Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava — KO, 233, 2456

Määrus kehtestatakse Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 alusel. § 1. Kinnitada Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (ENTEC AS töö nr 715/06 lisatud). § 2. Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavolikogu 27. detsembri 2001. a määrus nr 34/76-m Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine. Volikogu esimees Jelena KORŠUNOVA Lisa Vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu 14. novembri 2006. a määrusega nr 43 SILLAMÄE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA SISSEJUHATUS Käesolev töö on Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava, mis on koostatud Sillamäe Linnavalitsuse tellimusel. Töö on koostatud 2006. aasta esimesel poolel. Sillamäe linnal on olemasolev ÜVK arengukava /1/, mis koostati aastal 2000. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse ÜVK arengukava koostama 12 aastaks ning seda uuendama iga nelja aasta tagant. Käesolev töö kujutab endas sisuliselt olemasoleva ÜVK arengukava uuendamist, kuid sellises mahus ja detailsuses, mida näeb ette uuenenud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus. Seaduses toodud põhipunktid on järgmised: 1. ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaardid; 2. dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi, mis sisaldab: a. veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; b. tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; c. kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. 3. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. ÜVK arengukava koostamise aluseks peaks olema eelkõige kehtiv valla üldplaneering. Sillamäe linna üldplaneering /2/ on kehtestatud 26.09.2002, mistõttu tegemist on samuti uuendamist vajava dokumendiga. Samuti peab ÜVK arengukava olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga (Virumaa veemajanduskava), mida aga ei ole veel koostama hakatud. ÜVK arengukava koostamise aluseks on järgmised peamised dokumendid: olemasolev ÜVK arengukava (2000); Sillamäe linna ja Vaivara valla viie küla veevarustus-, kanalisatsiooni- ja sadeveesüsteemide rekonstrueerimise teostatavusuuring (2004); /3/ olemasolev linna üldplaneering ning seda muutvad algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud. Teostatavusuuringus on väga põhjalikult käsitletud olemasolevaid ÜVK rajatisi ning on koostatud nii lühi- kui pikaajalised investeeringu programmid. Kuna ÜVK on praktiliselt kogu linnale rajatud, siis investeeringud on ette nähtud peamiselt olemasolevate rajatiste (torustikud, pumplad, reoveepuhasti) renoveerimisele. Täiendavalt tuleb rajada veetöötlusseadmed, et viia veekvaliteet vastavusse joogiveekvaliteedi nõuetele. Teostatavusuuringus on reoveepuhasti osas koostatud kaks varianti: reovee suunamine Narva reoveepuhastisse; Sillamäe reoveepuhasti rekonstrueerimine. Narva puhasti variant on vahepealsel perioodil kõrvale jäetud kui mitte tasuv. Antud arengukavas on esitatud kokkuvõtvalt tasuvusuuringus toodud vajalike investeeringute summaarsed mahud ja maksumused vastavalt variandile, kus reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida. ÜLDIST Piirkonna asukoht, topograafia, geoloogia Sillamäe linn asub Soome lahe lõunarannikul, Sõtke jõe suudmes. Kaugus maakonna keskuseni on 24 km. Linn loodi 1940. aastate lõpus rajatud metallitöötlustehase ümber. Linnaõigused sai Sillamäe 1957. a Linna territooriumi suurus on ~1000 ha. Linna läbib Sõtke jõe org, mille veerudele ja terrassidele ongi ehitatud linn. Jõgi on siin paisutatud väikeseks veehoidlaks. Linna lähedal on mere ääres kõrgeid rannikupanku. Varem oli Sillamäe eelistatud suvituskoht. Praegu on Sillamäe Kirde-Eesti tööstuspiirkonna üks ilusamaid linnu. Sillamäe linn paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal. Rannikumadalik ja lavamaa on liigendatud sügava Sõtke klindilahega. Lavamaa kujutab endast lauget, lainjat tasandikku, kus absoluutkõrgus küünib 21,52 meetrist kuni 70,1 meetrini. Osaliselt on ala kaetud metsaga, madalamad paigad on soostunud. Tasandiku põhjaosas asuva paekalda jalamilt võib jälgida astangulist merekallast, kõrguste vahe küünib 3,0 kuni 9,0 meetrini. Selle pind on tasane ja peaaegu tervenisti kaetud metsaga. Rannikumadaliku kontaktvöönd paekalda jalamiga on peaaegu lausaliselt kaetud rusukaldega, panga pervelt ja seinast murenenud kivimaterjali varinguliste kuhjatistega. Kuna Balti klint on Virumaa idaosas paiguti jagunenud kaheks astanguks (Sillamäest idas), siis on rannikumadaliku reljeefis hästi jälgitavad liivakivi- ja sinisaviterrassid ning neid põhja poolt piiravad astangud. Kirde-Eestis lavamaa aluspõhja moodustavad kambriumi ladestu sinisavi ja liivakivid ning ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Aluspõhjakivimid paljanduvad maastikupildis ulatuslikel aladel. Siin asub Eesti parim aluspõhja paljand Põhja-Eesti paekalda astangu näol, paljandid on ka Sõtke klindilahes. Vees kergesti lahustuvate lubjakivide arvukate avamusaladega seoses on Kirde-Eesti lavamaa tugevasti karstunud. Hüdrogeoloogiline ehitus Hüdrogeoloogilisest aspektist ja põhjaveevarude hindamise seisukohalt kujutab piirkond endast keerulist hüdraulilist süsteemi, milles survevabad veekihid vahelduvad survelistega. Piirkonnas eraldatakse järgmisi põhjaveekihte: Ordoviitsiumi veekompleks; Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks Kambrium-Vendi veekompleks, mis omakorda jaguneb: Voronka veekiht; Gdovi veekiht; Kristalse aluskorra põhjavesi. Ordoviitsiumi veekompleks on esindatud Lasnamäe-Kunda veekihtidega, mida katavad Aseri ja Kunda lademete lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Veekompleksi paksus on 4-16 m. Alumiseks veepidemeks põhjaveekompleksile on Latorpi ja Volhovi lademete savikad lubjakivid ja glaukoniitliivakivid, samuti Pakerordi lademe diktüoneemaargilliit. Ordoviitsiumi veekompleksi filtratsioonimoodul on madal – kuni 1 m/d. Vesi on mage, üldmineralisatsiooniga kuni 400 mg/l. Veekompleks on hüdraulilises seoses Sõtke jõega. Praktilist tähtsust veeallikana nimetatud kompleks piirkonnas ei oma. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks koosneb nõrgalt tsementeerunud peeneteralistest Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakividest. Kompleksi keskmine paksus on 20 m. Vettpidavaks lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi savikad lubjakivid ja diktüonemaargilliit, lamamiks vettpidavad Lükati ja Lontova paksud savikihid. Veekompleksi deebitid on väikesed – 0,2-0,3 l/s (0,7-0,8 m3/h) 5-10 m alanduse juures, filtratsioonimoodul 0,3 m/d. Piesomeetriline tase on sõltuvalt maapinna reljeefist kuni 10 m maapinnast. Veekompleksi toitumine toimub ülemiste kihtide kaudu, peamiselt kihtide väljasuidumise kaudu ja Sõtke jõe oru baasil. Veekompleksi madala deebiti tõttu teda ühisveevarustuses ei kasutata. Kambrium-Vendi veekompleks Voronka veekiht koosneb omakorda kahest kihistikust: Sirgala ja Kannuka kihistikest, mis erinevad omavahel granulomeetriliselt koostiselt oluliselt. Sirgala kihistik koosneb õhukesekihilistest savikatest aleuroliitidest, põhiosa moodustav Kannuka kihistik kvartsliivakivist. Veekihi paksus on vahemikus 20-28 m, keskmiselt 26 m. Veekiht kiildub välja mere põhjas ligikaudu 12-14 km kaugusel rannikust. Ülemiseks veepidemeks veekompleksile on Lontova-Lükati savid, mille paksus küündib kuni 80 meetrini. Seega on tegemist looduslikult hästikaitstud veekihiga. Voronka veekihi alumiseks veepidemeks on Kotlini kihistu savid, paksusega 35-40 m. Põhjavee loomulik liikumine on põhjasuunaline, 52-aastase tarbimisperioodi tulemusena täheldati veekihi puhul ulatuslikku depressioonilehtrit, mille tsentris oli veetase aastatega langenud 32 m. Sillamäe linna piires jääb veekihi staatiline veetase absoluutkõrgustelt vahemikku –29…-32 m. Veekihi piesojuhtivus jääb vahemikku 62-186 m2/d, keskmiselt 108 m2/d. Voronka veekiht on Sillamäe ja ümbruse põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks. Veekihi üldmineralisatsioon on ligikaudu 600 mg/l. Gdovi veekiht on esindatud peeneteraliste liivakividega, mis Sillamäe piirkonnas on savikamad ülejäänud Eestist. Veekihti katab pealt eelnimetatud Kotlini savidest koosnev veepide, veekihi lamamiks on kristalse aluskorra murenemiskoorik. Veekihi paksus on vahemikus 35-40 m, tegemist on survelise veega, mille loomulik piesomeetriline tase on 4-5 m üle merepinna. Veekihi piesojuhtivus jääb vahemikku 17-34 m2/d, mis on oluliselt madalam lasuvast Voronka veekihist. Veekvaliteedilt on Gdovi veekiht oluliselt halvem lasuvast Voronka veekihist – üldmineralisatsioon küündib 900 mg-ni/l, kloriidide sisaldus on samas ülenormatiivne – kuni 450 mg/l. Kui omal ajal kasutati Gdovi veekihti intensiivselt ka ühisveevarustussüsteemis, siis praeguseks on töös üks antud veekihti rajatud puurkaev, ülejäänud kaevud on suletud ja osaliselt tamponeeritud. Asustus ja elanikkond Eesti Statistikaamet andmete põhjal oli elanike arv Sillamäe linnas 01.01.2006.a. seisuga 16 567 inimest. Alljärgnevalt on toodud elanike arvu dünaamika Sillamäe linnas aastatel 1995-2006. Tabel 1. Sillamäe linna elanike arv ja vanuseline koosseis Vanusegrupp 01.01.1995 01.01.2000 01.01.2003 01.01.2006 KOKKU ~ 19 000 17 232 16 901 16 567 0 – 14 2 955 2 425 2 072 15 – 24 2 336 2 616 2 811 25 - 64 9 281 8 990 8 691 65+ 2 659 2 869 2 993 Elanikkonna vähenemine on Sillamäe linnas toimunud vanusegruppides 0-14 ning tööealiste Ehk vanuses 25-64 aastat. Lisaks on tendents elanikkonna vananemise suunas, seda ilmestab suurenenud pensioniealiste inimeste arv. Sillamäe Linnavalitsuse senise teabe kohaselt on linna elanike arvu kahanemine vähenenud, elanike arv stabiliseerunud ning perspektiivseks rahvaarvuks oli planeeritud 17 000–17 200. Sillamäe linna ÜVK teostatavusuuringus on perspektiivseks elanike arvuks võetud 17 200, mis ületab olemasolevat registreeritud elanike arvu 633 inimese võrra. Pikemaajaliselt võib elanikkond väikeses osas siirduda linna läheduses paiknevasse praegusesse suvilapiirkonda (a/ü Sputnik) või võimalikesse uutesse elamupiirkondadesse, kuid antud juhul on tegemist põhiliselt rändeiibega ning linnaelanike arvu tervikuna see oluliselt ei mõjuta. Elanike arvu suurenemise eelduseks tulevikus on eelkõige ettevõtluse areng mitte ainult Sillamäe linnas vaid ka lähipiirkonnas, mis toob kaasa uusi töökohti. Ettevõtlus Suurimateks tööandjateks Sillamäe linnas elavatele tööealistele inimestele on AS Eesti Põlevkivi ning AS Silmet Gruppi kuuluvad ettevõtted. Allpool olevas tabelis on toodud ära Sillamäe linna suurimad tööandjad: Tabel 2. Suurimad tööandjad Sillamäe linnas Ettevõtte nimetus Töötajate arv AS Eesti Põlevkivi 1000 Sillamäe linnavalitsus koos allasutustega 840 AS Silmet 555 AS Polyform 239 AS Sillamäe SEJ 206 AS Norwes Metall 129 AS MEKE Sillamäe 108 AS Sillamäe Veevärk 85 OÜ Stako Raits 67 * Allikas: Sillamäe Linnavalitsus AS Silmet Gruppi kuuluvad järgmised ettevõtted: AS Silmet, AS Sillamäe SEJ, AS ÖkoSil (15 töötajat), AS Silport Kinnisvara (28 töötajat) ja AS Sillamäe Sadam (22 töötajat). AS Silmet on haruldaste metallide ning muldmetallide tootja. 1928. a asutatud keemiatööstusettevõte oli nõukogude ajal ka tuntud sõjatööstusettevõte tootes algselt uraani ning hiljem keskendus haruldaste metallide ning mustmetallide tootmisele. AS Silmet Kinnisvara ülesandeks on teenindada infrastruktuuri, AS Sillamäe SEJ - soojusenergia ja elektri tootmine ja AS ÖkoSil tegeleb keskkonnaalaste projektidega. Edukalt esineb välisturgudel Sillamäe ettevõte AS Polyform. Algselt toodeti seal videokassettide karpe, nüüd toodetakse uusima tehnikaga seadistatud käitises keskkonnasõbralikke pakendeid toiduainete jaoks. AS Norwes Metall toodetakse metallitooteid. Euroopa firmad soetavad AS-lt Norwes mitmeotstarbelisi konteinereid. Paljud sillamäelased töötavad AS Eesti Põlevkivi tootmisettevõtetes. Linna lähedal paikneb Eesti Elektrijaamale põlevkivi tarniv Narva karjäär. Linnas tegutseb Sillamäe Õlletehas, mis toodab Saksa tehnoloogial põhinevat "Müncheni" õlut. 1999. aastast tegutseb Sillamäe lääneosa tööstusrajoonis vabatsoon, mille tegutsemisaeg on kehtestatud 2011. aastani. Tsoon asub 25 km kaugusel Eesti-Vene piirist, pindala - 600 hektarit. Seal on tasemel infrastruktuur: raudtee, maantee, meresadam, kaasaegne digitaal- ja arvutiside. Siin töötavatele ettevõtjatele kehtivad majanduslikud soodustused: tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu vabastus. Vabatsoon võimaldab soodustingimustel ümber laadida veoseid ja rajada uut tootmist, seega luua uusi töökohti. Vabatsooni raames on kavas moodustada ettevõtjate innovatsiooni-inkubatsioonikeskus, millest edaspidi kasvaks välja tehnopark. VEEVARUSTUS Sillamäe linna territooriumil osutab ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni ning sadevee kanalisatsiooni teenust AS Sillamäe Veevärk. Tööstusrajooni piirkonnas tegeleb veemajandusega AS Sillamäe SEJ, kes osutab veevarustusteenust oma tarbeks ja teistele AS Silmet Gruppi territooriumil paiknevatele ettevõtetele. Joogiveeallikana kasutatakse mõlemas süsteemis põhjavett. Tööstusettevõtted kasutavad osaliselt põhjavett ka tehnoloogilisteks vajadusteks. Lisaks kasutab Sillamäe SEJ merevett turbiinide jahutamiseks ning Sõtke veehoidla vett tehnoloogiliseks otstarbeks. Antud arengukavas käsitletakse ainult linna teenindavat veevarustussüsteemi, mille operaatoriks ja omanikuks on AS Sillamäe Veevärk. Ühisveevärgiga kaetav ala Sillamäe linna veevarustussüsteemi võib tinglikult jaotada linna- ja tööstuspiirkonna veevarustussüsteemiks. Tööstuspiirkonda kuuluvad põhilised ettevõtted on AS Silmet Grupp ja Sillamäe SEJ. AS Silmet Grupp osutab veevarustusteenust oma tarbeks ja teistele tema territooriumil paiknevatele ettevõtetele. Kuna tegemist on ainult ettevõtete veevarustusega, siis antud ala ei ole käsitletav ühisveevärgiga kaetava alana. Sillamäe linna piires on kõik korterelamud, linnaeelarvelised asutused ja teised ettevõtted varustatud ühisveevärgiga. Veetarbijate arv ühtib seega praktiliselt elanike arvuga. Linna piirkonnas ei ole ühisveevarustust rajatud endiste aiandusühistute maadele, mis jäävad Tallinn-Narva maanteest lõunasse. Sillamäe üldplaneeringu ning algatatud detailplaneeringute kohaselt lähimas tulevikus suuremat arengut ette ei nähta ja ei ole, mis oluliselt mõjutaks ühisveevarustusega kaetava ala suurust. Seni aktiivselt kasutamata aladest on planeeritud kasutusele võtta Tallinna mnt äärsed alad, kuhu planeeritakse peamiselt äri- ja haljasalasid. Aiandusühistutele ei ole käesolevas arengukavas ühisveevärki ette nähtud. Ühisveevärgiga kaetav ala jääb perspektiivis seega praktiliselt samaks, mida ta on tegelikkuses praegugi. Vastavalt planeeritavatele arengutele on ühisveevärgiga kaetavat ala laiendatud Tallinna mnt äärsetele maadele, millede konkreetne veevarustus lahendatakse detailplaneeringute käigus. Ressursid Oma vee ammutavad linn ja tööstusrajoon põhjaveest. AS Sillamäe Veevärk halduses on 20 puurkaevpumplat, millest aktiivselt on kasutuses 12 puurkaevu ning 8 on reservis. Puurkaevudest 18 on rajatud Voronka veekihti (Cm-Vvr) ja 2 Gdovi veekihti (Cm-Vgd), millest üks puurkaev (nr 15/2207) on aegajalt töötanud ja teist Gdovi veekihi puurkaevu (nr 2216) ei kasutata. Puurkaev nr 2195 tamponeeriti 2002. a. Seitse Voronka veekihti rajatud puurkaevu on tänase seisuga reservis. Veekasutusel tuleb arvestada nii piirkonnale kinnitatud põhjaveevarusid kui vee erikasutusloaga lubatud veevõttu. Keskkonnaministri määrusega kinnitatud põhjaveevarud Sillamäe linna teeninduspiirkonnale aastani 2020 on kokku 7000 m3/d, mis jagunevad järgmiselt: 6500 m3/d Voronka veekihist (Cm-Vvr); 500 m3/d Gdovi veekihist (Cm-Vgd). AS-l Sillamäe Veevärk on kinnitatud vee-erikasutusluba ajavahemikuks 01.07.2002 – 01.07.2007 nr 219-V. Vee-erikasutusloas on antud veevõtu piirmäärad puurkaevude lõikes, kokku moodustab lubatud veevõtu kogus 4634 m3/d. Järgnevas tabelis on esitatud koondandmed kinnitatud veevarudest, vee-erikasutusloaga lubatud kogustest ning 2006. a kuue esimese kuu keskmise järgi tegelikult väljapumbatud veekogustest. Tabel 3. Sillamäe linnale kinnitatud põhjaveevaru ja tarbimine Põhjaveekompleks Kinnitatud põhjaveevaru aastani 2020, m3/d Vee erikasutusloaga V-219 lubatud varu, m3/d Puurkaevude tegelik keskmine veevõtt, m3/d 2004. a 2005. a 2006. a 01.01-01.07 Cm-Vvr 6500 4542 2813 2708 2476 Cm-Vgd 500 92 75 22 - Kokku 7000 4634 2888 2730 2476 Nagu eelnevast tabelist näha, on tegelik veevõtt AS Sillamäe Veevärk puurkaevudest väiksem nii kinnitatud veevarudest kui vee erikasutusloaga lubatud veekogudest. Sobivaim ja sisuliselt ainus joogiveeallikas Sillamäe linnale on Kambrium-Vendi veekompleksi ülemisse ossa kuuluv Voronka veekiht. Ordoviitsiumi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi deebitid ei võimalda nende põhjavett kasutada ühisveevärgi veeallikana. Gdovi veekihi vees on ülemäärane kloriidide sisaldus. Kuna Voronka veekihi vees on kloriidide sisaldus normi piires ning veevaru nimetatud põhjaveekihile ja puurkaevude arv on piisav, ei ole perspektiivis vajadust Gdovi veekihi kasutamise järele. Veekvaliteet Sillamäe ühisveevärgis puuduvad hetkel veetöötlusseadmed. Vesi pumbatakse puurkaevudest otse reservuaaridesse ja II-astme pumpadega edasi veevõrku. Puurkaevpumpla nr 8 annab vett otse võrku. Sillamäe ühisveevärgi puurkaevudest ja veevõrgust võetud proovid on analüüsitud põhiliselt kohalikus OÜ GL Grover laboris ning osaliselt OÜ Eesti Geoloogiakeskus ning Ida-Virumaa Keskkonnauuringute Keskuse laborites. Kõik nimetatud laborid on akrediteeritud ning analüüsitulemused on kasutatavad eksperthinnangu andmiseks. Põhjavee kvaliteedinäitajad on toodud lisas 2, kus neid on võrreldud ka sotsiaalministri määrusega nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi “määrus nr 82”), mis on harmoniseeritud EL joogiveedirektiiviga Council Directive 98/83 EC. Jälgides veekvaliteedinäitajaid Sillamäe ühisveevärgi puurkaevudes võib välja tuua selge erinevuse Voronka ja Gdovi veekihi puurkaevu vee vahel. Vastavalt puurkaevu nr 15 (2207) veeproovide analüüsitulemustele, võib öelda et oluliselt kõrgem on nii kloriidide sisaldus kui elektrijuhtivus. Kuna aga Gdovi puurkaevu vesi segatakse Keskpumpla veereservuaaris teistest kaevudest pumbatud veega, ei kujuta ülenormatiivsed tulemused kloriid-iooni osas endast lahjenduse tulemusena probleemi. Ülenormatiivne on ka paljude kaevude vees üldraua sisaldus, kuid probleem on lahendatav rauaärastusfiltrite paigaldamisega. Samuti saab rauaeraldusseadmetega kõrvaldada väiksemas ülenormatiivses koguses mangaani, mis on ülenormatiivne kahe puurkaevu vees. Teistest komponentidest peab ära märkima suhteliselt kõrge kloriidide sisalduse, mis on küll enamasti normi piires (alla 250 mg/l), kuid avaldab teatud negatiivset mõju metalltorustikule ka antud koguses. Samal ajal ei ole võimalik ühisveevärgisüsteemides rakendada kloriidide ärastust veetöötluse käigus (pöördosmoos, elektroosmoos, ioon-vahetus), kuna menetlused on kulukad ja investeeringute ja tegevuskulude hilisem katmine veetariifidega sotsiaalselt vastuvõtmatu. Paraku ei ole Sillamäe piirkonna hüdrogeoloogilise ehituse tõttu ka võimalusi Voronka ega Gdovi veekihtide põhjavett ülemiste põhjaveekihtide veega lahjendada. Hetkel kehtivad Sillamäe linnale joogiveekvaliteedi varud aastani 2020. Eraldi peab vaatlema puurkaevpumpla nr 8 veekvaliteeti, kuna tõenäoliselt tuleb sinna paigaldada eraldi veetöötlusfilter. Vastavalt Konsultandi kasutada olevatele andmetele puurkaevu nr 8 vees ülenormatiivseid näitajaid 2003-2005. a analüüsitulemuste hulgas ei esinenud, kuid sellele vaatamata tuleb edasise joogiveekvaliteedi kindlustamiseks näha ette rauaeraldusfiltri paigaldamine. Järgnevas tabelis on esitatud joogiveeproovide analüüsitulemused tarbijakraanides Tabel 4. Veekvaliteet tarbijakraanides 2003 - 2006 1.pa Nr Näitaja Ühik Määrus Nr 82 ja 98/83/EC. Sillamäe 5. KK, Kannuka Kool Sillamäe Vanalinna Kool Kesk tn 1 1 Värvus kraadi 6,5-21 10-21 6-18 2 Hägusus mg/l (NHÜ) 0,25-0,8 0,12-0,4 0,1-0,34 3 pH mg/l 6,5?pH?9,5 7,7-8,02 8,0-8,03 8,0-8,25 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,07-0,28 0,1-0,26 0,1-0,14 5 Nitrit mg/l 0,50 - - - 6 Nitraat mg/l 50 - - - 7 Üldkaredus mg-ekv/l - - - - 8 Kloriidid mg/l 250 202 235 211 9 Sulfaadid mg/l 250 3,0 2,5 2,6 10 Raud mg/l 0,2 0,2-0,43 0,2-0,29 0,15-0,3 11 Permanganaatne hapendumus mg/l O2 5,0 1,76-2,64 1,76-2,4 1,76-1,84 12 Fluoriidid mg/l 1,5 - - - 13 Kaltsium mg/l - - - - 14 Magneesium mg/l - - - - 15 Mangaan mg/l 0,05 16 H2S mg/l - - - - 17 Kuivjääk mg/l - - - - 18 Leelisus mg-ekv/l - - - - 19 Elektrijuhtivus ?S cm-1 20?C 2500 858-870 850-978 875-880 20 Vask mg/l 2,0 - 21 Kaadmium ?g/l 5,0 - - 22 Elavhõbe ?g/l 1,0 - - 23 Plii ?g/l 10 - - 24 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0 25 Echerichia Coli PMÜ/250ml 0 0 0 0 26 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 0 0 Nagu analüüsitulemustest näha, ühtivad joogivee kvaliteedinäitajad üldjoontes põhjaveekvaliteediga puurkaevudes. Kohati ülenormatiivne on üldraua sisaldus, samas ühegi teise komponendi, k.a mangaani jt ülenormatiivseid kontsentratsioone ei täheldata. 2004 ja 2005 aasta augusti kuus võetud veeproovid erinevates tarbimispunktides on näidanud mikrobioloogilist reostust (Coli-laadsed bakterid 0…3; Echerica Coli 0…1; Enterokid 0…5 PMÜ/100ml). Reostuse põhjus ei ole teada. Eelneva kokkuvõttena saab öelda, et rakendades veetöötlust rauaeralduseks, millele lisada kloreerimisseade, on võimalik tagada tarbijatele kvaliteetne ja tervislik joogivesi. Kuna aeratsiooni tulemusena saavutatav üldraua eraldamine aitab kaasa ka vee stabiilsusomaduste parandamisele, väheneb oluliselt ka võimalik korrodiivne mõju metalltorustikule. Ühisveevarustussüsteemid Esimesed ühisveevärgi torustikud ehitati Sillamäe linna 1947. aastal, kui tehase kompleksi lähedusse hakati rajama töölistele elamuid. Linna laienemine ning koos sellega ka veevõrgu väljaehitamine kestis 1980ndate aastateni, kusjuures ühisveevärgiga liideti kõik linna elamud. Peale seda uusi elamupiirkondi Sillamäele ehitatud ei ole ning võrgu laiendamine on peatunud. Linna ühisveevarustuse veevõrk koosneb kahest eraldatud süsteemist I-astme veevõrk ühendab üle linna hajali paiknevaid puurkaeve ning selle abil juhitakse puurkaevude vesi II-astme pumplate reservuaaridesse. II-astme pumplatest pumbatakse vesi edasi linna veevõrku. I-astme torustiku kogupikkus on ca 6 km. Sellest 2,5 km moodustab Keskpumplat ning 1,7 km Mikrorajooni pumplat ning puurkaeve ühendav torustik. 1,7 km I-astme survetsooni torustikku on rajatud puurkaevudele, mis on praegusel ajal reservis. Survetsoonid Tingituna maapinna reljeefist ning hoonestuse kõrgusest on linna veevõrk jaotatud kolmeks survetsooniks. V-kordsed elamud rõhuga 3.6 bar; IX-kordsed elamud rõhuga 4.2 bar. (Mõlemat tsooni teenindab Mikrorajooni survetõstepumpla); Linna vana osa koos Sõtke veehoidla vasaku kalda hoonestusega rõhuga 2.0 bar. Linna vana osa survetsooni pumplaks on Keskpumpla. Vajaliku surve tagamiseks veehoidla vasakul kaldal hoitakse pidevas töös ka puurkaevu pumplat PK-2196. Veevõrgu tsoneerimine erinevate rõhkudega piirkondadeks on vaatamata veevärgi vanusele ja seisukorrale võimaldanud hoida veekadusid kontrolli all. Veetarbimine, pumpamine Järgnevas tabelis on kokku võetud info nii senise kui perspektiivse (aastal 2018) Sillamäe Veevärgi teeninduspiirkonna veevõtust, veetarbimisest ja müümata veekogusest. Perspektiivne hinnang põhineb teostatavusuuringul. Tabel 5. Veevõtt ja tarbimine Sillamäe Veevärgi teeninduspiirkonnas Näitaja Ühik 2003 2004 2005 2018 Elanike arv elanikku 16 806 16 678 16 567 17 200 Teenusega varustatud elanike arv elanikku 16 806 16 678 16 567 17 200 Teenusega varustatud elanike % % 100 100 100 100 Vee toodang puurkaevudest m3/d 3077 2888 2730 2631 Linna juhitav veekogus m3/d 3061 2835 2706 2550 Keskpumplast m3/d 1382 1222 1181 1104 Mikrorajooni pumplast m3/d 1315 1254 1167 1196 Puurkaevpumplast nr 8 (2196) m3/d 364 359 358 250 Vee tarbimine kokku m3/d 2163 2083 2141 2236 Elanikud m3/d 1906 1841 1906 1946 Linnaeelarvelised asutused m3/d 183 172 163 210 Ettevõtted m3/d 74 70 72 80 Ühiktarbimine kokku l/d el 129 125 129 130 Müümata vesi kokku m3/d 914 805 589 395 Müümata vee % % 30 28 22 15 Veevõtt ja tarbimine olnud viimastel aastatel Sillamäe linnas suhteliselt stabiilne ja ühtib põhiliselt Eesti keskmise tasemega. Perspektiivis võib prognoosida veetoodangu vähenemist, mis saab võimalikuks veelekete osakaalu vähendamisega veetorustiku rekonstrueerimise tulemusena. Kuna veetarbimise märgatava muutumise kohta andmed puuduvad, on prognoosides kavandame veetarbimise minimaalset kasvu, seda nii elanikkonna kui asutuste lõikes. Kuna veevarustuses suurtarbijaid ei prognoosita, siis ei ole alust ka märkimisväärset tarbimise kasvu ette näha. Samal ajal on reserv nii põhjaveevarude kui olemasolevate puurkaevpumplate näol igal juhul olemas. Puurkaevpumplad Lisas 1 on ülevaade AS Sillamäe Veevärk omandis olevatest ja töös olevatest puurkaevudest. Puurkaeve, mida edasises perspektiivis tõenäoliselt kasutusele ei võeta ning millel puudub ka otsene vajadus, antud töös ei käsitleta. Ühisveevarustussüsteemis kasutusel olevate puurkaevude deebitite summa on lähedane kinnitatud põhjaveevarudele, olles 6250 m3/d Linnale kinnitatud põhjaveevarud moodustavad kokku 7000 m3/d. Tegelik veevõtt puurkaevudest moodustab vaid 3050 m3/d, mis on kaks korda väiksem kasutatavate puurkaevude kogutootlikkusest, seega on reserv tulevikutarbimise, k.a tööstuse arengu kasvuks täielikult tagatud. Sillamäe linna Keskpumplat varustavad puurkaevud paiknevad põhiliselt linna piiril ja osaliselt linnast väljas, lõuna pool Tallinn-Narva maanteed Sõtke kanali ja Viivikonna maantee vahele jääval maa-alal. Puurkaev nr 4 (kat nr 2198) paikneb Keskpumpla territooriumil ja nr 10 (kat nr 2200) kesklinnas survetõstepumpla lähistel. Mikrorajooni survetõstepumplat varustavad puurkaevud paiknevad enamasti pumpla lähipiirkonnas uuselamurajoonis, puurkaevpumpla nr 12 (kat nr 2202) suue paikneb mikrorajooni pumpla pumbaruumis. Puurkaevpumpla nr 8 asub linnast väljas, samuti lõuna pool Tallinn-Narva maanteed, kuid teistest puurkaevudest oluliselt eemal. Nimetatud puurkaevpumplal puudub torustikuühendus Keskpumplaga ning puurkaevust juhitakse vesi otse võrku. Enamik eraldiasetsevaid puurkaevpumplaid on sarnased silikaattellistest ehitised, varustatud terasest ukse ja katuseluugiga süvaveepumba paigalduseks ja vahetuseks. Pumplates on elektrikilbid, töötavad mehaanilised veearvestid ning proovivõtukraanid. Süvaveepumbad töötavad enamasti etteantud rõhul ning pidevalt, st pumba lülitused toimuvad käsitsi. Kesk- ja mikrorajooni survetõstepumplatest on võimalik käivitada ja välja lülitada üksnes pumplates või nende lähipiirkondades paiknevate puurkaevude süvaveepumpasid: pk 4, 10 ja 12. Puurkaevud hoiavad toorveetorustikes rõhku vahemikus 4 – 5,2 bar’i. Pumpade tööd (sees, väljas, häire) saab jälgida kesk- ja mikrorajooni pumplates paiknevatest näidikutest. Avarii või pumba käivitamise – seiskamise vajadusel peab aga operaator konkreetsesse puurkaevpumplasse kohale sõitma. Üheastmeline puurkaev nr 8 töötab teistest eraldi ning pumpab vee otse tarbijavõrku. Kõigil puurkaevudel puudub aiaga piiratud või tähistatud sanitaarkaitseala, erandiks on puurkaev nr 4, mis paikneb Keskpumpla territooriumil kiviaiaga piiratud maa-alal. Vastavalt veeseadusele ja Keskkonnaministri määrusele nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord“, on Sillamäe veehaarde puurkaevudele kohustuslik sanitaarkaitseala ulatus 30 m (hästi kaitstud põhjavesi). Visuaalse vaatluse põhjal võib öelda, et enamikele Sillamäe ühisveevärgi puurkaevudele on võimalik antud ala ka tagada. Samas puudub Sillamäe Veevärgi ühisveevärgi puurkaevudel sanitaarkaitseala projekt. Vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 61 punkt 2.1.7 otsustab olemasolevate veehaarete, mille tootlikkus ületab 500 m3/d ning millel sanitaarkaitseala projekt puudub, selle koostamise vajalikkuse asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus, milleks on antud juhul Ida-Viru Keskkonnateenistus. Samuti võib riiklik keskkonnateenistus vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 61 punkt 2.1.9 nõuda sanitaarkaitseala piiride tähistamist või piirdeaia ehitamist. Kuna Ida-Viru Keskkonnateenistuse poolsed nõuded antud valdkonnas puuduvad, ei ole vajalik ka edaspidine puurkaevudele sanitaarkaitseala piiride tähistus ega piirdeaia ehitus. Samas peavad kõik nõuded ja kitsendused 30 meetrisel sanitaarkaitsealal olema täidetud. Kokkuvõttes on puurkaevpumplate seisund hetkel rahuldav, edasiste vajalike tööde hulka kuulub süvaveepumpade, elektriseadmete väljavahetamine, automaatikaseadmete paigaldamine ning pumpla hoonete renoveerimine või ümberehitamine. Viimasel juhul on võimalik ka pumpahoonete asendamine šahtidega, mida katab lukustatav terasluuk ja maapealne muldkeha. Sarnast puurkaevude renoveerimismoodust on rakendatud mitmes Eesti linnas: Tartu, Tallinn, Kuressaare, perspektiivis Võru jt. Perspektiivis tuleb tagada kõigi Sillamäe linna veehaarde puurkaevude süvaveepumpade ühtne automaatjuhtimissüsteem, mis on välja reguleeritud mõlema survetõstepumpla mahutite veetasemetele. Samas tuleb praegusega võrreldes mõnevõrra ühtlustada puurkaevude töörežiimi, sest praegune 3/4 kaevude pidev tööshoidmine ei ole automaatjuhtimisel enam vajalik ega ökonoomne. Erandiks on linna ääreosa varustav puurkaev nr 8, mis töötab eraldi veevõrgusüsteemis ning mida tuleb ka perspektiivis käsitleda eraldi. Hetkel töötab puurkaevu süvaveepump pidevalt. Edaspidi tuleb ette näha sagedusmuunduri paigaldamine pumplasse, seejärel on võimalik pumba pöörete muutmine vastavalt etteantavale režiimile. Kavandada tuleb uue pumplahoone ehitus või senise laiendamine koos üldiste renoveerimistöödega. Pumplasse tuleb paigaldada veetöötlusseade rauaeralduseks, paigaldada sagedusmuundur, välja tuleb vahetada senised elektriseadmed. Rõhuandur sagedusmuunduri töö reguleerimiseks on soovitav paigaldada tarbimispiirkonna etteantavasse kontrollpunkti. Survetõstepumplad Keskpumpla Pumpla asub kesklinnas Pavlovi ja Gagarini tänavate ristumiskoha lähedal. Pumpla on rajatud 1955. aastal. Üldmulje pumplast on tänu korralikule hooldusele hea. Keskpumpla poolmaa-alustesse r/b mahutitesse pumbatakse vesi kuuest puurkaevust, millest 2006. aastal on töös olnud neli (pk-d 4, 10, 13, 17, ) ning kaks ei ole (10, 15) töötanud. Veereservuaaride maht on 3 x 500 m3 = 1500 m3. Vett pumbatakse linnavõrku enamasti ühe pumbaga (2 pumpa on reservis), mille pöörlemiskiirust juhitakse vastavalt rõhule sagedusmuunduriga ACS-401. Keskpumplast pumbatavat vett hoitakse sõltuvalt tarbimisest rõhuvahemikus ligikaudu 1,5–2,5 bar’i. Kuna pumpla asub linna kõrgeimas punktis, piisab sellest rõhu tagamiseks kesk- ja vanalinnas. Rõhuandurid asuvad aadressil Veski 4 ja sanitaarlinnaosas puurkaevu nr 8 lähistel. Rõhkude isekirjutaja asub pumplas. Keskpumplas on ka näidik, mis kajastab puurkaevude süvaveepumpade tööd. Otse keskpumplast on võimalik teostada 4. ja 10. puurkaevu pumpade lülitusi. Keskpumpla pumbad ja nende parameetrid on antud järgnevas tabelis. Tabel 6. Keskpumpla teise astme pumbad Jrk. Nr. Pumba mark Väljalaske aasta Toodang, m3/tund Surve, m v.s. Pöördeid, min-1 Mootori võimsus, kW 1 K100-65-200 2001 100 50 2900 30 2 K100-65-200 1988 100 50 2900 30 2a ?320x50 1978 320 50 1480 75 Tabel 7. Keskpumpla ja Mikrorajooni pumpla veetoodangud 2005. a, m3/kuus KUU Keskpumpla Mikrorajooni pumpla 5-k 9-k 1 36191 27188 12374 2 35721 27241 12351 3 31620 25338 11528 4 35642 28505 9724 5 35616 27541 9460 6 31616 25707 9252 7 30357 25798 8097 8 39510 28436 9175 9 38311 29385 9521 10 33734 26112 9113 11 43576 16522 9334 12 39176 19347 9108 Aasta 431 070 307 120 119 037 Vaadates Keskpumpla kuutoodanguid, saab jälgida mõningat ebaühtlust kuude lõikes, samas on raske välja tuua otseselt erinevuste sesoonset iseloomu, kuigi mõningane toodangu langus on märgatav juuni- ja juulikuus. Pumplasse on paigaldatud veemõõtja: VA2304B, maksimaalse vooluhulga jaoks 160 m3/h. Pumpla sisetorustik on terasest. Toruarmatuur on vana, kuid rahuldavas seisus. Elektriseadmed on vananenud kuid seisund on hea. Tervikuna on pumpla seisund suhteliselt hea, põhiline vajadus seisneb seadmete kaasajastamises ja täiustamises. Tulevikus on vajalik lisaks hoone üldisele renoveerimisele, pumpade, torustiku ja elektriseadmete väljavahetamisele ehitada välja veetöötlusseadmed raua eralduseks võrkuantavas vees. Eraldi tuleb käsitleda kogu veevarustussüsteemi hõlmava automaatikaseadmestiku väljatöötamist. Automaatikasüsteem peab olema programmeeritav, hõlmates süvaveepumpade, survetõstepumpade ja veetöötlusseadmete tööd, pumplate kaugvalvet ja –juhtimist. Ettepanek on paigutada kogu juhtimissüsteem koos arvuti ja –tarkvaraga Keskpumplasse. Veereservuaarid on heas korras, kuid väljavahetamist vajavad luugid ja ventilatsioonitorud. Mikrorajooni pumpla Pumpla asub Sillamäe uuselamurajoonis korruselamute vahelises hoovis Viru puiestee ja Gagarini tänava piirkonnas. Pumpla on rajatud 1971. aastal ning kujutab endast poolmaa-alust silikaattellistest ehitist. Mikrorajooni pumpla poolmaa-alustesse r/b mahutitesse pumbatakse vesi viiest puurkaevust. Mikrorajooni pumplas on kuus survetõstepumpa, mis pumpavad vee kahte survetsooni: viie- ja üheksakorruseliste majade survetsooni. Enamasti on kumbagi survetsooni varustavatest pumpadest töös üks pump - kokku kaks pumpa. Mikrorajooni pumpla pumbad ja nende parameetrid on antud järgnevas tabelis. Tabel 8 Mikrorajooni pumpla teise astme pumbad Jrk. Nr. Pumba mark Väljalaske aasta Toodang, m3/h Surve, m v.s. Pöördeid, min-1 Mootori võimsus, kW 1 K90/55a 1991 90 43 2900 30 2 4K-6 1979 90 85 2900 45 3 K90/55a 1991 90 43 2900 18,5 4 K90/55a 1989 90 43 2900 22 5 K90/55a 1984 90 43 2900 18,5 6 CM120/5T 1986 90 55 2900 1,2 Tervikuna on pumpla seisund suhteliselt hea, põhiline vajadus seisneb seadmete kaasajastamises ja täiustamises. Tulevikus on vajalik lisaks hoone üldisele renoveerimisele, pumpade, torustiku ja elektriseadmete väljavahetamisele ehitada välja veetöötlusseadmed raua eralduseks võrkuantavas vees. Eraldi tuleb käsitleda kogu veevarustussüsteemi hõlmava automaatikaseadmestiku väljatöötamist. Automaatikasüsteem peab olema programmeeritav, hõlmates süvaveepumpade, survetõstepumpade ja veetöötlusseadmete tööd, pumplate kaugvalvet ja –juhtimist. Ettepanek on paigutada kogu juhtimissüsteem koos arvuti ja –tarkvaraga Keskpumplasse. Veereservuaarid on heas korras, kuid väljavahetamist vajavad luugid ja ventilatsioonitorud. Veetorustik Torustiku läbimõõdud jäävad vahemikku 100 mm kuni 300 mm, materjaliks on enamasti malm. Torustikul rikkeid esinenud ei ole ning veekadu jääb alla 1%, mis on väga hea näitaja. Linna II-astme veevõrgu kogupikkus on ligikaudu 36 km, sellest tänavate magistraaltorustik moodustab 21,5 km. Põhiliseks torumaterjaliks on malm, mõningad lõigud on terasest. Torustiku armatuur (põlved, kolmikud jm) on enamasti terasest. Viimastel aastatel on rekonstrueerimise käigus hakatud olemasolevaid metalltorustikke asendama plasttorudega (PE). Aastatel 1999–2003 on selliselt asendatud 1,7 km torustikke, 2004 – 2005 on asendatud 1,36 km torustikke.

Joonis 1. Sillamäe linna tänavatorustike pikkuse protsentuaalne jaotus ehitusaastate kaupa Veevõrgul on 950 raudbetoonist või tellistest siibrikaevu. Kaevude armatuuri materjaliks on enamasti teras. Tuletõrjehüdrandid on maa-alust tüüpi ning paiknevad siibrikaevudes. AS Sillamäe Veevärk on tänu pidevale hooldusele suutnud hoida kogu veevarustussüsteemi töökorras. Vaadates torustike paigaldusaastaid on näha, et 48% tänavatorustikust on rajatud enam kui 47 aastat tagasi ning vajaks kohest väljavahetamist. Eriti halb on torustiku siibrikaevude seisukord kuna ühenduste tegemiseks on enamasti kasutatud terasest liitmikke. AS-i Eesti Veevärk Tehnika teostatud veelekete otsingu tulemusena avastati enamus lekkeid just siibrikaevudest. Veetorustiku seisundist annavad hea ülevaate veekaod. AS Eesti Veevärk Tehnika 16.07.04 teostatud öiste vooluhulkade mõõtmiste alusel on veekadu linna veevõrgus 27%. 2005. aasta veebilansi alusel on arvestamata vee osakaal 22%. Linna veevõrgus on täheldatud veekvaliteedi halvenemist tarbimispunktis. See võib olla tingitud vee kõrgemast rauasisaldusest (puurkaevude vesi sisaldab rauda 0,2-0,3 mg/l) ning vee pikast viibeajast veevõrgu tupiktorustikes. Torustikud, mis on paigaldatud 50 ja enam aastat tagasi, on ilmselt osaliselt rauasetet täis, mõjutades vee organoleptilist kvaliteeti. Veevõrgu torustike läbimõõtude optimaalsus analüüsitakse veevõrgu hüdraulilise mudeliga. KANALISATSIOON Sillamäe linnas on aastate jooksul välja ehitatud kogu linna hõlmav kanalisatsioonisüsteem, millega on haaratud kõik korterelamud, ühiskondlikud hooned ja tööstus. Vastavalt uuendatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni seadusele peab ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava sisaldama ka reovee kogumisala kaarte. Vastavalt veeseadusele tuleb reovee kogumisalad määrata üldplaneeringuga. Olemasolevad Sillamäe linna üldplaneeringud ei sisalda reovee kogumisalasid, mistõttu määratakse reovee kogumisalad käesolevas töös. Reovee kogumisala - on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Mõiste on defineeritud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses (§4 lõige 22). Reovee kogumisalad tuleb määrata vastavalt keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr 48, “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” (RTL 2003; 64; 917). Nimetatud määrus sätestab reoveekogumisalade määramise kriteeriumid piirkondadele kus elab rohkem kui 50 inimest. Reoveekogumisalad Vastavalt KKM määrusele nr 48, tuleb reoveekogumisalade määramisel arvestada peamiselt: 1. põhjavee kaitsust; 2. sotsiaal-majanduslikke kriteeriume. Arvestades, et Sillamäe linnas on praktiliselt kõik olemasolevad veega varustatud elamud ning tööstuspiirkond juba kanaliseeritud, siis sisuliselt ühtib reovee kogumisala ühiskanalisatsiooni ulatusega. Kanalisatsiooni (nagu ka veevarustust) ei ole rajatud aiandusühistutele ning Sõtke jõe äärsetele elamutele. Kuna aiandusühistute piirkonnad ei ole elamutena ette nähtud kasutada ka tulevikus, siis ei teki sealt ka olmereostus, mistõttu ei ole vaja neid ka reovee kogumisalasse määrata. Sõtke jõe äärsetele elamutele on koostatud detailplaneering, mille järgi on ette nähtud piirkonnale ühiskanalisatsiooni rajamine. Perspektiivis on ette näha linna arengut ja ühiskanalisatsiooni laiendamist Tallinna mnt äärsete alade arvelt, mille võrra on perspektiivset reovee kogumisala laiendatud. Reovee kogumisala sisse on lisatud kogu tööstuspiirkond. Kõik reoveed reovee kogumisalalt on ette nähtud juhtida olemasolevasse reoveepuhastisse. Reovee kogumisala piirjoon on näidatud joonisel nr 2. Ühiskanalisatsiooni süsteemid Sillamäe linnas on aastate jooksul välja ehitatud kogu linna hõlmav kanalisatsioonisüsteem, millega on haaratud kõik korterelamud, ühiskondlikud hooned ja tööstus. Nagu veevarustuse puhul, siis ka kanalisatsioonisüsteemis on tööstuspiirkonna ja linna kanalisatsioon. Kogu reovesi mõlemast piirkonnast juhitakse aga ühisesse AS Sillamäe Veevärgi reoveepuhastisse, mis paikneb tööstuspiirkonnas. Kuna tööstuspiirkonna kanalisatsioonirajatised kuuluvad ettevõtetele ja nende opereerimisega linn ei tegele, siis ühiskanalisatsioonina käsitletakse antud töös ainult linna kanalisatsiooni. Linna kanalisatsioon on peamiselt isevoolne. Reoveed suunatakse pumbajaamadesse (2 tk) ja sealt edasi läbi survekollektorite reoveepuhastisse. Olmekanalisatsiooni torustik Kanalisatsioonivõrk on ehitatud peamiselt asbotsement- ja keraamilistest torudest ning vähemal määral on kasutatud malmtorusid ja raudbetoontorusid ning uuemal ajal plasttorusid. Uue linnaosa kanalisatsioonivõrk on ehitatud valdavalt asbotsementtorudest läbimõõduga 150 –600 mm ja keraamilistest torudest läbimõõduga 150-300 mm ning vähemal määral on kasutatud raudbetoontoru läbimõõduga 800 mm. Vana linnaosa põhilisteks ehitusmaterjalideks on asbotsementtorud läbimõõduga 150-350 mm ja keraamilised torud läbimõõduga 150-400 mm. Vähemal määral on kasutatud raudbetoontorusid läbimõõduga 300-800 mm ning malmtorusid läbimõõduga 150 mm. Linna kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ca 44 km. Kanalisatsioonisüsteem on täielikult lahkvoolne. Vaatluskaeve on 1560 tk, millest paljud ei vasta ohutustehnika nõuetele. Torustikud on vanad ja amortiseerunud, esineb lekkeid. Keskmiseks infiltratsiooni vee hulgaks on hinnanguliselt ca 30%. Tööstusrajoonis on isevoolne kanalisatsioonivõrk, mille pikkuseks on ca 7 km. Torustike ja vaatluskaevude seisukord on halb ning vajab rekonstrueerimist. Ühiskanalisatsioonisüsteemi probleemid: Vanas linnaosas on kanalisatsioonitorustikud ulatuslikult amortiseerunud, mis on tingitud halvast ehituskvaliteedist, kasutatud materjalidest. Osaliselt on kanalisatsioonitorustikud amortiseerunud ka uues linnaosas. Keskmiseks infiltratsioonivee hulgaks on hinnanguliselt ca 30%. Vaatluskaevude seisukord on halb; Linna vanas osas puudub lahkvoolne sadeveesüsteem. Sadevee liigkogusega võivad tekkida probleemid juhul kui olemasolevad haljasalad hoonestatakse ning sõiduteed rekonstrueeritakse. Sademeveekanalisatsiooni torustik Sillamäe linnas on lahkvoolne sadevee süsteem välja ehitatud vaid linna uuele osale, linna vanas osas juhitakse sadevesi kas ühiskanalisatsiooni või immutatakse teepervedel ning haljasaladel. Sadevee torustiku kogupikkus on ca 7 km, torustiku läbimõõdud jäävad vahemikku 150 – 1000 mm. Uued sadevee torustikud on planeeritud rajada 1,5 km ulatuses Rumjantsevi, Veski ja Kajaka tänavatel. Torustiku väljalaske on 8, nendest suurim läbimõõduga 1000 mm suubub Sõtke veehoidlasse (Mikrorajooni valgala). Puhastid sadevee väljalaskudel puuduvad. Veekvaliteet Narva lahes ning Sõtke veehoidlas vastab normidele, muid veekvaliteedi analüüse sadevee väljalaskudest võetud ei ole. Samuti puudub informatsioon sadevee vooluhulkade kohta. Lisaks sadevee süsteemile on linnas välja ehitatud soojatorustike drenaažisüsteem väljalaskudega Sõtke veehoidlasse ning Narva lahte. Kohati juhitakse drenaaž lahkvoolsesse sadeveetorustikku. Antud süsteem on dimensioneeritud silmas pidades pinnase kuivendusfunktsiooni ning seetõttu ei ole kasutatav sadevete juhtimiseks. Sillamäe linna vanas osas pole esinenud sadevee süsteemi puudumise tõttu probleeme sadevete liigkogusega. Probleemid võivad tekkida seoses piirkonna teede rekonstrueerimise ning haljasalade hoonestamisega. Reoveepumplad Sillamäe Veevärgi halduses on kaks reoveepumplat: reovee peapumpla (pumpla nr 5), Ranna 22A; reoveepumpla nr 3 (nn autobaasi pumpla). Peapumbajaam on rajatud seitsmekümnendatel aastatel horisontaalpumpadega varustatud kahekambrilise pumbajaamana. Pumbaruumis on 4 horisontaalset reoveepumpa aastatest 1979-1985. Vastuvõtukambri ühele sisendkanali harule on paigaldatud uus treppvõre koos tigutransportööriga, mille abil kinnipüütud võreheitmed eemaldatakse konteinerisse, teisel sissevoolukanali harul on uus automaatselt toimiv mehaaniline võre Ro9 500/5 Huber, pilu suurusega 5 mm. Peapumplast väljub kaks survetorustikku. Vana survetoru - Ø 350, materjaliks asbotsement ja keraamiline toru. Uus survetorustik on rajatud 1996-97. aastatel. Pumbajaamast väljub survemalmtoru, Ø 600 – 350 m, järgneb PE survetoru - Ø 400, lõpposa on seest tsemendikihiga kaetud terastoru estakaadil, toru on väljast soojusisolatsiooniga kaetud. Survetorustike kogupikkus on ? 3,2 km. Kasutatakse mõlemat niiti, kusjuures talvel vana maa-alust torustikku ja suvel uut torustikku, ümberlülitamine pumbajaamas. Survetorustikud on rahuldavas seisukorras, avariilisi probleeme ei ole. Reoveepumpla nr 3 (nn autobaasi pumpla) asub autobaasi territooriumil. Pumpab umbes 10 m3/d reovett, teenindab viit kahekordset väikest elamut. Reovesi pumbatakse puhastile läbi asbotsemendist survetorustiku, Ø200. Tulevikus tuleks pumpla nr 3 asendada uue pakettpumplaga ja renoveerida survetorustik optimaalsele läbimõõdule. Reoveepuhasti Esimesed puhastusseadmed rajati Sillamäele 1958. a ja 1965. a. Neid laiendati vastuvõtuvõimeni 3 200 m3/d. 1974. a koostatud reovee puhastusseadmete rekonstrueerimisprojekti järgi on puhastusseadmete projekteeritud vastuvõtuvõimeks 14 000 m3/d ehk keskmiselt 583 m3/h ja orienteeruvalt kuni 1 500 kg BHt/d. Puhastusseadmete rekonstrueerimine lõpetati 1979. aastal. Praegu puhastatakse ~6000 m3/ööpäevas. Tabel 9. Reoveepuhasti projektvõimsus Projekteeritud võimsus Vooluhulk, m3/d 14 000 BHT7, kg/d inimekvivalenti ~ 500 ~ 25 000 Reoveed juhitakse puhastusseadmeile kahe sisendi kaudu. I sisendiks on isevoolne torustik linna lääneosast koos AS Silmeti reoveega ja autobaasi pumpla survetoru, millest juhitakse puhastile keskmiselt ~20% reoveest. II sisendiks on survetorustikud linna reovee peapumplast (Ranna t 22A) - 80% reoveest. Puhasti koosneb järgmistest tehnoloogilistest üksustest: Võred Liivapüüdjad Eelsetitid Aerotankid (koos keemilise fosforiärastusega) Järelsetitid Kontaktmahutid ja kloraator Mudatihendajad Mudaväljakud 2000. aasta suvel anti käiku lämmastiku ja fosfori eraldamine aerotankides, milleks paigaldati aerotankidesse uued aeraatorid (Nopon). Samas paigaldati uus automaatika nii pumpadele kui ka õhupuhuritele. Õhupuhurite pöördeid reguleeritakse vastavalt lahustunud hapniku kontsentratsioonile aerotankides. Algselt oli ette nähtud suublasse (süvalasu kaudu merre) juhitava heitvee desinfitseerimine vedelkloori baasil, milleks oli rajatud vedelkloori hoidla ja doseerimissõlm ning kontaktreservuaarid peale II astme setiteid. Käesoleval ajal kloreerimist ei toimu, vedelkloori ei kasutata. Kontaktreservuaarid – 2 tk – toimivad täiendavate järelsetititena. Heitvee väljalask merre toimub süvalasuga. Hajutavasse sügavlasku (Ø 400, pikkusega 600 m kaldast) heitvesi pumbatakse, lühemasse 230 m pikkusesse juhitakse isevoolselt. Jääkmuda anaeroobseks stabiliseerimiseks kasutatakse 8 emšerit. Emšeritesse juhitakse jääk aktiivmuda I astme setitite kaudu segus I astme toormudaga. Emšeritas anaeroobselt stabiliseeritud muda suunatakse läbi mudapunkri tahendamisele. Tahendatud muda ladustatakse kas mudaväljakuile või veetakse kasutamiseks põllumajanduses ja haljastuses. Põhiliste tehnoloogiliste protsesside juhtimine on automatiseeritud, keskdispetšerpunkt asub tehnoloogiliste pumpade ja õhupuhurite hoones. Dispetšerpunkti koonduvad vooluhulga mõõtmiste, aerotankides lahustunud hapniku sisalduse andmed, jälgitavad on töötavad seadmed. Punktist saab teha seadmete ümberlülitusi. Automaatikakilpi on paigaldatud ka õhupuhurite tööd juhtivad sagedusmuundurid. Üldmulje kogu puhastist on hea, kuigi puhasti vanus on üle kolmekümne aasta. Probleemseks osutub tulevikus jääkmuda ladustamine, mis tekib väljaveo katkemisega talvisel perioodil. Mudaväljakute alla jääv maa on eraldatud rajatavale Sillamäe sadamale. Tabel 10 Sillamäe puhastatud reovee keemilised näitajad (20061.pa) Jrk. nr. Lühend Mõõt-ühik Analüüs Norm Max Kesk. 1 BHT7 mg/l 6,79 5,01 15 2 H/A mg/l 6,36 4,3 15 3 Ptot mg/l 0,996 0,869 1,0 4 Ntot mg/l 14,2 11,95 15 5 Naftas. mg/l 0,41 0,31 1,0 6 SO4 mg/l 99,29 83,66 150 Tabel 11 Sillamäe puhasti reovee vooluhulgad kvartalite lõikes Aasta Kvartal Kvartali vooluhulk keskmine vooluhulk Aastane vooluhulk Aasta kesk. vooluhulk m3/kv m3/d m3/a m3/d 2000 1 618 000 4 421 2001 I 435 000 4 833 1 770 000 4 849 II 487 000 5 352 III 434 800 4 726 IV 413 200 4 491 2002 I 495 000 5 500 1 505 000 4 123 II 360 000 3 956 III 302 000 3 283 IV 348 000 3 783 2003 I 352 000 3 911 1 612 000 4 416 II 420 000 4 615 III 392 000 4 261 IV 448 000 4 870 2004 I 395 850 4 398 1 567 200 4 294 II 379 800 4 174 III 378 800 4 117 IV 412 800 4 487 2005 I 383 600 4262 1 527 400 4 185 II 433 200 4760 III 376 800 4095 IV 333 800 3628 2006 I 292 200 3247 642 800 3 551 II 350 600 3853 Kvartaalsete ööpäeva keskmiste vooluhulkade võrdlusest selgub, et kõrgenenud vooluhulgad on aastate lõikes I, II või IV kvartalis, mis on sademeterikkamad ja seotud kevadise lumesulamisega. Vastavalt teostatavusuuringu tulemustele saab öelda, et: 1. Sillamäe puhasti töö saab lugeda efektiivseks, heitvesi väljundil vastab kõigi näitajate osas seadusandluses ja vee erikasutusloas esitatud nõuetele. 2. Keskmise BHT7 koormuse järgi (886 kg/d) jääb Sillamäe puhasti reostusallika klassi koormusega 10 000…14 999 ie/d. Uurimistöö raames teostatud mõõtmistulemuste järgi oli keskmine reostuskoormus 14 700 ie. 3. Sademe- ja pinnasevee osakaal puhastile juhitud reoveest moodustab ~40%. 4. Perspektiivne puhastamist vajav reoveekogus Sillamäe linnas tuleneb vastavalt veetarbimise prognoosile, millele lisandub reoveekanalisatsiooni sattuv sademe- ja pinnasevesi (nn lisavesi). AS-i Silmet Grupp ettevõtete reoveekogustes on ette nähtud perspektiivne kasv 585 m3/d -> 650 m3/d (kasv ca 10%) ja lisavee osakaalu olulist muutust ette ei nähta ehk säilib 20% lisavee osakaal. Tabel 12 Olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused Sillamäe linnast ja Silmet Grupilt Ühik 2006 1pa. andmed 2018 Elanike arv tuh inimest 16 567 17 200 VK teenusega varustatud elanike arv tuh inimest 16 567 17 200 VK teenusega varustatud elanike % % 100 100 Keskmine veetarbimine linna piirkonnast m3/d 2228 2236 Reovesi koos lisaveega linna piirkonnast m3/d 3597 2800 Lisavee osakaal linna reovees % ~38 ~20 Reovett elaniku kohta l/d el 217 163 Silmet Grupi ettevõtete reovesi m3/d 312 650 Reovesi koos lisaveega Silmet Grupilt m3/d 389 800 Lisavee % Silmet Grupi reovees % ~20 ~20 Kogu reovesi Sillamäelt koos lisaveega m3/d 3 986 3 600 ÜHISKANALISATSIOONISÜSTEEMI PROBLEEMID Vanas linnaosas on kanalisatsioonitorustikud ulatuslikult amortiseerunud, mis on tingitud halvast ehituskvaliteedist, kasutatud materjalidest. Osaliselt on kanalisatsioonitorustikud amortiseerunud ka uues linnaosas. Keskmiseks infiltratsioonivee hulgaks on hinnanguliselt ca 30%. Vaatluskaevude seisukord on halb; Linna vanas osas puudub lahkvoolne sadeveesüsteem. Sadevee liigkogusega võivad tekkida probleemid juhul kui olemasolevad haljasalad hoonestatakse ning sõiduteed rekonstrueeritakse. Reoveepumplate ja reoveepuhasti probleemid Esmaseks probleemiks reoveepuhasti koormuse osas on suur lisavee (sademe- ja pinnasevesi) osakaal puhastile suunatavas reovees. Lisavesi moodustab ~40 % üldisest reovee vooluhulgast. Puhastusseadmete hüdraulilise koormuse vähendamiseks on vajalik kanalisatsioonivõrgu renoveerimine ja sademeveevõrgu väljaarendamine. Pumpla nr 3 (autobaasi pumpla) tuleb asendada uue pakettpumplaga ja renoveerida survetorustik optimaalsele läbimõõdule; olemasolevad pumbad pärinevad 90-ndate aastate algusest; Peapumplas tuleb uuendada fekaalpumpasid, olemasolevad pumbad pärinevad 1970-80. aastaist, pumpade töö juhtimiseks tuleb üle minna kaasaegsete sagedusmuundurite kasutamisele; Puhastusseadmete põhiprobleemiks, kuigi puhastusseadmed töötavad rahuldava efektiga, on nende amortiseerumine. Osa seadmeid on rajatud juba 50ndate aastate lõpus nagu vanemad emšerid, osa 70ndate aastate teisel poolel. Amortiseerunud on seadmete vahelised betoonrennid (korrosioonikahjustused), I ja II astme setitid, milliseid AS Sillamäe Veevärk taastab omavahendite arvelt, mõlemast setiti paarist on üks remondis. Asendamist vajavad setitite ülevoolu-kogumisrennid (betoon) ja mudakaabid (terasest kandekonstruktsioonid on amortiseerunud). Uuendamist vajab õhupuhuritepark, vanad TB-tüüpi puhurid on suure energiakulukusega ja töötanud juba üle kahekümne aasta; Täiendamist vajab fosfori keemilise sadestuse süsteem, soovitatav on rakendada simultaansadestusmeetodit, so koagulandi doseerimist aerotankidesse. Probleemiks on tahendatud jääkmuda utiliseerimine talvisel külmal ajal, kui pole lubatud jääkmuda ladustamine või laotamine külmunud pinnasele ja lumele. Senini ladustamiseks kasutatud mudaväljakute territoorium on antud Sillamäe rajatava sadama omandisse. 1950-70. aastatel rajatud puhastusseadmed paiknevad väga hajusalt suurel territooriumil, mis teeb nende renoveerimistööd kalliks. Praktiliselt on vaja olemasolevat territooriumi kasutades uute kaasaegsete kompaktasetusega puhastusseadmete rajamine. ARENDUSMEETMETE AJAKAVA JA HINNANGULISED MAKSUMUSED Teostatavusuuringus on toodud kõikide renoveerimist vajavate ÜVK rajatiste (torustikud, pumplad, puurkaevud, puhastid) dimensioneeritud põhinäitajad ning peamised tegevused, mis tuleb renoveerimistööde käigus teha. Samuti on renoveerimistööd jaotatud lühiajalisse (LP) ja pikaajalisse programmi (PP) ning koostatud investeeringu projektid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik kasutusse jäävad olemasolevad joogivee ja kanalisatsiooni pumplad ning reoveepuhasti tuleb juba lähiajal renoveerida. Samuti tuleb LP-s rajada veetöötlus. Torustikest on ette nähtud renoveerida järgmised mahud: isevoolne kanalisatsioon – 44 km-st 17 km (14.2 km LP-s) sademeveekanalisatsioon – 7 km-st 3.5 km veetorustik – 36km-st 12.2 km Ülejäänud torustike osad tuleb renoveerida tulevikus vastavalt nende amortiseerumisele. ÜVK rajatiste renoveerimise mahule lisanduvad uute torustike ja pumplate rajamismahud, milleks on: seni kanaliseerimata elamutele ühiskanalisatsiooni rajamine (Sõtke jõe äärsed eramud); Tallinna mnt 21 ja 23 kanalisatsiooni ümberühendamine ühiskanalisatsiooni; perspektiivsete arendatavate piirkondadele ÜVK rajatiste rajamiskulud. Kuna antud investeeringud peavad tulema arendajate kulul, siis antuid võimalikke investeeringuid ei kajastada. Peab märkima, et Teostatavusuuringus toodud maksumuste kalkulatsioon põhineb 2004a hindadel mil töö teostati. Näiteks on kanalisatsioonitorustiku rajamismaksumuseks arvestatud sõltuvalt tema paiknemisest kas haljasalal või linna keskuses 1000-2000 kr/jm. Töö koostaja hinnangul on torusiku rajamise maksumus tänasel päeval ~1.5 korda kallim. Selleks, et mitte teha uuesti detailset analüüsi rajatiste ehitusmaksumuse kohta, mis ei pruugi ikkagi anda „õiget“ hinda, on antud töös kõik vajalikud Teostatvusuuringus toodud investeeringud korrutatud 1.5-ga. Investeeringuprojektide kogumaksumus AS Sillamäe Veevärk teeninduspiirkonnas on kokku 181 790 milj. krooni Tabel 13 Investeeringuprojektide mahud ja maksumused Investeeringu-projekti objekt Liik Ühik Kogus Maksumus, tuh kr LP/ PP Tegevused Puurkaev-pumpla Rek. tk 12 5 259 LP Pumplahoonete täisremont (korrastamine, uste ja akende väljavahetamine, soojustamine, katuse remont). Välja tuleb vahetada kõik pumbad, sisemine armatuur ning elektri- ja automaatikaseadmestik. II-astme pumpla Rek. tk 2 9 937.5 LP Pumplahoonete täisremont. Pumpade, armatuuri, sisemise torusiku, elektri-automaatika seadmete väljavahetamine. Reservuaaride remont (sisepinna katmine hüdroisolatsiooniga, luukide, ventilatsiooni, torustiku asendamine). Veetöötlus-jaam Uus tk 3 5 749.5 LP Hoone rajamine (olemasoleva pumplahoone laiendamine) Rauaeraldusfiltrite (mangaanieraldusega: liiv, kruus + karbonaat) ja kloreerimisseadme paigaldamine koos pöörd-tagasilöögiklappide, kompressori, puhuri ja ühendustorustikega. Veevõrk Rek. m 12 200 24 226.5 LP Vana torustiku ja toruarmatuuri (kaevud, hüdrandid, siibrid) asendamine uutega kinnisel/lahtisel meetodil. Koos tänavatorustikuga uuendatakse ka majaühendused kuni kinnistupiirideni. Isevoolne kanalisatsioon Rek. m 14 217 29 046 LP Torustike ja kaevude väljavahetamine lahtisel ehitusmeetodil. Rek m 2 254 4 317 PP Uus m 2 000 4 500 LP Sõtke jõe äärsete elamute kanaliseerimine; Tallinna mnt 21-23 tööstuspiirkonna ümberühendamine linna kanalisatsiooniga Sademevee kanalisatsioon Rek. m 3 500 4 596 LP Torustike ja kaevude väljavahetamine kinnisel/lahtisel ehitusmeetodil. Uus m 1 460 2 199 LP Rumjantsevi, Veski, Kajaka tn Reoveepumpla Rek. tk 2 5 421 LP Peapumpla ja reoveepumpla nr. 3 asendamine uue maa-aluse kompaktse pumplaga Uus tk 1 450 LP Sõtke jõe äärsete elamute kanaliseerimine Kanalisatsiooni survetorustik Rek. m 600 558.75 LP Reoveepumpla nr 3 survetorustik Uus m 250 2 250 LP Sõtke jõe äärsete elamute kanaliseerimine Reoveepuhasti Rek. kmpl 1 74 865 LP Reoveepuhasti ja peapumpla rekonstrueerimine Purgimissõlm Uus Kmpl 1 1 256.25 LP Laevadelt reovee vastuvõtmiseks Masinate ost Kmpl 3 7 158 LP Survepesuauto, Ekskavaator-laadur, Kallurauto nokk.kraanaga Kogumaksumus, tuh krooni 181 790 Investeeringuprojektidega saavutatav tulem: VEEVARUSTUSES veetöötlusseadmete paigaldamise tulemusena paraneb oluliselt veekvaliteet tarbijatele; pumbajaamade rekonstrueerimise ja automaatikaseadmete paigaldamise tulemusena tõuseb oluliselt veevarustussüsteemi töökindlus, tagatud on stabiilne rõhk teeninduspiirkonnas, elektrikulu vähenemine praegusega võrreldes, vähenevad tööjõukulud; veevarustuse teenus linnas paraneb ca 60% linna veevõrgu tarbijatest; veekaod veevõrgust vähenevad 15%-ni, mistõttu kulutatakse vähem energiat vee pumpamisele ning vähenevad kulud erikasutustasule; suureneb veevõrgu töökindlus eriolukordades; veevahetus veevõrgus paraneb, paraneb oluliselt veekvaliteet. KANALISATSIOONIS väheneb filtratsioon ja sellega seoses pinnase- ja põhjavee reostamise oht; vähenevad lisaveekogused (infiltratsioon), millega seoses vähenevad ülepumpamise ja reoveepuhasti opereerimise ja elektrienergia kulud; tõuseb reoveepumplate töökindlus; väheneb survetoru avariilisus ja võimalus reovee sattumiseks pinnasesse ja põhjavette; tagatud on reovee nõuetekohane puhastus vastavalt VV määruse nr 269 nõuetele; võimalus vastu võtta laevadelt olmereovett puhastamiseks puhastusseadmeis. AS Sillamäe Veevärk (SV) töös olevate puurkaevude tehnilised andmed LISA 1 Jrk nr nr SV Katastri nr Passi nr Ehitus-aasta Vee-kompleks Pumba mark Sanitaar- kaitseala [m] sügavus [m] Veevõtt [m3/d] Märkused 2004 2005 2006 1-7 1 4 2198 A-7619 1953 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 150 18 30 124 töötab perioodiliselt 2 8 2196 A-249-B 1963 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 160 359 358 360 töötab pidevalt 3 10 2200 1/2133 1966 Cm-Vvr CRA100B-11/25 30 130 52 150 43 töötab perioodiliselt 4 12 2202 3/2075 1966 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 145 252 213 136 töötab perioodiliselt 5 13 2205 3837/13 1974 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 135 287 321 213 töötab perioodiliselt 6 14 2206 3837/14 1974 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 145 344 277 - 2006.a. ei tööta 7 15 2207 4051 1975 V2gd ECV8-16-140 30 220 75 22 - 2006.a. ei tööta 8 16 2209 4102 1975 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 132 - 110 306 töötab pidevalt 9 17 2208 4085 1975 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 135 369 285 335 töötab pidevalt 10 21 2210 5014 1981 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 145 377 348 338 töötab pidevalt 11 22 2212 5051 1981 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 130 379 215 327 töötab pidevalt 12 27 2217 5824 1987 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 124 2 168 9 töötab perioodiliselt 13 28 2966 6143 1989 Cm-Vvr ECV6-16-110 30 125 374 233 285 töötab pidevalt Kokku 2888 2730 2476 Märkus: Vastavalt Ida-Virumaa keskkonnateenistuse kirjale nr.11-11/2410 (veehaarete sanitaarkaitsealade vähenemine) on kõikide puurkaevude sanitaarkaitseala vähendatud 30 meetrini. Veekvaliteedinäitajad (vahemikud) Sillamäe ühisveevärgi puurkaevudes aastal 2003 - 2006 1.pa ja nende võrdlus määrusega nr 82 LISA 2 Nr Näitaja Ühik Määrus Nr 82 ja 98/83/EC. Pk nr 4/ 2198* Pk nr 8/ 2196 Pk nr 10/ 2200 Pk nr 12/ 2202 Pk nr 13/ 2205 Pk nr 14/ 2206 Pk nr 15/ 2207 Pk nr 17/ 2208 Pk nr 21/ 2210 Pk nr 22/ 2212 Pk nr 27/ 2217 Pk nr 28/ 2966 1 Värvus kraadi 5-16 5 5-9 5-14 6-8 10-11 4-10 6-9 7-11 7-13 8-15 8 2 Hägusus mg/l 0,15-0,3 0,26-0,5 0,5-0,7 0,15-0,36 0,29-0,75 0,14-0,3 1,2-4,65 0,1-0,8 0,35-0,6 0,25-0,7 0,1-0,7 0,15-0,24 3 pH mg/l 6,5?pH?9,5 8,1 8,0 8-8,3 7,7-8,1 7,8-8,1 7,8-8,05 8,35 7,9-8,02 7,9-8,01 7,55-8,02 8,05-8,24 7,45-8,2 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,05-0,21 0,12-0,25 0,11-0,18 0,11-0,20 0,1-0,14 0,06-0,15 0,03-0,08 0,08-0,1 0,6-0,14 0,09-0,12 5 Nitrit mg/l 0,50 0,003 0,008-0,015 6 Nitraat mg/l 50 0,5 0,8 7 Üldkaredus mg-ekv/l - -** - - - - - - - - - - - 8 Kloriidid mg/l 250 212-240 213-238 193-205 193-197 185-225 207-240 415-440 195-274 183-218 174-216 182-215 192-230 9 Sulfaadid mg/l 250 0,18-0,3 4,9-10 0,18-2,6 10 Raud mg/l 0,2 0,13-0,3 0,12-0,18 0,18-0,27* 0,18-0,60 0,15-0,22 0,2-0,25 1,18-2,1 0,19-0,27 0,18-0,21 0,18-0,2 0,183-0,19 0,18-0,2 11 Permanganaatne hapendumus mg/l O2 5,0 1,92-2.08 1,6-1,84 1,7 1,87-3,2 2,24-3,0 1,4-1,76 1,36-1,76 1,44-1,8 1,28-1,44 1,4-1,6 1,6-2,3 1,0-1,52 12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,42-0,72 0,41-0,6 0,34-0,66 0,45-0,53 0,42 0,53 0,48 0,44-0,46 0,42-0,66 0,42-0,44 0,46-0,84 0,35-0,52 13 kaltsium mg/l - - - - - - - - - - - - - 14 Magneesium mg/l - - - - - - - - - - - - - 15 Mangaan mg/l 0,05 16 H2S mg/l - - - - - - - - - - - - - 17 kuivjääk mg/l - - - - - - - - - - - - - 18 leelisus mg-ekv/l - - - - - - - - - - - - - 19 Elektrijuhtivus ?S cm-1 20?C 2500 960-1077 885-940 890 870-880 890-898 870-904 1935-1980 915-1080 832-947 854-895 850-912 848-850 20 Naatrium mg/l 200 189,4 191 - - - - 195 185,7 160,7 - - - 21 Boor mg/l 1,0 - - 0,3 - - - 0,42-0,46 0,28 - 0,23-0,31 0,25-0,31 - 22 Elavhõbe ?g/l 1,0 - - - - - 0,05 - 0 - - 23 Kaadmium ?g/l 5,0 0,3 0,7 0,1 0,2 0,3 0,1 24 Plii ?g/l 10 1 0,028 0,1-0,2 0,1-0,2 25 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 26 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 27 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 *Märkused: * - analüüsitulemused on vaid 2003. aastast ** - tähistab mõõtmata komponenti