Rõngu Vallavolikogu — Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2007–2009 — KO, 241, 2532

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 alusel. § 1. Kinnitada Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava 2007-2009 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 2006. aasta 5. detsembril. Vallavolikogu aseesimees volikogu esimehe ülesannetes Kalju HERMANN Kinnitatud Rõngu Vallavolikogu 30.11.2006. a määrusega nr 28 VALGUTA LASTEAED –ALGKOOLI ARENGUKAVA 2007 - 2009. A Struktuur I. Sissejuhatus II. Üldandmed ja hetkeseis 2.1. Õppe- ja kasvatustöö 2.2. Pedagoogiline kaader 2.3. Lasteaialapsed ja õpilased 2.4. Õppe- ja kasvukeskkond 2.5. SWOT –analüüs III. Kooli/ lasteaia arenduse põhisuunad, valdkonnad 3.1. Kooli/lasteaia arenduse valdkonnad ja indikaatorid 3.2. Kooli/lasteaia missioon 3.3. Kooli/ lasteaia visioon ja strateegilised eesmärgid IV. Tegevuskava kolmeks aastaks V. Arengukava uuendamise kord I. SISSEJUHATUS Valguta Lasteaed–Algkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooli/lasteaia arendamise põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. Arengukava lähtub kehtivatest riiklikest õigusaktidest, Valguta Lasteaed-Algkooli põhimäärusest (kinnitatud Rõngu Vallavolikogu 19.06.2003. a määrusega nr 25) ja Rõngu valla arengukavast. II. ÜLDANDMED JA HETKESEIS Valguta Lasteaed-Algkool asub Tartumaal Rõngu vallas, Tartust 48 km kaugusel. Lähimad koolid on Rõngu Keskkool (7 km) ja Rannu Keskkool (6 km). Kooli piirkonna moodustavad järgmised külad: Valguta, Lapetukme, Koruste, Piigandi, Teedla, Rannaküla. Õpilasi/lapsi käib ka Tammistest, Rõngust, Lossimäelt ja Tilga külast. Koolimaja asub Valguta pargis. Koolis ja lasteaias on koostatud õpperada looduse ja ajaloolis-kultuuriliste objektidega tutvumiseks. Kool-lasteaed töötab kahekorruselises majas, mille vanem osa on ehitatud 1931. aastal ja uus osa 1989. aastal. 2.1. Õppe- ja kasvatustöö Lasteaed – Algkool taasavati 1989. aastal. Koolil ja lasteaial on oma õppekava, mille põhjal toimub õppe- ja kasvatustöö. Olulisel kohal on õpetamine läbi ümbritseva looduse, tervist edendavad tegevused ning koduvalla tutvustamine. Kool ja lasteaed on tõestanud oma elujõulisust. Meie parimad õpilased esinevad edukalt maakondlikel olümpiaadidel. Koolis toimetatakse oma ajalehte «Meie Juss» juba aastast 1997. Meil on töised sõprussidemed Soome Mustajärve algkooliga, tutvustame vastastikku oma maa loodust, kultuuri, kirjandust, saame metoodilisi kogemusi, on ühine kodulehekülg. Osaleme mitmetes Interneti-põhistes projektides: «Tere, kevad!» , pranglimine, Baltimaade professionaalid. Õpetajad ja õpilased teevad koostööd naaberkoolidega (Rõngu, Rannu, Elva, Palupera) Õpetajad on agarad kirjutama projekte, nii on hangitud lisaraha erinevateks tegemisteks: laste mänguväljaku ehitus (Eesti Olümpiakomitee), koolirahu edendamine (Haridusministeerium), E. Enno päev (Tartumaa Kultuurkapital), terviseprojekt (Tartu Maavalitsus), koolivaheaegade matkad (Kultuuriministeerium) jms. Lasteaia õpetajad on koostanud oma lasteaia töövihiku (Maaelu Edendamise Sihtasutus), mis tutvustab 7 küla asutusi, ettevõtteid ja neis vajaminevaid ameteid-elukutseid. Kool ja lasteaed on lülitunud tervist edendavate õppeasutuste võrgustikku ja tegutseb selle nimel, et lastel ja nende vanematel oleks teadmisi tervise hoidmisest ja arendamisest, suurt tähelepanu pööratakse laste liikumisaktiivsuse tõstmisele. Praegu on käsil pargi täiendamine, et rajada sinna õuesõppeklass ja terviserada. Seitsmeteistkümne aasta jooksul on tekkinud rida traditsioone. Kooli personali eestvedamisel toimuvad memme-taadi pidu, pereüritused, matkad, jüripäeva rahvalikud mängud, kontserdid ja muud ühistegevused mitme põlvkonna ühendamiseks. Kool organiseerib klassivälist tegevust, siin tegutsevad ringid (mudilaskoor, tantsurühm, liikumisrühm, kodundus, sport). 2.2.Pedagoogiline kaader Koolis töötab 7 pedagoogi (7,18 ametikohta), lasteaias 2 pedagoogi (1,5 ametikohta). Õpilaste toetamiseks on majas psühholoog ja logopeed. Pedagoogide vanuseline koosseis: 40 – 49 a - 4 50 – 59 a - 3 üle 60 a - 3 Pedagoogide staaþ: 10 a - 1 11 - 15 a - 1 üle 15 a - 8 Pedagoogide haridustase: pedagoogiline kõrgharidus - 4 õpetajat, kesk-eri pedagoogiline - 3 õpetajat, muu kesk-eriharidus + pedagoogikakursus - 3 õpetajat, keskharidus + lõpujärgus olev pedagoogilise kõrghariduse omandamine -1 õpetaja 2.3. Lasteaialapsed ja kooliõpilased Vastavalt valla registrist saadud andmetele tuleb Valguta lasteaeda 2007. a – 18 last, 2008. a – 14 last, 2009. a – 14 last. Lasteaias käib ka füüsilise puudega laps, see tähendab sobitusrühma loomist, pedagoogide erikoolitust ja tugiisiku töölevõtmist. Prognoositavad õpilaste arvud Õppeaasta 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl Kokku 2006/07 6 8 1 12 7 11 45 2007/08 7 6 8 1 12 7 42 2008/09 8 7 6 8 1 12 42 1009/10 3 8 7 6 8 1 33 2.4. Õppe- ja kasvukeskkond. Koolis ja lasteaias on kujundatud laste õpetamiseks ja arendamiseks soodne keskkond. Ruumid on remonditud, klassides ja lasteaiaruumides on normidele vastav valgustus ja mööbel. Projektidega on taotletud raha saali põranda ja elektripaigaldise väljavahetamiseks (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus). Kogu majal on uued pakettaknad. Probleemiks on ventilatsiooni puudumine. Maja on puhas, hubane ning turvaline (olemas tuletõrje– ja valvesignalisatsioon). Korras on ka kõrvalruumid, kaasajastamist vajavad WC-d ja keldris asuv võimlemisruum. Mullune külm talv näitas, et vana majaosa soojustus ja vooder ei vasta nõuetele, lasteaia tööd ei saanud külma tõttu korraldada oma ruumides. Majas on tervisekaitsenõuetele vastav köögiblokk ja söögisaal. Koolil on piisavalt arvuteid, kuid pooled vajavad väljavahetamist, sest ei saa töötada uuema tarkvaraga. 2.5. SWOT- analüüs Valguta Lasteaed–Algkooli tugevused: - koolis ja lasteaias töötavad kogemustega pedagoogid ja erialaspetsialistid (logopeed, psühholoog), - olulisel kohal on õppekava läbivad teemad: tervis ja keskkonnaharidus, - pedagoogid otsivad ja kasutavad erinevaid võimalusi, projekte laste silmaringi arendamiseks, nende õpetamiseks, - väljakujunenud traditsioonid koostööks naaberkoolide/lasteaiaga, lastevanemate ja üldsusega, - kõigil lastel on võimalus esineda ja näidata oma tantsu-, laulu või näitlemisoskusi, väikeses kollektiivis on rahulik ja sõbralik kasvu- ning õpikeskkond, saab paremini arvestada laste individuaalsusega, - kooli park on väärtustatud kui õppekeskkond, mis sobib erinevateks tegevusteks, - korras õppekeskkond ja koolimaja, - valla positiivne suhtumine kooli ja lasteaia tegevustesse, - lastevanemate rahulolu, - arvutiõppe võimaldamine kõigile lastele. Valguta Lasteaed–Algkooli nõrkused: - erivajadustega lastele õpetamiseks liitrühmas ja liitklassis on vähe võimalusi, - ringides tegutsemise aeg jääb lühikeseks, sest see sõltub busside liikumisest, - mitmetel lasteaialastel jääb õppekava läbimata, sest nad lahkuvad koos õpilastest õdede-vendadega 3 tundi enne lasteaia töö lõppu. Väliskeskkonnast tingitud ohud: - sotsiaalne kihistumine, lastevanematel pole tööd, nad ei oska ega suuda oma laste eest hoolitseda. Kool peab üle võtma sotsiaalasutuse rolli, - vanemad kardavad liitklasside tekkimist või kooli sulgemist III. KOOLI/LASTEAIA ARENDUSE PÜHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Kooli/lasteaia arenduse valdkonnad ja indikaatorid 1) Strateegiline juhtimine - arengukava - üldtööplaan - sisehindamine 2) Personali juhtimine ja koostöö - personali arendus - koostöö 3) õpikeskkonna kujundamine - turvalisus - ruumid ja maa-ala - õpivõimaluste mitmekesistamine 4) õpetamine, kasvatamine, õppimine - kooli ja lasteaia õppekava - õpetajate töökavad - õpetamine, kasvatamine, õppimine 5) õpilaste/laste toetamine - õpilaste/laste hariduslike/arenguliste erivajaduste väljaselgitamine - õpilaste/laste toetamine - koolikohustuse täitmine 6) Haridustulemuse saavutamine - õpijõudlus - sotsialiseerimine 3.2. Kooli/ lasteaia missioon Valguta Lasteaed–Algkooli töötajate missiooniks on aidata kaasa laste isiksuse kujunemisele, anda lastele teadmisi ümbritsevast keskkonnast , säästlikust tarbimisest ning tervise edendamise võimalustest. 3.3.Kooli/ lasteaia visioon ja strateegilised eesmärgid Valguta Lasteaed–Algkooli visioon on kirjeldatud dokumendis «Valguta Lasteaed–Algkooli sisehindamise läbiviimise kord ning kooli/lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid». Strateegilisteks eesmärkideks on arendustegevuse kaudu kujundada kool/lasteaed selliseks, nagu on kirjeldatud eelnimetatud dokumendis. Valguta kooli ja lasteaia visioon annab personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et täita missiooni. Visioon erinevates valdkondades on alljärgnev: Strateegiline juhtimine Kooli/lasteaia arendustegevuse aluseks on arengukava, mis määrab kooli visiooni õpilasest/ lapsest lähtuvalt. Arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eesmärkide saavutamise. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse sisehindamise tulemustest. Üldtööplaanis kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise. Sisehindamise tulemused on aluseks kooli/lasteaia tegevuse parandamisel. Sisekontroll tagab personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Enesehindamisse on kaasatud sidusgrupid. Personali juhtimine ja koostöö Personali täiendkoolituse kavandamine tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest, sisehindamise tulemustest ja hetkeolukorra vajadustest. Pedagoogiline personal, õpilased ja lastevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Pedagoogilisel personalil on valmisolek ja oskused nõustada lapsevanemaid ja organiseerida koostööd teiste lasteasutustega. Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on süsteemne. Õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine Personal koostöös vallavalitsusega on kujundanud koolis/lasteaias vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna. Igal õpilasel/lapsel on töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala on heakorrastatud. Pedagoogidel on võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning nad kasutavad IT-vahendeid tundides. Samuti on õpilaste võimalus kasutada IT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Koolis/ lasteaias on vajalikud õppevahendid. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. Kaasaegselt remonditud raamatukogus on olemas koolitüübile/lasteaiale vastav õppekirjandus ja teatmeteosed. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooli/lasteaia õppekava on koostatud kooli/lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ja kajastab nende eripära. Õppekava arendamisel lähtutakse õppe-ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Töökava koostamisel lähtuvad pedagoogid klassi õpilaste/laste eripärast. Pedagoogid on kutsealaselt pädevad, kujundavad õpilastes/lastes õppimise oskusi, koostööoskusi ja suunavad õpilasi/lapsi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodeid lähtudes õpilaste/laste individuaalsusest. Õpilased on õppetunnis aktiivsed õppijad. Hindamise abil motiveerivad pedagoogid õpilasi sihikindlalt õppima. Õpilaste tasemetööde hinded on vastavuses aastahinnetega. Noorsootöö lähtub kooli eesmärkidest ning on integreeritud õppe- ja kasvatusprotsessi, õpilased osalevad erinevates projektides. Lasteaialapsed õpivad läbi erinevate mängude. Õppekava teljeks on rahvakalender ja looduse õpperada. Pedagoogid realiseerivad oma õppe-ja kasvatustöö eesmärke läbi erinevate projektide. Õpilaste/laste toetamine Koolis ja lasteaias on läbi mõeldud õpilaste/laste erivajaduse väljaselgitamine ja rakendatud tugisüsteemid õpilaste/laste toetamiseks. Nõustamine ja tugisüsteemid tagavad laste toetamise. Koolis peetakse arvestust koolikohustuse täitmise kohta, vajadusel rakendatakse meetmeid koos kohaliku omavalitsuse, alaealiste komisjoni ja noorsoopolitseiga. Lasteaia õpetajad jälgivad ja hindavad laste arengut, koostavad arengumappe ja annavad tagasisidet lapsevanematele. Pedagoogid ja psühholoog nõustavad lapsevanemaid. Haridustulemuse saavutamine Tasemetööde tulemused on vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Õpilased oskavad ja tahavad õppida, omandavad koostööoskused ning käituvad vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Lasteaialaste võimeid on arendatud, nii et nad suudavad koolis õppetööga toime tulla. 3.4. Arengueeldused Kooli/lasteaia arengueeldused on kaardistatud kooli/lasteaia sisehindamise käigus. Õppeaastate prioriteedid on ära toodud tegevuskavas. IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS Prioriteetsed tegevused Tulemus 2007 2008 2009 Rahastaja Vastutaja I. Personali juhtimine ja koostöö Arengukava tegevuskava edasiarendamine 3 aastat ette nägev tegevuskava x x x Juhataja Kooli ja lasteaia õppekava sidumine keskkonnakasvatustööga ja osalemisega kesk-konnaalastes projektides Tegevuskavades olev keskkonna-poliitika x x x Juhataja Kooli ja lasteaia õppekava sidumine tervist edendava tööga Tervist edendava töö planeeritus x x x Juhataja Kooli ainekavade koostamine, korrigeerimine Uued ainekavad vastavalt uuele õppekavale x x x Juhataja Lasteaia ainevaldkondade kavade muutmine Uued ainevaldkondade plaanid x x x Lasteaia õpetajad Sisehindamisjuhendi täiendamine Uus juhend vastavalt seadusele x Juhataja Sisehindamise läbiviimine Sisehindamise akt x x x Juhataja Arenguvestluste süsteemi täiendamine Täiustatud süsteem x Juhataja Üldtööplaani koostamine ja kinnitamine Kinnitatud üldtööplaan x x x Juhataja Kooli lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüs Aasta töö kokkuvõtte aruanne x x x Juhataja Sidusgruppide rahulolu uurimine Uuringute aruanne x Juhataja II. Personali juhtimine ja koostöö Tulemused 2007 2008 2009 Rahastaja Personali koolitus : erivajadustega laste õpetamine, keskkonnaharidus tervisekasvatus; uus õppekava, arvuti kasutamine õppetunnis Kompetentsem ja uutele nõudmistele vastav personal 25000 28000 30000 Riiklik ja KOV Juhataja Pedagoogide terviseuuringud x x KOV Juhataja Sidusgruppidevahelise info liikumise süsteemi korrigeerimine Uus info liikumise süsteem x Juhataja Veebilehe ajakohasuse seire Informatsiooni ajakohasus x x x Arvuti- õpetaja III. Õpikeskkonna kujundamine Tulemus 2007 2008 2009 Rahastaja Tervisekaitsenõuete täitmise kontroll Sisehindamise kontrollaktid x x x KOV Majandus- juhataja Lasteaia mööbli uuendamine Lastele sobiv mööbel 18000 5000 KOV Majandus- juhataja Arvutite uuendamine Uuema tarkvara kasutamine 15000 15000 15000 KOV Majandus- juhataja Pargi kui õpikeskkonna täiendamine: väliõppeklassi loomine, õue mänguvahendite uuendamine(katusega varjualune) Hooldustööd pargis x 10000 x x x x x x x KOV projekt Majandus- juhataja Kooli maa-ala heakord ja esteetilisus, uus piirdeaed ümber tiigi Koolitee ja õueala katte remont x x x X KOV projekt Majandus- juhataja Tervisekaitsenõuete ja päästeameti ettekirjutuste täitmine -turvauksed -lasteaia uus tualettruum -vana majaosa välis-voodri vahetus ja soojustamine - köögiinventari uuendamine Lasteaiaruumid on talvel nõuetekohase soojusega x 3000 x 3000 x 3000 KOV Majandus- juhataja Keldrikorrusel asuva jõusaali remont Korras ja tervislik ruum 30000 KOV Majandus- juhataja WC-de renoveerimine -lasteaia 1 ruum- õpilaste WC-d 20000 x Raamatukogu täiendamine vastavalt uue õppekava ainekavadele Lastele ja pedagoogidele on vajalik kirjandus kättesaadav 4000 4000 4000 KOV Raamatu- kogu juhataja IV. Õpetamine kasvatamine, õppimine Tulemus 2007 2008 2009 Rahastaja Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast Uuendatud töökavad x x x Õpetajad Õpetamisstrateegiate valik lähtuvalt õpilase individuaalsust Individuaalne lähenemine x x x Õpetajad Lasteaia metoodiliste materjalide süstematiseerimine Hõlpsamini kasutatav metoodiline materjal x x x Lasteaia õpetajad Regionaalsete võimaluste kasutamine (Võrtsjärve Sihtasutus, Vapramäe-Vellavere- Vitipalu matkarajad) Iga-aastased matkad, 3000 3000 3500 KOV Projektid Õpetajad Osalemine erinevates projektides: Tere, kevad! Ökoprojekt Sõpruskool Tervist edendav kool/lasteaed Pargiprojekt Keskkonna-alased projektid Mitmekesine arendav tegevus 4000 15000 5000 x x 10000 5000 x x 15000 5000 x KOV Projektid Juhataja Kodukoha ja selle looduse väärtustamine Õppekäigud Rõngu vallas 1000 1000 1000 KOV Õpetajad Kooli õpperaja materjalide uuendamine, süstematiseerimine Täienenud mapid x x x Õpetajad Säästliku tarbimise hoiaku kujundamine x x x Õpetajad V. Õpilaste/laste toetamine Tulemus 2007 2008 2009 Rahastaja Hariduslike ja arenguliste erivajaduste väljaselgitamise süsteem Valminud dokument x x Juhataja Õpimotivatsiooni parandamine Lahenduste, tegevuste kava x x x Juhataja, õpetajad Õpilaste õpioskuste arendamine Tegevuskava x x x Õpetajad Arenguvestluste korra täiendamine Iga-aastased arenguvestlused laste ja vanematega x x x Juhataja Tugisüsteemide analüüs ja korrigeerimine Tugiisik lasteaeda Õiendid Tööle võetud tugiisik x 41600 x x x x KOV Juhataja Abivahendite ostmine või rent liikumis-puudega lapsele Lapse abistamine liikumisel x x x KOV Juhataja VI. Haridustulemus Tulemus 2007 2008 2009 Rahastaja Riiklikud tasemetööd Protokoll ja analüüs x x x Juhataja Maakondlikel olümpiaadidel esinemine, Transport Protokollid 5000 6000 7000 KOV Õpetajad Juhataja Koolisisesed kontrolltööd Protokollid ja analüüsid x x x Juhataja Parimate õpilaste tunnustamine Raamatute kinkimine 2000 2000 2000 KOV Juhataja Lasteaialapsed on koolitööks ette valmistatud Kooliküpsuse test x x x Juhataja Sotsiaalsete suhtlemisoskuste õpetamine Parema suhtlemisoskusega lapsed x x x Õpetajad Sõpruskohtumised erinevatel ainepäevadel, spordis Võrdlemisvõimalus x x x Õpetajad V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava elluviimist analüüsitakse ja tegevuskava täiendatakse igal aastal mai-juunikuus. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool sisehindamistulemustest. Ettepanekute tegemiseks arengukava muutmisel on õigus kooli juhatajal, töötajatel, hoolekogu, vallavalitsuse ja volikogu liikmetel ning lastevanematel. Arengukava kinnitab Rõngu Vallavolikogu.