Valgjärve Vallavolikogu — Valgjärve valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 29, 341

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkt 9 alusel 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Valgjärve valla põhimäärus, omavalitsusorganid ja nende asukoht, asjaajamiskeel ja piir (1) Valgjärve valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus )sätestatakse: 1) Valgjärve Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu ) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning vallavolikogu töökord; 2) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, vallavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord ja pädevus; 3) Valgjärve vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, Valgjärve Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord; 4) Valgjärve valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord; 5) Valgjärve valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 6) Valgjärve valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 7) Valgjärve valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 8) Valgjärve valla esindamise kord. (2) Valgjärve vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Valgjärve valla põhimääruses kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende volitatud isikud. (3) Valgjärve vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) , Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Valgjärve valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. (4) Valgjärve valla omavalitsust teostavad Valgjärve valla haldusterritooriumi alalised elanikud (edaspidi vallaelanikud) ja valla omavalitsusorganid. (5) Valgjärve valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – Valgjärve valla kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad Valgjärve valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – Valgjärve valla kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mille moodustab vallavolikogu. (6) Valgjärve valla omavalitsusorganeid teenindab ja avalikku võimu vallas teostab vallavalitsus.Vallavalitsuse asukoht on Saverna külas. (7) Asjaajamiskeel Valgjärve valla omavalitsusorganites, nende komisjonides, ametiasutuses ja ametiasutuse hallatavates asutustes on eesti keel. (8) Valgjärve valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega. (9) Valgjärve valla piiri tähistamise korraldab vallavalitsus. § 2. Valgjärve valla sümbolid ja nende kasutamise kord. (1) Valgjärve vallal on oma lipp ja vapp. (2) Valgjärve valla lipu kirjeldus on järgmine: ristkülikukujuline vapilipp, normaalmõõtmed on 105 x 165 cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut. (Kujutis lisatud põhimäärusele lisa 1.) (3) Valgjärve valla lipp heisatakse alaliselt Valgjärve valla ametiasutuse hoonel. Valla lipu võib heisata ka: 1) Valgjärve valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 2) Valgjärve valla avalikel üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Valgjärve vald; 4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal. (4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Valgjärve valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule. (5) Valgjärve valla vapi kirjeldus on järgmine: kuldsel kilbil sinine lainelõikeline piit ja must, kuldse nokaga kotkapea. (kujutis lisatud põhimäärusele, lisa 2). (6) Valgjärve valla vapi kujutist kasutatakse: 1) vallavolikogu ja –valitsuse dokumendiplankidel. (7) Valgjärve valla vapi kujutist võib kasutada: 1) valla allasutuste dokumendiplankidel; 2) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel; 3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 4) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel; 5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel. (8) Valgjärve valla vapi kujutisega valla vapimärk (rinnamärk) omistatakse Valgjärve vallale osutatud teenete ja saavutuste tunnustamiseks ning austuse avaldamiseks. 1) vapimärgi andmise otsustab vallavalitsus; 2) vapimärgi saavad muuhulgas kõik füüsilised ja juriidilised isikud, keda autasustatakse valla tänukirjaga; 2) vapimärgi annab üle kas vallavanem või vallavanema volitatud isik; 3) vapimärk ei kuulu asendamisele. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU, VALLAVOLIKOGU KOMISJONID, NENDE TÖÖKORD JA ÕIGUSED NING VALLAVOLIKOGU ÕIGUSAKTID § 3. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu liikmete arvu määrab KOKSi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallavolikogu eelmine koosseis. (2) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. (3) Valituks osutunud vallavolikogu liikmed (edaspidi volikogu liikmed/volikogu liige) registreerib Valgjärve valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon) oma otsusega. Valmistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval, arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. § 4. Vallavolikogu esimehe valimine (1) Vallavolikogu tööd juhib ja korraldab vallavolikogu esimees (edaspidi volikogu esimees). (2) Volikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Vallavolikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat kirjaliku nõusoleku, mis lisatakse istungi protokollile. (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (6) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kuni kolm küsimust. (7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. (8) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (9) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (10) Enne sedelite väljajagamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti. (11) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele. (12) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (13) Volikogu liige kirjutab hääletamissedelile kandidaadi nime juures olevasse lahtrisse kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (14) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse protokolli vastav märge. (15) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (16) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millele on kirjutatud rohkem kui ühe kandidaadi number või millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi numbrit, tunnistatakse kehtetuks. (17) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (18) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (20) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. § 5. Vallavolikogu aseesimehe valimine (1) Vallavolikogu aseesimees (edaspidi volikogu aseesimees) valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees. (2) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab vallavolikogu istungit volikogu esimees. Aseesimehe valimise salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab vallavolikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena. § 6. Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus (1) Volikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) juhatab eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd; 3) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, vallavolikogu õigusaktidele ja valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale; 4) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 5) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust; 6) edastab pressile vallavolikogu ametlikku informatsiooni; 7) korraldab ja kontrollib vallavolikogu õigusaktide täitmist; 8) informeerib volikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest. (2) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest vallavolikogu istungite ja eestseisuse koosolekute juhatamisel ja ettevalmistamisel ning asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud õigustega. § 7. Volikogu liige, tema õigused ja kohustused (1) Volikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad KOKSis sätestatud alustel ja korras. (3) Volikogu liige juhindub Eesti Vabariigi õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Volikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene. (6) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu vallavolikogu tööst osavõtu ja hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Volikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse ka istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liige peab olema vähemalt ühe vallavolikogu alatise komisjoni liige. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt korruptsioonivastases seaduses sätestatud korrale. (10) Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliige määratakse valla valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (11) Volikogu liikme volituste taastumine toimub KOKSis sätestatud korras. § 8. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevuses on KOKSi § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine. (2) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu või delegeerib nende lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi. (5) Umbusaldusmenetlus vallavolikogus toimub KOKSi §-s 46 sätestatud korras. § 9. Vallavolikogu komisjonide moodustamine, töökord ja õigused (1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid annavad oma tööst aru vallavolikogule vähemalt üks kord aastas. (2) Vallavolikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjon ) on vallavolikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid. Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos vallavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need vallavolikogu otsusega. (3) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjonide koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjon peab olema vähemalt 3- liikmeline, komisjoni esimehe ettepanekul võib komisjoni liikmete arvu suurendada. (4) Komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul, otsustab vallavolikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (5) Oma tegevuses juhinduvad komisjonid Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, komisjoni põhimäärusest, teistest vallavolikogu õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (6) Komisjon kutsutakse kokku vajadusel, kuid üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul. Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb volikogu esimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. (7) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka ¼ komisjoni liikmete ettepanekul. Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (8) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (9) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. (10) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente juhul, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teabele juurdepääsupiiranguid. (11) Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavalt vallavolikogu istungi protokollile sätestatule. (12) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid asuvad vallakantseleis. Protokollide asjaajamise korrale vastava nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed. (13) Vallavolikogu ajutise komisjoni tegevusvaldkond, tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse kindlaks ajutise komisjoni moodustamisel komisjoni moodustamise otsuses. § 10. Volikogu fraktsioon (1) Vähemalt kaks samas valimisnimekirjas kandideerinud volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsioon valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe. (3) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed, ning millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks pärast vastavasisulise avalduse teatavaks tegemisest volikogu istungil istungi juhataja poolt ning vastava märke tegemisega istungi protokolli. (4) Fraktsiooni esindab fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (5) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Muudatused jõustuvad teatavakstegemisest. (6) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (7) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete kirjalikul nõusolekul. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (8) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada ja ette valmistada ning esitada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada arupärimisi; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 8) teha ettepanekuid komisjoni esimeestele fraktsiooni esindajate kaasamiseks igasse volikogu alatisse või ajutisse komisjoni. § 11. Vallavolikogu töökord (1) Vallavolikogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel kutsutakse vallavolikogu kokku sagedamini. Üldjuhul juulikuus vallavolikogu istungeid ei toimu, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul. (3) Vallavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui volikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil hiljemalt eestseisuse koosoleku toimumise ajaks või esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama volikogu aseesimeest. Kui ka volikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. (4) Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht. (5) Istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud saavad volikogu liikmed kätte üldjuhul koos kutsega hiljemalt neli päeva enne istungi toimumist. (6) Volikogu liige, kes ei saa osa võtta vallavolikogu istungist, peab sellest teavitama hiljemalt vallavolikogu istungi alguseks volikogu esimeest või aseesimeest. (7) Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälteenamusega. (8) Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. (9) Istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga registreerimislehel. (10) Pärast registreerimislehe täitmist kinnitatakse päevakord. Päevakord kinnitatakse vastavalt volikogu liikmetele jagatud päevakorra eelnõule. Eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (11) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu. (12) Päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega. (13) Vastuvõetud päevakorda võib muuta, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest volikogu liikmetest. Vastuvõetud päevakorra küsimuste järjekorda võib muuta poolthäälte enamusega. (14) Kui vallavolikogu istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet, video- või fonosalvestust, välja arvatud vallavolikogu istungi protokolli koostamiseks fonosalvestuse tegemine, otsustab selle vallavolikogu poolthäälteenamusega. Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. (15) Vallavolikogu istung võib kesta ühel tööpäeval kuni kaheksa tundi, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Vallavolikogu istungi käigus võib teha vaheaeg vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel. (16) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on vallavolikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. (17) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi. (18) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud, ettekanne esitada kirjalikult volikogu protokollile lisamiseks. (19) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. (20) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. (21) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (22) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. (23) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. (24) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. (25) Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõudel. (26) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. (27) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta. § 12. Hääletamine vallavolikogus (1) Vallavolikogu otsustused tehakse hääletamise teel. Poolt-, vastu- ja erapooletud hääled loeb kokku vallavolikogu esimees. Hääletustulemused fikseeritakse istungi protokollis, kuhu kantakse poolt, vastu, erapooletuks jäänud volikogu liikmete arv. (2) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed, volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Istungil viibiv volikogu liige peab hääletamises osalema. (3) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». (4) Hääletamise tulemusel loetakse poolthäälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem vallavolikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust. (5) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. (6) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletamissedelid. Hääletamissedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed, ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile. (8) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute läbihääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (9) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. (10) Isikuvalimistel, kus ei nõuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolthääli saanud kandidaat. Kui vallavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (11) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud KOKSi § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18, 24 ja 251 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigusakt loetakse vastuvõetuks pärast istungi juhataja haamrilööki ning nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu. § 13. Vallavolikogu istungi protokoll (1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib teha istungist fonosalvestus. Istungit protokollib vallasekretär. Tema puudumisel protokollib istungi vallasekretäri kohusetäitja. (2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Istungi protokolli (edaspidi protokoll) märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused; (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (5) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. (6) Istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat ning istungi protokollijat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse protokolli. (7) Protokoll peab olema kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on igaühele kättesaadavad vallakantseleis, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks (8) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja ja protokollija. § 14. Vallavolikogu õigusaktid (1) Oma pädevuse alusel ja piires vallavolikogu: 1) annab üldaktidena määrusi; 2) võtab üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) vallavalitsusel ja vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) vallaelanikel KOKSi §-s 32 ettenähtud korras. 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib vallavolikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või vallavolikogu komisjonile. Õigusakti eelnõud kooskõlastab enne vallavolikogule esitamist vallasekretär või tema kohusetäitja. Määruse eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 2 nädalat. Vallavolikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Vastu võetud vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhtaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates. (5) Jõustunud määrused avaldatakse valla lehes Oma Vald. Üldist tähtsust omav määrus avalikustatakse ka elektroonilises Riigi Teatajas. Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatav üldist tähtsust omav määrus saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektrooniliselt Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (6) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (7) Vallavolikogu otsused saadetakse asjasse puutuvale isikule ja need jõustuvad teatavaks tegemisest. (8) Vallavolikogu õigustloova õigusakti (määruse) ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul selle allakirjutamisest. (9) Vallavolikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ja valla raamatukogudes, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes. (10) Vallavolikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär. Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees ja revisjonikomisjon. (11) Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. 3. peatükk VALLAVALITSUS, VALLAVANEM JA VALLASEKRETÄR § 15. Vallavalitsuse pädevus ja moodustamine (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsus: 1) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse ja mille vallavolikogu on delegeerinud KOKSi § 22 lõike 2 alusel vallavalitsusele; 5) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve. (3) Vallavanemal on volitus valituks osutumise päevast moodustada vallavalitsus. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirja. Valitsuskinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega. Enamuse mittesaavutamisel esitab vallavanem järgmisel volikogu istungil uue valitsuse koosseisu. (4) Vallavalitsus saab volitused ametisse kinnitamise päevast. § 16. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanem valitakse hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine toimub järgmises korras: 1) kandidaadi võib üles seada volikogu liige, kes esitab selle kohta istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Kandidaat, kes nõustub kandideerima, annab kandideerijate nimekirja selle kohta allkirja. 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust; 5) vallavolikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valmistab ette hääletamissedelid. (6) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (7) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (8) Enne sedelite väljajagamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti. (9) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele. (10) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (11) Volikogu liige kirjutab hääletamissedelil kandidaadi nime juures olevasse lahtrisse kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab, ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (12) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse protokolli vastav märge. (13) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (14) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on rohkem kui ühe kandidaadi number või millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi numbrit, loetakse kehtetuks. (15) Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (16) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (17) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (18) Kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas lõikes sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (19) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. (20) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 17. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Valgjärve valla ametiasutuse juht, kes: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Valgjärve valda kui avalik-õiguslik juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid; 3) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsusedokumentidele; 4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 5) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 6) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 7) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. § 18. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine (1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest. (3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavolikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega. § 19. Vallavanema asendamine (1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, või muul äraolekul kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel, korraldusest informeeritakse volikogu esimeest. (2) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. § 20. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või kutsetunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse ja vallavolikogu istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide ning vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollide avalikustamise; 4) korraldab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjade saatmise; 5) esindab Valgjärve valda erivolitusteta kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab vallavalitsuse kui ametiasutuse vapipitsatit ja kantselei pitsatit; 7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja organiseerib istungite protokollimise, võtab osa vallavolikogu istungitest ja koostab istungite protokollid; 8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku § 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10) vastutab sünni-, ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 lõikega 2. 11) täidab teisi seaduste, käesoleva põhimääruse ja ametijuhendiga vallasekretärile pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendaja või kohusetäitja määrab vallavanem oma käskkirjaga. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama § 21 lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 21. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. (2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul mitte harvem kui kaks korda kuus, teisipäeviti. (5) Istungi kokkukutsumisest teatab vallavanem vallavalitsuse liikmetele suuliselt. Istungile võib peale vallavalitsuse liikmete kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallavanem vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu. (6) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale. (7) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (8) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega. (9) Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või fonosalvestust, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälteenamusega. (10) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (11) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) vallavanem; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) vallavolikogu esimees või tema asetäitja ja vallavolikogu komisjonide esimehed vallavanema kaudu. (12) Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. (13) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (14) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (15) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. § 22. Vallavalitsuse liikmele hüvituse maksmine (1) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning dokumentide alusel hüvitust vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. (2) Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvituse maksmise määra ning korra kehtestab vallavolikogu. § 23. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan. (3) Komisjoni liikmed kinnitab vallavalitsus. (4) Komisjoni esimees valitakse komisjoni liikmete hulgast. (5) Komisjonide ülesanded ning tegutsemise alused määrab vallavalitsus kindlaks komisjoni moodustamisel. (6) Komisjonide töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. (7) Komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjoni kokkukutsumisest tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti. (8) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokoll vormistatakse vastavalt vallavalitsuse istungi protokollile sätestatule. Protokolle hoitakse vallakantseleis. Protokollid peavad asjast huvitatud isikutele olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast koosolekut ning protokolli vormistamise ja protokolli kättesaadavuse tagab ning selle eest vastutab komisjoni esimees § 24. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär. (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Istungi protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli saabumise kellaaeg. Vallavalitsuse liige võib lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg märgitakse protokolli. (6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (7) Protokolli lisad on vastuvõetud õigusaktide originaalid. (8) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse vallakantseleis. § 25. Vallavalitsuse õigusaktid (1) Vallavalitsus oma pädevus piires: 1) annab üldaktidena määrusi; 2) võtab üksikaktidena vastu korraldusi. (2) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise ning eelnõude koostamise õigus on: 1) vallavanemal; 2) vallasekretäril; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavalitsuse komisjonil; 5) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 6) vallavolikogu esimehel ning vallavolikogu alatiste komisjonide esimeestel; 7) vallaelanikel KOKSi §-s 32 ettenähtud korras; 8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Õigusakti eelnõu esitatakse valitsuse istungile. Eelnõu kooskõlastatakse enne vallavalitsuse istungit vallasekretäriga. Eelnõu projekt peab olema vallasekretärile esitatud valitsuse istungile eelneva tööpäeva kella 10.00-ks. Määruse eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 2 nädalat. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (4) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Õigusaktid tuleb allkirjastada hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast vastuvõtmist. (5) Jõustunud Vallavalitsuse määrus avalikustatakse valla lehes Oma Vald. Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatav üldist tähtsust omav vallavalitsuse määrus saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektrooniliselt Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (6) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (7) Vallavalitsuse õigustloova õigusakti (määruse) ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne tööpäeva jooksul pärast aktile allakirjutamist. (8) Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud (sisaldavad eraelulisi andmeid jms) või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. (9) Vallavalitsuse korraldus saadetakse asjaomasele isikule ja korraldus jõustub teatavakstegemisest. (10) Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise asjaomastele isikutele või asutustele korraldab vallasekretär. (11) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja revisjonikomisjon. 4. peatükk TEENISTUJATE SOTSIAALSED GARANTIID § 26. Teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Omavalitsusteenistuse ametnike osas rakendatakse sotsiaalsed garaniid lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-de 56 ja 131 lõigete 1-3 alusel. (4) Hüvitused makstakse valla reservfondist. 5. peatükk VALGJÄRVE VALLA ASUTUSED § 27. Valgjärve valla ametiasutus (1) Valgjärve valla ametiasutus on vallavalitsus, mida finantseeritakse Valgjärve valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Vallavalitsus ametiasutusena esindab oma tegevuses Valgjärve valda ning täidab seadusega tema pädevusse ning vallavalitsuse ja vallavolikogu antud ülesandeid. (3) Vallavalitsuses palgalist tööd tegev isik on valla teenistuja, kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus. Teenistujad nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (4) Vallavalitsuse teenistujate struktuuri, palga määrad ja tasustamise alused kinnitab vallavolikogu. § 28. Valgjärve vallavallavalitsuse hallatav asutus (1) Valgjärve valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Valgjärve valla eelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepanek peab sisaldama seletuskirja hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkusest, hallatava asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu, töötajate arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (3) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Valgjärve valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid. Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise eelnõu töötab välja vallavalitsus. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. 6. peatükk VALGJÄRVE VALLA EELARVE, MAKSUD JA KOORMISED § 29. Valgjärve valla eelarve mõiste, tulud, kulud, finantseerimistehingud ja kehtivus (1) Valgjärve valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) on iseseisev eelarve, mis koosneb Valgjärve valla ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallaeelarve tulud on: 2.1. maksud ; 2.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 2.3. toetused, sealhulgas välisabi; 2.4. muud tulud, sealhulgas trahvid;materiaalse ja immateriaalse vara müük, tulud varadelt;; (3) Vallaeelarve kulud liigendatakse tegevusalade ja majandusliku sisu järgi ning kulutusi eelarvest tehakse: 3.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 3.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 3.4. reservfondi moodustamiseks, mis eelarve vastuvõtmise hetkel peab olema vähemalt 1% kulude eelarvest. (4) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 4.1. personalikulud; 4.2. majandamiskulud; 4.3. eraldised s.h. 4.3.1. subsiidiumid ettevõtlusele; 4.3.2. sotsiaaltoetused; 4.3.3. eraldised mitteresidentidele; 4.3.4. eraldised muule valitsussektorile; 4.4. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 4.5. intressid ja kohustistasud; 4.6. muud kulud. 4.7. Finantseerimistehingud (laenude võtmine ja tagasi maksmine) (5) Alaeelarve on ametiasutuse ja hallatavate asutuste (edaspidi asutused) eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Asutuste kulud jagunevad halduskuludeks, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega (personali-, majandus-, õppe-, toitlustamis- jne kulud) ning materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, ehituseks ja soetuseks). Asutuse alaeelarved koostatakse rahandusministri määrusega kinnitatud eelarveklassifikaatori järgi. (6) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (7) Eelarve kassatagavara. 7.1 eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara; 7.2 kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (8) Tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamine. 8.1 vastuvõetava eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. § 30. Vallaeelarve koostamine (1) Vallaeelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (2) Vallaeelarve koostamise aluseks on valla arengukava ning eelarve koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. (3) Kultuuri-, hariduse-, spordi- ja noorsootöö valdkonnale vallaeelarvest eelarveaastaks ühekordsete rahaliste vahendite taotlemiseks esitavad mittetulundusühingud, seltsingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad avaldused vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks. (4) Hallatavate asutuste alaeelarved esitatakse vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks. (5) Vallaeelarve projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve projektile lisatakse seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele, samuti andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate aastate lõikes, andmed ületulevate ja üleminevate ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. Vallaeelarve projekt koostatakse vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigenduse detailsusele. Vallaeelarve koostamisel peab vallavalitsus tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. (6) Vallaeelarvest finantseeritavate asutuste palgafondi määramise aluseks on asutuste töötajate koosseisud. Vallavalitsus esitab vallavalitsuse ja hallatavate asutuste ametkohtade arvu ja vastavad palgamäärad koos muudatustega võrreldes eelmise eelarveaastaga volikogule. Volikogu kinnitab need enne eelarveaasta algust. (7) Alaeelarvete koostamisel rahalisi piiranguid ei seata, kuid koostajad peavad: 7.1 tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisva aasta alaeelarvete koostamise juhistest; 7.2 kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 7.3 esitama alaeelarve vallavalitsusele käesoleva määrusega kinnitatud tähtajal. (9) Alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib vallavalitsuse pearaamatupidaja eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarvesse lülitatud kulude otstarbekust. Vallavalitsuse pearaamatupidaja koostab vallaeelarve tulude ja kulude eelarve koondi projekti, arvestades eelneva eelarveaasta üleminevat jääki, ühekordseid soetusi, omatulude prognoose, riigieelarve toetusi ja seadustest tulenevaid kohustusi, ning esitab vallaeelarve koondi projekti eelnõu vallavalitsusele. (10) Vallavalitsuses heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab vallavalitsus üks kuu enne eelarveaasta algust vallavolikogule. (11) Vallavolikogu viib läbi vallaeelarve esimese lugemise. (12) Pärast eelarve esimest lugemist võivad vallavolikogu komisjonid, volikogu liikmed ja vallavalitsus esitada eelarve eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti, parandus-ja täiendusettepanekuid. Vallaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused vallaeelarve tasakaalu tagamiseks. Muutmise ettepanek koos lisadega esitatakse vallavalitsusele vallavolikogu poolt kindlaksmääratud tähtajaks. Vallavalitsus vaatab esitatud parandusettepanekud läbi, annab oma arvamuse ja esitab ettepanekud volikogule. Parandusettepanekud hääletatakse vallavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Toetust leidnud parandusettepanekud viib vallavalitsus eelarve projekti sisse. (13) Eelarve esialgse projekti, millesse on sisse viidud muudatused, esitab vallavalitsus seaduses ettenähtud korras volikogule teiseks lugemiseks. Parandusettepanekuid ei saa teha pärast teist lugemist. (14) Enne eelarve eelnõu üleandmist vallavolikogule esitab vallavalitsus eelarve eelnõus ettenähtud riigiabi andmise loa taotluse rahandusministrile vastavalt konkurentsiseadusele. (15) Vallaeelarve eelnõu avalikustatakse vähemalt üks nädal enne vallaeelarve kinnitamiseks planeeritud vallavolikogu istungit. Vallaeelarve eelnõu avalikustatakse tutvumiseks koos seletuskirjaga vallakantseleis ja valla koduleheküljel. § 31. Vallaeelarve vastuvõtmine (1) Vallavolikogu võtab vallaeelarve vastu õigusaktidega sätestatud korras. (2) Vallavalitsus liigendab vastuvõetud vallaeelarve majandusliku sisu järgi ning edastab korralduse ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele ja asutustele. (3) Vallaeelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. (4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest ja teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus, ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (5) Vastuvõetud vallaeelarve avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla lehes Oma Vald, vallakantseleis, valla raamatukogudes ja Valgjärve valla koduleheküljel. § 32. Vallaeelarve täitmine (1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Vallaeelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tuluallika järgi, samuti vallaeelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. Vallaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (3) Reservfondi kasutab vallavalitsus eelarve kuluartiklite ettenägematute lisakulude katmiseks. (4)Reservfondi kasutamise eelarves kajastamata kulutusteks ning töötasufondi (sh. Preemiad, kompensatsioonid, hüvitised jne.) suurendamiseks otsustab volikogu. (5) Vallaeelarve täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu. (6) Vallaeelarve täitmise käiku arutatakse kord kvartalis volikogus. (7) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (8) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu. (9) Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. § 33. Vallaeelarve muutmine, lisaeelarve (1) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite ümberjaotamiseks taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. (2) Ülekulu korral kannab otsest vastutust ametiasutuse või hallatava asutuse juht. (3) Kuluartiklite ümberpaigutuste tegemise alaeelarves (välja arvatud volikogu poolt kinnitatud kuluartiklid) otsustab ametiasutuse või hallatava asutuse juht ja kooskõlastab selle vallavalitsusega hiljemalt käesoleva eelarveaasta 20. detsembriks. (4) Eelarve muudatuste kohta, millega osaliselt või tervikuna paigutatakse ümber eelarves kinnitatud kulud tegevusala järgi volikogu poolt kinnitatud eelarves, esitab vallavalitsus eelnõu kinnitamiseks vallavolikogule. Käesoleva punkti alusel eelarve muutmine võetakse vastu volikogus esimesel lugemisel. (5) Ülelaekuvate tulude korral võib vallavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve eelnõu kulude kohta, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või milleks määratud assigneeringuid ei jätku. (6) Eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste toetuste saamisel võtab vallavalitsus need eelarvesse oma korraldusega, informeerides sellest volikogu järgmisel istungil. (7) Lisaeelarve ja vallaeelarve muudatused avalikustatakse vallakantseleis ja Valgjärve valla koduleheküljel. § 34. Majandusaasta aruanne (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks. (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduse sätestatud põhimõtetest. (3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 3.1 raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 3.2 tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 3.3 reservfondi kasutamise aruanne; 3.4 audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik; 3.5 muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Volikogule esitatakse lisaks ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste, mittetulundusühingute majandustegevusest. (5) Vallaeelarve täitmise aruanne peab vastama volikogu poolt kinnitatud vallaeelarve struktuurile. (6) Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne majandusaasta aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele. (7) Kuu aega enne majandusaasta aruande kinnitamist esitab vallavalitsus selle vallavolikogu revisjonikomisjonile seisukoha võtmiseks. Vallavalitsuse poolt esitatud ning volikogu revisjoni- komisjoni poolt läbivaadatud ja heakskiidetud majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. (8) Majandusaasta aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallakantseleis. § 35. Laenude võtmine (1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1.1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 1.2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. (2) Laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse Valgjärve valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. (3) Valgjärve valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. § 36. Kohalikud maksud ja koormised (1) Vallavolikogul on kohalike maksude seaduse alusel õigus kehtestada määrusega kohalikke makse. (2) Kohalikud maksud, maksumäärad ja maksumäärade muudatused kehtestab vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või vallaeelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või vallaeelarve muutmisega. (3) Vallavolikogu võib seaduses sätestatud korras kehtestada koormisi. (4) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (5) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (6) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (7) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (8) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsuse ametiasutuse vastav ametnik. (9) Koormist ei või asendada maksuga vallaeelarvesse. (10) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 7. peatükk VALGJÄRVE VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 37. Valla arengukava Valgjärve valla arengut planeeritakse Valgjärve valla arengukavaga. Valgjärve valla arengukava koostatakse vastavalt KOKSi § 37-s sätestatud korrale. 8. peatükk VALGJÄRVE VALLA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMINE § 38. Valgjärve valla esindamise mõiste ja alused (1) Valgjärve valla esindamise all mõistetakse Valgjärve valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Valgjärve valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal. (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad. § 39. Valla esindamine avalikus halduses (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel. (2) Vallavolikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning vallavolikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel. (4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel. (5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Valla hallatav asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik. (8) Halduslepingu alusel avaliku halduse ülesannete volitamisel füüsilistele ja juriidilistele isikutele esindab valda pärast volitamise otsustamist halduslepingu sõlmimisel vallavanem või tema volitatud isik. § 40. Valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel vallavanem. Vallavanemal on õigus volitada selleks ka teisi isikuid. (2) Valla hallatava asutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana. § 41. Valla esindamine kohtus (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või jurist. (3) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel. (4) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallavalitsus. § 42. Valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel (1) Vallavolikogu esindab Valgjärve valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Valgjärve valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab Valgjärve valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab Valgjärve valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega; 2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega. (6) Avalikel üritustel esindavad Valgjärve valda üldjuhul vallavanem, volikogu esimees, vallasekretär ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed. 9. peatükk KODANIKE KAASAMINE § 43. Külavanem (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Volikogu võib võtta vastu külavanema statuudi, milles määratakse külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 10. peatükk SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 44. Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 45. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 11. peatükk LÕPPSÄTTED § 46. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine Käesoleva põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on vallavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. § 47. Põhimääruse jõustumine. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva määrus jõustub 10. novembril 2006. a. (2) Käesoleva määruse jõustumisel tunnistada kehtetuks Valgjärve Vallavolikogu 30.jaanuari 2004.a. määrus nr 1-1.1-1 “Valgjärve valla põhimääruse kinnitamine”, „ValgjärveValgjärve Vallavolikogu 30. septembri 2004.a. määrus nr 1-1-2 “Valgjärve valla põhimääruse muutmine”. (3) Valgjärve Vallavolikogu 30.01.2004.a. „Valgjärve valla põhimääruse kinnitamine“ lisa nr 1 „Valgjärve vallavara eeskiri“ jääb kehtima kuni uue korra kinnitamiseni. Volikogu esimees Hain RANDOJA