Türi Vallavalitsus — Türi Toimetulekukooli arengukava kinnitamine — KO, 236, 2483

Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 ja § 30 lõike 1 punkti 3, Türi Vallavolikogu 25. oktoobri 2006 määruse nr 70 «Türi valla põhimäärus» § 29 lõike 1 ja lõike 2 punkti 3, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 3 ning Türi Vallavolikogu 31. mai 2006 määruse nr 46 «Türi valla haridusasutuste arengukavade kinnitamise kord» § 3 lõike 6 alusel. § 1. Kinnitada Türi Toimetulekukooli arengukava 2006-2008 (arengukava lisatud määrusele üheteistkümnel lehel). § 2. Avalikustada Türi Toimetulekooli arengukava 2006-2008 Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. § 3. Määrus on jõus 4. detsembrist 2006. Vallavanem Toomas MARRANDI Vallasekretär Lii LAANEMETS Kinnitatud Türi Vallavalitsuse 28. oktoobril 2006 määrusega nr 18 TÜRI TOIMETULEKUKOOLI ARENGUKAVA 2006 – 2008 TÜRI 2006 1. SISSEJUHATUS Türi Toimetulekukooli arengukava on dokument, mis määrab kooli arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava 3 aastaks ning arengukava uuendamise korra. Türi TTK arengukava lähtub Türi Toimetulekukooli põhimäärusest, Türi valla arengukavast ja Järvamaa hariduse arengusuundade hariduslike erivajadustega laste õpetamise visioonist 2010, põhieesmärkidest 2004-2006 ja tegevuskavast aastani 2007. Kooli arengukava eesmärkide täideviimine sõltub suuresti: • Seadusandlikust tööst s.t. kuidas ja millisel kujul kajastuvad hariduslikud erivajadused eesti õigusloomes; • Riigi rahastamis- ja maksupoliitikast s.t. kuidas riik tagab kõigile HEV- lastele teatava minimaalse hariduse ja tugiteenuste taseme, mis on kirjas riiklikus õppekavas ja seda toetavates seadusandlikes aktides, laiendades muuhulgas väikesetiraažilise õppekirjanduse väljaandmist ja toetamist; • Hariduslike erivajadustega seotud kohustustest ja vastutusest, mida jagavad kohalikud võimuorganid, lapsevanemad ja kolmas sektor. 2. VISIOON Türi Toimetulekukool – PARIM ÕPPIMISE VÕIMALUS JÄRVAMAAL HARIDUSLIKU ERIVAJADUSEGA ÕPILASELE. Visioonist lähtuv eesmärk: IGAL ÕPILASEL ON VÕRDSED VÕIMALUSED SAADA PARIMAT HARIDUSTEENUST – MOTIVEERIVAT, JÕUKOHAST JA ARENDAVAT ÕPET. 3. MISSIOON ARENG UUTE VÕIMALUSTE AVASTAMISE JA REALISEERIMISE KAUDU. 4. ÜLDOSA 4.1. Ülevaade koolist Türi Toimetulekukool on Türi valla koolina tegutsev haridusasutus põhihariduse andmiseks toimetuleku riikliku õppekava alusel Järvamaa hariduslike erivajadustega õpilastele, kellel on mõõdukas või raske vaimupuue. Türi Toimetulekukool on Türi valla asutus, mille moodustamise (Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusloa alusel), ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab seaduses sätestatud korras Türi Vallavolikogu ja seda korraldab Türi Vallavalitsus. Türi TTK juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Haridusministeeriumi, Türi Vallavolikogu ja –valitsuse ning muudest õigusaktidest, Türi TTK põhimäärusest, arengukavast ja õppekavast. Türi Toimetulekukooli algusaastaks loetakse aastat 1989, mil alustas tööd 4 klassiga Türi Abikool kerge vaimupuudega lastele. 25. septembril 1997 nimetati kool Türi Toimetulekukooliks. Õpilased õpivad riikliku toimetuleku õppekava alusel, mille põhiülesandeks on toetada korrektsioonitööga õpilaste arengut, kujundada isiksust, kes tuleb võimalikult ise toime igapäevaste tegevustega kodus ja väljaspool kodu ning saab juhendamise ja järelevalve all hakkama lihtsama tööga. 2006/2007.õppeaastal õpib koolis 22 õpilast üle kogu Järvamaa, neist esimese klassi õpilasi on 2. Kool suudab vastu võtta kuni 30 mõõduka ja raske vaimse puudega õpilast. Õpilaskodu kohti on 14. Õpilaste arv Õppeaasta Õpilaste arv 1-4 kl. Õpilaste arv 5-9.kl+lisa-aasta Kokku õpilasi Klassikomplekte 2003/2004 13 15 28 5 2004/2005 12 14 26 5 2005/2006 12 14 26 5 2006/2007 8 10+4 22 4 Õpilased elukoha järgi 2006/2007. õa Omavalitsus Õpilaste arv Paide linn 5 Türi vald 13 Roosna-Alliku vald 1 Koeru vald 1 Kareda vald 1 Tallinn 1 Klassikomplekte on 4 ja õpetajaid 10, kasvatajaid 3. Koolis on õpilaskodu 2 kasvatusrühmaga, kokku 14 õpilasega. Kool õpetab ja arendab õpilasi toimetuleku riikliku õppekava alusel, millele vajadusel lisatakse elemente hoolduskooli riiklikust õppekavast. Õppekava alusel on õpilased jagatud kolme kooliastmesse: I aste 1.-3 klass, II aste 4.-6 klass, III aste 7.-9 klass. Lisa-aastad kuni 3 õppeaastat Õppetöö toimub iga õpilase jaoks koostatud individuaalse õppekava alusel, mis arvestab tema arengut. Õpetades ja arendades valmistame mõõduka ja raske vaimse puudega õpilasi ette eluga väljaspool kooli iseseisvalt või abistaja toel toime tulema. Selleks tuleb: - arvestada õppesisu valikul õpilaste vanuselisi ja individuaalseid iseärasusi; - maksimaalselt vähendada mahajäämust eakohasest arengust; - kujundada koostöösuhteid õpetajate, õpilaste ja lastevanemate vahel. Türi Toimetulekukoolis toimub õppetöö 1. klassist kuni 9. klassini, vajadusel õpilase individuaalsest arengust lähtuvalt rakendatakse pikendatud õppeaega. Õpilased on vanuses 7 kuni 18 eluaastat. Türi Toimetulekukoolist on igaühel võimalik saada parim võimetekohane toimetulekuharidus. Koolis töötavad hea erialase väljaõppe ja suurte kogemustega õpetajad. Õpetajate kaader on enamuses pedagoogilise haridusega, kogemustega, püsiv ja ennast tööalaselt täiendav. 7 õpetajat omavad kõrgharidust, kellest kahel on eripedagoogiline kõrgharidus. 4 õpetajat on läbinud 320- tunnise, ülejäänud 160-tunnise eripedagoogika-alase täienduse. Kaks õpetajat omavad keskeriharidust ja üks keskharidust. Ühel kasvatajal on läbitud 160-tunnine eripedagoogika-alane täiendus ja kaks kasvatajat läbivad 160-tunnise eripedagoogika kursuse 2006/2007.õppeaastal. Kool on praktikabaasiks eripedagoogika, sotsiaaltöö ja kasvatusteaduste eriala üliõpilastele. Kool teeb sisukat koostööd Türi Päevakeskusega, et üleminek koolist vaimupuuetega inimeste päevakeskusesse oleks edukas ja koolis õpetataks oskusi, millega noor päevakeskuses hakkama saaks. Koos on toimunud ühiseid üritusi – ekskursioone ja spordiüritusi, ühiseid kunstinäitusi. Päevakeskusel ja koolil on ühised õpetajad, suuremad poisid käivad päevakeskuses puutööd õppimas. Türi Toimetulekukoolil on peale õppetöö palju toetavaid traditsioonilisi tegevusi – eriolümpia raames toimuvatest üritustest osavõtt, jõulu- ja kevadpidu koos vanematega, kevadine ekskursioon koos vanemate ja õpetajatega looduskaunitesse Eestimaa paikadesse, ujumine, saalikeegel. Igal kevadel korraldatakse koos Türi Päevakeskusega Türi Muuseumis õpilaste kunsti- ja käsitöö näitus. 2005 .aasta suvel korraldas kool esimest korda õpilastele 2-nädalase suvelaagri, mille eesmärgiks oli toetada ja tasakaalustada õpilaste sotsiaal-emotsionaalset arengut ning arendada loovust läbi kunsti, muusika ja spordi. Samas oli selleks ka lastevanemate soov ja vajadus, et võimaldada vanematel taastada oma tervist ja sisemist tasakaalu. Laager toimus ka 2006.aasta suvel, laagri eesmärgiks oli anda lastele teadmisi loodusest ja keskkonnahoiust. Türi Toimetulekukoolil on olnud tihe koostöö Türi valla sõprusvallaga Rootsi Kuningriigis - Åmåli kommuuniga, kellelt on saadud märkimisväärset koolitusalast ja ka materiaalset abi. Rahvusvaheliste projektide kaudu on kooli materiaalselt toetanud Türi Rotary Klubi. Türi Inner Wheel Klubi naised on õpilaste jõulud ja sõbrapäeva muutnud meeldejäävaks. Headeks sõpradeks on meie õpilastele ka Veski-Silla OÜ, Kuldkrooni restoran Paides, teised Türi koolid ja lasteaiad jne. 4.2 Kooli pakutavad rehabilitatsiooni teenused õppekasvatustöö kaudu erinevate võimete ja oskuste arendamiseks Eripedagoogiline abi • Õpimotivatsiooni kujundamine • Kognitiivsete oskuste arendamine • Kommunikatsiooni arendamine • Eneseteenindamisoskuste arendamine • Igapäevaste toimingute õppimine • Koostööoskuse arendamine Logopeediline abi • Kommunikatiivsete oskuste arendamine • Psüühiliste protsesside arendamine • Praktiline kõnearendus • Kirjaliku ja suulise kõne korrektsioon Rütmika • Kehatunnetuse arendamine • Üldmotoorika arendamine • Tunnetuse arendamine kõikide meeltega Muusikateraapia • Keskendusvõime ja tähelepanuvõime arendamine • Tunnete õppimine ja nende väljendusoskuste omandamine • Õnnestumiskogemuste ning positiivsete emotsioonide andmine Kunstiteraapia • Kognitiivsete oskuste arendamine • Motoorika, kehatunnetuse, peenmotoorika, silma ja käe koostöö arendamine • Keskendumisvõime arendamine • Tunnete õppimine ja väljendamine Massaaþ/ravivõimlemine • Tegevusvõime ja/või selle komponentide väljalangemise takistamine • Liigutusliku tegevusvõime arendamine, kujundamine ja taastamine Hipoteraapia • Suhtlemisraskustega laste aitamine kohanemiseks ühiskonnas • Sõnalise väljenduse, liikumise ja mõtlemise mõjutamine • Liigutuste ja rühi kontrolli parandamine • Mina-teadvuse ja iseseisvuse arendamine Arvutiõpetus • Arvuti kui õppetöö ja teadmiste hankimise abivahendi kasutama õpetamine • Arvuti kui kommunikatsiooniks vajaliku vahendi kasutama õpetamine • Arvuti kui vaba aja veetmise vahendi kasutama õpetamine • Psüühiliste protsesside ja õpimotivatsiooni arendamine Ujumine • Kogu lihaskonna arendamine ja õige hingamise õpetamine • Õpilaste rahustamine • Positiivsete emotsioonide andmine • Vees ohutu käitumise õpetamine 4.3. Kooli tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Sisemised tugevused • Hea erialase ettevalmistusega kaader • Õpetajate oskus leida sobivaid õppevahendeid ja materjale • Arengule ja tulemustele orienteeritud tegevus • Usaldatav õhkkond õpetajate, õpilaste ja lastevanemate vahel • Huvi enesetäienduse vastu • Koolil on logopeed ja massöör • Ujula, võimla, saalikeegli kasutamise võimalus • Õppetööd toetavate ürituste rohkus Sisemised nõrkused • Materiaalse õpikeskkonna mittevastavus kaasaja nõuetele • Õppekirjanduse puudumine • Meeskonnatöö vähesus • Õpetajate suur töökoormus • Lastevanemate vähene toetus • Pinge, stress Välised võimalused • Muutused ühiskonna suhtumises hariduslike erivajadustega lastesse • Koostöö erinevate institutsioonidega Eestis • Õpetajakoolituse võimaluste laienemine • Koolitüübi vajalikkuse aktsepteerimine hariduse arengukavas • Õpetamis- ja õppimistehnoloogia areng • Projektide kirjutamise võimaluste mitmekesisus Välised ohud • Riikliku hariduspoliitika ebastabiilsus • Elatustaseme langusega seotud asotsiaalsete perede kasvu mõjud • Eelarvepoliitika ja õpetajate töö tasustamise ebakindlus • Negatiivsed välismõjud õpilastele • Ühiskonna vähene teadlikkus ja tolerantsus erisuste suhtes • Järvamaa teiste omavalitsuste vähene huvi HEV õpilaste koolitamiseks toimetulekukoolis 4.4 Hinnang koolile Türi Toimetulekukool on 2004/2005.õa õppekasvatustöö kokkuvõtte ja 2005/2006.õa sisehindamise tulemuste põhjal varasemast põhjalikumalt planeerinud kogu õppekasvatustööd koolis, sealjuures pööranud senisest suuremat tähelepanu õppetööd toetavale kasvatustööle kasvatusrühmades. Õppekasvatustöö kokkuvõttes peeti üheks tähtsamaks korrektsioonitöö suunaks õpilaste tugevamate külgede väljaselgitamist ning eelkõige nende arendamist, mis peab ka jätkuvalt olema korrektsioonitöös esmane. Oluline on olnud ka töö kooli dokumentatsiooniga – muudeti ja kinnitati kooli põhimäärus, töötati välja lisa-aastate õppekava, kooli õpilaste vastuvõtu kord ja uus klassitunnistus, kinnitati klassijuhataja, logopeedi ja sekretäri ametijuhendid, tõhustati kontrolli klassipäevikute ning kasvatusrühma päevikute täitmisel. Koostöö lastevanematega on paranenud – lastevanemate rahulolu küsitlusest selgus, et vanemad on kooli õppekasvatustööga rahul või väga rahul. Õpetajate küsitlusest selgus, et viimase kahe aasta muudatustest on kooli arengule positiivset mõju avaldanud õppekasvatustöö planeeritus ja süstemaatilisus, täiendkoolituste võimalus, õppematerjalide suurem valik, koostöö lastevanematega ja traditsiooniliste ürituste säilimine ning samas uute ürituste lisandumine, õpikeskkonna tingimuste parendamine majandusküsimuste lahendamise näol. Koolis on loodud raamatukogu, on arvele võetud kõik raamatud, sorteeritud ning paigutatud riiulitele õppevahendite ruumi. Kooli sisehindamise aruandest lähtuvalt esitati järgmised ettepanekud: • meeskonnatöö parendamine- hästitoimiva töökollektiivi kujundamine • õpetajate suurem kaasamine metoodilisse töösse • töötajate motivatsiooni tõstmine • õpikeskkonna edasine parendamine • kooli maine jätkuv parendamine • lastevanemate suurem kaasamine õppekasvatustöösse. 5. KOOLIARENDAMISE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD AASTATEKS 2006-2008 Kooli põhiväärtused: • Õppijakesksus/jõukohane ja arendav õpe • Turvalisus/meeldiv ja kaasaegne õpikeskkond • Innovaatilisus/arenemisvõimelisus • Professionaalsus/haritud kaader • Avatus/koostööle ja üksteisele toetumine • Analüüsivõime/tegevuste pidev parendamine • Usaldusväärsus/ kooli tunnustatus Kooli põhieesmärgiks on anda parimat haridust haridusliku erivajadusega lapsele – motiveerivat, jõukohast ja arendavat õpet. Selleks vajalikud tegevused: • õpikeskkonna loomine, mis võimaldab haridusliku erivajadusega lapsel võimetekohaselt õppida ja toetab vanemaid lapse kasvatamisel; • kooli maine loomine, mis tagab jätkuvalt eduka hariduslike erivajadustega laste koolina tegutsemise; • õpetajate ja töötajate professionaalsuse tõstmine ja hea töö motiveerimine; • hea koostöö koduga võimalikult ise toimetuleva lapse õpetamisel ja kasvatamisel; • lastevanemate nõustamine; • arenguvestlused – koostöös vanemaga arenguhinnangu skeemi täitmine, õppeaasta lõpul individuaalse õppekava täitmise analüüs. 6. TEGEVUSKAVA 6.1 Õppekorraldus Eesmärgid: 1) Innovaatiliselt edasi arendada kooli õppekasvatustööd, olles avatud uutele mõtetele. Tegevused: • kooli õppekava uuendamine - 2007-2008; • pikendatud õppeaja õppekava ja tunnijaotusplaani koostamine - 2006 – 2008; • õpilaste eluks vajalike oskuste õpetamise mitmekesistamine koostöös Türi Päevakeskusega ning Türi erinevate ettevõtetega – 2007; • eeltöö kutsekoolidega lihtsamate ametite tutvustamiseks - 2008; • toetavate rehabilitatsiooniteenuste laiendamine - hipoteraapia kui ühe rehabilitatsiooniteenuse regulaarne kasutamine 2007-2008; • kooli arvutiklassi edasi arendamine (puuetega lastele sobiva tarkvara soetamine) – pidev. 2) Anda igale õpilasele võimetekohast ja arendavat haridust. Tegevused: • õpilaste tugevate külgede arendamine – pidev; • loovuse arendamine – pidev; • pikendatud õppeajaga õpilaste ettevalmistamine võimalikult iseseisvaks eluks ja toimetulekuks – pidev; • õppevahendite täiendamine ja kaasajastamine – pidev; • raamatukogu metoodilise ja õppekirjanduse süsteemne uuendamine - pidev; • igale õpilasele individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine ning sidumine kooli õppekavaga – õppekava ja individuaalne õppeplaan toetavad last tema individuaalsuses ning koostamisel lähtutakse: - tervikliku individuaalse arengu printsiibist – lähtutakse terviklikust inimpildist ja inimarengust, intellektuaalse (vaimse) arengu kõrval on samaväärselt olulised ka emotsionaalne(hingeline) ja füüsiline (kehaline) areng, mis on omavahel mõjuvalt seotud; - eakohasuse printsiibist - lähtutakse lapse terviklikust (vaimsest, hingelisest ja füüsilisest) arendamisest, arvestades vanuselisi seaduspärasusi ja arengulisi vajadusi. Eakohase õppekava kaudu äratatakse ka puudega lapses huvi eluliste eakohaste teemade vastu. Seeläbi võib vaatamata intellektipuudele areneda terve ja eakohase hingeeluga laps; - tasakaalustavast printsiibist – püütakse mõjuda tasakaalustavalt kogu hingeelule (mõtlemisele, tundele ja tahtele); - arengut soodustava keskkonna loomise printsiibist – koolitöötajate ühises koostöös luuakse koolis üldine usalduslik sotsiaalne õhkkond, arvestades olulisi lapse arengut soodustavaid tegureid: lapsega tegelevate täiskasvanute eeskuju ja hingelist soojust ning järjepidevust ( üks klassiõpetaja on võimaluse korral 1.-9. klassini); • õpilastes tervislike eluviiside ja keskkonnasäästlike käitumisharjumuste kujundamine – pidev. 3) Tõsta õpetajate kvalifikatsiooni. Tegevused: • osalemine täienduskursustel vastavalt vajadustele ja võimalustele; • sisekoolituse rakendamine – vajadusel; • ühiskoolituse korraldamine üks kord aastas; • õpetajate vastutustunde ja meeskonnatöö oskuse tõstmine koolijuhtimises osalemise kaudu – pidev; • koostöö kooliarsti ja -õega; võimalusel eriarstidega - pidev; • IKT-oskuste edasiarendamine – pidev; • toimetulekukoolide õppepäevadel osalemine – igal aastal. 4) Analüüsida ja hinnata oma tegevusi. Tegevused: • kooli sisehindamine – õppeaasta lõpus; • arenguvestlused – kaks korda aastas; • lastevanemate küsitlused – üks kord aastas; • kooli töötajate küsitlused - üks kord aastas; • hoolekogu – kaks korda aastas. 6.2 Kasvatustöö õpilaskodus Eesmärk: tagada meeldiv ja turvaline keskkond, võimaldada lapsele võimetekohast arendavat tegevust. Tegevused: • õppetöö pidev toetamine – tunnis õpitu harjutamine ja kinnistamine koostöös logopeedi ja õpetajatega; • töökasvatus – tööks vajalike oskuste õpetamine, kohuse- ja vastutustunde arendamine; • kultuuriürituste külastamine - õpilaste silmaringi laiendamine, avalikes kohtades käitumisoskuste õpetamine – vähemalt üks kord kuus; • igapäevaste hügieeniharjumuste pidev kinnistamine – enda pesemine, igapäevane pesu vahetamise vajalikkus, voodite tegemine, riiete «õigele» kohale panemine jms; • õppekäikude korraldamine - tundides õpitu kinnistamine, liiklusohtudest teavitamine, korrektne käitumine looduses, tänaval jt kohtades– üks kord nädalas; • pidev viibimine õues – värskes õhus liikumise vajaduse kinnistamine, riiete valimine vastavalt ilmastikule, meelepärase tegevuse leidmine õues, õuest tuppa tulles riiete ärapanek jms; • ühised vabaaja tegevused sõbralikus ja pingevabas õhkkonnas. 6.3 Koostöö lastevanematega Kool teeb koostööd kõigi koolielust huvitatud osapooltega ja jätkab väljakujunenud koostööd lastevanematega, toetades neid oma lapse kasvatamisel ja õpetamisel ning aidates vastavate teadmiste ja oskuste omandamisel. Eesmärk: anda tuge lapsevanemale haridusliku erivajadustega lapse kasvatamisel ja õpetamisel. Tegevused: • lastevanemate üldkoosolekud vähemalt kaks korda õppeaastas; • lahtiste uste päev ja vanemate psühholoogiline nõustamine üks kord õppeaastas; • laste ja vanemate ühised peod – jõulu- ja kevadpidu, emadepäev; • laste ja vanemate ühine ekskursioon õppeaasta lõpul; • infovoldik vanemale sügisel; • arenguvestlused sügisel koos õpetajaga õpilase arenguhinnanguskeemi täitmisest ja kevadel individuaalse õppekava täitmisest; • lastevanemate teavitamine puuetega laste õigustest ja neile osutatavatest rehabilitatsiooniteenustest; • lapsevanemate kaasamine suvelaagri korraldamisse; • kodu toetuse olulisuse tähtsustamine lapse arenguks. 6.4 Kooli tutvustamine Eesmärk: Toimetulekukooli võimaluste tutvustamine ja maine kujundamine erinevate avalike ürituste kaudu. Tegevused: • iga-aastane õpilastööde näitus väljaspool kooli; • võimaluse piires osalemine erinevates projektides ning konkurssidel; • osalemine Eesti Eriolümpia võistlustel; • osalemine toimetulekukoolide kevadisel spordipäeval; • 2007.a kevadise toimetulekukoolide spordipäeva korraldamine Türil; • koostöö piirkonna koolide ja lasteaedadega; • ettevalmistused kooli 20.aastapäevaks- 2008. 6.5 Töö- ja õpikeskkond Eesmärk: Töö- ja õpikeskkonna parendamine ja rahastamine. Kool töötab vanas puithoones, mis on kohaldatud kooliks. Hoone vajab kaasajastamist ning toimetuleku riikliku õppekava ja tervisekaitse ning tuleohutuse nõuetele vastavusse viimist, milleks valmis 2003.aastal koolimaja renoveerimise eelprojekt. Käeolevaks hetkeks on selge, et antud hoone renoveerimise tulemusena ei saa täita kõiki toimetuleku riikliku õppekava ning lisa-aastate õppekava eesmärke ning luua kaasaegset õpikeskkonda erivajadustega õpilastele. Seetõttu on vastavalt valla arengukavale planeeritud aastateks 2007- 2009 Türi Toimetulekukoolile uue õppehoone ja õpilaskodu ehitamine. Rahalised vahendid: • valla eelarve; • projektid; • riiklik õpilaskodude programm. Planeeritavad tööd ja eeldatavad investeeringud: Finantseerimisvahendid on planeeritud valla arengukava põhjal. Tööd 2006 2007 2008 Vahendid Kooli uue õppehoone ja õpilaskodu ehitamine Eskiisprojekt 60 000.- Ehitusprojekt 150 000.- Ehitus 2 250 000 13 600 000 Objekti kogumaksumus 30 milj, sh vallaeelarvest 4,5 milj. muud vahendid projektid Õppevahendite baasi täiendamine vastavalt toimetuleku riiklikule õppekavale 15 000.- 10 000.- 16 000.- 6000.- 18 000.- 8000 .- Kooli eelarve + riiklik õpilaskodu programm Mänguväljakute rajamine 153 000.- Projekt (Rotary Klubi) Logopeedi kabineti sisustamine (mööbel) 16 000.- Kooli eelarve Õpetajate toa, metoodilise kabineti ja saali remontimine ja sisustamine 100 000.- 10 000.- Kooli eelarve Infotehnoloogia täiustamine 20 000.- 15 000.- 15 000.- Kooli eelarve Tuletõrje signalisatsioon 45 000.- Kooli eelarve Avariivalgustus 4000.- Kooli eelarve Raamatukogu täiendamine sobiva kirjandusega 6000.- 7000.- 6000.- Kooli eelarve Õpilaskodu ruumide vastavusse viimine tervisekaitse nõuetega, elamistingimuste parendamine õpilastele 5000.- 5000.- 5000.- 6000.- 7000.- 6000.- Kooli eelarve + riiklik õpilaskodu programm 7. TÄITMINE JA UUENDAMINE Arengukava on ajas muutuv dokument, mille täitmisele antakse järjepidevalt ja plaanipäraselt hinnanguid. Vastavalt vajadusele korrigeeritakse ning tehakse täiendusi. Tegevused: • hinnangu andmine arengukava täitmisele, ettepanekud täiendamiseks ja korrigeerimiseks üks kord aastas: - õppenõukogus- direktor; - hoolekogus- hoolekogu esimees; - lastevanemate koosolekul- direktor. • arengukava terviklik analüüsimine ja hinnangu andmine täitmisele õppenõukogus august 2008 – direktor. Arengukava muudatusettepanekud ja uue arengukava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks vallavolikogu hariduskomisjonile. Arengukava ja tegevuskava muudatused kinnitab Türi Vallavalitsus.