Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava kehtestamine aastateks 2006-2008 — KO, 26, 312

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 3 alusel ning lähtudes Viljandi Linnavolikogu 25.08.2006 määrusega nr 27 kehtestatud Viljandi linna arengukavas aastateks 2005-2010 püstitatud ülesannetest ja Viljandi Linnavalitsuse 04.06.2001 korraldusega nr 770 moodustatud alalise komisjoni ettepanekule, Viljandi Linnavalitsus m ä ä r a b: § 1. Kehtestada Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava aastateks 2006-2008 vastavalt lisadele. § 2. Koolil jätkata arenguliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimist vastavalt kindlaks määratud ajalisele tegevuskavale ja linnaeelarve rahalistele võimalustele. § 3. Määrus jõustub 3. päeval peale avalikustamist. Linnapea Peep ARU Linnasekretär Madis TIMPSON Lisa 1 Viljandi Linnavalitsuse 18. septembri 2006. a määrusele nr 35 VILJANDI TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA AASTATEKS 2006 – 2008 Viljandi VILJANDI TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA I Sissejuhatus II Üldandmed III 2002 – 2005 arengukava täitmine IV Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 4.1.Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid 4.2.Kooli missioon 4.3.Kooli visioon ja strateegilised eesmärgid 4.4. Hetkeseis ja arengueeldused 4.5. Õppeaastate prioriteedid V Tegevuskava kolmeks aastaks 5.1. Strateegiline juhtimine 5.2. Personali juhtimine ja koostöö 5.3. Õpikeskkonna kujundamine 5.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 5.5 Õpilaste toetamine 5.6. Haridustulemus VI Arengukava uuendamise kord

I Sissejuhatus 1. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi (edaspidi VTG) arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja Viljandi linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukavast ja kehtivatest õigusaktidest. 3. Arengukava koostamisel osales kooli töötajaskond, hoolekogu ja õpilasomavalitsus( edaspidi ÕOV) II Üldandmed · Algus Pärast II maailmasõda on Viljandis täiskasvanutele üldharidust antud koolides, mis on kandnud nime: Viljandi Töölisnoorte Keskkool, Viljandi Õhtukeskkool, Viljandi Kaugõppekeskkool. Kooli ajalugu ulatub aastasse 1945, kus Viljandis alustas tööd Viljandi Täiskasvanute Keskkool, millest hiljem kasvas välja Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni ANDRAS liige. Koolil on oma sümboolika ja koolilipp. · Ruumid Aadress: Männimäe tee 26, 71009 Viljandi Kool kasutab õppetöö korraldamiseks endisi Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ruume: 10 klassiruumi, 1 arvutiklass, 5 õpetajate tööruumi, õpetajate tuba, 3 kantseleiruumi, arhiiviruum, raamatukogu, keemia laoruum. Ülekooliliste ürituste korraldamiseks kasutab kool samas majas olevat saali. · Õppetöö korraldus Õppetöö korralduse aluseks on HTM 16.01.2002. a. määrus nr.16 “Põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning põhikooli ja gümnaasiumi eksternina lõpetamise tingimused ja kord” ja HTM 06.12.2005.amäärus nr 52 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord.” Õppetöö kestus on 36 nädalat, päevases õppevormis 35 nädalat. Kooli võetakse vastu koolikohustusliku ea ületanud noori nii põhikooli kui gümnaasiumi klassidesse. Alates 01.09.2003 on koolis päevane õppevorm gümnaasiumi osas (Viljandi Linnavalitsuse määrus nr.62; 08.09.2003). Klassikomplektide arv on viimastel aastatel stabiilne: 1 – 8. klass 1 – 9. klass 4 – 10. klassi 3 – 11. klassi 2 – 12. klassi Õpilasel on võimalik valida järgmiste õppevormide vahel: · päevane õppevorm: 5 koolipäeva, 35 tundi õppetööd · õhtune õppevorm: 3 või 4 koolipäeva 24 tundi õppetööd · kaugõppevorm: 2 koolipäeva 14-15 tundi õppetööd · eksternatuur: põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine aine-ja lõpueksamitega · kursustesüsteem Tabel 1 annab ülevaate erinevate õppevormide õpilasküsitlusest VTG-i valiku suhtes.

Tabel 1

Õpilased Koolis alustas õpinguid 2005/2006 õppeaastal 259 õpilast. 10.01.2006 seisuga 261 õpilast. 10.09.2006 seisuga on 256 õpilast. Õpilasi on nii Viljandi linnast kui maakonnast. Alates 2006.a septembrist teenindab kool ka Viljandi Vangla gümnaasiumi õpilasi. Kooli üheks suuremaks probleemiks on õpilaste väljalangevus õppeaasta jooksul. Õpilased katkestavad õpingud erinevatel põhjustel ja koolil ei ole õigust vabatahtlikult kooli tulnud õpilasi kinni hoida. Õpilaste arvu muutust viimastel aastatel iseloomustab tabel 2 ja õpilaste vanuselise koosseisu muutumist tabel 3.

Tabel 2

Tabel 3 Õppeaasta jooksul viiakse läbi ankeet õpilastele õppetingimuste ja õppetöö kvaliteedi tagasisidestamiseks (tabel 4).

Tabel 4

Tabel 5

Kooli personal VTG-s on professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev pedagoogiline personal. Koolis töötab 16 põhikohaga töötajat, kellest 12 on õpetajad. Kõigil on kõrgem pedagoogiline haridus. Kooli juhtkond on neljaliikmeline ja koosneb direktorist, õppealajuhatajast, kantseleijuhatajast ning õpetajate esindajast. Kooli juhtkond arutab koolielu puudutavaid küsimusi reeglina üks kord kuus. Juhtkonna nõupidamistel osaleb vastavalt vajadusele ka õpilasomavalitsuse esindaja. Direktoril, kelle põhifunktsioonideks on kooli esindamine, arendustegevus, asjaajamine, juhendamine ja personalitöö, on viieaastane tööleping Viljandi Linnavalitsusega. Kooli pedagoogilist tööd, korralduslikku tööd juhib õppealajuhataja, kelle põhifunktsioonideks on planeerimine ja kontrollimine, asjaajamine, informatsiooni vahendamine ja personalitöö. Kooli personali hulka kuulub raamatukoguhoidja ja psühholoog. Vanuse järgi jaotub pedagoogiline kaader õppeaastal 2005 / 2006 järgnevalt: 21 – 30 a. – 1 õpetaja 41 – 50 a. - 4 õpetajat 51 – 60 a. – 3 õpetajat 61 - 70 a. – 4 õpetajat Kooli personali eestvedamisel toimuvad igal õppeaastal ainepäevad, mille raames selgitatakse õpilaste seast välja paremad ainetundjad, arvukalt võetakse osa Kauni Emakeele päeva üritustest, kool on esindatud igal aastal Viljandi Haridusmessil. Edukalt on õpilased esinenud tervistedendavate plakatite konkursil, samuti on osa võetud ainekonkurssidest. Kooli huvitegevus on elavdanud koolielu; ilmub kooli ajaleht. Täiskasvanud Õppija Nädala raames on osalenud nii õpetajad kui õpilased mitmetel kooli tutvustavatel üritustel. · Partnerkoolidest VTG teeb koostööd täiskasvanute gümnaasiumidega üle Eesti. Jätkuvad aastakümnetepikkused sõprussidemed Cesise Õhtukooli pedagoogilise kollektiiviga. Tihedad ja töised kontaktid on kõigi Viljandi linna üldhariduskoolidega. III 2002 – 2005 arengukava täitmine Valdkond

Õppekeskkond VTG sai 2004.a. täiendavalt juurde 3 klassiruumi. Remonditud on kooli arvutiklass, inglise keele klass ja koosolekute ruum. Kutseõppesutustele üldharidusteenuste osutamine ei rakendunud. Taaskäivitus üksikainete tasuline õppimine. Klassides on 75% uus mööbel. Õppetehnika kaasajastamiseks on ostetud juurde grafoprojektor, televiisor, videomagnetofon, videoprojektor, skänner, digitaalfotoaparaat, sülervuti.

Personal Õpetajate vanuseline koosseis on noorenenud, pensionäridest õpetajaid on tööl 3. Kvalifikatsiooninõuded on täidetud. Võiks rohkem olla vanemõpetaja ametijärguga pedagooge. Tööle on võetud huvitegevust juhtiv õpetaja ja psühholoog. Puudub sotsiaalpedagoog. Täiendkoolituse plaan 32 tundi iga töötaja kohta on täidetud.

Õppekava, populariseerimine Kooli õppekava on viidud vastavusse HTM-i nõuetega, on olemas õpetajate aine-ja töökavad, mida pidevalt täiendatakse. Kutseeelne õpe ei rakendunud, kuid valikainete hulk suurenes: majandusõpetus, uurimistöö alused, õppides loon ennast. Karjäärinõustamises toimusid loengud koostöös Viljandimaa Tööhõiveametiga ja Noortekeskusega. Viidi läbi õpilaste testimisi, külastati õppeasutusi. VTG on osalenud Viljandi Haridusmessidel, Täiskasvanud Õppija Nädala üritustel, korraldanud koolis lahtiste uste päevi, tutvustanud kooli kohalikus ajalehes. Kooli interneti kodulehekülg on igati kaasaegsel tasemel. Koostöö Eesti täiskasvanute gümnaasiumidega on tihenenud, toimuvad regulaarsed kokkusaamised 4 korda õppeaastas, samuti korralised koosolekud Haridus-ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) esindajatega täiskasvante koolituse teemadel. Cesise Õhtukooliga on taastatud sõprussidemed. Koolis viidi läbi integratsiooni projekt Narva Õhtukooliga. Koostöös poliitiliste ringkondadega on saavutatud ravikindlustuse seaduse muutus, mis puudutab õhtukooli õppevorme.

Kooli juhtimine, infotehnoloogia Kooli juhtimisse on kaasatud pedagoogilise personali ja õpilasomavalitsuse esindaja. Kooli hoolekogu tegutsemist tuleb tõhustada. Infotehnoloogia vallas on loodud arvutiklass, mida järjest rohkem kasutavad õpetajad õppeprotsessi mitmekesistamiseks. Kasutuses on Eesti Hariduse Infosüsteemi(edaspidi EHIS) andmebaasid. IV Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 4.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid Kooliarenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1) Strateegiline juhtimine

Arengukava

Üldtööplaan

Sisehindamine 2) Personali juhtimine ja koostöö · Personali arendamine · Koostöö 3) Õpikeskkonna kujundamine · Turvalisus · Ruumid · Õpivõimaluste mitmekesistamine 4) Õpetamine, õppimine · Kooli õppekava · Õpetajate töökavad · Õpetamine, õppimine 5) Õpilaste toetamine, nõustamine · Õpilaste toetamine, nõustamine · Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine 6) Haridustulemuste saavutamine · Õpijõudlus · Sotsialiseerumine 4.2. Kooli missioon KOOLI MISSIOON: · võimaldada jätkata katkenud põhi- ja keskhariduse omandamist kõigil kooliea ületanud noortel; · omandada vastav tasemeharidus läbi paindlike ning individuaalsete õppemeetodite; · rakendada eelkutseõppega integreeritud õppekavu; · kooli lõpetanud tulevad toime muutuvas õpi-,elu-ja töökeskkonnas; · kooli lõpetanud on avatud elukestvale õppimisele. 4.3. Kooli visioon ja strateegilised eesmärgid KOOLI VISIOON – kujundada välja elukestvad ja iseseisvad õppurid, kes hindavad õppimist kui arendavat tegevust ja soovivad õppida iseseisvalt, omavad meelekindlust, respekti enese suhtes ning on võimelised ennast ise suunama. Koolis toimib paindlik õppesüsteem, kasutatakse kaasaegseid õppemeetodeid, -vorme- ja vahendeid. Kooli personal tuleb toime kiirete muutuste poolt esitatavate väljakutsetega, töötajaid arendatakse ja kaasatakse, mille tulemusena toimub pidev õppimine. VTG strateegilisteks eesmärkideks on arendustegevuse kaudu , arvestades kõiki huvipooli (õpetajad, õpilased, koolitöötajad, Viljandi linn ja teised koostööpartnerid), kujundada kool selliseks nagu näeb ette visioon

viia ellu riiklik õppekava

säilitada , võimalusel suurendada seni aastaid püsinud õpilaste arv

kvaliteetse hariduse andmine

õpilaste edasiõppimisvõimaluste ja isikliku karjääri planeerimine

iseseisva tööoskuste ja loovuse arendamine

töötajate arendamine 4.4. Hetkeseis ja arengueeldused Kooli hetkeseis ja arengueeldused on välja toodud kooli sisehindamise käigus, mis on aluseks VTG tegevuse parendamisel. I valdkond: Strateegiline juhtimine VTG-s toimub süstemaatiline arendustegevus, mille aluseks on arengukava. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse kooli sisehindamise tulemustest, milles analüüsitakse kooli põhitegevuste tulemuslikkust. Pedagoogide vastavus atesteerimisnõuetele on hea (keemia õpetaja omandab kõrgharidust). Avalik arvamus kooli suhtes on muutunud paremaks, kuid siinkohal võiksid veel rohkem aktiivsust üles näidata õpilased, vilistlased ja õpetajad. Enesehindamisse on haaratud sidusgrupid. Parendamist vajab: 1. Kooli strateegiline planeerimissüsteem II valdkond: Personali juhtimine ja koostöö Personali täiendkoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Arenguvestlused õpetajatega aitavad kaasa täiendkoolituse kavandamisele. Täiendkoolituse plaanis puuduvad koolitused pikemaajaliste kursuste kohta. Koolis on toimiv personali tunnustamissüsteem. Koostöö sõsarkoolidega on laienenud. Parendamist vajavad: 1. Täiendkoolituse süsteem 2. Sidusgruppide vahelise informatsiooni liikumise süsteem 3. Mõttevahetuste ja kokkusaamiste süsteem täiskasvanute koolitamisega tegelevate organisatsioonidega. III valdkond: Õpikeskkonna kujundamine Kooli õppe-ja üldotstarbelised ruumid on üldiselt korras, väljaehitamist vajab II korruse tütarlaste WC. Õppeasutuses valitseb positiivne mikrokliima. VTG-s on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning tundide läbiviimiseks. Samuti on õpilastel võimalus kasutada arvutiklassi. Kooli raamatukogus on olemas õppekirjanduse fond, mida pidevalt täiendatakse. Probleemiks on õpilaste poolt tagastamata õpikud. Koolikollektiiv kasutab raamatukoguteenust. Õppekäikude korraldamine on süsteemne päevases õppevormis. Parendamist vajavad: 1. Õppekirjanduse laenutamise süsteem 2. Arvutiklassi kasutamise planeerimine 3. IT-vahendite baasi laiendamine 4. Õppematerjalide kättesaamine kooli kodulehelt IV valdkond:Õpetamine, õppimine VTG õppekava on koostatud kooli eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab kooli eripära. Õppevormide mitmekesisus võimaldab õppesüsteemi paindlikuks muuta. Õpetajate töökavad lähtuvad õppevormide eripärast. Õpilaste teatud elukogemus aitab paremini õpieesmärke püstitada ja neid realiseerida. Koolis väljatöötatud hindamisjuhendist peetakse kinni. Arvestuste ja eksamite hinded on vastavuses aastahinnetega. Ebaühtlane õppekoormuse jaotumine õppeaasta jooksul sunnib õpilasi II poolaastal sooritama tunduvalt rohkem hindelisi arvestusi kui I poolaastal. Kursuse õppima õppimine raames püüab kool vähendada õpilaste suurt väljalangevust koolist ja arendada iseseisva töötamise oskusi. Huvitegevuse laiendamine võimaldab rohkem läbi viia erinevaid üritusi nii koolisiseselt kui väljaspool kooli. On suurenenud õpilasomavalitsuse osalemine koolielu korraldamisel. Parendamist vajavad: 1. Õppetöö korraldamise süsteem 2. Õpetajad lähtuvad töökavade koostamisel erineva tasemega õpilastest 3. Ainekaartide sisseviimine 4. Kaasaegsete õppemeetodite rakendamine 5. Noorsootöö integreerimine õppe-ja kasvatusprotsessi 6. Kutsesuunitlusalane töö 7. Projektitöö V valdkond: Õpilaste toetamine Koolis peetakse järjepidevat arvestust õppetööst osavõtmise ja õpitulemuste kohta. VTG-s on õpilastel võimalus saada ainealaseid individuaalkonsultatsioone ning õppealajuhataja nõustab õpiraskustes õpilasi. Sujub koostöö kohaliku omavalitsuse ja alaealiste komisjoniga. Koolis on rakendunud tugisüsteem õpilaste toetamiseks. Lisaks õppealajuhatajale tegeleb nõustamisega ka psühholoog. Karjäärinõustamise teemadel on kool teinud koostööd Viljandimaa Noortekeskuse karjäärinõustajaga, Viljandimaa Arenduskeskusega. Parendamist vajavad: 1. Tugisüsteemi ja karjäärinõustamise arendamine 2. Õpilaste haridusliku (eri-)vajaduse väljaselgitamise süsteem VI valdkond: Haridustulemus Enamus õppeainetes on riigieksamite tulemused vastavuses täiskasvanute gümnaasiumide keskmiste tulemustega. Suur õpilaste liikuvus õppeaasta jooksul mõjutab õpiedukust. Parendamist vajab: 1. Õpilaste õpioskused ja õpimotivatsioon 4.5 Õppeaastate prioriteedid VTG arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppeaastate prioriteedid on määratletud kooli arengukavas kõikide arendamist vajavate valdkondade lõikes igale indikaatorile (peatükk V). V Tegevuskava kolmeks aastaks 5.1. STRATEEGILINE JUHTIMINE Indikaator Prioriteetsed tegevused Tulemus Tähtaeg Teostaja 1.Arengukava Arengukava uuendamine Uuendatud arengukava 2006 - 2008 direktor hoolekogu, linnavalitsus 2. Üldtööplaan Üldtööplaani koostamine ja kinnitamine Kooli õppe-ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs Kinnitatud üldtööplaan Kooli õppe-ja kasvatustegevuse tulemuste analüüsi ning aasta tööd kokkuvõttev aruanne 2006 -2008.a. juuni , august direktor õppealajuhataja ainekomisjonid 3.Sisehindamine Sisehindamise läbiviimine Sidusgruppide rahulolu uuringute läbiviimine Uuringute aruanded Sisehindamise akt Rahulolu uuringute aruanded 2006 – 2008 oktoober, märts,aprill direktor, õppealajuhataja 5.2. PERSONALI JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ Indikaator Prioriteetsed tegevused Tulemus Tähtaeg Teostaja 1. Personali arendamine Kooli täiendkoolituse süsteemi uuendamine Kooli personalipoliitika uuendamine (konkursside korraldamine) Uuendatud täiendkoolituse süsteem, mis tagab õpetajatele vähemalt 160 tundi täiendkoolitust 5 aasta jooksul. Täiendkoolitusele eraldatud summade kasutamise tulemuslikkuse hindamine Uute, noorte, kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate tööleasumine 2006 - 2008 2006 - 2008 direktor ainekomisjonid õppealajuhataja direktor konkursi-komisjon 2. Koostöö Uute võimaluste otsimine meeskonnatööks Kokkusaamised täiskasvanute gümnaasiumitega Koolisümboolika, trükiste täiendamine ja toimetamine Ajakohase infosüsteemi täiendamine Operatiivne info liikumine Regulaarne kokkusaamiste süsteem Täieneb koolisümboolika Kooli tutvustavad materjalid aitavad kaasa koolimaine kujundamisele Ajakohastatud veebilehekülg Õppematerjalide kättesaadavus internetis 2006- 2008 vastavalt plaanile vastavalt vajadusele pidevalt pedagoogiline personal direktor direktor pedagoogiline personal kunstikool õppealajuhataja sekretär aineõpetajad 5.3. ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE Indikaator Prioriteetsed tegevused Tulemus Tähtaeg Teostaja 1. Koolivara hoidmine 2. Õpivõimaluste mitmekesistamine Töötada välja õppekirjanduse laenutamise ja tagastamise tõhusam süsteem Töötada välja arvutiklassi kasutamise eeskiri Raamatukogu õppekirjanduse vastavusse viimine kooli õppekavaga Arvutitebaasi suurendamine (3 uut arvutit) Tagastamata õpikute arv väheneb Arvutiklassi kasutajad vastutavad klassi korrasoleku eest Raamatukogus on olemas vajalik õppekirjandus Arvutiklassis 15 töökohta Infotehnoloogia muutub õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Virtuaalõppe arendamine Õppematerjalid kättesaadavad internetis 2006 september, oktoober 2006 september 2006- 2008 2006 - 2008 direktor raamatukoguhoidja direktor arvutiõpetaja direktor raamatukoguhoidja direktor linnavalitsus arvutiõpetaja 5.4. ÕPETAMINE, ÕPPIMINE Indikaator Prioriteetsed tegevused Tulemus Tähtaeg Teostaja 1. Kooli õppekava 2. Õpetajate töökavad 3. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooli õppekava uuendamine Koolitus: Õpetaja töö planeerimine lähtuvalt õpilaste eripärast Koolitus: Ajakohastatud õppemeetodid Koolitus: Andragoogika, täiskasvanute õpetamise iseärasusi Noorsootöö poliitika väljatöötamine Kutsesuunitlus-alane koolitus Eelkutseõppe võimaluste väljaselgitamine Erivajadustega täiskasvanute õppimisvõimaluste väljaselgitamine Koolitus: Projektitöö, kuidas kirjutada projekti? Õppekoormuse ühtlasem jaotumine õppeaasta jooksul Uuendatud õpetajate töökavad Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8 tunnine õppekava Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8 tunnine õppekava Kõikidel pedagoogidel on läbitud 32 tunnine õppekava ÕOV on kaasatud õppedistsipliini ja kooli sisekorraeeskirjade tagamisse Õpilased, õpetajad, vilistlased osalevad aktiivselt kooli võimaluste tutvustamisel avalikkusele Kutsesuunitlusega tegelevad pedagoogid on läbinud vastava koolituse Koostöö kutseõppeasutustega Õpipoisi projekt Arendada tasemehariduse omandamise võimalusi Õpiabi,psühholoogilise ning kutsenõustamise ja-koolituse kaudu toetada täiskasvanute tasemeharidust Projektitöö hoogustumine, lisavõimaluste leidmine koostööks 2006-2008 2006-2008 2006-2008 vastavalt koolituskavale 2006 -2008 vastavalt koolituskavale 2006- 2008 vastavalt koolituskavale 2006-2008 2006-2008 vastavalt koolitusplaanile 2006-2008 2006-2008 2006-2008 vastavalt koolitusplaanile direktor hoolekogu õppealajuhataja aineõpetajad direktor õppealajuhataja direktor direktor juhtkond ÕOV hoolekogu direktor direktor kutsekoolide direktorid VTG linnavalitsus mittetulundusühingud direktor 5.5. ÕPILASTE TOETAMINE Indikaator Prioriteetne tegevus Tulemus Tähtaeg Teostaja 1. Õpilaste toetamine 2. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Tugisüsteemi täiendamine Õpilaste testimine kooli astumisel Õpitulemusvestluste süsteemi loomine ja rakendamine Toimiv tugisüsteem Õpilase arengu toetamine ja õpiabi Viiakse läbi õpitulemusvestlusi 2006- 2008 2006-2008 direktor õppealajuhataja psühholoog Viljandimaa Noortekeskus õppealajuhataja klassijuhatajad psühholoog 5.6. HARIDUSTULEMUS Indikaator Prioriteetne tegevus Tulemus Tähtaeg Teostaja 1. Õpilaste õpioskused ja õpitahe 2. Sotsiali- seerumine Erikursus õpilastele: Õppides loon ennast Õpimotivatsiooni tõstmiseks lahenduste väljatöötamine Paraneb õpiedukus Rakendatav tegevustekava 2006-2008 2006-2008 õppealajuhataja aineõpetajad õppealajuhataja aineõpetajad VI Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool järjepidevalt sisehindamistulemustest. Arengukava uuendatakse: · Seoses haridusalase seadusandluse muudatustega · Seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas · Seoses kooli staatuse muutumisega · Seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekul Arengukavas planeeritud tegevuste täitmise kontroll ja korrigeerimine toimub iga õppeaasta aprillis õppenõukogu koosolekul. Arengukava muudatused esitatakse kinnitamiseks Viljandi Linnavalitsusele 30.aprilliks. Heaks kiidetud Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õppenõukogu koosolekul 19.aprillil 2006. Ants Kaasik Õppenõukogu sekretär: KINNITATUD: Mall Kõiv Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Toomas Porro Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi hoolekogu esimees