Koeru Vallavolikogu — Koeru valla põhimääruse kinnitamine — KO, 230, 2419

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg 1 ja 2 ning § 22 lg 1 p 9 alusel. KOERU VALLA PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Koeru valla põhimäärus (1) Koeru valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus ) sätestatakse: 1) Koeru valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) Koeru valla autasud; 3) Koeru Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu ) esimehe ja aseesimehe valimise kord; 4) Vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused, vallavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 5) Koeru vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, Koeru Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord ja pädevus; 6) Koeru valla ametiasutuste moodustamise kord; 7) Koeru valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 8) Koeru valla õigusaktid, nende vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 9) Koeru valla esindamise kord; 10) Koeru valla välissuhted. § 2. Koeru vald kui kohalik omavalitsus (1) Koeru valla omavalitsus on tema demokraatlikult valitud ja moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Koeru valla arengu iseärasusi. (2) Koeru vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Koeru valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. § 3. Omavalitsusorganid (1) Koeru valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – Koeru valla kui omavalitsusüksuse täitevorgan. (2) Koeru valla omavalitsusorganeid teenindab ja avalikku võimu vallas teostab valla ametiasutus. Ametiasutuse asukoht on Paide tee 5, Koeru alevik, Koeru vald. § 4. Koeru valla territoorium (1) Koeru valla territoorium on määratud kehtiva valla piiriga, mis tähistatakse valda suubuvatel teedel. (2) Koeru valla piiride muutmine saab toimuda vaid peale elanike arvamuse väljaselgitamist küsitluse teel vastavalt kehtivale seadusandlusele. § 5. Vallaelanik (1) Koeru vallaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Koeru vallas. (2) Koeru valla elanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (3) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimuses algatusi vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt 3 kuu jooksul algatuse esitamise päevast. 2. peatükk KOERU VALLA SÜMBOLID JA AUTASUD 1. jagu Koeru valla sümbolid § 6. Koeru valla lipp (1) Koeru valla lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Ristkülikukujulisel rohelisel lipul on kolm valget lainelist horisontaallaidu, mis on omavahel eraldatud siniste laidudega. Iga värvilaid moodustab 1/7 lipu laiusest. (2) Koeru valla lipp heisatakse või pannakse välja alaliselt Koeru valla ametiasutuste hoonetel või ruumides. (3) Koeru valla lipu võib heisata ka: 1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 2) Koeru valla avalikel üritustel; 3) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 4) teistel juhtudel vallavalitsuse loal. (4) Nii värvilist kui mustvalget valla lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt. trükistel ja suveniiridel kujutuselemendina. (5) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt. toodetel võib Koeru valla lipu kujutist kasutada ainult vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Koeru valla ametlikud delegatsioonid või Koeru valda esindavad kollektiivid või üksikisikud kooskõlastatult vallavalitsusega. § 7. Koeru valla vapp (1) Koeru valla vapi hõbedasel kilbil on roheliselt, alt lainelõikeliselt vardalt lähtuv kuusk, mille saatena kaks seljaga kuuse poole pöördunud, istuvat, otsevaatavat koera 1+1 – kõik rohelised. Sinisel vapitüvel on kolm hõbedast lainelõikelist varrast. (2) Nii värvilist kui mustvalget valla vapi kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt. trükistel ja suveniiridel kujutuselemendina. (3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt. toodetel võib Koeru valla vapi kujutist kasutada ainult vallavalitsuse korralduse alusel. § 8. Vallavanema ametiraha (1) Vallavanema ametitunnuseks on ametiraha. (2) Ametiraha koosneb hõbedast valmistatud ketist ja ametirahast, millel on Koeru valla vapp. (3) Ametiraha antakse vallavanemale üle vallavolikogu istungil koheselt peale ametisse valimist. (4) Ametiraha on kuni uue vallavanema valimiseni vallavanema vastutaval hoiul. (5) Vallavanem kannab ametiraha alljärgnevatel juhtudel : 1) vallavolikogu pidulikul istungil; 2) vallavanema ametlikel pidulikel vastuvõttudel; 3) üleriikliku tähtsusega ürituste avamisel; 4) Vabariigi Presidendi võõrustamisel. (6) Vallavanema ametiraha tohib kanda vaid piduliku esindusriietuse puhul ja protokolli- ja etiketikohase aja kestel. 2. jagu Koeru valla autasud § 9. Koeru valla Aukodanik (1) Koeru valla kõrgeim autasu on Koeru valla Aukodaniku nimetus. (2) Koeru valla Aukodaniku nimetus omistatakse füüsilisele isikule vallapoolse austusavaldusena Koeru vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetust ei omistata postuumselt. (3) Ettepanekuid aukodaniku kandidaatide kohta võivad teha füüsilised isikud, asutused, ettevõtted ja mittetulundusühingud. (4) Põhjendatud ettepanekud aukodaniku kandidaatide kohta esitatakse kirjalikult vallavolikogule. Esitatud kandidatuurid arutab läbi ja teeb ettepaneku vallavolikogule aukodaniku nimetuse omistamiseks vallavolikogu poolt moodustatud komisjon. (5) Otsuse aukodaniku nimetuse omistamise kohta teeb vallavolikogu. (6) Aukodaniku nimetuse andmist tõendab vastav tunnistus, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. (7) Aukodaniku nimi ja foto kantakse Koeru valla Auraamatusse. § 10. Koeru valla Auraamatusse kandmine (1) Koeru valla Auraamatut (edaspidi auraamat) peetakse Koeru vallamajas. (2) Auraamat on nahkköites valgete lehtedega album (raamat). (3) Auraamatusse kantakse: 1) Koeru valla Aukodaniku nimi ja värviline foto; 2) Koeru valla Vapimärgiga autasustatu nimi; (4) Auraamatut hoitakse vallavalitsuse kantseleis. Auraamatu hoidja ja sissekannete korraldaja on vallasekretär. (5) Sissekanded auraamatusse tehakse musta tindiga kalligraafilises käekirjas. Auraamat pannakse välja vallavanema vastuvõttudel, valla sünnipäeva tähistamisel ja teistel pidulikel juhtudel. § 11. Koeru valla Vapimärk (1) Koeru valla Vapimärk on valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Koeru vallale osutatud teenete eest. (2) Vapimärgil on kujutatud valla vapp, mis on ääristatud kahelt poolt tammepärgadega. § 12. Vapimärgi taotlemine ja andmise otsustamine (1) Vapimärgi andmise kirjalikud taotlused esitatakse vallavalitsusele. Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada füüsilistel isikutel, asutustel, ettevõtetel ja mittetulundusühingutel. (2) Vallavalitsus vaatab läbi esitatud taotlused ja teeb vallavolikogule ettepaneku vapimärgi väljaandmiseks. Vapimärgi andmise füüsilistele isikutele Koeru vallale osutatud teenete eest otsustab vallavolikogu. (3) Ühele isikule antakse vapimärk ainult üks kord. Vapimärki ei anta postuumselt. (4) Vapimärgi kavaleri nimi kantakse Koeru valla Auraamatusse. (5) Vapimärgi juurde kuulub tunnistus, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Tunnistus kinnitatakse Koeru vallavalitsuse pitsatiga ja antakse üle koos vapimärgiga. (6) Vapimärk ei kuulu asendamisele. § 13. Vapimärgi kätteandmine (1) Vapimärgi koos tunnistusega annavad valla aastapäeval üle vallavolikogu esimees ja vallavanem. (2) Vapimärgiga autasustatute nimekirja pidamist, vapimärkide ja nende juurde kuuluvate tunnistuste valmistamist ning vapimärkide arvestust ja hoidmist korraldab vallasekretär. § 14. Vapimärgi kandmine (1) Vapimärki võib kanda isik, kellele vapimärk on antud ja kellelt ei ole vapimärki või selle kandmise õigust ära võetud. (2) Vapimärki kantakse üldjuhul pidulikel üritustel ja vastuvõttudel. (3) Vapimärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud “Au- ja teenetemärkide kandmise korrast” ja muudest riigi õigusaktidest. § 15. Vapimärgi äravõtmine ja tagastamine (1) Vallavolikogu tühistab vapimärgi andmise otsuse ja teeb otsuse isikult vapimärgi äravõtmiseks, kui ilmneb, et vapimärgi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning seetõttu on vapimärgi saanud isik, kellel neid teeneid ei ole. (2) Vapimärgiga autasustatud isiku surma korral jääb vapimärk tema perekonnale või teistele lähedastele mälestuseks. (3) Vapimärk, mis on isikult käesoleva paragrahvi lg-s 1 ettenähtud korras ära võetud, tuleb tagastada. (4) Tagastatud vapimärkide arvestust ja hoidmist korraldab vallasekretär. 3. peatükk VALLAVOLIKOGU, VALLAVOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE KORD § 16. Vallavolikogu valimine (1) Vallavolikogu valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (3) Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. § 17. Vallavolikogu tegutsemine (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvaküsitlusi. (4) Vallavolikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-i 52 lõikele 1. (5) Vallavolikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 52 lõigetes 2 ja 3. (6) Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallavolikogu otsusega vastavalt vajadusele. (7) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse vallavolikogule. (8) Vallavolikogu moodustab vastavalt vajadusele ajutisi komisjone ja töögruppe. (9) Vallavolikogu tehnilise teenindamise korraldab vallavolikogu sekretär. § 18. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste otsustamine. (2) Seadustega kohaliku omavalistuse kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu või delegeerib nende lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 19. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige on sõltumatu, juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik, ta annab kodanikele teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna. (4) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (6) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt tulenevalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikest 1. Sellisel juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle liikme võrra väiksem. (7) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet; 2) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; (8) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-is 18 sätestatud juhtudel ja korras. (9) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 19 sätestatud juhtudel ja korras. Vallavolikogu liige on kohustatud koheselt teatama vallasekretärile asjaoludest, mis toovad kaasa tema volituste lõppemise või peatumise. (10) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 20 ettenähtud korras. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (11) Vallavolikogu liikme volituste taastumine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 20¹ ettenähtud korras. § 20. Vallavolikogu esimees ja vallavolikogu aseesimees või aseesimehed (1) Vallavolikogu esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib vallavolikogu otsuste täitmist; 5) annab välja käskkirju vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 6) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees. § 21. Vallavolikogu esimehe valimine (1) Vallavolikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Vallavolikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu istungi ajal. (4) Kandidaadid peavad andma suulise nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võib kandidaat taandada kuni nõusoleku andmiseni. (5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusolekuoleku kandideerida. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni 5 minutilist sõnavõttu oma seisukohtade tutvustamiseks. Vallavolikogu esimehe kandidaadile võib iga vallavolikogu liige esitada kuni kolm küsimust. (7) Pärast kandidaatide sõnavõtte kannab valimiskomisjon kandidaatide nimed hääletussedelitele, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (8) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (9) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid vallavolikogu liikmetele volikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel. (10) Igal vallavolikogu liikmel on üks hääl. (11) Vallavolikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri “Poolt” ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb sedeli valimiskasti. (12) Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab vallavolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri “Poolt” või “Vastu” kandidaadi nime juures. (13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (14) Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (15) Hääletamine lõpeb kui valimiskomisjoni esimees (aseesimees) on selle lõppenuks kuulutanud. (16) Hääled loetakse kohe pärast hääletamise lõppemist ning valimistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees (aseesimees). (17) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. (18) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste kohta otsuse vastuvõtmist. (19) Kui ükski kandidaat ei saa vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste teine hääletusvoor. Kui teises hääletamisvoorus ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, esitatakse järgmisel vallavolikogu istungil uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusena. § 22. Vallavolikogu aseesimehe valimine või aseesimeeste valimine (1) Vallavolikogu aseesimees või aseesimehed valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu vallavolikogu esimees. (2) Vallavolikogu aseesimehe valimisel juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu esimees. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlaks tegemiseks moodustab vallavolikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Valimistulemused tehakse kindlaks vallavolikogu otsusega. § 23. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe hüvitused ja toetused vabastamise korral (1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele või aseesimeestele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu esimees või aseesimees või aseesimehed vabastatakse ametist tema enda algatusel v. a. käesoleva paragrahvis lg 1 p 2 toodud juhul või ta valitakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks 4. peatükk VALLAVOLIKOGU KOMISJONID, NENDE MOODUSTAMINE, TÖÖKORD, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING VALLAVOLIKOGU KOMISJONIDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE VALIMISE KORD § 24. Vallavolikogu komisjonid (1) Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. (2) Komisjon on vallavolikogu tööorgan. (3) Komisjonidele suunab otsustuste eelnõusid ja muid dokumente läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek, mida juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. Komisjoni koosolekud on üldjuhul kinnised, kuhu kutsutakse vajadusel vallavalitsuse liige või vastavat valdkonda esindav ametnik. (5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte-enamusega. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis. (6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. § 25. Vallavolikogu komisjonide moodustamine (1) Vallavolikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui kolm liiget ja mitte suurem kui kümme liiget. Komisjoni täpse suuruse ja koosseisu esitab vallavolikogule kinnitamiseks vastava komisjoni esimees. (2) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkel. § 26. Vallavolikogu komisjoni õigused ja kohustused (1) Vallavolikogu komisjonide töö põhiülesanneteks on: 1) erinevate eluvaldkondade probleemide tõstatamine, arutamine ja otsustuste eelnõude ettevalmistamine vallavolikogule; 2) arvamuste andmine vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta; 3) vallavolikogu õigusaktide täitmise kontroll; 4) ettepanekute tegemine vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse; 6) muude temale vallavolikogu ja/või vallavolikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesannete lahendamine. (2) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (3) Alatiste komisjoni esimehed on kohustatud vähemalt üks kord aastas andma vallavolikogu ees aru tehtud tööst. (4) Komisjoni otsused teeb vallavolikogule teatavaks komisjoni esimees või komisjoni poolt määratud isik. (5) Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavolikogu. § 27. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48. § 28. Komisjonide esimeeste, aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete valimise kord (1) Vallavolikogu valib salajasel hääletamisel oma liikmete hulgast alatiste komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning revisjonikomisjoni liikmete kandidaadid võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu istungi ajal. (3) Istungi juhataja küsib komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaatidelt kas nad on nõus kandideerima. Kandidaadid annavad suuliselt nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni nõusoleku andmiseni. (4) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. (5) Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. (6) Pärast kanditaatide esitamist valitakse protseduuride ja isikuvalimiste läbiviimiseks avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja koostab valimise kohta komisjoni protokolli. (7) Kandidaatidel on võimalus sõna võtta oma seisukohtade tutvustamiseks kuni 1 minut. (8) Pärast sõnavõtte kuulutab istungi juhataja välja vaheaja komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelitele. (9) Hääletamissedelitele kantakse komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaadid vastavalt kandidaatide nimekirjale, mis on koostatud ülesseadmise järjekorras. (10) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (11) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid vallavolikogu liikmetele vallavolikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel. (12) Vallavolikogu liikmel on üks hääl. (13) Vallavolikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri “Poolt” ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb sedeli valimiskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab vallavolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri “Poolt” või “Vastu” kandidaadi nime juures. (14) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. (15) Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Hääletamine lõpeb kui häältelugemiskomisjoni esimees on selle lõppenuks kuulutanud. (16) Hääled loetakse kohe pärast hääletamise lõppemist ning hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. (17) Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (18) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse vallavolikogu esimehele kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Vallavolikogu esimees vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste vormistamist. (19) Komisjoni esimeheks või aseesimeheks või revisjonikomisjoni liikmeks valituks osutub kandidaat, kes saab poolthäälteenamuse. § 29. Vallavolikogu fraktsioon (1) Vallavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest vallavolikogu liikmest. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise kohta esitatakse kirjalik avaldus vallavolikogule ja see peab olema allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning selles peab olema ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult vallavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel vallavolikogu istungil. (4) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. (5) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise korraldab vallavolikogu sekretär. 5. peatükk VALLAVOLIKOGU ÕIGUSAKTID, NENDE VÄLJAANDMINE, VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE, JÕUSTUMINE JA TÄITMISE KONTROLL § 30. Vallavolikogu õigusaktid (1) Vallavolikogul on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena otsuseid. (2) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või teda vallavolikogu istungil asendanud aseesimees. (3) Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallavalitsuse kantseleis (Paide tee 5, Koeru). (4) Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. § 31. Vallavolikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis ja vallamaja infostendil hiljemalt seitsmendal päeval pärast vastuvõtmist vallavolikogu poolt. (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (4) Üldist tähtsust omavad määruste eelnõud avalikustatakse pärast esimest lugemist kui vallavolikogu nii otsustab. (5) Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused avaldatakse Koeru valla ajalehes ja veebilehel. (6) Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul peale pärast aktile allakirjastamist. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (8) Vallavolikogu õigusaktide avalikustamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. § 32. Vallavolikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavolikogu määruste ning otsuste täitmise kontrolli teostab vallavolikogu revisjonikomisjon. (2) Vallavolikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu õigusaktide osas vallavolikogu sekretär. (3) Vallavolikogu istungitel kuulatakse vajadusel informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. (4) Vallavolikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vallavolikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele. 6. peatükk VALLAVALITSUSE MOODUSTAMISE KORD, PÄDEVUS JA TÖÖKORD, VALLAVANEMA VALIMISE KORD § 33. Vallavalitsuse moodustamise kord (1) Vallavalitsus on Koeru valla täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu Koeru vallale kui omavalitsusüksusele õigusaktidega pandud, käesolevas põhimääruses nimetatud ning vallavolikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valitsemist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (3) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (4) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (5) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (6) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (7) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu ja struktuuri kohta. Kui vallavanem on esitanud samale vallavolikogu istungile kinnitamiseks ka vallavalitsuse isikulise koosseisu, siis saab see ettepanek arutusele tulla alles peale arvulise koosseisu ja struktuuri kinnitamist. (8) Kui vallavalitsuse isikulist koosseisu ei kinnitata samal vallavolikogu istungil kui kinnitati arvuline koosseis ja struktuur, siis on vallavanemal kahe nädala jooksul kohustus esitada vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse isikuline koosseis. (9) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälte-enamusega vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (10) Kui vallavanema esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu. (11) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuses teenistuses oleku ajaks. (12) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, vallavalitsuse tagasiastumisel ja vallavanema ükskõik mis põhjusel lahkumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (13) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) kohtuotsusega mille alusel talle on määratud eestkostja tulenevalt vaimuhaigusest, nõrgamõistuslikkusest või muust psüühikahäiretest; 7) tema surma korral. (14) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. (15) Vallavanemal on ühe kuu jooksul kohustus esitada vallavolikogule vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale kinnitamiseks uus isik. (16) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (17) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (18) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kestavad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. § 34. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 30 lg 1 sätestatud küsimuste lahendamine ja §-s 30 lg 2, 3 ja 4 sätestatud õiguste realiseerimine. § 35. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. (2) Küsimusi istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada vallavalitsuse liikmed ja vallavalitsuse komisjonid, kes vastavalt valmistavad ette ka vallavalitsuse õigusaktide eelnõud. (3) Vallavalitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt 4 päeva enne istungi toimumist valla- sekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (4) Vallasekretär koostab istungi päevakorraprojekti ja saadab selle hiljemalt 2 päeva enne istungi toimumist vallavalitsuse liikmetele. (5) Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. (6) Vallavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Vallavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat või vallasekretäri. (7) Vallavalitsus on otsustusvõimeline kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (8) Vallavalitsuse istungid on kinnised kui valitsus ei otsusta teisiti. (9) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (10) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord. (11) Istungil kuulatakse ära eelnõu ettevalmistaja ettekanne, istungile kutsutute informatsioonid ja vallavalitsuse liikmete seisukohad. (12) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu kohalolijate poolthäälte-enamusega. (13) Vallavalitsuse istungid protokollitakse vallasekretäri poolt. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavuses haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (14) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. § 36. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Koeru valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse, kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 10) esindab Koeru valda avalik-õiguslikes ja/või tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid. (2) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. (3) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige. (4) Kui isik, kes on määratud vallavanema asendajaks käskkirja alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne.), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (5) Vallavanema umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. § 37. Vallavanema hüvitused ja toetused vabastamise korral (1) Vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitust ei pea maksma, kui vallavanem või vallavalitsuse liige vabastatakse ametist tema enda algatusel v.a. käesoleva paragrahvis lg 1 p 2 toodud juhul või ta valitakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 38. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib kandideerida teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele vallavolikogu istungi ajal. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast kandidaatide esitamist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist on kandidaadil võimalus kuni 5 minutiliseks sõnavõtuks oma seisukohtade tutvustamiseks. Vallavanema kandidaadile võib iga vallavolikogu liige esitada kuni kolm küsimust. (7) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. (9) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 39. Vallavalitsuse õigusaktid (1) Vallavalitsusel on õigus oma pädevuse piires välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi. (2) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse hiljemalt kolmandal päeval peale määruse vastuvõtmist väljapaneku teel vallavalitsuse kantseleis ja vallamaja infostendil. Üldist tähtsust omav määrus avalikustatakse ka elektroonilises Riigi Teatajas. Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatav üldist tähtsust omav vallavalitsuse määrus saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektrooniliselt Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. (4) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (5) Vallavalitsuse korraldus saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaomastele isikutele ja korraldus jõustub teatavakstegemisest. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (8) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist, nende saatmist täitjatele ja asjaomastele isikutele, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab vallavalitsuse kantselei. 7. peatükk VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 40. Koeru valla asutused (1) Koeru kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Koeru valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (3) Koeru valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu. § 41. Koeru valla ametiasutus (1) Koeru valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on valla asutus, mida finantseeritakse Koeru valla eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Koeru valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja vallavolikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu. (3) Koeru valla ametiasutuse moodustamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Koeru valla ametiasutuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. § 42. Koeru valla ametiasutuse hallatavad asutused (1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus, mis on asutatud vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri-, või muus vallas ja millega ei teostata avalikku võimu. (2) Hallatavate asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 43. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistuja on ametiasutuses palgalist tööd tegev isik, keda tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel ja kelle teenistussuhet reguleerib avaliku teenistuse seadus. (2) Ametiasutuse teenistujate struktuuri, palgamäärad ja tasustamise alused kinnitab vallavolikogu. (3) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. (4) Abipersonali töötamine valla asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega. 8. peatükk KOERU VALLA EELARVE, EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE, JA SELLE TÄITMISE ARUANDE LÄBIVAATAMISE JA KINNITAMISE NING AVALIKUSTAMISE KORD § 44. Eelarve eesmärk ja sisu (1) Koeru valla eelarve (edaspidi eelarve) projekti koostamisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla- ja linnaeelarve seadusest ning teistest eelarvet reguleerivatest vabariigi, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest, arvestades Koeru valla arengukava. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine. (4) Eelarve koosneb eelarveaasta tasakaalustatud tuludest, kuludest ja nende vahe katmiseks ette nähtud finantseerimistehingutest, mille liigendus koostatakse lähtudes rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorist. (5) Hallatava asutuse omatulu on eelarve tulu. Asutuse omatulu käesoleva korra tähenduses on tema tegevusest laekuv tulu. § 45. Eelarve reservfondi käsutamine (1) Eelarve reservfondi käsutab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras ettenägemata kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida. (2) Raha eraldamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. § 46. Eelarve kassatagavara (1) Kassatagavara suuruse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul eelarve vastuvõtmisel. Kassatagavara suurust võib eelarveaasta kestel muuta eelarve muutmise või lisaeelarve vastuvõtmise teel. (2) Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada vallavolikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Vallavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. § 47. Eelarve projekti koostamine (1) Eelarve projekti koostab vallavalitsus lähtudes arengukavast ja eelarvepoliitilistest eesmärkidest ning esitab selle koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadega valla-volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja kohustuste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta lõikes; 3) andmed võetud laenudest, emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes. (3) Vallavalitsuse struktuuriüksused ja hallatavad asutused esitavad eelarve projekti koos seletuskirjaga vallavalitsusele vallavalitsuse poolt määratud jooksva aasta kuupäevaks, mis on aluseks vallaeelarve koostamisel. Nõuetekohase eelarve projekti esitamise eest vastutab hallatava asutuse juht ja struktuuriüksuse juht. (4) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarvete projektide lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda. (5) Koeru valla alaeelarvete käsutajad lisavad eelarve projektile investeeringute kava prioriteetide järjekorras, lähtudes hallatava asutuse arengukavast ja valla arengukavast. (6) Esitatud alaeelarvete projektide põhjal korraldab abivallavanem valla eelarve projekti koostamise ning esitab selle koos tulude prognoosiga vallavalitsusele seisukoha võtmiseks hiljemalt 1. novembriks. § 48. Eelarve menetlemine ja vastuvõtmine (1) Eelarve eelnõu muudatusettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (2) Muudatusettepanekuid on õigus teha: 1) vallavolikogu komisjonidel; 2) vallavolikogu liikmetel; 3) vallavolikogu fraktsioonidel; 4) vallavalitsusel. (3) Vallavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga valmistab ette eelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni. (4) Vallavolikogu kinnitab eelarveaasta tulud klassifikaatori tululiikide ja kulud tegevusalade lõikes, tuues eraldi välja investeeringud. (5) Vallavolikogu võtab eelarve vastu määrusena. Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (6) Vallavolikogu võtab eelarve vastu poolthäälte enamusega. Juhul, kui koos eelarve vastuvõtmisega otsustatakse laenu võtmine, on eelarve vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. § 49. Eelarve täitmine (1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (2) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (3) Hallatava asutuse kokkuhoiu ja ülelaekumiste arvelt tekkiv aastalõpujääk kantakse üle hallatava asutuse juhi põhjendatud taotluse alusel järgmise aasta eelarveprojekti. (4) Kui vallavalitsuse hallatava asutuse eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on ilmnenud kulude mahu ületamist, on vallavalitsusel õigus vähendada finantseerimist informeerides sellest vallavolikogu. Ülekulu eest vastutab vastava asutuse juht. (5) Vallavalitsus annab vallavolikogule informatsiooni eelarve täitmisest vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas augustikuu istungil. § 50. Eelarve avalikustamine (1) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused, lisaeelarved ja eelarve täitmise aruanded ning majandusaasta aruanne avalikustatakse Koeru vallavalitsuse kantseleis ja avaldatakse Koeru valla lehes ja veebilehel. 9. peatükk KOERU VALLA MAJANDUSTEGEVUS JA VALLAVARA § 51. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine krediidiasutustesse intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Koeru valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem, tema äraolekul vallavanema poolt selleks volitatud isik. § 52. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Koeru vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab vallavolikogu. 10. peatükk KOERU VALLA ARENGUKAVAD § 53. Arengukavade liigid (1) Koeru vallas kehtivad arengukavad on: 1) valla arengukava; 2) hallatava asutuste arengukavad. § 54. Valla arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis sätestab Koeru valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Koeru valla arengukava koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §is 37 sätestatud korras. (3) Vallavolikogu teeb arengukava projekti ja arengukava muudatuste projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele vallavalitsuse kantseleis ja Koeru valla veebilehel ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist määratud ajaks. § 55. Hallatavate asutuste arengukavad (1) Hallatava asutuse arengukava kajastab asutuse arengu põhisuundi, asutuse eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks. § 56. Arengukavade omavaheline seos (1) Hallatavate asutuste arengukavad ei või olla vastuolus üksteisega ega valla arengukava ja üldplaneeringuga. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse valla arengukavast ning üldplaneeringust. 11. peatükk KOERU VALLA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMINE § 57. Valla esindamise mõisted ja alused (1) Koeru valla esindamise all mõistetakse Koeru valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Koeru valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad. § 58. Valla esindamine avalikus halduses (1) Vallavolikogu esindab Koeru valda: 1) seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega; 4) suhetes poliitiliste parteidega, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega. (2) Vallavolikogu esimees esindab Koeru valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 5) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (3) Vallavolikogu esimehe äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse § 20 lg 3. (4) Vallavalitsus esindab Koeru valda: 1) seadustega ning vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega talle vallavolikogu antud volituste piires; 3) suhetes riigiasutustega; 4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (5) Vallavanem esindab Koeru valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle vallavolikogu antud volituste piires; 2) suhetes Järva Maavanema ja teiste riigiasutustega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) teistel vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (6) Vallavanema äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse § 36 lg 3. (7) Avalikel üritustel esindavad Koeru valda vallavolikogu esimees ja/või vallavanem. § 59. Valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes (1) Tsiviilõiguslikes suhetes kutseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega ja äriühingutega esindab valda kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Valla asutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana. § 60. Valla esindamine kohtus (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse vandeadvokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel. § 61. Koeru valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus Koeru valla esindamisel (1) Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametijuhendis toodud ülesannetele ja tööjaotusele ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras. 12. peatükk VÄLISSUHTED § 62. Koeru valla välissuhete korraldamise alused (1) Koeru valla välissuhtlemine toimub vastavalt vallavolikogu poolt heakskiidetud välissuhtluse mahule, lähtudes igaks eelarveaastaks valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest. (2) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja ametiasutusel on õigus: 1) teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid; 2) astuda iseseisvalt kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõpruslinnade ja/või valdadega ning sõlmida nendega lepinguid. (3) Koeru valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. (4) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. § 63. Esindajate määramine välissuhetes (1) Välissuhtlemisel esindab valda vallavolikogu esimees ja/või vallavanem. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu või vallavolikogu poolt määratud esindaja. (3) Valla esindamiseks võib moodustada vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni, mis kinnitatakse vallavolikogu poolt, arvestades vastaspoole esindatust. (4) Vallavanem võib lähetada välisriiki vallavalitsuse liikmeid ja vallavalitsuse struktuurüksuste töötajaid vastavalt vajadusele, nõudes igakordselt ka kirjalikku aruannet välislähetuse kohta. 13. peatükk LÕPPSÄTTED § 64. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Koeru valla põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. (3) Seoses määruse kinnitamisega tunnistatakse kehtetuks Koeru Vallavolikogu 10.veebruari 2000.a. määrus nr 1 “Koeru valla põhimääruse kinnitamine” ja 25.septembri 2003.a. määrus nr 14 “Koeru valla põhimääruse muutmine”. (4) Käesolev põhimäärus avalikustatakse valla kantseleis, valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teatajas. § 65. Põhimääruse jõustumine (1) Käesolev põhimäärus jõustub 5. juunil 2006. aastal. Vallavolikogu esimees Jaanus MURAKAS