsemise ohuolukordades. Lisaks sellele on linn toetanud programmi raames selliseid projekte nagu Sisekaitseakadeemia kadettide patrullimise projekt Pirita linnaosa territooriumil, rehabilitatsiooniprojekt vanglast vabanenud Tallinna elanikele, “Lähisuhtevägivalla preventsioon ja ohvrite abistamine” jms. Üha enam püütakse tähelepanu pöörata projektide hindamisele. Projektitaotluste hindamisel lähtutakse kuritegevuse ennetamise komisjoni poolt heaks kiidetud kindlatest kriteeriumitest, millele taotlus vormilt ja sisult vastama peab. 4. Statistika 4.1. Haldusterritoriaalne taust 2004. aastal kasvas rahvastikuregistri järgi Tallinna elanike arv 9 196 inimese võrra (so 2,3%). 1. jaanuari 2005 seisuga oli Tallinna elanike registris 401 502 inimest, 1. jaanuari 2006 seisuga 403 505 inimest. Seega kasvas linna elanike arv 2005. aasta jooksul 2 003 võrra (so 0,5%). 10. veebruari 2006 seisuga toimus rahvastikuregistris elanike õigusliku aluse kontroll, mille tulemusena need, kellel puudus kehtiv elamisluba, arvati registris püsielanike hulgast välja. Sellega vähenes veebruaris Tallinna registrijärgne elanike arv 4 766 inimese võrra. Seisuga 1. juuni 2006 oli Tallinna registris 399 861 elanikku. Pealinn on Eesti suurim linn, mille üldpindala moodustab 159,2 km². Tallinna linnas on 8 linnaosa – Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinn. Need linnaosad erinevad omavahel nii pindalalt, elanike arvult kui asustustiheduselt ning probleemid erinevates linnaosades on enamasti väga erinevad. 4.2. Süütegude statistika Tallinna linnas aastatel 2003–2005 Tallinna on koondunud valitsus-, kultuuri-, finants- ja paljud muud üleriigilise tähtsusega asutused ja äriühingud. Ettevõtlusalane aktiivsus on Tallinnas jätkuvalt kõrgem kui mujal Eestis. Läbi Tallinna sadamate ja lennujaama liiguvad suured reisijate ja kaubavood. Kuna Tallinn on mereäärne ning rikkaliku arhitektuuripärandiga linn, on ta väliskülastajatele olulisim sihtkoht Eestis. See meelitab omakorda ligi potentsiaalseid kurjategijaid. Tänu atraktiivsele turismipiirkonnale langevad just turistid sageli varguste ohvriks. Suurema osa kuritegevusest moodustavad vargused, ent tuleb ka silmas pidada, et politsei poolt registreeritud kuritegude arvus kajastub vaid osa kuritegevusest. Mida kergem on õigusrikkumine, seda tõenäosemalt seda politseile ei edastata. Maakondadest on Harjumaal Eesti kõrgeim kuritegevuse tase, kuid Harjumaal mõjutab kuritegude taset just Tallinn, kuna siia on koondunud suur osa rikkusest, pakkudes varastele ulatuslikumat tegutsemispinda. Põhja Politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas registreeriti 2004. ja 2005. aasta arvestuses vastavalt 28 758 ning 29 237 kuritegu. 2003. aastal registreeriti Tallinnas 25 026 kuritegu, 2004. aastal 24 393 kuritegu ning 2005. aastal 24 584 kuritegu ehk 46,5% kõigist Eestis registreeritud kuritegudest [7]. Kuritegevuse struktuur on olnud aastaid suhteliselt stabiilne ja 2006. aasta esimesel poolaastal ei ole toimunud järske muudatusi. 2006. aasta I poolaastal langes registreeritud kuritegude arv 2 144 fakti võrra. Kuritegevus vähenes sisuliselt kõigi territoriaalsete politseiosakondade arvestuses ning langus jäi vahemikku 7,4% Põhja politseiosakonnas, kuni 19,7% Ida politseiosakonnas. Minimaalne kasv on täheldatav vaid Lääne-Harju Politseiosakonnas – 1,7%. Arvele võetud kuritegude kogumist moodustasid isikuvastased kuriteod 7,8% (2005 – 7,2%) ja varavastased 71,3% (2005 – 74,3%). Vägivallakuritegusid registreeriti 1 564 ehk 16,4% vähem eelmise aasta näitajatest. Kõrgeim on kuritegevuse tase olnud aastate lõikes Kesklinna territooriumil. 2003. aastal registreeriti 8 272, 2004. aastal 7 651 ja 2005. aastal 7 701 kuritegu. Kõrge kuritegevuse taseme Kesklinna linnaosas põhjustab ostukeskuste, sadama ümbruse ja vanalinnaga seonduv spetsiifiline (taskuvargused, röövimised) kuritegevus. Kesklinnale järgneb Lasnamäe, kus 2003. aastal registreeriti 4 479 kuritegu, 2004. aastal 5 442 kuritegu ja 2005. aastal 5 229 kuritegu. Väärteo teateid registreeriti Põhja Politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas 2004. ja 2005. aasta arvestuses vastavalt 43 678 ja 45 043. Menetlust alustati 39 727 ning 40 608 väärteosündmuse suhtes, alaealiste suhtes alustati väärteoasju 2 697 korral. Enim on menetlenud väärtegusid liiklusjärelvalve, 2004. aastal 18 649 väärtegu ja 2005. aastal 18 413 väärtegu, ning korrakaitseüksus, 2004. aastal 24 väärtegu ja 2005. aastal 169 väärtegu. Politseiosakondade lõikes alustasid menetlust väärteoasjade suhtes enim Ida politseiosakond ja Kesklinna politseiosakond. Munitsipaalpolitsei jälgib linna kehtestatud õigusaktide täitmist, avastab nende rikkumisi ning menetleb neid väärteokorras. 2004. aastal menetles munitsipaalpolitsei 2 122 väärteoasja, millest 2 034 olid heakorra eeskirja, 62 koerte ja kasside pidamise eeskirja ning 26 avaliku korra eeskirja rikkumised. 2005. aastal on munitsipaalpolitsei menetlenud 3 181 väärteoasja, millest 2 472 moodustasid heakorrarikkumised, 214 koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumised ning 433 oli jäätmehoolduseeskirjade rikkumised. Enim on munitsipaalpolitsei poolt menetletud järgmisi eeskirjade rikkumisi: · kinnistu on korrast ära; · hoonetel puudub numbrimärk; · romusõidukite parkimine avalikul teel; · korrast ära majafassaadid; · suurjäätmete vedu korraldamata. Ühtekokku 3 aastaga on munitsipaalpolitsei võtnud menetlusse 6 882 väärteoasja, millest on heakorra eeskirja rikkumisi 5 598, koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumisi 410, jäätmehoolduseeskirja rikkumisi 722 ning kaevetööde eeskirja rikkumisi 63. 4.3. Alaealiste süüteod 2005. aastal on Põhja Politseiprefektuuri poolt registreeritud 968 kuritegu, mis on sooritatud alaealiste poolt. Käesoleva aasta 6 kuu jooksul võeti arvele 628 alaealist, kelle osalusel on toime pandud kuritegu. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes alaealiste kuritegevus 12,9% võrra. Kui aastatel 2004‑2005 jäi alaealiste poolt toime pandud kuritegude osakaal avastatuist 9% piiresse, siis sellel aastal on see ületanud 11% taseme. 2004. aastal moodustasid varavastased kuriteod alaealiste poolt toime pandud kuritegude üldarvust 87,7%, 2005. aastal 70,1% ning 2006. aastal 59,9%. Esialgu ei saa väita, et tegu oleks mingi püsiva suundumusega noorukite kuritegevuses. Pigem kajastab statistiline nihe rõhuasetuste muudatust politsei tegevuses ja suuremat tähelepanu alaealiste poolt toime pandud kuritegudele. Absoluutarvudes väljendunud kasv taandub sisuliselt kahele kuriteokooseisule: · sõidukite omavoliline kasutamine (karistusseadustiku § 215), kasv 33 fakti võrra; · tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine (karistusseadustiku § 349), kasv 45 fakti võrra. Teiste kuriteoliikide osas sedavõrd järske muudatusi ei ole toimunud. Kasvu on märgata veel röövimiste, kehalise väärkohtlemise ja narkokuritegude osas. Suurem osa alaealisi õigusrikkujaid ei pane toime raskeid kuritegusid, vaid pigem varavastaseid õigusrikkumisi, milleks on karistusseadustiku järgi vargused (§ 199) ja vähemohtlikud varavastased süüteod (§ 218) – vargused ja pisivargused. Nii moodustavad alaealiste poolt toime pandud süütegudest suurema osa vargused, nagu näiteks sõidukite omavoliline kasutamine, vargused kaubanduskeskustest jms. Vägivallakuritegusid on registreeritud 2005. aastal alaealiste poolt toime panduna 199, neist kõrgeim oli see näit Lõuna politseiosakonna piirkonnas. Ida ja Põhja politseiosakonnas oli vastav näit 54 ja 52 kuritegu ning Kesklinna politseiosakonna piirkonnas 28 kuritegu. Vägivallakuritegude arv on kasvanud võrreldes 2004. ja 2003. aasta näitajatega: vastavalt 118 ja 112 registreeritud kuritegu. Viimastel aastatel on alaealiste kuritegevus kasvamas ning alaealistest õigusrikkujad muutuvad nooremaks. Iga aastaga on kasvanud alaealiste komisjonidesse suunatavate alaealiste arv. Seetõttu on loodud kõikidesse linnaosadesse kooseisulised alaealiste komisjonide sekretäride ja erinoorsootöötajate ametikohad, ennetustöö läbiviimiseks riskirühma noortele linnaosades. Alaealiste komisjonide üldeesmärk on: · õigusrikkumiste vähendamine läbi mõjutusvahendite kohaldamise; · ennetava tegevuse ja võrgustikutöö; · samuti alaealiste õigusrikkujate resotsialiseerimisele kaasa aitamine. Tulenevalt alaealise mõjutusvahendite seadusest § 13 lg 2 korraldab alaealiste komisjon oma haldusterritooriumil kriminaalpreventiivset tööd. Tallinna linnaosade alaealiste komisjonide tööd koordineerib Tallinna Haridusamet. Komisjoni suunamise kõige sagedasemaks põhjuseks on varavastaste süütegude toimepanek (vargused ja pisivargused), koolikohustuse mittetäitmine, kehaline väärkohtlemine, alkoholi tarbimine, avaliku korra rikkumine ning suitsetamine. Varguse tõttu komisjoni sattujatest moodustavad olulise enamuse poisid, kuid pisivarguste puhul on märgata tüdrukute esindatuse tõusu. Tüdrukute osakaal komisjoni suunatute osas on kasvamas ning tütarlaste probleemid on tunduvalt sügavamad ja tõsisemad kui poistel. Koolist väljalangemine on muutunud märkimisväärseks sotsiaalseks probleemiks. Igal aastal jätab põhikooli pooleli umbes tuhat noort ning Eestis elab praegu ligikaudu 20 000 põhihariduseta inimest vanuses 17‑49 aastat. Tallinna Haridusameti 2005./2006. õppeaasta andmetel jättis eelmisel õppeaastal kooli pooleli Tallinna linnas ligikaudu 260 õpilast, mis moodustab 0,5% Tallinna õpilaste üldarvust. Alaealiste komisjonides menetleti alaealiste poolt sooritatud õigusrikkumisi 2004. aastal 1 143 korral ja 2005. aastal 967 korral. 2004. aastal sooritasid tüdrukud õigusrikkumisi 30% üldarvust, 2005. aastal 35% üldarvust. Komisjonidesse suunatud alaealistel on kõige enam probleeme koolikohustuse mittetäitmisega. Mõjutusvahendid, mida koolid saavad rakendada lapse ja tema perekonna toetamiseks, ei ole kuigi tulemuslikud. Mõjutusvahendeid on määratud kokku 1 300 korda ning enim on määratud: · hoiatust 700 korda; · erispetsialisti juurde suunamist 187 korda; · üldkasulikku tööd 198 korda; · osalemist sotsiaalprogrammis 102 korda. 2004. aastal koolides läbi viidud ankeetküsitlusest selgus, et 2/3 koolikohustuse mittetäitmise põhjustest tulenevad perekondlikest suhetest. 2004. aastal suunati alaealisi alaealiste komisjoni koolikohustuse mittetäitmise põhjusel 26% juhtudest, 2005. aastal 30% juhtudest. Kuna üks probleemkäitumine on riskiteguriks teisele probleemkäitumisele, siis paljudel juhtudel on komisjonidesse suunatud alaealised seotud mitme erineva õigusrikkumisega. Suurenenud on vargused, alkohoolsete jookide ja narkoainete tarbimise juhtumid. 2004. aastal suunati alaealisi nimetatud põhjustel komisjonidesse 16% juhtudest, 2005. aastal juba 26% juhtudest. 4.4. Tallinna elanikkonna turvatunde uuring Turvalisus on oluline elukeskkonna kvaliteedi näitaja. Euroopa sotsiaaluuringute Eesti 2004. aasta raporti kohaselt on 29% eestimaalastest kokku puutunud varguse või füüsilise kallaletungiga viimase viie aasta jooksul, st nad ise või mõni nende leibkonna liikmetest on olnud ohver. Enamik ohvreid on 29‑39 aastased mehed. Eakad inimesed on langenud agressiooni ohvriks harvemini. Tallinna linn eristub väga selgelt teistest Eestimaa regioonidest. Kõige rohkem on vägivallaga kokku puutunud Tallinna elanikud (45% meestest ja 34% naistest või nende leibkonna teised liikmed), maal ja teistes linnades on osakaal madalam (20% meestest ja 22% naistest). Lisaks tegelikule turvalisusele on inimesele väga oluline subjektiivselt tunnetatud turvatunne. Enamasti tunnevad mehed ennast turvalisemalt kui naised, vanuse lõikes on turvatunne kõige suurem noortel meestel (80%) ja kõige ebaturvalisemalt tunnevad ennast eakad inimesed. Tallinna elanikud tunnevad ennast kõige ebaturvalisemalt (turvatunne on 47% meestel ja 31% naistel) erinevalt maaelanikest, kelle turvatunne on kõrgem (90% meestest ja 78% naistest).[8] Tallinna Linnavalitsuse üheks tähtsamaks ülesandeks on elanike turvatunde parandamine. Selleks, et tegevus antud valdkonnas oleks tõhusam, viidi 2006. aasta oktoobris linnaelanike seas läbi uuring, milles püüti välja selgitada elanike arvamusi, hinnanguid avalikule korrale, heakorrale ja julgeolekule ning turvatundele. Uuringu andmete kogumiseks küsitleti 1 000 Tallinna linna elanikku vanusevahemikus 15‑74 eluaastat. Valim kujundati proportsionaalselt vastavalt Tallinna elanikkonna jaotusele soo, vanuse, rahvuse ja linnaosa lõikes. 2006. aasta Tallinna elanikkonna turvatunde uuringu kohaselt peab oma linnaosa liiklust ohtlikuks keskmiselt 44% tallinlastest, sh 7% väga ohtlikuks. Pirita/Meriväljal oli niimoodi vastajaid alla kolmandiku, üle poolte vastajatest pidas liiklust ohtlikuks Kesklinnas, Lasnamäel, Kadriorus. Suurimateks ohuallikateks peeti: tee- ja tänavakatte halba olukorda (45% kõigist vastanud tallinlastest); tänavatel liiklejate distsiplineerimatust – 41% ja liiga suurt sõidukite kiirust teedel – 39%. Liiklust oma laste kooliteel pidas ohtlikuks keskmiselt 32% tallinlastest, kel on leibkonnas kooliskäivaid lapsi, sh 4% väga ohtlikuks. Ohtlikumaks peeti olukorda Mustamäel ja Lasnamäel, vähem ohtlikumaks Pirita/Meriväljal ja Nõmmel. Oma laste kooli pidas ebaturvaliseks keskmiselt 14% tallinlastest, sh 1% väga ebaturvaliseks. Ebaturvalisemaks peeti olukorda Mustamäel ja Põhja-Tallinnas, turvalisemaks Pirita/Meriväljal ja Haaberstis. Linnaosa avalikes kohtades viibimist pidas ebaturvalisteks keskmiselt 24% tallinlastest, sh 5% väga ebaturvaliseks. Kristiines, Pirita/Meriväljal, Nõmmel pidas olukorda ebaturvaliseks vähem kui 15% linnaosa vastajatest. Üle ühe kolmandiku pidas olukorda ebaturvaliseks Kesklinna, Lasnamäe, Põhja-Tallinna vastajatest oma linnaosas. Kõige rohkem kardeti oma linnaosas pimedal ajal väljas olla nii tänavatel kui parkides, see kartus oli esmane kõigis linnaosades. Erinevatest kuritegevusliikidest ja ebamugavustest kardeti kõige rohkem agressiivset narkojoobes inimest, noortekampa ja murdvargust eluruumidesse. Kõige vähem kardeti agressiivset kodutut ja koera rünnakut. Üldse aga oli vastaja või ta pereliige viimase 12 kuu jooksul kokku puutunud kõige sagedamini autode parkimise probleemidega kodumaja juures – 52%, järgnevad sageduselt probleemid lärmakate naabritega – 22% ja probleemid agressiivselt käituvate noortega – 16%. Vähemalt ühe kuriteo või ebamugavusega on kokku puutunud 3/4 vastajatest. Viimase 12 kuu jooksul pöördus turvalisusega seotud küsimustega oma linnaosa valitsuse poole 3% kõigist vastanutest. Piirkonna politseikonstaabli tööle üldiselt hinnangut anda ei osatud. Kõigist vastajatest enamik –56% – ei osanud hinnangut anda. Hinnangu andjad jagunesid ligikaudu pooleks, ühed olid rahul, teised ei olnud. Salaviina või puskariga kauplemise kohta 3/4 vastajatest ei osanud midagi arvata ja kümnendik oli suhteliselt kindel, et elukoha lähedal kaubeldakse. Sagedasem oli viimane arvamus Põhja-Tallinnas, 21% vastajatest. Linnaosa tänavavalgustusega rahulolu kohta vastas 2/3 kogu valimist, et ollakse rahul ning üldse pole rahul 5%. Parimad hinnangud olid Pirita/Meriväljal ja Kesklinnas. Üle poole oli rahulolematuid Mustamäe, Kadrioru ja Põhja-Tallinna linnaosades. Kõigest 17% vastanutest olid paigaldanud elukohale turvafirma valve. Graffitisse suhtuti enamasti halvustavalt, 58% suhtus negatiivselt, soosivalt suhtus 10% valimist.[9] Läbiviidud uuringus esilekerkinud probleemid ja märkused on üheks aluseks linna ametiasutustele tegevuste planeerimiseks. 5. Tallinna kuritegevuse ennetamise komisjon 5.1. Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjoni tegevus Kuritegevuse ennetustöö korraldamiseks Tallinna linnas moodustati 21. veebruaril 2001 Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjon. Komisjon on 10‑liikmeline ning komisjoni kooseisu kuuluvad õiguskaitse-, tervishoiu- ja haridusala esindajad. Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjoni eesmärgiks on abinõude väljatöötamine linna elanike turvalisuse tõstmiseks, süütegude vähendamiseks ennetustegevuse kaudu. Komisjoni ülesandeks on: · koordineerida kuritegevuse ennetamisprogrammi väljatöötamist ja realiseerimist, kaasata sellesse vastavad ametiasutused ja ühistegevuslikud organisatsioonid; · kuritegude ja teiste õigusrikkumiste olukorra analüüs Tallinna linnas, ametkondadele oma seisukohtade ja ettepanekute esitamine olukorra parandamiseks; · projektide hindamine ja realiseerimine; · oma tegevuse kajastamine meedia kaudu. Programmi elluviimist koordineerib Tallinna Linnakantselei. Programmi elluviimisel osalevad linna ametiasutused, kelle tegevusvaldkonda kuulub ennetusalane tegevus. Süütegude ennetusalane tegevus on Tallinna linnas jagatud erinevate ametiasutuste vahel: · Tallinna Linnakantselei – kuritegevuse ennetamise komisjoni töö korraldamine, turvalisuse projektide rahastamine[10]; · Tallinna Haridusamet – narkomaania ennetustöö korraldamine ning koordineerimine koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, laste ja vanemate nõustamine[11]; · Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet –Tallinna elanike elukvaliteedi ning nende ühiskonnas toimetuleku ja osalemisvõime säilitamine ja parandamine, uimasti ja HIV/AIDSi leviku ennetamine Tallinnas[12] (Uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2003–2007[13]); · Tallinna Spordi- ja Noorsooamet – noorsootöö ja noorte sporditegevuse igakülgne arendamine ja juhtimine, linnakodanikele vaba aja veetmiseks võimaluste loomine, noorte huvitegevuseks võimaluste loomine ja koordineerimine, koolituste korraldamine[14] (Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006–2010[15]); · Tallinna Transpordiamet – häireteta, sujuva, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustava liikluse tagamine; liiklusohutusalase töö ja liikluskasvatuse korraldamine[16]; · Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet – järelevalve teostamine Tallinna avaliku korra, linna heakorra eeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirja üle[17] (Tallinna korrakaitseüksuse munitsipaalpolitsei strateegilised arengusuunad 2005–2009[18]). Süütegude ennetamise programmi täitmisest jooksva ülevaate saamiseks hinnatakse iga aasta programmi täitmise seisu. Selleks kogunevad kord aastas vastavate linna ametiasutuste esindajad ühisele ümarlaua nõupidamisele, kus esitatakse ülevaade ja tehakse kokkuvõtteid oma haldusala tegevustest. Nimetatud kokkuvõtted on aluseks programmi täitmise hindamisele. Programm vaadatakse läbi ja ajakohastatakse vähemalt kord aastas. 6. Programmi meetmed, tegevused ja vahendid 6.1. Programmi meetmed Käesolevas programmis planeeritakse meetmed, tegevused ja vahendid süütegude ennetamise alaseks tööks aastatel 2006–2010 ning programmi viivad ellu vastavalt oma pädevusele ja sellekohastes lepingutes sätestatud tingimustele: · Tallinna Linnavalitsus oma ametiasutustega; · Põhja Politseiprefektuur; · Mittetulundusühingud ning kodanike teised omaalgatuslikud ühendused ja liikumised. 6.2. Programmi strateegiad Süütegude ennetamise programm 2006–2010 jätkab eelmise programmi strateegilisi liine: · teabe- ja koostööstrateegia; · kuritegevuse kontrolli ja tõkestusstrateegia; · süütegude ennetuse strateegia. 6.3. Teabe- ja koostööstrateegia Teabe- ja koostööstrateegia põhieesmärgiks on turvalisust tagavate ja analüüsivate struktuuriüksuste infovahetus, elanikkonna teavitamine kehtivast olukorrast ja elanike kaasamine oma keskkonna turvalisuse tagamisse, süsteemne kuritegevuse põhjuste ja kuriteomeetmete analüüs. Meede 1 Kuritegevuse seisundi monitooring ja uuringute läbiviimine · süütegude ennetamise programmi 2006–2010 seire; · kriminaalennetuse strateegia tulemuslikkuse hindamise põhimõtete ja süsteemi väljatöötamine laiapõhjaliseks kuritegevusolukorra analüüsimiseks; · koostöö pädeva sotsiaaluuringute instituudiga, mis võimaldab hinnata kuriteo hirmu taset, probleemsete kohtade paiknemist ning võrdlust registreeritud kuriteo statistikaga. Meede 2 Tagada kogukonna laiem kaasatus kuriteoennetusse läbi hoiakute muutmise ja usaldusliku õhkkonna loomise. · turvalisust puudutava info ja trükiste valmistamine ja levitamine; · kodanike õigusteadvuse ning valmiduse tugevdamine, kaasates neid kuriteoennetusalastesse tegevustesse; · linna ja politsei ühisprojektide realiseerimine; · kuriteoennetuse ja ohutust tutvustavate ürituste läbiviimine. 6.4. Süütegude kontrollistrateegia Kuritegevuse kontrollistrateegia peaeesmärgiks on kuritegevuse piiramine ja vähendamine/kontroll politsei, turvafirmade ja kogukonna kaasabil. Meede 1 Politsei ja kodanike organisatsioonide ühistöö arendamine · uued piirkonnad Tallinna videovalve võrgus, videovalvesüsteemi arendamine; · korrakaitsekeskuste ja heakorraprojektide arendamine koostöös munitsipaalpolitseiga; · linna kainestusmaja rajamine; · avaliku korra tagamine koostöös mittetulundus- ja erasektoriga; · linnakeskkonna turvalisuse kindlustamine ehitusliku planeerimise lahenduste kaudu. 6.5. Süütegude ennetusstrateegia Süütegude ennetusstrateegia põhieesmärgiks on kuritegevust otseselt või kaudselt mõjutavate faktorite elimineerimine, vastumeetmete rakendamine ja tulemuste kinnitamine. Meede 1 Linnakeskkonna turvalisuse arendamine planeerimise ja arhitektuursete lahenduste kaudu · linna elukeskkonna kavandamisel turvalisuse nõuetega arvestamine; · linna heakorra parandamine kasutusel mitteolevate ja omaniketa jäänud elamute korrastamise kaudu; · tühermaade kultuuristamine; · kuritegevusriskide kaardistamine ja analüüsimine planeerimise eest vastutavate ametiasutuste, kinnisvaraarendajate, planeerijate ja politsei koostöös. Meede 2 Perekonna võrgustiku töö arendamine läbi kooli, kodu ning kogukonna koostöö tõhustamise · spetsialistide pädevuse tõstmine koolituste kaudu tagamaks toimivat võrgustikutööd; · õigeaegne ennetustöö teostamine (mõjutusvahendite rakendamisest enam pöörata tähelepanu perekonna õigeaegsele toetamisele ja kriminaalpreventiivsele tööle koostöös kooli, kodu ja lastekaitsega); · võrgustiku arendamine perevägivalla juhtumite käsitlemisel. Meede 3 Noorte probleemide ja riskirühmade varajane märkamine ja abistamine · kasvatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamine ja realiseerimine; · varase sekkumise põhimõtete rakendamine, lapse, perekonna probleemide märkamisel (pere, kool, kodu); · mõjutusvahendite kättesaadavuse parandamine juhtumi korralduse tagamiseks. Meede 4 Korduva kurjategijatele suunatud ennetustöö parandamine · rehabilitatsiooni programmide valiku suurendamine; · võrgustiku töö arendamine (kohalik omavalitsus, vangla, kriminaalhooldus, sotsiaal- ja tervishoiuamet). 7. Programmi maksumuse prognoos Programm on aluseks iga-aastaste tööplaanide koostamisele. Tallinna turvalisuse eelarve kava aastateks 2006–2010: Tegevus 5 aasta maksumus (krooni) 2006. aasta eelarves (krooni) Täitjad 1. Tallinna videovalvesüsteemi arendamine, igal aastal lisatakse kuni 6 kaamerat, arendatakse videovalvesüsteemi vastavalt vajadusele. 15 000 000 3 000 000 linnakantselei, politseiprefektuur 2. Süütegude ennetamise programmi Tallinnas 2006‑2010 realiseerimine, (sealhulgas kuritegevuse ennetamise ürituste korraldamine, kasvatuslike programmide realiseerimine, politseiprojektide toetus). 20 000 000 3 500 000 linnakantselei, III sektor, politseiprefektuur 3. Parimate abipolitseinike ja politseiametnike premeerimine heade töötulemuste eest. 2 500 000 500 000 linnakantselei, politseiprefektuur 4. Linna turvalisuse koolitusprogrammide läbiviimine; politsei, pääste ja kiirabi koostöökoolitused. 5 000 000 1 000 000 linnakantselei, koolitusettevõtted 5. Veepolitsei loomise toetus Tallinnas 3 000 000 1 000 000 linnakantselei, politseiprefektuur 6. Korrakaitsekeskuste loomine Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas, konstaablipunktide rajamine Kesklinnas 2 500 000 500 000 linnakantselei, munitsipaalpolitsei, politseiprefektuur 7. Politsei ja päästekadettide stipendiumid 3 000 000 600 000 linnakantselei, politseiprefektuur, päästekeskus Kokku 51 000 000 10 100 000 Dokumendi koostajad: Urmas Ait – Tallinna Linnavalitsuse nõunik Inge Puusepp – Tallinna Linnakantselei vanemspetsialist Anu Leps – Justiitsministeeriumi nõunik Urmas Sadam – Tallinna Haridusameti vanemspetsialist Raik Saart – Põhja-Eesti Päästekeskuse direktor Udo Rehkalt – Põhja Politseiprefektuuri vanemkomissar [1] Heaks kiidetud Riigikogu 21. oktoobri 2003 otsusega (RTI, 31.10.2003, 67, 457) [2] Heaks kiidetud Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 [3] Heaks kiidetud Tallinna Linnavolikogu 30. aprilli 2003 määrusega nr 30 [4] Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010 [5] Tallinna linnas enim kasutatavad noorsootööalased mõisted 2005. [6] Noorsootöö strateegia 2006–2013. [7] Raus, T., Timusk, L. (2005) Kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid. [8] Euroopa sotsiaaluuringute 2004 Eesti Raport [9] Tallinna elanikkonna uuring 2006 [10] Tallinna Linnavalitsuse 21. veebruari 2001 määrus nr 40 [11] Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000 määrus nr 46, 21. veebruari 2002 määrus nr 14 [12] Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 1997 määrus nr 44 [13] Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003 määrus nr 16 [14] Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2000 määrus nr 36, 21. veebruari 2002 määrus nr 14 [15] Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrus nr 7 [16] Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrus nr 43 [17] Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 2003 määrus nr 51 [18] Tallinna Linnavolikogu 22. septembri 2005 määrus nr 52