Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Kaare Kooli arengukava kehtestamine aastateks 2006-2009 — KO, 26, 315

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3’ lõike 3 alusel ning lähtudes Viljandi Linnavolikogu 25.08.2006 määrusega nr 27 kehtestatud Viljandi linna arengukavas aastateks 2005.2010 püstitatud ülesannetest. § 1. Kehtestada Viljandi Kaare Kooli arengukava aastateks 2006-2009 vastavalt lisale. § 2. Koolil jätkata arenguliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimist vastavalt kindlaks määratud ajalisele tegevuskavale ja linnaeelarve rahalistele võimalustele. § 3. Määrus jõustub 3. päeval peale avalikustamist. Abilinnapea linnapea ülesannetes Rein TRIISA Linnasekretär Madis TIMPSON Lisa Viljandi Linnavalitsuse 27. novembri 2006. a määrusele nr 45 VILJANDI KAARE KOOL ARENGUKAVA 2006-2009 VILJANDI 2006 I SISSEJUHATUS 1.1. Viljandi Kaare Kooli visioon Viljandi Kaare Kool on avatud ja ühiskonna muutustele paindlikult reageeriva õpi- ning töökeskkonnaga eesti - vene kakskeelse õppega kool, mis annab kvaliteetset põhiharidust riikliku õppekava, lihtsustatud õppekava ja riikliku toimetuleku õppekava alusel. 1.2. Viljandi Kaare Kooli missioon Viljandi Kaare Kool on kool, kus toimub erinevate laste mitmekülgne ettevalmistamine võimalikult iseseisvaks toimetulekuks ja integreerumiseks ühiskonda. Vene või muu mitte-eesti emakeelega õpilastele turvalise, ühiskonnas toimetulekut tagava ja täisväärtusliku isiksuse arengut toetava õpikeskkonna loomine ja pakkumine ning riigikeeleoskuse tagamine 1.3. Kooli tegevuse eesmärgid Kooli juhtimine: On loodud nii õpilaste kui töötajate arengut toetav ja turvaline õpi- ning töökeskkond. Õppe- ja kasvatusprotsess: Vene osakonna õpilased omandavad põhihariduse ja valdavad vene ning eesti keelt tasemel, mis võimaldab neil haridusteed jätkata eestikeelsetes õppeasutustes. Kooli lõpetajad on võimelised jätkama haridusteed kutsehariduses ning konkureerima tööturul ja integreeruma ühiskonnas. Õpilased ja õpetajad tunnistavad elukestva õppe vajalikkust, arendavad oma õpioskusi ja tegelevad aktiivselt enesearendamisega Õpikeskkond: Kooli õpikeskkond on inimesesõbralik ning selles kasutatakse sihipäraselt infotehnoloogia jt õpikeskkonda toetavaid ja rikastavaid vahendeid. II ÜLDANDMED Kooli nimi: Viljandi Kaare Kool Kooli asukoht: Kesk-Kaare 17, Viljandi, 71015 Veebilehekülg: www.vvg.vil.ee Kontakt: tiina@vvg.vil.ee Klassiruumid: 19 Õpetajate tuba: 1 Erikabinetid: · arvutiklass: 1 ( 13 kohta) · multimeedia kabinet: 1 · eesti keele kui teise keele kabinet: 1 · füüsika kabinet: 1 · keemia kabinet: 1 · psühhoologi/sotsiaalpedagoogi kabinet: 2 · tütarlaste käsitöö kabinet: 1 · poiste tööõpetuse kabinetid: 2 (puutöökoda/metallitöökoda) · muusikakabinet: 1 · huvijuhi kabinet: 1 · õpetajate arvutiruum: 1 Spordisaal: 288 m2 Raamatukogu ja hoidlad: 1 Aula: 1 Söökla: 100 kohta Arsti kabinet: 1 III HETKEOLUKORD 3.1. Õpetajad Viljandi Kaare Koolis õpib 2006/07 õppeaastal 180 õpilast 18 klassikomplektis. Õpetajate tööstaaž Pedagoogiline Staaž meie Üldine staaž koolis staaž kuni 5 aastat 25 10 6 – 15 aastat 12 8 16 - 25 aastat 6 13 26 – 35 aastat 1 12 36 – 45 aastat 1 2 üle 45 aasta 0 0 Õpetajate vanuseline jaotus kuni 25 aastane 2 26 – 45 aastane 15 46 – 65 aastane 27 vanemad kui 65 1 Mõned pedagoogid ei vasta ametikoha seatud kvalifikatsiooninõuetele, kuna lisaks eelnevalt omandatud ainealasele haridusele on neil läbimata 320 tunnine eripedagoogika kursus. Pedagoogiline kaader vajab lähiaastatel noorte kvalifitseeritud õpetajatega täiendamist. Meespedagoogide arv liiga madal. Problemaatiline on põhikohaga õpetajate saamine kasvatusraskustega õpilaste klassidele ja vanglaõppele. Tekkinud on reaalne vajadus vähemalt ühe abiõpetaja koha loomiseks abikoolis (liitklassid). Õpetajate koormuse prognoos Sõltuvalt Vabariigi palgapoliitikast tuleks järgnevatel aastatel vähendada väikese koormusega töötavate õpetajate vajadust. Kuna õpetajate koormus sõltub otseselt õpilaste arvust, tuleb selleks: • propageerida pedagoogiliste erivajadustega laste kooli; • positiivsete näidete varal kaotada üldsuse hirm pedagoogiliste erivajadustega laste kooli ees; • koostöös lastevanemate ja omavalitsustega saavutada õigeaegne eripedagoogiline abi ja sealhulgas ka õppimine pedagoogiliste erivajadustega õpilaste koolis. 3.1.1. Meetmed pedagoogilise kaadri taseme kvalifikatsiooninõuetele vastavusse viimiseks Täiendõppe korraldamine: • koolisisene täiendkoolitus; • ainealane ja muu täiendkoolitus, kursustel osalenud tutvustavad oma materjale kolleegidele; • ülekoolilised eripedagoogika kursused; • 320 tunnised eripedagoogika alased kursused. Uue kaadri valikul arvestatakse: • haridust ja kvalifikatsiooni; • pingetaluvust erivajadustega õpilastega töötamiseks; • isiksust (närvisüsteemi tüüp ja muud isiksusega seotud näitajaid); • uue töökohaga seotud ideid ja ootusi. Isikliku arengu toetamine: • võimalusel (finantsolukord) võimaldada osa võtta isiksust arendavatest kursustest; • võimaldada (sõltuvalt koormusest) üks päev enesetäienduseks; • võimalusel toetada eripedagoogilise kõrghariduse omandajat; • muretseda kooli raamatukokku teatmeteoseid ja pedagoogikaalast erialakirjandust ning laenutada neid õpetajatele. 3.2. Õpilased 3.2.1. Õpilaste arv aastate lõikes 2003/2004 õppeaastal Vene õppekeelega klassid 82 Abiklassid 66 Toimetulekuklassid 23 Kasvatusraskustega õpilaste klassid 15 Kokku koolis 186 2004/2005 õppeaastal Vene õppekeelega klassid 59 Abiklassid 71 Toimetulekuklassid 19 Kasvatusraskustega õpilaste klassid 16 Kokku koolis 165 2005/2006 õppeaastal Vene õppekeelega klassid 48 Abiklassid 64 Toimetulekuklassid 21 Kasvatusraskustega õpilaste klassid 15 Vangla osakond 59 Kokku koolis 207 2006/2007 õppeaastal Vene õppekeelega klassid 28 Abiklassid 65 Toimetulekuklassid 21 Kasvatusraskustega õpilaste klassid 12 Vangla osakond 40-50 Kokku koolis 180 Vene õppekeelega õpilaste arv on kolmel viimasel õppeaastal peaaegu poole võrra vähenenud. Sellega seoses on vähenenud vene õppekeelega klassides töötavate õpetajate koormus. Abiklasside, toimetulekuklasside ja kasvatusraskustega õpilaste klassides õppijate arv on jäänud samasse suurusjärku. 3.3. Tugipersonal · Sotsiaalpedagoog · Kooli psühholoog · Logopeed · Toimetuleku klasside abiõpetajad 3.4. Huvitegevus 2006/2007 õppeaasta ringid RINGI NIMETUS, KLASS JUHENDAJA Vene keele ring Jelena Bronskaja Ilmekas lugemine 2 - 4a Natalija Ületoa Muusikasõbrad Natalija Ületoa Ansambel 9 + 12a Natalija Ületoa Abikooli muusikaring Helve Tähis Vangla muusikaring Helve Tähis Arvutiring Renee Remmel Fotoring Renee Remmel Inglise keele ring Sirje Kahem Keemiaring Raiisja Hatujeva Üldfüüsiline treening Raido Vares Pallimängud Raido Vares Aeroobika Erika Viira Breiktants Anton Šahmatov Jalgratturite koolitus Aili Müür Ujumine Aili Müür IV 2001 – 2004 ARENGUKAVA TÄITMINE 4.1. Abiklasside arenguplaan 1. Eesmärk: Luua abikoolis ühe klassi komplektid (1-9 klassides). Tegevus: abiklassides ühe klassi komplektid 1-9 Täitja: linna-ja maavalitsus 2. Eesmärk: vähendada liitklasside arvu ja suurendada ühe klassi komplekte. Tegevus: vähendada liitklasse, suurendada ühe klassi komplekte Täitja linna-ja maavalitsus Täitmine: Abikooli liitklassid on endiselt olemas 1.-6. klassini. Kolmanda kooliastme klassid on eraldi. Liitklasside kadumine sõltub ainult kooli suunatavate õpilaste arvust. 3. Võtta tööle 2001/02 õ.-a. täiskoormusega logopeed ja võimalusel ka kooli psühholoog. Täitmine: Koolil on olemas täiskohaga logopeed. Koolipsühholoog töötas 2005 a. koormusega 0,5. Alates 2006 a. algusest on koormuseks 0,25. See on seotud tema koormusega põhitöökohal. Vabanenud 0,25 ametikohta liideti sotsiaalpedagoogi ametikohale. 4. Eesmärk: täiendada kooli raamatukogu eesti keelse lastekirjandusega. Tegevus: täiendada kooli raamatukogu eesti keelse lastekirjandusega. Täitja: kool Täitmine: Eesti keelse kirjanduse osakaal endiselt väike. Vastavalt eelarve võimalustele on kool hakanud raamatukogu täiendama. 5. Eesmärk: kujundada välja traditsioonid toimetuleku-ja abikoolile. Tegevus: abi-ja toimetulekuklasside traditsioonide välja kujundamine Täitja kool 6. Eesmärk: koostada olemasolevate näitlike õppevahendite kataloog ja kasutamise kord. Tegevus: Koostada olemasolevate näitlike õppevahendite kataloog ja kasutamise kord. Täitja: kool Täitmine: Kataloog on koostatud. Õpetajatel on kahjuks vähene huvi nende materjalide vastu. 7. Eesmärk: organiseerida abikooli lastele arvuti-ja liikumisringid. Tegevus: abiklasside arvuti- ja liikumisringid Täitja: kool Täitmine: Abikoolis on arvutitunnid ja arvutiring soovijatele. Õppeaastal 2005/2006 liikumisringi avatud ei ole. See on asendatud ujumisega. 8. Viia sisse lahtiste tundide andmise ja külastamise kord, et edaspidi selle baasil korraldada metoodilise õppepäevi ka teistele abikoolide õpetajatele. Täitmine: Vajab edasist arendamist. 9. Välja töötada põhiainetes tasemetööd abikooli 9.klassile. Täitmine: Iga õppeaasta lõpus on sooritanud 9. klassi õpilased põhiainetes tasemetööd. 10. Korraldada abikooli klassidele õppeaasta vältel ainepäevi. Täitmine: Vajab edasist arendamist. 4.2. Materiaal - tehniline baas Viljandi Kaare Kooli õppetöö toimub kahes koolihoones – põhihoones (Kesk-Kaare tn 17) ja Viljandi Vangla territooriumil asuvas õppehoones (Tallina tn 41). Eelmise arengukava täitmine: 2001 Objekt Töö teostamine 1. Taotleda linnavalitsuselt raha I korruse tütarlaste tualeti remondiks 50 000 EEK Remont tehtud 2. San.remont dušširuumides, glasuurplaadid poiste WC-sse. Remont tehtud 3. Valgustite + kilbi vahetus 3 kabinetis (kabinetid: nr 42, n. 43, nr 44) 35 000 EEK Remont tehtud 4. Vahetada linoleum kabinettides nr 43, nr 46, kehalise kasvatuse kabinetis Remont tehtud 2002 Objekt Töö teostamine 1. Taotleda linnavalitsuselt raha koolimaja akende vahetamiseks. Aknad õppeklassides vahetatud Vahetada valgustid 3 - 4 klassiruumis. Teostatud Poiste tööõpetuse ruumi eitada uus väljatõmbe ventilatsioon. Teostatud 2003 Objekt Töö teostamine 1. Taotleda linnavalitsuselt raha katuse remondiks 250 000 EEK Remont tegemata (raha ei eraldatud) 2. Remontida poiste tööõpetuse töökoda. Töö osaliselt tehtud. 03. 11. 2005 koostatud Tervisekaitse Riikliku järelvalve ametniku ettekirjutuse nr 620 kohaselt taotleda remonti ja vahetamata akende asendamist ohutute akendega. 3. Vahetada valgustus 3 - 4 klassiruumis. Teostatud 4. Linnavalitsusel leida võimalus paigaldada tuletõrjesignalisatsioonisüsteem. Alus “Nõuded tuletõrjesignalisatsioonidele § 1, § 7 (13.09.2000 määrus nr. 60; RTL 2000, 116, 1822) Tööd teostamata. 14. 04. 2005 koostatud koolile Viljandi Päästeteenistuse tuleohutusülevaatuse protokoll, mille kohaselt tulekahjusignalisatsioon ei tööta 2000. aastast. 5. Kooli söökla renoveerimine linnavalitsuse finantseeringuga. Teostatud 6. Spordisaali remont Remont teostamata 03. 11. 2005 koostatud Tervisekaitse Riikliku järelvalve ametniku ettekirjutuse nr. 620 kohaselt taotleda remonti ja vahetamata akende asendamist ohutute akendega. 2004 Objekt Töö teostamine 1. Taotleda linnavalitsuselt raha võimla remondiks Taotlus esitletud. Ei finantseeritud. Remont teostamata 2. Vahetada valgustid 3 - 4 klassiruumis. Teostatud 3. Akende vahetus - koridorid, trepikojad Teostamata Vangla osakond: Viljandi Vangla territooriumil asuvas õppehoones on 6 klassiruumi, millest ühte kasutatakse muusika ja kunstiõpetuse tundideks, teist klassiruumi kasutatakse rahunemisklassina. Nelja ülejäänut tundide läbiviimiseks. Õpilaste kasutada on 14 kohaline arvutiklass. Kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks kasutatakse vangla võimlat ja staadioni. Klassiruumid vajavad sanitaarremonti ja uut sisustust. Selle eest vastutab Viljandi Vangla oma eelarve piires. Aastatel 2003 – 2005 remonditud ja sisustatud õpetajate puhkeruum, õppekorpuse esimese ja teise korruse koridorid (vangla finantseerimisel). V KOOLI ARENGUSTRATEEGIA 5.1. Viljandi Kaare Kooli koht Viljandi linna koolivõrgus. Viljandi Kaare Kool juhindub oma tegevuses Põhikooli-ja gümnaasiumi seadusest, keeleseadusest, kooli põhimäärusest ja Viljandi linna õigusaktidest. Kool annab haridust: 1. Viljandi linna ja maakonna õpilastele lihtsustatud õppekava alusel; 2. Viljandi linna ja maakonna õpilastele toimetuleku õppekava alusel; 3. Viljandi linna ja maakonna õpilastele kasvatusraskustega õpilaste klassides; 4. Vähestele vene või muu emakeelega õpilastele; 5. Viljandi Vangla kinnipeetavatele vangla territooriumil (eesti ja vene keeles). 5.2. Arengustsenaarium Viljandi Kaare Kooli arengut mõjutavad järgmised faktorid: Koolivälised faktorid: · Võõrkeelset üldharidust puudutav seadusandlus; · Koolikohustuslikus eas olevate kinnipeetavate õpetamist ja rahastamist reguleerivate seadusaktide puudumine; · Erivajadustega õpilaste haridust puudutav seadusandlus; · Erivajadustega õpilaste hariduse andmise rahastamisskeemi kalkulatsioonide puudumine riigi tasandil (koefitsentide põhjendused); · Viljandi linna koolide arengukava olemasolu; · Koolihoonesse ja õppevarasse tehtud investeeringute puudulikkus; · Sama spetsiifikaga koolide olemasolu maakonnas (Lahmuse Kool, Ämmuste Kool); · Üldine iibe langus ja õpilaste arvu vähenemine. Koolisisesed faktorid: · Õpilaste hea teadmiste tase enamikus õppeainetes; · Kooli maine kujundamise aktiviseerimine; · Liitklasside olemasolu abikoolis, vene-ja vangla osakonnas (2 või 3 klassi liitmine); · Kooli pedagoogilise personali komplekteerimine õppeainete õpetamiseks eesti keeles; · Kõigi sidusgruppide (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, partnerid) ühine arusaamine hariduseesmärkidest ning koostööst. Eelnevate faktorite mõju arvestades on näha, et 2006. -2009. a. areneb Viljandi Kaare Kool järgneva stsenaariumi järgi: 1. Kool muutus alates 01. 07. 2006 põhikooliks. 2. Vastavalt Põhikooli- ja Gümnaasiumi Seadusele ja Viljandi Linnavalitsuse määrusele, jätkab kool ettevalmistusi eestikeelsele õppele üleminekuks 2007. aastal. Käesoleval ajal toimub vene osakonnas eestikeelne õpe kunstiõpetuses ja kehalises kasvatuses. 3. Vene osakonnas õppivate õpilaste arv väheneb aasta-aastalt ca 15 õpilase võrra, kuid kogu kooli klassikomplektide arv jääb samaks. 2007.aastal on koolis ca 18 klassikomplekti 180 õpilasega. Seoses õpilaste arvu vähenemisega vene osakonnas väheneb ka õpetajate töökohtade arv. Allesjäävatele õpetajakohtadele tiheneb konkurss, mis võimaldab tööle jätta kõige paremad ainespetsialistid. 4. Viljandi Vangla kinnipeetavate õpe toimub kuni vangla sulgemiseni 2008 aastal. 5. Tööturul tõuseb pidevalt nõudlus koolilõpetajate järgi. Kooli lõpetajate konkurentsivõime tõstmiseks püütakse ka edaspidi arendada õpilaste käelist tegevust (abikool ja kasvatusraskustega õpilaste klassid) ja infotehnoloogiat. Tulevikus on plaanis arendada „õpipoisi” koolitust koostöös Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooliga. 6. Õpilaste kutsesuunitluse süsteeemi kaasajastamine. 7. Muutub ainukeseks Viljandi linnas olevaks kooliks, kuhu on koondatud kõik pedagoogiliste erivajadustega õpilased – tasandusklassid, abikool, toimetulekuklassid ja kasvatusraskustega õpilaste klassid. 5.3. Probleemid Eelkirjeldatud stsenaariumi teostumist võivad takistada järgmised probleemide valdkonnad: · üleminek venekeelselt õpetuselt eestikeelsele toob kaasa ühe õpetajate grupi töökoormuse vähenemise ja teise grupi koormuse suurenemise; · kvalifitseeritud õpetajatekaadri puudulikkus, kes suudaksid õpetada oma ainet erivajadustega õpilaste klassides; · sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogi vajaduse suurenemine; · kooli materiaal-tehnilise baasi suutmatus areneda vastavalt kaasaegsetele nõuetele; · tõrked õpetajate aine-, arvuti- ja keeltealase taseme säilitamisel ja tõstmisel; 5.4. Arengustrateegia Kooli arengut toetavad järgmised strateegilised otsused: · Töötada välja terviklik, kõiki kooliastmeid hõlmav ja eritasemeliste õpilaste vajadusi rahuldav uus eestikeelne õppekava. · Töötada välja õppekava rakendusplaan aastani 2007 ja juurutada see täies mahus läbi kõigi kooliastmete. Uue riikliku õppekava vastuvõtmisel viia kooli õppekava sellega kooskõlasse. · Täiendada kooli materiaal-tehnilist baasi vastavalt kaasaegse haridustehnoloogia nõuetele, et luua kaasaegsele tehnoloogiale tuginev reaalne ja virtuaalne õpi- ja töökeskkond õpilastele ja õpetajatele; sh anda kõigile õpetajatele arvutialane kirjaoskus; oluliselt laiendada arvutite kasutamist otseselt õppetöös. · Viia õpetajate kutseoskused ja keeleoskus tasemele, mis võimaldavad ellu viia kooli õppekava, sh tutvustada ja juurutada multikultuurilise hariduse põhimõtteid ja eduka kultuuridevahelise suhtlemise teooriat praktikas. Aidata kaasa kollektiivi riigikeeleoskuse parandamisele. · Täiustada erivajadustega laste toetussüsteemi koolis. · Tõsta kooli mainet koolis olemasoleva kontingendi ning ka uute õpilaste jaoks. VI KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD 6.1. Tulemuslikkuse hindamine Koolis toimuvad põhiprotsessid liigituvad kolme valdkonda: 1. Kooli juhtimine a) Koolisisene juhtimine b) Hoolekogu töö c) Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2. Õppe- ja kasvatusprotsess a) Ainealase töö planeerimine b) Ainealase töö korraldus c) Õpilaste osalus õppetöös d) Õpilaste hindamine e) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus f) Klassi ja kooliväline töö 3. Kooli õpi- ja töökeskkonna kujundamine. Edaspidi vaadeldakse kogu kooli tegevust samade valdkondade kaupa. Tegevuse tulemuslikkust hinnatakse järgmiste tulemusnäitajate abil. 6.1.1. Kooli juhtimine Eesmärgid Kooli tegevuses juhindutakse eesmärkide saavutamist toetavast arengu- ja õppekavast. Koolikollektiiv osaleb kooli tegevust mõjutavate otsuste tegemises ja elluviimises. Pedagoogiline personal on komplekteeritud normaalse õppetöö tagamiseks. Õpetajatel on haridustase, keelteoskus, kutsemeisterlikkus ja kodanikuteadvus, mis võimaldab neil tunda end väärikate ühiskonnaliikmetena ja kasvatada samas vaimus ka õpilasi. Koostöökontaktide loomine teiste erivajadustega õpilaste koolidega ja muude kooli tegevust mõjutavate organisatsioonidega. 6.1.2. Õppe- ja kasvatusprotsess Eesmärgid Eesti- ja venekeelne õppetöö toimub õppekava kohaselt ainete spetsiifikat arvestavates õpperuumides. Õpetajad valdavad nii ema- kui teises keeles ainete õpetamise metoodikat. Õpilased on motiveeritud õppima. Nad saavad vajadustele vastavat õpiabi ja nõustamisteenuseid. Vastavalt huvidele, kalduvustele ja võimetele on õpilastel võimalus osaleda huviringides ning õppida valikaineid ja õppeaineid süvendatult. Tunniplaan arvestab õpilaste vajadusi ja õppimisvõimet. Ärajäänud tundide arv väheneb. Lapsevanemad on kursis kooli arengusuundadega, saavad regulaarselt infot õpilaste õpitulemustest ja osalevad arendustegevuses. 6.1.3. Kooli õpi- ja töökeskkonna kujundamine * Investeeringute kava on koostatud kooli poolt seatud prioriteetide alusel, mida kooli pidaja vastavalt eelarvelistele võimalustele toetab. 1971. a. ehitatud koolihoone viimine vastavusse tervisekaitse ja päästeameti nõuetega. Eelmises arengukavas teostamata jäänud tööde elluviimine. Viia lõpule õppeklasside renoveerimine ning seoses sellega kogu õpikeskkonna kaasajastamine. Koolimaja välisilme korrastamine ja ümbruse haljastuse kaasajastamine. Raamatukogu fondide süstematiseerimine ja elektroonilise laenutussüsteemi käivitamine. VII TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2006 – 2009 7.1. Kooli juhtimine Valdkond 2006 2007 2008 2009 Finantseeri-mine Vastutaja Kooli dokumentatsioon Viia vastavusse tööohutusega seotud dokumentatsioon Asjaajamise dokumentatsiooni täiustamine x x Direktor, õp.juh Arengukava arendamine ja täiustamine Uue arengukava väljatöötamine. Selle kinnitamine LV-s. Tegevuse analüüsimine ja muudatuste tegemine Tegevuse analüüsimine ja muudatuste tegemine Tegevuse analüüsi-mine ja muudatuste tegemine Direktor, maj.juh, õp.juh Koolisisese info liikumine · Uue kodulehe loomine · Info liikumise analüüs · Elektroonilise infovahetuse loomine · Elektroonilise infovahetuse täiustamine · E-kooli testimine x x Kooli eelarv Direktor, õp.juh, sekretär Personali valik ja tööle värbamine · Arenguvestluste sisseviimine · Praktikantide juhendamine · Kaadri noorendamine · Arenguvestluste süsteemi täiustamine · Kvalifikatsioonile vastava kaadri otsimine Direktor, õp.juh Personali koolitamine · Koolitusvajaduste kaardistamine · Kaadri viimine vastavusse kvalifikat-siooninõuetele (eripedagoogika kursus – 5 õpetajat) · Ainealane koolitus · Ülekoolilised kursused · Kooli personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine. · Pedagoogilise personali informeerituse tõstmine. · Eripedagoogika – 3 õpetajat · Ainealane koolitus · Ülekoolilised kursused (vähemalt 1 koolitus aastas) · Eripedagoogika – 3 õpetajat · Ainealane koolitus · Ülekooli-lised kursused (vähemalt 1 koolitus aastas) · Eripedagoogika – 3 õpetajat · Ainealane koolitus · Ülekoolilised kursused (vähemalt 1 koolitus aastas) 3% palga-fondist Direktor, õp.juh Sisehindamise süsteem Viia sisse sisehindamise süsteem Süsteemi täiustamine Süsteemi analüüs x Direktor, õp.juh Õpetajate enseanalüüs Viia sisse enesehindamise süsteem Süsteemi täiustamine Süsteemi analüüs x Direktor, õp.juh Koostöö teiste koolide ja instantsidega · Projektitegevuse sisseviimine. · Abikooli ja toimetuleku klasside sõprus- ja koostöö sidemete arendamine sama tüüpi koolidega (Ämmuste, Lahmuse, Türi Toimetuleku-kool, Tondi Kool). · Toimetulekukoolide olümpiapäeva korraldamine · Koostöö arendamine. · Koostööprojektid · Toimetulekukoolide olümpiapäeva korraldamine · Koostöö VÜKK-ga · Koostöös Tondi Kooli abiklassidega ühise arvutialase olümpiaadi läbiviimine · Koostöö arendamine. · Koostööprojektid · Toimetulekukoolide olümpiapäeva korraldamine · Koostöö VÜKK-ga · Koostöös Tondi Kooli abiklassidega ühise arvuti-alase olümpiaadi läbiviimine x Kooli eelarve. Projektid. Direktor, õp.juh arvutiõp, huvijuht 7.2. Õppe-kasvatustöö Valdkond 2006 2007 2008 2009 Finantseeri-mine Vastutajad Õpetamise kord Uue õppekava koostamine · Õppeprotsessi korraldamine vastavalt õppekavale. · Õppekava täiustamine · Õppeprotsessi korraldamine vastavalt õppekavale. · Õppekava täiustamine · Õppeprotsessi korraldamine vastavalt õppekavale. · Õppekava täiustamine Direktor, õp.juh., õpetajad Õppekava täitmine · Tunniplaani koostamine vastavalt õppekavale · Tasemetööde läbiviimine (riiklikud, koolisisesed) · Õppeedukuse analüüs · Eksamite analüüs · Ainenädalad · Tunniplaani koostamine vastavalt õppekavale · Tasemetööde läbiviimine (riiklikud, koolisisesed) · Õppeedukuse analüüs · Eksamite analüüs · Ainenädalad · Tunniplaani koostamine vastavalt õppekavale · Tasemetööde läbiviimine (riiklikud, koolisisesed) · Õppeedukuse analüüs · Eksamite analüüs · Ainenädalad · Tunniplaani koostamine vastavalt õppekavale · Tasemetööde läbiviimine (riiklikud, koolisisesed) · Õppeedukuse analüüs · Eksamite analüüs · Ainenädalad Direktor, õp.juh, õpetajad Õpiabi korraldamine · Õpiabi rakendamine ja selle täiustamine · Pikapäevarühma avamine · Õpiabi korra täiustamine · Pikapäevarühma kasulikkuse analüüs · Õpiabi korra täiustamine · Õpiabi korra täiustamine Kooli eelarve Direktor, õp.juh, õpetajad Kasvatustöö planeerimine · Koostöövõrgustiku koosolekute (laps-lapsevanem-õpetajad-kooli juhtkond, sots.pedagoog, noorsoopolitsei) analüüs · Süsteemi täiustamine · Koostöös LV, Maavalitsuse ja noorsoopolitseiga probleemsete lastega töö tõhustamine · Probleemsete õpilaste kaasamine huviringide töösse · Tugiõpilaste (isikute) koolitus · Ennetustöö sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks (uimastid, tubakas, alkohol jne) · Koostöövõrgustiku koosolekud · Ülekooliliste ürituste korraldamine · Temaatiliste nädalate korraldamine · Iga kuu ühine spordivõistlus õpilastele ja õpetajatele · Projektitegevus · Probleemsete õpilaste kaasamine huviringide töösse · Projektide abil raha taotlemine õpilaste vaba aja organiseerimiseks · Ennetustöö sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks (uimastid, tubakas, alkohol jne) · Lastevanematega koostöö ja koolitused · Koostöövõrgustiku koosolekud · Ülekooliliste ürituste korraldamine · Temaatiliste nädalate korraldamine · Iga kuu ühine spordivõistlus õpilastele ja õpetajatele · Projektitegevus · Ennetustöö sotsiaalsete probleemi-dega tegelemiseks (uimastid, tubakas, alkohol jne) · Koostöövõrgustiku koosolekud · Ülekooliliste ürituste korraldamine · Temaatiliste nädalate korraldamine · Iga kuu ühine spordi-võistlus õpilastele ja õpetajatele · Projektitegevus · Ennetustöö sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks (uimastid, tubakas, alkohol jne) Kooli eelarve Direktor, õp.juh, õpetajad, õpilased, lapse-vanemad 7.3. Õpi- ja töökeskkond * Õpi- ja töökeskkonna parandamise investeeringute kava on koostatud kooli poolt seatud prioriteetide alusel, mida kooli pidaja vastavalt eelarvelistele võimalustele toetab. 1. Mööbel ja inventar 2. Õppevahendid 3. Infotehnoloogia · Arvutiklassi toolid 14 tk · Lamellkardin 3 tk · Rulookardin 9 t. · Lauatennise laud · Kabineti mööbel · Poiste tööõpetuse klassi töövahendid · Toimetuleku õppevahendite, õppekirjanduse ja mängude ostmine · Abikooli õppekirjanduse ostmine · Spordiinventari uuendamine · Õpetajate töökoha arvutite väljavahetamine · Rulookardin 12 tk · Koolilauad, toolid – 20 komplekti · Praeahi kooli kööki · Kõlarid · Toimetuleku õppevahendite, õppekirjanduse ja mängude ostmine · Abikooli õppekirjanduse ostmine · Spordiinventari uuendamine · Arvutipargi uuendamine – 4 tk · Tarkvara litsentside uuendamine · Rulookardin 12 tk · Koolilauad, toolid – 20 komplekti · Kabineti mööbel · Arvutipargi uuendamine – 4 tk 4. Koolihoone ja territoorium · Inva WC ehitus · 5 akna vahetus · 4 kabineti elektrisüsteemi renoveerimine · Fuajee · 2 klassiruumi sanitaarremont · Spordisaali ja aula põranda lakkimine · Jalgrattahoidla rajamine · Huvijuhi kabineti remont · Arvutiklassi ventilatsioon · Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine · Koristusvahendite hooldamise ruum tervisekaitse ettekirjutus · Spordisaali kapitaalremont (akende vahetus, lagi, seinte krohvimine ja värvimine, põranda vahetus, radiaatorite katete vahetus jne) · Akende vahetus – 42 tk · 2 klassiruumi ja 2. korruse koridori sanitaarremont · Kooli söökla ja köögi sanitaarremont · Poiste tööõpetuse klassi remont koos elektrisüsteemi vahetusega · Staadioni jooksuraja katte uuendamine · Õppekorpuse ja abihoone katuse vahetamine · Kooli territooriumidel olevate kõnniteede ja platside asfalteerimine · 2 klassiruumi sanitaarremont koos põrandakatte materjaliga korruse ja trepikodade sanitaarremont VIII ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 04.06.2001 määrusega nr 23 kinnitatud „Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukava koostamise ja kinnitamise kord” toimub arengukava uuendamiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega samas korras. Arengukava uuendatakse: Seoses haridusalase seadusandluse muudatustega Seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas Seoses haridusasutuse staatuse muutmisega Seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga. Arengukava uuendused esitatakse Viljandi Linnavalitsusele igal aastal hiljemalt 05. juuniks. Lisa 1 Kaare Kooli arengukava SWOT analüüs Tugevad küljed 1. Kooli hea asukoht 2. Stabiilse kvalifitseeritud kaadri olemasolu 3. Tugisüsteemide olemasolu 4. IT kasutamine õppeprotsessis 5. Koolilõpetajate head tulemused riigieksamitel 6. Heal tasemel huvitegevus 7. Kooli väljakujunenud traditsioonid Nõrgad küljed 1. HEV laste õpetamiseks vajaliku õppekirjanduse vähesus 2. Liitklasside olemasolu 3. Aegunud õppekava 4. Arengukava puudumine 2004 aastast 5. Meespedagoogide vähesus 6. Koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi ametikohtade mittevastavus kooli spetsiifikale 7. Eesti keelse õppe- ja ilukirjanduse vähesus Võimalused 1. HEV õpilaste vanemate nõustamine ja koolitamine 2. HEV laste õppimisvõimaluste propageerimine 3. Koolitusvajaduste kaardistamine ja koolituskava realiseerimine 4. Kooli spordibaasi korrastamine ja sportimisvõimaluste laiendamine 5. Koolile sõiduvahendi (mahtuniversaal) ostmine 6. Kooli spordibaaside avatus linna kodanikele 7. Koostöö arendamine teiste HEV laste õppeasutustega Ohud 1. Üldine laste arvu vähenemine 2. Õpilaste arvu ebastabiilsus (õpilaste suunamine) 3. Õpimotivatsiooni langus 4. Ühiskonna negatiivne hoiak HEV laste suhtes 5. Õppekavade ülepaisutatus 6. Riiklike haridusinvesteeringute vähenemine. 7. Probleemsete laste vanemate vähene huvi oma lapse ja kooli vastu.