Kunda Linnavolikogu — Kunda linna põhimäärus — KO, 1, 2

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9 ja § 8 alusel. I ÜLDSÄTTED §1. Kunda linna tegevuse õiguslikud alused Linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. §2. Kunda linna kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kunda linna kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – Kunda linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub Kunda linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. §3. Kunda linna omavalitsusorganid (1) Kunda linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – linna esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. II KUNDA LINNA SÜMBOOLIKA §4. Linna sümbolid Kunda linnal võib olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika. §5. Kunda linna vapp ja lipp (1) Linna vapp on hõbedavärvilise kilbi kujutis, mille ülemises osas on kolm horisontaalset sinist lainelist riba, mis on eraldatud kahe kitsama hõbedase lainelise joonega. Nende all asetsevad püstiasendis kolm musta muistse ahingu otsa. (2) Linna vappi võib kasutada värvilisena või must-valgena linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse ametite ja osakondade ning linnavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel jne., linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel ja linna piiritähistel. (3) Muudel juhtudel võib linna vappi kasutada linnavalitsuse loal. (4) Linna vapi reprodutseerimisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Linna lipp koosneb kahest võrdsest laiust – kollasest ja punasest. Kollane laid asetseb üleval. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 7:11, lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid. (6) Linna lippu kasutatakse alljärgnevalt: 1) heisatakse alaliselt Kunda Linnavolikogu ja Linnavalitsuse hoonel või selle läheduses; 2) heisatakse ajutiselt linna pidupäevadel, avalikel üritustel jne. linnavalitsuse korraldusel või viimasega kooskõlastatult; 3) linna lipu valmistamine ärilistel eesmärkidel on lubatud ainult linnavalitsuse loaga. (7) Linna vapi ja lipu etalonkujutised on hoiul linnasekretäri käes. (8) Kunda linna vapi kirjeldus on kooskõlastatud Eesti Vabariigi Heraldikanõukoguga ja kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 27. septembril 1994. a. ja Kunda linna lipu kirjeldus on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 29. septembril 1994. a. §6. Kunda linna aukodaniku statuut (1) Linna aukodanik on üksikisik, kellele on linnavolikogu otsusega antud aukodaniku tiitel. (2) Aukodaniku tiitel antakse austuse avaldusena linnale osutatud eriliste teenete eest. (3) Ettepaneku aukodaniku tiitli andmiseks võib esitada nii füüsiline kui ka juriidiline isik. (4) Ettepanek esitatakse kirjalikult linnavolikogule. (5) Ettepanekus näidatakse, milliste teenete eest taotletakse esitatud kandidaadile aukodaniku tiitlit. (6) Aukodaniku tiitliga kaasneb hinnaline kingitus ja aukodaniku nimi kantakse linna auraamatusse. (7) Auraamat on hoiul linnasekretäri käes. (8) Aukodaniku tiitel antakse Eesti Vabariigi või Kunda linna aastapäeval. (9) Aukodaniku austamise tseremoonia korraldatakse ülelinnalisel pidulikul üritusel või linnavalitsuse hoones. III KUNDA LINNA ESINDAMINE §7. Kunda linna esindamise kord (1) Käesolev kord sätestab linnavolikogu ja linnavalitsuse, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigusi ja pädevust esindada linna suhetes Eesti Vabariigi Riigikogu ja Valitsusega, kohtuorganite, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eestis kui ka välismaal. (2) Esindamise õiguslikud alused on seadused, linna põhimäärus, linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (3) Oma pädevuse piires esindavad linna: 1) linnavolikogu; 2) linnavolikogu esimees; 3) linnavalitsus; 4) linnapea. (4) Linna ametnikud, ametiasutuse hallatavate asutuste töötajad ja kolmandad isikud esindavad linna nendele antud volituste piires. (5) Linnavolikogu esindab linna: 1) seaduste ja linna põhimäärusega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (6) Linnavolikogu liikmed esindavad linna käesoleva paragrahvi lg 5 loetletud esindusfunktsioonide täitmisel linnavolikogult saadud volituste alusel. (7) Linnavolikogu esimees esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjaga; 3) suhetes omavalitsusüksustega nii Eestis kui ka välismaal; 4) avalikel üritustel; 5) suhetes ajakirjandusega linnavolikogu tööd puudutavates küsimustes; 6) suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega linnavolikogu pädevuse piires; 7) muudel juhtudel arvestades teise osapoole esindatust. (8) Linnavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel linnavolikogu aseesimees või mõni teine linnavolikogu liige talle linnavolikogu poolt antud volituste piires. (9) Linnavalitsus esindab linna: 1) seadustega, volikogu määruste ja otsuste ning teiste õigusaktidega valitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (10) Linnavalitsuse liikmed esindavad linna käesoleva paragrahvi lg 9 loetletud esindusfunktsioonide täitmisel linnavalitsuselt saadud volituse alusel. (11) Linnapea esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eestis ja välismaal; 3) suhetes ajakirjandusega linnavalitsuse töö avalikustamiseks; 4) avalikel üritustel; 5) suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning riigi – ja omavalitsusasutustega täitevvõimu teostamiseks; 6) linnavolikogu või linnavalitsuse volituse alusel. (12) Linnapea äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel tema asetäitja või mõni teine linnavalitsuse liige talle linnavalitsuse poolt antud volituste piires. (13) Linna ametnikud ja ametiasutuse hallatavate asutuste töötajad esindavad linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt asutuse põhimäärusele, kehtestatud tööjaotusele, ametijuhendile või linnapea poolt antud volitustele. (14) Kohtus esindavad linna ilma erivolituseta linnapea või linnasekretär. (15) Linna ametnikud või ametiasutuse hallatavate asutuste töötajad esindavad linna kohtus linnapea või linnasekretäri volituste alusel. (16) Linnavolikogu esindab kohtus linnavolikogu esimees, kuid linnavolikogu võib oma määruste ja otsuste kohtuliku vaidlustamise korral määrata kohtusse mõne teise esindaja. (17) Delegatsiooni linna esindamiseks Eestis või välismaal võib moodustada linnavolikogu ja linnavalitsus. Moodustada võib ka linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise delegatsiooni. (18) Linnavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu oma otsusega. (19) Linnavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab linnavalitsus oma korraldusega. (20) Ühise delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu liikmete osas linnavolikogu oma otsustega ja linnavalitsuse osas linnavalitsus oma korraldusega. IV KUNDA LINNAVOLIKOGU §8. Salajane hääletamine isikuvalimistel (1) Isikuvalimistel on kandidaatide ülesseadmise õigus: 1) linnavolikogu liikmetel; 2) volikogu fraktsioonidel. (2) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (3) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5 minutilist vaheaega. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. (5) Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on linnavolikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter «poolt». Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on linnavolikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid «poolt» ja «vastu». (6) Kandidaatidele antakse enda tutvustamiseks kuni 15 minutit. Tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. V olikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon va volikogu esimehe valimisel. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. (9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks linnavolikogu liikmete nimekiri. Linnavolikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt linnavolikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli. (10) Linnavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga «poolt» lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on linnavolikogu liikmel hääli, märgistab linnavolikogu liige hääletussedelil kandidaadi järel lahtri «poolt» või «vastu». (11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb linnavolikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. (12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on linnavolikogu liikmel, tagastades rikutud sedeli, õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge linnavolikogu liikmete nimekirja. (13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 1) märgistatud rohkem «poolt» lahtreid, kui konkreetsel valimisel on linnavolikogu liikmel hääli; 2) kandidaadi puhul on märgistatud nii «poolt» kui «vastu» lahtrid; 3) hääletussedel on jäetud täitmata. (15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel võikandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. (16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (17) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab linnavolikogu avalikul hääletusel. (18) Häältelugemiskomisjon hävitab hääletussedelid kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis. (19) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab linnavolikogu hääletamise teel. Nimetatud linnavolikogu otsustused kantakse linnavolikogu istungi projekti. §9. Kunda Linnavolikogu esimehe valimine (1) Linnavolikogu esimees valitakse linnavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. (3) Linnavolikogu esimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl. (4) Linnavolikogu esimehe valimised korraldab Kunda linna valimiskomisjon. (5) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemise protseduur toimub analoogiliselt käesoleva põhimääruse §-s 8 sätestatule. (6) Valimistulemus kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus linnavolikogu esimehe valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. Uus linnavolikogu esimehe valimine korraldatakse järgmisel linnavolikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. (9) Kui linnavolikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused linnavolikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab linnavolikogu talle umbusaldust, toimuvad linnavolikogu esimehe valimised järgmisel linnavolikogu istungil, käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab linnavolikogu aseesimees. Kui ka linnavolikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused linnavolikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab linnavolikogu talle umbusaldust, juhatab uue linnavolikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest linnavolikogu liikmetest vanim liige. (10) Lõikes 9 sätestatud juhtudel kinnitatakse linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused linnavolikogu otsusega. §10. Kunda Linnavolikogu aseesimehe valimine (1) Linnavolikogu aseesimees valitakse linnavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Linnavolikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. (3) Linnavolikogu aseesimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl. (4) Linnavolikogu aseesimehe valimise viib läbi linnavolikogu häältelugemiskomisjon. (5) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemise protseduur toimub käesoleva põhimääruse §-s 8 sätestatule. (6) Valimistulemused kinnitatakse linnavolikogu otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel linnavolikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. (8) Kui esitatakse üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel linnavolikogu istungil. §11. Kunda Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) korraldab ja jälgib linnavolikogu õigusaktide eelnõude koostamist ja menetlemist; 3) suunab materjale linnavolikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 4) võib osaleda sõnaõigusega linnavolikogu komisjonide koosolekutel; 5) koostab ja esitab linnavolikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kava määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja/või kaasettekandja(d); 6) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendav vaheaeg; 7) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele linnavolikogu dokumentidele; 8) korraldab linnavolikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 9) korraldab linnavolikogu nimel peetavat kirjavahetust; 10) korraldab linnavolikogu rahaliste vahendite kasutamist, esitab raamatupidamisele esildised linnavolikogu liikmete osavõtu ja linnavolikogu alatiste komisjonide esimeeste töö eest tasu saamise kohta, viseerib linnavolikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid; 11) esindab linna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 12) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 13) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimehe volitused lõpevad samaaegselt tema linnavolikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. §12. Kunda Linnavolikogu aseesimees (1) Linnavolikogu esimehe äraolekul asendab ja täidab tema ülesandeid linnavolikogu aseesimees. (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab linnavolikogu esimeest vanim kohalolev linnavolikogu liige. (3) Linnavolikogu aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema linnavolikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. §13. Kunda Linnavolikogu istung (1) Linnavolikogu töövormiks on istung. Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Linnavolikogu istungid toimuvad kord kuus väljaarvatud augusti kuu. (3) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema linnavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. (4) Linnavolikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt neljandik linnavolikogu liikmetest või linnavalitsus nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees või tema asendaja, arvestades linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. (5) Linnavolikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist linnavolikogu poolt. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (6) Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja linnavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (7) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (8) Linnavolikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Linnavolikogu liige kirjutab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (9) Istungile kutsutud külalised kirjutavad alla külaliste lehele, mis lisatakse istungi protokollile. (10) Linnavolikogu liikme hilinemine või lahkumine istungi toimumise ajal ajutiselt või lõplikult fikseeritakse istungi protokollis. (11) Eelnõude arutamine linnavolikogu istungil ei ole kohustuslik, linnavolikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või linnavalitsus. Arutelu on kohustuslik, kui seda nõuab linnapea, linnavalitsus või linnavolikogu kaks liiget. (12) Arutlusel olevate küsimuste läbitöötamise vormid, järjekord ja määratud ajad on järgmised: 1) ettekanne - kuni 15 minutit; 2) kaasettekanne - kuni 10 minutit; 3) küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale – kuni kaks küsimust igalt osalejalt; 4) sõnavõtud – igale osalejale üks kord ja kuni 5 minutit; 5) esinemine repliigi korras – igale osalejale üks kord ja kuni 2 minutit; 6) ettekandja ja kaasettekandja lõppsõna – kuni 3 minutit. (13) Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. (14) Linnavolikogu istungi juhataja: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste korral vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) jälgib istungi päevakorrast ja küsimuste arutelu korrast kinnipidamist; 3) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi; 4) istungist osavõtjate poolt sobimatute väljendite kasutamise korral nõuab temalt väljendi parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab tema kõne; 5) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 6) kuulutab välja linnavolikogu otsustuste vastuvõtmise; 7) paneb eelnõud hääletusele esitamise järjekorras; 8) kuulutab välja istungi avamise, vaheajad ja lõppemise. (15) Küsimuste, sõnavõttude ja repliikide esitamiseks annab loa istungi juhataja taotlemise järjekorras. Soovist antakse märku käe tõstmisega. (16) Eelnõud pannakse linnavolikogu istungile ühele või mitmele lugemisele. (17) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) linna eelarvet; 2) linna põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) linnale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut. (18) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. (19) Eelnõu teine lugemine võetakse linnavolikogu istungi päevakorda linnavolikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. (20) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. 14. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. (3) Komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Protokollid on kättesaadavad igaühele linnasekretäri juures. (7) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (8) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (9) Protokollid peavad olema alla kirjutatud seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi või koosoleku toimumist. (10) Linnavolikogu istungid helisalvestatakse ja helisalvestisi säilitatakse 6 kuud peale istungi toimumist. §15. Kunda Linnavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord (1) Linnavolikogu komisjonide esimehed ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel linnavolikogu poolthäälte enamusega. (2) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemise protseduur toimub käesoleva põhimääruse §-s 8 sätestatule. (3) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest ja kirjutab alla protokollile; 5) annab linnavolikogule aru komisjoni tegevusest. (4) Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema linnavolikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. (5) Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib linnavolikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. §16. Kunda Linnavolikogu komisjonide moodustamise kord (1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (4) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. (5) Alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos linnavolikogu antud koosseisu volitustega või linnavolikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt linnavolikogu otsusele. §17. Kunda Linnavolikogu komisjoni tegevuse alused (1) Linnavolikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) linnavolikogu õigusaktide eelnõud; 2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused, ettepanekud, kaebused. (2) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) koostab tööplaani, mis on aluseks linnavolikogu tööplaani koostamisel; 3) töötab välja tegevuskavad; 4) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 5) algatab arutelusid; 6) tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad linnavolikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta linnavolikogu määrus või otsus; 7) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 8) kontrollib komisjoni tegevusvaldkonda puudutavate linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 9) saab linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 10) teeb linnavolikogu esimehele ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 11) teeb ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 12) kaasab vajadusel töösse asjatundjaid ja tellib ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt linnavolikogu esimehega. §18. Kunda Linnavolikogu komisjoni töökord (1) Komisjoni töövorm on koosolek. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees, erandjuhtudel linnavolikogu esimees. (3) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. (5) Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (6) Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. (7) Komisjonis hääletatakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. (8) Komisjonide koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kutsutud komisjoni mittekuuluv linnavolikogu või linnavalitsuse liige. Teistele komisjoni koosolekule kutsutud isikutele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni kokkukutsuja. (9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosolekust osavõtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Komisjoni liikme eriarvamus tehakse teatavaks linnavolikogu istungil vastava küsimuse arulelu käigus. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (10) Protokoll edastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast koosolekut linnavalitsuse kantseleile säilitamiseks ja komisjoni otsusel asjasthuvitatud isikutele edastamiseks. (11) Komisjonide protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis. (12) Vähemalt üks kord aastas annavad linnavolikogu komisjonid oma tegevusest linnavolikogule aru. §19. Asjade menetlemine linnavolikogu komisjonis (1) Komisjon on kohustatud temale suunatud otsuse ja määruse projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul, muud dokumendid vaadatakse läbi linnavolikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Enne arutamist komisjoni koosolekul tutvub üks komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse või otsuse projekti. (3) Küsimuste arutamisele kutsutakse ka avaldaja või tema asendaja. (4) Kui komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel linnavolikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi komisjoni uueks läbivaatamiseks. (5) Linnavolikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on linnavolikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud, erandi võib teha linnavolikogu esimehe, linnavalitsuse või ühe linnavolikogu komisjoni ettepanekul. (6) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma hinnangu ja esitab kirjalikult linnavolikogu esimehele. (7) Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ja vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. (8) Komisjoni otsused on Kunda linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (9) Kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe töökuu jooksul, teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida. §20. Kunda Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (3) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3.lõikes nimetatud valdkondades linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste tööd volikogu poolt kinnitatud tööplaani või volikogu otsuste alusel. (4) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. Vajadusel kaasatakse linnavalitsuse ametnikke, kooseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (6) Kontrollimise tulemused vormistatakse: 1) revisjonikomisjoni koosoleku protokollilise otsusega, kui ei avastata õigusrikkumisi, kuid komisjonil on ettepanekuid asutuse töö paremaks korraldamiseks või pisipuuduste kõrvaldamiseks; 2) õigusrikkumiste ilmnemisel revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed ning kontrollija võib esitada ülesande andjale vaheakti. (7) Kontrollimise käigus õigusrikkumiste ilmnemisel ei avalikustata asjaolusid ja andmeid enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (8) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku linnavolikogu õigusakti eelnõu. (9) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (10) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta linnavolikogu istungil. §21. Kunda Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda vaid ühte fraktsiooni. (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed ning millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks sellekohase avalduse teatavaks tegemisest linnavolikogu istungil istungi juhataja poolt. (3) Fraktsiooni liikmete nimekirja ja fraktsiooni koosseisu muudatused teeb linnavolikogu istungi juhataja teatavaks linnavolikogu liikmetele fraktsiooni sellekohase otsuse esitamise istungil. (4) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 4) teha ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest või kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud. V KUNDA LINNAVALITSUS §22. Kunda linnapea valimise kord (1) Linnapea valitakse kuni neljaks aastaks. Linnapeaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on linnavolikogu usaldus. (2) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaadid kantakse nimekirja esitamise järjekorras. (3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemise protseduur toimub analoogiliselt käesoleva põhimääruse §-s 8 sätestatule. (4) Linnapea valitakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (5) Linnapeakandidaatide leidmiseks võib linnavolikogu välja kuulutada avaliku konkursi. (6) Igal linnapeakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. Esinemisõigus antakse kandidaatidele nende ülesseadmise järjekorras. (7) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu linnavolikogu esimehe valimisel. §23. Linnapea puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine (1) Linnapeal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Linnapea puhkusele lubamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. (3) Linnapead on õigus lähetada teenistuslähetusse ning tal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Linnapea lähetuse otsustab linnavalitsus ning lähetus vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. §24. Kunda linnapea asendamine (1) Kunda linnapead asendab tema äraolekul linnapea asetäitja. Linnapea asetäitja kinnitatakse linnavolikogu otsusega. (2) Linnapea ja tema asetäitja äraolekul asendab linnapead valitsuse liige linnapea käskkirja alusel. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest linn, linnavalitsus ja linnapea ei vastuta. (3) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelvalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (4) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. §25. Linnavalitsuse moodustamise kord (1) Linnavalitsuse juht on linnapea. Kunda linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. (2) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea, linnavalitsuse liikmed. (3) Linnavalitsuse liikmete arvu määrab linnavolikogu linnapea ettepanekul, kuid see ei saa olla väiksem kui viis liiget. (4) Linnavalitsus kinnitatakse ametisse linnapea ettepanekul. (5) Vajadusel täiendada või muuta linnavalitsuse koosseisu esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks täiendavad linnavalitsuse liikmed või linnavalitsuse uue koosseisu. (6) Linnavalitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (7) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. §26. Kunda Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus koordineerib linna ametiasutuse ja hallatavate asutuste tegevust ning osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (2) Linnavalitsuse pädevus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste ja otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud linnavalitsusele täitmiseks; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse; 4) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuse poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras 5) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 2. lõike alusel delegeeritud linnavalitsusele. (3) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (4) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades sealjuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (5) Linnavalitsus ei võta vastu määrust või korraldust küsimuses, mis on linnavolikogu ainupädevuses. (6) Linnavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel linna ametiasutuse, linna ametiasutuse hallatava asutuse või linna äriühingu, osaühingu ja sihtasutuse töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh. omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab linnavolikogu ees linnavalitsus. (7) Linnavalitsusel on õigus linna nimel esitada tsiviilhagi ja avaldus halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on linnavalitsuse korraldus. VI KUNDA LINNA AMETIASUTUS §27. Kunda linna ametiasutus (1) Kunda linna ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on linna asutus, mida finantseeritakse Kunda linna eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Linnavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses. (3) Ametiasutus esindab oma tegevuses Kunda linna ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel linnavalitsust ja linnavolikogu. (4) Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on linna teenistuja, kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus. Teenistujad nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (5) Ametiasutuse teenistujate struktuuri, palga määrad ja tasustamise alused kinnitab linnavolikogu. §28. Kunda Linnakantselei (1) Linnakantselei on linna ametiasutuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on linnavolikogu ja linnavalitsuse töö tagamine vastavalt linna asjaajamisjuhendile. (2) Linnakantselei juht on linnasekretär. (3) Linnakantselei ülesanneteks on: 1) koguda linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need linnasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagada linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite protokolliline teenindamine; 3) vormistada linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 6) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning linnavolikogu ja linnavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine; 7) linnavolikogu ja linnavalitsuse kirjavahetuse teostamine; 8) tõendite ja õiendite väljastamine; 9) registrite pidamine; 10) linnakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ette nähtud korras ja pädevuse piires; 12) kaadritöö; 13) dokumentide arhiveerimine; 14) linnavolikogu esimehe, linnapea ja linnasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine; 15) teiste seaduses, linna põhimääruses ning linnavolikogu, linnavalitsuse töökorras ja linnapea pandud ülesannete täitmine; 16) tagada linnavolikogu ja tema komisjonide tehniline teenindamine. §29. Kunda linnasekretär (1) Kunda linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Kunda linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) informeerib linnavalitsust ja linnavolikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid linnas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 12) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 13) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 14) juhendab ja nõustab linnavolikogu protokollijat tema töös; 15) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse paragrahv 108 2. lõikega; 16) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. VII KUNDA LINNA EELARVE §30. Kunda linna eelarve sisu (1) Linna iseseisev eelarve koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 31. detsembri seisuga on assigneeringud suletud. (3) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (4) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (5) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (6) Linn võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid Eesti Vabariigi seadustes ette nähtud tingimustel. (7) Linnavalitsus on kohustatud: 1) edastama maavanemale volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist; 2) esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast; 3) registreerima Finantsinspektsioonis nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. (8) Vastuvõetud linnaeelarve alusel koostatakse linna ametiasutuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste eelarved(edaspidi: alaeelarve). (9) Linnaeelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult eelarvega kinnitatud otstarbel, kusjuures nende suurust võib muuta vaid linnaeelarve muutmisega §31. Linnaeelarve eesmärk ja põhialused (1) Linnaeelarve eesmärgiks on määrata kindlaks rahaliste vahendite suurus õigusaktidega Kunda linnale pandud ülesannete täitmiseks ja teiste Kunda linna arenguks vajalike kulude katmiseks. (2) Kunda linna eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras arvestades linna arengukava. Eelarve eelnõu koostamisel tuleb lähtuda Kunda linna tasakaalustatud arengu huvidest ja reaalsetest võimalustest. Linnaeelarve lahutamatuks osaks on eelarve seletuskiri. (3) Linnaeelarve eelnõu koostatakse linnaeelarve koostamise tegevuskava alusel. Linnavalitsus esitab linnavolikogule kinnitamiseks järgmise aasta eelarve koostamise tegevuskava hiljemalt 1. juuniks. (4) Linnaeelarve eelnõu koostamisel peab linnavalitsus tagama tulude täieliku arvelevõtmise, kontrollima kulude vastavust kehtivatele õigusaktidele ja hindama kulude otstarbekust. (5) Alaeelarvete koostajad peavad: 1) tagama range kinnipidamise õigusaktidest, samuti eelseisva aasta alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiureþiimist, vältides vähe põhjendatud assigneeringute lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve eelnõu linnavalitsuse rahandusosakonnale eelarve koostamise tegevuskavas sätestatud tähtajal. §32. Reservfond ja selle kasutamine (1) Eelarve reservfond kinnitatakse linnavolikogu otsusega eelarve koosseisus. Reservfondi kasutab linnavalitsus. (2) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt selliste kulude katmiseks, mille kohta ei olnud võimalik esitada taotlust õigeaegselt enne eelarve koostamist ja vastuvõtmist. (3) Reservfondist ei tehta eraldisi töötasufondi suurendamiseks v.a. koondamisega seotud kulud. (4) Linnavalitsus informeerib volikogu vähemalt kaks korda aastas reservfondi kasutamisest. §33. Linnaeelarve eelnõu koostamise ettevalmistamine (1) Linnaeelarve eelnõu koostamiseks esitab linnavalitsuse rahandusosakond linnavolikogu komisjonidele võrreldavad andmed: 1) eelmise eelarveaasta tegelike tulude ja kulude kohta; 2) käesolevaks eelarveaastaks kinnitatud tulude ja kulude kohta; 3) eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta; 4) pooleliolevate ehitiste kohta, millega seotud kohustused lähevad üle järgmisse eelarveaastasse; 5) ürituste kohta, millega seotud kohustused jätkuvad järgmisel eelarveaastal; 6) võetud laenude kohta; 7) investeeringute teostamiseks esitatud taotluste kohta; 8) planeeritavate laenude kohta. Käesolevas lõikes punktides 1-3 esitatud andmed peavad olema võrreldavad. (2) Asutuste juhid koostavad eelmise eelarveaasta analüüsi ja vastava alaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga ning esitavad selle linnavalitsuse rahandusosakonnale. (3) Nõunikud koostavad vajalike tööde nimekirjad arengukava prioriteetide järgi ja esitavad koos kuludega linnavalitsusele vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud tegevuskavale. (4) Taotlused toetuste saamiseks linnaeelarvest esitatakse vastavalt toetuste taotlemise korrale ja volikogu poolt kinnitatud eelarve koostamise tegevuskavale. (5) Rahandusosakond kontrollib alaeelarvete kulutuste arvestamise õigsust ja hindab planeeritud kulude otstarbekust. (6) Linnavalitsus ja linnavolikogu alalised komisjonid analüüsivad esitatud andmeid, töötavad välja oma seisukohad uue linnaeelarve koostamiseks ja esitavad linnvolikogu eelarvega tegelevale komisjonile. (7) Linnavolikogu eelarvega tegelev komisjon vaatab läbi linnavalitsuse ja linnavolikogu komisjonide seisukohad ning töötab välja põhimõtted uue linnaeelarve koostamiseks. §34. Linnaeelarve eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamine ja lugemine (1) Arvestades linnaeelarvega tegeleva linnavolikogu komisjoni ettepanekuid ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi, koostab rahandusosakond linnaeelarve eelnõu näidates ära personalikulude, majanduskulude sh ühekordsete soetuste, investeeringute ja eraldiste esialgse kava. Eelnõu esitatakse eelarve koostamise tegevuskavas sätestatud tähtajaks linnavalitsusele ja linnavolikogu alatistele komisjonidele. (2) Linnavalitsus ja alatised linnavolikogu komisjonid esitavad linnaeelarve eelnõu koos seletuskirja ja oma ettepanekute ning vajalike lisamaterjalidega linnavolikogu eelarvega tegelevale komisjonile. (3) Linnavolikogu eelarvega tegelevas komisjonis arutatakse esitatud materjalid läbi ning komisjon edastab eelnõu linnavolikogule. (4) Linnavolikogu menetleb linnaeelarve eelnõud istungil (esimene lugemine). §35. Linnaeelarve eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamine ja lugemine (1) Pärast esimest lugemist võivad linnaeelarve eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid esitada: 1) linnavolikogu komisjonid; 2) linnavolikogu liikmed; 3) linnavolikogu fraktsioonid; 4) linnavalitsus. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad korral. Muutmise ettepanek esitatakse linnavalitsusele kirjalikult koos vajalike lisadega. (3) Linnavalitsus edastab muutmisettepanekud koos oma seisukohtadega linnavolikogu eelarvega tegelevale komisjonile. (4) Linnavolikogu eelarvega tegelev komisjon arutab esitatud muutmisettepanekud läbi ja esitab oma seisukohtadega linnavolikogule. (5) Linnavolikogu menetleb linnaeelarve eelnõud istungil(teine lugemine). Linnaeelarvega tegeleva linnavolikogu komisjoni tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel linnavolikogu istungil linnaeelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu parandusettepanekuid esitada ei saa. §36. Linnaeelarve menetlemine pärast teist lugemist ja linnaeelarve vastuvõtmine (1) Rahandusosakond valmistab ette linnaeelarve lõpliku redaktsiooni, viies eelnõusse sisse teisel lugemisel vastuvõetud parandused ja seadustest ning teistest õigusaktidest tulenevad muudatused. (2) Linnavolikogu võtab eelarve vastu õigusaktides sätestatud korras. (3) Linnavalitsus liigendab vastuvõetud linnaeelarve majandusliku sisu järgi ja edastab korralduse ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele ja asutustele vastavalt eelarve menetlemise tegevuskavale. (4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad linnavalitsus ja asutused kuni eelarve vastvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (5) Asutuste kulude finantseerimine toimub vastavalt kinnitatud alaeelarvetele. Tulude alalaekumise korral vähendatakse proportsionaalselt asutuste kulude finantseerimist, esmajärjekorras tagatakse töötasude ja nendega kaasnevate maksude tasumine. §37. Linnaeelarve täitmine (1) Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus. (2) Linnaeelarve täitmise eest oma tegevusvaldkonnas vastutavad linnavalitsuse nõunikud ja asutuste juhid. (3) Riigieelarvest sihtotstarbel eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (4) Linnavalitsusel ja tema hallatavatel asutustel on õigus võtta kohustusi ainult neile linnaeelarves selleks ettenähtud kulude piires. (5) Kunda linna eelarvest rahaliste vahendite taotlemine toetuste saamiseks ja rahaliste vahendite kasutamise aruanne esitatakse Kunda linnavolikogu poolt kehtestatud korras. (6) Eelarveaastal täiendavalt laekunud sihtotstarbelised summad lülitatakse eelarvesse ilma linnavolikogu kinnituseta, kuid linnavalitsus informeerib sellest linnavolikogu. Eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel (7) Linnavalitsus annab linnavolikogule vähemalt kord kvartalis aru eelarve täitmisest. §38. Lisaeelarve (1) Täiendavate tulude ilmnemisel ja kulude tegemiseks, milleks ei ole eelarves assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavolikogu valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud tingimustel ja korras võtta eelarveaasta kestel vastu lisaeelarve. (2) Lisaeelarve võetakse vastu ja avalikustatakse samadel alustel kui eelarve. §39. Linnaeelarve muutmine (1) Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades sellekohase eelnõu. (2) Linnaeelarve muudatused, mille on tinginud hallatavate asutuste omatulude ülelaekumine, eelarvevälised eraldamised Vabariigi Valitsuselt või teistelt asutustelt ja isikutelt või muudatused, millega osaliselt või tervikuna paigutatakse ümber linnaeelarves kinnitatud kulud tegevusala järgi, esitab linnavalitsus kinnitamiseks linnavolikogule. Käesoleva lõike alusel linnaeelarve muutmine võetakse vastu esimesel lugemisel. §40. Majandusaasta aruande kinnitamine (1) Majandusaasta aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle linnavolikogule kinnitamiseks. (2) Linnavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt järgneva aasta 30. juunil, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. (3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) audiitori järelotsus. (4) Kinnitatud majandusaasta aruande esitab linnavalitsus Lääne-Viru Maavalitsusele seaduses sätestatud tähtajal. §41. Eelarve ja majandusaasta aruande avalikustamine Eelarve eelnõud, vastuvõetud eelarve ja alaeelarved, eelarve muudatused v.a. käesoleva määruse § 39 lg 2 ettenähtud juhtudel, lisaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnavalitsuse stendil, koduleheküljel ja raamatukogus. VIII KUNDA LINNA ÕIGUSAKTID §42. Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile linnavolikogu fraktsioonid ja komisjonid, linnavolikogu liikmed, linnapea, linnavalitsus, linna valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja teised õigusakti algatamise õigust omavad isikud. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab linnavolikogu esimees linnavolikogu komisjonide hulgast komisjoni, kus eelnõu vaadatakse läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist linnavalitsuse kantseleis. Kui komisjon ei avalda ettenähtud aja jooksul oma seisukohta on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist linnavolikogu istungi päevakorda. Õigusakti eelnõu esitatakse linnavalitsuse kantseleisse hiljemalt 7 päeva enne linnavolikogu istungit. (3) Õigusakti eelnõu peab vastama järgmistele nõuetele: 1) normitehniliselt ja keeleliselt korrektne; 2) sisu ja pealkirja vastavus; 3) jõustumise tähtaeg. (4) Eelnõule lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid linna õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse linnavolikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ja nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (ekspertarvamused, jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos linnavalitsuse arvamusega. (6) Linnavalitsuse esitab oma arvamuse eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnavalitsus või linnapea, v.a. linnavolikogu töökorraldust puudutavad eelnõud. (7) Linnavolikogu õigusakti eelnõu, mida linnavolikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või komisjon anda arutamiseks linnavolikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Linnavolikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja linnavolikogu koosolekule. Eelnõu koostaja, linnavolikogu komisjon või linnavolikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (9) Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud linnavolikogu liikme või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu. §43. Avalduste (ettepanekud, järelpärimised, kaebused)lahendamise kord (1) Linnavolikogule saabunud avaldused suunab linnavolikogu esimees vastamiseks kas linnavalitsusele või linnavalitsusele ettepaneku tegemiseks linnavolikogu vastavale komisjonile. (2) Avaldust arutatakse linnavolikogu komisjoni koosolekul ja linnavalitsuse istungil, kuhu võidakse kutsuda avaldaja või tema volitatud esindaja. (3) Kui avaldaja ei ole rahul linnavalitsuse lahendiga võetakse küsimus avaldaja taotlusel linnavolikogu päevakorda. Linnavolikogu kas kinnitab linnavalitsuse poolt vastuvõetud lahendi või saadab avalduse tagasi uueks läbivaatamiseks. Linnavolikogu istungile kutsutakse ka avaldaja või tema volitatud esindaja. (4) Avalduse esitajale vastatakse kirjalikult. §44. Kunda Linnavolikogu õigusaktide avalikustamise ja jõustumise kord (1) Linnavolikogu määruste eelnõud koos seletuskirjaga avalikustatakse vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit Kunda linna veebilehel. (2) Linnavolikogu määrused ja otsused avalikustatakse seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest linnavalitsuse ruumides asuval stendil. (3) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (5) Linnavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Linnavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (7) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja on kättesaadavad kõigile linnasekretäri juures. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Üldist tähtsust omavad Linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (10) Määrused ja otsused on linnavalitsuse stendil väljas kuni järgmise korralise linnavolikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad linna raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. VIII RAKENDUSSÄTTED §45. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Määruse jõustumise päevast lugeda kehtetuks Kunda Linnavolikogu 27. juuni 2003.a määrus nr. 16. §46. Määrus jõustumine Määrus jõustub 15. detsembril 2006.a. Volikogu esimees Anne TASUJA