Jõhvi Vallavalitsus — Lasteaia Kalevipoeg arengukava aastateks 2007 - 2009 kinnitamine — KO, 8, 79

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9¹ lõike 3 alusel ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 28. septembri 2006.a. määruse nr 37 “Jõhvi valla gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord” paragrahvist 6. § 1. Kinnitada lasteaia Kalevipoeg arengukava aastateks 2007 – 2009 (lisatud 14 lehel). § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a. Vallavanem Tauno VÕHMAR Vallasekretär PIIA LIPP Lisa Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 19. detsembri 2006. a määrusega nr 18 Jõhvi valla lasteaed KALEVIPOEG ARENGUKAVA 2007 – 2009 Jõhvi 2006 SISSEJUHATUS Moto: Kes esimese nööbi valesti nööbib, ei saa ka teisi õigesti kinni. J.W. Goethe Jõhvi lasteaed Kalevipoeg on koolieelne lasteasutus, mille põhieesmärk on võimaldada Jõhvi valla haldusterritooriumil alaliselt elavatele koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist lähtudes individuaalsuse arvestamisest. Tuginedes koolieelse lasteasutuse seadusele, on lasteasutuse põhiülesanne luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks lapse tervise tugevdamise ja emotsionaalse, kõlbelise, sotsiaalse, vaimse ning kehalise arengu soodustamise kaudu. Arengukava koostamisel on lähtutud alljärgnevatest dokumentidest: · Koolieelse lasteasutuse seadus; · Jõhvi valla arengukava 2006 – 2013 (projekt); · Jõhvi valla lasteaia Kalevipoeg põhimäärus ja õppekava; · Jõhvi valla lasteaed Kalevipoeg arengukava 2005 – 2007; · muud olemasolevad õigusaktid. Lasteaia Kalevipoeg arengukava koostamisel osalesid sidusgruppidena personal, lapsevanemad ja lapsed. Sisehindamise ja selle analüüsi tulemusena on välja selgitatud lasteaia väärtused, prioriteedid ja arengusuunad. Koostöös hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja juhtkonna vahel on sõlmitud kokkulepped, mis toetavad lasteaia arengut, lapsest lähtuvat tegevust ning jätkusuutlikkust. Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteasutuse arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Tegevuskavad täiendavad arengukava ja neis püstitatakse ülesanded jooksvaks tegevusaastaks. 1. ÜLDANDMED 1.1.Asend · Jõhvi valla lasteaed Kalevipoeg asub Ida-Virumaal Jõhvi linnas, aadressil Hariduse 7. · Lasteaia kõrval asub Jõhvi Gümnaasium, mis loob hea võimaluse koostööks. · Oleme üks kahest Jõhvi munitsipaallasteaiast. · Lasteaia lähedal asub linnapark, kus lapsed saavad käia jalutuskäikudel ja õpetajad läbi viia õuesõpet. 1.2. Ajalugu · Lasteaia hoone on ehitatud 1967. aastal tolleaegse tüüpprojekti järgi (12 rühma) 280 lapsele. · Käesoleval ajal töötab majas 11 rühma ja 1 Jõhvi Gümnaasiumi abiklass. · 6 rühma on eesti ja 5 rühma vene õppekeelega. (3 sõimerühma, 1 erivajadusega laste rühm, 7 tavarühma). · 2 rühma töötavad Hea Alguse (HA) programmi järgi. · 1 rühm töötab keelekümblusmetoodika järgi. · Lasteaias on muusikasaal. · 2006. aastal loodi spordisaali arvelt juurde üks rühm, et kindlustada lapsed lasteaiakohtadega. Asutus tegutseb EV Haridusministeeriumi poolt väljastatud koolitusloa alusel Alusdokumentideks on: · Lasteaed Kalevipoeg põhimäärus; · Lasteaed Kalevipoeg arengukava; · Lasteaed Kalevipoeg lasteaiatasu määrad ja tasumise kord; · Alushariduse riiklik õppekava; · Lasteaed Kalevipoeg õppekava. 1.3. Saavutused · Kehtestatud on toimiv tunnustussüsteem. · Sisehindamise tulemusi arvestatakse arendusprotsessis. · Toimuvad väljasõidud loodusesse, suvel mere äärde. · Logopeedid teostavad kõneravi. · Massöör vaatab läbi kõik lapsed, eesmärgiga parandada laste rühti. · Töötab erivajadusega laste rühm, puuetega lapsed on kaasatud igapäevaellu. · Olemas on Hea Alguse rühmad ja tavarühmades kasutatakse HA elemente. · Laste loovuse arendamisele pööratakse palju tähelepanu (näit. kevadised laste teatrietendused). · Vene õppekeelega rühmades töötab eesti keele õpetaja. · Lasteaias töötab käsitööõpetaja ja tantsuõpetaja. · Töötab keelekümblusrühm. · On käivitunud lastevanemate koolitus. Lasteaial on koolitusluba, mis on välja antud 26.02.2002.a. 1.4. Juhtimine ja kvaliteedi hindamine Lasteasutuse töö tulemuslikkust hinnatakse kvaliteedi mõistet kasutades. Päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja vaatenurka: · Õppekava ja selle realiseerimise vaheline suhe; · Struktuuri ja soorituse vaheline suhe; · Koostöö huvigruppidega; · Lapsevanema ja lapse vajaduste ning teenuse, teabe ja selle mõju vaheline suhe. Sisseseatud sisehindamise süsteem võimaldab kompleksselt läheneda kõikidele õppeasutuse valdkondadele. Lasteaia tööd korraldab ja juhib juhataja, koos hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga. Lasteasutuses on õppealajuhataja, kes koordineerib õppekasvatustööd; majandusjuhataja, kes koordineerib majandustööd. 1.5. Kaadrikoosseis · Pedagoogid (sh juhataja, juhataja asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal, rühmade õpetajad, muusika-ja liikumisõpetajad, käsitööõpetaja, tantsuõpetaja, eesti keele õpetaja); · Logopeedid; · Massöör, tervishoiutöötaja; · Teenindav personal (sh õpetaja abid, köögipersonal, remonditööline, pesunaine, õmbleja). 2. LASTEAIA ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 2.1. Lasteaia arenduse valdkonnad ja indikaatorid Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1) Strateegiline juhtimine: a) arengukava; b) aasta tegevuskava; c) sisehindamine. 2) Personali juhtimine ja koostöö: a) personali arendamine; b) koostöö. 3) Õpikeskkonna kujundamine: a) turvalisus; b) ruumid ja maa-ala; c) õpivõimaluste mitmekesistamine. 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine: a) lasteasutuse õppekava; b) rühmade õppe-kasvatustegevuse planeerimine; c) õpetamine, kasvatamine; d) mängimine, õppimine. 5) Laste toetamine: a) lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine; b) laste toetamine - lastele ja lapsevanematele on tagatud spetsialistide nõustamine. 6) Haridustulemuse saavutamine: a) koolivalmiduse saavutamine Lasteasutuse arenduse valdkondi kajastavad põhitegevused ja neid iseloomustavad indikaatorid tulenevad lasteaia Kalevipoeg dokumendist Lasteaia sisehindamise läbiviimise kord ning lasteaia õppe-kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. 2.2. Juhtimise täiustamine · Sisekontroll, hindamine ja motiveerimine: kõiki töötajaid hõlmav süsteem on välja töötatud ning rakendunud. · Juhtimine on muutunud senisest enam meeskondlikumaks. · Seaduste, õiguste tundmine, nende järgimine igapäevatöös. · Korrektne asjaajamine, arhiivi korrastamine. · Suhtlemine erinevate huvigruppidega: lapsed, vanemad, personal, omavalitsus. · Tulemusvestlused, arenguvestlused (testid, küsitlused) · Tunnustussüsteemi täiendamine 2.3. Personali kvalifikatsiooni tõstmine · Tasemekoolitus, keskkonnatingimuste kvaliteet on tõusnud toimiva sisehindamissüsteemi ja töötajate motiveerimise tulemusel. · Täiendkoolitus vastavalt koolitusplaanile. · Õpetaja abide suunamine õppima, enesearendamise motivatsiooni tõstmine. · Traditsiooniliste ürituste jätkamine. · Lapsevanemate kaasamine lapse arengu hindamisse, arengutestid ja -vestlused. · Töötajate arendamine on tasakaalustunud ning süsteemne. · Lasteasutus on õppiv organisatsioon, kus ollakse võimelised tegevusi muutma ja parendama, õppides enda ja teiste kogemustest. 2.4. Haldus- ja majandustegevus · Lasteaed vajab investeeringuid kanalisatsiooni, ventilatsiooni, valgustuse ja rühmaruumide kordategemiseks, finantssisendit raudvoodite ja vana mööbli väljavahetamiseks. · Majandustegevust nähakse kui õppe-kasvatustöö võimaldaja ja toetaja. Seepärast on olulised töövahendid õige inventar, head ja kaasaegsed õue-mänguvahendid. · Kaasaegse turvalise töökeskkonna loomine. 2.5. Laste kasvukeskkond · On turvaline. · Igal lapsel on oma töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. · Rühmaruumid on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. · Lastele on loodud võimalused mängida üksi kui grupis. · Mänguvahendite valikul arvestatakse sellega, millise kogemuse lapsed nende abil saavad. · Mänguasjad on lastele kättesaadavalt paigutatud. · Lasteaias olemas alternatiivõpe - tegutsevad Hea Alguse rühmad. 2.6. Õpetamine, kasvatamine, õppimine · Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtuvad pedagoogid laste eripärast, arvestades nende individuaalsust, sugu ja arengut. · Õpetajad kujundavad lastes koostööoskusi, õppimise oskusi. · Õpetamismeetodite valikul lähtuvad õpetajad laste individuaalsusest. · Õppeprotsessi olulisim osa on mäng. · Töökasvatuse osa suurenenud. · Pööratakse tähelepanu eesti rahvuspärandiga tutvumisele · Õppetöös arvestatakse poiste ja tüdrukute erinevusi. · On rakendunud keelekümblusmetoodika. · Lapsed tegelevad käsitööga. · On käivitunud lastevanemate koolitus. 2.7. Laste toetamine · Laste erivajaduste väljaselgitamise süsteem. · Lastele ja lapsevanematele on tagatud spetsialistide nõustamine. 2.8. Haridustulemus · Lapsed omandavad arengu eeldatavad tulemused ja hea stardi edaspidiseks eluks. 2.9. Lasteaia missioon Lasteaia kõikide töötajate missiooniks on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et lastes kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja: · Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne, eduelamused ning toetada tema loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritsetava elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; · Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks; oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks; teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks; · Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; · Toetada ja abistada lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel neid nõustada; · Lasteaia kogu tegevus on areng: õppekasvatuslik külg, töö personali, lastevanemate ja hoolekoguga, majandustegevus; · Edasiste arengusuundade planeerimine tuleneb lastest ja laste vajadustest. 3. LASTEAIA VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID Moto: Lasteaed on laste jaoks. Mida laps kuuleb- selle ta unustab Mida laps näeb- seda ta mäletab Mida laps kogeb- seda ta oskab. Tahame olla: · Kõige lapsesõbralikum lasteaed; · Paindliku töö ja elukorraldusega lasteaed; · Konkurentsivõimelist koolivalmidust tagav lasteaed; · Koostöövalmite lastevanemate ning tegusa hoolekoguga lasteaed; · Piirkondlikult väärtustatud lasteaed; · Turvalise ja tervisliku keskkonnaga lasteaed. 3.1. Strateegilised eesmärgid ja prioriteedid Lasteaed Kalevipoeg täidab alushariduse õppekava nõudmisi ning teostab seda innovaatiliste ja alternatiivpedagoogiliste meetodite kaudu. · Luua lapse arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused. · Tagada lapse koolivalmidus nii vaimse, füüsilise, kui sotsiaalse kompetentsuse tasemel; · Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks; oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks; teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. · Tagada lasteaia komplekteeritus kompetentse, arenguvõimelise, koostööle orienteeritud personaliga. · Kaasajastada laste materiaalne baas, laste õpi-ja töökeskkonna parendamiseks. · Saavutada efektiivne administratsioon ja motiveeritud töötajaskond kliendi heaolu saavutamiseks. · Alternatiivsete pedagoogiliste põhimõtete juurutamine ja innovaatiliste pedagoogiliste suundade järgimine ja rakendamine töös. · Koostöö tõhustamine sidusgruppide vahel: lasteaia personal – lapsevanem – asutuse haldaja; toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimustes, vajadusel nõustada. 4. ARENGUEELDUSED JA HETKESEIS. SW OT ANALÜÜS 4.1. Sisekeskkonna tugevused · Kompetentne, arenguvõimeline, ühiste väärtushinnangutega pedagoogiline kaader, hea meeskond, keda toetab tugev ja mõistev juhtkond. · Ühisüritused lastega, lapsevanematega, valjasõidud personaliga, hea koostöö hoolekoguga. · Lasteaia hea asukoht, suur õueala, ilusad esteetilised rühmaruumid. · Piisav õppe-ja mänguvahendite olemasolu. · Enesetäiendamise võimalused, info operatiivsus, kättesaadavus. · Hea mikrokliima, kaasaegne arengukeskkond. · Väljatöötatud õppekava ja õppekasvatustöö plaan. · Lasteaed võtab osa ülelinnalistest traditsioonilistest ühisüritustest. 4.2. Sisekeskkonna nõrkused · Kaadri liikumine. · Piiratud rahalised võimalused. · Väikesed personali motiveerimise võimalused. · Mõneti ebasoodne kasvukeskkond (ebapiisav valgustus, halvad tingimused tualett-ruumides, neli rühma vajavad kapitaalremonti). · Suur laste arv rühmades. 4.3. Väliskeskkonna ohud · Palgapoliitika, sellest tulenev kaadri liikumine, õpetaja töö vähene väärtustamine. · Lastevanemate hõivatus ja maksujõuetus, vähene huvi laste tegevuse vastu. · Rahaliste ressursside piiratus 4.4. Väliskeskkonna võimalused · Kaadri uuendamine, kvalifikatsiooni tõstmine, enesetäiendamine, edasiõppimine. · Lapsevanematega koostöö suurendamine, projektide esitamine erinevatele fondidele. · Töömotivatsiooni tõstmine, enesehindamise, sisehindamise kaudu, arenguvestluste läbiviimine ja analüüs. · Positiivne iive ja sisseränne, hea asukoht. · Lasteaia maine tõstmine, õueala kaasajastamine ja turvaliseks muutmine. · Positiivsed hinnangud erinevatelt sidusgruppidelt lasteaiale. · Osalemine kohalikus kultuurielus. 4.5 Õppeaastate prioriteedid 2006/2007 õppeaasta prioriteet on koolivalmidus. Laste koolivalmiduse hindamise kriteeriumide ühtlustamine lasteaias. · 5-7-aastaste laste meeskonnatöö edasiarendamine rühma tasandil. · Lugemispesade loomine kõikidesse rühmadesse. · Õppematerjali otstarbekas süstematiseerimine. · Kunsti tutvustamine lastele, toetudes professionaalsele kunstile. · Loodushoid, töö looduses. · Laste arengu kavakindel jälgimine. · Kasvumappide täitmise kriteeriumide ühtlustamine. · Õppetegevuste integreerimine. · Õppimine mängu kaudu. · Liiklusväljaku rajamine õuealale. · Õuesõppimise toetamine. · Käsitöö väärtustamine. · Keelekümblusmetoodika rakendamine. Lasteaia arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. 5. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 2006-2008 5.1. Tegevused strateegiliste eesmarkide saavutamiseks 5.1.1. Strateegiline juhtimine Tegevus Läbiviimise aeg Vastutaja Arengukava 2007 - 2009a. juhataja Aasta tegevuskava 01.09. igal aastal juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Kompleksne sisehindamine igal õppeaastal juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 5.1.2. Personalijuhtimine ja koostöö Tegevus Läbiviimise aeg Vastutaja Hoolekogu kaasamine planeerimisse ja arendustegevusse 2007, 2008, 2009 a. juhataja Pedagoogikanõukogud 1 kord kvartalis juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Töötajate nõustamine ja suunamine arenguvestluste kaudu vastavalt vajadusele juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Täiendkoolitused 2007 rühmaõpetajad juhataja 2007. keelekümblus- õpetajad juhataja 2007, 2008 erirühma õpetajad juhataja 2008 õpetaja abid majandusjuhataja Organiseerida koolitus teemal “Ainete omavaheline integratsioon” 2007 juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Lastevanemate koolitus 2007, 2008, 2009 a. juhataja Luua õppe- ja kasvatustöö arendamiseks pedagoogiline arendusrühm 2007 a. juhataja Koostöö kooliga (õpetaja kutsumine koosolekule koolieelikute vanematega kohtuma) 2007, 2008, 2009 a. juhataja Koostöö kooliga: lasteaiast kooli läinud laste kohta tagasiside saamine 2007 a. juhataja Koostöö muusikakooliga: muusikapillide tutvustus, erinevad ühisüritused 2007 a. juhataja Koostöö lastevanematega: arenguvestlused laste arengu analüüsimiseks ja individuaal- õppekavade koostamiseks 2007 , 2008, 2009 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 5.1.3. Kasvukeskkonna kujundamine Tegevus Läbiviimise aeg Finantseerija Vastutaja Turvaline õueala - sõimerühmadele oma territooriumi rajamine 2007 a. KOV juhataja Turvaline mööbel (raudvoodite väljavahetamine: ERI, Tareke, HA ) 2007, 2008 a. KOV juhataja Rühmadesse loodusnurkade rajamine 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Rühmaruumide remont HA, ERI, 2007, 2008 a. KOV juhataja Lugemispesade täiendamine (padjad, pehme mööbel, raamatud) 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Üleminek integreeritud tegevustele kõikides rühmades 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Õppevahendite uuendamine 2007 - 2009 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Õpetajatele interneti kasutamise võimaluse loomine (vastav ruum ja arvutid) 2008 a. juhataja Liiklusväljaku rajamine, jalgrattateede märgistamine 2008 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Kaugushüppe kasti rajamine 2008 a. KOV juhataja Massaažilaua muretsemine 2007 a. KOV juhataja Raamatukogu loomine 2008 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 5.1.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Tegevus Läbiviimise aeg Vastutaja Lasteaia õppekava alusel koostab iga rühm oma rühma õppekava 01.09 igal õppeaastal juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Kirjalik hinnang laste arengule mai 2007, 2008, 2009. a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Uuendused nädalaplaanide koostamisel 2007 a. september juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Rühmad, kus esineb veel ainejaotust, tuleb asendada integreeritud tegevustega 1.09.2007 juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Laste arengukirjeldus lapsevanematele mai 2007, 2008, 2009 a. rühmaõpetajad Uute metoodiliste võtete kasutusele võtmine: • rühmatöö lastele, • õuesõppimine, • õppimispedagoogika rakendamine, mis tähendab lapsest lähtumist ja lapse enda aktiivset rolli õppimisel 2007/2008 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Tundekasvatuse arendamine läbi EI 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Jätkata kunsti tutvustamist läbi professionaalse kunsti 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Keskkonnakasvatuse süvendamine 2007/2008 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Töökasvatuse osa suurendamine kasvatustöös 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Õppetöös sooliste erinevuste arvestamine 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Liiklustemaatika laiendamine õppetöös 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Eesti rahvuspärandi tutvustamine läbi muistendite 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Kasvumappide koostamise ühtlustamine 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Keelekümblusmetoodika rakendamine keelekümblusrühmas 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Käsitöö ja kodunduse õpetus – õpetus läbi praktilise kogemuse 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 5.1.5. Laste toetamine Tegevus Läbiviimise aeg Vastutaja Varajane sekkumine laste arengu kõrvalekallete avastamiseks õppeaasta alguseks logopeed Töötada välja ühtne individuaalsete õppekavade süsteem 2007 a. juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal Kõneravi vajavate laste väljaselgitamine, plaanide koostamine õppeaasta algul logopeed 5.1.6. Haridustulemus Tegevus Läbiviimise aeg Vastutaja Koolivalmiduse väljaselgitamine (tulemustest teavitatakse lapsevanemaid) igal aastal mais juhataja 5.1.7. Majandustegevus Tegevus Läbiviimise aeg Vastutaja 1. Tualettruumides ustega kabiinid (uksed) 2008 a. KOV 2. Tagada kõikides ruumides nõutud kunstlik valgustus 4 rühma 2007 a. KOV 3. Sõimerühmades erivalamu pottide pesemiseks 2008 a. juhataja 5. Tuletõrje signalisatsiooni paigutamine 2007 a. juhataja 6. Hallitusseene likvideerimine 2007 a. juhataja 7. Pesuköögis ja rühmade kuivatuskappides sundventilatsiooni paigutamine 4 rühma 2008 a. KOV 5.1.8. Investeeringud Tegevus Läbiviimise aeg Vastutaja 1. Lasteaia Kalevipoeg renoveerimine (sh projekt ja invanõuetele kohandamine 183 000 2007 a. 3 000 000 2008 a. KOV 2. Lasteaia mänguväljakute renoveerimine 350 000 2008 a. 350 000 2009 a. KOV 3. Lasteaiale inventari soetamine 98 500 2007 a. 200 000 2008 a. 200 000 2009a. KOV 4.Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 130 000 2007 a. KOV 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava on arenev dokument, mis muutub koos ajaga. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal, õppeaasta lõpul. Muudatusi ja parandusettepanekuid võivad esitada kõik pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu liikmed. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed järjepidevalt sisehindamistulemustest. Lasteaia hoolekogu kinnitab parandused ja muudatused ning esitab arengukava vallavalitsusele kinnitamiseks.