Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi arengukava kehtestamine aastateks 2006-2008 — KO, 26, 314

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3’ lõike 3 alusel ning lähtudes Viljandi Linnavolikogu 25.08.2006 määrusega nr 27 kehtestatud Viljandi linna arengukavas aastateks 2005.2010 püstitatud ülesannetest: § 1. Kehtestada Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi arengukava aastateks 2006-2008 vastavalt lisale. § 2. Koolil jätkata arenguliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimist vastavalt kindlaks määratud ajalisele tegevuskavale ja linnaeelarve rahalistele võimalustele. § 3. Määrus jõustub 3. päeval peale avalikustamist. Abilinnapea linnapea ülesannetes Rein TRIISA Linnasekretär Madis TIMPSON Lisa Viljandi Linnavalitsuse 27. novembri 2006. a määrusele nr 43 VILJANDI PAALALINNA GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2006-2008 VILJANDI 2006 I SISSEJUHATUS Viljandi Paalalinna Gümnaasium on asutatud 1965. aastal. Kool on kandnud erinevaid nimesid: 1965-1973 - Viljandi Internaatkool 1973-1995 - Viljandi 5. Keskkool 1995- - Viljandi Paalalinna Gümnaasium 2005. a tähistas kool oma 40. sünnipäeva rohkete üritustega (kontsert Ugala teatris, spordivõistlused, vastuvõtt praegustele ja endistele õpetajatele, vilistlaste kokkutulek), avas kooli muuseumitoa, ilmus kooli ajalooraamat ja valmis koolielufilm. Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi (VPG) arengukava on dokument, mis määrab kooli arengu põhisuunad ja tegevuskava kolmeks aastaks. Arengukava lähtub: · Viljandi linna arengukavast; · kooli põhimäärusest ja eesmärkidest; · eelmise arengukava täitmise analüüsist. Eelmise arengukavaga oli prioriteetideks seatud õppimise ja õpetamise kvaliteet, õpikeskkonna parandamine, koolikultuuri tõstmine ja omanäolisuse arendamine. Kavandataval arenguperioodil pöörame erilist tähelepanu: · kasvatustööle; · õpimotivatsiooni kujundamisele; · erinevate võimetega laste igakülgsele arendamisele; · e-kooli rakendamisele ; · tagasisidele ja uuringutele. MISSIOON On vaja palju teada ja osata, et olla edukas. VPG töötab selle nimel, et meie kooli lõpetajad saaksid head teadmised, oskuse toime tulla igasugustes olukordades, õiged elupõhimõtted ja väärtushinnangud ning soovi pidevaks enesetäiendamiseks. II HETKEOLUKORD Muutused ühiskonnas on tuntavad ja mõjutavad eluliselt koolielu. Lapsevanem on muutunud aktiivsemaks, kriitilisemaks, ei lepi enam passiivse osaleja rolliga koolielus. Õpilaste väärtushinnangud on muutunud. Õpilase ja õpetajavaheline austus ja respekt peaksid olema mõlemapoolsed. Õpetaja roll on muutunud: lisaks ainealastele teadmistele vajab ta teadmisi hariduse arengusuundadest, sotsioloogiast jpm, oskust organiseerida koostööd ja oma tegevust objektiivselt hinnata. Õpetaja on õppija. Kooli arendamisel on oluline teada, millised on õpilaste ja lastevanemate soovid, samuti ühiskonna vajadus ning kujundada ühtne nägemus olukorrast ja leida võimalikud parimad arenguteed. 1. Õpi-ja töökeskkond Kooli maa-ala on 34500 m2 . Kool asub kahes ühendatud hoones. Õpperuumidena on kasutusel 53 klassiruumi, üldpindalaga 2636 m2 . Õppijate ja töötajate kasutuses on 2 raamatukogu-lugemissaali, 2 spordisaali, söökla, 2 puhvetit, hambaravi ja arstikabinet. Koolis töötab 2 psühholoogi, 2 logopeedi, 2005/2006 õa sotsiaalpedagoog. Arengukava möödunud perioodil on koolihoones läbi viidud remonttöid: · klassiruumide renoveerimine: ruumid 101, 102, 103, 104, 302, 304, 305; algklasside maja klassiruumide remont koos põrandate renoveerimisega: 211, 216, 310, 311, 322; 415; · põrandate renoveerimine 106, 107, 206, 207, 301, 303, 306, 307; · keemia-ja füüsikaklassi renoveerimine koos uue sisustusega; · arvutiklassi (201) renoveerimine koos arvutite uuendamisega; · peasissekäigu trepi renoveerimise I etapp; · ühenduskoridori remont; · võimla ja kehalise kasvatuse õpetajate ruumide renoveerimine, koos akende vahetamisega; · ühtse koolikella ja raadiosüsteemi ehitamine; · sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja raamatupidaja tööruumide renoveerimine; · valvesignalisatsioon on välja ehitatud 6 ruumis; · renoveeritud on üks trepikoda; · renoveeritud on köögibloki põrandad ja kanalisatsioon; · mööbel on vahetatud: füüsika-, keemia-, ja arvutiklassis, klassides 202, 303, 305, 105, uued toolid 005; jalanõukapid arvutiklassidele; koridoride istepingid; · tahvlid on vahetatud klassides 101, 102, 106, 107, 205, 207, 302, 305, 307, algklasside majas 313, 422, 401, 403; · soetatud on õppetööks vajalikud CD-ga magnetofonid: õp-d Tamsar, Pärn, Saar, Velbaum, Taimsoo; muusikakeskus ja plaadimängija – õp Soolo; videokaamera, videomagnetofon ja teler - õp Lepla; grafoprojektor, video, teler – aula; CD-deck – huviharidusjuhid; karaokekeskus – algklassid; teler ja video – õp Elias; videoprojektor – õp Reitel; võimendi – õp Ristisaar. 2. Õpilased VPG-s õpivad õpilased 1.-12. klassini. Õpilaste arv on aasta-aastalt vähenenud peamiselt 1. klassi tulevate laste arvelt (sündivuse vähenemine). 2001/2002 oli koolis 1120 õpilast ja 42 klassikomplekti. 2006/2007 õa on koolis 847 õpilast ja 37 klassikomplekti. Õpilaste arv väheneb ilmselt edaspidigi. Positiivne on, et HTM määrusega on klassi täituvusnorm algklassides 24 õpilast. See aitab kaasa tulemuslikumale õppe-kasvatustööle, rahulikumale õpimiljööle. Prognoos (v.a tasandusklassid) 1.kl 2.kl 3.kl 4.kl 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl 10.kl 11.kl 12.kl 2006/07 49 56 44 57 54 59 67 81 83 87 78 53 2007/08 48-60 49 56 44 57 54 59 67 81 83 87 78 Gümnaasiumiosa õpilaste arv on olnud stabiilne. Kolme paralleelklassi vastuvõtmisega tekib 10. klassist väljalangevuse probleem. Tavaklassi vastu võetud õpilastest paljudel puudub õppimisharjumus, mis on põhiliseks väljalangevuse põhjuseks, mõnikord ka vähesed võimed. Kui valime selle tee, et võtame vastu vaid kaks gümnaasiumiklassi, väheneb meie gümnaasiumiõpilaste osakaal. 2006. aastal korraldasime 10. klassi vastuvõtu testide alusel. Väljastpoolt Viljandi linna õpib 207 ja väljastpoolt maakonda 11 õpilast, so 26% kooli õpilastest. Gümnaasiumi on tulnud õpilasi väljastpoolt Viljandi maakonda, et õppida saksa keelt või tegelda muusikaga. Õpilased, kes vajavad abi õppetöös või seoses isiklike probleemidega, saavad abi lisaks klassijuhatajale psühholoogilt, logopeedilt või sotsiaalpedagoogilt. Diferentseeritud õpet kasutatakse matemaatikas (alates 7. kl toimub õppetöö tasemerühmades), 5. klassis on emakeele õpetuses 1 tund rühmades. 5. ja 6. klassis on võimaldatud eesti keelele ja matemaatikale 1 õpiabitund neile, kellel tekib raskusi aine omandamisel, õpetajatel on konsultatsioonitunnid. Diferentseeritud õpet tuleb rakendama hakata võõrkeele õpetuses (moodustada rühmad vastavalt võimekusele). Süsteemse tähelepanuta on jäänud andekad õpilased. Vaatamata rakendatud abinõudele, on probleemiks õppetöö jõukohasuse tagamine kõigile õpilastele, õpimotivatsiooni säilitamine ja edasijõudmise tagamine. 3. Õpetajad Koolis on professionaalne ja kutsealaselt pädev pedagoogiline kollektiiv, kes suudab luua tingimused kõikide õpilaste igakülgseks arenguks. 2007/2007 õa töötab koolis 73 pedagoogi, s.h meesõpetajaid kaheksa. Kuus õpetajat töötavad osalise koormusega s.t põhitöökoht on mujal. Õpetajate vanuseline koosseis: 20 – 30 a - 4 5,5 % 31 – 40 a - 14 19,2 % 41 – 50 a - 23 31,5 % 51 – 60 a - 24 32,9 % üle 60 a - 8 ~ 11 % Haridustaseme järgi jaotuvad õpetajad: kõrgharidusega - 67 rakenduskõrgharidus - 1 kesk-eriharidus - 1 keskharidus - 1 Koolis töötavad: 2 logopeedi (vanempedagoogi ametijärguga) 2 psühholoogi 1 sotsiaalpedagoog (bakalaureuseõpe) Ühel õpetajal on magistrikraad. Edasi õpib 5 õpetajat: 3 bakalaureuseõppes, 2 magistriõppes. Inglise keele lisaeriala omandavad R. Taimsoo ja M. Kangro. Õpetajate ametijärgud: 70 õpetajast on metoodikud - 7 vanemõpetajad - 20 õpetajad - 45 ametijärguta õpetaja - 1 Koolis on 2001 – 2005 lahkunud erinevatel põhjustel 22, asemele tulnud 15 õpetajat. Vaja on füüsikaõpetajat ja inglise keele õpetajat. 10 A ja C klassidel pole füüsikatunde, inglise keele õpetajate koormus on liialt suur. Eelmise arengukavaga oli plaanis luua arendusjuhi koht, kuid see on mitmete asjaolude tõttu täitmata. 4. Kooli juhtimine Direktor töötab teist aastat koolijuhina, omandab kvalifikatsiooni. Esmaspäeviti toimub juhtkonna nõupidamine, kus tehakse kokkuvõte eelmisest nädalast ning arutatakse läbi eelolev nädal. Klassipäevikute ja õpilasraamatute pidamist ja täitmist kontrollitakse regulaarselt. Õppekava vastab nõuetele, koostatud on ainekavad ning valikainete kavad. Õpetajate töökavad vaadatakse üle vastavalt vajadusele (vähemalt õppeaasta algul). Info liikumine: koolisisene info edastatakse õpetajale suuliselt infovahetunnis (teisipäeviti), samuti paberkandjal ja elektrooniliselt. Kiire info edastatakse infostendil. Juhtkonna ja õpetajate infot vahendab õpilastele klassijuhataja. Lapsevanematele edastatakse vajalik info kooli kodulehekülje, 1 kord kuus ilmuva infolehe ja õpilaspäeviku kaudu. 1 A, B ja C, 2 A, 6 A ja B katsetavad e-kooli. Tulemustest tehakse kokkuvõte kevadel ning siis võetakse vastu ka otsus edaspidiseks. Olulisemad koolielu puudutavad küsimused arutatakse läbi metoodikanõukogus. Kooli hoolekogu on kursis kooli tegevuse ja arengusuundadega, on teinud ettepanekuid õppe-ja kasvatustöö küsimustes. Hoolekogus arutatust tuleb informeerida ka kooli personali. 5. Õppe-kasvatustöö VPG on saksa keele ja muusika süvaõppega (1.-9. kl) kool. Ainuke maakonnas. Paraku on saksa keele populaarsus kahanenud. Muusika süvaõpe kujundab kooli näo. Gümnaasiumiosas annavad tooni saksa keele süvaõpe, ajakirjanduse ja reaalsuund. DSD II on sooritanud 26 õpilast. Kuna juhtivaks võõrkeeleks on kujunenud inglise keel, ootaksime selles paremat taset. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, omab Euroopa keelte ja kultuuride tundmine järjest enam praktilist väärtust. Välja on töötatud (või täiustatud) ja rakendatud: · õpilaste kodukorra reeglid ja mõjutussüsteem; · õpilaste tunnustamise kord; · lastevanemate tunnustamise kord; · sisehindamise kord; · täiendkoolituse kava; · tugisüsteemide rakendamine. Toimivad: · õpilaste arenguvestlused koos lastevanematega, millele eelnesid vastavad koolitused; Klassijuhatajate töö tähtsustamiseks on klassijuhataja töö tasustamine viidud sõltuvusse õpilaste arvust klassis ja arenguvestluste eest lisatasu ´a 20.- krooni õpilase kohta. · töövestlused õpetajatega (eneseanalüüs, hinnang õppekava täitmisele); · 1 kord kuus valmib infoleht lastevanematele. Edaspidi on vaja täpsustada: · ametijuhendid; · vanempedagoogide ja pedagoog-metoodikute ülesanded kooli arendamises; · õpetajate tunnustamise kord. Õppetöö tulemuslikkuse hindamisel on olulisteks näitajateks tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemused, samuti klassikursuse kordajate, koolist väljalangejate arv, tulemused olümpiaadidel ja konkurssidel, põhikooli ja gümnaasiumilõpetajate edasiõppimine. Üldiselt võib tulemustega rahule jääda. Kui tahame, et meid arvestataks kui edukat gümnaasiumi, tuleb eesmärgiks seada, et riigieksamitulemused kõigis ainetes oleksid paremad Viljandi keskmisest. Oluline on ka osapoolte (õpilased, lapsevanemad, kohalik omavalitsus, personal) rahulolu kooli tegevusega, samuti vilistlaste käekäik. Rahuloluküsitlusi (õpilastelt, õpetajatelt, lastevanematelt) tuleks läbi viia 1 kord aastas, et anda hinnang arengukava täitmisele ja kavandada arenguplaane. Lastevanemate Gordoni koolis osaleb 12 vanemat. Osavõtt ja huvi võiks olla suurem. Lisaks traditsioonilistele õppesuundadele põhikoolis (muusika, saksa keele süvaõpe, tavaõpe) alustati 2005/2006.õa inglise keele süvaõppega. Gümnaasiumis on humanitaar-, reaal- ja üldsuund. Saksa keele süvaõpe, mis jõudis gümnaasiumi 2000/2001.õa on end igati õigustanud: DSD II on sooritanud 26 õpilast, väga häid tulemusi on saavutatud nii vabariiklikel kui rahvusvahelisel tasandil. Kätte on saadud ametlik õigus DSD ettevalmistamiseks. Probleemiks on saksa keelt õppida soovijate vähesus. Trendikas on õppida inglise keelt ja enamus vanemaid läheb sellega kaasa. Õppetöö tulemuslikkusele aitavad kaasa tunniväline tegevus ja koostöö sõpruskoolidega. Suurem osa õpetaja tunnivälisest ajast kulub ebaedukate õpilaste järeleaitamisele ja järeltööde läbiviimisele, mis ei ole tegelikult normaalne. Väga paljudel õpilastel puudub kohuse-ja vastutustunne ning igasugune harjumus tööd teha. III ARENGUPOTENTSIAAL Kooli peamisteks tugevateks külgedeks on: · üldine hea mikrokliima ja suhted; · muusika süvaõpe ja muusikaüritused; · saksa keele süvaõpe ja DSD sooritamine; · õpilaste tunniväline tegevusvabadus; · kõikide ainete võrdne väärtustamine ja heal tasemel õpetamine; · väljakujunenud sümboolika ja traditsioonid; · õpetajate huvi enesetäiendamise vastu; · tugev professionaalne kaader. IV VÕIMALIKUD ARENGUSTRATEEGIAD · eneseusk – oleme võimelised olema parimad; · enesedistsipliin – nõudlikkus iseenda ja teiste suhtes, tähtaegadest kinnipidamine; · tihedam koostöö õpetajate vahel; · õpilastes vastutustunde kasvatamine; · õpilaste motivatsiooni tõstmine (tunnustamine, võimetekohane õpe õigeaegselt); · gümnaasiumiosa komplekteerimine a) 2 paralleeli – parem tulemus, kuid vähem tööd ja gümnaasiumiõpilaste väiksem osakaal; b) 3 paralleeli – suurem väljalangevus, nõrgem tase, kuid gümnaasiumiosa suurem osakaal; · rangem kontroll puudumiste üle; · materiaalsete olude parandamine (aknad, klassiruumid, tööõpetuse ruumid); · enese ja oma töö väärtustamine; · e-kooli rakendamine – lapsevanemad saavad regulaarselt infot lapse õpitulemustest, puudumistest; · kutsesuunitluse sisseviimine; · kõigi klasside ja õpetajate tööruumide varustamine infosüsteemi vahenditega; · lastevanemate jätkuv koolitamine. Kooli arendamisel on vaja arvestada järgmist: · muutused ühiskonnas; · Eesti hariduspoliitika; · demograafiline situatsioon; · kooli pedagoogilise kaadri muutumine (vanus, kompetentsus, valmidus muutusteks, soov õppida); · lastevanemate valmidus koostööks; · meeskonnavaim = koolikultuur; · kooli traditsioonid (s.t oma kooli tunne); · valikuvabaduse ja vastutuse tasakaal õppetöö korralduses; · juhtimissüsteemi paindlikkus; · tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. V VISIOON · VPG on kool, kus on loodud tingimused heatasemelise ja võimetekohase hariduse omandamiseks ning võimalused õigete väärtushinnangute arenguks, et elus toime tulla. · VPG-s on kvalifikatsiooninõuetele vastav ennast pidevalt arendav ped kaader. · Koolis on mõistvad ja üksteist toetavad õpetajad, kes arvestavad õpilastega kui koostööpartneritega. · Õpetajatele on loodud head võimalused enesetäiendamiseks. · Koolis on turvaline töö-ja õpikeskkond, hea mikrokliima nii õpilaste kui õpetajate vahel. · Koolil on välja töötatud oma ainekavad, kus on määratletud õppesisu, nõutavad teadmised ja oskused ning nende hindamise kriteeriumid. · Kool on varustatud õppekava täitmiseks vajalike õppevahenditega. · Kooli raamatukogu on varustatud õppekava täitmiseks vajaliku kirjandusega. · Kõigis õpperuumides on korralik tahvel ja kaasaja nõuetele vastav valgustus. · Kooli üldkasutatavad ruumid on renoveeritud ja esteetiliselt kujundatud. · Koolis töötab projektijuht. · Arvutiklass on varustatud kaasaegsete arvutite ning projektoriga. · Kooli kõigil õpetajatel on kvalifikatsiooninõuetele vastav ettevalmistus. · Õpetajad kasutavad regulaarselt IT võimalusi õppetöös. · Rakendunud on e-kool, mis parandab kontrolli õpilaste õppedistsipliini ja õpiedukuse üle ning tõhustab koostööd kodudega. · Rakendunud on õpiabisüsteemid (õpilaste nõustamine, IÕK, jm tugisüsteemid). · Riigieksami tulemused on üle Viljandimaa keskmise. VI PRIORITEETSED KOOLIARENDUSE VALDKONNAD 1. Personali juhtimine ja koostöö Eesmärk: Püstitatud eesmärkide saavutamine. Ülesanded: · Kindlustada kool vajaliku kaadriga : kaadri analüüs, vajadused. · Tagada õpetaja õiguste kaitse tänases muutuvas maailmas. · Töötada välja ja toetada andekate õpilaste arendamise süsteem. · Kaasajastada ametijuhendid (direktori asetäitja, klassijuhataja, aineõpetaja jt). · Täiendõppe väljaselgitamine, planeerimine ja koolituse korraldamine. · Korraldada regulaarselt rahuloluuuringuid ja töövestlusi. · Hea mikrokliima ja suhete hoidmine. 2. Kooli omanäolisus Eesmärk: Populaarseks omanäolisuse kaudu. Ülesanded: · Arendada edasi muusika ja saksa keele süvaõpet. · Toetada reaalsuuna arengut. · Hoida head mikrokliimat nii õpetajate kui õpilaste-õpetajate vahel. · Tegusa õpilasesinduse toel jätkata õpilasürituste korraldamist ja toetada õpilaste initsiatiivi. · Avastada omanäolised, huvitavad, isikupärased õpilased ja leida neile rakendust. · Jätkata õpilaskonverentside ja koolisiseste konkursside korraldamist. · Luua mõnus ja ajakohane töökeskkond nii õpilastele kui õpetajatele. 3. Õppimise ja õpetamise kvaliteedi tagamine Eesmärk: Õpiprotsesse kavandab ja juhib õpetaja, kes on eestvedaja kooli missiooni elluviimisel. Ülesanded: · Aine-ja töökavad täpsustada igal aastal lähtuvalt õpetatavast klassist ning kooskõlas kooli arengueesmärkidega. · Kasutada uusi sobilikke õpetamismeetodeid parema tulemuse saavutamiseks. · Hoida õpilaste õpimotivatsiooni, julgustada õpitulemusi saavutama. · Kujundada õpilastes süsteemset eneseanalüüsi ja hindamist. · Arendada õpilasi ainealase tunnivälise tegevuse kaudu. · Diferentseerida ja individualiseerida õppetööd vastavalt vajadusele. · Kasutada õppetundi efektiivselt: nõuda õpilastelt rangemalt töödistsipliini täitmist. · Võtta tagasisidet õpilastelt, lastevanematelt, kolleegidelt oma tegevuse kohta. · Sihipärane töö klassiga: - prioriteediks kasvatustöö koostöös lapsevanemaga; - koostöö tugisüsteemidega; - arenguvestlus õpilasega vähemalt 1 kord õppeaastas. · Õpetajad osalevad regulaarselt täienduskoolituses. · Arendada koostööd teiste koolidega. 4. Õpi-ja töökeskkonna parandamine Eesmärk: Hoone ja ruumide vastavus tervisekaitse ja hügieeni nõuetele ning õppe-ja kasvatustegevuse vajadustele. *Investeeringute kava on koostatud vastavalt kooli poolt seatud prioriteetidele, mida kooli pidaja vastavalt eelarvelistele võimalustele toetab. Ülesanded: · Luua õpetajatele piisav arv internetiühendusega arvutitöökohti, et tagada e-kooli kasutuselevõtt. · Lepingu lõppedes vahetada välja arvutiklass ja rajada arvutiklass ka algklasside majas. · Kooli maa-ala kujundusprojekti tellimine ja selle järkjärguline elluviimine. · Kaasaja nõuetele vastava kooli staadioni ja algklasside spordiväljaku tarbeks projekti tellimine ja selle järkjärguline elluviimine. · Taotleda investeeringuid kooli maa-ala nõuetekohaseks valgustamiseks. · Lõpetada peasissekäigu trepi renoveerimine. · Igal aastal renoveerida vähemalt 4 klassiruumi. · Renoveerida ja sisustada kaasaja nõuetele vastavalt poiste ja tütarlaste tööõpetuse kabinetid. · Teostada aula sanitaarremont ja renoveerida kõrvalsaal. · Renoveerida lavavalgustus. · Renoveerida tualettruumid. · Igal aastal renoveerida ühe korruse koridor koos trepikojaga. · Taotleda investeeringuid kooli köögibloki renoveerimiseks ja kaasaja nõuetele vastava sisustuse hankimiseks. · Taotleda investeeringud kõikidesse klassidesse vee-ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks ja kraanikausside paigaldamiseks. · Taotleda investeeringud ruumide valgustamiseks. El. paigalduse renoveerimine tütarlaste tööõpetuse kabinetis, õppeköögis, lugemisaalis, algklasside võimlas, algklasside maja ruumides 202, 203 ja kõikides üldkasutatavates ruumides. · Renoveerida poiste duširuum. · Renoveerida kooli kohvik ja sisustada uue mööbliga. · Igal aastal vahetada vähemalt kahes klassiruumis mööbel. · Igal aastal vahetada vähemalt kahes klassiruumis tahvel. · Hankida korruste kaupa kõikidesse klassiruumidesse ühesugused kardinad. · Aulas vahetada kardinad, lava eesriie. Hankida kaasaegne kardinate ja lavaeesriide liigutamise süsteem. · Koristajate töö kergendamiseks hankida igale koristajale koristuskäru. · Renoveerida mitmeotstarbeliseks algklasside maja võimla. · Renoveerida väliskanalisatsioon. VII TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2006-2008 Tegevusvaldkond Personali juhtimine ja koostöö Visioon Viljandi Paalalinna Gümnaasium on kool, kus on põhikooli-ja gümnaasiumiklassid (1.-12. klass). VPG-s on kvalifikatsiooninõuetele vastav ennast pidevalt arendav ja koostöövõimeline pedagoogiline kaader Koolis on loodud hea mikrokliima. Peamised eesmärgid Kindlustada kool kaadriga: teha kaadri analüüs, selgitada vajadused. Kaasajastada ametijuhendid. Täiendõppe väljaselgitamine, planeerimine ja koolituse Korraldamine. Hea mikrokliima ja suhete hoidmine. Tegevused 2006 I pa 2006 IIpa 2007 I pa 2007 IIpa 2008 I pa 2008 IIpa Teostaja Teha kaadri analüüs, selgitada vajadused Direktor Leida sobiv kaader ( kuulutused, kontakt kõrgkoolidega) Direktor Kaasajastada ametijuhendid Juhtkond Koostada täiendõppe ja koolitusplaan Õppeala-juha­taja Rahuloluuuringu läbiviimine Juhtkond Töövestluste läbiviimine Juhtkond Tegevusvaldkond Kooli omanäolisus Visioon Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis on muusika- ja keeleõppe süvaklassid. Reaalsuuna tulemused on maakonna keskmisest kõrgemal arengutasemel. Suhted õpilaste ja õpetajate vahel sõbralikud ja koostööd soosivad. Hästi töötav õpilasesindus. Toimuvad õpilaskonverentsid ja konkursid. Loodud on õpilastele ja õpetajatele kaasaegne ja mugav töökeskkond. Peamised eesmärgid Säilitada saksa keele süvaklassid ja alustada inglise keele süvaõppega. Arendada reaalsuunda. Soodustada ja innustada õpilasesinduse tegevust ning laiendada õpilasüritustesse kaasatud õpilaste hulka Avastada omanäolised, huvitavad, isikupärased õpilased ja leida neile rakendust. Jätkata õpilaskonverentside ja koolisiseste konkursside korraldamist. Luua mõnus ja ajakohane töökeskkond nii õpilastele kui õpetajatele. Tegevused 2006 I pa 2006 IIpa 2007 I pa 2007 IIpa 2008 I pa 2008 IIpa Teostaja Saksa keelt populariseerivate ürituste ja õppereiside läbiviimine Direktor Saksa keele õpetajad Saksa keele II astme keelediplomi eksami ettevalmistus ja sooritamine Õppeala-juhataja Saksa keele õpetajad Inglise keele süvaõppe klassi avamine ja õppematerjalidega varustamine Juhtkond Õpilasesinduse tegevuse jätkuv toetamine Juhtkond Õpilaste esinemisoskuse arendamiseks avada gümnaasiumis näitering Huvijuht Korraldada õpilaskonverentsid Õppeala-juha­taja Uurimistööde koostamine ja juhendamine Õppeala-juha­taja Traditsiooniliste muusikaürituste läbiviimine Huvijuht Instrumendiõppe laiendamine Huvijuht Aine-õpetajad Muusikastuudio rajamine Direktor Aine-õpetajad Tegevusvaldkond Õpetamise ja õppimise kvaliteedi tagamine Visioon Õpiprotsesse kavandab ja juhib õpetaja, st on eestvedaja kooli missiooni elluviimisel. Riigieksami tulemused on üle Viljandimaa keskmise Rakendunud on õpiabisüsteemid (õpilaste nõustamine, IÕK, jm tugisüsteemid). Rakendunud on e-kool, mis parandab kontrolli õpilaste õppedistsipliini ja õpiedukuse üle ning tõhustab koostööd kodudega Õpetajad kasutavad regulaarselt IT võimalusi õppetöös. Peamised eesmärgid Aine-ja töökavad täpsustada igal aastal lähtuvalt õpetatavast klassist ning kooskõlas kooli arengueesmärkidega. Kasutada uusi sobilikke õpetamismeetodeid parema tulemuse saavutamiseks. Arendada õpilasi ainealase tunnivälise tegevuse kaudu. Diferentseerida ja individualiseerida õppetööd vastavalt vajadusele. Kasutada õppetundi efektiivselt: nõuda õpilastelt rangemalt töödistsipliini täitmist Võtta tagasisidet õpilastelt, lastevanematelt, kolleegidelt oma tegevuse kohta Arendada erinevaid koostööprojekte teiste koolidega Parandada kasvatustööd koostöös lapsevanemaga, parandada info kättesaadavust Tegevused 2006 I pa 2006 IIpa 2007 I pa 2007 IIpa 2008 I pa 2008 IIpa Teostaja Aine ja töökavade koostamine, täpsustamine Õppeala-juhtajad Õpetajad „Öökooli” loomine Õppeala-juhtajad, huvijuht Tugisüsteemide töö laiendamine andekatele. Õppeala-juhtajad Rahuloluuuringu läbiviimine Juhtkond Meie soome keele ja ajakirjanduse õppijate koostööprojekt Juankoskis Direktor Keele-õpetajad, huvijuht Juankoski kooli õpilasvahetus Viljandis Direktor Keele-õpetajad, Meie 6 kl õpilaste visiit Porvoosse Direktor, klassi- juhataja Porvoo õpilaste visiit Viljandisse Direktor, klassijuhataja Bilystoki, Minden- Lübecki ja Viljandi õpilaste ühise keeleõppeprojekti käivitamine Direktor Keeleõpetajad Õpilasvahetus Echorsti gümnaasiumiga, keelelaagrid Aineõpetajad Tegevusvaldkond Õpi ja töökeskkonna parandamine Visioon Kooli üldkasutatavad ruumid on renoveeritud ja esteetiliselt kujundatud Loodud on kaasaegne mugav ja otstarbekas õpikeskkond Kool on varustatud õppekava täitmiseks vajalike õppevahenditega VII ARENGUKAVA TÄIENDAMISE KORD Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 04.06.2001 määrusega nr 23 kinnitatud „Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukava koostamise ja kinnitamise kord” toimub arengukava uuendamine järgmistel juhtudel: · seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas; · seoses haridusalase seadusandluse muudatustega; · seoses kooli õppenõukogu ja/või hoolekogu ettepanekuga; · seoses haridusasutuse staatuse muutumisega. Arengukava täitmine vaadatakse üle iga-aastaselt sisehindamise käigus ja vajadusel tehakse parandusettepanekud hindamismõõdikute tulemuste alusel. Arengukava parandatud variant esitatakse Viljandi Linnavalitsusele kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 05. juuniks. VPG-s esitatakse ettepanekud arengukava muutmiseks direktorile igal aastal 01. maiks. Ettepanekud tehakse teatavaks kollektiivile, hoolekogule ja õpilasomavalitsusele ning arutatakse läbi ainekomisjonides, kollektiivi töökoosolekul või metoodilises komisjonis aprillikuul jooksul. Muudetud arengukava kinnitatakse õppenõukogus ja kooli hoolekogus.