Jõgeva Vallavalitsus — Jõgeva aleviku lasteaia arengukava aastateks 2006-2008 — KO, 16, 195

Määrus kehtestatakse “Koolieelse lasteasutuse seaduse” § 9.1 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Lasteaia ajalugu Esimene lasteaed Jõgeva alevikus avati 1950. aastal, kui Jõgeva Sordiaretusjaama tollane direktor Mihkel Pill andis lasteaia asutamise jaoks kontori teise korruse kaks tuba ja rõdu. Ühes toas söödi ja mängiti, teises toas magati. Lasteaia esimeseks juhatajaks oli Fernanda Tamm. Komplekteeriti üks rühm, kus käis 20 – 23 3-7 aastast last. Laste käsutuses oli üks liivakast kontori vastas pargis. Pesuruum puudus, vett toodi õuest pumbakaevust. Personali vähesuse tõttu täitis lasteaia juhataja ka kasvataja tööülesandeid. Koka, koristaja, pesupesija ja kütja kohal töötas üks inimene. 1955. aastal sai lasteaia juhatajaks Johanna Proovel. Samal aastal valmis kahekorruseline maja senisest lasteaiast lõuna pool üle jõe. Ka selles majas oli üks kahekümne lapseline rühm. Laste päralt oli kaks tuba, kolmandas toas elas kasvataja. Riietusruumis olid ruumikitsikuse tõttu ühes kapis kahe lapse riided. Lasteaia köök asus teisel korrusel. Teisel korrusel elas ka lasteaia juhataja. Lasteaia uueks juhatajaks määrati pedagoogilise haridusega Tiia Kruusmaa. 1960. aastal tuli tööle pedagoogilise haridusega kasvataja Tiiu Reimann. 1964. aastal tuli tööle uus kasvataja Eha Viks ja lasteaia uueks juhatajaks määrati Erna Viirand. Siitpeale oli töö lasteaias juba rohkem jaotatud. Suureks puuduseks majas oli ruumikitsikus. Lasteaia viimane ülekolimine toimus 13. jaanuaril 1965 praegusesse hoonesse, mis on ehitatud 1963 – 1964 spetsiaalselt lasteaia tarbeks, projektijärgne laste arv 50, rühmi kaks. Aastani 1967 töötas kaks rühma, edaspidi töötas lasteaed aastaid kolmerühmalisena. Alates 1992. aastast üherühmalisena. 2000. aasta sügisest on lasteaias avatud taas kaks rühma – vanem ja noorem rühm. Lapsed vastavalt vanuses 4 – 7 ja 1 – 4 eluaastat. 2005. aasta jaanuaris tähistas lasteaed oma 55. juubelit. § 2. Hetkeseis (1) Laste arv rühmades 2003/2004 laste arv 2004/2005 laste arv 2005/2006 laste arv vanem rühm 19 18 18 noorem rühm 15 16 16 KOKKU 34 34 34 (2) Laste keskmine kohalkäimine 2003/2004 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 08 vanem rühm 13,8 15,9 11,1 14,9 15,9 16,8 13,9 14,5 15,3 6,1 7,2 noorem rühm 14,7 13,0 8,1 6,9 9,9 11,3 11,7 9,1 12,6 11,2 10,5 KOKKU 28,5 28,9 19,2 21,8 25,8 28,1 25,6 23,6 27,9 17,3 17,7 Õppeaasta keskmine 24,3 last kuus 2004/2005 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 08 vanem rühm 16,0 15,3 14,5 12,4 15,1 15,6 15,3 16,0 15,6 10,7 12,0 noorem rühm 10,7 16,0 14,9 11,3 14,5 14,3 13,0 16,6 15,9 13,8 10,3 KOKKU 26,7 31,3 29,4 23,7 29,6 29,9 28,3 32,6 31,5 24,5 22,3 Õppeaasta keskmine 28,1 last kuus 2005/2006 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 08 vanem rühm 14,2 13,4 15,2 12,5 9,52 14,4 12,1 14,2 13,9 11,4 11,9 noorem rühm 13,3 13,0 13,7 9,9 12,1 10,4 13,3 14,2 14,4 7,3 11,1 KOKKU 27,5 26,4 28,9 22,4 21,6 24,8 25,4 28,4 28,3 18,7 23,0 Õppeaasta keskmine 26 last kuus * Keskmine kohalkäimine on 82,64% (v.a juuni, juuli, august). * Kohalkäimine on saadud vastava kuu laste kohalkäidud päevade arv jagatud lahtioleku päevadega. (3) Sündivus Jõgeva aleviku lasteaia piirkonnas 01 02 03 04 05 06 07 08 kokku Võduvere küla 1 1 1 3 Jõgeva alevik 3 6 6 4 4 23 Liivoja küla 1 1 Võikvere küla 3 2 1 6 Vana-Jõgeva küla 1 2 1 4 Ellakvere küla 1 4 4 1 1 11 Mõisamaa Kokku 48 (4) Laste arvu prognoos 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 vanem rühm 18 20 18 19 noorem rühm 16 18 18 18 kooli läheb 7 7 9 7 juurde tuleb 7 10 9 7 (5) Personal 1) Pedagoogid hariduse järgi Pedagoog Kokku Ped. kõrgharidus Ped. keskeri Õpib kõrgkoolis Muu keskeri Kvalifikatsioonita juhataja 1 1 õpetajad 3 1 1 1 1 muusikaõpetaja 1 1 2) Personal vanuse järgi : Personal kokku 25 - 29 30 - 39 40 - 49 50 - 56 juhataja 1 1 õpetajad, muusikaõpetaja 4 1 2 1 õpetaja abid 3 1 1 1 kokk 1 1 majahoidja 1 1 KOKKU 10 2 4 2 2 3) Koosseisus on ametikohti kokku 8,575 juhataja 1,0 õpetajad 3,05 muusikaõpetaja 0,25 liikumisõpetaja 0,25 õpetaja abid 2,875 kokk 1,0 majahoidja 0,15 4) Alates 2001. aasta sügisest öötab üks kord nädalas lasteaias logopeed. See ei kata lasteaia tegelikku vajadust, kuna abistada tuleks ka muukeelseid lapsi. (6) Hoone ja majandustegevus 1) Jõgeva aleviku lasteaed asub Jõgeva alevikus, Aamisepa 6, hoone pindala 339 m2; 2) 2000 - paigaldati uus katus ja kõik uued aknad; 3) 2001 - remonditi vanema rühma ruum, köök, abiruumid, toimus torude vahetus, kütte-ja elektrisüsteemi korrastamine; 4) 2005 - sai lasteaed uue puitlippidest aia, toimus õuepaviljonide renoveerimine (puitosad ja katuseplekk); 5) 2006 - plaanis olnud ja teostatud: maja soojustamine, magamistoa remont, õuevahendite parandamine ning majaesise korrastus sõelmetega; 6) 2007 - plaanis on mänguväljaku uuendamine, vajalikud on saali ja töötajate pesemisruumi väljaehitamine. 2. peatükk ARENGUT SOOSIVAD JA TAKISTAVAD TEGURID § 3. Arengut soosivad ja takistavad tegurid Jõgeva valla arengukavast lähtudes seatakse prioriteetideks tervisekasvatus, kehaline aktiivsus ja liikumine, loodusega tutvumine, laste keskkonnateadlikkuse tõstmine (infopäevad, heakorrakampaaniad ja talgud) ja lapse arengu kujundamine lastekirjanduse kaudu. § 4. SWOT –analüüsi lähtekohad 2005. a septembris (1) SWOT-analüüsiga selgus, et personal soovib: 1) stressivabalt oma tööd teha, positiivset õhkkonda majas, toetust oma tööle, mitte nurgatagust kriitikat; 2) nõuannet, hinnanguid oma töö kohta (tuntav tunnustuse puudus kogu kollektiivis); 3) psühholoogiaalast koolitust; 4) igal nädalal koosistumist kõigi töötajatega; 5) soovivad mõistvat, individuaalseid iseärasusi arvetavat suhtumist lastesse; 6) oma tööle vastavat palka; 7) rohkem reklaami ajakirjanduses (artiklid maakonnalehes “Vooremaa”) lasteaiast; 8) rohkem üritusi teiste lasteaedadega, tagasisidet üritustele. (2) Tugevused: 1) hea asukoht looduskaunis kohas; 2) puhas looduskeskkond; 3) sõbralik ja heal tasemel abipersonal; 4) traditsioonid; 5) remonditud hoone; 6) interneti kasutamise võimalus; 7) Kuremaa ujula kasutamise võimalus; 8) koolitusvõimalused. (3) Nõrkused: 1) ruumipuudus ; 2) saali puudumine; 3) meditsiinilise teenindamise puudumine lasteaias ja Jõgeva alevikus; 4) laste sage haigestumine; 5) mängutoad laste arvu kohta väikesed; 6) personali madal palk; 7) eriarvamused personali vahel; 8) tunnustamissüsteemi puudumine; 9) laste huvialaringide vähesus. (4) Ohud 1) personali töölt lahkumine madala töötasu tõttu; 2) logopeedilise teenindamise lõppemine; 3) meditsiinilise teenindamise puudumine; 4) laste meditsiinilised probleemid; 5) ressursside nappus; 6) lastevanemate maksejõu vähenemine; 7) kaadri edutamise ja premeerimisvõimaluste vähesus. (5) Võimalused 1) lasteaia logoga lipp, kleepsud, T-särgid; 2) laste omavalmistatud tööde näitus ja müük; 3) beebikooli loomine, kunstistuudio avamine; 4) algklassi laste hoiu- ja mängurühm; 5) lastevanemate koolitused; 6) päevakavasse muusikaline paus, rütmika, ravivõimlemine; 7) tervist edendavate lasteaedade programmiga liitumine; 8) mängu-ja nõustamisvõimaluste pakkumine kodustele eelkooliealistele lastele; 9) lastevanemate osalustasu suurendamine; 10) projektidest ja fondidest rahade taotlemine; 11) lisateenimisvõimaluste leidmine (huviringide korraldamine); 12) lasteaia hoone teise korruse väljaehitamine (saali võimalus); 13) lasteaia kodulehekülje loomine internetis; 14) lasteaia tegemiste tutvustamine ajakirjanduse kaudu; 15) töö personaliga (psühholoogia alane jm. koolitamine); 16) õpetajate kõrgema haridustaseme saavutamine; 17) sise-ja enesehindamissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; 18) tervistavate ürituste korraldamine; 19) koostöö sotsiaalabi ametiga vähekindlustatud perede abistamiseks; 20) pesemisvõimalus personalile; 21) lasteaia lahtioleku aja pikendamine. § 5. Kokkuvõte 2005 aasta analüüsist seisuga 2006. aasta oktoober 1) maakonnalehes “Vooremaa”on ilmunud kolm artiklit lasteaia tegemistest; 2) valminud on lasteaia logoga t-särgid ja kleebised lasteaia ukseklaasidele; 3) noorema rühma lahtioleku aega on pikendatud; 4) loodusprojektist on saadud ressursse lasteaia ürituste läbiviimiseks; 5) läbi on viidud spordipäevad; 6) planeeritud on rahalised vahendid mänguväljaku uuendamiseks ja interneti kodulehe loomiseks; 7) mõlemasse rühma on soetatud nõudepesumasinad, vanemasse rühma lauad, nooremasse rühma spordinurk ; 8) koosseisu on lisandunud 0,25 liikumisõpetaja ja 0,1 õpetaja ametikohta; 9) lapsevanematele on käinud rääkimas perearst ja logopeed; 10) tulemas on personali ühiskoolitus sisehindamisest (novembris); 11) peamiseks mureks on õpetajate lahkumine töölt madala töötasu tõttu; 12) lastevanematel on raskusi lasteaiamaksu tasumisel; 13) probleeme tekitab AS Kuremaa Enveco tegemata töö; 14) lasteaia saali puudumise tõttu näha võimalus pööningukorrusele ehitada ruum võimlemistundide ja pidude läbiviimiseks. § 6. Rõhuasetused lasteaia sisekliima ja arengu parendamisel 1) meeskonnatöö ; 2) püüdlemine kompromisside suunas ; 3) vastastikune arusaamine üksteisest, osavõtlikkuse kasvamine; 4) positiivne ellusuhtumine ; 5) õlg - õla tunde saavutamine; 6) töötajate enesekindluse tõstmine, nende töö väärtustamine ja tunnustamine; 7) täiend - ja tasemeõppe võimaldamine; 8) lastele individuaalne lähenemine, ealiste iseärasuste ja sooga arvestamine; 9) laste loovuse arendamine. 3. peatükk TEGEVUSKAVA 2006 – 2008 § 7. Missioon Eelkooliealiste laste ettevalmistamine edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. § 8. Tulevikuvisioon 1) Kujuneda lasteasutuseks, millel on arendav mängu-ja tegevuskeskkond, hea meeskonnatöö ja haritud personal. Kujundada lapsest mitmekülgselt arenenud, loov, hooliv, viisakas ja algatusvõimeline isiksus. 2) Tunnuslause - Mängides targemaks ! § 9. Tegevuse põhieesmärgid (1)Tegevuse põhieesmärgiks on lastele soodsa kasvukeskkonna kindlustamine : 1) tervislik toitumine; 2) õige ja küllaldane liikumine; 3) looduslikult puhas keskkond – lapse arenemise alusena. § 10. Tegevuse kõrvaleesmärgid 1) kooliks ettevalmistuse tagamine; 2) mäng ja õppimine looduses; 3) logopeedilise abi tagamine kõnepuuete ennetamises ja ravis; 4) personali kvalifikatsiooni tõstmine ja säilitamine; 5) hoolekogu kaasamine õppe- ja kasvatustöö paremate tingimuste loomiseks; 6) koostöö lapsevanematega. § 11. Eesmärkide saavutamine (1) Eesmärkide saavutamisel lähtutakse: 1)olemasolevast personalist; 2) koostööst perede ja teiste piirkonna asutustega; 3) olemasolevatest ressurssidest. (2) Eesmärkideni jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: 1) kooliks valmisolek (koolivalmiduse test, tagasiside õpetajatelt); 2) füüsiline-, sotsiaalne- ja vaimne areng koolieelses lasteasutuses viibimise ajal (laste arengumapid ja arengu hindamise tabelid, kasvumapid, õpetajate vestlused vanematega); 3) personali kvalifikatsioon ja täiendkoolitus; 4) ressursside optimaalne kasutamine (järelevalve, hoolekogu hinnangud õppe- ja kasvatustööle, majandus- ja juhtimistegevusele); 5) kaasaegsed õppetöö, informatsiooni võimalused, õpetajate, laste ja vanemate rahulolu. § 12. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja suunad Õppe– ja kasvatustegevuse eesmärgiks on aidata kujuneda isiksusel, kes armastab oma kodu ja vanemaid, tunneb oma kodukohta, austab oma isamaad, austab ja hoiab loodust ja inimkäte poolt loodut, suhtub heatahtlikult oma kaaslastesse, hindab ilu ja headust, saab hakkama eneseteenindamisega ja tunneb huvi õppimise vastu. § 13. 2006. aastal - loodussõbralik lasteaed (1) Peaeesmärk on õpetada lapsi loodust tundma ja seda puhtana hoidma järgmiste märksõnade kaudu: 1) “Loodusele lähemale!”; 2) “Tunne oma kodukoha loodust!”; 3) “Õpime loodust tundma, et osata seda kaitsta!”; 4) “Jõgeva alevik-puhas, turvaline, roheline!”. (2) Kõrvaleesmärgid on: 1) muukeelne laps lasteaias; 2) õpetada nägema muutusi looduses; 3) uute võimaluste pakkumine liikumistarbe rahuldamiseks; 4) töökasvatus. § 14. 2007. aastal – tervisekasvatus (1) Möödub 105 aastat lasteaia esimese juhataja, võimlemispedagoogi Fernanda Tamme sünnist (sünd 1902), kelle motoks oli, et tervise ja ilu aluseks on aktiivne liikumine, õhk, päike, vesi ja õige toitumine. (2) Peaeesmärk on lastes liikumisharjumuse kujundamine. (3) Kõrvaleesmärkideks on: 1) spordivahendite täiendamine (varbsein, köisredel, pallid, poksikotid, kepid); 2) tähelepanu pööramine laste soolisele kasvamisele - väikesest tüdrukust kasvab naine ja väikesest poisist sirgub mees (poiste ülekaal rühmades); 3) poiste töötoa ellukutsumine. § 15. 2008. aasta – raamatuaasta, ”Sipsikuaasta” (1) Peaeesmärgiks on rikastada laste tundemaailma ja pakkuda positiivseid elamusi lastekirjanduse kaudu, kasvatades lastes armastust lugemise ja raamatu vastu arvuti ja televiisori ajastul. (2) Kõrvaleesmärkideks on: 1) “Lugemispesa” projektiga liitumine; 2) laste julgustamine enda väljendamisel ja esinemisel; 3) oma maa ja rahva kultuuripärandi tutvustamine; 4) sõnavaraline töö. 4. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ TEGEVUSPLAAN JA STRATEEGIAD AASTATEKS 2006- 2008 § 16. Õppe- kasvatustöö täiendamine 1) õppekava täiendamine; 2) sise- ja enesehindamissüsteemi väljatöötamise alustamine ; 3) rühmade tegevuskava koostamine; 4) laste arengu hindamissüsteemi korrigeerimine; 5) metoodilise materjali korrastamine ja täiendamine; 6) ainekavade täiendamine; 7) lastele kaasaegsete arenemis-ja õppimistingimuste loomine; 8) kasvumappide koostamise jätkamine; 9) lastevanematega laste arenguvestluste alustamine ja lapse arengust tagasiside andmine kirjalikult üks kord aastas; 10) lastevanematele küsitluse läbiviimine; 11) koostöö lastekaitse - ja noorsootöö spetsialistidega, laste vaba aja korraldamine; 12) laste ürituste ja sisulise töö projektide rahastamise võimaluste kasutamine erinevate fondide-projektide kaudu; 13) liitumine „Lugemispesa“ projektiga; 14) traditsiooniliste majaürituste jätkamine ning uudsete lahenduste leidmine; 15) lastes viisaka käitumise oskuse arendamine; 16) sotsiaalsete situatsioonide läbimängimine; 17) laste tunnustamine ja neis vastutuse kujundamine; 18) lastes tolerantsuse kujundamine (eakaaslaste, vanemate, vanurite, puuetega inimeste vastu); 19) lastele valikute tegemise õpetamine, mis on seotud igapäevatoimingutega lasteaias; 20) oma maa ja rahva kultuuripärandi tutvustamine. § 17. Kehaline aktiivsus ja tervisekasvatus 1) tagada lastele kvaliteetne tervishoiuteenus; 2) teha selgitustööd vanematele haige lapse mittetoomise osas lasteaeda; 3) tervisetegevuste või –ürituste rühma tegevuskavasse planeerimine; 4) tervise edendamise õppepäeva läbiviimine lastevanematele; 5) rühmades kehalise aktiivsuse suurendamiseks vajalike vahendite väljaselgitamine; 6) õuemänguala ja vahendite täiendamine; 7) liikumismängude igapäevane organiseerimine õues; 8) jalutuskäigud loodusesse, õpperadadele 1 kord nädalas; 9) erinevate spordiürituste organiseerimine (mängupeod jne); 10) projektide koostamisel osalemine (spordiüritused jms); 11) osavõtt sellistest valla üritustest, mis sobivad lasteaialastele. § 18. Töötajate koolituse suunad Kokkuvõte õpetajate küsitlusest 2005. aasta septembris. Küsitlusele vastati lähtuvalt viimase 3-5 aasta olukorrast lasteaias. Eesmärkide püstitamine ja töö planeerimine ei ole toimunud ühiselt. Õpetajad ei tunne, et nende tööd hinnatakse. Tööd ei ole nende arvates seni hinnatud objektiivselt. Rahul ei olda info liikumisega lasteaias. Inimeste vahelised suhted ei ole rahuldavad. Töökollektiivi atmosfäär ei ole vaba. Ei olda võimelised iseseisvalt kerkinud vastuolusid lahendama. Lasteaia erinevad meeskonnad ei tööta üksteist toetavalt. Oleks vaja psühholoogilisi teadmisi ja positiivset tagasisidet. Probleeme on oma arvamuse avaldamisega koosolekutel. Tööjaotus lasteaias on üldiselt otstarbekas. Enamasti on töö motiveeriv, väljaarvatud ühe töötaja arvates (põhjendatud ei ole). Lastel võiks mänguaega rohkem olla. Õppe-ja mänguvahendeid on piisavalt, väljaaravtud ühe õpetaja arvates. Võiks olla rahulik, sõbralik, toetav õhkkond, soov mõista lapsi ja üksteist, hea palk, lapsi rühmas 13-14, eakohased mänguasjad ja õppevahendid. OLULISED VÄÄRTUSED: roheline, turvaline mänguplats, väike lasteaed ja uus positiivne, teotahteline juhataja, sõbralikud, hoolivad suhted, tunnustamine, iseseisev mõtlemine ka lastel, lapsest lähtuv mõtlemine-planeerimine. TUGEVUSED: kollektiivi hea tahe asju muuta, koolitatud kaader. VÕIMALUSED: näidata end heas valguses avalikkusele, rohkem õppimist läbi mängu. KOOLITUSVAJADUS: loodusteemaline, laps ja mäng, arenguvestlused. TULEVIKUSUUNAD: suurem tähelepanu spordile, liikumisele, rohkem spordivahendeid, vanemate kaasamine ühisüritustesse, õueala parem planeerimine, võimlemisruum. § 19. Personali arendamise tegevused 2006 - 2008 (1) Personali arendamise tegevussuunad on: 1) õpetajate arenguvestlustega alustamine; 2) õpetajate eneseanalüüside jätkamine; 3) koolitusvajaduste selgitamine ja personali täiendkoolituse jätkamine (eneseanalüüsid ja arenguvestlused), koolitusplaani koostamine ning vastavalt sellele kursuste valimine; 4) töötajate sisehindamisalane nõustamine - ühine sisehindamisalane koolitus õpetajatele koos teiste valla lasteaedade õpetajatega abipersonali koolitus; 5) töökaaslastega koolituskogemuste jagamine; 6) haridussuundumustega kursis olemine; 7) kollektiivi omavaheline avatud ja usalduslik suhtlemine; 8) ühiselt seatud eesmärkide nimel töötamine; 9) abistav ja lugupidav suhtumine töötajate vahel; 10) info parema leviku tõhustamine; 11) personali psühholoogiaalane koolitamine positiivse mikrokliima loomiseks lasteaias; 12) puhketoa asukoha valik; 13) sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamine kollektiiviga; 14) tunnustamissüsteemi korrastamine; 15) töötajate palga tõstmine vastavalt eelarvelistele võimalustele; 16) tervishoiutöötaja leidmine; 17) logopeediga lepingu jätkamine; 18) väljasõitude korraldamine ja ühisüritused. (2) Töö personaliga Töö pedagoogidega: - pedagoogikanõukogu nõupidamised - arenguvestlused 1 x kuus märts – aprill mai Meeskonnatöö tagab lasteaia eduka arengu Annab võimaluse kavandada arengut. Töö abipersonaliga: - nõupidamised 4 x aastas Meeskonnatöö tagab lasteaia eduka arengu. Personali arendamine: - täiendkoolitus - arendusnõupidamised -koolitustel saadud kogemuste jagamine kolleegidega vastavalt koolitusplaanile Arenguvõimeline personal on parema töökvaliteedi saavutamise alus. Annab võimaluse kavandada arengut. (3) Koolitusplaan 1) “Õnnestunud arenguvestluse eeldused” 40 t TPS ( 1000.-2 moodulit). TPS 2006; 2) “Oleme loodusega sõbrad“ 40 t 1400.-TPS 3) “Sisehindamine lasteaias” – Toila 2006; 4) “Õpetaja abi pedagoogiline roll lasteaias” 2006 E.Laanvee; 5) Mängime õppides Sophia Koolitus või “Laps ja mäng” Merlecons 2008; 6) ”Koostöö loomine lasteaias” E. Laanvee; 7) “Koolivalmiduse väljaselgitamine kooliminevatel lastel” Merlecons 2007; 8) “Mängud ja aktiivsed tegevused õues”Ervin Laanvee (Helgi) 2007; 9) “Liikumisõpetuse ja keh.kasvatuse ainekursus” TLÜ Kehakultuuriteaduskond Jõulumäel 2007 10) “Uuem lastekirjandus” TPS 2007 11) “Lapse tervis ja tervisekasvatus läbi mängu” TÜ Haridusteaduskond 25.01.07 12) “Kakskeelse lapse keeleline areng” TÜ 20.02.07 13) igale õpetajale 5 aasta jooksul 160 t täiendkoolitust; 14) toiduhügieeni koolitus 3 inimest 1500.- 2007. (4) Sisekontroll 1) rühmade õppeaasta tegevuskavade hindamine 2005-2008; 2) rühmade õppekasvatustegevuste päevikute jälgimine 2005-2008; 3) tegevuste külastamine ja analüüs 2005-2008. (5) Sise-ja enesehindamine 1) sise-ja enesehindamise koolitus personalile; 2) õppekasvatustöö ning töötajate tegevuse kvaliteedi hindamise standardite väljatöötamise alustamine; 3) hindamisküsimustike koostamine; 4) andmete kogumine ja analüüsimine; 5) sise-ja enesehindamise tulemuste rakendamine edaspidises töös; 6) enesehindamissüsteemi täiustamine. (6) Koostöö avalikkusega 1) korraldada koostöös piirkonna teiste haridusasutustega õppepäevi, kogemuste ja info vahetust, ühisüritusi; 2) koduste laste kaasamine lasteaia tegemistesse; 3) artikli avaldamine ajalehes Vooremaa 1-2 korda aastas; 4) tunnustavad personalitöö artiklid ajalehte; 5) laste esinemine väljaspool lasteaeda vähemalt 2 korda aastas; 6) lasteaeda ja personali tutvustava albumi, stendi sisseseadmine; 7) lasteaia kroonika täiendamine; 8) lasteaeda tutvustava kodulehe koostamine internetis. (7) Koostöö koolidega 1) lasteaia õpetajate ja kooli õpetajate vahelise koostöö tõhustamine; 2) tagasiside saamine koolivalmiduse osas; 3) korraldada tutvumiskäike kooli ning kohtumisi tulevase õpetajaga. (8) Koostöö vallavalitsusega 1) omavalitsuse toetus ja kaasamine arengukava täitmisel; 2) eelarvesse täiendavate vahendite taotlemine koostöös lasteaia hoolekoguga. (9) Koostöö hoolekoguga 1) tegevuskava ja arengukava tutvustamine, paranduste, muudatuste, täienduste tegemine; 2) hoolekogu kaasamine laste mängukeskkonna kaasajastamise protsessi. (10) Koostöö lastevanematega Info edastamine - Lastevanemate üldkoosolek - Lastevanemate rühmakoosolekud 1 x aastas vajadusel 1-2 x aastas lapse lasteaeda tulles ja vastavalt vanusele Lastevanematel on ülevaade lasteaia tööst Individuaalne töö - vestlused lapsevanemaga - lapse arengumappide koostamine - arenguvestlused lapsevanematega vajadusel hommikul või kooskõlastatult lapsevanematega Lastevanemad on kursis laste päevaste tegemistega lasteaias Hoolekogu - hoolekogu koosolekud vähemalt 1 x kvartalis Paraneb lasteaia töökorraldus 11) Kokkuvõte vanemate küsitlusest 2005 Lapse ja õpetaja vahelised suhted on enamasti head, kuid kahel korral on ka märgitud, et suhted ei ole eriti head. Õpetajate ja lastevanemate suhted on enamasti head. Enamus vanematest soovib suulist infot lapse tegemiste kohta lasteaias. Õpetajad võiksid vanemate arvates rääkida laste edusammudest, saavutustest ja probleemidest (mida laps päeval tegi, kuidas õppis jne.). Soovitakse ka individuaalset vestlust õpetajaga vähemalt 1 kord aastas. Õpetajatelt üldiselt nõu ei küsita ega saada. Ei ole aga põhjendatud, miks ei küsita ega saada nõu. Õpetajate tööga ei olda rahul kolmel korral, põhjendusi ei ole välja toodud. Vanemad vajaksid tutvustamist õpetamise meetoditega ja ülevaadet lapse tegevuskavast päeva jooksul. Vähesed vanematest on aidanud korraldada ühiseid üritusi, kuid üritustel osalejate % on kõrge. Ruumid on vanemate arvates puhtad ja soojad, kuid kahe vanema arvates ei ole mängukeskkond turvaline (miks, ei ole põhjendatud). Rühmas olevate õppe-ja mänguvahenditega ollakse rahul (väljaarvatud üks lapsevanem). Vanemate poolseid ettepanekuid ei ole piisavalt toetatud (miks ja milliseid ettepanekuid ei ole nimetatud). Sooviti lasteaia lahtiolekut suvise kollektiivpuhkuse ajal (kolme lapse vanemad) ja interneti lehekülje täiendamist, mida on juba ka tehtud. Lasteaia nimekujuna sooviti enamuses Jõgeva Aleviku lasteaed ”Päikesejänku”, veel oli ettepanek nimekujule “Tipp ja Täpp”, logona soovitati öökulli ja motona ”mitmekülgne laps” ning “mängides targemaks”. Üldiselt ollakse lasteaiaga rahul. (12) Koostöö parendamine lastevanematega: 1) lastevanemate koosolekul arengukava, õppekava, rühmade õppekava ja tegevuskava tutvustamine; 2) lastevanemate küsitluse korraldamine (soovid ja ootused); 3) lapsevanemate juhendamine, nõustamine ja lasteaia töösse kaasamine; 4) noorema rühma vanematele lasteaia ja rühma tutvustamine, informatsiooni andmine, õppekasvatuse eesmärkide ja kodukorra tutvustamine; 5) rühmasiseste ürituste korraldamine lapsevanematele; 6) lastevanemate koolitus 1-2 korda aastas; 7) lastevanematele informatsiooni väljapanemine (artiklid); 8) rühma tutvustava infolehe koostamine ja täiendamine; 9) ühisürituste korraldamine: perepäevad, matkad, spordipäevad, õppekäigud 1-2 korda aastas; 10) vanemate kaasamine lasteaia ja rühma igapäevaellu - kostüümide valmistamine, materjalide muretsemine; 11) lastevanemate abi kasutamine rühmaruumide ja õuevahendite korrastamisel; 12) arenguvestluste sisseseadmine. § 20. 2005/2006 õppe-kasvatustöö tegevuskava Jrk nr Tegevused Kulu Tähtaeg Finants- allikas Teostajad Täitmine 1. Lasteaia tegevuseesmärkide selgitamine personalile. Arengukava koostamine - 2005 sept. - Juhataja + 2. Eelarve projekti koostamine - 2005 sept. - Juhataja + 3. Järgmise aasta tegevuskava koostamine meeskonna osavõtul. - 2005 sept. - Juhataja Õpetajad + 4. Hoolekogu koosolek, liikmete valimine, arengukava kinnitamine - 2005 sept. - Juhataja + 5. Koolitusvajadused, koolitusplaan - 2005 august - Juhataja Õpetajad + 6. Suunata 1 õpetaja 160- tunnisele täiendkoolitusele Õpetajate eneseanalüüs, arenguvestlused ja laste arengu hindamine 2006 jaanuar 2006 kevad Juhataja Meeskond + 8. Lastevanemate küsitlus. 2005 sept. Juhataja + 9. Lastevanemate koosolek, perearsti loeng 2005 sept Juhataja Õpetajad + § 21. 2006/2007 õppe-kasvatustöö tegevuskava Jrk nr Tegevused Kulu Tähtaeg Finants- allikas Teostajad Täitmine 1. Lastevanematega laste arenguvestluste alustamine ja kirjaliku hinnangu andmine - 2006 - Juhataja Õpetajad 2. Koolitused meeskonnatööst ,arenguvestlusest,õpetaja abide koolitus - 2006 - Juhataja 3. Eelarve projekti koostamine - 2006 sept - Juhataja 4. Järgmise aasta tegevuskava koostamine meeskonna osavõtul. - 2006 sept - Juhataja Õpetajad 5. Hoolekogu koosolek - 2006 sept - Hoolekogu esimees 6. Koolitusvajadused, koolitusplaan (sisehindamine kogu personalile, toiduhügieen 3 inimesele ja lühiajalised täiendõppekoolitused) - 2006 august - Juhataja Meeskond 7. Lastevanemate koosolek. - 2006 sept - Juhataja 8. Sisehindamisalane koolitus õpetajatele teiste valla lasteaedadega. Sise- ja enesehindamisüsteemi väljatöötamine - 2006 nov - Juhataja 9. Laste arengu analüüs (mai), Personali eneseanalüüs, personali arenguvestlus( juuni) - 2007 kevad - Juhataja Õpetajad Meeskond § 22. 2007/2008 õppe-kasvatustöö tegevuskava Jrk nr Tegevused Kulu Tähtaeg Finants- allikas Teostajad Täitmine 1. Terviseedendamise õppepäev lastevanematele - 2007 mai - Juhataja 2. Koolitusvajadused, koolitusplaan - 2007 august - Juhataja Meeskond 3. Suunata 1 õpetaja 160-tunnisele Täiendkoolitusele - 2007 sept. Juhataja 4. Lastevanemate koosolek - 2007 sept Juhataja Õpetajad 5. Hoolekogu koosolek - 2007 sept Hoolekogu esimees 6. Personali eneseanalüüs ja arenguvestlused, laste arengu analüüs - 2008 kevad - Juhataja Meeskond 7. Järgmise aasta tegevuskava koostamine meeskonna osavõtul. - 2007 august - Juhataja Meeskond 8. Kooliminevatele lastele näitlik õppetund - 2007 aprill - Juhataja Õpetajad § 23. 2008/2009 õppe-kasvatustöö tegevuskava Jrk nr Tegevused Kulu Tähtaeg Finants- allikas Teostajad Täitmine 1. Järgmise aasta tegevuskava koostamine meeskonna osavõtul. - 2008 august - Juhataja Meeskond 2. Koolitusvajadused, koolitusplaan - 2008 august - Juhataja Meeskond 4. Hinnang juhtimistegevusele hoolekogu poolt - 2008 oktoober - Hoolekogu 5. Lastevanemate küsitlus - 2008 sept - Juhataja 6. Personali eneseanalüüs ja arenguvestlus, laste arengu analüüs - 2009 kevad - Juhataja Meeskond 7. Hoolekogu koosolek - 2008 august - Hoolekogu esimees 8. Kooliminevatele lastele näitlik õppetund - 2008 mai - Õpetajad § 24. Majandustegevuse plaan 1) lasteaia hoone soojustamine; 2) mänguväljak ; 3) vanema rühma riidekappide väljavahetamine (7 kolme boksiga)(a´1400 krooni) 28000 krooni; 4) vanema rühma riiulid (3 riiulit a´600 krooni) 1800 krooni; 5) õuevahendite täiendamine valla eelarvest 6) lasteaeda tutvustava kodulehe valmimine, hooldus, andmete lisamine; 7) laste rühma ruumide hubasemaks muutmine, õppevahendite soetamine; 8) teise korruse välja ehitamine (saal, õhtused ringid); 9) mänguväljakule lisada kaugushüppekast, ronimisvahend, siseruumidesse suured spordivahendid; 10) logopeedilise teenuse jätkamine; 11) videokaamera, pliidi, tolmuimeja soetamine; 12) töötajate pesemisvõimaluse loomine. § 25. Investeeringud 2005 – 2008 (1) Investeeringud 2005/2006 Jrk nr Majandusalased tegevused Kulu Tähtaeg Finants- allikas Teostajad Täitmine 1. Lasteaia hoone soojustamine 2006 Valla eelarve Omavalitsus + 2. Piirdeaed 50.000 2005 Valla eelarve Omavalitsus + 3. Lasteaia logoga T-särgid 1260.- 2006 Lasteaia eelarve Juhataja + 4. Klapplaud 1700 2006 Lasteaia eelarve Juhataja + 5. Vanema rühma riiulite, laudade väljavahetamine. Nõudepesumasinad 4186 12000 2006 Lasteaia eelarve Juhataja + + (2) Investeeringud 2006/2007 Jrk nr Majandusalased tegevused Kulu Tähtaeg Finants- allikas Teostajad Täitmine 1. Laste rühmade ruumide hubasemaks muutmine, vanema rühma mängutoa vaip 2000 2007 Lasteaia eelarve Juhataja Õpetajad 2. Vanema rühma toolid 2 tk. 720- 2007 Lasteaia eelarve Juhataja 5. Pliit 6000 2006 Lasteaia eelarve Juhataja 6. Õueala väljaehitamine, vahendid mänguväljakule 150000.- 2007 Valla eelarve Omavalitsus (3) Investeeringud 2007/2008 Jrk nr Majandusalased tegevused Kulu Tähtaeg Finants- allikas Vastutaja Täit- mine 1. Vanema rühma riidekapid Videokaamera Tolmuimeja, muruniiduk Pesemisvõimalus personalile 28.000 5000 7500 2008 Lasteaia eelarve Juhataja § 26. Juhtimine ja koostöö Mõõdik: Laste ja vanemate rahulolu. Lasteaia juhtimises on oluline meeskonnatöö. Kogu personal osaleb lasteaia arendustegevuses. Juhtimine on orienteeritud lasteaia kui terviku arengule. Lasteaia juhataja püüab väärtustada töötajate tööd, hoida asjaajamist ja lasteaia dokumentatsiooni korrektse ja süsteemsena ning parandada koostööd hoolekoguga. Plaanis on personali arenguvestluste jätkamine ja sisehindamissüsteemi väljatöötamine. § 27. Arengukava hindamise ja uuendamise kord (1) Arengukava täitmisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogide nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuunad ja valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatusi ning lisatakse tegevuskava veel üheks aastaks. (2) Arengukava täitmisele hinnangu andmise kriteeriumid tulenevad: 1) täidetud eesmärkide osakaalust; 2) lapsevanemate rahulolu uuringutest; 3) personali analüüs-hinnang tegevusest (SWOT-analüüs, jt). (3)Arengukavasse tehakse muudatusi vajadusel üks kord aastas, uue õppeaasta oktoobris: 1) lähtuvalt eelmise perioodi analüüs-hinnangu tulemustest; 2) Jõgeva valla arengukava muudatustest. (4) Õppe- ja kasvatustöö muudatused viiakse sisse pedagoogilise nõukogu otsusega. (5) Arengukava kinnitab Jõgeva Vallavalitsus. Vallavanem Saima KALEV Vallasekretär Ülle SIHVER