Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Muusikakooli arengukava kinnitamine — KO, 26, 309

Viljandi Linnavolikogu 24.09.2004 määrusega nr 76 kehtestatud Viljandi linna tegevuskava aastateks 2005-2009 (KO 2004, 69, 1025) püstitatud ülesannetest ja Viljandi Linnavalitsuse 04.06.2001 korraldusega nr 770 moodustatud alalise komisjoni ettepanekule, Viljandi Linnavalitsus m ä ä r a b: 1. Muuta ja täiendada Viljandi Linnavalitsuse 12.08.2002 määrust nr 34 “Viljandi Muusikakooli arengukava kinnitamine” vastavalt lisale “Viljandi Muusikakooli arengukava kinnitamine aastateks 2005-2008”. 2. Muusikakoolil jätkata arenguliste eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimist vastavalt kindlaks määratud ajalisele järjekorrale ja linnaeelarve rahalistele võimalustele. 3. Määrus jõustub 11. augustil 2005. a. Abilinnapea Helmen KÜTT Linnasekretär Ene PIUS Lisa Viljandi Linnavalitsuse 8. augusti 2005. a määrus nr 32 juurde VILJANDI MUUSIKAKOOL ARENGUKAVA 2005-2008 Carl Robert Jakobsoni tn 16, Viljandi 71005 Tel 433 3463 1. SISSEJUHATUS Viljandi Muusikakooli (VMK) arengukava on dokument, mis määrab ära muusikakooli arengu põhisuunad ja valdkonnad, eesmärgid, tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. Arengukavas esitatud orienteeruvad maksumused antud tuhandetes eesti kroonides ning realiseeritakse vastavalt eelarve võimalustele. Koolimaja on ehitatud 19. sajandi lõpul mõisniku linnamajaks. Muusikakool kasutab hoonet aastast 1945 (kooli asutamisest saadik). 1974 aastal valmis ulatuslik hoone ümberehitus ning jõudis lõpule neli aastat väldanud kapitaalremont. Remondi käigus muudeti ruumide planeeringut ning maja viidi üle keskküttele. Kuuekümne aasta jooksul on kool kandnud Viljandi Muusika-Algkooli, Viljandi Laste-Muusikakooli, Viljandi Näidis-Lastemuusikakooli ning Viljandi Muusikakooli (VMK) nime. Kuni 1991.aastani toimus kooli rahastamine riigieelarvest. VMK on Viljandi linnale kuuluv huvialakool ning teenindab nii Viljandi linna (75 % õpilaste üldarvust) kui ka Viljandi maakonna õpilasi. Käesoleval hetkel õpib koolis koos eelastmega 240 õpilast ja töötab 40 pedagoogi. 2. HETKEOLUKORD 2.1. Tugevused: 2.1.1. muusikaõpinguid soosiv koolisisene mikrokliima; 2.1.2. püsiv ja tugev kaader; 2.1.3. vastuvõtlikud ja tegutsemisaltid õpilased; 2.1.4. hea õpetamise tase ja õpitulemused; 2.1.5. noorte pedagoogide tööleasumine; 2.1.6. õpilasaktiivi olemasolu; 2.1.7. õpilastele musitseerimisvõimaluste pakkumine erinevates muusikakollektiivides; 2.1.8. tihe koostöö Viljandi Kultuuriakadeemiaga; 2.1.9. üldsuse huvi muusikakooli vastu; 2.1.10. pedagoogide kollektiivne pidev täiendamine pedagoogika ja psühholoogia vallas; 2.1.11. juhtkonna iga-aastased arenguvestlused õpetajatega. 2.2. Nõrkused: 2.2.1. õpilaste üldine ülekoormus; 2.2.2. riiklike ainekavade nõrk omavaheline lõimumine; 2.2.3. õppevahendite, uute nootide ja auviste vähesus; 2.2.4. rahanappus õppetööks vajalike tingimuste loomisel; 2.2.5. pedagoogide väiksem palgamäär üldhariduskoolide pedagoogidega võrreldes; 2.2.6. klassiruumide ülekoormatus ja proovisaali puudumine; 2.2.7. riigipoolne vähene huvi huvialakoolide tegevuse vastu. 2.3. Võimalused: 2.3.1. õpikeskkonna kaasajastamine; 2.3.2. olemasolevate õppekavade korrigeerimine ja uute õppekavade tegemine; 2.3.3. pedagoogide enesetäiendamine ja täiendõpe; 2.3.4. koostöö tihendamine teiste muusikakoolidega; 2.3.5. olla ise uuendusprotsesside initsiaatoriks Eestis. 2.4. Ohud: 2.4.1. õpetajate kaadri vananemine; 2.4.2. kooli õpitulemuste keskmise taseme langus seoses laste arvu üldise vähenemisega; 2.4.3. õpimotivatsiooni langus; 2.4.4. orkestripillide pedagoogide defitsiit; 2.4.5. narkomaania levik; 2.4.6. kaunite kunstidega seotud huvialahariduse õppekeskkonna alafinantseerimine võrreldes spordialase huvialaharidusega. Punktid 2.1 kuni 2.4 on koostatud 2004 aasta sügisel kooli juhtkonna ja pedagoogide vahel peetud arenguvestluste andmete põhjal. 2.5. Viljandi Muuskikakooli koht teiste muusikakoolide hulgas Eestis. Viljandi Muusikakooli koht 82 Eesti huvialakooli hulgas: 2.5.1. Õpilaste suhtarvu poolest (mitu protsenti linnaelanikest õpib muusikakoolis) on Viljandi kool oma 1,02 %-ga väiksemate hulgas. Võrdluseks: Põltsamaal 3,2%, Võrus 1,7%, paljudes väikelinnades üle 2 %. Arvestatud on põhiastmete (noorema, vanema ja lisaastme) õpilasi. 2.5.2. Õpperuumide näitajate poolest oleme keskmiste hulgas. 2.5.3. Õpetajate haridustaseme poolest üsna ees. 2.5.4. Traditsioonilise instrumentaariumi osas – keskel. 2.5.5. Helitehnilise instrumentaariumiga – eespool. 2.5.6. Pedagoogilise uuendusliikumise alal oleme eestvedajate hulgas. Kui varem arendati kooli eesmärgiga võimaldada minimaalsele õpilaskontingendile (põhiastmetes 160-165 last) parimaid õppimistingimusi, siis alates 2003.aastast on suurt tähelepanu pööratud kooli õpilaste arvu suurenemisele (põhiastmes 198 õpilast). Protsessi on püütud juhtida õppetöö kvaliteedi osas hinnaalandust tegemata. Seoses hoone täituvuse suurenemisega ja amortisatsiooniga on märgatavalt halvenenud õppekeskkonna kvaliteet (õhupuudus, tunnid keldrikorrusel, müra suurenemine seoses maja läbikostvusega). 2.6. VMK õpilaskontingendi struktuur teiste Euroopa riikidega võrrelduna (arvud näitavad õpitavate pillide protsente) Riik / kool Keel-pillid Puu-puhkpillid Vask-puhkpillid Löök-pillid Klaver Muud klahv-pillid Näppe-pillid Soolo-laul Muud pillid Austria 5,6 25,6 8,8 2,8 24,0 13,6 1,6 18,0 Belgia 11,4 17,9 6,0 3,6 36,0 2,0 14,5 6,6 1,9 Viljandi MK 14,8 11,9 4,3 3,3 40,5 3,8 12,9 2,9 5,7 Norra 11,8 22,7 39,2 8,6 3,4 14,1 Saksamaa 10,3 27,0 5,0 3,8 22,4 6,6 17,0 2,5 5,4 Slovakkia 11,7 2,6 52,0 2,2 9,4 9,0 13,0 Soome 24,3 14,0 5,5 2,2 41,0 0,8 6,9 5,4 šveits 9,2 29,8 7,3 4,0 24,2 6,3 12,0 1,2 6,0 Taani 6,2 22,8 3,6 8,8 30,8 7,9 14,8 2,2 2,5 Ungari 13,0 27,0 6,1 2,8 32,7 6,5 3,0 8,7 KESKMINE 11,8 22,1 5,5 3,9 34,3 4,2 11,6 3,8 8,4 2.7. Õpilased Koolis õpib seisuga 01.04.2005 240 õpilast (01.04.2002. aastal õppis koolis 210 õpilast). Tavaõppekavade alusel õpib 84 õpilast ehk 40 protsenti õpilaste üldarvust (2002. aastal vastavalt 47 ehk 30 protsenti) ja süvaõppekava alusel 126 õpilast ehk 60 protsenti õpilaste üldarvust (2002.aastal vastavalt 113 ehk 70 protsenti). Andmed on toodud ilma eelastmeta. Alljärgnev diagramm näitab tava-ja süvaõppes õppijate jaotumist erinevate õppeastmete vahel aastatel 2002 ja 2005 (number näitab õpilaste arvu).

Koolis on võimalik õppida kõiki Eesti muusikakoolides enamlevinud pille ja laulmist. Järgnev tabel näitab õpilaskontingendi jaotumist õpitavate põhipillide järgi aastatel 2002 ja 2005. Põhipill / põhiaine 2002 2005 Plokkflööt 11 10 Flööt 5 9 Klarnet 1 5 Saksofon 5 10 Fagott 1 Metsasarv 1 2 Trompet 1 5 Altsarv 1 1 Tenorsarv 0 1 Tromboon 1 0 Löökpillid 4 7 Laul 0 6 Klaver 86 85 Akordion 8 8 Kannel 2 4 Rahvapärased puhkpillid 0 2 Kitarr 7 22 Basskitarr 0 1 Viiul 27 25 Vioola 0 2 Tšello 0 4 KOKKU 160 210 2.8. Õppekavad Kooli õppetöö aluseks on üleriigiliste raamõppekavade järgi koostatud kooli õppekavad. 1996.aastal kinnitatud riilikud raamõppekavad on orienteeritud akadeemilisele klassikalisele muusikasuunale. 2004.a. septembris viidi muusikakooli vanemas astmes sisse kompleksne pop-jazzmuusika õpetuse suund (eraldi vastuvõtt). Õppetöö aluseks on Viljandis katsetamisel olev ja pidevalt täiendatav üleriigilise raamõppekava projekt. Teist aastat õpetatakse muusikakoolis õpilasi ka rahvamuusika suunal (aluseks 2005.aastal kinnitatud üleriigilised raamõppekavad). Sügisest 2004 töötab muusikakooli struktuuriosana laulustuudio „Viva la Musica”. Õppetöö vorm tugineb huvialakoolide üldkultuurilise osa raamõppekavadele. 2.9. Personal: 2.9.1. Õpetajad Koolis töötab 40 õpetajat kokku 22,5 normkoormusega (peaaegu pooled neist töötavad osalise koormusega). Pedagoogide jagunemine õpetatavate põhipillide või ainete järgi: - klaver, klaverisaade 10; - puhkpill 7; - löökpill 3; - viiul, vioola, fiidel 3; - tšello 2; - kitarr 2; - kontrabass,basskitarr 1; - akordion 1; - kannel 1; - rahvapillid 1; - solfedžo 2; - eelaste 1; - laulustuudio 1; - muusikalugu 2; - hääleseade 1; - arvutinotatsioon 1; - puhkpilliorkester 1. Veerand õpetajatest sõidavad tööle teistest omavalitsusüksustest. Hariduse järgi on kõrgema haridusega pedagoogide osakaal 77% (31 õpetajat). 3 õpetajat on keskeriharidusega, 1 õpetaja ilma erihariduseta, kuid pikaajalise praktikaga. 5 õpetajat õpivad kõrgkoolides (VKA, EMA). Kuna tänapäeva kool nõuab uusi teadmisi õpetamise vallas, on VMK koos kultuuriakadeemiaga koostanud pikemaajalise kollektiivse koolitusprogrammi pedagoogika ja psühholoogia vallas. Kord kuus toimub kollektiivne koolitus kõigile pedagoogidele. Individuaalselt käiakse ainealastel täiendkoolitustel EMA-s, H.Elleri nim. Muusikakoolis, TLÜ-s ja VKA-s. Kahjuks ei ole suutnud paljude kõrgkoolide statsionaaris õppivatele üliõpilastele mõeldud õppekavad muusikakoolide arenguvajadusi ennetada, mistõttu tuleb liialt palju ressursse.suunata täiendkoolitusele. Üldarvult oleks pillimängijaid küll piisavalt, kuid pillimänguõpetajatest on suur puudus. Nii tulebki paljude ainete õpetajaid sõidukulusid kattes kaugemalt palgata. Kohapealsetest õpetajatest puuduvad tšello-, saksofoni-, kandle-, flöödi-, solfedžo-, fagoti-, kontrabassi- ja trombooniõpetajad ning orkestrite dirigent. Hulk aastaid ei ole olnud võimalik õpetada mitmeid vanamuusikapille, oboed ja mitmeid teisi muusikainstrumente. Tänu Viljandi Kultuuriakadeemiale on paljud probleemid õpetajate leidmise osas hakanud lahenema. Viimastel aastatel on VKA-st tööle asunud flöödi-, kitarri-, löökpillide, klarneti-, saksofoni- ja pop-jazz õppesuuna õpetajad. Viljandisse, kui pealinnast kaugel asuvasse linna, on akadeemilise klassikalise taustaga ning huvikoolile sobilikke uusi pedagooge raske leida, eriti kui on veel tegemist osalise koormusega töötamisega. Seni on suudetud seda teha sõitude kompenseerimise abil. 2004.aastal viidi muusikakoolis läbi õpetajate atesteerimine. 2.9.2. Teised töötajad (põhiliste ülesannete ja koormuste järgi): - sekretär, õppevahendite hoidja 1,0; - heli- ja arvutitehnika meister 1,0; - hoonete remondimeister / inventari meister 1,0; - kooliteenija (koristaja ja majahoidja) 1,0; - õppealajuhataja 1,0; - direktor 1,0. 2.10. Õppekeskkond ja materiaal-tehniline baas Lisaks koolimaja hoonele kuulub hoonestusse veel nn. väravamaja ja maakivist tall. Väravamaja kasutatakse puhk-ja löökpillide tunniandmise klassina ning talli panipaigana. 1974.a. lõppenud kapitaalremondi käigus muudeti ruumide paigutust ja peahoone viidi üle keskküttele. 2003.a. ehitati katlaruum ümber ja muudeti rühmaainete klassiks. Muid ruume on pärast 1974.a. kapitaalremonti remonditud vaid jooksva remondi rahadega peamiselt oma tööjõuga (põhitöö kõrvalt). Remondi vajadused aina kasvavad. Mitmes ruumis on vihmavee läbijooksu jälgi, krohvipragusid, mida enne katuse uuendamist kõrvaldada ei ole mõtet. Aknaraamid on amortiseerunud, mitmed uksekarbid vajunud, heli läbilaskvate piludega. Parkettpõrandad on igal suvel lakitud, kuid varasematel aastatel liiga õhukeseks lihvitud. Edaspidine lihvimine ei ole võimalik. 2.10.1. Õpperuumid Kooli ruumid on VMK põhitegevuseks võimalikul ajal, s.o üldhariduskoolist vabal ajal, täielikult hõivatud. Klasse on võimaluse piires püütud tegevuse nõuete järgi sisustada: Individuaalklasse on 13, neist: - klaveriklasse 7 - puhkpilliklasse 3 - viiuliklasse 2 - kitarriklasse 1 2.10.2. Ühistegevuste ruumidest olulisemad: - solfedžo ja eelastme; - rühmategevuse klass 2; - muusikaloo klass 1; - ansambliklass 2; - foonika 1; - heliaparatuuri ruum 1; - kuulamisruum arvutimuusika; - nurgaga, noodikogu 1; - trummide harjutusruum 1; - ksülofoni harjutusruum 1; - saal (esinemispraktika ruum) 1. 2004/2005 õppeaastal on saal seoses maja koormuse kasvuga kasutuses ka rühmaainete klassina. Kõik trummikomplekti löökpillitunnid toimuvad Viljandi Kultuuriakadeemia ruumides. Kultuuriakadeemia kasutab VMK ruume hommikuti klaveritundide läbiviimiseks (ka ruumipuudusel). 2.10.3. Õppeotstarbeline inventar Õpitavate erialade struktuur sõltub suuresti kooli pillipargi võimalustest. Head pillid on kallid (eriti puhkpillid) ning neid ei ole mõtet algastmes soetada. Arvuliselt on piisavalt klavereid, pianiinosid, akordione, süntesaatoreid ja igas suuruses viiuleid. Samas on enamus pillidest vananenud. Kõige vanem klaver on 80 aastane ja kõik klaverid on vanemad kui 25 aastat (klaveri amortisatsiooniaeg). Väiksemõõdulised viiulid on valmistatud 1960 – 1970 a. konveiertootena. Vanad pillid nõuavad suuri hoolduskulusid. Mitmed ansambli ja orkestripillid puuduvad sootuks. Samas mõned seisavad vastava õpetaja puudumisel kasutamata. Hästi varustatud on eelastme rühmad. Suhteliselt uuemad on helitehnilised vahendid. Soetatud on digitaalne salvestustehnika ja väljasõitudeks sobiv helivõimendus. Seoses Viljandi Noorteorkestri asutamisega eraldas Viljandi linn sihtotstarbeliselt puhkpillide ostmiseks kahel aastal (2003-2004) kokku 130 000 krooni. Helikunsti ja rahvakultuuri sihtkapitalilt on saadud lisaks 37 000 krooni (trummikomplekti ja kannelde soetused). Tänu uute pillide olemasolule on suudetud tõsta puhkpilliõpilaste arvu ja muuta pillimäng atraktiivsemaks. 2.10.4. Noodikogu on suur, kuid valdav osa sellest ei ole nüüdispedagoogikas kasutatav. Uusi noote saame osta väga vähe. Takistuseks kõrge hind. Õpikud valmivad ainult muusikakoolide liikmemaksudest ülalpeetava Eesti Muusikakoolide Liidu toimetamisel. Tänaseks on ilmunud vaevalt pooled, needki peamiselt solfedžos ja muusikaloos. 2.10.5. Auviseid (LP-d, CD-d, VHS-d, DVD-d, magnetlindid) on kokku ca 2600 ühikut, neist CD-sid ja DVD-sid on kokku 340. Kahjuks umbes 30 000 teost sisaldav plaadi- ja magnetlindi kogu on muutumas kasutamiskõlbmatuks, kuna nende ümbersalvestamiseks puudub tööjõud. 2.10.6. Infotehnoloogia Arvutite suhtarvu poolest ühe õpilase kohta on VMK kindlasti Eesti huvialakoolide hulgas liidripositsioonil (kokku 12 arvutit). 2004.aastal saadi abi korras juurde 6 masinat (Tallinna Linnakohtult ja EV Justiitsministeeriumilt). Paraku on neist enamus vanemad kui 6 aastat ning õppetöös otseselt kasutamist ei leia. Põhjus – puuduvad vastavad õppekeskkonnad ning olemasolevad muusikaprogrammid nõuavad kiireid masinaid. 5 arvutit on otseselt õpilaste kasutuses muusikakuulamisruumis ja helikabinetis. Lähiaja prioriteedid inventari osas on seotud otseselt pillimänguga: uue kontsertklaveri hankimine ning orkestripillide jätkuv soetamine. 2.11. Õppetöö Õppekava on liigendatud astmeteks: eelastmeks, nooremaks, vanemaks ja lisaastmeks. Eelastmes alustati 5 aastat tagasi individuaalse pilliõpetuse ümberkorraldamist. Kahjuks ei toonud see kaasa huvi tõusu pilliõppimise vastu. Samuti ei kata eelastme individuaaltunni töötasu ära tegelikke kulutusi, mida tund endaga koolile kaasa toob. Tänu kahe erineva eesmärgi, mahu ja tasemega õppekava (tava, süva) juurutamisega on suudetud nooremas, vanemas ja lisaastmes säilitada süvaõppekava õpilaste taset, tavaõppekaval paindlikkust ja tõsta õpilaste arvukust. Tavaõppekava arvel on suurendatud lisaainete osa. 3. 2002-2005 ARENGUKAVA TÄITMINE Eesmärk Tegevus Täitja Kulu (tuh. kr.) Tähtaeg MÄRKUSED 1. Jätkata kooli põhialade struktuuri optimeerimist. 1.1. Optimeerimise vajaduse selgitamine (lastevanematele ja õpilastele) meedias, kooli koduleheküljel, teabepäevadel, kooli kontsertidel ja muudel üritustel, uute õpilaste vastuvõtuga seotud tegevustel, kogu õppeajal. kool 2002-2005 pidev täitmine 1.2. Ühelt põhialalt (erialalt) teisele ülemineku lihtsustamine. kool 2003 täidetud 1.3. Puuduvatele või alatäidetud erialadele uute õpetajate tööle võtmine ning pedagoogiliste tundide arvu tõstmine 506 tunnini nädalas ehk 23 normkoormuseni (ilma laulustuudiota "Viva la Musica"). kool, linn 108 2003 täitmata, eesmärgi täitmine üle viidud 2005/2006 õppeaastale 1.4. Erialade struktuuri vajadustele mittevastavate õpetajate profiili avardamine täiendõppe teel, võimalik koondamine. kool 2003 täidetud, tegevus jätkub 2. Piirkonna noorteorkestri loomine. 2.1. Puuduvate orkestripillide muretsemine. linn, kool 80 2003 täidetud 2.2. Statsionaarseid pille mahutava proovistuudio väljaehitamine linn, kool 179 2003 osaliselt täidetud (32 tuh. kr. ulatuses on jooksva remondi eelarvest välja ehitatud helisalvestuse foonika); suuremat prooviruumi ei luba päästeamet pööningu-korrusele ehitada ilma lisaevakuatsioonitrepikoja projekteerimiseta; samuti jääks esialgselt planeeritud prooviruum kitsaks orkestrile. 2.3. Kooli põhimääruse täiendamine seoses noorteorkestri asutamisega. linn 2003 põhimäärus täiendamata, kuna tegevus lõimub osaliselt valdkonnaga "elukestev õpe" ja ei ole üksi kooli määrata; otstarbekas oleks seda teha koostöös linna teiste huvialakoolidega ja avatud noortekeskusega; orkestris osalevad gümnaasumieast väljakasvanud noored 3. Õppekavade ja nende rakendamise täiustamine. 3.1. Tava -ja süvaõppekava sisulise diferentseerimise lõpuleviimine. kool 2003 täidetud, protsess jätkub 3.2. Muuta ühelt õppekavalt teisele üleminek õpilasele vastuvõetavamaks. kool 2003 täidetud täidetud 3.3. Suurendada tavõppekaval õppijate arvu kuni tavaõppekaval on 100, süva- õppekaval 80 õpilast. kool 2005 täidetud osaliselt; õpilaste arvu on suurendatud 160-lt 210-ni teiste meetmete abil; tavaõppes on 84, süvaõppes 126 õpilast 4. Tõsta kooli mainet muusikakoolide konkurssidel. 4.1.Suurendada eelastmes pilliõppijate arvu. kool laste- vanemate kulul 2002-2005 täitmata, kuna selleealiste laste arv on tervikuna langenud 4.2. Taotleda õppekavaga vastuolus olevate konkursi tingimuste muutmist. kool, H. -ja T. Ministeerium alates 2002 täitmata; taotlus jätkub (konkursside korda ei saa kool üksinda muuta) 4.3. Kui konkursi tingimusi muudetakse, taastada ülekoolilise konkursi tava. kool 2003 täidetud; kioolisisesed konkursid toimuvad sõltumata riiklikest konkurssidest 5. Suurendada koolis poiste suhtarvu. 5.1. Senisest enam arvestada poiste iseärasustega nii vastuvõtukatsetel kui ka õppeprotsessis. kool pidevalt pidev täitmine, eesmärk sõnastatakse ümber 2005-2008 arengukavas 5.2. Rikastada kooli tegevust poisse enam huvitavate ettevõtmistega. kool alates 2003 täidetud, pidev täitmine 6. Suurendada loomingulist võimekust arendavate tegevuste mahtu. 6.1. Suunata õpetajaid vastavatele kursustele. kool, linn 3 % palgafondist täidetud, pidev täitmine 6.2. Suurendada lisaainetes loomingu ja improvisatsiooni osa. kool 2002 täidetud, suund jätkub 6.3. Korraldada loomingulist tegevust stimuleerivaid üritusi. kool 2002 täidetud, tegevus jätkub 7. Senisest enam luua õpetajate täienduskoolituse võimalusi kohapeal. 7.1. Kutsuda õppuste läbiviijateks konkreetse töövaldkonna parimaid asjatundjaid. kool 3% palgafondist 2002; jätkuvalt täidetud, tegevus jätkub 7.2. Teha arvuti notatsiooniprogrammi "Sibelius" valdamine üldkohustuslikuks. kool 2002 täidetud 8. Pedagoogiliste tundide ja kodutöö vahekorra reguleerimine. Välja töötada õppimist ja harjutamist stimuleeriv, vähem kulukas metoodika, mille järgi otseste pedagoogiliste tundide arv seatakse sõltuvusse kodutöö tulemusest. kool 2003-2004 täitmata; antud valdkond kuulub pillimängu õpetamise metoodika valdkonda 4. EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA 2005-2008 Eesmärk Tegevus Täitja Kulu (tuh kr) Tähtaeg MÄRKUSED 1. Kooli põhialade struktuuri optimeerimine. 1.1. Optimeerimise vajaduse selgitamine (lastevanematele ja õpilastele) meedias, kooli koduleheküljel, teabepäevadel, kooli kontsertidel ja muudel üritustel, uute õpilaste vastuvõtuga seotud tegevustel, kogu õppeajal. kool 2005-2008 pidev täitmine 1.2. Puuduvatele või alatäidetud erialadele uute õpetajate tööle võtmine ning pedagoogiliste tundide arvu tõstmine 506 tunnini nädalas ehk 23 normkoormuseni (ilma laulustuudiota "Viva la Musica"). kool, linn 108 2005/2006 õppeaasta 1.3. Erialade struktuuri vajadustele mittevastavate õpetajate profiili avardamine täiendõppe teel. kool 2005-2008 pidev täitmine 2. Piirkonna noorteorkestri töö arendamine. 2.1. Orkestri instrumentaariumi jätkuv täiendamine. linn, kool 2005-2008 mahud antud investeeringute kavas 2.2.Statsionaarseid pille mahutava prooviruumi väljaehitamine. linn, kool 2006 invest; kavas 2.3. Korraldada aastas vähemalt üks orkestri proovilaager väljaspool statsionaari. linn, kool 2005-2008 2.4.Kooli põhimääruse täiendamine ja noorteorkestri statuudi väljatöötamine. linn 2006 3. Õppekavade ja nende rakendamise täiustamine. 3.1. Tava -ja süvaõppekava sisulise diferentseerimise jätkamine. kool 2005-2008 3.2.Pop-jazzmuusika ning rahvamuusika suundade õppekavade väljatöötamine, katsetamine ning nende rakendamine Viljandi ja Eesti huvialakoolides. kool, VKA, EMA, H-ja Teadusminis-teerium 60 2005 Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest 3.3. Laulustuudio „Viva la Musica” integreerimine VMK õppetegevusse. Laulustuudio õppekava väljatöötamine. kool 2005-2006 4. Kooli maine tõstmine. 4.1. Taotleda õppekavaga vastuolus olevate vabariiklike konkursside konkursitingimuste muutmist. kool, H.-ja T.ministeerium 2006 4.2. Osaleda vabariiklike koondorkestrite töös. kool al. 2006 4.3. Korraldada ise ja osaleda mujal kontsertidel ning festivalidel. kool pidevalt väljaspool statsionaari kuni 40 üritust aastas 4.4. Arendada koostööd Viljandi üldhariduskoolidega ja lasteaedadega. Osaleda ühisprojektides. kool pidevalt 5.Kooli tegevusest osa saavate laste arvu suurendamine. 5.1. Enam pöörata tähelepanu soolistele iseärasustele. kool pidevalt 5.2. Tõsta koolis õppijate arvu eelkõige tavaõppes õppijate arvu tõstmisega. kool 2008 koos eelastmega 270 õpilast 5.3. Kasutada kooli potentsiaali elukestva õppe korraldamisel Viljandis. Viia kooli põhimäärus vastavusse (vanuselise ülempiiri avardamine). linn, kool 2006 6. Loomingulist võimekust arendavate tegevuste mahu suurendamine. 6.1.Suunata õpetajaid vastavatele kursustele. kool, linn 3 % palgafondist pidevalt 6.2. Suurendada kollektiivsete tegevuste tähtsust loomingu ja improvisatsiooni vallas. kool pidevalt 6.3. Korraldada loomingulist tegevust stimuleerivaid üritusi. kool pidevalt 6.4. Osaleda üleriigilistel improvisatsioonialastel konkurssidel ja festivalidel. kool pidevalt 7. Õpetajatele täienduskoolituse võimaluste avardamine kohapeal. 7.1. Kutsuda õppuste läbiviijateks konkreetse töövaldkonna parimaid asjatundjaid. kool 3% palgafondist pidevalt 7.2.Välja töötada kohapealne kollektiivne koolituse vorm VMK pedagoogidele, valides teemad lähtuvalt pedagoogide kutsestandardite nõuetest ning õpetajate arenguvestluste põhjal esilekerkinud valdkondadest. kool, täiendkoolitus-keskused 2005 7.3. Senisest enam kasutada VKA potentsiaali kooli pedagoogidele täienduskoolituse korraldamisel. kool pidevalt 8. VMK kui praktikabaasi. väljaarendamine huvialakooliõpetajate koolitamiseks 8.1. Välja töötada raamtingimused ja dokumentatsioon. VMK, VKA 2005 8.2. Välja töötada lisaks olemasolevale aineõpetamise metoodilisele materjalile institutsioonipõhine ja huvialakooliseadusest lähtuv metoodiline materjal tulevaste huvialakoolide õpetajate ettevalmistamiseks. VMK, VKA 2006 8.3. Anda võimalus võimekatele ja asjast huvitatutele VMK pedagoogidele saada mentorikoolitus tulevaste pedagoogide juhendamiseks. VMK, VKA 2005 9. Koostöö arendamine VKA-ga 9.1. Senisest enam kasutada VKA potensiaali kooli uute arengusuundade väljatöötamisel. VMK, VKA pidevalt 9.2. Õppekeskkonna kvaliteedi parandamise eesmärgil kasutada võimaluste piires teineteise materiaal-tehnilist baasi ning ruume. VMK, VKA pidevalt (ilma töötasuta) 5. VILJANDI MUUSIKAKOOLI INVESTEERINGUTE KAVA 2005-2008 Tööde kirjeldus Põhimahud Orienteeruv maksumus (tuh kr) Vajaduse põhjendus Aasta MÄRKUS Sõja ajal lammutatud veranda kohale prooviruumi ehitamine. 120 m² 1 700 Muusikakool kasutab nii proovideks kui iganädalasteks õpilasesinemisteks ammustel aegadel mõisniku pere tarbeks ehitatud saali, kus pinda 57 m². Seoses õpilaste arvu kasvuga ja mahu õppetöö enam olemasolevatesse ruumidesse ära.Olemas projektikirjeldus. 2006 Kontsertklaveri ostmine. 450 Klaveripark on olukorras, kus korraga võib tekkida vajadus suure hulga pillide samaaegseks väljavahetamiseks. Seepärast on mõtekas kord teatud perioodi jooksul võtta eesmärgiks ühe uue pilli ost. Kabinet – või kontsertklaverite puhul võiks olla 10 aasta kohta ühe pilli ost. Kui pankade poolt pakutud võimalused on soodsad, võiks kaaluda kapitalirendi vormi. 2006 – 2010 viie aasta jooksul a' 90 tuh kr aastas Orkestri pillipargi jätkuv täiendamine. 50 tuh kr aastas Uute pillide ostmine ning amortiseerunud pillide väljavahetamine noorteorkestri ja VMK arendamiseks. 2005-2008 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 04.06.2001 määrusega nr 23 kinnitatud Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste kava koostamise ja kinnitamise korrale toimub arengukava uuendamiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega samas korras. Arengukava uuendatakse: - seoses haridusalase seadusandluse muudatustega - seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas - seoses haridusasutuse staatuse muutmisega - seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga. Arengukava uuendused esitatakse Viljandi Linnavalitsusele igal aastal hiljemalt 30. aprilliks.