Haanja Vallavolikogu — Ruusmäe paikkonna arengukava vastuvõtmine — KO, 27, 317

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1, Haanja Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Võtta vastu Ruusmäe paikkonna arengukava. ( lisa määruse juures ) 2. Määrus jõustub 20. veebruarist 2006.a. Volikogu esimees Rein PEEDUMÄE Haanja Vallavolikogu 16. veebruari 2006. a määruse nr 3 lisa RUUSMÄE PAIKKONNA ARENGUKAVA 2005 – 2009 SISSEJUHATUS Ruusmäe paikkonda kuulub 45 küla : Ala-Palo, Andsumäe, Hanija, Hulaku, Hurda, Kilomani, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Lillimõisa, Loogamäe, Luutsniku, Lüütsepä, Mikita, Murati, Mustahamba, Mäe-Palo, Märdimiku, Naapka, Palli, Palujüri, Pillardi, Posti, Preeksa, Pundi, Puspuri, Raagi, Rusa, Ruusmäe, Saluora, Sarise, Sormuli, Söödi, Tsiiruli, Tsilgutaja, Tuuka, Tõnkova, Vaarkali, Vastsekivi, Vihkla, Vorstimäe, Vungi. Kõik nimetatud külad on küllaltki väikesed hajakülad ning kuulusid nõukogude ajal Ruusmäe kolhoosi koosseisu , mis liitis rahva juba aastakümneid tagasi üheks tervikuks ja kujundas paikkonna keskuseks Ruusmäe küla kuna seal asus omal ajal majandi keskus ning asusid ja asuvad ka praegu enamjaolt kõik teenindavad asutused. Ruusmäe paikkonna arengukava koostamise idee pärineb Ruusmäe küla ettevõtlikemalt inimestelt, juhtgruppi olid haaratud esindajad ka teistest elujõulistest küladest. Juhtgrupp jagas omavahel arengukava osade kaupa mustandi tegemiseks, sõnastust korrigeeriti ühiselt. Arengukava koostamisse kaasati Plaani paikkonna esindajad kui lähimad vallasisesed naabrid, Haanja Looduspargi esindajad kuna Looduspark hõlmab olulise osa Ruusmäe paikkonnast, Rõuge koguduse õpetaja Kätlin Liimets, sest Käänu külas paikneb Rõuge abikirik, Haanja vallavanem Juri Gotmans kui võimu esindaja paikkonnas. Rahva vajaduste väljaselgitamisel aitasid kaasa Ruusmäe rahvamaja juhataja Sirje Pärnapuu, kes korraldas küsitluse memme-taadi peol ja noorteklubi liikmete hulgas ja Ruusmäe kooli õpetaja Ülle Orhidejeva, kes kaasas küsitlusse kooliõpilased ja nende kaudu ka lapsevanemad. Oma arvamuse avaldamine oleks võinud olla täiskasvanute hulgas tunduvalt aktiivsem. Juhtgrupi esimesel koosolekul osales nõuandjana MTÜ-st Kodukant Marika Parv. Juhtgrupi kokkusaamised toimusid arutelu vormis, andmeid kogusime Haanja vallavalitsusest, Ruusmäe paikkonna elanikelt, ettevõtetelt ja asutustelt. Ajalooline taust pärineb koduuurija Elmar Partsi sulest. Käesolev arengukava teadvustab Ruusmäe paikkonna hetke olukorda, kirja on pandud sihid ja eesmärgid ning nendeni jõudmise teed ja võimalused. Arengukava on koostatud aastateks 2005 – 2009 eesmärgiga taastada ühiste ettevõtmiste kaudu paikkonnas aktiivselt tegutsev kogukond, aidata tegevuskavas märgitud tegevuste elluviimise käigus kaasa paikkonna heakorrastamisele ja inimeste esmaste olmevajaduste säilimisele, et pakkuda silmailu nii iseendale kui turistidele ja meelitada paikkonda investoreid ning tööandjaid ja soodustada ettevõtlust kohalike hulgas, et läbi nende panna piir elanikkonna vähenemisele ning lõpptulemusena kujundada välja atraktiivne paikkond Haanja vallas, mille keskuseks oleks Rogosi mõis koos kõige sinna juurde kuuluvaga, kus oleks eelkõige hea elada paikkonna alalistel elanikel ja oleks mida pakkuda ka külalistele. PAIKKONNA AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Käesolev kirjutis hõlmab Haanja valla lõunapoolset osa, moodustades sellest territoriaalselt poole. Juba orduajal kuulus antud paikkond Vastseliina mõisa koosseisu. Rogosi mõis (saksa keeles Rogosinsky) anti 1603.a. Poola vürst Stanislaus Rogosinskyle. Tema Nimest tulenebki ümbruskonna hilisem nimetus Rogosinsky (Rogosi), mida kandis kuni 1.aprillini 1939.a. 1629 – 1744.a. oli mõisa omanikuks von Liebsdorffide pere. 1744.a. läks mõis kaasavarana Glasenappide perekonnale. 1816.a. lahutas Otto Reinhold von Glasenapp Rogosinsky mõisast Luutsniku (saksa keekes Lutznik) karjamõisa ja 1860.a. pärandas selle iseseisva Luutsniku rüütlimõisana poeg Nikolaile. On teada, et 1638.a. oli seal talu, omanikuks Lutznik Andres. Tema järgi sai ümbruskond endale nime. Nii tekkis ühe mõisa asemel 19.sajandi I poolel kaks iseseisvat mõisat, mis kujunesid keskusteks. Hiljem ongi need olnud valdade, külanõukogude, kolhooside ja kohaliku elu keskusteks. Pärast Eesti – Läti piiri ajamist 1919.a. moodustus kaks valda: Rogosi ja Vana-Laitsna. 1932.a. ühendati mõlemad vallad Laitsna-Rogosi vallaks. 01.aprillil 1939 nimetati ümber Ruusmäe vallaks. 1919/20 aastatel mõisad riigistati ja maa jagati Vabadussõjast osavõtnutele. Talu sai ka vabadussõdalane Guido v Glasenapp, endise Rogosi mõisa omaniku poeg, kes ehitas endale mõisa südamiku ligidale talu Uus-Rogosi. Seoses nõukogude okupatsiooni ja sõjaga laostati ka talumajandus. Sundkorras loodi kolhoosid. Esimene kolhoos loodi Ruusmäele 1948.a. Mõne aastaga olid talud likvideeritud. 1958.a. ühendati 8 kolhoosi ja 2 aastat hiljem Luutsniku ning neist moodustati Ruusmäe sovhoos, mis eksisteeris aastani 1990. Lõplikult likvideeriti kolhoosikord 1992.a. taasiseseisvunud Eestis. Talumaad tagastati endistele omanikele, kuid allakäinud majandus ei ole siiani endist taset saavutanud. Luutsniku kultuuriline ja sotsiaalne allakäik algas kooli likvideerimisega 1971.a. Alles on vaid raamatukogu. Vähesel määral tegutseb seltsing Palo Tarõ, mille eestvõttel on korraldatud külapäevi, viimane toimus 2004.a. Ruusmäel on ettevõtlust rohkem. Sovhoosi karjakasvatuse baasil loodi OÜ Loyde, kus kasvatatakse sigu, veiseid ja toodetakse piima. OÜ Loyde seafarm asub Luutsnikus. Lisaks Loydele annab tööd tootmispinda laiendav metallitöökoda Meisli. Endises Rogosi mõisakeskuses töötavad kool, koduloomuuseum, lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, söökla ja külalistemaja. Ruusmäel on veel arstipunkt, side 2 kauplust, neist üks on erakauplus. Tööpuuduse tõttu on osa ruusmäelasi lahkunud. Küla tühjenemist ja sotsiaalset allakäiku suudaks pidurdada vaid uute töökohtade loomine ja kooli säilimine. PAIKKONNA ASEND Ruusmäe piirkond hõlmab lõunapoolse osa Haanja vallast. Lõnast piirneb Ruusmäe Läti Vabariigiga, läänest Rõuge vallaga ja kagust Misso vallaga. Piirkonna suurus on kokku ligikaudu 9780 ha (kogu valla suurus 17047 ha) ja piirkonna keskuseks on Ruusmäe küla. Ruusmäe kaugus Haanjast on 11 km, Võrust 26 km, Rõugest 18 km , Missost 11 km ja Vastseliinast 23 km. Ruusmäe kaugus Tallinnast on 280 km ja Riiast 190 km. Mustkattega tee ühendab Ruusmäed ainult Haanja ja Võruga, Missoga ühendab tee millest 4 km on kruusa, ülejäänud mustkate, Rõugesse saab ainult mööda kruusateed. Ruusmäe piirkonna lõunapoolset osa läbib üleriigilise tähtsusega T-7 Riia-Pihkva maantee ja AS Eesti Gaasi Izborsk-Riia gaasijuhe. LOODUSLIKUD OLUD Looduslikult asub Ruusmäe piirkond Haanja kõrgustiku lõunaosas. Maastik on liigendatud ja künklik. Ruusmäe piirkonnast alguse saavad jõed ja ojad kuuluvad Riia vesikonda. Suuremateks on Pärlijõgi ja Kuura jõgi. Piirkonna suurimast järvest - Murati järvest - saab alguse Vaidava jõgi. Peale Murati on suuremad järved veel Majori järv, Palojüri järv, Ruusmäe järv, Preeksa ja Uuri järv. Ruusmäe piirkonda jääb ka Eesti suurima keskmise sügavuse (14 m) ja haruldase vee-elustikuga Väike-Palkna järv. Lisaks Väike-Palkna järvele on NATURA 2000 aladeks Ruusmäe piirkonnas veel Pärlijõe luht, Majori järv, Murati hoiuala ning Haanja Loodusparki jäävad alad (ca 1830 ha). Haanja Looduspargi sihtkaitsevöönditest jäävad Ruusmäe piirkonda Hainjärve, Jaanimäe ja Tsirgumäe sihtkaitsevööndid. Kaitse alla on võetud ka üksikud puud: Klaasi tamm, Ruusmäe tamm ja Mustahamba tamm (ümbermõõt 662 cm). Valdavalt on metsadest kuusikud, esineb männikuid, lehtpuu puistutest leidub rohkem kaasikuid ja lepikuid. Paljud metsaservad ja sööti jäänud põllud ning karjamaad on võsastunud, mistõttu on kadumas Haanja kuppelmaastikule iseloomulikud vaated. Kohati on atlantilisest kliimaperioodist säilinud laialehiselise metsa kilde, kus domineerivateks puuliikideks on pärnad, jalakad, vahtrad, tammed. Loodusvaradest leidub Ruusmäe piirkonnas ainult järvemuda (Preeksa järv ja Murati järv). Piirkonnas on üks avalik ujumiskoht - Palojüri järv. Väga oluliseks väärtuseks kogu piirkonnale on arhitektuurimälestiseks tunnistatud Rogosi mõisa hooned ja park. PAIKKONNA MAJANDUSLIKUD OLUD Ruusmäel asub OÜ Loyde piimafarm 200 lüpsilehmaga ja Luutsnikus sigala 1000 seaga. Ruusmäe ühismajandi endise töökoja baasil töötab OÜ Meisli, mis tegeleb metalli töötlemisega ja enamjaolt on tegemist sepatööga. Raagis asuvas perekond Morelite Järve veisekasvatustalus peetakse piimakarja ja see on ka piirkonna ainuke tõsiselt võetav tootmistalu. Puspuri külas on omanäoline Kadri Otsa Tuukakivi turismitalu. Preeksal asuva Erki Soka Präksa-Kärsna talu põllud on pilkupüüdvad. Kokku pakutakse nendes ettevõtetes tööd umbes 40 inimesele. Lisaks sellele töötavad tolli- ja piirivalve struktuurides kümmekond inimest ja vallas ja valla allasutustes üle 20 inimese. Mõned mehed töötavad Võru ehitusfirmades. Kahjuks on paikkonnas küllaltki palju nn «heitunuid» inimesi, kes eriti enam ei loodagi mõistlikku rakendust leida ja mõned ehk ei tahagi. Ruusmäel asuvad avaliku interneti punkt, postkontor, raamatukogu, rahvamaja lasteaed ja muidugi põhikool. Lisaks sellele võtab kaks korda nädalas vastu perearst ja seitse päeva nädalas on avatud kaks kauplust. Avalik internetipunkt ja raamatukogu asuvad ka Luutsnikus ja kaks korda nädalas sõidab sinna rändkauplus. Koolis ja rahvamajas töötavad huviringid ja alates 2005.a. sügisest saab Haanjas õppida ka rahvamuusikat – tegemist on n.ö. võru Muusikakooli filiaaliga. PAIKKONNA FÜÜSILINE INFRASTRUKTUUR Ruusmäe külas pakutavate teenuste poolest võib küla määratleda II astme keskusena (on olemas haridusteenus ,perearsti vastuvõtt, raamatukogu , kauplused ja postkontor). Energeetika Elektrivarustusega esineb piirkonniti probleeme. Paljude tarbijate kaugus alajaamadest on liiga suur( madalpingefiidrid pikemad kui 1,2 km), mis ei taga kvaliteetset pingenivood. Nii madalpinge- kui ka kõrgepingeliinide tehniline seisund ja hooldus jätab soovida. 2005.a. jaanuaritormi tulemusena olid Söödi, Murati- ja Kuklase küla elanikud 8-10 päeva ilma elektrita. Liinialuste hooldusega on Eesti Energia asunud aktiivsemalt tegelema. Välivalgustusliine on Ruusmäe külas 950 m. Objektina valgustatakse ka Rogosi mõisaõue. Valla suurim elektritarbija on Rogosi mõisakompleks, kus tarbimine on aasta-aastalt kasvanud ja saavutanud taseme 102MWh/aastas. Samas tuleb arvesse võtta, et kompleksis osutab avalikku teenust neli Haanja valla allasutust - Haanja-Ruusmäe põhikooli 7 klassikomplekti, raamatukogu, rahvamaja ja Haanja lasteaia Ruusmäe rühm. Sama kompleksi soojamajandus on lahendatud õlikütte katlaga, välja arvatud peahoone, mis on endiselt puuküttel. Tõenäoliselt tuleks nende avalike teenuste pakkumine eri kohtades tunduvalt kallim. Ruusmäe külas toimub kortermajade ja eramute kütmine ahiküttega ja kahe kortermaja puhul lokaalse keskküttega. Mõtlemisainet võiks pakkuda tsentraalkütte rajamine Ruusmäe külas asuvale 5-le korterelamule. Ruusmäe külast lõunasse 4,5 km kaugusele jääb Iþborski-Riia kõrgrõhuline loodusliku gaasi torustik rõhuga kuni 55 baari. Nimetatud ressurss pole praeguseni kasutust leidnud liitumist võimaldavate investeeringute kalliduse tõttu. Samuti puudub hetkel ka asjast huvitatud maksujõuline klient. Teed Ruusmäe küla ühendab maakonnakeskusega 26 km pikk kõvakattega maantee. Probleemiks on kõvakattega tee puudumine Rõuge suunal. Ka Ruusmäe- Misso tee on 4 km ulatuses kõvakatteta. Turismi arendamise seisukohalt on oluline 4 km pikkuse Ruusmäe-Kuklase tee viimine kõvakatte alla, mis tagaks kvaliteetse ühenduse Riia-Pihkva maanteega. Piiri ületava koostöö raames läbi programmi INTERREG III A ja Riigi Maanteeametiga on Haanja vald asunud ellu viima ülanimetatud projekti. Kommunikatsioonid Analoogtelefoni paigaldamise võimalus on AS Elioni andmetel kõigis küla piirkondades. Samas on paljud elanikud sellest võimalusest loobunud mobiilside kasuks. Avalikud internetipunktid olemas Ruusmäe ja Luutsniku raamatukogus. Ruusmäe küla keskuses on elanikel võimalik liituda interneti püsiühendusega, kaugemates piirkondades on piiravaks teguriks klientide vähesusest tingitud teenuse kallidus. Teiselt poolt on internetiühenduse puudumine maal takistuseks kaugtöö tegemisel. Postisideteenust pakub Ruusmäe postkontor ja Luutsniku postipunkt. Vesi-ja kanalisatsioon Ruusmäe küla keskuses on olemas veetrassid kogupikkusega 1,5 km ja sama pikkusega kanalisatsioonitrassid. Mõlemad kommunikatsioonid on halvas seisukorras ja vajavad investeeringuid. @PNT# = Reoveepuhasti on rekonstrueeritud ja vastab kehtivatele normatiividele. Luutsniku külas on olemas halvas seisundis veetrass pikkusega 0,8 km ja kanalisatsioonitrass 1,0 km, mis vajavad samuti rekonstrueerimist. Vee puhastumine toimub looduslikult biotiikide baasil. Puurkaevud Ruusmäe I, Ruusmäe II ja Luutsniku puurkaev vajavad rekonstrueerimist ja rauaeraldusseadet. Kuna veehorisont paikneb kohati 220 m sügavusel, kasutavad eramajapidamiste omanikud valdavalt salvkaeve. Ühistransport Bussiühendus maakonnakeskusega on rahuldav. Kitsaskohad on õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Ühistranspordi toimimine on võimalik ainult riigi dotatsiooni tulemusena, milleta ei oleks majanduslikku põhjendatust bussiliinide pidamiseks erafirmade poolt. Põhikooliõpilaste tranporditeenus ostetakse valla poolt kooli- ja kojusõiduks. Alati ei taga transport huviringides osalemist. Jäätmemajandus Ohtlike jäätmete süsteemset kogumist ei toimu. Ruusmäel on olemas 1 klaas- ja plastjäätmete kogumise, 1 pakendite kogumise ja 1 paberikogumise konteiner, Luutsnikus 1 pakendite kogumise konteiner. Olmejäätmeid ühismajapidamistest kogub AS Ragn-Sells. Vald on paigaldanud prügikonteinerid Ruusmäe ja Palujüri ujumskohta, mida teenindab samuti AS Ragn-Sells. Elamumajandus Valla omandis olevaid kortereid on Ruusmäe külas 29. Hetkel on selline ressurss vallale koormav, kuid eduka arendamise tulemusena võib muutuda lisaväärtuseks terve küla arengu seisukohalt. On ehitatud –renoveeritud üksikuid eramuid, kuid korterelamuid pole analoogselt terve maakonnaga ka Ruusmäel ehitatud. Üldplaneeringusse on planeeritud elamuehitust Ruusmäe keskusest Luutsniku viiva tee paremale poole. PAIKKONNA SOTSIAALNE INFRASRTUKTUUR Haridus Ruusmäe külas Rogosi mõisas asub Haanja – Ruusmäe põhikooli Ruusmäe kool. Kool annab 9-klassilise hariduse. Hetkel on koolis 7 klassikomplekti ( I ja III ja II ja IV klass tegutsevad liitklassidena), õpilasi õpib koolis 53 õpetajaid on 16 (arvestatud on ka osalise tööajaga töötavad õpetajad) ja abitöölisi 6. Teravalt on päevakorras 9-klassilise hariduse andmise lõpetamine Haanja-Ruusmäe Põhikooli Ruusmäe õppehoones, millega paikkonna elanikud pole nõustunud, kartes õigustatult noorte perede massilist väljarännet paikkonnast. Kultuur Ruusmäel külas on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ringid. Rahvamaja vajab renoveerimist. Vabaõhuüritusi on võimalik korraldada nii Rogosi mõisa õues kui mõisapargis, kus asub väike laululava, mis vajab samuti hädasti remonti. Ruusmäe paikkonnas on 2 raamatukogu – Ruusmäe külas kus on 268 lugejat ja Luutsniku külas kus on veidi üle 100 lugeja. Ruusmäe raamatukogu paikneb Rogosi mõisakompleksi remonditud ruumides, Luutsniku raamatukogu vajab remonti. Raamatukogudes tegutsevad avalikud internetipunktid. Rogosi mõisakompleksis asub Rogosi mõisa koduloomuuseum ja tegutseb väike külalistemaja pakkudes teenusena ööbimisvõimalust (30 kohta), sauna ja tellimisel toitlustamist. Ka on võimalik üürida saali kuni 60 inimesele perekondlike ja muude sündmuste tähistamiseks. Rogosi mõisakompleks vajab veel suuremahulisi investeeringuid ning läbimõeldud tegevust kompleksi edasiste funktsioonide ja eksponeerimisvõimaluste üle. Erainitsiatiivil on loodud Hurda külas Hurda talumuuseum, kus toimuvad ka taluteatri etendused, talu perenaine jagab teavet ravimtaimedest, taimetoitudest jms. Puspuri külas asub Kadri Otsa turismitalu, pakkudes puhkamisvõimalusi kaugemalt tulnuile. Ruusmäe paikkonna Käänu külas asub EELK Rõuge abikirik, kus tegutseb väikesearvuline kogudus, kelle abiga hallatakse jõudumööda ka maja. Abikiriku hoone on ajaloolise tähtsusega, maja on ehitatud 1876 aastal koolimajaks. Kirik asub seal 1935 aastast. Mõni aasta tagasi sai maja uue katuse ja kellatorni, remonditi põrandad. Praegu vajavad välja vahetamist aknad. Käänu külas abikiruku vahetus läheduses asub Pütsepa kalmistu, kuhu alustati matmist 1937 aastal. Väike kalmistu on heakorrastatud, vaid vähesed platsid on maha jäetud ja korrastamata. Soovida jätavad lumetõrjetööd talvekuudel, kus suuremate pühade ajal (jõulud, uus-aasta) peaksid parkimisplats ja põhiteed kalmistule olema lumest puhastatud. Sport Sportimiseks saab kasutada Ruusmäe kooli ja vähesel määral ka rahvamaja saali, kus saab mängida lauamänge, talvisel ajal kooli saalis ka pallimänge, teha aeroobikat jne. Ruusmäe kooli haldusalas asub 250 m jooksurajaga staadion, kus on võimalik tegelda kergejõustikuga (jooksurajad, kaugushüppekast) ning jalg- võrk- ja korvpalliga. Ruusmäe Rogosi mõisahoones asub ka väike jõusaal, mis rahuldab praegu vaid algajate vajadusi, vajaks aga laiendamist ja uusi vahendeid treenimiseks eriti täiskasvanutele ja jõulisematele noortele. Mitterahuldavas seisus on võimalused talispordi harrastamiseks – puuduvad mehhanismid suusaradade ettevalmistamiseks. Vajalik on koostöö Haanja Suusaklubiga, kelle kasutuses on vahendid ning ei puudu ka huvi koostööpartneri leidmiseks Ruusmäe piirkonnast, et pikendada suusarajad Haanja külast Ruusmäe külani. Paikkonna elanikel on võimalus 2 korda nädalas tasuta kasutada Rõuge spordisaali, ent teenuse kasutamine on raskendatud transpordi puudumise tõttu. PAIKKONNA ELANIKKOND Ruusmäe paikkonnas domineerib traditsiooniline hajaasustus. Kokku on siin 45 väikest küla. Asustustihedus 2005.a. alguse seisuga on 5,7 inimest/m2. Elanike arvult on Ruusmäe paikkonnas suurim küla Ruusmäe küla. Hetkel elab siin 203 inimest. Alla kahesaja on elanike arv Ruusmäel langenud vaid korra, s.o. 2004 aastal kui küla elanike arv 31.detsembri seisuga oli 199. Piirkonna teine suurem keskus on Luutsniku küla kus elab hetkel 59 inimest. Luutsniku küla rahvastiku vähenemine sai alguse juba 70.aastate alguses, mil suleti Luutsniku 8.-kl Kool. Ruusmäe kolhoosi lagunemise tulemina on noorte perede hulk sealses piirkonnas veelgi vähenenud ja aasta aastalt jääb väiksemaks ka elanike arv. Võrdluseks aastal 2001 elas Luutsniku külas 74 inimest. Elanike arvult suuremad külad on veel Murati (23), Palli (19), Lüütsepä (17). Pikemat aega pole ühtki elanikku olnud Kotka külas ja 2004.a. lõpuks on elaniketa juba ka Posti ja Pundi küla (lisa 1). Piirkonna rahvastik on pidevalt vähenenud selle tõttu, et sündide arv piirkonnas on alla jäänud surmade arvule ja ka rahvastiku liikumises domineerib väljaränne. Rahvastiku arv piirkonnas aasta alguses, 2001 – 2005 2001 2002 2003 2004 2005 637 596 595 566 563 Rahvastik vanuse ja soo järgi 2005 aasta alguses 0–15 Tööealised M 16-62, N 16-58 Pensioniealised Kokku Mehed 41 201 47 289 Naised 43 126 105 274 Kokku 84 327 168 563 Sündide ja surmade arv 2000-2005.a. 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Sünnid 10 7 4 6 4 7 Surmad 17 17 17 12 10 9 Rahvastiku liikumises on viimasel 5 aastal kõige rohkem inimesi asunud elama Võru linna (42 inimest), Võru valda (10 inimest) Rõuge valda ja Tallinna (9 inimest), Valda saabunuid on kõige rohkem Võru linnast (24 inimest), Võru vallast (8 inimest), Tallinnast (7 inimest), Tartu linnast ja Misso vallast (5 inimest). Lahkujaid on olnud seni rohkem kui juurdetulijaid. Lisaks eestlastele elab Ruusmäe piirkonnas 10 venelast, 1 leedulane ja 1 soomlane, kes on integreerunud meie kultuurikeskkonda ja räägivad kõik eesti keelt. PAIKKONNA INIMKAPITAL Paikkonna 563-st elanikust on 49 inimest kõrgema haridusega, 201 kesk-eri või keskharidusega. Lisaks sellele on hulgaliselt n.ö. kuldsete kätega töömehi, kes ei jää hätta ühegi tööga ja vormivad nii puitu kui metalli. Pärja Udras ja Sirje Raud on suurepärased käsitöömeistrid, Valter Mölder ehitab paate mis naljalt ei upu, Kalle Saks juba väga noore mehena on meisterlik sepp ja on veel palju-palju teisi tublisid inimesi. Paraku on tööoskuste põlvest-põlve edasiandmise traditsioon hakanud hääbuma ja koos memmede-taatide kadumisega unuvad ka paljud lihtsad kuid siiski imelised tööoskused. Järjest vähemaks jääb ka inimlikku, austavat suhtumist kunagi kellegi poolt loodud väärtustesse. Siin on mõtlemisainet nii koolil kui külaseltsil ja tervel ühiskonnal. Ka kodanikuks olemist tuleb õppida ja enesetäiendamise võimalusi peaks olema piisavalt. Aktiivsemalt on kõikvõimalikel koolitustel osalenud õpetajad, ettevõtjad valla- ja riigiametnikud. Elukestva õppimise vajaduse tunnetamiseni ei ole me täna veel kõik jõudnud ja tihti jääb puudu ka motivatsioonist. Alghariduseta Algharidus Põhiharidus Keskharidus Kesk-eriharidus Rakenduslik kõrgem ja kõrgem haridus 4 70 112 90 111 49 Koolieelikuid on 33. Põhikoolis õpib 53 last. Keskkoolis, gümnaasiumis või õhtukoolis omandavad haridust 20, kesk-eri õppeasutustes 3 ja rakenduslikus kõrg- või kõrgkoolis 11 neidu-noormeest. PAIKKONNA ELANIKE KOOSTÖÖ Ruusmäe külas on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid (levimuusika ansambel, näitetrupp, mudilaste- ja noortering, noorte näitering, noorte näputööring jne.). Rahvamaja vajab renoveerimist. Laululava ja kiigeplats, mis asuvad Rogosi mõisa pargis, on väga halvas seisus. Rogosi mõisas asub muuseum, mis on külalistele avatud. Luutsniku külaelanike kooskäimise kohaks on vana kaupluse hoone «Palo Tarõ», kuid seegi vajab tõsist remonti. Murati küla aktiivsed inimesed korraldavad külas üritusi (vastlad, jaanituli jne.) vabas õhus. Ruusmäe küla traditsioonilised üritused Uue aasta tervituspidu Vabariigi aastapäev Autode lumerajasõit Laste lauluvõistlus Emadepäev Volbrid Heakorratalgud Memme-taadi üritused Haanja valla jaanituli Valla spordipäevad Rogosi mõisapäevad «Ugala» teatri vabaõhuetendused Laat Jõulupeod Kohviõhtud Luutsniku küla traditsioonilised üritused Vabariigi aastapäev Kevadpühad Emadepäev Suvepidu Lõikuspidu Jõulupidu Paikkonna küladel puuduvad külavanemad. Elanike koostöö Ruusmäel vajab arendamist, paljudes ettevõtmistes jäädakse kõrvale. Aktiivsteks kaasalööjateks on noored. Luutsniku külas on elanike koostöö parem. Paikkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, seltsingud MTÜ Ruusmäe Noorteklubi – noorte vaba aja sisustamine, heakorratalgud MTÜ Ruusmäe Naisselts - naiste vaba aja sisustamine, arengutegevus külas Seltsing Rogosi – kultuuriürituste korraldamine Seltsing Palo Tarõ - külaelu organiseerimine, kultuuriürituste korraldamine Koostöö oma vallas Ettevõtjatega - OÜ Meisli, OÜ Jänku, OÜ Loyde toimib hea koostöö, samuti vallavalitsuse, volikogu ja Haanja Looduspargiga. Koostöö on tihedam Luutsniku külarahvaga, vajaka jääb teiste küladega. Tagasihoidlikud suhted on naabritega Lätist Veclaicene vallast. Vajab tõhusamat koostööd. PAIKKONNA MUUTUMINE JA ARENGUTENDENTSID Nii nagu paljudes Eestimaa külades, mõningate üksikute eranditega, on ka selle paikkonna harjumuslikust külaelust saanud sedapuhku minevik, erandiks ehk ainult Ruusmäe. Siiajääjaid on vähe, laste arv väheneb, elanikkond vananeb. Tõsine oht on põhikooli muutumisega algkooliks. Uute inimeste siia elamaasumine ja ka praeguste noorte jäämine on seotud peamiselt võimalusega saada meelepärast ja tasuvat tööd endale, turvalist lasteaeda pisipõnnidele ja head haridust koolilastele. Pärast Ruusmäe ühismajandi likvideerimist kadusid paljud töökohad ja ka kindlustunne homse suhtes. Õnneks loodi Ruusmäe suurfarmi ja Luutsniku sigala baasil OÜ Loyde ja Ruusmäe töökoja baasil OÜ Meisli. Mõlemad ettevõtted on karmis konkurentsis jäänud ellu ja pakuvad tööd umbes 30 – 40 inimesele. Elulaadiks võib nimetada taludes 2 – 3 lehma ja 10 kana pidamist, kuid tõsise tootmisega siin paraku siiski tegemist ei ole, v.a. perekond Morelite piimatootmisega tegelev Järve veisekasvatustalu. Rõõmustab Loyde ja Meisli kasvamise soov, sest näiteks Loyde sigalas on juba 1000 rõngassaba ja Meislil valmib peagi uus tootmishoone ( 900 m2). Inimesed on jõudumööda remontinud oma elumaju ja kõrvalhooneid ja on kerkinud ka mitu uut pereelamut. Tühjadest taludest vallal kindel statistika puudub, sest inimesed on oma liikumistes vabad. Vaid oletuslikult saab hinnata, millised talud on päris tühjad ja kus elatakse ainult suvel. Suurinvesteeringuid on siiani tulnud Rogosi mõisakompleksi rekonstrueerimiseks (12 – 13 milj.) ja vähemalt samapalju vajaks see ainulaadne mõisaansambel koos pargi ja selle juurde kuuluvaga veel juurde. Siis võiks öelda, et tõeline küla keskus on valmis. Siin asuvad kool ja lasteaed, rahvamaja ja raamatukogu koos avaliku internetipunktiga. Siin saab sööklas korralikult süüa ja külalistemajas puhata. Pärast täielikku renoveerimist tahame pakkuda uusi ruume ka noorteklubile, perearsti keskusele ja postkontorile. Kuritegevus on paikkonnas väike ja sellest seisukohast lähtudes on elu siin turvaline (lisa 2). Tulevikus peaks paikkonnale positiivset mõju avaldama piirkonda läbiv Riia – Pihkva maantee ja suhteliselt lähedal asuv tulevane miljonilinn Riia (182 km). PAIKKONDA KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID Piirkonnas on kaks detailplaneeringukohustusega ala : Ruusmäe ja Luutsniku, mis on määratud Haanja valla üldplaneeringuga. Piirkonda hõlmavad 2004 aastal koostatud Haanja valla arengukava 2005-2014 ja Haanja valla energiamajanduse arengukava ning Haanja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 12 aastaks. Ehitus- ja keskkonnakaitselised piirangud tulenevad looduskaitseseadusest. Piirkonnas on üks kehtestatud detailplaneering (Meisli), algatatud 3 detailpleneeringut ja uus valla üldplaneerig. ELULISED VAJADUSED • Kauplusauto peaks käima Muratis vähemalt 2 x nädalas • Interneti ühenduse paigaldamine kõigisse küladesse, FIFI ala Ruusmäele • Teede remonti, talvel pidev lumetõrje ja suvel kruusateede hööveldamine • Bussiliiklus vilets, eriti pühapäeval. • Luutsnikku peaks sõitma õhtul Ruusmäelt buss • Ruusmäele parkimisplatsi rajamine • Nõuetekohaste supluskohtade rajamine Ruusmäele, Muratisse, Preeksale • Keskkütte probleemi lahendamine Ruusmäel • Prügikonteinerite paigaldamine suurematesse küladesse • Ruusmäele sorteeritud prügi vastuvõtukoha rajamine • Laululava remontimine • Elamispindade remontimine ja juurde ehitamine • Tänavavalgustuse taastamine Ruusmäel mõisast OÜ Meislini, valgustuse rajamine Luutsniku keskusse • Põhihariduse andmise jätkamine Haanja-Ruusmäe põhikooli Ruusmäe koolis • Haanja Lasteaia Ruusmäe rühma laiendamine • Bussi muretsemine ja erabussiliini avamine vallasisesteks sõitudeks • Töövahendite (murutraktor jne.) muretsemine heakorra tagamiseks ARENGUVAJADUSED • Suunavate viitade ja siltide paigaldamine • Järvekallaste korrastamine • Küladesse teadetetahvlite paigaldamine • Ruusmäe keskuse heakorrastamine • Jaanimäe tammikusse õpperaja taastamine • Kalmistute korrastamine • Suusaradade pikendamine Haanjast Ruusmäele • Rogosi mõisa lõplik renoveerimine • Sidejaoskonna ja arstipunkti üleviimine mõisakompleksi • Luutsniku rahvale kooskäimiskoha rajamine • Ruusmäe-Kuklase, Ruusmäe-Kuura ja Ruusmäe-Luutsniku-Viitina teele tolmuvaba katte ehitamine • Matkaradade rajamine Väike-Palknasse, Suur-Palknasse, Kornetisse • Pütsepa abikiriku tegevuse elavdamine • Muuseumi võimaluste avardamine, ekspositsiooni laiendamine ja rõhuasetuse muutmine • Paikkonna ajaloole suurem tähelepanu pööramine • Elektriliinide ja alajaamade uuendamine • Mänguplatsi väljaehitamine lastele Ruusmäe külas • Sportimistingimuste arendamine (täismõõtmetes spordisaal, staadion, jõusaal) • Kooskäimiskoha väljaehitamine (kõrts või kohvik või vms.) • Palo Tarõ remontimine Luutsnikus • Luutsniku Raamatukogu ümberkolimine Palo Tarrõ • Luutsniku mõisa renoveerimine • Mustahamba tamme ümbruse korrastamine • Tuuka kivi olemasolu teadvustamine, ümbruse korrastamine • Ruusmäe piirkonda tutvustava infovoldiku väljatöötamine • Legendide kogumine ja kogumiku koostamine • Rahvakultuuri elluäratamine, tutvustamine, arendamine (rahvamuusika, rahvatants, käsitöö jne) • Aedniku või kojamehe ametikoha loomine Ruusmäele RUUSMÄE PAIKKONNA ARENGUKAVA – SWOT Koostatud 17. veebruaril 2005 Ruusmäel TUGEVUSED, mis meil on juba olemas NÕRKUSED, mis on meie elukeskkonna miinused Osaliselt väljaarendatud külakeskus Rogosi mõis – põhikool, söökla, museum, raamatukogu, rahvamaja Elanikkonna vananemine Kaunis loodus Noorte lahkumine piirkonnast Ettevõtlikud inimesed Alkoholism Aktiivselt tegutsev noorteklubi Elamispindade puudus Töökohtade olemasolu Osaline tööjõupuudus Keskküttega 3-korruseline maja sotsiaalmajaks Kvalifitseeritud tööjõupuudus On mõned turismitalud Sportimiseks vähe võimalusi – puudub võimla Turvaline keskkond Küla heakord jätab soovida Hea koostöö põhikooli ja rahvamaja vahel Reostunud järv Ruusmäel Rogosi külalistemaja Väljaehitamata tolmuvaba tee Ruusmäe - Kuklase Traditsioonilised üritused Interneti puudumine paljudes Ruusmäe kandi külades Kaks tegutsevat ettevõtet o/ü Loyde ja o/ü Meisli, mis pakuvad tööd kohalikele elanikele Huviharidus Elanikkonna passiivsus VÕIMALUSED, mis tulevad väljaspoolt, mida saaksime ära kasutada OHUD, mis tulevad väljaspoolt Vene piiri lähedus Eesti Vabariigi olematu regionaalpoliitika EL struktuurifondid Vaenulik hariduspoliitika Erinevate ettevõtlusvormide toetamine Põhikooli kadumine Turismi arendamine Maaelu halb maine Mõisakompleksi väljaarendamine Koostöö arendamine Lätiga Paikkonna legendi (paketi) väljatöötamine Koolkodu loomine Mõisateater Ruusmäe paikkonna tegevuskava 2006-2009 Tegevus Elluviija 2006 (tuhat krooni) 2007 (tuhat krooni) 2008 (tuhat krooni) 2009 (tuhat krooni) Finantsid/ allikas Kauplusauto peab käima Muratis vähemalt 2x nädalas Vallavalitsus, Võru Tarbijate Ühistu liikmed X Võru Tarbijate Ühistu Bussiliikluse parandamine eriti pühapäeviti ja õhtuti Vallavalitsus MTÜ-d X X Transpordifirmad Teede remont ja hooldus Vallavalitsus Maanteeamet, maaomanikud X X X X Valla eelarve Supluskohtade rajamine Ruusmäele, Muratisse ja Preeksale Vallavalitsus Maaomanikud, MTÜ-d X X X Valla eelarve, fondid Keskkütte probleemi lahendamine Ruusmäel Vallavalitsus, MTÜ-d, korteriühistud, eraisikud X X Valla eelarve, eraisikud fondid Laululava remont Vallavalitsus, MTÜ-d X Valla eelarve, fondid Põhihariduse andmise jätkumine Ruusmäel Vallavolikogu, Vallavalitsus Ruusmäe kool X X X X Valla eelarve, riigieelarve Tänavavalgustuse taastamine Ruusmäe mõisas OÜ Meislini, valgustuse rajamine Luutsniku keskusesse Vallavalitsus, MTÜ-d, maaomanikud X X Valla eelarve, fondid Bussi muretsemine ja vallasiseste sõitude organiseerimine Vallavalitsus, MTÜ-d X X X Valla eelarve, fondid Heakorrastuseks vajalike töövahendite muretsemine MTÜ-d Ruusmäe kool X Valla eelarve, fondid Aedniku või kojamehe(?) ametikoha loomine Vallavalitsus X X X X Valla eelarve Viitade ja siltide paigutamine küladesse Vallavalitsus, MTÜ-d, maaomanikud X Valla eelarve, Fondid Jaanimäe tammikusse õpperaja rajamine Vallavalitsus, Ruusmäe kool, MTÜ-d, Riiklik Looduskaitsekeskus X Valla eelarve, fondid Väike-Palkna matkaraja rajamine Vallavalitsus, MTÜ-d, Riiklik Looduskaitsekeskus X Valla eelarve, fondid, Matkaradade laiendamine Kornetisse ja Suur-Palkna äärde Vallavalitsus, MTÜ-d, Riiklik Looduskaitsekeskus, Veclaicene vald, Ruusmäe kool, Veclaicene kool, maaomanikud X X Valla eelarve, fondid Pütsepa abikiriku tegevuse laiendamine Rõuge koguduse õpetaja, Ruusmäe kool, MTÜ-d X X X X Valla eelarve, fondid, Teeliste projekt Kalmistute korrastamine (Pütsepa kalmistu, Suures Isamaasõjas langenute kalmistu Jaanimäe Tammikus, langenud sõduri haud Vungi külas) Kalmistuvaht, erasektor, MTÜ-d, Ruusmäe kool, Haanja Looduspark X X X X Valla eelarve, fondid Ruusmäe-Kuura tee mustkatte alla viimine Maanteeamet X Riigieelarve Ruusmäe-Luutsniku-Viitina tee mustkatte alla viimine Maanteeamet X Riigieelarve Muuseumi ekspositsiooni laiendamine ja rõhuasetuse muutmine Ruusmäe kool, hr ja pr Partsid, MTÜ-d X X X Valla eelarve, fondid Paikkonna ajaloo uurimine ja legendide kogumine. Kogumiku koostamine Ruusmäe kool, erasektor, pr ja hr Partsid X X X X Valla eelarve, fondid Palo Tarõ remont Luutsnikus Vallavalitsus, MTÜ-d, erasektor X X X Valla eelarve, fondid Palo Tarõ kujundamine Luutsniku rahva kooskäimiskohaks, raamatukogu kolimine sinna Vallavalitsus, MTÜ-d, Luutsniku raamatukogu, erasektor, Ruusmäe rahvamaja X X Valla eelarve, fondid Luutsniku mõisahoone ja pargi korrastamine ja sinna tegevuse(?) leidmine Luutsniku mõisa omanik X X X X Vaatamisväärsuste korrastamine (Mustahamba tamm, Tuuka kivi) Vallavalitsus, MTÜ-d, maaomanikud X X Valla eelarve, fondid Piirkonda tutvustava infovoldiku väljatöötamine Ruusmäe rahvamaja, Ruusmäe kool, MTÜ-d X Valla eelarve, fondid Rahvakultuuri elluäratamine, tutvustamine, arendamine (rahvamuusika, - tants, käsitöö) Ruusmäe rahvamaja, Ruusmäe kool, MTÜ-d X X X X Valla eelarve, fondid TEGEVUSED, MIS ON KAJASTATUD VALLA ARENGUKAVAS SUMMAD ON TOODUD KOGU VALLA KOHTA Laste mänguväljakute rajamine Ruusmäele Vallavalitsus, MTÜ-d, lasteaed,erasektor 150 Valla eelarve (60 000), fondid Ruusmäe kooli spordiväljakute kaasajastamine spordisaal, jõusaal (lisatud) Vallavalitsus, Ruusmäe kool, Ruusmäe rahvamaja 300 250 Valla eelarve ( 110 000) fondid Rogosi mõisakompleksi parempoolse tiiva (rahvamaja)renoveerimine Vallavalitsus 5500 Valla eelarve (300 000), mõisakoolide programm (700 000), laen, fondid Noorte huvitegevuse võimaluste arendamine Vallavalitsus, Ruusmäe Noorteklubi, Ruusmäe kool, Ruusmäe rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu 50 60 60 Valla eelarve (210 000) Ruusmäe piirkonna kultuuritraditsioonide jätkamine ja arendamine Ruusmäe rahvamaja, MTÜ-d 50 50 50 Vallavalitsus (100 000), fondid Rogosi mõisakompleksi peahoone ja pargi renoveerimine Vallavalitsus Valla eelarve, fondid Elektrivõrgu jaotussüsteemide rekonstrueerimine kvaliteetse elektrivarustuse tagamiseks tarbijatele Vallavalitsus Eesti Energia Eesti Energia, kinnistu omanikud, fondid Ruusmäe-Kuklase teelõigu mustkatte alla viimine (4 km) Maanteeamet 8000 Riigieelarve IT kommunikatsiooni võimaluste väljaarendamine külades ja kvaliteedi parandamine (internet) Vallavalitsus Erasektor 320 160 erasektor, kasutajad Vee- ja kanalisatsiooni infrastruktuuri väljaarendamine Ruusmäel Vallavalitsus 3500 3500 Valla eelarve (1 500 000) fondid, omanikud Rauaeraldusseadmete paigaldamine Ruusmäele Vallavalitsus 300 KIK, vallaeelarve (30 000) Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside osaline renoveerimine Ruusmäel Vallavalitsus 1500 Valla eelarve (300 000) Haanja suusaradade arendamine Ruumäele Vallavalitsus, MTÜ Haanja Suusaklubi, Ruusmäe noorteklubi 700 300 300 Valla eelarve (300 000), RAK M4.6.2. fondid Ruusmäe jt. külade haljastuse korrastamine ja heakorra arendamine Vallavalitsus, MTÜ-d, külaelanikud 20 20 20 Valla eelarve (20 000), fondid Sorteeritud olmeprügi kogumiskeskuste rajamine Ruusmäel Vallavalitsus, MTÜ-d 200 200 Valla eelarve (100 000), RAK, fondid Väärtuslike maastike hooldus, vaadete avamine Vallavalitsus, Riiklik Looduskaitsekeskus, maaomanikud 100 100 100 Valla eelarve (100 000), Looduskaitsekeskus, riigieelarve, fondid Järvede ja kallasradade korrastamine, puhastamine (Palo-Jüri, Ruusmäe, Murati ) Vallavalitsus, Riiklik Looduskaitsekeskus, maaomanikud, MTÜ-d 100 100 100 Valla eelarve (100 000) Looduspark, RAK, fondid Ohtlike jäätmete kogumiskoha rajamine Ruusmäele Vallavalitsus, MTÜ-d 100 100 Valla eelarve (25 000), KIK, fondid