Narva Linnavalitsus — Narva linna munitsipaalse koolieelse lasteasutuse Karikakar arengukava 2006-2009 kinnitamine — KO, 4, 36

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punktile 3, Koolieelse lasteasutuse seaduse § 9¹ lõikele 3, Narva Linnavolikogu 28.09.2006.a määrusele nr 42 “Narva linna arengudokumentide menetlemise kord“ § 21 punktile 4 ja Narva Linnavalitsuse 14.06.2006 määruse nr 741 „Narva linna munitsipaalsete koolieelsete lasteasutuste ning põhikoolide ja gümnaasiumide arengukavade kinnitamise kord“ punktile 6 1. Kinnitada Narva Linnavalitsuse hallatava asutuse koolieelse lasteasutuse Karikakar arengukava 2006-2009 (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Abilinnapea linnapea ülesannetes Sofja HOMJAKOVA Linnasekretär Ants LIIMETS Kinnitatud Narva Linnavalitsuse 13. detsembri 2006. a määrusega nr 1649 Narva Linnavalitsuse Kultuuuriosakond Koolieelse lasteasutuse KARIKAKAR ARENGUKAVA aastateks 2006-2009 1. Sissejuhatus Käesolev koolieelse lasteasutuse Karikakar arengukava on koostatud aastateks 2007-2009. See on põhjapanev dokument, milles on fikseeritud koolieelse lasteasutuse põhisuunad ja arengupiirkonnad, tegevuskava ning arengukava uuendamise kord, kus asutuse rahandusteenindust tagab Narva kohalik omavalitsus. 1.1. Üldandmed Koolieelne lasteasutus Karikakar on Narva Linnavalitsuse alluvuses. Asutamine: 15.12.1960. a. Elamispind – 640,6 m². Üldpind – 7050 m². Oli mõeldud 125 lapsele. Hetkel – 70 kohta. Aadress: Puškini tn 5a, 20309 Narva. Registrikood: 75026744 (10.04.2001.a) E-post: narva.karikakar@mail.ru Tegevusluba: nr. 3429HTM (01.10.2004.a) Kohamaks: 60 krooni. Ühe toidupäeva maks: lastesõim – 15 krooni, lasteaed – 16 krooni. Õppevahendite kulu: lastesõim – 22 krooni, lasteaed – 38 krooni. Lasteaed on oma eelarve, traditsioonide ja tavadega. Lahtiolekuaeg: 6.30 – 18.30. 1.2. Ülevaade ajaloost Koolieelne lasteasutus Karikakar asub linna keskosas. Lähedalasuvad rahvakultuuri asutused: Narva linnus, kultuurimaja Rugodiv, kirik. 45 aastat tagasi täitus lasteaed esimeste lastega. Hetkel on majas 4 vanemat rühma: 1 rühm aastatest 1,5 kuni 3 ning 3 vanemat rühma.Lasteaia teeninduspiirkonnaks on kesklinna ala. 1996.a lasteaedade nr.5 ja nr.8 ühinemisel moodustus koolieelne lasteasutus Karikakar. 1996 aastal remonditi hoone kapitaalselt. 2. Arengukava täitmise lühianalüüs Püstitatud ülesannete suurem osa oli täidetud õigeaegselt. Põhisuunad olid õigesti valitud, mis tagas laste hea arengu ning õppeprogrammi omandamise, olid loodud sidemed kooli, Erakooli KEA, Õppekeskuse Intellekt, Lapsele oma kodu ja Narva Muuseumiga. Koolieelses lasteasutuses pole asotsiaalseid perekondi. Vanemate jaoks on lasteasutus turvaline, hubane ja kindlustunnet tagav lasteasutus. Materiaalne baas nõuab uuendamist. Peale riigikeele õpetamise 5. eluaastast õpetatakse veel edukalt inglise keelt 3 aasta jooksul. 2004. aastal renoveeriti käitlemisettevõtte sisustuse investeeringute arvelt. Oma eelarve ja investeeringute arvelt on pidevalt tehtud jooksvaid remonte, mis tagab hoone esteetilise seisundi. 2005. aastal projektraha arvelt soetati kabinetiseadmed ja paigaldati Internet. Lasteaias on laste toitlustus heal tasemel, võetakse arvesse mõnede toiduainete individuaaltalumatust ja asendatakse neid teiste toiduainetega. Lapsed saavad „koolipiima“, mis annab võimalust säästa raha teiste toiduainete ostmiseks. Praegu eksisteerib kvalifikatsiooni tõstmise temaatika valikuvõimalus, sellepärast on palju ettepanekuid eraettevõtetest. Kõik kursused on aga väga kallid. 2.1. Laste koosseis 2003.a 2004.a 2005.a 2006.a 67 last 70 last 70 last 73 last Laste koosseisu analüüs näitab, et umbes ühesugune laste hulk käib lasteaias stabiilselt. 2.2. Laste haigestumuse analüüs 2003.a 2004.a 2005.a Nakkushaigused: 20 juhtumit (141 päev) 22 juhtumit (196 päeva) 1 juhtum Külmetushaigused: 90 juhtumit (674 päeva) 89 juhtumit (674 päeva) 83 juhtumit (671 päev) Haigestumuse alanemise põhjuseks on üldkosutusteraapia sügis-talve perioodil, õigeaegne side arstide-spetsialistidega, tihedad sidemed vanematega, individuaalne lähenemine lastele, allergiliste laste toiumisel nende erivajaduste arvestamine, karastumine igapäevaelus. 3. Traditsioonid Paljude aastate jooksul koolieelses lasteasutuses Karikakar tekkisid oma tavad ja traditsioonid: - Sügise päev - Õpetajate päev - Isadepäev - Advendi tähistamine - Jõulupidu - Emadepäev - Lasteaia lõpupidu - 1 kord kuus „Laste küpsetus“ - „Magus Jõululaat“ - Suvised jalutuskäigud värskes õhus muusika saatel 4. Personal Koolieelses lasteasutuses Karikakar töötavad 8 õpetajat, muusikaõpetaja (0.75), eesti keele õpetaja (0.25), liikumisõpetaja (0.25), logopeed (0.5) ja teenindav personal. 4.1. Pedagoogide haridustase

4.2. Pedagoogide vanuseline tase

Viimastel aastatel pedagoogide haridustase tõusis märgatavalt. Hetkel 3 õpetajat õpivad magistriõppes, 1 kõrgkoolis. Õpetajad, spetsialistid ja teenindav personal pidevalt õpivad täiendkoolituse kursustel teemadel, mis pakub neile huvi. 5. Missioon Lasteaia Karikakar põhiülesanne on riikliku koolieelsete lasteasutuste õppekava realiseerumine: - anda igale lapsele võimalust areneda lähtuvalt tema võimetest ja võimalustest; - laste võimete ja talentide varajane väljaselgitamine ja arendamine - kooliks ettevalmistatud ja kooli keskkonnaks adapteeritud õpilane; - loomingulise, eduka ja võistlust taluva isiksuse kasvatamine, et laps läks kooli lasteaiast tervena, aktiivsena, uudishimulikuna, sotsiaalselt adapteeritud õpilasena; - osutama abi perekondadele; - laste õppimise motivatsiooni kujundamine; - tervisliku vaimse keskkonna loomine kollektiivis; - turvalise elukeskkonna kujundamine rühmades. 6. Visioon Praegu toimub Eestis uue haridussüsteemi kujunemine. Uus süsteem on suunatud maailma uue haridusala sisenemisele. Perekondades tekib motiveeritud soov oma lapsi riigikeelt õpetada, tekib huvi võõrkeele õpetamise vastu. Pedagoogilises praktikas toimub aktiivne uute pedagoogiliste tehnoloogiate juurutamine. Käesolev arengukava näeb ette uute tehnoloogiate juurutamist, annab loomingu ja oma arengumudeli otsingu võimalust. Tulevikus näeme lasteaeda Euroopa haridussüsteemi osana samasuguste võimalustega: - lasteaias töötavad eduks motiveeritud inimesed; -järjekindel haridustase tõusmine soodustab laste õpetamise kvaliteedi parendamist; - aktiivne hoolenõukogu osutab olulist abi majanduslike ja kasvatuslike küsimuste lahendamises; - vääriline inventar lasteaia piirkonnas; - toimub aktiivne projekttegevus, mis köidab vahendeid lasteaia arengu jaoks. Ideaalis on lasteaed sõbralik ja meeldiv, tähelepanelik ja heasoovlik lastele ja nende vanematele. Perekonnad on aktiivsed ja uudishimulikud, on huvitatud edukas koostöös lasteaiaga. 7. Eesmärgid Muutused ja majanduse arengu riigisisesed protsessid, mis toimuvad maailmaühenduses seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega, eeldavad muud lähenemist laste õpetamisesse ja kasvatusse: suureneb demokraatlike protsesside mõju, ühiskond muutub avatumaks. Riigikeele õpetamisel arvestatakse kõrval lasteaias võetakse arvele vanemate huvi inglise keele õpetamise vastu, oma rahva eneseteadvuse tähtsust säilides. 8. SWOT analüüs Tugevused - kvalifitseeritud kaader, püsiv pedagoogiline kollektiiv - hea alusharidus lastele - ühised toimingud ja traditsioonid - arenemis- ja täiendusvõimalus - head suhted kollektiivis - laste esteetilise kasvatuse hea tase - tulemuslik logopeediline abi lastele - tasakaalustatud toit - köidavad prioriteedid vanematele. - lögaperekondade puudumine Nõrkused - lasteaia ala vajadus ümberplaneeringuks ja heakorrastuseks - mööbli vajadus asenduseks - aknad on 45 aasta pärast amortiseerunud - eelarvevahendite nappus - madal töötasu - töötute vanemate rohkus - lasteaia eelarves raha lasteaia koha eest puudumine - infotehnoloogia areng, mis mõjutab ühekülgselt laste arengut Võimalused - ressursside kokkuhoidlik kasutamine argielus. - kollektiivpuhkuse korraldamine, seega kaastöötajate palkade ja ressursside sääst - täiskasvanute täiendkoolitus - iga-aastane väikeremont kommunaalkulude sääste arvelt - meeskonnatöö tõhustamine - tiheda koostöö loomine lastevanematega - arvuti aktiivsema kasutamise võimalus õpetajate töös Ohud - aknaraamide vahetuse ja teiste planeeritud parandustööde jaoks investeeringute puudumine - laste vastuvõtuplaani mittetäitmine seoses vähese sündimusega - töötute vanemate suur hulk, kes ei saa lasteaia eest kulud tasuda - projekttegevuse ja sponsorite abi puudumine 9. Juhtimine ja töö personaliga Üritused Aeg Vastutav isik Finantseerimine Personali töö hindamine, sisehindamine. Õppe-kasvatustegevuse sisekontrolli kriteeriumide korrigeerimine. 1 kord aastas Juhataja Personali koolitus (toitlustamise hügieen), õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine. alaliselt Juhataja Lasteaia eelarve Lasteaia logo ja sümboolika loomine. 2007.a Juhataja Oma Interneti lehekülje loomine tõhustamaks tööd vanematega. 2007.a Juhataja Lasteaia eelarve Asjaajamise töö täiustamine ja informatsioonivahetus pidev Juhataja Kollektiivpuhkuse sisseviimine Suvi 2007-2009 Juhataja 10. Koolieelse lasteasutuse Karikakar prioriteetsed arenguvaldkonnad 10.1. Õpetuslik ja kasvatuslik töö Koolieelne lasteasutus Karikakar töötab vastavalt oma õppekavale, mis on koostatud riikliku raamõppekava põhjal ja lasteaia iseärasusi arvestav . Koolieelse lasteasutuse põhifunktsioon – lapsi kasvatav ja arendav haridusasutus. Lasteaia tegevuse põhieesmärk on kvaliteetne sotsiaalne, moraalne ja füüsiline ettevalmistus kooliks. Lasteaia töö põhisuunad: - pedagoogilise protsessi isikupärasus; - jätkuv esteetiline kasvatus; - loovuse areng. 10.2. Õppe-kasvatustegevuse printsiibid - Lasteasutus on avatud haridusasutus, mille tegevus on vanemate soove arvestav; - Lasteaia personali töö on orienteeritud tervikliku ning tervisliku elukeskkonna kujundamisele; - Tolerantsuse kasvatamine lastes; - Järkjärguline õppematerjali täiustamine , süstematiseerimine, hindamine ning analüüs - Pedagoogiliste igapäevatoimingute sisehindamine;. - EV ja KO seadusandlusest kinnipidamine; - Laste turvalisuse ja tervise kaitse tagamine; - Laste ealisi iseärasusi ning individuaalseid omadusi arvestav päevakava. Käesolev arengukava ja tegevuste strateegia aastateks 2007-2009 on koostatud eelmise arengukava ja lasteaia tegevuse analüüsi põhjal. Arengukava põhieesmärgid ja –ülesanded on järgmised: 1. Objekti-arengulise keskkonna ideaaliks lähendus, toetades laste loomuliku huvi teadmiste vastu. Tagada edu- ja emotsionaalse heaolu tunnet. 2. Suunata pedagoogide pingutusi laste tunnetusliku ja vaimse tegevuse sfääri arengule, kasutades arendavaid mänge, uurimistegevust ja vaatlemist, 3. Pedagoogide omaloodud majandusliku programmi jätkamine ja täiustamine; 4. Täiendada laste esteetilist kasvatust, kasutades kunstnike reproduktsioone, kunstigalerii külastamine, muusika klassika teoste ja rahvatöödega tutvumist. 5. Luua eeldused teatraalseks ja mänguliseks tegevuseks laste varajases ja nooremas eas. 6. Täita programmi „Tervis“ kavandatud taktika ja strateegia. Terve laps – terve õpetaja, terve õpetaja – terve laps. 11. Koolieelse lasteasutuse Karikakar õppe-kasvatustegevuse areng Ürituste sisu Vastutav isik Aeg Välja töötada autoriprogrammid vanema ja keskmise vanuse laste jaoks üheks aastaks teemal: uurimistegevus ja vaatlemine. Juhataja, I. Aleksejeva 2007.a Luua matemaatika ja ümbritseva tegelikkusega tutvumise interaktiivsete konspektide sari. Juhataja, M. Rogova 2007.a Koostada klassikalise muusikaga tutvumise tsükkelprogramm. Klassikalise muusika õhtute korraldamine töötajate ja laste vanemate tarvis. Muuta tähtpäevadeks saali kujundust kunstilisemaks ja vastavalt aastaaegadele. Juhataja, G. Bõstrova 2007.a 2008.a Luua tingimused laste mänguliseks ja teatraalseks tegevuseks. Marionettnukkude valmistamine( rühm nr 1). Juhataja, J.Razumovskaja N. Brjakkijeva 2008.a 2008.a Arvestades koolieelse asutuse Karikakar arengusuundi täiendada ja täiustada asutuse sisehindamise süsteem. Juhataja Alaliselt Alustada raamatu „Lapsed räägivad“ kirjutamist. Logopeed 2007.a 12. Lasteaia Karikakar pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise graafik Nimi, perekonnanimi T e e m a Aeg Planeeritud summa N. Brjakkijeva Laste varajane iga, 160 tundi 2007.a 5 000 krooni J. Razumovskaja Mänguline tegevus, 160 tundi 2007.a 5 000 krooni J. Lassina Uurimiskeskkonna organiseerimine, 160 tundi 2007.a 5 000 krooni M. Rogova Lasteaia metoodilise töö juhtimine,160 tundi 2008.a 5 000 krooni M. Farber Juhtimine ja valitsemine 2008.a 1 000 krooni G. Bõstrova Liikumistegevus, muusikategevus 2007.a – 2008.a. 10 000 krooni Eesti keele õpetaja Pedagoogilise protsessi organiseerimine eesti keele tundides 2007.a – 2009.a 2 000 krooni L. Leontijeva Juhtimine ja kontrollimine 2009.a 5 000 krooni 13. Koolieelse lasteasutuse Karikakar majandustegevuse areng Üritused Vastutav isik Aeg Hind Finantseerimine Elektrijuhtmestiku väljavahetamine, -kilpide ja tänavavalgustuse paigaldus, lisavalgustuse paigaldus gruppides nr 1 ja 4. Juhataja 2007.a Investeeringud Keldriruumi ja tulekahjuväljapääsu remont. Juhataja 2007.a 350 000 kr Investeeringud Vananenud 2. korruse ukseplokkide väljavahetus. 2 tk. Juhataja 2009.a 7 000 kr Lasteaia eelarve Aknaraamide väljavahetus lasteaia. Juhataja 2007.a 150 000 kr Investeeringud Trepikoja remont. Juhataja 2009.a 30 000 kr Lasteaia eelarve Sulgemisventiilide paigutamine küttesüsteemile gruppides nr 1 ja 2. Juhataja 2008.a 2 000 kr Lasteaia eelarve Rühmaruumides nõudepesemikohtade remont. Juhataja 2008.a 40 000 kr Lasteaia eelarve Tulekahjuhäire- ja avariivalgustussüsteemi paigaldus. Juhataja 2007.a Investeeringud Ventilatsioonisüsteemi täiustamine soojendusega. Juhataja 2007.a Investeeringud Sisseehitatud kappide paigutamine köögi personali jaoks, ruumi remont. Juhataja 2007.a Lasteaia eelarve Grupiruumide nr 2, 3, 4 remont. Juhataja 2007-2008.a Lasteaia eelarve Lisavalamute ja kabiinide laste tualettruumidesse paigutamine, valamute väljavahetus. Juhataja 2007.a Investeeringud Vestibüüli linoleumi ja rühmaruumide nr.1;nr2 esikute linoleumi väljavahetamine. Juhataja 2009.a Investeeringud Lasteaia territooriumi heakorrastus. Juhataja 2008.a 100 000 Investeeringud Omandatav Köögi inventar Juhataja 2007.a 20 000 kr Investeeringud Puuvoodid sõimerühma jaoks, grupi nr 4, nr 3, nr 1. Majandus-juhataja 2007.a 2008.a 2009.a 2009.a 15 000 kr 20 000 kr 20 000 kr 20 000 kr Investeeringud Mööbli asendamine grupis nr 3. Majandus-juhataja 2007.a 8 000 kr Investeeringud Ribakardinad muusikasaali. Majandus-juhataja 2007.a 3 000 kr Lasteaia eelarve Sööginõud gruppide jaoks. Majandus-juhataja 2007-2008.a 10 000 kr Investeeringud Segamisseadmed gruppide jaoks. Majandus-juhataja 2007-2008.a 4 000 kr Investeeringud Boiler köögi, veepuhastaja. Juhataja 2009.a 10 000 kr Investeeringud 14. Avalik suhtlemine ja töö vanematega Näeme hoolekogu asutusena, mis: - on vahendaja vanemate ja lasteaia vahel - mõjutab aktiivselt lasteaia tegevusele - aitab sponsoreid leida - aitab koolieelsest lasteasutusest hea arvamuse kujundamist - võtab osa pedagoogilistest nõukogudest - jagab vastutust vanematega juhul, kui on vaja Üritus Aeg Vastutav isik Lahtiste uste päevades osalemine Kevad Juhataja Ümarlaud spetsialistidega 1-2 korda aastas Juhataja Informatsioon vanemate jaoks: - menüü kaheks päevaks - nädala teema - lapse arengu tulemused Alaliselt Juhataja Laste ja vanemate ankeetimine 1-2 korda aastas Juhataja Vanemate koosolekud 1-2 korda aastas Juhataja 15. Koostööpartnerid Nr Asutus Tegevus 1. Juhkentali Kool Päritavuse järgi 2. Ilmarine teater Etenduste külastamine 3. Kultuurikeskus Rugodiv Etenduste külastamine 4. Narva ajaloomuuseum Näituste külastamine, koduloo tunnid 5. Narva Kunstigalerii Ekspositsioonide külastamine, õppetöö kunstnikuga 6. Erikool KEA Tööpersonali koolitus 7. Tartu Ülikooli Narva Kolledž Tööpersonali koolitus 8. Narva Keskraamatukogu Külastamine, konkurssides osalemine 9. Eesti Kodu Narvas Kontaktid 10. Lapsele oma kodu projekt Psühholoogi abi 11. Koolieelsed lasteasutused nr. 2, 3, 9 Kogemuse vahetus, ühised massiüritused 12. Pedagoogilised seminarid Tööpersonali koolitus 13. Tallinna keskus Hea algus Tööpersonali koolitus 14. Õppekeskus Intellekt Õpetajate ja spetsialistide koolitus 15. Liikluspolitsei Laste turvalise liikluse õpetamise metoodika 16. F.O.P. servis Personali arstlik läbivaatus, tervishoiukoolitus 16. Koolieelse lasteasutuse Karikakar arengukava uuendamise kord Arengukava võib muuta: - seadusandlike aktide muutumisel; - seoses kõrgemalseisvate asutuste ettepanekutega; - seoses asutuse struktuuri muutmisega; - seoses investeeringute muutustega. Iga aasta 1.veebruariks esitab hallatav asutus vastavale ametiasutusele aruande Narva hallatava asutuse arengukavas ettenähtud ülesannete täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta eelneval perioodil ning esitab vajadusel muudatusettepanekud Narva valdkonnapõhise arengukava muutmiseks. 16.1. Arengukava koostamise etapid 1. Töökava koostamine; 2. Töörühma koostamine; 3. Informatsiooni kogumine ja süstematiseerimine (õpetajate aruanded aasta õppekava täitmise kohta, laste arengu analüüs, laste terviseseisundi analüüs, SWOT – analüüs, tellijate – vanemate ja laste – ankeedid); 4. Lasteaia arengu põhisuundade valik; 5. Arengukava realiseerimise plaani koostamine; 6. Arengukava vormistamine, tõlkimine; 7. Arengukava kinnitamine Narva Linnavolikogus. Arengukava täitmise analüüs ning muudatusteks ettepanekute tegemine toimus koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga.