Anija Vallavolikogu — Anija valla sotsiaalteenuste osutamise kord — KO, 10, 103

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 8 p 2, § 9 lg 1, § 21, § 45 lg 1 alusel, arvestades Anija Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni, arenguplaneerimise- ja eelarvekomisjoni ning vallavalitsuse ettepanekuid, Anija Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Kinnitada “Anija valla sotsiaalteenuste osutamise kord” (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 25.03.2004 määrus nr 63 “Anija valla eelarvest finantseeritavate sotsiaalteenuste osutamise kord” (KO 2004,113,1000). 3. Määruse kohta võib 30 päeva jooksul määruse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a. Volikogu esimees Jaanus KALEV Lisa Kinnitatud Anija Vallavolikogu 21. detsembri 2006. a määrusega nr 39 ANIJA VALLA SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMSE KORD I ÜLDOSA § 1. Käesolev kord sätestab Anija valla (edaspidi valla) eelarvest finantseeritavate sotsiaalteenuste loetelu, osutamise tingimused ja korra vallas. § 2. Sotsiaalteenuseid osutatakse käesoleva korra alusel valla elanikeregistrisse kantud abi vajavatele isikutele, kelle tegelik alaline elukoht on valla haldusterritoorium ja kellel üldreeglina puuduvad seadusjärgsed töövõimelises eas ülalpidajad. § 3. Käesolevas korras kasutatakse sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid alljärgnevaid mõisteid: 1) Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 2) Koduteenus - isikule lepingu alusel kodustes tingimustes osutatav teenus, mis aitab tal harjumuspärases keskkonnas oma elu korraldamisega toime tulla; 3) Hoolekandeasutus - päevaselt või ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, rehabilitatsioon, kasvatamine ja arendamine; 4) Hooldusravi, õendusabi ja pikaraviteenus - isikule, kellel on püsiv tervisekahjustus ja seoses sellega puudub iseseisev toimetulekuvõime. Teenuse eesmärgiks on haigele parima võimaliku funktsionaalse seisundi kindlustamine; 5) Transporditeenus - isikule, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti või ei ole suuteline iseseisvalt sõitma ravi-, meditsiini-, rehabilitatsiooni -, hooldus-, haridus- või abivahendit väljastavasse asutusse; 6) Isiklik abistaja - isik, kes on määratud isikule, kes erivajaduse tõttu ei saa iseseisvalt korraldada oma igapäevaseid toiminguid; 7) Sotsiaalhooldaja - koduteenuseid osutav vallavalitsuse töötaja; 8) Tugiisikuteenus - psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimeste, abi vajavate perekondade või õigushälvikute abistamine igapäevaeluga toimetulekul ja ümbritseva keskkonnaga suhtlemisel; 9) Sotsiaalnõustamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Sotsiaalnõustamise alaliigina eristatakse ka toimetulekunõustamist, mille eesmärgiks on toetada isikut või perekonda toime tulema enda ja/või oma perekonna elu korraldamisega; 10) Toetatud elamine - teenus on mõeldud tööealistele psüühilise erivajadusega keskmise või raske puudega isikutele: a. kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%; b. kes ei suuda töötada olemasoleval töökohal või kellel on töökoha kaotuse prognoos; c. kes on tööotsija või töötu; d. kes ei tööta töökohal, mille eest makstakse tööhõiveameti kaudu tööandjale tööturutoetust väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks. 11) Igapäevaelu toetamine - teenus on mõeldud tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele, kel on keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos või töövõime kaotus vähemalt 10%. Teenuse eesmärgiks on parima võimaliku toimetuleku õpetamine tavapärases keskkonnas inimese iseseisval elamisel (sh koos pere ja/või lähedastega). Reeglina osutavad teenust päevakeskused. 12) Toetatud töötamine - teenus on mõeldud tööealistele psüühilise erivajadusega keskmise või raske puudega isikutele: a. kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%; b. kes ei suuda töötada olemasoleval töökohal või kellel on töökoha kaotuse prognoos; c. kes on tööotsija või töötu; d. kes ei tööta töökohal, mille eest makstakse tööhõiveameti kaudu tööandjale tööturutoetust väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks. 13) Päevakeskuse teenus - teenus eakatele ja puudega inimestele igapäevaelu toetamiseks. Reeglina osutavad teenust päevakeskused. Teenuse osutamist korraldab kohalik omavalitsus. Päevakeskused pakuvad nö teenuse sees sageli erinevaid abi liike (nt pesupesemine, juuksur, massaaž, saun, toitlustamine jmt teenuseid, aga ka huviringe, üritusi ja tasuta ajakirjanduse lugemise võimalust). Teenust osutatakse klientidele kas tasuta või soodushinnaga. II ERIOSA § 4. Koduteenuse osutamine (1) Koduteenust osutatakse isikutele, kelle toimetulek sõltub kõrvalabist. (2) Koduteenust taotlev isik esitab Anija Vallavalitsusele (edaspidi valitsusele) avalduse, milles näitab ära vajatava abi ulatuse ja liigi ning lisab vajadusel avaldusele tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. Koduteenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, lähedased, tervishoiutöötaja või keegi teine. (3) Pärast avalduse või teate saamist on sotsiaaltöö spetsialist või teda asendav isik kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti koduteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema tegeliku olukorra ja vajadused. (4) Sotsiaaltöö spetsialisti ettepaneku alusel määrab teenust osutava sotsiaalhooldaja haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist. (5) Koduteenuseid osutatakse kirjaliku koduteenuste osutamise lepingu alusel, mis sõlmitakse haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialisti ja kõrvalabi vajava isiku vahel. (6) Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. (7) Koduteenuste osutamise lepingu kohustuslikuks lisaks on hoolduskava, milles lepitakse kokku osutatavate teenuste loetelu, kestvus, sagedus. Hoolduskava allkirjastavad haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist, kõrvalabi vajav isik või tema esindaja ja teenust osutav sotsiaalhooldaja. (8) Koduteenuseid osutatakse valla eelarvelistest vahenditest. § 5. Hoolekandeasutuse teenus (1) Hoolekandeasutuse teenust taotlev isik või tema esindaja esitab valitsusele kirjaliku avalduse, milles põhjendab hooldusteenuse vajadust. Hoolekandeasutuses hooldamise vajadusest võivad teatada ka lähedased või tervishoiutöötaja. (2) Isiku avaldusele lisatakse vajadusel järgmised dokumendid: 1) koopia isikut tõendavast dokumendist (ID kaart või pass); 2) koopia pensionitunnistusest; 3) koopia Arstliku Ekspertiisi Komisjoni (AEK) otsusest; 4) arsti kirjalik ettepanek hoolekandeasutuse teenuse vajalikkusest või väljavõte terviseloost; 5) isiku kinnitus kinnis- ja vallasvara ning seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu või puudumise kohta. Seadusjärgsete ülalpidajate olemasolul tuleb esitada nende nimed ja kontaktandmed; 6) sotsiaaltöö spetsialisti kodukülastuse akt; 7) taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate kirjalik tõendusmaterjal (sissetulekuid tõendavad dokumendid, notariaalne õiend, garantiikirjad vms) hoolduskulude osalise tasumise kohta; 8) muud dokumendid, mida valitsus vajalikuks peab. (3) Pärast avalduse või teate saamist on sotsiaaltöö spetsialist või teda asendav isik kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti hoolekandeasutuse teenust vajava isikuga (või tema lähedastega) ja selgitama välja tema tegeliku olukorra ja vajadused. (4) Hoolekandeasutuse teenuse vajalikkuse kohta teeb valitsusele ettepaneku valitsuse sotsiaalkomisjon. Komisjoni ettepanekud on soovituslikud. (5) Hoolekandeasutuse teenuse võimaldamisel lähtutakse vabade kohtade ja valla eelarveliste vahendite olemasolust ning isiku seadusjärgsete ülalpidajate makstavast omaosalusest. Koha vabanemisel hooldusasutuses teatatakse sellest taotlejale. (6) Isik võtab endale kohustuse tasuda kas osaliselt või täielikult enda ülalpidamiskulud hoolekandeasutuses. Selleks tasub ta vähemalt 85 % oma igakuisest sissetulekust hoolekandeasutusele, kuid mitte rohkem kui kinnitatud hoolduskulu. (7) Isiku hoolekandeasutuse teenuse kulude tasumisel osalevad tema seadusjärgsed ülalpidajad vastavalt perekonnaseadusele. Valla osalustasu suuruse otsustab valitsus tulenevalt seadusjärgsete ülalpidajate igakuisest sissetulekust. (8) Hooldusasutuse kulude täielikku katmist vallaeelarvest ja tähtajatu hoolduslepingu sõlmimise otsustab vallavolikogu. § 6. Hooldusravi, õendusabi ja pikaraviteenus (1) Hooldusravi, õendusabi ja pikaraviteenust osutatakse isikutele, kellel on selleks vastav suunamiskiri tervishoiuasutuselt, pere- või raviarstilt. (2) Tasulise teenuse kompenseerimise taotlemiseks esitab taotleja, tema lähedane või tervishoiutöötaja valitsusele kirjaliku avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega, millele lisab: 1) sissetulekut tõendavad dokumendid; 2) andmed laste ja ülalpidajate kohta; 3) laste ja ülalpidajate sissetulekut tõendavad dokumendid. (3) Valla sotsiaalhoolekande eelarvest kompenseeritakse hooldusravi, õendusabi ja pikaraviteenus kas täielikult või osaliselt. (4) Teenuse kompenseerimise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega. § 7. Transporditeenus (1) Transporditeenust osutatakse kõrvalabi vajavatele isikutele. (2) Teenust vajav isik esitab valla sotsiaaltöö spetsialistile kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu otstarbe ja marsruudi. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid. (3) Valitsus kinnitab määrusega teenuse maksumuse. (4) Teenust vajav isik tasub kas osaliselt või täielikult valitsuse kassasse osutatud teenuse eest. (5) Teenuse eest tasub taotleja täielikult kui ta on töövõimelises eas ja/ või piisava sissetulekuga. (6) Isik, kellel puudub piisav sissetulek tasub vähemalt 25 % teenuse maksumusest valitsusele (v.a. erandjuhud). (7) Transporditeenuse avaldused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon. (8) Teenuse kompenseerimise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega. § 8. Isiklik abistaja (1) Isiklik abistaja on palgaline töötaja, kes abistab vastavalt lepingule erivajadusega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi vajadustest ja tööjuhistest. (2) Isikliku abistaja poolt osutatavateks teenusteks on abistamine: 1) liikumisel; 2) söömisel; 3) riietumisel; 4) suhtlemisel (raske kõnepuudega kliendi puhul); 5) hügieeniprotseduuride sooritamisel; 6) kirjutamisel ja lugemisel; 7) tööpaiga korrastamisel. (3) Konkreetsele isikule osutatava teenuse vajadust ja mahtu hindab valitsuse sotsiaalkomisjon. Otsuse tegemisel lähtub komisjon isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest. (4) Isikliku abistaja teenust osutatakse valla eelarvelistest vahenditest. Isiklikule abistajale raha eraldamiseks teeb otsuse valitsus. Teenuse kompenseerimise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega. § 9. Teenused psüühiliste erivajadustega isikutele (1) Psüühiliste erivajadustega inimestele pakutavad riigi finantseeritavad teenused on: 1) igapäevaelu toetamine; 2) toetatud töötamine; 3) toetatud elamine. (2) Riigi poolt finantseeritavate teenuste vahendamist psüühiliste erivajadustega inimestele korraldab Kehra Sotsiaalkeskus. (3) Teenuste saamise eelduseks on rehabilitatsioonitsükli läbimine. Teenusele suunamise aluseks on sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonimeeskonna ja ekspertarsti hinnangud rehabilitatsiooniplaanis. Toetatud elamise teenusele suunab maavanem penisoniameti juhtumikorraldaja saatekirja alusel. § 10. Teenused eakatele ja puuetega inimestele (1) Valla eakatele ja puuetega inimestele pakub Kehra Sotsiaalkeskus järgmiseid toetavaid teenuseid: 1) sotsiaalnõustamine; 2) päevakeskuse teenus. (2) Teenusele suunab haridus- ja sotsiaaltöö vanemspetsialist või vastava ala sotsiaaltöö spetsialist. (3) Sotsiaalnõustamist ja päevakeskuse teenust osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja/või sihtotstarbelistest laekumistest või isiku omaosaluse baasil. (4) Kehra Sotsiaalkeskuses pakutavate päevakeskuse tasuliste teenuste hinnad kinnitab oma otsusega Vallavolikogu.