Rõngu Vallavolikogu — Rõngu Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 228, 2399

Määrus kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 alusel. 1. Kinnitada Rõngu Lasteaia arengukava aastateks 2006 kuni 2009 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. mail 2006. a. Volikogu esimees Reno LAIDRE Rõngu Vallavolikogu 27. aprilli 2006. a määruse nr 13 lisa RÕNGU LASTEAED ARENGUKAVA 2006 – 2009 Rõngu 2005 I SISSEJUHATUS Rõngu Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. Rõngu Lasteaia arengukava lähtub kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest. Arengukava koostamine toimus demokraatlikus protsessis, kuhu olid kaasatud lasteaia personal ja hoolekogu. Meetodina kasutati suulisi vestlusi (arenguvestlused töötajate ja lapsevanematega). Arengukava koosneb sissejuhatusest, visioonist, missioonist, olukorra hetkeseisust, võimalikest Rõngu Lasteaia arengustrateegiatest, tulenevalt arengupõhimõtetest, eesmärkidest, ülesannetest ning tegevuskavast aastateks 2006-2009. Arengukava elluviimist hinnatakse arengukavas esitatud tulemusnäitajate alusel üks kord aastas, mais, s.o. viimasel pedagoogika nõukogul. Tulemuste põhjal koostab arengukava analüüsi lasteaia juhataja. Arengukava esitatakse kinnitamiseks Rõngu Vallavalitsusele. II ÜLDANDMED Aadress: Nooruse 5 61001 Rõngu alevik Tartumaa telefon 7459584 Rõngu Lasteaed alustas tööd alates 1956 aastast 9 lapsega nimekirjas. 1973 aastal avati lasteaed selles hoones, kus oleme praegu. Tollal 140 – kohalisse lasteaeda toodi lapsi kõikjalt ümberkaudsetest majanditest ning avatud olid ööpäevaringsed rühmad. Juba 15 aastat jagame lasteaia maja Rõngu Keskkooli algklassidega. 2006 aastal tähistame suurt juubelit: lasteaed saab 50 aastaseks. Rõngu Lasteaia visioon: RÕNGU LASTEAED ON PEREKESKNE LASTEAED. PANEME RÕHKU SELLELE, ET MEIE KASVANDIKUD OSKAKSID TULEVIKUS HOIDA KESKKONDA JA EESTI KULTUURI. Rõngu Lasteaia missioon: LASTE MITMEKÜLGSE ARENGU TOETAMINE, KOOLIKS ETTEVALMISTAMINE LÄBI MÄNGU JA LOODUSLOO III LASTEASUTUSE HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED 3.1.Personali hetkeseis ja arengusuunad 3.1.1. Pedagoogiline kaader: Kokku: 8 pedagoogi Haridus: Kõrgharidus 2 Keskeriharidus 6 / neist 1 omandab kõrgharidust/ Rühma pedagoogid töötavad rühmas kahepeale 1,75 koormusega: 4 pedagoogi koormusega 0,88, 1 pedagoog koormusega 0,75 ja 1 pedagoog koormusega 1,0. Muusika- ja liikumisõpetaja töötab koormusega 0,75. Vanus: 25.35 1 35.45 1 45.55 4 55.65 2 Ajavahemikul 2006-2009 jõuab 1 pedagoog pensioniikka; 1 töötav pedagoog on hetkel juba pensionieas. 3.1.2. Majanduspersonali hetkeseis 1. Juhataja asetäitja majanduse alal 0,25 2. Abiõpetaja 3 3. Kokk 1 4. Koka abiline 0,5 5. Majahoidja-aednik 0,7 6. Koristaja 0,25 3.1.3. Planeeritavad muudatused personali koosseisus 1. Vajalik oleks luua lasteaiale osalise koormusega logopeedi ametikoht, kuna sellekohast abi vajavad paljud lapsed. Antud juhul kasutame kooli logopeedi lepingulise töötajana. 2. Lasteaial on tekkinud vajadus avada neljas aiarühm, mida näitab järjekord lasteaia ukse taga ning ülekoormatud rühmad. Noored emad on hakanud rohkem tööl käima – viimastel aastatel on Rõngus ja ümbruskonnas kanda kinnitanud mitmed ettevõtted, mis võimaldavad noortel tööd leida. Sügisel 2006 ei ole võimalik rahuldada kõigi kohasoovijate avaldusi. Personalis on sel juhul vajalik koosseisude suurendamine: 1,75 õpetajat ja 1,0 õpetaja abi. 3.1.4. Personali koolitus Lasteaias pööratakse suurt tähelepanu töötajate koolitusele. Lisaks riiklikule finantseerimisele taotleme täiendavalt ka omavalitsusepoolseid vahendeid. Koolituse üks oluline suund 2006-2009 a on erivajadusega lapse arendamine ja toetamine rühmas. 3.2. Lapsed Rõngu Lasteaed on koolieelne munitsipaallasteasutus, mis kuulub ja allub Rõngu vallale. Lasteaias on 3 rühma: 1 sõime- ja 2 aiarühma. Sõimerühmas on 14 last ja aiarühmades 42 last. Lasteaiakohtadele on järjekord. Laste kohtade arv rühmas: LEPATRIINUD 14 MESILINNUD 21 PÄÄSUPOJAD 21 3.2.1 Lasteaia täituvus ja prognoos tuleviku kohta Seisuga 1.03.2006 elab Rõngu vallas 175 koolieelikut. Lasteaia kohta kasutab neist 60 (kolm last on teistest valdadest). Kuna vallas on juurde tekkinud uusi töökohti noortele, on tekkinud suurem nõudlus lasteaiakohtade järele. Laste kohalkäimise keskmine arv 63-st lapsest on 47 last kuus. Koolivaheaegadel on lasteaias reeglina vähem lapsi – siis ollakse vanemate lastega koos kodus. Kohakasutus väheneb ka haiguspuhangute ajal. Kuna praegu on lapsi järjekorras rohkem kui kohti pakkuda (ning praegu on rühmades liiga palju lapsi), siis on vajalik avada veel üks aiarühm ning prognoositav rühmade arv alates 2007 aasta sügisest on 3 aiarühma ja 1 sõimerühm. 3.3. Õppe- ja kasvatustöö 3.3.1. Õppekava arendustöö ja õppekava rakendamine 1. Õppekava tugevateks külgedeks peame ise ümbritsevat elu ja koduvalda tutvustavat ainekava; looduslugu, kunsti 2. Õppe-kasvatustööd viime läbi eesti rahvuskultuuri omapära silmas pidades 3. Tähelepanukeskmes lapsekeskne metoodika, arenguks soodsa õpi- ja mängukeskkonna kujundamine; pidev personali koolitus 4. Laste arengu jälgimisse on kaasatud lisaks rühma personalile ka erialaspetsialistid. Kasutame selleks kooli logopeedi ja valla psühholoogi abi. Alati lähtutakse lapse individuaalsusest ja eripärast; iga lapse kohta on sisse seatud vaatlusmapp, kuhu kogutakse infot lapse arengu ja tema edusammude kohta. 5. Kasvatustöös paremate tulemuste saavutamiseks oleme tähtsustanud koostöö vajadust eritasanditel -personal, lapsevanemad, kool. 6. Tänu soodsale asukohale (maal, kauni looduse keskel) on meil võimalus arendada lastes keskkonnasäästlikku mõtlemist. Selleks on meil olemas endi rajatud looduse õpperada, käime tihti looduses matkamas. 3.4. Füüsiline keskkond 1. Rõngu Lasteaed vajab suurt remonti – uusi aknaid; vundamendi, välisseinte ja pööningu soojustamist; katust 2. Uuendamist ja mõõdistamist vajab kogu maja elektrisüsteem ja valgustus; vajalik on paigaldada tuletõrjesignalisatsioon. 3. Hoonesiseselt oleme tänu valla abile saanud sisustada uue, kolmanda rühmaruumi. Uus, 2005 aastal avatud rühm sai kena uue mööbli. 2006 aastasse on planeeritud rühma tualettruumi korrastamine. 4. Kõigi rühmade sisustus on välja vahetatud kaasaegse ja lapsesõbraliku mööbli vastu. Õppematerjale hoiame metoodilises kabinetis, kus ootab kaasajastamist inventar. 5. Neljanda aiarühma avamise korral on vajalik selle ruumi remont ja mööbliga sisustamine 6. Ka teised kaks ruumi, mis vabanevad 2007 a kooliklasside käest, vajavad remonti. Vabanevatesse ruumidesse on planeeritud: * Ruum huviringide ja loovtegevuste läbiviimiseks, nn muinasjututuba. Siin oleks rühmadel võimalik hoida oma kunsti- ja meisterdamistarbeid * Mängutuba kõrvalasuvale 3-4 a laste rühmale. Rühmas on praegu väga kitsas – magamis- ja mänguruum on koos. Tervisekaitse arvutuste kohaselt napib rühmas lastele ruumi praegu poole võrra. 7. Territooriumi korrashoid: meie õuealal on rohkesti lilli, puid ja põõsaid, nende eest kannab hoolt lasteaia aednik. 2005 aasta kevadel valmis uus lapsesõbralik ja vahva mänguväljak, mille põhirahastaja oli Hasartmängumaksu Nõukogu. 8. Infotehnoloogia. Töötajate kasutada on 4 arvutit ja printer. Projekti tegemise käigus Tiigrihüppe Sihtasutusele saime 2004 aastal täiendavalt uue arvuti juhataja kabinetti. Enamus personalist on saanud arvutialast täiendõpet. Kõik töötajad on võimelised teostama vajaminevaid töid arvutis 3.5. SWOT-analüüs. Rõngu Lasteaia tugevused: 1. Pedagoogidel on olemas nõuetele vastav kvalifikatsioon 2. Hea asukoht ja vallapoolne positiivne suhtumine lasteaeda 3. Lasteaia uuendusmeelsus 4. Vajalik töökorraldus (õpetajaabid tegelevad lastega) 5. Erialaspetsialistidest olemas muusika- ja liikumisõpetaja. Võimalus kasutada kooli logopeedi. 6. Mitmekesine päevarežiim ja töökorraldus 7. Väljakujunenud kindlad traditsioonid 8. Hea meeskonnatöö rühmades 9. Lapsevanemate usaldus, rahulolu 10. Väike õppemaks ja valla osalus toidupäeva maksumuse tasumisel 11. Lasteaed omab lapsesõbralikku õueala huvitavate vahenditega 12. Sujuv ja heal tasemel õppekavaarendustöö, õppe-kasvatustöö korraldus 13. Tutvustame süvendatult loodust ja õpetame last suhtuma säästlikult meid ümbritsevasse loodusesse 14. Individuaalsuse ja isikupära arvestamine lapse arendamisel 15. Lasteaed lähtub oma tegevuses lapsest ja tema heaolust, kuhu on kaasatud neli tasandit: lapsed, lapsevanemad, lasteaia töötajad, kohalik omavalitsus 16. Mitmekülgne ja heatasemeline laste ettevalmistamine järgmiseks eluetapiks, s.o. kooliks Rõngu Lasteaia nõrkused: 1. Erivajadustega lastele vähe võimalusi alushariduse omandamiseks. Erialaspetsialiste (tervishoiutöötaja, logopeed) oleks tarvis pidevalt lasteaia palgale 2. Metoodilise kabineti metoodiliste vahendite nappus ja süsteemitus (puudub vajaminev mööbel vahendite paigutamiseks, uusi raamatuid on vähe) 3. Individuaalse õppekava rakendamine (vähene koostöövõimalus erialaspetsialistidega, vajame eriti logopeedi abi) 4. Õpetajaabid vajavad enam koolitust 5. Lasteaia hoone ei vasta tervisekaitse nõuetele, mis võib seada ohtu laste tervise (aegunud elektrisüsteem, lagunenud aknaraamid, puuduv tuletõrjesüsteem) 6. Kohtade nappuse tõttu ei ole kõigil kohasoovijatel võimalust oma last lasteaeda tuua Väliskeskkonna ohud: 1. Liigne surve riikliku õppekava poolt; lastel jääb liiga vähe aega mängu jaoks 2. Liiga kiire elutempo – lapsevanematel on liiga vähe aega tegeleda oma lapsega, loodetakse ainult lasteasutuse peale 3. Töökohtade nappus külades ning noorte perede lahkumine sealt 4. Ühiskonnas on trend loodusest kaugenemise ja tehnoloogia arengu suunas, mis tulevikus võib kahandada huvi loodusele orienteeritud lasteaia vastu 5. Alushariduse alahindamine riiklikul tasandil 6. Järjest vähem avaldavad haritud õpetajad soovi lasteaeda tööle tulla 7. Moraalsete väärtuste devalveerumine ühiskonnas 8. Jätkub sotsiaalne kihistumine Väliskeskkonna võimalused: 1. 1.Uute töökohtade loomine lapsevanematele 2. Tasuliste teenuste laiendamine huviringide baasil 3. Bussiliikluse parendamine külade vahel, et vanemal oleks võimalik lapsi bussiga lasteaeda tuua 4. EL ja muude fondide kasutamine 5. Lastevanemate aktiivsem osavõtt lasteaia igapäevastest tegevustest IV ARENGUSUUNAD (üldeesmärk, prioriteedid 2006-2009) 1. Rõngu Lasteaed hoolitseb laste arengu toetamise eest tervikliku ja loova pedagoogika abil 2. Rõhuasetus sotsiaalsete oskuste väljaarendamiseks lastes 3. Lapse kooliks ettevalmistamine toimub järjest enam läbi mängu ja loodusrütmide 4. Süvendada koostööd lapsevanematega 5. Projektide kirjutamise kaudu peame võimalikuks hankida lisaressursse lasteaia õppekavatöö toetuseks 6. Avalike suhete täiustamine, oma tegevuse senisest suurem kajastamine 4.1.Strateegiline juhtimine 1. Arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused tagavad strateegiliste eesmärkide saavutamise 2. Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise 3. Sisehindamine tagab Rõngu Lasteaia eesmärgistatud tegevuse 4. Arenguvestluste süsteemsus ja järjepidevus (kord aastas iga töötajaga) 5. Sidusgruppide kaasamine enesehindamisse (kord aastas lasteaia tegevuse rahulolu selgitamine - töötajad, lapsevanemad, lapsed). 4.2. Personali juhtimine ja koostöö 1. Lasteaia personali täiendkoolituse kavandamine tuleneb hetkeolukorra vajadustest ja kaasaegse eelpedagoogika suundadest (erivajadusega lapse kaasamine tavarühma töösse; lapse loovuse märkamine ja arendamine) 2. Väljatöötamisel on personali tunnustamissüsteem 3. Suunata personali väärtustama oma igapäevatöös kvaliteeti, professionaalsust; säästlikkust, asetades aukohale lapse. 4. Pedagoogiline personal osaleb lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel (pedagoogika nõukogu viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas) 5. Suunata pedagooge omama valmisolekut ja oskusi lapsevanemate toetamiseks ja abistamiseks õppe-ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustades neid 6. Kaasata lapsevanemaid osalema lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisse (lastevanemate koosolekud, hoolekogu, pereüritused) 7. Lapsevanemate kaasamine ürituste korraldamisse ja rühma töösse- lasteaed on peredele avatud 8. Koostöö teiste lasteasutustega (ühiskoolitused, ühisüritused) 4.3. Keskkonna kujundamine (ruumid, remonditööd, inventari muretsemine; territooriumi korrashoid, infotehnoloogia) 1. Lasteaiakeskkonna kujundamisel on arvestatud laste vanuse, huvide ja individuaalsete vajadustega 2. Keskkond on valikuid võimaldav 3. Õppe- ja loovmängu vahendid lastele on mitmekesised ja kättesaadavad 4. Sõimerühma lastel on eraldi magamistuba ja mängutuba. Tualetid ja toidunurgad vajavad korrastamist. 5. Uue magnetofoni, digitaalfotoaparaadi muretsemine 6. IT vahendite täiendamine (uus arvuti metoodilisse kabinetti) 7. Põrandakatete väljavahetamine rühmaruumides 8. Siseuste väljavahetamine sõimerühmas 4.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 1. Pedagoogide tegevus lähtub lapsest ja on suunatud tervikliku maailmapildi ning õnneliku inimese kujundamisele 2. Rõngu Lasteaias on soositud lapsekeskne õpetamine ja õppimine (õppimine läbi mängu; arenguline ja individuaalne sobivus õpetamisel ja õppimisel) 3. Pedagoogid on kutsealaselt pädevad (pingetaluvus, peredega suhtlemine, oma tugevuste leidmine ja edasiarendamine) 4. Pedagoogid kasutavad õppe- ja kasvatustegevustes erinevaid mänguliike 5. Läbi ainekavatöö pidev õppekava täiustamine ja arendamine (mäng, loodus, keskkonnahoid) 6. Pedagoogide oskus realiseerida oma eesmärke õppekava arenduses läbi erinevate projektide (kunst, loodus, mänguväljak, lastekirjandus, näitekunst) 7. Rõngu Lasteaia lapsed õpivad läbi mängu 4.5. Laste toetamine 1. Pedagoogid vaatlevad lapsi ja annavad laste arengust tagasisidet lapsevanematele 2. Lastele on kättesaadav spetsialisti nõustamine 3. Pedagoogid nõustavad lapsevanemaid 4.6. Koolivalmidus 1. Toimub laste koolivalmiduse hindamine. Lasteaias kasutatakse koolivalmiduse hindamise testi 2. Pedagoogid nõustavad lapsevanemaid koolikohustuse küsimustes TEGEVUSKAVA 2006 - 2009 Töölõik Tegevus Teostamise teed ja viisid Saavutatav tulemus Vahendid Tähtaeg Vastutavad täitjad Strateegiline juhtimine Arengukava koostamine Arengukava perioodiline läbivaatamine ja analüüsimine Paranenud koostöö (juhataja-personal-lapsevanem), arenenud õppekava, uuenenud inventar ja remont Analüüs kord aastas Juhataja Lasteaia tegevusega rahulolu hindamine Läbi sisehindamise lasteaia erinevate valdkondade rahulolu selgitamine neljal tasandil: töötajad, kohalik omavalitsus, lapsevanemad ja lapsed Rahulolu uuringu analüüs on selgitanud välja parendamist vajavad valdkonnad Üks kord aastas Juhataja ja hoolekogu Sise- hindamine 1.Hindamissüsteemide loomine valdkondade kaupa 2.Arenguvestluste süsteemsus ja järjepidevus 3.Väärtushinnangutel (arengukava)põhinev juhtimine Valminud on sisehindamisanalüüs valdkondade kaupa Valminud on töötajate enesehindamise ja arengu plaani analüüs Asutuse visioonil põhinev töötamine 2006-2009 Juhataja Neljanda aiarühma avamine Ruumide remont ja sisustamine. Koha leidmine kooliklassile. Lapsevanematel on võimalus kasutada lasteaia kohta ja minna tööle. Rahaliste vahendite taotlemine vallaeelarvest ja projektide kirjutamise abil (150 000.- ) sept 2006 (2007) Juhataja Personali juhtimine ja koostöö Töö pedagoogidega 1. Õppekava arendustöö. Läbi tugevate külgede ainekava arendus 2. Pidev eneseareng ja enesehindamine 3. Koostöö neljal tasandil Õppekava on täienenud ja arenenud, kitsaskohad leitud ja kõrvaldatud Koolitusel osalenute ettekanne kolleegidele – ühe koolitusest on saanud kasu kõik pedagoogid Sidusgruppide vahel on tekkinud süsteemne infovahetus Pidev Pidev Lasteaia- õpetajad ja juhataja Töö abi- personaliga 1. Anda tööks lastega vajaminevaid teadmisi – (sise)koolitus, kirjandus. 2. Meeskonnatöö oskuste tähtsustamine Vajadusel töötab õpetaja abi ka üksi lastega Saab aru asutuse eesmärkidest, on koostöövõimeline Pidev Juhataja Töötajate koolita- mine 1. Pedagoogide koolitus 2. Koolitus abipersonalile 3. Teiste lasteasutuste tööga tutvumine 4. Õpivaldkondade mitmekesistamise ja täiendamisega seonduvad huvikoolitused (kutsume kohapeale) Lapsekeskse ja kaasaegsete arengusuundadega õppe-kasvatustöö Ideede ja töökogemuserikkad õpetajad Uute kutse- ja tööalaste oskustega õpetajad Koolitus-riiklik ja vallaeelarveline Pidev Juhataja Töö lastevanematega Info liikumise süsteemi täiustamine, lastevanemate kaasamine probleemide lahendamisse Lapsevanema ja õpetaja vahel on tekkinud süsteemse info liikumine, peredega tugevnenud usalduslik vahekord 2007 Lasteaia- õpetajad Juhataja Lapsevanemat koolitamine Perevestlused, ümarlauad Lapsevanem rühma lapsega tegelema Lapsevanemate kaasamine rühma töö planeerimisse Perepäevad Õpetaja on vajadusel pere nõustaja rollis. Lapsevanemad suhtlevad omavahel rohkem. Ühised üritused ja ettevõtmised läbi kokkukuuluvustunde Pidev Lasteaia- õpetajad ja juhataja 1. Laste- vanemate koosolekud Viiakse läbi sagedusega vastavalt vajadusele Õppeaasta tegevuste ühine planeerimine (lapsevanem-õpetaja) Pidev Lasteaia- õpetajad Õpetamine, kasvata- mine, õppimine Õppekava arendustöö 1. Läbi ainekava töö õppekava täiustamine ja arendamine 2. Lapsest lähtuv õppe-kasvatustöö eesmärgistamine (individuaalse arengu planeerimine) 3. Pedagoogide tööplaani täiustamine ja lihtsustamine Igaks õppeaastaks on väljatöötatud täienenud ainekavad Õpetajad oskavad seada eesmärke lähtuvalt lapsest, tema eripärast Kasutusele on tulnud päevade kaupa lahtikirjutatud tööplaan 2006 Lasteaia- õpetajad ja juhataja Õppekava rakenda- mine 1.Süvendada mängu ja loodushoiuga seonduvaid prioriteete õppekavas 2. Muinasjutu osatähtsuse rõhutamine läbi rollimängude Õppekava, mis toetab mitmekesist õppimist läbi mängu ja arendab keskkonnasäästlikkust Õppekava, mis on mitmekesisem läbi erinevate väljundite (tervis, loodus, kunst, kirjandus, näitekunst) Rõngu Lasteaia eripära rõhutamiseks 2008 Lasteaia- õpetajad ja juhataja Huvitegevus Huvialaringide käivitamine arvestades lastevanemate soovidega Huvitegevus, mis toetab lasteaia õppekava ning sisustab laste päeva Lastevanemate osalus 2007 Hoolekogu ja juhataja Laste toetamine Laste toetamine Laste hariduslike erivajaduste väljaselgitamine erialaspetsialistide abiga. Lasteaias asub tööle logopeed Lasteaias on toimiv laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem (õpetajad saanud vastavat koolitust) Lastele ja vanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine 2008 Juhataja Lapse arengu analüüs Lapse arengu jälgimine ja analüüsimine toimub vajadusel koostöös erialaspetsialistidega Laste arengu- ja vaatlusmapid sisaldavad rohkem teavet tema individuaalse arengu kohta, on muutunud kaasaegseks. On välja töötatud süsteem ja täiendatud laste kooliküpsuse hindamist Pidev Lasteaia- õpetajad, kaasatakse logopeed ja valla psühholoog Töölõik Tegevus Saavutatav tulemus Vahendid Tähtaeg Vastutavad täitjad Majandus- tegevus 1.Akende väljavahetamine 2. Maja soojustamine 3. Uus katus Paraneb hoone soojapidavus ja väljanägemine Phare toetus lasteaiale, Rõngu valla eelarve (1 650 000.-) 2007 Juhataja Rõngu vald 1.Elektrisüsteemi renoveerimine 2. Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine Elektri kasutamine muutub käepärasemaks ja turvalisemaks Riigieelarve eraldis lasteaiale (300 000.-) 2008 Juhataja Rõngu vald Tualettruumi remont vanemas rühmas Tualett muutub hügieeniliseks ja tervisekaitse nõuetele vastavaks Taotlus EAS-ile ja vallaosalus (160 000.-) 2006 Juhataja 1.Kodulehekülje kujundamine 2.Lasteaia nime ja logo väljatöötamine Avalikud suhted on täiustunud, meie tegevuse kajastamine jõudnud väljapoole lasteaeda 2006 Juhataja Juhataja kabineti mööbli väljavahetamine Kabineti kasutamine muutub praktilisemaks ning väljanägemine esinduslikumaks Eelarveline (25 000.-) 2009 Juhataja