Töötajate usaldusisiku seadus
Table of Provisions (35)
Statutory Text (35 Articles)
(1) Käesolev seadus reguleerib töötajate usaldusisiku (edaspidi usaldusisik ) tegevust teda volitanud töötajate ja avalike teenistujate (edaspidi töötajad ) esindamisel suhetes tööandjaga ning töötajatega.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on tööandjaks avalikus teenistuses riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.
(1) Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek ) oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga.
(2) Usaldusisikut käsitletakse töötajate esindajana Eesti Vabariigi töölepingu seaduse tähenduses.
Mitme usaldusisiku korral võib iga usaldusisik esindada töötajaid kõigi seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, kui üldkoosolek ei ole otsustanud, et usaldusisikud või mõned neist võivad töötajaid esindada ühiselt.
Usaldusisik ja tööandja peavad tegema koostööd vastastikuse usalduse alusel ja heas usus, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi, kohustusi ja huve.
(1) Üldkoosoleku võib kokku kutsuda
1) tööandja juures tegutsev ametiühing,
2) enamus tööandja juures töötavatest ametiühingu liikmetest, kui ametiühing ei ole loodud tööandja juures või
3) vähemalt 10 protsenti tööandja töötajatest.
(2) Üldkoosoleku kokkukutsuja teatab töötajatele üldkoosoleku kokkukutsumise põhjusest ja toimumise ajast vähemalt kaks nädalat ette.
Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad vähemalt pooled tööandja töötajatest.
(1) Üldkoosolek otsustab usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning korra.
(2) Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning kord peavad tagama kõigile töötajatele võimaluse osaleda usaldusisiku valimisel ja tagasikutsumisel.
(3) Usaldusisik valitakse salajasel hääletusel. Usaldusisiku kandidaate võivad esitada kõik töötajad ja tööandja juures tegutsev ametiühing.
(4) Üldkoosolek võib kokkuleppel tööandjaga valida mitu usaldusisikut.
(5) Usaldusisikud võivad endi hulgast valida peausaldusisiku, kes korraldab usaldusisikute tegevust.
(6) Üldkoosolek teatab tööandjale viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestusest ning usaldusisiku tagasikutsumisest.
(7) Üldkoosolek teatab tööandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikute õigusest töötajaid ühiselt esindada.
Usaldusisiku volitused kehtivad kolm aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.
Usaldusisikul on õigus
1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega;
2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
3) peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 89 3 lõikes 6 toodud tingimustel;
4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
6) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest;
7) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse;
8) saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras;
9) kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
10) kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid.
Usaldusisik on kohustatud
1) osalema informeerimisel ja konsulteerimisel;
2) vahendama teavet tööandjale ja töötajatele;
3) jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile;
4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist;
5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik;
6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga.
(1) Usaldusisik ei tohi avaldada kolmandatele isikutele volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet.
(2) Usaldusisik ei tohi kasutada seaduse vastaselt volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ei kohaldata usaldusisiku suhtlemisele sama tööandja juures valitud teise usaldusisikuga ja konsulteerimisse kaasatud eksperdiga.
(4) Usaldusisik edastab konfidentsiaalsena saadud teabe teisele usaldusisikule või eksperdile selgelt konfidentsiaalsena.
(1) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustustega on seotud konsulteerimisse kaasatud ekspert.
(2) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ei kohaldata eksperdi suhtlemisele sama tööandja juures valitud teise usaldusisikuga.
(3) Ekspert peab edastama konfidentsiaalsena saadud teabe teisele usaldusisikule selgelt konfidentsiaalsena.
(1) Usaldusisiku ülesandeid täidab töötaja kokkuleppel tööandjaga tööajal või väljaspool tööaega.
(2) Usaldusisiku ülesannete täitmise tingimused ja kord lepitakse kokku tööandja ja usaldusisiku vahel.
(3) Tööandja tagab usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal
1) 5 kuni 100 töötaja esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas;
2) 101 kuni 300 töötaja esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas;
3) 301 kuni 500 töötaja esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas;
4) üle 500 töötaja esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas.
(1) Tööandja võimaldab usaldusisikul osaleda tema ülesannete täitmiseks vajalikul koolitusel mõistlikus ulatuses.
(2) Pooled võivad kokku leppida, et koolituse kulud kannab tööandja.
(1) Konfidentsiaalne on teave, mille tööandja annab usaldusisikule selgelt konfidentsiaalsena.
(2) Tööandja peab teabe konfidentsiaalsust põhjendama, kui usaldusisik ei nõustu teabe konfidentsiaalsusega.
(1) Tööandja võib keelduda teabe andmisest, kui selle teabe avalikustamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada tööandja tegevust.
(2) Teabe andmisest keeldumisel esitab tööandja objektiivsetele kriteeriumitele tugineva põhjenduse, miks teabe avaldamine oluliselt kahjustab või võib kahjustada tööandja tegevust.
(3) Tööandja ei või keelduda teabe andmisest töötajate arvu kohta.
(1) Tööandja, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat, on kohustatud rakendama käesolevas peatükis sätestatud informeerimist ja konsulteerimist.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata informeerimisele ja konsulteerimisele avalikus teenistuses.
(1) Tööandja määrab töötajate arvu
1) majandusaasta aruande kinnitamisel;
2) käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse tekkimisel.
(2) Töötajate arvu määramisel võtab tööandja arvesse kuue kuu keskmise töötajate arvu informeerimise ja konsulteerimise kohustuse tekkimise päevast arvates.
(1) Informeerimine tähendab usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele.
(2) Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas.
(1) Tööandja informeerib ja konsulteerib vähemalt järgmistest töötajaid puudutavatest asjaoludest
1) tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule;
2) kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses;
3) kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töötajate töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine.
(2) Tööandja informeerib vastavalt raamatupidamise seadusele koostatud majandusaasta aruandest hiljemalt 14 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist.
(1) Tööandja annab teavet viisil, mis võimaldab teabega põhjalikult tutvuda ja vajaduse korral valmistuda tööandjaga peetavateks konsultatsioonideks. Tööandja annab teavet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel on õigus esitada kirjalik arvamus või teha ettepanek tööandjalt saadud teabe kohta või teatada soovist alustada konsulteerimist 15 tööpäeva jooksul teabe kättesaamisest arvates. Kui tööandja ei arvesta tehtud ettepanekuid, põhjendab ta seda esimesel võimalusel kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Tööandja algatab konsulteerimise seitsme tööpäeva jooksul konsulteerimise sooviavalduse kättesaamisest arvates.
(4) Tööandja selgitab konsulteerimisel kavandatavat tegevust ja selle tagajärgi töötajatele. Pooled püüavad jõuda kokkuleppele kavandatavas tegevuses.
(5) Usaldusisik või tema puudumisel töötajad võivad konsulteerimisse kaasata eksperte.
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 9 punktides 1 ja 2, § 13 lõikes 3 ning §-des 17, 18 ja 20 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Ettekirjutuse vaidemenetlusele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatut.
(1) Informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise või valeandmete esitamise eest tööandja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 21 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Ettekirjutuse vaidemenetlusele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatut.»;
10) paragrahv 26 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 26 3 . Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumine Informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise või valeandmete esitamise eest tööandja poolt karistatakse töötajate usaldusisiku seaduse §-des 24 ja 26 ette nähtud tingimustel ja korras.»;
11) paragrahv 26 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 26 4 . Ametiühingu valitud esindaja kohustuste täitmata jätmine suhetes tööandjaga Ametiühingu valitud esindaja poolt seaduse või kollektiivlepinguga määratud ajal töörahu kindlustamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.»;
12) paragrahv 26 6 tunnistatakse kehtetuks;
13) seadust täiendatakse §-ga 26 7 järgmises sõnastuses: « § 26 7 . Konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumine Konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumise eest ametiühingu usaldusisiku poolt karistatakse töötajate usaldusisiku seaduse §-des 25 ja 26 ette nähtud tingimustel ja korras.»;
14) seadust täiendatakse §-ga 26 8 järgmises sõnastuses: « § 26 8 . Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 26 1 , 26 2 , 26 4 ja 26 5 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 26 1 , 26 2 , 26 4 ja 26 5 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.»
Konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumise eest usaldusisiku või konsulteerimisse kaasatud eksperdi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(1) Käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
Valitud usaldusisikute volitused kehtivad kuni nende tähtaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
Ametiühingute seaduses (RT I 2000, 57, 372; 2002, 63, 387) tehakse järgmised muudatused
1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Ametiühingu valitud esindajat, kes on tööandja töötaja ja täidab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud valitud esindaja kohustusi (edaspidi ametiühingu usaldusisik ), käsitletakse töötajate esindajana Eesti Vabariigi töölepingu seaduse tähenduses.»;
2) paragrahvi 17 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel ametiühingu usaldusisiku kaudu käesolevas seaduses sätestatud korras;»;
3) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) andma ametiühingule võimalusel tööruumi;»;
4) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu usaldusisiku ning ametiühingu juhatuse liikmete ees- ja perekonnanimed, töökohad ja volituste kestuse;»;
5) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) tegema koostööd töötajate usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga;»;
7) seadust täiendatakse §-ga 21 1 järgmises sõnastuses: « § 21 1 . Ametiühingu usaldusisiku ülesannete täitmise aeg
(1) Ametiühingu usaldusisik täidab oma ülesandeid kokkuleppel tööandjaga tööajal või väljaspool tööaega.
(2) Tööandja tagab vähemalt ühele ametiühingu usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal
1) tööandja juures töötava 5 kuni 100 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas;
2) tööandja juures töötava 101 kuni 300 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas;
3) tööandja juures töötava 301 kuni 500 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas;
4) tööandja juures töötava üle 500 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas.
(3) Ametiühing teatab tööandjale ametiühingu usaldusisiku ülesannete täitmiseks ette nähtud aja andmiseks tööandja juures töötavate ametiühingu liikmete arvu.»;
8) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 22. Ametiühingu usaldusisiku osalemine informeerimisel ja konsulteerimisel
(1) Tööandja informeerib ametiühingu usaldusisikut ja konsulteerib temaga töötajate usaldusisiku seaduse §-des 17–21 ette nähtud tingimustel ja korras.
(2) Ametiühingu usaldusisik on kohustatud edastama saadud teabe töötajatele.
(3) Konfidentsiaalse teabe saamisel ja hoidmisel ning teabe andmisest keeldumise korral informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmisel kohaldatakse töötajate usaldusisiku seaduses sätestatut.»;
9) seadust täiendatakse 5 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: «5 1 . peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; RT I 2006, 31, 236) tehakse järgmised muudatused
1) paragrahvi 55 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) ajaks, mil töötaja täitis talle riigi või kohaliku omavalitsusorgani pandud ülesandeid või esindas seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;»;
2) paragrahvi 94 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel töötajaga, kes on valitud töötajate esindajaks, on lubatud töötaja volituste ajal ja ühe aasta jooksul pärast volituste lõppemist, välja arvatud käesoleva seaduse § 86 punktides 1, 9 ja 11 ettenähtud alustel, üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul.»
Palgaseadust (RT I 1994, 11, 154; 2005, 39, 308) täiendatakse §-dega 30 1 ja 30 2 järgmises sõnastuses
« § 30 1 . Tagatis usaldusisiku ülesannete täitmise ja koolituse ajaks
Usaldusisiku ülesannete täitmise ja koolituse aja eest säilitatakse usaldusisikule keskmine palk.
Ametiühingu usaldusisiku ülesannete täitmise aja eest vastavalt ametiühingute seaduse §-le 21 1 säilitatakse ametiühingu usaldusisikule keskmine palk.»
Töötajate usaldusisiku seadus (RT I 1993, 40, 595; 2002, 111, 663) tunnistatakse kehtetuks.
Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. veebruaril.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.03.2002, lk 29–34).
Riigikogu esimees Toomas VAREK