Orava Vallavolikogu — Orava Lasteaia arengukava aastateks 2006–2008 kinnitamine — KO, 224, 2367

Määrus kehtestatakse Koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3 alusel. § 1. Arengukava kinnitamine Kinnitada Orava Lasteaia arengukava aastateks 2006-2008 vastavalt lisale. § 2. Määruse avalikustamine Määrus avalikustada Orava valla põhimääruses sätestatud korras ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. § 3. Rakendussätted Määrus jõustub 06.novembril 2006.a. Volikogu esimees Riina SABALISK Orava Vallavolikogu 2. novembri 2006. a määruse nr 10 lisa Orava Lasteaia arengukava aastateks 2006-2008 Orava Vallavolikogu 02.novembri 2006 määrus nr 10 1. Sissejuhatus 1. Orava Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest ning Orava Valla arengukavast. 3. Arengukava on subjektiivne visioon lasteaia ühest võimalikust ootuspärasest sihiseisundist. 4. Arengukava koostamise protsess oli järgmine: 4.1. viidi läbi küsitlus lastevanemate hulgas 4.2. lasteaia personal koostas SWOT analüüsi põhjal arengu prioriteedid. 4.3. arengukava projekt arutati läbi ja kiideti heaks hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu poolt 2. Hetkeseis Orava Lasteaed asub Põlva maakonnas Orava vallas ja on koolieelne asutus lastele vanuses 1a.6 k. -7 a. Orava Lasteaed avati 20.detsembril 1984 a. Orava sovhoosi LPK-na. Lasteaed kuulub Orava vallale. Lasteaia ja vallavalitsuse koostöö on hea. 1998.a. jaanuarist töötab lasteaed 2 – rühmalisena: 1 sõimerühm 1 liitrühm 2.1 Laste arv rühmades Lähtume koolieelse lasteasutuse seaduse §7 , mille kohaselt on sõimerühmas -14 last, liitrühmas - 18 last . Lähtume kohtade nõudlusest. Momendil lapsi järjekorras 1. Käesoleval õppeaastal töötab lasteaias : 1 sõimerühm 13 lapsega 1 liitrühm 19 lapsega Tüdrukud Poisid Sõim 5 8 Liitrühm 11 8 Lasteaia laste arvuline prognoos aastateks 2006-2009 2006 32 last 2007 30 last 2008 28 last 2009 28 last Lähiaastatel laste arv oluliselt ei vähene. 2.2. Traditsioonilised üritused lasteaias 2005.a.detsembris sai lasteaed 21 aastaseks. Selle aja jooksul on lasteaial välja kujunenud oma traditsioonid, mis on muutnud meie lasteaia omanäoliseks. Rahvakalendritähtpäevade tähistamine Sügise alguse puhul on toimunud järgmised näitused –sügisandide näitus, lillenäitused., seenenäitus, põnevate aed-ja juurviljade näitus. Traditsioonilised üritused Isadepäeva pidu, mardi-ja kadripäeva tähistamine, jõulud, Vastlapäeval sõit hobusega. Sõbrapäeva tähistamine(kohvik, külaskäik sõprade juurde, südamete kinkimine sõpradele). Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine ( ausamba juurde lillede viimine ja küünalde süütamine). Kevadpühade tähistamine (munaringid, kaartide valmistamine, näitused). Nõiapäev (rongkäik, nõialõke, külaskäik Lasva lasteaeda). Perepäev maikuus. Lastekaitse päeva tähistamine koos valla kõigi mudilastega lasteaias. 2.3. Kaader Lasteaia personali moodustavad : Juhataja 1,0 kohta Lasteaia õpetaja 2,7 kohta Lasteaia muusikaõpetaja 0,1 kohta Lasteaia õpetaja-abi 2,0 kohta Abitööline 0,5 kohta Kokk 1,0 kohta Kokku 7,3 kohta Pedagoog Kokku Kõrgharidus Kesk-eri haridus Keskharidus Ametijärk Pedagoogiline Pedagoogiline Juhataja 1,0 1 Õpetaja 2,0 2 õpetaja Muusikaõpetaja 0,1 1 õpetaja Õpetaja 0,7 1 nooremõpetaja Abipersonal Õpetaja-abi 2,0 Abitööline 0,5 Kokk 1,0 Pedagoogiline kaader staaži järgi: 20.a.ja üle selle 3 pedagoogi 15.a.ja üle selle 1 pedagoog 2.4. Täiendkoolitus Õpetajad, õpetaja-abid ja kokk täiendavad end kursustel, mida korraldatakse maakonnas, aga ka vabariigis .Õpetajad on osalenud ka Orava Põhikoolis toimunud koolitustel. Õpetajad on läbinud 160 tunnise erialase täiendkoolituse. Juhataja on läbinud juhtimiskoolituse ja personalitöö kursuse. Erialase täiendkoolituse läbisid 2006 a. õpetaja-abid ja kokk. 2.5.Hoone ja territoorium Orava Lasteaed asub 3- korruselise elumaja esimesel korrusel. Ruumid on ehitatud vastavalt projektile lasteaiaks. Igal rühmal on kaks rühmaruumi ja pesuruum. Üht rühmaruumi kasutatakse ka magamisruumina, ühe rühma voodid asuvad seinakappides. Liitrühmas on narivoodid. Puudust tunneme panipaikadest, sest pole olemas ruume inventarile ega võimlemisvahenditele. Vastavalt finantsilistele võimalustele oleme teinud sanitaarremonti. Sõimeruum ja riideruumid on saanud uued põrandakatted. WC- ruumides on tehtud kapitaalremont. Valgustid on vahetatud kahes rühmaruumis(õpperuumid).Lasteaial on avar õueala. Ronimis- ja turnimisvahendid on paigaldatud 1986.aastal. Väike mängumaja on ehitatud 1995.aastal. Liumäele ja vurrile pandi 2004 aastal alla liivapadi ja paigaldati uuesti. Koolieelikute vanemad tegid 2005 a. mais kaugushüppe kasti ja paigaldasid korvpalli harjutamiseks korvirõnga. Kevadel 2006 uuendati tasakaalu kiik. Ronimis-ja turnimisvahendid värvisid koolieelikute vanemad üle kevadel 2006. Lapsevanemad tõid ja paigaldasid ka uue tasakaalu poomi. 2.6.Seosed Orava valla arengukavaga Orava Valla arengukavas olevad punktid, mis puudutavad lasteaeda. • lasteaia arengukava • logopeedilise abi tagamine lasteaias käivatele lastele • valve-ja tuletõrje signalisatsiooni paigaldus • tualettruumide remont • mänguväljaku ehitamine • akende vahetus • lasteaia varustamine internetiga • voodite väljavahetamine • inventari täiendamine ja väljavahetus 2.7.Finantseerimine, majanduslik olukord Orava Lasteaed on Orava valla munitsipaalalluvusega lasteasutus. Lasteaial on Orava Vallavolikogu poolt kinnitatud eelarve-osa Orava valla eelarves. Lasteaia rahastamine toimub: • valla eelarvest • lasteaia eelarve kasvu % 2003-2006 • 2003 2004 2005 2006 • 498892,00 567906,00 592433,00 963804,00 14 % 4 % 63 % lasteaia koha maksumus ühe lapse kohta kuus kroonides 2004 2005 2006 1505,00 1896,00 2086,00 • sealhulgas vanemate poolt makstavast osast, mis on ca 280.00 krooni kuus ning koosneb: osalustasust -50.00 krooni kuus õppetasust - 50.00 krooni kuus toidurahast - umbes 180.00 krooni kuus (toidupäeva maksumus 9-10 krooni). • annetustest – (nii varalistest kui rahalistest ) • riigieelarvest eraldatav summa(õpetajate täiendkoolitus) Lasteaial on olemas õppe-kasvatustööks vajalikud tehnilised vahendid. Vajalik on osta poisse huvitav plastmassist tööriistade laud ja suuri klotse. 2.8. SWOT ANALÜÜS – TOOB VÄLJA • Tugevad küljed, mille abil saab lasteaia tulevikku planeerida • Nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada • Võimalused, mida lasteaed peab paremini ära kasutama • Ohud, mida tuleb vältida Tugevused • Püsiv, arenemisvõimeline, haritud pedagoogiline kollektiiv • Võimalus ja tahtmine ennast pidevalt täiendada • Oma maja traditsioonid • Looduslähedus-hea asukoht, avar õueala • Uuendusmeelne personal • Õppevahendite, mänguasjade küllaldane olemasolu • Lapsesõbralik kollektiiv • Loominguline õhkkond • Lapsed tunnevad ennast lasteaias hästi • Osalemine maakonna Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikus • Hea koostöö lapsevanematega Nõrkused • Rahalised võimalused piiratud- väike eelarve • Personali madal töötasu • Abiruumide puudumine (kehalise kasvatuse vahendid riideruumis) • Vanad aknad, uksed –suur soojuse kadu • Lasteaia vähene väärtustamine Võimalused • Kaader –täiendõpe, motivatsiooni tõstmine • Palk-riigi poolt kinnitatud pedagoogide palgast kindel % • Projektide kirjutamine • Teostada lasteaia kapitaalremont • Koostöö tõhustamine vallavalitsuse ja kooliga • Õueala haljastuse täiendamine, vahendite uuendamine • Vanemate kaasamine õueala korrastamisel • Koostöö tõhustamine lapsevanematega, hoolekoguga Ohud • Ühe rühma sulgemine (laste arvu vähenemine lasteaias) • Ressursside puudus kõikide vajaduste täitmiseks(remont) • Omavalitsuste ühinemine (jääme ikka ääremaaks) • Lasteaia köögi likvideerimine • Laste sündivuse vähenemine vallas • Töökohtade vähesus (noorte lahkumine vallast) • Pidevalt suurenev paberiplaanimajandus • Stress –väike palk ei rahulda baasvajadusi, sellest tulenevalt enesearenduse võimaluste vähesus Tulemid • Õppe-kasvatustöö on lasteaias hea, lasteaed on lapsesõbralik, paranenud on materiaalne baas . • Toitlustamine on heal tasemel • Lastele on piisavalt tegevusi nii toas kui õues • On säilinud traditsioonilised üritused ja lisandunud uusi • Personal tunneb tööst rahulolu • Täiendkoolitust on saanud kogu personal • Koostöö kooli, kultuurimaja ja raamatukoguga on hea • Hea koostöö lastevanematega • Kollektiivis on head suhted ja loominguline õhkkond 3. MISSIOON Orava valla eelkooliealisele lastele võimaluse andmine areneda tema enese eeldustest ja individuaalsusest lähtuvalt. Tagada iga lapse vaimse ja füüsilise tervise kaitse ja turvatunne. Pakkuda lapsekeskset , arenemisvõimelist, loovat kasvu- ja õpikeskkonda, mis tagaks eduka ettevalmistuse kooliks. 4. VISIOON Orava Lasteaed on kohalikke traditsioone hoidev, turvaline, kodune ja hubane, siin suheldakse sõbralikult, tähelepanelikult, heatahtlikult vanematest, lastest ja õpetajatest koosneva ühise perena. Lastel on soodus ja lapsesõbralik arengukeskkond. Mitmekesise tegevuse abil omandavad nad head teadmised ja õpioskused , mis võimaldavad kasvada sotsiaalselt aktiivseks ja uues keskkonnas edukaks inimeseks. 5. PÕHIEESMÄRGID 1. Lapsekeskse õpi-ja kasvukeskkond on kujundatud 2. Sise-ja enesehindamissüsteem on juurutatud 3. Lastevanematega on tõhus koostöö 4. Lasteaed asub kaasajastatud ruumides 5. Lapsevanemad on kaasatud õppetöösse 6. Lasteaias on kujunenud tervislikud eluviisid ja harjumused 7. Toimib hea koostöö vallavalitsuse ja hoolekoguga 5.1. Kasvatuse põhiprintsiibid • Turvalisus Tagada turvaline rühmaruum ja õueala. Tagada turvalisus koosmängimiseks, luua võimalused uurimiseks, katsetamiseks, eneseteostuseks, teha vigu ja neid parandada, väljendada tundeid, saavutada tunnustust. • Integreeritus Võimaldab õppida mitmete mooduste kaudu : mängimine, näitlemine, ehitamine, lugemine, kirjutamine, laulmine, käsitöö, kunst, matkamine, tantsimine, sport, meisterdamine, jutustamine, arvutamine, vaatlemine, õppekäigud, mängupeod ja veel palju muudki. • Järjepidevus Õppetegevuses kasutame põhimõtet kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale. • Ühistöö Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja keskkondade vahel , millega lapsed kokku puutuvad. • Individuaalsus Kõik lapsele pakutav on huvitav, eakohane ja loovust arendav. Individuaalne töö lapsega. 6. PRIORITEETSED ARENGUVALDKONNAD 6.1. Õppe- kasvatustöö Meeskonnatöö tulemusena valmis lasteaia õppekava ja tegevuskava, millest lähtudes koostasid õpetajad rühmade tegevusplaanid ja nädalaplaanid. Prioriteetideks õppe-kasvatustöös peetakse lapsekeskset kasvukeskkonda ja integreeritud tegevusi; Sisu Sihtgrupp 2006 2007 2008 Vastutaja Ainetevaheline integratsioon õpetaja x x x juhataja Laste arengu hindamine laps x x x õpetaja Lastevanematega koostöö tõhustamine lapsevanem x x x juhataja 6.2. Majandustegevus Kaasaegsed elutingimused eeldavad lapsesõbraliku kasvukeskkonna loomist. Parandamist vajavad personali töö- ja puhketingimused. Sisu Sihtgrupp 2006 2007 2008 Vastutaja Uued voodid laps x juhataja Tekid, padjad laps x juhataja Voodiriided laps x juhataja Uute laudade, toolide ost laps x juhataja Metoodilise kabineti loomine õpetajad x juhataja Akende, uste väljavahetus laps,personal x juhataja Põrandate uuendus laps,personal x juhataja Mänguasjade,õppevahendite ostmine laps x x x juhataja, õpetajad 6.3. Koostöö huvigruppidega Koostöö lastevanematega aitab kaasa probleemide ennetamisele, loob paremad võimalused sponsorluse leidmisel, kujundab lasteaia positiivset mainet Koostöö Orava Põhikooli pedagoogidega soodustab koolieelikute valutut üleminekut lasteaiast kooli. Oluliseks peame heade töösuhete hoidmist ja arendamist vallavalitsuse ja teiste valla allasutustega. Sisu Sihtgrupp 2006 2007 2008 Vastutaja Arenguvestlused lapsevanem x x x õpetajad Loengud lapsevanematele nende soove arvestades lapsevanem x x x juhataja Lastevanemate koosolek koos I klassi õpetajaga lapsevanem, laps x x x liitrühma õpetajad Lasteaia traditsioonilistele üritustele valla esinduse kutsumine x x x juhataja 6.4. Personalitöö Esmane on koolituse seostamine prioriteetidega, et ei tekiks olukordi, mil koolitusel saadud materjal ei kajastu igapäevatöös. Sisu Sihtgrupp 2006 2007 2008 Vastutaja Sisehindamiskriteeriumide väljatöötamine personal, lapsevanem x x x juhataja Sisehindamissüsteemi ellurakendamine personal x x x juhataja kvalifikatsiooni tõstmine personal x x x juhataja 6.5. Kaadri koolitus Õpetajate koolitus õpetajad x x x juhataja vastavalt vajadusele Õpetaja-abide koolitus õpetaja-abid x juhataja Toiduhügieenialane kokk, koolitus õpetaja-abi x juhataja 6.6. Avalikud suhted Võimaluste leidmine lasteaia tutvustamiseks vallas ja maakonnas. Lasteaia sümboolika uuendamine(vimplid, diplomid, T- särgid ). Jätkata sõprussuhteid naaberlasteaedadega kogemuste vahetamise ja rikastamise eesmärgil (Veriora, Värska, Lasva ). Lasteaia elu kajastamine ajalehes «Valgus» ja maakonnalehes «Koit». Sisu Sihtgrupp 2006 2007 2008 Vastutaja Artiklid valla lehte üldsus x x x juhataja, õpetajad Lasteaia sümboolikaga T-särkide tegemine laps x juhataja Õppereisid naaberlasteaedadesse laps, personal x x x juhataja lasteaia kodulehekülje uuendamine üldsus x x x õpetaja, arendus- spetsialist 6.7. Infotehnoloogia Üha arenev ühiskond eeldab ka lasteaias infotehnoloogia olemasolu ,suudame arenemisvõimelist inimest kasvatada ja õpetada vaid juhul, kui astume ise samm eespool. Lasteaiale uue arvuti muretsemine 2008. aastal. Lasteaia arvutite ühendamine ühtsesse võrku interneti püsiühenduse tarvis. 6.8. Hoolekogu Näeme lasteaia hoolekogu toimiva institutsioonina, kes: On vahendaja lastevanemate ja lasteaia vahel Ütleb sõna sekka lasteaia õppekasvatustöös Jälgib lasteaia tegevust ja vajadusel viitab kitsaskohtadele Aitab luua ja hoida lasteaia positiivset mainet Aitab leida sponsoreid Aitab kaasa lasteaia igakülgsele arengule 7. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja lasteaia juhtkonna vahelise koostöö ettepanekute tulemusena. Arengukava kinnitab Orava Vallavolikogu. Arengukavasse tehakse muudatused vajadusel üks kord aastas, uue õppeaasta oktoobris:lähtuvalt eelmise õppeaasta analüüsi-hinnangu tulemustest. Lasteaia pedagoogide nõukogu ja hoolekogu kinnitavad muudatused ja parandused.