Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-83-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 18. detsembri 2006. a kohtumäärus L. S. kaebuses avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks — RT III, 1, 11

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-83-06 Määruse kuupäev 18. detsember 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque Kohtuasi L. S. kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-1324 Menetluse alus Riigikohtus L. S. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada L. S. määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2006. a määrused haldusasjas nr 3-06-1324. Saata L. S. kaebus Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 23. septembri 2005. a kohtuotsusega määrati L. S.-le eestkostja. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas L. S. esindav Eesti Patsientide Ühingu jurist E. Pilt Tallinna Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekkis L. S.-le kahju seoses tema alusetult hoolekandeasutuse kinnisesse osakonda paigutamisega. Toimikus sisaldub (tl 17) L. S. poolt Eve Piltile antud volikiri tema esindamiseks selles kohtuvaidluses. 2. Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2006. a määruses leiti, et kaebus ei vasta HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele ja tuleb jätta käiguta. Kohtu põhjenduste kohaselt on eestkostjal kõik seadusliku esindaja volitused L. S. suhtes. Kuid kaebuse esitaja peab kohtule esitama eestkostja nõusoleku selleks, et E. Pilt saaks olla L. S. lepinguliseks esindajaks. Kohus leidis, et kohtule saaks kaebuse esitada ka L. S. eestkostja. 3. 23. augustil 2006 esitas E. Pilt L. S. esindajana eelnimetatud määrusele määruskaebuse. Kaebuses leitakse, et kuna L. S. eestkostja ei soovi pöörduda kohtusse, ei ole tagatud L. S. põhiõigused, sh põhiõigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Täidetud ei ole ka Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5 lg 5, mille kohaselt igaühel, kes on osutunud selle sättega vastuolus oleva vahistamise või kinnipidamise ohvriks, on õigus kompensatsioonile. Määratud eestkostja ei soovi aga osaleda kohtumenetluses isiklikel motiividel. Määruskaebuses leitakse, et kohaldamata tuleks jätta TSMS § 202 lg 2 ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1324 jäeti L. S. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2006. a määrus selles haldusasjas muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tuleb halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. TSMS § 202 lg 2 näeb ette, et piiratud teovõimega isikul ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Erandiks on selle paragrahvi lõikes 4 nimetatud menetlused (eestkoste seadmise menetlus ja kinnisesse asutusse paigutamise menetlus), millega aga käesoleval juhul pole tegemist. TSMS § 202 lg 2 ei ole vastuolus inimõigustega ega ka põhiseadusega ning kuulub käesoleval juhul kohaldamisele. Esindatavale kohtusse pöördumise võimaldamine sõltumata seadusliku esindaja nõusolekust oleks ka esindatava huvide kaitse aspektist mõttetu ja ebaefektiivne. 5. 30. septembril 2006 esitas L. S. Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määruste tühistamist ning kaebuse saatmist Tallinna Halduskohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses leitakse, et õiguskaitsevahendite kasutamine ei tohi sõltuda eestkostja suvast. Eestkostja isiklikest huvidest lähtuvalt ei saa kaebaja realiseerida oma põhiseaduse §-st 15 tulenevat subjektiivset õigust. Määruskaebusele on alla kirjutanud L. S. Kolleegiumi seisukoht 6. Riigikohtu halduskolleegium on oma 30. novembri 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-06 leidnud, et piiratud teovõimega isiku halduskohtumenetlusteovõime hindamisel ei ole halduskohus tulenevalt halduskohtumenetluse erisustest seotud TSMS § 202 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud tsiviilkohtumenetlusteovõime piirangutega. Halduskohtumenetluses tuleb eeldada, et isik omab halduskohtumenetlusteovõimet sellest hoolimata, et tema teovõimet on piiratud ning talle on määratud eestkostja. Kolleegium ei näe aluseid teistsuguseks lähenemiseks ka käesolevas asjas. 7. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et kaebuse saanud kohus peab hindama kaebaja võimet iseseisvalt osaleda kohtumenetluses ning vajadusel tagama talle vajaliku abi. Käesolevas asjas ei ole kohus selgitanud, kas esitatud kaebus vastab kaebaja tegelikule tahtele ning on ekslikult kohaldanud tsiviilkohtumenetluse sätteid. 8. Eelnimetatud asjaoludel rahuldab halduskolleegium määruskaebuse. Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2006. a määrused haldusasjas nr 3-06-1324 tühistatakse. L. S. kaebus tuleb saata Tallinna Halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kautsjon tagastatakse. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Julia LAFFRANQUE