Legislator Case Law & Legislation
12763568 oükohilamajapõhikiri EE

Kohila Vallavalitsus — OÜ Kohila Maja põhikiri — KO, 238, 2508 (oükohilamajapõhikiri)

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Kohila Vallavalitsus — OÜ Kohila Maja põhikiri — KO, 238, 2508

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 24 ja § 35 lg 3, äriseadustiku § 139 lõike 1 ja § 168 lõike 1 punkti 1 alusel, I ÜLDSÄTTED § 1. Ärinimi Osaühingu ärinimi on osaühing Kohila Maja (edaspidi osaühing). § 2. Osaühingu asukoht Osaühingu asukoht on Tööstuse tn 7, Kohila alev, Rapla maakond II TEGEVUSALAD § 3. Osaühingu põhitegevusalad (1) Osaühingu põhitegevusalad on: elamute haldamine; kommunikatsioonide haldamine; jäätmete käitlus (v.a. litsentseeritavad alad); vee-, kanalisatsiooni- ja muude kommunaalteenuste osutamine; heakorraga seotud teenuste osutamine; kinnisvaraarendus; tööstuskaupade jaemüük; teede ja tänavate korrashoid; soojusenergia tootmine ja müük; tänavate valgustuse korrashoid; ehitustegevus; sauna teenuste osutamine. (2) Kui seaduse või õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, on osaühingul õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on osaühingu kui äriühingu tavapärase tegutsemise tagamiseks. III OSAKAPITAL, OSA JA OSANIK § 4. Osakapitali suurus (1) Osaühingu osakapitali miinimumsuurus on 3 000 000 krooni. (2) Osaühingu osakapitali maksimumsuurus on 12 000 000 krooni. § 5. Osa (1) Osa nimiväärtus on 100 krooni. (2) Osa iga 10 000 krooni annab osanikule ühe hääle. (3) Osaühingul on õigus lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust. (4) Osa kohta ei anta välja väärtpaberit. § 6. Mitterahaline sissemakse (1) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindab osaühingu juhatus või juhatuse poolt määratud isik, kes omab vastavaid teadmisi ja oskusi. (2) Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, kontrollib sissemakse hindamist audiitor. § 7. Osa eest tasumine (1) Osanik peab tasuma oma osa nimiväärtusele vastava summa osanike koosoleku poolt määratud tahtajaks. (2) Kui osanik ei tasu makseid tähtaegselt, on ta kohustatud maksma viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. § 8. Osaniku õigused Osanikul on õigus: võtta osa osanike koosolekust; valida, olla valitud osaühingu juhatusse; saada osaühingu juhatuselt vajalikku teavet kõigis küsimustes juhul, kui see ei tekita olulist kahju ühingu huvidele; saada oma osaga võrdeline osa puhaskasumi sellest osast, mis osanike koosoleku otsusega kuulub jagamisele osanike vahel; osaleda vara jaotamisel; osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamisele võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei nähta ette teisiti; kasutada teisi põhikirjast ja seadusest tulenevaid õigusi. § 9. Osaniku kohustused (1) Osanikul on kohustus: tasuda sissemakse vastavalt osanike koosoleku otsusele; mitte avaldada osaühingu kommertssaladusi; täita teisi põhikirjast ja seadusest tulenevaid kohustusi. (2) Osanikul ei ole õigust osa pantida või koormata kasutusvaldusega. IV JUHTIMINE § 10. Osanike koosolek (1) Osaühingu kõrgeim juhtimisorgan on osanike koosolek. (2) Korraline koosoleku kutsub kokku juhatud nõukogu poolt määratud ajal. (3) Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt pool osadega esindatud häältest. § 11. Osanike koosoleku pädevus (1) Osanike koosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine; 2) osakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine; 4) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 5) osa jagamine; 6) audiitori valimine; 7) erikontrolli määramine; 8) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine; 9) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 10) muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. (2) Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. § 12. Juhatus (1) Osaühingu juhtimisorganiks on juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut. (2) Juhatusel on üks kuni viis liiget. (3) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. (4) Juhatuse liige valitakse viieks aastaks. § 13. Juhatuse pädevus (1) Osaühingu tegevuse juhtimisel juhatus: 1) teeb nõukogule ettepanekuid otsuste tegemiseks, sh teenuste hindade kehtestamiseks; korraldab osaühingu tegevust ja raamatupidamist; 2) otsustab vastavalt eelarvele osaühingu tegevuseks vajalike kulutuste tegemise; 3) kasutab rahalisi vahendeid vastavalt kinnitatud aastaeelarvele; 4) kinnitab töösisekorraeeskirja ja muud osaühingu tegevuseks vajalikud sisedokumendid; 5) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud osaühingu töötajatega; 6) määrab eelarves selleks ettenähtud kulude piires osaühingu töötajate töötasud; 7) esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate osaühingu tegevuse, eelarve täitmise ja majandusliku olukorra kohta; 8) otsustab muid küsimusi, mis seaduse, põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt kuuluvad juhataja pädevusse; 9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ja nõukogu poolt antud ülesandeid; 10) lahendab kõik muud küsimused, mis ei kuulu nõukogu ja osanike koosolekupädevusse. (2) Üle 200 000 kroonise maksumusega tehingute tegemine on lubatud üksnes nõukoguga kooskõlastatult. § 14. Nõukogu (1) Nõukogu planeerib osaühingu tegevust ja korraldab osaühingu juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. (2) Nõukogu on kolme kuni viie liikmeline. (3) Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. (4) Nõukogu liige valitakse viieks aastaks. § 15. Nõukogu pädevus (1) Osaühingu tegevuse juhtimisel nõukogu: 1) teeb põhikirja kinnitamise ja muutmise ettepaneku; 2) kinnitab osaühingu tegevuse strateegia; 3) kinnitab osaühingu eelarve ja selle muudatused ning üldkulude katteks tehtavate eraldiste suuruse; 4) kinnitab teenuste hinnad või esitab seaduses ettenähtud juhtudel hindade kinnitamise ettepaneku kohalikule omavalitsusele; 5) nimetab ametisse ja kutsub tagasi osaühingu juhatuse liikmed; 6) otsustab juhatuse liikmetega lepingu sõlmimise, muutmise, peatamise ja lõpetamise; 7) kinnitab osaühingu struktuuri ning juhataja ja töötajate tasustamise alused; 8) teostab järelevalvet juhataja tegevuse üle; 9) otsustab osaühingu poolt laenu võtmise ja selle tingimused; 10) otsustab lootusetute nõuete mahakandmise; 11) nimetab osaühingu audiitori ja määrab tema tasustamise korra; 12) otsustab muid küsimusi, mis on antud nõukogu pädevusse seaduse või põhikirjaga või mille otsustamist on taotlenud juhataja; 13) nimetab ja kutsub tagasi prokuristi. (2) Nõukogu nõusolek on vajalik osaühingu nimel tehingute tegemiseks, millega kaasneb: osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes; tütarettevõtja asutamine või lõpetamine; ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine; välisfiliaalide asutamine ja sulgemine; investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa; laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa; laenude andmine ja võlakohustuste tagamine; juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine; muude üle 200 000 kroonise maksumusega tehingute tegemine. V ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVKAPITAL § 16. Majandusaasta Osaühingu majandusaastaks on kalendriaasta. § 17. Aruandlus (1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ning esitab need viivitamatult nõukogule ja audiitorile. (2) Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsuse osanike koosolekule kinnitamiseks. § 18. Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: puhaskasum; eraldised reservkapitali; kasumi kandmine teistesse reservidesse; osanikele väljamakstava kasumiosa suurus; kasumi kasutamine muuks otstarbeks. § 19. Reservkapital (1) Reservkapitali suuruseks on 1/10 osakapitalist. (2) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. (3) Reservkapitali võib osanike otsuse alusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist, samuti osakapitali suurendamiseks. (4) Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. (5) Üle kahe aasta jaotamata kasumit kasutatakse osakapitali suurendamiseks. (6) Erikontrolli määramisel peavad juhatuse liikmed võimaldama erikontrolli läbiviijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. VI LÕPPSÄTTED § 20. Määruse jõustumine Määrus jõustub 28. aprillil 2006. a. Vallavolikogu esimees Kalle TALVISTE

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →