Kohila Vallavalitsus — Kohila Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri — KO, 238, 2512

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse § 30 lõike 1 punkti 3, raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 ja § 36 lõike 3 ning lähtudes rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusega nr 105 vastu võetud «Riigi raamatupidamise üldeeskirjas» sätestatust. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamiskorralduse alus (1) Kohila Vallavalitsus raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust Kohila valla munitsipaalasutuste kaudu. (2) Kohila valla munitsipaalasutusteks on Kohila Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi vallavalitsus) ja järgmised vallavalitsuse hallatavad asutused, kes ei oma iseseisvat raamatupidamist (edaspidi asutused): 1) Kohila Spordikompleks; 2) Kohila Avatud Noortekeskus; 3) Kohila Raamatukogu; 4) Hageri Rahvamaja; 5) Hageri Muuseum; 6) Kohila Lasteaed Männi; 7) Prillimäe Lasteaed Põnnipere; 8) Sutlema Lasteaed Linnupesa. (3) Kohila Vallavalitsuse kui ametiasutuse alluvusse kuuluvad järgmised erinevate töölõikude paremaks korraldamiseks moodustatud allüksused ja teenistused: 1) Hageri raamatukogu; 2) Hageri teabetuba; 3) Pahkla teabetuba; 4) Prillimäe teabetuba; 5) Hageri kalmistu; 6) Kohila kalmistu; 7) hariduse abiteenistus; 8) heakorrabrigaad; 9) jäätmekäitluspunkt; 10) koduteenus sotsiaalabi vajavatele isikutele. (4) Kohila Gümnaasiumi kui iseseisva raamatupidamisega munitsipaalasutuse raamatupidamisarvestuse põhimõtted sätestatakse lisaks käesoleva sise-eeskirjale direktori käskkirjaga kinnitatud Kohila Gümnaasiumi raamatupidamise sise-eeskirjaga. (5) Kohila Koolituskeskuse kui iseseisva raamatupidamisega munitsipaalasutuse raamatupidamisarvestuse põhimõtted sätestatakse lisaks käesolevale sise-eeskirjale juhataja käskkirjaga kinnitatud Kohila Koolituskeskuse raamatupidamise sise-eeskirjaga. § 2. Kohila Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted (1) Kohila Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on Kohila Vallavalitsuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (RTJ) ja Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri). (3) Sise-eeskirja täiendavad vallavolikogu otsused ja määrused, vallavalitsuse korraldused ja määrused, vallavanema ja asutuste juhtide (edaspidi juhid) kirjalikud korraldused, käskkirjad jne. § 3. Sise-eeskirja kohaldamine ja sisu (1) Sise-eeskirja kohaldatakse vallavalitsusele ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele. (2) Sise-eeskiri reguleerib Kohila valla munitsipaalasutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda. (3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seaduse fundamentaalsetest põhimõtetest ning vajadusel konsulteeritakse audiitoriga. (4) Raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul vallavalitsusega kooskõlastatult. Muutused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, Kohila Vallavalitsuse tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning maksuseaduste ja täiendavate juhendmaterjalide muutustest või muul asjakohasel põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirja muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud, ja muudatus lisada raamatupidamise sise-eeskirjale koos Kohila Vallavalitsuse määrusega. 2. peatükk KONTOPLAAN § 4. Kontoplaan (1) Vallavalitsuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan. (2) Täiendavalt kasutusele võetud allkontod ja objektid on esitatakse sise-eeskirja Lisas 2. 3. peatükk ARUANDED § 5. Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted (1) Vallavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduse ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest. (2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. § 6. Aruannete esitamine (1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (2) Eelarve täitmise kuuaruanne esitavad Kohila Gümnaasium ja Kohila Koolituskeskus vallavalitsusele elektrooniliselt tema toodud korras ja tähtajal. (3) Eelarve täitmise koondatud kuuaruanne koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rapla Maavalitsuse rahandusosakonnale elektrooniliselt tema toodud korras ja tähtajal. (4) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. Maksudeklaratsioonid trükitakse igakuuliselt pärast elektroonilist edastamist maksuametile ja allkirjastatakse vallavanema ja aruande koostaja poolt. (5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. Statistika aruanded allkirjastatakse vallavanema ja aruande koostaja poolt. 4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS § 7. Raamatupidamissüsteemi struktuur (1) Vallavalitsuse ja tema asutuste raamatupidamist peetakse vallavalitsuse tsentraliseeritud raamatupidamises. (2) Hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juhataja, vallavalitsuse tegevust vallavanem. (3) Vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (4) Raamatupidamise korraldamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) majandusüksus printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud; 7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 8) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine; 9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. (5) Arvestusmeetodit muudetakse ainult siis, kui seda nõuab hea raamatupidamistava või kui see annab õigema ja õiglasema ülevaate ettevõtte finantsseisundist ning majandustulemustest. Arvestusmeetodite muutus kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestusmeetodite muutus on tingitud uuest Raamatupidamise Toimkonna juhendist ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid. § 8. Varade ja kohustuste kajastamine (1) Vara kajastatakse raamatupidamistarkvara “EEVA” varade menüüs eraldi vastutavate isikute ja asutuste lõikes. (2) Valla omandis oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt Kohila Vallavolikogu poolt kehtestatud Kohila valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. (3) Nõuded kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil. Nõuete sissenõudmisel esindab asutusi vallavalitsus. (4) Finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. osalused tütar- ja sidusettevõtjates) kajastatakse nende õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. (5) Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. (6) Vallavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse vallavalitsuse raamatupidamise aastaaruandes. § 9. Tulude ja kulude kajastamine (1) Maksutulud kajastatakse vallavalitsuse tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele. (2) Tulud majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse kaupu müünud või teenust osutanud asutuse tuludena. (3) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud kajastatakse vallavalitsuse tuludes vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele. (4) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000 olenemata käibemaksu tagasisaamisest. (5) Kulude edasiandmise kajastamisel lähtutakse üldeeskirja põhimõtetest ja rahandusministeeriumi juhenditest. (6) Kulude kajastamisel kasutakse tegevusala koodi. § 10. Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine (1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (3) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja ja volitatud isiku poolt. (4) Kuludokumentide kinnitamine toimub vastavalt Kohila Vallavolikogu poolt kehtestatud eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korrale ning Kohila Vallavalitsuse poolt vastuvõetud korraldustele. (5) Vallavalitsuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem või vallavalitsuse poolt kirjalikult määratud isikud. (6) Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult määratud isik. (7) Volitatud isik vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. (8) Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisprogrammidesse: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus; 2) tekkepõhine periood; 3) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele; 4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt. (9) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitavad lisaks kassa eest vastutavale isikule ka vallavanem ja pearaamatupidaja. 5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED § 11. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse arvutifailidena. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi HansaWorld SBE Riigitarkvara, kus peetakse arvestust asutuste lõikes eri valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) finants; 2) müügireskontro; 3) kassa; 4) ostureskonro 5) kulutused; (7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid: 1) pearaamat; 2) päevaraamat; 3) kassaraamat; 4) ostuarvete nimekiri; 5) müügiarvete nimekiri; 6) panga kanded; 7) arvestatud toetuste nimekirjad. (8) Varade ja palga arvestust peetakse raamatupidamisprogrammis “Eeva”. (9) Programmist “Eeva” tehakse järgmised väljatrükid: 1) palgalehed – igakuiselt; 2) maksudeklaratsioonid – igakuiselt; 3) amortisatsiooni arvestamise andmik koos põhivarade nimekirjaga - kord kvartalis. 10) “Eeva” väljundandmete alusel sisestatakse Hansa RiigiTarkvara programmi järgmised raamatupidamise koonddokumendid: 1) töötasude ja maksuarvestuse koondid – igakuiselt 2) amortisatsiooni arvestus – kord kvartalis. (11) Hallatava asutuse juhile väljastatakse vastavalt asutuse juhi soovile tema juhitava asutuse raamatupidamisarvestust puudutavad väljavõtted, mida raamatupidamisprogramm võimaldab. (12) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poolt füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse paberkandjal sotsiaalosakonnas ja allkirjastatakse rahalise tehingu tegemiseks sotsiaalnõuniku poolt. Sotsiaaltoetuste väljamaksedokumendid edastab sotsiaalnõunik raamatupidamisele. Füüsiliste isikute pangakontole panka ülekandmiseks eraldatud toetused ning sotsiaalmaksu arvestus edastatakse sotsiaalnõuniku poolt elektrooniliselt programmi SIS kaudu. .§ 12. Algdokumentide käive Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Esitajad Tööaja arvestuse tabelid Igakuuliselt 5 tööpäeva enne kuu lõppu Vallasekretär, asutuste juhid Tööettevõtu ja muud käsunduslepingud palga maksmiseks Igakuuliselt 5 tööpäeva enne kuu lõppu Vallasekretär, asutuste juhid Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 3 tööpäeva enne väljamaksmise tähtpäeva Vallasekretär, asutuste juhid, volitatud isikud Puhkuste ajakavad Iga aasta 31. jaanuariks Vallasekretär, asutuse juhid Ostu-müügi-, laenu jms lepingud 5 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Vallasekretär, asutuste juhid Sõiduleht ja sõidupäevik Igakuuliselt 10. kuupäevaks Volitatud isikud Kasutamata puhkusepäevade nimekirjad Iga aasta 31. jaanuariks Vallasekretär, asutuste juhid Lähetuskulude aruanded 5 päeva jooksul pärast lähetusest saabumist Lähetatud töötajad Majanduskulude avansiaruanded kohe pärast dokumendi saamist ja kinnitamist Volitatud isikud, asutuste juhid Hankijate arved kohe pärast arve saabumist ja kinnitamist Volitatud isikud Põhivara arvele võtmise aktid 3 tööpäeva jooksul peale vara vastuvõtmist Asutuse juht/volitatud isikud Vara mahakandmise aktid 7 päeva jooksul pärast akti kinnitust Inventeerimiskomisjoni esimees, asutuste juhid Sots. toetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne väljamaksmist Sotsiaalnõunik Toiduraha- ja laste kohalkäimise nimekirjad Igakuuliselt 5. kuupäevaks Asutuste juhid Toiduaruanded, menüülehed, toiduraha nimekirjad, materjalide kulunimekirjad Igakuuliselt 10. kuupäevaks Asutuste juhid Postikulu aruanded Igakuuliselt 10. kuupäevaks Sekretär Elektriarvestite ja veemõõtjate näidud Igakuuliselt 3. kuupäevaks Asutuste juhid, volitatud isikud * Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik. 6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS § 13. Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas vallavalitsuse arvelduskontodel ja sularaha vallavalitsuse kassas vastutava isiku käes. (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse maksekorraldusi, mis allkirjastatakse nende väljatrüki korral: esimese allkirjaõigusega vallavanema või abivallavanema poolt ja teise allkirjaõigusega pearaamatupidaja või vanemraamatupidaja poolt. (3) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel esimese ja teise allkirjaõigusega isikud allkirjastavad programmist väljatrükitud maksekorralduste koondnimekirjad. Teise allkirjaõigusega isikul on raha ülekandmiseks vajaliku parooli kasutamise õigus. Samuti annab maksekorralduste koondnimekirjale oma allkirja raamatupidaja, kes maksekorraldusi pangaprogrammi sisestab. (4) Vallavalitsus võib lepinguga volitada pankasid debiteerima oma kontosid sõlmitud laenu- ja muude lepingu tasumisele kuuluvate summade ulatuses. (5) Vallavalitsuse korraldusega kehtestatakse hallatavatele asutustele oma sularaha vastuvõtmise ja hoidmise kord. § 14. Sularahaoperatsioonide arvestus (1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. (2) Sularaha jääk kassas ei tohi olla suurem kui 20 000 krooni päeva lõpus ning 1 000 krooni kuu lõpus. Kassas eelpooltoodust suurema rahasumma hoidmiseks on nõutav vallavanema ja pearaamatupidaja kirjalik nõusolek. (3) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetulekuorder; 2) kassa väljaminekuorder; 3) kassaraamat. (4) Kassa väljamineku orderi kinnitavad esimese ja teise allkirjaõigusega isikud. (5) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. (6) Hallatavates asutustes laekuva raha peab allasutuse juht tooma vallavalitsuse kassasse hiljemalt aruandekuu lõpuks. (7) Vallavalitsuse raamatupidaja sisestab sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi Hansa. Riigitarkvara. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, mille alusel teostatakse tehing. Kassaraamat trükitakse programmist välja iga tööpäeva lõpus, millal kassaoperatsioone teostati. 7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS § 15. Nõuete ja kohustuste arvestus (1) Nõuded ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas nõude või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (2) Igal bilansipäeval hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. (3) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutab alla pearaamatupidaja. (4) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga. (5) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. (6) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (7) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub vastavalt Kohila Vallavolikogu poolt kehtestatud Kohila valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. (8) Kehtivate lepingute ja muude volitatud isikute poolt esitatud algdokumentide alusel koostatakse vallavalitsuse raamatupidamises müügiarved. Arved allkirjastatakse arve koostaja ja volitatud isiku poolt, arve esitatakse nõude saajale. Teine volitatud isiku poolt allkirjastatud eksemplar säilitatakse vallavalitsuse raamatupidamises. (9) Raamatupidamine edastab igakuiselt müügireskontro väljatrüki volitatud isikutele, kes vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale ning sõlmitud lepingutele võtavad kasutusele meetmed nõuete laekumise tagamiseks. § 16. Ettemaksete arvestus (1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksete tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata). (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir. § 17. Sihtfinantseerimise arvestus (1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. (2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev). (3) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel. (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse saadud summad tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena. (5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud. (6) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir. (7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. § 18. Arveldused töötajate ja aruandvate isikutega (1) Majanduskulude avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse aruandvale isikule sularahas kassast. (2) Majanduskuludeks avanssi saanud aruandev isik on kohustatud esitama raamatupidamisele hiljemalt järgmise kuu viimaseks tööpäevaks kulusid tõendavad asutuse juhi poolt kinnitatud dokumendid ja avansiaruande. (3) Raamatupidamises kontrollitakse kuludokumentide vastavust aruandvale isikule jooksval kuul kassast või pangast väljamakstud avansiga. (4) Lähetuse kulude ja päevarahade hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse suunamiseks ja lähetatu poolt esitatud asutuse juhi allkirjaga kinnitatud lähetusaruanne. Hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse vallavanema käskkirja alusel ja tema lähetusaruande kinnitab vallavanem. (5) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui koolituslähetusi. (6) Lähetusega seotud kulud ja päevarahad makstakse lähetatule sularahas kassast või kantakse lähetatu pangakontole hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist raamatupidamisse. (7) Asutuse ametiautode ja isiklike sõidukite kasutamine ning arvlemine töötajatega toimub vastavalt Kohila Vallavalitsuse sõidukite kasutamise korrale. (8) Asutuse mobiiltelefonidele kehtestatud kuulimiitide ületamisel tasub mobiiltelefoni kasutaja ülekulu vallavalitsuse kassasse või arveldusarvele hiljemalt arve esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Eelneval kuul tasumata jäänud ülekulu peab vallavalitsuse raamatupidamine kasutaja järgmise kuu töötasust kinni. 8. peatükk VARUDE ARVESTUS § 19. Varude arvestus (1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja §-le 38 kantakse soetamisel lisandunud maksud ja lõivud maksukulu kontole. Nimekirjades kajastatakse varude maksumus koos käibemaksuga v.a. oma tarbeks soetatud kütus. (2) Bilansikirjetes on arvel järgmised varud – toiduained, kütus, ostetud kaubad müügiks või kingitusteks ja postimaksevahendid. Nende saamist ja väljaminekut arvestatakse algdokumentide põhjal koguselises ja rahalises väljenduses kogumisandmikus. Toiduainete sissetuleku aluseks on arved, saatelehed, ostu-müügilepingud ja väljamineku aluseks on menüülehed. Toiduaineid inventeeritakse asutuses kohapeal iga kuu viimase tööpäeva seisuga, koostatakse toiduainete liikumise kuukoondaruanne, mis allkirjastatakse koostaja ja asutuse juhi poolt. Arvestuse lihtsustamiseks võib kajastada varusid bilansikirjetes koos käibemaksuga. (3) Ülejäänud materjalid kantakse kuluks soetamise hetkel vallavanema või hallatava asutuse juhi poolt kinnitatud kuludokumentide alusel, sealjuures peab dokumentidele olema märgitud, mis otstarbeks kulu toimus. Bensiin kantakse kuluks sõidulehel läbitud kilomeetrite ja bensiini ostutšekkide alusel, mida võrreldakse kütusefirma poolt esitatud aruandega. Materjalide analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt asutustes kohapeal. (4) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Aruandeaasta lõpu seisuga varud inventeeritakse. Bilansiväliselt arvestatavate materjalide aastainventuuri tulemuste põhjal võetakse bilansiväliselt arvestatud ja kuludesse kantud materjalid varude kontole bilansis arvele, kui aasta lõpu jäägid ületavad põhivara kapitaliseerimise alampiiri. 9. peatükk PALKADE, TASUDE JA HÜVITISTE ARVESTUS § 20. Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus (1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on kehtiv seadusandlus, Kohila Vallavolikogu või Kohila Vallavalitsuse õigusaktid, asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabelid. (2) Palka makstakse vastavalt asutuse sise-eeskirjades määratud kuupäeval pangaülekandega töötaja või teenistuja pangakontole või sularahas kassast. Turvalisuse huvides ja kokkuleppel töötajaga eelistatakse pangaülekannet. (3) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minemist või töötaja avalduse alusel muul ajal. (4) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. (5) Maksud peetakse palkadest kinni vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja vallavanema poolt. (6) Palgalehed koostatakse vallavalitsuse raamatupidamises tegevusalade lõikes. Töötaja nõudmisel esitatakse talle palgalipik. 10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS § 21. Kinnisvarainvesteeringud (1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest ja üldeeskirjast. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu soetamismaksumusele lisatakse edasisel arvestamisel parendused, remont ja hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega. Kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse ühekordselt ümber vastavalt üldeeskirjas toodud põhimõtetele. (2) Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti. (3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus. § 22. Materiaalne põhivara (1) Materiaalse põhivara kajastamisel lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest ja üldeeskirjast Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates põhivara kapitaliseerimise alampiirist. (2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. (3) Avalike raamatukogude raamatud on arvele võetud põhivarana. § 23. Materiaalse põhivara arvestus (1) Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. (2) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, ning parendustega kaasnevaid demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodil kuludes. (3) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (4) Teede kajastamisel ei eristata teede erinevaid komponente. (5) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (6) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. (7) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised: 1) hooned, eluhooned, korterid 3-5 2) rajatised 2,5-10 3) masinad ja seadmed 10-20 4) transpordivahendid 10-20 5) info- ja kommunikatsiooniseadmed 33-50 6) muu inventar, tööriistad ja sisseseade 10-50 7) immateriaalne põhivara 5-50 (8) Maad, raamatuid ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (9) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. (10) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavalt muudatuste tegemiseks. (11) Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse raamatupidamisregistrites nende kehtestamise kuust. (12) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus. (13) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja §-st 45 ja § 54 lõikest 5. (14) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve(te), ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. (15) Vara müük, tasuta üleandmine, kasutusvaldusse andmine ja mahakandmine toimub vastavalt Kohila Vallavolikogu poolt kehtestatud Kohila valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. § 24. Immateriaalne põhivara (1) Immateriaalse põhivara arvestuse korraldamisel lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest ja üldeeskirjast. (2) Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. (3) Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele asutamisväljaminekuid, uurimisväljaminekuid, koolitusega seotud kulutusi, üldiseid halduskulutusi, kahjumeid tootmise algfaasis ning kolimise ja ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud kulutusi. Need kulutused kajastatakse perioodikuludena. (4) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui nad vastavad immateriaalse vara definitsioonile, on olemas aktid arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et need väljaminekud osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. (5) Juhul kui vara omab nii materiaalse kui immateriaalse põhivara tunnuseid, lähtutakse sellest, millistele tunnustele vara rohkem vastab. (6) Arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks. § 25. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes (1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Osalusi tütarettevõtjates kajastatakse konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses miinus allahindlused, konsolideeritud aruandes elimineeritakse. Osalusi kuni 31.12.2003. a omandatud valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlustega. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust nende üksuste netovaras seisuga 31.12.2003 a. (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50 %. Osalusi sidusettevõtjates kajastatakse konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses miinus allahindlused, konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil. (3) Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalusi kajastatakse bilansis kapitaliosaluse meetodil. § 26. Bilansiväline vara ja selle arvestus (1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on alates 300 kroonist kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta. (2) Olenemata maksumusest peetakse nimekirjades arvestust mööbli, toidunõude ja rendile antud vara kohta. (3) Bilansiväline vara kantakse kuludesse soetamise hetkel ning arvestust jätkatakse bilansiväliselt. (4) Raamatupidamises peetakse bilansivälise vara arvestust nimekirjaliselt, koguseliselt ning summaliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes. (5) Varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või üleandmis-vastuvõtuakti alusel. (6) Vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub vastavalt Kohila Vallavolikogu poolt kehtestatud Kohila valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. 11. peatükk INVENTEERIMINE § 27. Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki sularaha kassas ja raha pangakontodel raamatupidamiskontodel kajastatuga. (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse muude nõuete ja ettemaksete analüütiliste allregistrite saldosid ning võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja -kohustuste võrdlus. Võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütilisele dokumendile tehakse kontrollija poolt märge kontrollimise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga. Erinevuse korral tehakse paranduskanded. (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel või rahandusministeeriumi lehel oleva saldoandmikuga. Võrdlused säilitatakse arvutifailidena. (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi asutuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. (6) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) materiaalne põhivara; 2) kinnisvarainvesteeringud; 3) nõuded ja ettemaksed, analüütiliste nimekirjade koostamine ja oluliste nõuete kohta saldo kinnituskirjade saatmine; 4) kohustused ja saadud ettemaksete analüütiliste nimekirjade koostamine; 5) sularahakassad; 6) pangakontod, võrdlemine telepankade saldodega ja pankadele kinnituskirjade saatmine; 7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine; 8) bilansivälised varad; 9) finantsinvesteeringud; 10) range arvestuse blanketid; 11) muu vara (toiduained, ostetud kaubad jne). (7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. (8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks. (9) Vallavanem määrab varude ja materiaalse põhivara aastainventuuri läbiviijad. Inventeerimiskomisjon koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. (10) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord kuus. (11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid. § 28. Inventeerimise ja hindamise protseduurid (1) Kassa inventuuri viib läbi vallavalitsuse töötajatest moodustatud komisjon. (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 4) komisjoni liikmete allkirjad. (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega. (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. (5) Varade ja varude inventuuri viivad läbi vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjonid. (6) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid: 1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada; 2) varude liikumine toimub komisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi; 3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; 4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks; 5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id); 6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse; 7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt; 8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse, leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele. (7) Materiaalse põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuuriga, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud: 1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust; 2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerinud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust; 3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri. Nende põhjal koostab raamatupidamisüksus reguleerimiskanded. (8) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid. (9) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse. (10) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud: 1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 3) saldoteatiste võrdlemine raamatupidamise andmetega; 4) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine. (11) Vallavalitsuse alalise inventeerimiskomisjoni liikmeteks on ametikohajärgselt vallavanem, abivallavanem ja pearaamatupidaja. Alalise inventeerimiskomisjoni tööülesanded on järgmised: 1) põhivara üleandmise ja vastuvõtuaktide kinnitamine; 2) põhivara mahakandmine; 3) bilansiväliste väärtuste (väikeinventar, õpikud, raamatud) mahakandmisaktide kontroll; 4) põhivara ümberhindluskomisjonide tulemuste kontroll: 2) inventeerimiskomisjonide töötulemuste kontroll; 3) vajaduse korral materjalide esitamine uurimisorganitele; 4) vaidluste lahendamine materiaalselt vastutavate isikute ja inventeerimiskomisjonide vahel. (12) Inventeerimistulemuste kohta koostab raamatupidamine koondi, mis esitatakse alalisele inventeerimiskomisjonile. Alaline inventeerimiskomisjon teostab vajaduse korral kontrolli inventuuride õigsuse üle ning kinnitab inventuuride tulemused. (13) Materiaalselt vastutava isiku poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb alaline inventeerimiskomisjon otsuse raamatupidamise poolt esitatud dokumendi alusel. (14) Inventuuri käigus suure puudujäägi avastamise korral edastab alaline inventeerimiskomisjon materjalid vallavalitsusele. Vallavalitsus teeb otsuse, milles näidatakse olukorra lahendamise viis. Suureks puudujäägiks loetakse puudujääki üle 10 000 krooni või puudujääki, mis ületab 10% materiaalselt vastutava isiku vastutuse kogumäärast. (15) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha: 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt; 2) süüdlase mitteeavastamisel – vastavalt Kohila Vallavolikogu poolt kehtestatud Kohila valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. 12. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE § 29. Raamatupidamisdokumentide hoidmine Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel antakse dokumendid vallavalitsuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Kohila Vallavalitsuse asjaajamiskorrale. § 30. Raamatupidamisdokumentide säilitustähtajad (1) Raamatupidamise aastaaruannet säilitatakse alaliselt. (2) Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat. (3) Ülejäänud raamatupidamisdokumente säilitatakse kas 7 või 10 aastat vastavalt Kohila Vallavalitsuse dokumentide loetelule. 13. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 31. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Kohila vallavanema poolt 1. veebruaril 1999. a kinnitatud “Raamatupidamise sise-eeskirjad”. § 32. Määruse rakendamine (1) Käesoleva määrusega sätestatud põhimõtteid on rakendatud ja rakendatakse tagasiulatuvalt 01.jaanuarist 2004.a. (2) Lugeda käesoleva määruse Lisaks 1 Kohila Vallavalitsuse 7. juuni 2005. a korraldusega nr 300 vastu võetud Kohila Spordikompleksi sularaha vastuvõtmise ja hoidmise kord”. § 33. Määruse jõustumine Määrus jõustub 16. juunil 2006. a. Vallavanem Hillar KALMET Vallasekretär Ahto JÄRVELA Lisa 2 Kohila Vallavalitsuse 13. juuni.2006. a määrusele nr 426 Täiendavalt kasutusele võetud allkontod ja objektid (1) Täiendavalt kasutusele võetud allkontod 1) kontole 100100 1001001 arvelduskonto Ühispangas 1001002 arvelduskonto Ühispangas 1001003 arvelduskonto Ühispangas 1001004 arvelduskonto Ühispangas 1001005 arvelduskonto Ühispangas 1001006 arvelduskonto Ühispangas 1001007 arvelduskonto Ühispangas 1001008 arvelduskonto Hansapangas 1001009 arvelduskonto Ühispangas 2) kontole 103100 1031001 Laekumata intressid deposiitidelt 3) kontole 108100 1081001 Materjalid-varud 1081002 Postimaksevahendid (2) Täiendavalt kasutusele võetud kontod: 8000 Eelarve tulud 8009 Eelarve tulude kontrakonto 8100 Eelarve kulude kontrakonto 8109 Eelarve kulud (3) Kasutusele võetud objektid S001 Lasteaed Põnnipere S002 Lasteaed Linnupesa S003 Lasteaed Männi S004 Kohila Gümnaasium S005 Kohila Koolituskeskus S006 Kohila Gümnaasiumi aula ja abiruumide rekonstrueerimine S007 Hageri Rahvamaja üür S008 Tohisoo Mõisa katuse rekonstrueerimine S009 Kohila Gümnaasiumi köögi rekonstrueerimine S010 Kohila Gümnaasiumi keemiaklass