Koigi Vallavolikogu — Koigi valla põhimäärus — KO, 245, 2565

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 8, § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Koigi valla põhimäärus (1) Koigi valla (edaspidi valla) põhimääruses sätestatakse: 1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord; 3) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus; 4) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise ning täitmise kontrolli kord; 5) eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja majandusaasta aruande kinnitamise ning avalikustamise kord; õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimehe valimise kord; 6) valla asutuste moodustamise kord; 7) valla arengu kavandamine; 8) valla esindamise kord; 9) välissuhted. (2) Koigi vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Koigi valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. § 2. Valla omavalitsusorganid (1) Valla esinduskogu on Koigi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel. (2) Koigi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 3. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on lipp ja vapp. (2) Valla valgel ristkülikukujulisel lipul on kahe ühiku laiune rist, mis koosneb kahest vaheldumisi paigutatud rohelisest ja kollasest ühe ühiku laiusest ribast moodustatud täisnurgast: 1) risti püstine telgjoon asub kolme ühiku kaugusel lipu vardapoolsest otsast; 2) horisontaalne telgjoon asub võrdsel kaugusel lipu ülemisest ja alumisest servast. Valla lipu normaalmõõtmed on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6 : 9 ühikut. (3) Valla lipp peab vastama 12. mail 1995.a. Riigisekretäri poolt kinnitatud Koigi valla lipu kirjeldusele. (4) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoone peasissekäigu juurde või selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või masti. (5) Valla lippu võib heisata ka: 1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 2) valla kultuuri- ja spordiüritustel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Koigi vald. (6) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada valla ametlikud delegatsioonid või valda esindavad kollektiivid või üksikisikud vallavalitsuse loal. (7) Valla elanikel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. (8) Kui valla lipp heisatakse koos teiste lippudega, paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti lipuga – Eesti lipust vasakule; 2) koos Eesti lipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti lipust; 3) koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti valdade ja linnade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule. (9) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (10) Valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti. (11) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (12) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. (13) Koigi valla vapi pikuti poolitatud kuld-rohelisel kilbil vastandvärvides müüritud astmikfrontoon nelja astme ja noolekujulise tuulelipuga. Saateks paremal roheline kuusk ja vasakul kuldne viljapea. (14) Valla vapp peab vastama 12. mail 1995. a. Riigisekretäri pooltkinnitatud Koigi valla vapi kirjeldusele. (15) Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel, dokumendiplankidel; 2) valla piiritähistel; 3) volikogu esimehe, vallavanema ja vallaametnike visiitkaartidel; 4) valla vimplil, autasudel, meenetel, trükistel, suveniiridel; 5) valla ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 6) muudel juhtudel üksnes vallavalitsuse loal. (16) Valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstustoodete kujundamisel on keelatud. § 4. Valla autasud (1) Valla autasudeks onvalla tänukiri, valla teenetemärk ja aukodaniku nimetus, millega kaasneb vapimärk. Teenetemärgi ja vapimärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu. (2) Valla tänukiri (edaspidi tänukiri) antakse füüsilisele või juriidilisele isikule vallapoolse tänuavaldusena. 1) tänukiri on A-4 formaadis, ühepoolne. Esiküljel on Koigi valla vapi kujutis; 2) tänukirja andmise õigus on vallavolikogul ja vallavalitsusel; 3) arvestust tänukirjade andmise üle peetakse valla kantseleis. (3) Valla teenetemärk (edaspidi teenetemärk) antakse üksikisikule Koigi vallale osutatud eriliste teenete eest. 1) teenetemärk võidakse anda Eesti kodanikule või välismaalasele; 2) ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavalitsusele; 3) ettepanekus peab olema ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht, telefon, kuupäev, allkiri, teenetemärgi kandidaadiks esitatava nimi, elukutse, töökoht, vapimärgi kandidaadiks esitatava isiku teenete kirjeldus; 4) teenetemärgi andmise otsustab vallavolikogu; 5) teenetemärgi koos vastava tunnistusega annab üle volikogu esimees või vallavanem vallavallavalitsuse korraldatud pidulikel üritustel või vastuvõttudel; 6) teenetemärk antakse ühele isikule ainult üks kord; 7) teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele on teenetemärk antud; 8) teenetemärgi saajate nimed kantakse auraamatusse mida peetakse vallakantseleis. (4) Valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse erilise austusena inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule, või kes on sündinud, elanud või elab Koigi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jm edendamisel osutatud väljapaistvate teenete eest. 1) ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavalitsusele; 2) ettepanekus peab olema ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht, telefon, kuupäev, allkiri; aukodanikuks esitatava nimi, elukutse, töökoht; aukodanikuks esitatava isiku teenete kirjeldus; 3) aukodaniku nimetamise otsustab volikogu; 4) aukodaniku nimetusega kaasneb aukodaniku tunnistuse väljaandmine, valla vapimärgi andmine, nime kandmine valla auraamatusse; 5) aukodaniku tunnistuse ja vapimärgi annab pidulikult üle volikogu esimees või vallavanem vallavalitsuse korraldatud pidulikel üritustel või vastuvõttudel; 6) aukodaniku nimi kantakse valla auraamatusse mida peetakse valla kantseleis (5) Koigi valla auraamat 1) Koigi valla auraamatusse (edaspidi auraamat) märgitakse Koigi valla aukodanike nimed ja auraamatus registreeritakse Koigi valla teenetemärgid. 2) Auraamatusse kantakse: 2.1. Aukodaniku nimi ja sünniaeg ning muud olulised eluloolised andmed; 2.2. Aukodaniku värviline foto mõõtmetega 10X15 cm; 2.3. Vallavolikogu otsuse, millega isikule anti aukodaniku nimetus ja teenetemärk, number ja kuupäev; 2.4. Aukodaniku teenete kirjeldus 2.5. Auraamatut peetakse valla kantseleis. 2.6. Auraamatu hoidmise ja selle kannete tegemise korraldab vallasekretär. 2. peatükk VOLIKOGU § 5. Volikogu moodustamine (1) Volikogu liikmete arvu määrab “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” ja “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel volikogu eelmine koosseis. (2) Volikogu valitakse “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel neljaks aastaks. (3) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. § 6. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (2) Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valimiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. (7) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. (8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (9) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti. (10) Valimiskomisjon annab hääletamisesedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (11) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (12) Volikogu liige märgistab hääletamissedeli ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastatav märge. (14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem, kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (16) Häältelugemiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja häältelugemiskomisjoni protokolli alusel. (18) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (20) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles ei seata. (21) Kui kordushääletamisel ei saa kandidaat häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine, kusjuures võib kandideerida valituks mitteosutunud kandidaat. (22) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. (23) Kui volikogu esimees astub tagasi, tema volitused lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. § 7. Volikogu aseesimeeste valimine (1) Volikogu aseesimehed valitakse ühel salajasel hääletamisel volikogu häälteenamusega samas korras nagu volikogu esimees. (2) Volikogu aseesimeeste valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees. Aseesimeeste salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega, kusjuures enim hääli saanud kandidaat on esimene ja temast järgmise tulemuse saanud kandidaat teine aseesimees. § 8. Volikogu esimees ja aseesimees (1)Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlust; 2) esindab valda ja volikogu talle seadusega, volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) koostab volikogu istungi päevakorra kavandi; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 6) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 7) täidab muid talle seaduse alusel, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on kaks aseesimeest. Volikogu I aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul, samuti juhtudel, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu. Volikogu esimehe ja volikogu I aseesimehe äraolekul täidab volikogu esimehe ülesandeid II aseesimees. Aseesimehed täidavad muid neile volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. § 9. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses on “Kohaliku omavallavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine. (2) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsus- organi pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu või delegeerib nende lahendamise vallavallavalitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või –hääletusi. (5) Umbusaldusmenetlus volikogus toimub “Kohaliku omavallavalitsuse korralduse seaduses” sätestatud korras. (6) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste vastuvõtmise ja töökorra kehtestab volikogu. § 10. Volikogu liige, tema õigused ja kohustused (1) Volikogu liige on isik, kes vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele” on osutunud valituks. (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses” sätestatud alustel ja korras. (3) Volikogu liige juhindub Eesti Vabariigi õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. (5) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu töö eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Volikogu liige ei tohi võtta osa volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse ka istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt “Korruptsioonivastases seaduses” sätestatud korras. (9) Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (10) Volikogu liikme lähetamise ettepaneku teeb vallavalitsusele volikogu esimees. § 11. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungit protokollib volikogu sekretär. (2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Istungi protokolli (edaspidi protokoll) märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid ja istungil osalejate registreerimisleht, millele volikogu liige annab oma allkirja. (5) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse osalejate registreerimislehele tema saabumise kellaaeg. (6) Istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse osalejate regitreerimislehele. (7) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on igaühele kättesaadavad valla kantseleis, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks (8) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. § 12. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine, jõustumine ja täitmise kontroll (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (2) Volikogu õigusaktid kehtivad Koigi valla territooriumil. (3) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest; 8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Volikogu võib teha õigusakti eelnõu väljatöötamise ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. (5) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999 määrusega nr 279 “Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri” kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. (6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või teda volikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim volikogu liige. (7) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (8) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (9) Volikogu otsus saadetakse asjasse puutuvale isikule ja see jõustub teatavakstegemisest. (10) Volikogu määrus saadetakse digitaalkujul avalikustamiseks Koigi ja Päinurme raamatukogudele. (11) Volikogu määruse ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest. (12) Volikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad valla kantseleis, Koigi ja Päinurme raamatukogudes, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud ametialaseks kasutamiseks. (13) Volikogu üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 10 märgitud kohtadel vallalehes ning saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektrooniliselt Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (14) Volikogu õigusaktide avalikustamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallasekretär. (15) Volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollib volikogu esimees ja revisjonikomisjon. (16) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (17) Täiendavalt on volikogu protokollid ja õigusaktid Koigi valla veebilehel. § 13. Volikogu komisjon (1) Volikogu võib moodustada volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste ja ettepanekute esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, komisjoni liikmete arv määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu alatised komisjonid on volikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid. (3) Oma tegevuses juhinduvad komisjonid Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest volikogu õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need volikogu otsusega. (5) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. (6) Komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimise läbiviimiseks moodustakse vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega. (7) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (8) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (9) Komisjoni esimehe, aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. § 14. Volikogu komisjoni töökord (1) Komisjoni töö vorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. (3) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Koosoleku võib kokku kutsuda ka ¼ komisjoni liikmete ettepanekul. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt neli tööpäeva enne komisjoni koosoleku algust koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. (4) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku lõppu koosoleku juhataja ja protokollija. (6) Protokoll esitatakse hiljemalt neljatööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest valla kantseleisse. (7) Protokollide asjaajamise korrale vastava nõuetekohase vormistamise eest vastutavad komisjonide esimehed. (8) Komisjon annab oma tegevusest volikogule aru vähemalt üks kord aastas. § 15. Volikogu komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamiseks: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) teha ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks; 5) teha ettepaneku eelnõu esitajale eelnõu tagasivõtmiseks ; 6) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 7) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 16. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. § 17. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahel järjestikusel korral. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 18. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt 3-liikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) vallavalitsuse ja hallatavate asutuse raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 4) vallaga sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. Saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega. (5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töösisekorda ning teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (6) Revisjonikomisjonil on õigus volikogu loal kaasata revideerimisse eksperte, milleks volikogu eraldab vastavad rahalised vahendid. (7) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajaduse korral ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal. (8) Revisjon viiakse läbi ka saabunud kaebuste ja avalduste põhjal ning muudel juhtudel. (9) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. (10) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib komisjon esitada volikogu esimehele vaheakti. (11) Revisjonikomisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest. Revisjonikomisjoni akti ja otsuse allkirjastavad kõik revisjonikomisjoni liikmed. Kui mõni revisjonikomisjoni liikmetest jääb võrreldes komisjoni seisukohaga eriarvamusele, lisatakse kirjalikult tema eriarvamus. (12) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuste tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (13) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse kohta. (14) Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe ning liikme volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. § 19. Volikogu fraktsioon (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või sama valimisliidu nimekirja järgi. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehele esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. (4) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele ja kinnitatavatele ametikohtadele; 4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 6) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste kohta. (5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. (6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme. § 20. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on volikogu nõuandev tööorgan. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees ja kaks aseesimeest. (2) Eestseisus aitab ette valmistada volikogu istungeid ja teeb ettepanekud volikogu istungi päevakorra eelnõu kohta ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. Volikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid. Üldjuhul ei otsusta volikogu istungil küsimusi, mille kohta volikogu liikmetele ei ole materjale esitatud. (3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolek toimub reeglina nädal enne volikogu istungi toimumist. (4) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule otsustab sõnaõiguse andmise koosoleku juhataja. (5) Volikogu eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejad, puudujad ning ettepanekud volikogu päevakorda küsimuste võtmiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid asuvad valla kantseleis. 3. peatükk VALLAVALITSUS § 21. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Vallavanema kandidaadid võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. (4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab kuni 10 minuti jooksul oma tegevuskava ning igal volikogu liikmel on õigus esitada vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. (5) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu hääletamise korraldamiseks vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (6) Istungi juhataja kuulutab välja vaheaja, mille jooksul häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Kandidaatide nimed kantakse hääletamissedelile esitamise järjekorras. (7) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti. (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletamise. (9) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (10) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. (11) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (12) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (13) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (14) Vallavanemaks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (15) Häältelugemiskomisjoni protokolli alusel võtab volikogu vastu otsuse vallavanema valimise kohta. (16) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (17) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (18) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi. § 22. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse liikmed, esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks, vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 2) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) juhib vallavalitsuse istungeid; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametnikud ning sõlmib töölepingud abiteenistujatega; 6) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks käskkirju; 7) esindab valda kui avalik-õiguslik juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid; 8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku juhi ametist vabastamise kohta; teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid talle Eesti Vabariigi ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema käskkirjaga määratud isik. (3) Vallavanema asetäitja saab määrata ainult vallavalitsuse liikmete hulgast. Vallavanemat asendanud isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“. (4) “Korruptsioonivastases seaduses” sätestatud juhtudel, kui vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud tema asendaja. (5) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (6) Vallavanema teenistuslähetus nii sise- kui välisriiki vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (7) Vallavanema vabastamisel ametist või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. § 23. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kuu aja jooksul tema valimise päevast arvates volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja liikmete kandidaadid. (3) Vallavalitsusse kuulub vähemalt 3 liiget. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse avalikul hääletusel volikogu poolthäälteenamusega. (5) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse kinnitamise päevast. (6) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (7) Vallavalitsuse liige võib tagasi astuda esitades avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. (8) Volikogu kinnitab tagasi astunud vallavalitsuse liikme asemele vallavanema ettepanekul uue liikme. (9) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (10) Pärast lahkumispalve esitamist kehtivad vallavalitsuse volitused ja ta täidab oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. § 24. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus kui valla täitevorgan, täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsus realiseerib § 24 lg 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) korraldab ametiasutuse poolt isikute vastuvõttu “Märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadusega” ettenähtud korras; 5) lahendab küsimusi, mis “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 2 alusel on delegeeritud vallavalitsusele. (4) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 25. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. (2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul vähemalt kaks korda kuus kahenädalase vahega, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (5) Istungi kokkukutsumisest teatab vallasekretär vallavalitsuse liikmetele kirjalikult. Istungile võib peale vallavalitsuse liikmete kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallasekretär vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu. (6) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab sellest eelnevalt teatama valla- vanemale, tema asendajale või vallasekretärile. (7) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (8) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (10) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) vallavanem; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) volikogu esimees või tema asetäitja ja volikogu komisjonide esimehed vallavanema kaudu. (11) Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. (12) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (13) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (14) Nimeline hääletamine toimub vähemalt poole vallavalitsuse koosseisu nõudmisel. § 26. Vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine ning täitmise kontroll (1) Vallavalitsus annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavanemal; 2) vallasekretäril; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) valla ametnikul; 5) volikogu esimehel, volikogu komisjonide esimeestel; 6) vallaelanikel. (3) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsusemäärused avalikustatakse Koigi vallalehes. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (7) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (8) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (9) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused Koigi vallalehes. (10) Vallavalitsuse korraldus saadetakse täitjatele või asjaosalistele. (11) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist asjaosalistele korraldab vallasekretär . (12) Vallavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollib vallavanem ja revisjonikomisjon. (13) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab, tunnistab kehtetuks vallavalitsus. § 27. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostab vallasekretär või tema asendaja. (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. (4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid ja istungist osavõtuleht, millele volikogu liige annab oma allkirja. (5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse osavõtulehele saabumise kellaaeg. Vallavalitsuse liige võib lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg märgitakse osavõtulehele. (6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (7) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse valla kantseleis. § 28. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär: 1) juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastu- võtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseadusega; 11) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (4) Vallasekretäri asendamise korraldab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2-lõikes sätestatud tingimustele. § 29 Sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust olenevalt avalikus teenistuses töötatud aja eest: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust : 1) kuni kolme kuu ametipalk, kui ta on töötanud 2 – 8 aastat; 2) kuni kuue kuu ametipalk, kui ta on töötanud rohkem kui 8 aastat. (3) Hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse nimetatud või valitud isik: 1) vabastatakse ametist tema endal algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 p2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (4) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu valibvallavanema ametisse uueks tähtajaks. 4. peatükk VALLAEELARVE § 30. Vallaeelarve (1) Vallaeelarve (edaspidi eelarve) on iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tulu- dest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarvega määratakse valla rahaliste vahendite jaotus eelarveaastaks majandusvaldkonniti ja hallatavate asutuste lõikes. (3) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 31. Vallaeelarve koostamine (1) Eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. (2) Eelarve koostamisel juhindutakse Eesti vabariigi õigusaktidest ja eelarve koostamise aluseks on Koigi valla arengukava. (3) Eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus. Eelarve projekti koostamisel võetakse aluseks hallatavate asutuste eelarve projektid ja projektid majandusvaldkondade lõikes, samuti arvestatakse vallale võetud rahalisi kohustusi. (4) Eelarve projekti koostamiseks esitavad hallatavad asutused, alaeelarvete kasutajad ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga. (5) Vallavalitsus kontrollib kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust seadusandlusele ja hindab eelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning esitab eelarve projekti koos lisade ja seletuskirjaga eelneva aasta 15. novembriks tutvumiseks eelarve- ja majanduskomisjonile. § 32. Vallaeelarve menetlemine (1) Eelarve- ja majanduskomisjon arutab eelarve projekti läbi ja teeb omapoolsed ettepanekud. (2) Vallavalitsus esitab tasakaalustatud eelarve projekti koos lisade ja seletuskirjaga volikogule esimesele lugemisele eelneva aasta detsembrikuu istungil. (3) Volikogus esimese lugemise läbinud eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib selles ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (4) Parandusettepanekud tuleb esitada enne teist lugemist eelarve- ja majanduskomisjonile. Komisjonis tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. (5) Vallavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga valmistab ette eelarve lõpliku redaktsiooni tehes selles teisel lugemisel vastuvõetud parandused ning viib sisse seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad muudatused. (6) Eelarve avalikustatakse enne eelarve vastuvõtmist vallaelanikele. Eelnõu avalikustatakse tutvumiseks koos seletuskirjaga Koigi ja Päinurme raamatukogudes, vallavalitsuses ja Koigi valla veebilehel. § 33. Vallaeelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Volikogu võtab eelarve vastu õigusaktidega sätestatud korras, kinnitades eelarve tulud, finantseerimistehingud ja kulud tegevusala järgi ning majandusliku sisu järgi ametiasutuse palgafondi. (2) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 eelneva eelarve lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Käesolevas punktis nimetatud juhul on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves, kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (3) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallalehes, valla raamatukogudes, ametiasutuses ja valla veebilehel. § 34. Vallaeelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Alaeelarvete täitmise eest vastutavad eelarvete valdajad ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhid. (3) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tuluallika järgi ning eelarves kavandatud vajaduste takistuseta finantseerimine. (4) Eelarve täitmise kontrolli korraldab vallavalitsus. (5) Eelarve täitmist arutatakse eelarve- ja majanduskomisjonis kord kvartalis, volikogus kord poolaastas, vajadusel sagedamini. (6) Hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta. § 35. Valleeelarve muutmine, lisaeelarve (1) Eelarves määratud kulude ümberjaotamise vajadusel taotleb vallavalitsus eelarve muutmist. (2) Eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel. (3) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib vallavalitsus lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt volikogu. (4) Täiendavate tulude ilmnemisel esitab vallavalitsus volikogule lisaeelarve projekti.Lisaeelarve võidakse vastu võtta esimesel lugemisel. § 36. Eelarve reservfondi käsutamine (1) Eelarve reservfondi suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (2) Eelarve reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks ja tulude alalaekumise korral. (3) Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist. (4) Taotlus ettenägemata kulude katmiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalikult koos põhjendusega ja kulude arvestusega. Vallavalitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult. (5) Vallavalitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ja vormistab selle korraldusega. Reservfondist eraldatakse vahendid sihtotstarbeliselt. (6) Eelarve reservfondi ei kasutata personalikulude suurendamiseks. (7) Eelarve reservfondist eraldatud vahendite kohta esitab vallavalitsus aruande volikogule koos eelarve täitmise aruandega, samuti volikogu igakordsel nõudmisel. § 37. Majandusaasta aruanne (1) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande õigusaktidega sätestatud korras hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks. (2) Üks kuu enne majandusaasta aruande kinnitamist esitab vallavalitsus aruande revisjonikomisjonile ning eelarve- ja majanduskomisjonile seisukoha võtmiseks. (3) Revisjonikomisjon kontrollib enne majandusaasta aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist, kulude vastavust eelarvele ning reservfondi käsutamist. (4) Majandusaasta aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks Koigi vallalehes, Koigi ja Päinurme raamatukogudes, ametiasutuses ja Koigi valla veebilehel. 5. peatükk VALLA ASUTUSED § 38. Valla asutused (1) Valla asutusteks on valla ametiasutus - vallavalitsus (asutusena) ja valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Valla asutused registreeritakse riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (2) Valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on asutus, mida finantseeritakse eelarvest ning mille ülesanne on avaliku võimu teostamine (3) Ametiasutus esindab oma tegevuses Koigi valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu. (4) Ametiasutuse ametlik nimetus on Koigi Vallavalitsus. (5) Ametiasutuse postiaadress on Koigi küla, Koigi vald 72501 Järvamaa. (6) Ametiasutusel on oma nimega pitsat ja pangaarved. (7) Ametiasutuse pitsat on ovaalse kujuga, läbimõõduga 50 mm, mille keskel on Koigi valla vapi kujutis. Pitsati ülemisel äärel on sõnad “Koigi Vallavalitsus” ja alumisel äärel sõna “Järvamaa”. (8) Ametiasutuse teenistujate struktuuri, palgamäärad ja tasustamise alused kinnitab volikogu. (9) Ametiasutust juhib ning ametiasutuse teenistust korraldab vallavanem. (10) Valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus ) on asutus teenuse osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse eelarvest või õigusaktidega sätestatud muudest allikatest. (11) Hallatava asutuse asutamise, tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümber- kujundamise otsustab volikogu. (12) Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise, kehte- tuks tunnistamise otsustab volikogu. (13) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. 6. peatükk VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 39. Arengukavad (1) Koigi vallas koostatakse valla arengukava, valdkondade arengukavad ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad. (2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ning nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Valla kehtiv arengukava peab hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Valla arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamiseks ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. (4) Valdkonna arengukava on kohaliku omavalitsuse ühe tegevusvaldkonna eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument. (5) Ametiasutuse hallatava asutuse arengukava on konkreetse asutuse tegevuse eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument. (6) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Koigi valla arengule olulise tegevusvaldkonnaga. (7) Valla arengukava ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette vallavalitsus. Ametiasutuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus. § 40. Arengukavade avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava ja valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse pärast nende heakskiitmist valla ametiasutuses, Koigi ja Päinurme raamatukogudes, Koigi valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu toimumise ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus Koigi vallalehes ja Koigi valla veebilehel. (2) Valla arengukava ja valdkonna arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt ühe kuu jooksul pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse arengukava eelnõu ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse hallatavas asutuses ja Koigi valla veebilehel enne nende vastuvõtmist vähemalt kahe nädala jooksul. (4) Volikogu võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valla arengukava, valdkondade arengukavad ja hallatavate asutuste arengukavad. (5) Ettepanekud kehtiva valla arengukava ja vajadusel ka valdkondade arengukavade muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. maiks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukavade muutmise kohta. (6) Ettepanekud kehtiva ametiasutuse hallatava asutuse arengukava muutmise kohta esitab asutuse juhataja vallavalitsusele hiljemalt iga aasta 1. aprilliks Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse ametiasutuse hallatava asutuse arengukava muutmise kohta. (7) Vallavalitsus esitab valla arengukava hiljemalt ühe kuu jooksul pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta maavanemale ja Siseministeeriumile. (8) Vastuvõetud või muudetud arengukava avalikustatakse valla veebilehel. § 41. Arengukavade täitmine (1) Vallavalitsus esitab igal aastal volikogule läbivaatamiseks aruande valla arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta. Arengukava ning valdkondade arengukavade täitmise aruanne esitatakse koos eelarve täitmise aruandega. (2) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsitakse eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust, samuti tuuakse välja arengukava mõju valla arengule tervikuna. 7. peatükk VALLA ESINDAMINE § 42. Valla esindamise mõiste ja alused (1) Koigi valla esindamise all mõistetakse Koigi valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Koigi valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad. § 43. Valla esindamine avalikus halduses (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel. (2) Volikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigus- aktidega ning volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel. (4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu otsuse alusel. (5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Valla ametiasutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse korraldusega nimetatud isik. (8) Valla nimel sõlmivad lepinguid volikogu esimees ja vallavanem. (9) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid vallavanem ja valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituste alusel. (10) Valla ametiasutusehallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. § 44. Valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik. (2) Valla ametiasutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. § 45. Valla esindamine kohtus (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või valla ametiasutuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus. (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel. § 46. Valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel (1) Volikogu esindab Koigi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Koigi valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab Koigi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning vallavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab Koigi valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste vallavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Valla esindamiseks võivad volikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega; 2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 3) volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esindajate osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega. (6) Avalikel üritustel esindavad Koigi valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed. 8. peatükk VÄLISSUHTED § 47. Valla välissuhete korraldamise alused (1) Valla välissuhtlemine toimub vastavalt volikogu poolt heakskiidetud välissuhtluse mahule, lähtudes igaks eelarveaastaks valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest (2) Volikogul, vallavalitsusel ja ametiasutusel on õigus: 1) teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid; 2) astuda iseseisvalt kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisat- sioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõprusvaldadega ning sõlmida nendega lepinguid. (3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise otsustab volikogu. § 48. Esindajate määramine välissuhetes (1) Välissuhtlemisel esindab valda volikogu esimees ja/või vallavanem või vallavolikogu poolt määratud esindaja. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või volikogu poolt määratud esindaja. (3) Valla esindamiseks võib moodustada volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni, mis kinnitatakse volikogu poolt, arvestades vastaspoole esindatust. (4) Vallavanem võib lähetada välisriiki vallavalitsuse liikmeid ja ametiasutuse töötajaid vastavalt vajadusele. 9. peatükk LÕPPSÄTTED § 49. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimäärus või selle muudatus kinnitatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (2) Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 50. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks: 1) Koigi Vallavolikogu 10.veebruari 2000.a. määrus nr.6 „Koigi valla põhimääruse kinnitamine”; 2) Koigi Vallavolikogu 12.veebruari 2003.a. määrus nr.1 „Koigi valla põhimääruse muutmine”: 3) Koigi Vallavolikogu 09.09.2004.a. määrus nr.12 „ Koigi valla eelarve menetlemise kord˝. § 51. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a. Volikogu esimees Leiger METSALU