Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Valuoja Põhikooli arengukava kehtestamine aastateks 2006-2008 — KO, 26, 316

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3’ lõike 3 alusel ning lähtudes Viljandi Linnavolikogu 25.08.2006 määrusega nr 27 kehtestatud Viljandi linna arengukavas aastateks 2005-2010 püstitatud ülesannetest: § 1. Kehtestada Viljandi Valuoja Põhikooli arengukava aastateks 2006-2008 vastavalt lisale. § 2. Koolil jätkata arenguliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimist vastavalt kindlaks määratud ajalisele tegevuskavale ja linnaeelarve rahalistele võimalustele. § 3. Määrus jõustub 3. päeval peale avalikustamist. Abilinnapea linnapea ülesannetes Rein TRIISA Linnasekretär Madis TIMPSON Lisa Viljandi Linnavalitsuse 27. novembri 2006. a määrusele nr 44 VILJANDI VALUOJA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2006-2008 Viljandi 2006 SISUKORD I Sissejuhatus II Hetkeolukord, olulisemad üldandmed · Õpilased · Kooli personal · Valuoja Põhikooli juhtimine · Õpikeskkond · Viljandi Valuoja Põhikooli IKT arengusuunad · Viljandi Valuoja Põhikooli raamatukogu arengusuunad · Õppetöö Valuoja Põhikoolis · Huvitöö Valuoja Põhikoolis · Hoolekogu III Missioon ja arenguprioriteedid IV Eelneva arengukava täitmisest V Tegevuskava kolmeks aastaks VI Investeeringud VII Arengukava uuendamise kord I SISSEJUHATUS Viljandi Valuoja Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Viljandi Valuoja Põhikooli arengukava lähtub Viljandi Valuoja Põhikooli põhimäärusest ja Viljandi linna arengukavast. Viljandi Valuoja Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Viljandi Valuoja Põhikooli eelmine arengukava oli koostatud aastateks 2001-2004. Teadvustame põhihariduse olulist rolli üldhariduses, sest põhiharidus on seadustatud koolikohustusega ning kooli ülesanne on teha õppimine lastele võimetekohaseks ning huvipakkuvaks. Põhikooliastmes on konfliktivõimalused kõige sagedasemad (murdeiga) ning väljalangevus koolist kõige suurem, seega tegelemine selle vanuseastmega esitab kõrgendatud nõudmisi pedagoogide professionaalsusele. Ülal mainitud probleemide lahendamisele aitab olulisel määral kaasa mitmekesine huvitegevus. Sellest tulenevalt peab kool oluliseks kasvatustöö tõhustamise mehhanismiks huvitegevuse ning sportimisvõimaluste parandamist. Käesolev arengukava keskendub kavandataval kolmeaastasel perioodil (2006 – 2008) ennekõike järgmistele võtmevaldkondadele: · Kooli õppe-kasvatustegevus · Kooli huvitegevus · Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine kaasaegse õpikeskkonna tagamiseks · Efektiivselt toimiva kooli sise- ja enesehindamise süsteemi väljaarendamine Viljandi Valuoja Põhikooli arengukava: · on strateegiline dokument, mis näitab eesmärgi ja kooli arengu suuna; · aitab hoida ja arendada süsteemselt kooli tähelepanu õppekasvatustöö võtmevaldkondadel; · toob esile kooli prioriteetsed suunad ning aitab kujundada kooli renomeed; · võimaldab kooli tööd efektiivsemalt planeerida, koostada sihipäraseid lühiajalisi plaane ja jaotada ressursse kooli arengu üldeesmärgi parema saavutamise sihis; · ühine väljatöötamine õpetajaskonnaga ja ühiste eesmärkide poole pürgimine kujundab ühtse pedagoogilise kollektiivi. Kooli töötajate osalemine arengukava koostamisel tagab arengukava olemuse ja eesmärkide mõistmise pedagoogide poolt ning muudab nende pedagoogilise tegevuse enesekindlamaks ja tulemusrikkamaks. Erinevate huvigruppide (õpilased, õpetajad, vanemad, omavalitsused) nägemus kooli rollist ja eesmärkidest piirkonnas ühtlustub. II HETKEOLUKORD, OLULISEMAD ÜLDANDMED Valuoja Põhikool on Viljandi linna vanim kool, mis omab laiaulatuslikku tähtsust linna noorsoo kasvatamisel ja arendamisel. Valuoja Põhikooli eelkäija asutati 1772. aastal, millest alates on kool pakkunud läbi aegade lastele valdavalt põhihariduse tasemel koolitusvõimalusi. Kasvatuslikult väärikas on kooli ajalugu tänu oma tuntud vilistlastele: J. Laidoner, H. Pärnakivi, T. Kask, K. Kama ja P. Kala. Alates 1997. aastast on kooli teeninduspiirkonnaks kogu Viljandi linn. Samuti soovivad paljud linnalähedastes valdades elavad inimesed kasutada võimalust harida oma lapsi Valuoja koolis. Kooli suurus on optimaalne 1) õpilaste arv 10.01.2006 seisuga on 410 õpilast 2) koolis on 33 õpetaja ametikohta 3) koolis on ühe õpetaja kohta keskmiselt 14,3 õpilast 4) ühe õpilaskoha maksumus on 15 909 kr, millest a) riiklikud vahendid on 9935 kr b) linna vahendid (ilma kulutusteta kapitaalremondile) 5974 kr. · Õpilased Hetkel on koolis üle 410 õpilast ja 2006/2007 õppeaastal tegutseb koolis 18 klassikomplekti. Eesti rahvastiku negatiivse iibe tendents on Valuoja koolis hakanud tunda andma alates 2001/2002 õppeaastast, kui esmakordselt hakkas õpilaste arv kahanema (vt joonis1). 2005. a avasime kaks esimest klassi, 1a klassis 20 õpilast ja 1b klassis 19 õpilast. 2006 aasta sügisel avati kaks esimest klassi. · Kooli personal Õppeaastal 2006/2007 töötab koolis 32 pedagoogi. Suuremal osal koolis töötavate õpetajate haridustase vastab kvalifikatsiooninõuetele. 2006. aasta jaanuarist asus kooli tööle kaks üliõpilast: Siim Maaten (füüsikaõpetaja) ja Martin Kütimets (keemiaõpetaja), kes alles omandavad kõrgharidust. Muusikaõpetaja Ilme Stöör peab läbima pedagoogilise koolituse ning läheb ennast täiendama 2006. aasta sügisest. Meespedagooge on koolis 6, naispedagooge 26. Naispedagooge on koolis 82% ja mehi 18% õpetajaskonnast (vt joonis 1).

Joonis 1. Mees- ja naispedagoogide osakaalud Valuoja Põhikoolis. Noori (20-30 aastased) õpetajaid töötab koolis 7 (ehk 22%), 31 –40 aastaseid õpetajaid on 6 (19%), 41 – 50 aastaseid õpetajaid on 11 (34 %), 51 – 60 aastaseid õpetajaid on 6 (19%). Eakaid pedagooge (61-70 aastased) töötab koolis 2 (6%) (vt joonis 2).

Joonis 2. Valuoja Põhikooli pedagoogide jagunemine vanuse põhjal Kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid pedagooge on koolis 2 (6%), noorempedagooge 1 (3%), pedagooge 20 (63%), vanempedagooge 7 (21%) ja pedagoog-metoodikuid 2 (6%) (vt. joonis 3).

Joonis 3. Valuoja Põhikooli pedagoogide jagunemine kvalifikatsiooni järgi Koolis töötab alates 2004. aasta aprillist sotsiaalpedagoog, kelle peamiseks ülesandeks on õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate nõustamine ja konsulteerimine sotsiaalsete, õppetöös osalemise ja käitumisega seotud probleemide osas. Sotsiaalpedagoogi pädevusse kuuluvad veel erinevad sotsiaalsete toimetulekuraskuste ennetamisele suunatud tegevused, sealhulgas sotsiaalsete oskuste õpetamine algklassides (nn Mina-tund 3. klasside õpilaste rühmale), klassiarutelude läbiviimine, tugiõpilasliikumise vedamine ja kutsesobivustestide tegemine. Põhilised probleemvaldkonnad, millega sotsiaalpedagoog tegeleb, on õpilaste omavahelised konfliktid (koolikiusamine), käitumisprobleemid ja koolikohustuse mittetäitmine. Probleemidega tegelemisel toimub tihe koostöö klassijuhatajate, aineõpetajate, politsei ning omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatega. 2003.a sügisest töötavad parandusõppe rühmad õpetaja Urve Mett´i juhendamisel. Personalitöös on viimasel perioodil põhitähelepanu pööratud pedagoogilise kaadri kvalifikatsiooni tõstmisele ning igakülgsele arendamisele ning selle kaudu õpilastele paremate õpitingimuste loomisele. Selleks töötatakse välja korralik koolitusplaan ja motivatsiooni süsteem. Valuoja Põhikooli juhtimine Valuoja Põhikooli juhtimine toimub kindla skeemi alusel. Igal juhtkonna liikmel on oma kindel tööülesannete loetelu ja vastutusala (Joonis 4).

Kooli direktori peamised vastutusalad on järgmised: · kooli üldjuhtimine; · personalitöö: töötajatega töölepingute sõlmimine, nende kvalifikatsiooni tõstmine ja õpetajate atesteerimine ning tunnustamine; · kooli majandustegevuse planeerimine ja üldjuhtimine; · õppevahendite muretsemine; · kooli töökeskkonna loomine ja mikrokliima kujundamine; · kooli eelarve koostamine ja vahendite soetamine; · töö lastevanematega; · kooli õppenõukogu töö korraldamine; · õpetajate ja tehnilise personali töökoormuse kavandamine ja selle jälgimine; · kooli põhikirja järgimine ja sisekorra tagamine; · koostöö kooli hoolekogu ja kohaliku omavalitsusega; · aine- ja juhtimisalane enesetäiendamine; · koostöö haridusorganitega; · kooli raamatukogu töö. Õppealajuhataja vastutusalasse kuuluvad järgmised peamised valdkonnad: · kooli õppe-kasvatustöö konkreetne korraldamine; · õpilaste liikumine; · õpilasraamat; · sisekontrolli organiseerimine; · tunniplaani koostamine ja valikained; · aineolümpiaadid; · ainealane enesetäiendamine; · õppekirjanduse valik ja tellimine. Huvijuhi peamised tegevusvaldkonnad on järgmised: · huviringide tegevuse organiseerimine; · kooli ürituste ettevalmistamine ja korraldamine; · töö sõpruskoolidega; · õpilasomavalitsus; · huvitööalane enesetäiendamine; · maakondlikud konkursid ja võistlused; Majandusjuhataja peamised tegevusvaldkonnad on järgmised: · tagada kooli hoonete, ruumide, inventari, territooriumi korrashoid; · jooksvate majandusküsimuste eest vastutamine (varustamine, remont); · kooli vara eest vastutamine võrdselt direktoriga; · kooli majanduspersonali töö juhtimine; · majanduseelarve planeerimine; · majandusalane enesetäiendamine; · töökaitse, tuleohutuse, ohutustehnika nõuete täitmise tagamine · Õpikeskkond Kool asub 1928. a ja 1966. a ehitatud hoonetes. Koolis on 20 klassiruumi, mis on võimaluste piires ainekabinettideks sisustatud. Nende hulka kuulub ka arvutiklass. Õppetööks kasutatakse puu- ja rauatöö klassi, tütarlaste tööõpetuse ruumi, parandusõppe ning logopeediaklassi. Huvituba asub endise majahoidja eluruumides ja seda kasutatakse vajadusel õpilaste rahunemisklassina ning õppetööks. Normijärgseid õppekohti on klassides keskmiselt 26 – 32, keelteklassides on 15 kohta. Koolil on aula, mida lisaks üritustele kasutatakse ka algklasside sporditundide läbiviimiseks, sest koolil puudub võimla. Kokkuleppel kooli pidajaga kasutatakse vanema kooliastme võimlemistundide läbiviimiseks Viljandi linna spordikeskuse saali. Lühike vahemaa kooli ja spordihoone vahel ning valdavalt paaristundide kasutamine võimaldab seal edukalt tunde läbi viia. Kooli söökla asub vana korpuse keldriruumides. See ei ole parim lahendus, sest ventilatsioonisüsteem ei tööta seal korralikult ning köögi seadmed on vananenud (suur köögikombain, pliit, 60-liitrine katel). Koolil on staadion, mis vajab renoveerimist. Seoses 2005. a uuendatud linna veetrasside töödega on staadioni maapind ebaühtlane ja kogub madalamatesse kohtadesse vett. Korvpalliplats on kruusakattega. Kaasajastamist või väljavahetamist vajavad ronimisvahendid. Kindlasti on vaja juurde muretseda rööbaspuid ja mängimiseks vajalikke atribuute (kiiged jne). Maja taga olev parkimisplats on kruusa- ja killustikukattega, mistõttu on see märjal ajal porine ja kuival ajal tolmav. Eespooltoodule tuginedes on lastel õuealal suhteliselt vähe võimalusi ja ebamugavad tingimused. Kui seal oleks asfaltkate, siis oleks võimalik lastel ka asfaldi peal olevates mängukastides aega veeta. Õue on vajalik ehitada ka õueklass, kus oleksid pingid, lauad ja varjualune, et soodustada kevad- ja sügisperioodil õpilaste väljas õppimist. Uuendamist vajavad kehalise kasvatuse, tööõpetuse, käsitöö ja õppeklassi õppevahendid (õmblusmasinad, pliit jne). Koolil on alates 2005/06 õppeaastast kaks lauatennise ja koroona lauda. Saalipingid osteti 2006. a aprillis. Neid saab kasutada nii aktuste läbiviimisel kui ka vahetundides istumiseks. Koolis on oluline tegeleda õpilaste ja personali turvalisuse ja julgeoleku probleemidega. Vajalik on panna uude korpusesse tuletõrje signalisatsioon ja valgustus. Õpetajatele tuleb teha koolitus tuleohutusest ja evakuatsioonist. Kogu koolile on vaja korraldada evakuatsiooniõppus. Viljandi Valuoja Põhikooli IKT arengusuunad Tehniline varustatus Koolis on üks kaasaegne arvutiklass, kus on 14 töökohta, umbes 31 õpilast ühe arvuti kohta. Seda on selgelt liiga vähe. 2008. aastaks tahaks jõuda tulemuseni, kus on 10 lapse kohta üks arvutikoht. Arvutiga on varustatud poiste tööõpetuse klass, huvijuhi ruum ning kooliraamatukogu. Õpetajate käsutuses on 4 arvutit. Kooli juhtimisega ja haldamisega seotud töötajate käsutuses on kokku 4 arvutit. Kooli arvutid on ühendatud lokaalvõrku ning Internetti. Arvutitel on operatsioonisüsteemiks Linux Fedora Core 4 ja kontori tarkvaraks Open Office. Kolmel arvutil on veel Windows opsüsteem ning Office2000. Vanimad arvutid on muretsetud aastal 2000. Koolis on Interneti püsiühendus ADSL-väikekontor. Andmeside kiirus: internetist allalaadimiskiirus (downstream) – kuni 2 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus (upstream) – kuni 640 kbit/s Õppetöö Arvutiõpetus on eraldi peaainena põhikooli 1.-6. klassini. Vastavalt riiklikule õppekavale on infotehnoloogia õpetamise eesmärk, et õpilane omandaks infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused ja põhikooli lõpetaja pädevused informaatikas. Riiklik õppekava näeb arvutikasutamise oskuste omandamist õppekava läbiva teemana ja ainetevahelise integratsiooni teel, kuid arvutiõpetus eraldi õppeaine on vajalik baasoskuste omandamiseks. Arengusuunad 1. Õpetaja töövahendite ning töökeskkonna ja õpetamise kvaliteedi tõstmine seoses infotehnoloogiavahendite ning interneti laiema kasutuselevõtuga. 2. IKT-vahendite kasutamise integreerimine ainetundidesse ning õpetajate IKT-alaste pädevuse tõstmine läbi koolituste või tugiisikute poolt. 3. Tarkvara uuendamine. 4. Õpetajate tuppa skänner ja värviprinter. 5. Turvaprobleemide teadvustamine ning vastavate meetmete kasutamine. 6. Osalemine IKT-alastes projektides. 7. Kooli arvutipargi kaasajastamine (arvutite iga on keskmiselt 3 aastat). 8. Võimaldada arvutiõpetus eraldi õppeainena 4.-9. klassini ja 1.-2. klassini arvutiring. 9. Raamatukokku ja õpetajate tuppa lisaks olemasolevatele veel 2 arvutit. 10. Internet ja arvutikoht igasse klassiruumi. (Sülearvuteid vähemalt kolme õpetaja kohta üks). 11. Smart-tahvli ostmine. 12. Vähemalt ühe videoprojektori ja veebikaamera muretsemine. 13. Muusika- ja kunstiklassi kaasaegne tehnika. 14. Välja töötada ja juurutada kodulehekülje uuendamine. · Viljandi Valuoja Põhikooli raamatukogu arengusuunad 1. Tehnilise baasi täiustamine: · Videoprojektori muretsemine · Arvuti õpilastele kasutamiseks · Suurema ekraaniga televiisor 2. Videofilmide kogu suurendamine 3. Ilukirjanduse ja teatmeteoste kogu suurendamine 4. Mööbli muretsemine: · Toolide väljavahetamine · Riiulite juurdeostmine · Teatmeteoste nurka lugemislaua ostmine 5. Koostöö tugevdamine linnaraamatukogu lasteosakonnaga 6. Minna üle elektroonilisele kataloogile ja laenutamisele · Õppetöö Valuoja Põhikoolis Valuoja Põhikool on Viljandi maakonna suurim põhikool (05/06 õa 436 õpilast) ja ainuke põhikool Viljandi linnas. See olukord toob koolile suure vastutuse, sest kooli lõpetajad peavad olema konkurentsivõimelised järgmise hariduse omandamise etapil. Koolis õpib lisaks linnalastele linnalähedastest valdadest pärit lapsi ning neid on ligi kolmandik õpilaste arvust. Kooli suurus on optimaalne: siin ei jää märkamata ükski andekas laps ja kiiresti on võimalik leida probleemne õpilane ning teha nendega individuaalset tööd. Kool on aastaid olnud maakonnas toimuvatel aineolümpiaadidel edukas. Paremikus ollakse nii füüsikas kui ka emakeeles, käsitöös, spordis, ajaloo- ja keskkonnaalastes uurimistöödes, geograafias, muusikas. See on ilmselge märge heast akadeemilisest haridusest Valuoja Põhikoolis. Paljud õpilastest jätkavad edukalt ja tulemuslikult õpinguid Viljandi linna gümnaasiumides, kuid on ka neid, kes otsustavad edasi õppida kutseõppeasutustes. Lähtuvalt sellest on koolis olulisel kohal kutsevalikualane töö. Juba kümmekond aastat on kooli pidaja toetusel tehtud kutsesobivus teste, et aidata noortel inimestel selgitada nende eeldusi edasiõppimise vallas. Alates 2004. a aprillist teeb seda tööd kooli sotsiaalpedagoog karjäärinõustamise kaudu. Regulaarselt toimuvad koolis ainenädalad, mille eesmärk on rakendada traditsiooniliste õpetamise meetodite kõrval uusi, kasvatamaks lastes õpimotivatsiooni. Samas on see väljakutseks õpetajatele uute õpimeetodite rakendamiseks edaspidises õppetöös. Õppetöö toimub koolis vastavalt Valuoja kooli õppekavale. Õpiraskustega lastel on võimalik abi saada logopeedilt ja parandusõppe õpetajalt. Valikainetest õpetatakse kirjandiõpetust, meediaõpetust ja Viljandi maakonna geograafiat. Õppetöö nendes ainetes toimub õpetajate koostatud ainekava alusel. 2003/2004 õppeaastal alustati esimest korda lastevanemate koolitamist. Selleks viidi Hasartmängumaksu nõukogu projektirahadest läbi kursus „Efektiivne lapsevanem”. 2006/2007 toimub Viljandi Linnavalitsuse toel projekt „Lastevanemate kool Viljandi Valuoja Põhikoolis“ · Huvitöö Valuoja Põhikoolis Valuoja koolis on suurt rõhku pandud õppekavavälisele tegevusele. Õpilastel on võimalik vaba aega sisustada kooli juures tegutsevates ringides: sõnakunst, koroona, liiklusring, pallimängud õues ja saalis, näitering, meisterdamine, kunstiring, kokkamine, arvutiring, lilleseade, koduuurijad, meedia, ujumine, näitering, ansamblid-solistid, algklasside tantsuring, vene keel, koorid, meedia, matemaatika ning lauatennis. Ringides osalemine on õpilastele tasuta. Paljud eelnimetatud ringidest toimuvad linna poolt finantseeritava projekti “Aknad Valgeks” raames. Hetkel tegutseb ringides ligikaudu 150 õpilast. Arvestades, et linnas tegutseb neli huvialakooli, oleme selle osalusega rahul. Selleks, et oma ringides osalejate arvu suurendada, kutsume me edaspidi külla põnevaid ja kuulsaid inimesi, et läbi eeskujude kasvatada erinevate huvivaldkondade populaarsust. Koolis tegutseb õpilasomavalitsus, mis läbi aegade on koolielus omanud olulist rolli. Positiivseid tulemusi on andnud lastevanemate ja õpilaste ühine tegevus hoolekogu ja õpilasomavalitsuse kohtumistel. Koolil on palju traditsioone, mis aitavad kollektiivi liita ja kujundada. Iga 5 aasta tagant toimuvad vilistlaste kokkutulekud. Kokkutulekul on osalejate arv pidevalt kasvanud ning aktuse korraldamiseks on tulnud üürida teatri- või kultuurimaja saal. Vilistlasüritustel on oluline perekondlik järjepidevus – emad-isad ja nende lapsed kohtuvad ühisel üritusel. Traditsioonilistest üritustest on tähelepanuväärsemad 25 aastat peetud H. Pärnakivi suurjooks, 16. aasta vanune Valuoja missi valimine, Mihklilaat, Viie kooli nupukate turniir, kadri- ja mardikarneval, tarkusepäev, vastlad regivärsside, reesõidu ja köieveoga. Kodu ja kooli vaheliste sidemete mitmekesistamise eesmärgil toimub lastevanematele kord või kaks õppeaastas kontsert ja õpilastööde näitus. Klassiväline töö seondub koolis nii huviringide töö kui ka projektitegevusega. Huviringides on võimalik arendada nii käelist tegevust kui ka suulist eneseväljendust. Mõlemas pannakse suurt rõhku laste loovuse arendamisele. Ringides on võimalik osaleda nii algklasside kui vanema astme õpilastel. Sporditegevuses on põhirõhk pallimängudel. Projektipõhine tegevus majas sai alguse KIK` i (Keskkonna Investeeringute Keskus) poolt rahastatud geograafia-bioloogia ainenädalatest. Hetkel on majas käivitunud kümmekond projekti, millest kaks on kasvanud välja Eesti riigi piirest. Keskkonnateatri projekti partnerid on Soome riigis. Valuoja Põhikooli kui ÖKOKOOLI tegemisi on tunnustatud rahvusvahelisel tasandil rohelise lipuga 2003. aastal. Tunduvalt on laienenud õpetajate ja õpilaste ring, kes sedalaadi ettevõtmistest on huvitatud. Paljude projektidega on läbi tavapärase õpitegevuse haaratud terve kool. 2006. aasta juunis selgub kas Islandi, Iirimaa, Suurbritannia, Soome, Kreeka ja Valuoja Põhikooli Comeniuse ühisprojekti rahastatakse. Sellisel juhul oleme ÖKOKOOLI tegemistele saanud hoopis uue sisu. Juhul kui rahastamist ei toimu, ei jää ükski tegevus, mis projektis plaanitud, tegemata. Siis orienteerime tegevuse ümber Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektipõhiseks. Plaanitud projekti kestvus on kolm aastat ja koosneb järgmistest tegevustest: terve ja sportlik õpilane, meid ümbritsev loodus- ja kultuurikeskkond. Projekti tegevus haarab nii igapäevast õppetööd kui ka tunnivälist tegevust. Toimub õpetajate ja õpilaste vahetus kogemuste saamise eesmärgil. Heal järjel on maakondlike ürituste korraldamine: põhikoolide õigekirjapäev, Viljandi maakonna peastarvutamise meistrivõistlused. Paljud maakonna ainesektsioonid on meie koolis korraldanud erinevaid üritusi: ajaloo, matemaatika ja võõrkeele olümpiaadid. Õpilased võtavad osa erinevatest konkurssidest, mida pakub linn või vabariik. Paljud õpilased on saanud tunnustust vabariigis ja maakonnas. Koolil on sõpruskoolid Vääksy`s Soomes ja Jonsbo`s Rootsis, kellega suheldakse juba kümmekond aastat. · Hoolekogu Koolis on toimiv ja aktiivne hoolekogu, mis käib koos vähemalt 4 korda õppeaasta jooksul. Viimaseks suuremaks ettevõtmiseks korraliste koosolekute kõrval oli tutvumine klassijuhatajate ja nende tööga. Hoolekogu koostöö kooli pedagoogilise kollektiiviga on olnud tulemuslik ja üksteist toetav. 2006/2007 õppeaastal on hoolekogu esimees Tõnu Kaasik ja liikmed Katrin Mändmaa, Aires Põder, Enn Siimer, Monika Kuzmina, Marek Aardevälja, Jüri Sillavee ja Anne Upan. III KOOLI MISSIOON JA ARENGUPRIORITEEDID Missioon: Viljandi Valuoja Põhikool on õpilaste igakülgset võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda haritud ning adekvaatse enesehinnanguga, elukestvale õppele orienteeritud ja elus toimetulevateks inimesteks. Missiooni täitmise hindamise kriteeriumid: · tulemused tasemetööde sooritamisel · lõpetajate õpingute jätkamine gümnaasiumis või kutseõppeasutuses Prioriteedid: · Jätkata õpikeskkonna täiustamist ja riikliku õppekava nõuetega kooskõlla viimist, et tagada kooli jätkusuutlikkus ja kindlustada õpilastele võimalused konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks. · Mitmekesistada huvitegevust ja vaba aja veetmise võimalusi. · Õpetada Viljandi linna ( vajadusel ka linnalähedase piirkonna) lapsi · Leida täiendavaid võimalusi õpilaste tegelemiseks spordiga ja tervislike eluviiside kujundamiseks · Valmistada ette eluga toime tulevaid ja arenemisvõimelisi kodanikke. Ühiskonna liikmetena kujundada õpilastes : · tahet ja oskust end pidevalt täiendada, edasi õppida; · arusaamist vastutusest ja kohustustest; · keskkonna- ja energiasäästlikku mõtteviisi; · oskust näha seost ajaloosündmuste ja tänapäeva vahel; · oskust reaalselt hinnata oma võimeid; · teadmisi ja oskusi võimalustest oma eesmärkide ja unistuste täitumiseks; · taunivat hoiakut meelemürkidesse; · püüdu sportlike eluviiside poole; · soovi arukalt sisustada õppetöövälist aega; · soovi luua tugev pere ja anda endast parim oma järglastele. · jätkata lastevanemate teadlikkuse tõstmiseks mõeldud loenguid, õppepäevi · võimaldada õpetajate ainealast ja metoodilist enesetäiendamist 1. Koolihoone ja ümbruse seisukorra parendamine. * Investeeringute kava on koostatud kooli poolt seatud prioriteetide alusel, mida kooli pidaja vastavalt eelarvelistele võimalustele toetab. · Valve- ja tuletõrjesüsteemi paigaldamine · Õueala ja staadioni väljaehitamine · Põhikorpuse 1. korruse renoveerimine koos trepiga · Klassiruumide valgustuse remont · Põhikorpuse pööningu soojustamine · Akende vahetus · Uue osa koridoride renoveerimine · Soe vesi klassidesse ja WC-desse · Piirdeaia ehitus · Jalgrataste hoidla paigaldus 2. Matemaatikatund alates viiendast klassist tasemerühmadesse 3. Jätkata ülelinnalisi ja ülemaakonnalisi olümpiaadide ja konkursside korraldamist: · 5.- 6. klasside matemaatika olümpiaad · põhikoolide emakeele päev (meie kooli algatatud üritus) · algklasside 5. kooli kohtumine “Nutikad matemaatikud” 4. Koolis on järgitud tervisekaitse eeskirju: 1,7 m2 põrandapinda iga II - IX klassi õpilase kohta klassiruumis ja 2 m2 iga I klassi õpilase kohta. 5. Klassikomplektid on optimaalse suurusega. Sellise suurusega klasside puhul ei lähe ükski talent kaduma ning on võimalik probleeme näha ja lahendada. 6. Traditsiooniliste ürituste jätkuv korraldamine: · Ainenädalate korraldamine (1. – 9. kl.) · Iga-kevadine jooks Hubert Pärnakivi rändkarikatele. · Missivõistlus, mis on ilma vahedeta kestnud 16 aastat. · Iga-aastane laululaste laager · Vastlapäeva tähistamine reesõidu ja ja sportlike üritustega. · Jõulu- ja kevadkontsert lastevanematele koos õpilastööde näitusega. · Direktsiooni vastuvõtt parimatele õpilastele · Mihklipäevalaat algklassidele 7. Kooli raamatukogule inventari, õppe- ja teabekirjanduse soetamine 8. Koolis on õpilastel võimalik saada kvaliteetset parandusõppelist, logopeedilist ja sotsiaalpedagoogilist abi 9. Head tulemused olümpiaadidel, konkurssidel, spordis. IV EELNEVA ARENGUKAVA TÄITMISEST Analüüs on koostatud lähtuvalt 2001-2004 arengukava struktuurile A. Õppetööga seonduvates valdkondades · Kooli õppekava arendusega seonduvad probleemid on läbi arutatud ja viidud seadusega vastavusse. · Karjäärinõustamine on viidud kooli pädevusse seoses 1/2 sotsiaaltöötaja koha sisseviimisele koolis · Klassidevahelisi õpperühmi reaalainetes ei ole suudetud sisse viia, põhjuseks matemaatikaõpetajate vähesus · Võimalused huvitegevuseks on oluliselt mitmekesistunud · Kooli pidaja on jätkuvalt võimaldanud suunata kasvatusraskustega õpilasi eriklassi · Keskkonna õpetuse vallas on kool olnud edukas rahvusvahelisel tasandil, tunnustuseks on Ökokooli roheline lipp B. Kasvatuslike eesmärkide osas · Kasvas sotsiaalsete probleemidega õpilaste arv, kooli pidaja võimaldas probleemide kiiremaks lahendamiseks sotsiaaltöötaja ametikoha. · Ehitati välja korvpalliväljak, millega loodetakse vähendada õpilaste tervist kahjustavate tegevuste osa (nt. suitsetamine) · Vaadati läbi koolikohustuse täitmist kindlustavad meetmed. Osal juhtudest viis koolisisene probleemiga tegelemine eesmärgile, rohkem tähelepanu tuleb pöörata peredele, kus peresuhted ei toimi. · Kooli ruumidest lahkus supiköök. See oli positiivne lahendus kõikidele osapooltele. · Paikkonna tähtsustamine viiakse läbi maakonna geograafia õpetamisega vanemas kooliastmes. · Eetilise kasvatuse tõhustamine läbi igapäevase õpetuse ja algklassides läbiviidava usundiõpetuse kaudu. C. Majandusvaldkonnas 1. Lõpetati köögibloki viimine vastavusse euronõuetega 2. Koolimaja vana osa on väljast remonditud 3. Tuletõrjealase ohutuse tagamiseks on paigaldatud tuletõrjesignalisatsioon 4. Lõpule on viidud maja vana osa teise korruse koridori kapitaalremont 5. Uue maja esimesel korrusel vahetati põranda talad 6. IKT uuendamine on toimunud mitmete projektide ja kooli pidaja rahadest 7. Õppetöö ilmestamiseks ja mitmekesistamiseks on kooli ostetud 3 televiisorit ja videomakki, grafoprojektoreid, videokaamera, fotoaparaat. 8. Kooli piirdeaed on rahade puudumisel korrastamata V TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS Arengukava valdkond/tegevused 2006 2007 2008 Vastutaja I Strateegiline juhtimine Arengukava uuendamine x x x Direktor, õppeala-juhataja, õpetajad Kooli üldtööplaani koostamine x x x Direktor, huvijuht, õppeala-juhataja Sisehindamise alane koolitus direktorile ning tema asetäitjale õppe- ja kasvatustöö alal x x Direktor, õppeala-juhataja Kooli sisehindamise süsteemi arendamine x x x Õppeala-juhataja II Personali juhtimine ja koostöö Täiendkoolituse prioriteetide kujundamine ja plaanide koostamine x x x Direktor, õppeala-juhataja Personalipoliitika täiustamine x x x Direktor, maj.juh., õppealajuh. Sisekorraeeskirjade uuendamine x x Direktor, õppealajuhataja, kooli kollektiiv Tuleohutusalase koolituse läbiviimine õpetajatele x Direktor, majandus-juhataja Arenguvestlused koolitöötajatega x x Direktor, õppealajuhataja Tõhustada õpilaste, õpetajate ja muu personali töö stimuleerimist x x x Direktor Hoolekogu tööplaani koostamine, hoolekogu töö x x x Hoolekogu esimees Kooli juubeli puhul trükise koostamine ja väljaandmine x x Direktor, õppealajuha-taja, huvijuht Kooli juubeli puhul kooli video tegemine x x Direktor, õppealajuhataja, huvijuht Valuoja kooli juubeliüritus x Direktor, huvialajuht Kooli veebilehekülje haldamine ja edasiarendamine x x x Arvutiõpe-taja, direktor, õppealajuhataja Sõprussidemete arendamine ning jätkamine Jonsbo kooliga Rootsist ja Vääksy kooliga Soomest x x x Direktor, inglise keele õpetajad ja vene keele õpetaja III Õpikeskkonna kujundamine Turvaprobleemide teadvustamine ja meetmete rakendamine x x x Direktor, majandus-juhataja Õpilaste ja lastevanemate rahulolu küsitlused x x x Õppeala-juhataja Õpilaste tuleohutusalane instrueerimine ja evakueerimise harjutamine x x x Direktor, maj.juh., klassijuhatajad Tugiõpilasliikumine x x x Sotsiaal-pedagoog Arvutiõpetuse ja arvutiprogrammide järk-järguline rakendamine õppetöös x x Direktor, õppeala-juhataja, arvuti-õpetaja Soovitusliku kirjanduse fondi täiendamine x x x Direktor, raamatu-koguhoidja IV Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kutsesuunitluse alase töö süstematiseerimine x x Direktor, sotsiaal-pedagoog Töökavade koostamisel lähtutakse õpilaste eripärast, kajastatakse ainevahelisi seoseid x x Õppeala-juhataja Ekskursioonide, matkade ja õppekäikude läbiviimise korra täiustamine x Direktor, huvijuht V Õpilaste toetamine Koolitus õpetajatele teemal Haridusliku erivajadusega õpilased x x Õppealajuhataja Vähendada põhikoolist õpilaste väljalangevust x x x Direktor Õpilased tulevad toime konkurentsi- ja õpiühiskonnas x x x Direktor VI INVESTEERINGUD * Investeeringute kava on koostatud kooli poolt seatud prioriteetide alusel, mida kooli pidaja vastavalt eelarvelistele võimalustele toetab. · Klassiruumide valgustuse remont · Klassiruumide mööbli ostmine · Info-ja kommunikatsioonivahendite ostmine (arvutid, printerid) · Aula ja koridori pinkide ostmine · Klassitahvlite ostmine · Rulookardinate ostmine · Grafoprojektorite ostmine · Videoprojektorite ostmine · Õppeklassi pliidi ostmine · Kooli ansambli pillide ostmine · Pianiino ostmine · Valve- ja tuletõrjesüsteemi paigaldamine · Õueala ja staadioni väljaehitamine · Põhikorpuse 1. korruse renoveerimine koos trepiga · Klassiruumide valgustuse remont · Põhikorpuse pööningu soojustamine · Akende vahetus · Ühe hoonetiiva koridoride renoveerimine · Soe vesi klassidesse ja WC-desse · Piirdeaia ehitus · Jalgrataste hoidla paigaldamine · Väliklassi loomine IV ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Kooli kollektiiv arutab töökoosoleku vormis läbi ja teeb arengukavasse ettepanekud 01. maiks. Hoolekogu lisab omapoolsed ettepanekud. Ühtlustatud ettepanekutega tutvub kooli kollektiiv, hoolekogu ja õpilasomavalitsus (neid puudutavate probleemidega). Muudatused arengukavas kinnitab hoolekogu. Arengukava muudatuse ettepanekud esitatakse Viljandi Linnavalitsusele hiljemalt 05. juuniks. Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 04.06.2001 määrusega nr 23 kinnitatud „Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise kord” toimub arengukava muutmiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega samas korras. Arengukava uuendatakse: · Seoses haridusalase seadusandluse muudatustega · Seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas · Seoses kooli staatuse muutmisega · Seoses kooli õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga