Vabariigi Valitsus — Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kord — RT I, 51, 380

Määrus kehtestatakse «Hasartmängumaksu seaduse» § 7 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuse (edaspidi toetus) taotlemist, andmist ja kasutamist. (2) Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste (edaspidi sihtgrupp) jaoks. (3) Toetust taotletakse, antakse ja kasutatakse projektipõhiselt esitatud taotluse alusel ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttöödeks hoonetes või rajatistes (edaspidi investeeringu objekt), et parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti toetuse sihtgrupile. § 2. Taotluse esitamine toetuse saamiseks (1) Taotlusi esitatakse kaks korda aastas. Taotluse esitamise tähtpäevad on 15. veebruar (I voor) ja 15. september (II voor). Taotlus esitatakse investeeringu objekti asukohajärgsele maavalitsusele. (2) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada mittetulundusühing, sihtasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi taotleja). Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse puhul on taotlejaks vald või linn. (3) Taotlust ei või esitada füüsiline isik, äriühing, ettevõtjate ühendus, korteri-, suvila- ega garaažiühistu. (4) Taotlus koosneb vormikohasest toetuse taotlemise ankeedist (määruse lisa 1) ja järgmistest lisadest: 1) vormikohane tabel «Projekti eelarve ja finantseerijad» (määruse lisa 2); 2) oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid; 3) rekonstrueeritava või remonditava investeeringu objekti omandiõigust tõendava dokumendi koopia ja kinnistu omandiõigust tõendava dokumendi koopia või kinnistu registriosa number ning kui taotleja ei ole objekti omanik, siis ka kasutuslepingu koopia; 4) sõltuvalt tööde ulatusest ja iseloomust eelprojekt või põhiprojekt vastavalt standardile EVS 811:2002 «Hoone projekt»; 5) taotleja vabas vormis koostatud lähteülesanne hinnapakkumiste saamiseks ja saatmiseks töö teostajale või teenuse pakkujale; 6) taotleja poolt vabas vormis koostatud protokoll parima hinnapakkumise valimise kohta; 7) saadud hinnapakkumised või maksumuse põhjendused või hinnapakkumised ja maksumuse põhjendused, mis saadi pakkumise kutsega. Hinnapakkumistel tuleb eraldi näidata käibemaks; 8) «Ehitusseadusele» vastava ehitusloa koopia või koopia kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalikust nõusolekust, muud projekti elluviimiseks vajalikud load, kooskõlastused, ettekirjutused; 9) kui taotleja ei ole objekti omanik, investeeringu objekti omaniku vabas vormis selgitus, miks taotluse esitamine on otstarbekam kasutaja, mitte omaniku poolt; 10) kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, investeeringu objekti asukohajärgse valla- või linnavalitsuse kaaskiri, et kohaliku omavalitsuse üksus on teadlik taotlusest ja peab selle esitamist põhjendatuks; 11) kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, taustinformatsioon taotleja kohta (mittetulundusühingu liikmete või sihtasutuse asutajate nimekiri). (5) Taotlus esitatakse paberkandjal kahes eksemplaris (originaal ja üks koopia). § 3. Taotlussummale ning oma- ja kaasfinantseerimisele esitatavad nõuded (1) Taotluse piirsumma ühe taotleja kohta on 500 000 krooni. Taotleja võib ühes voorus esitada ühe taotluse kuni 500 000 krooni ulatuses või mitu taotlust, kui taotletav summa kokku ei ületa 500 000 krooni. (2) Taotleja omafinantseerimine või partnerite kaasfinantseerimine või taotleja omafinantseerimine ja partnerite kaasfinantseerimine kokku peab moodustama vähemalt 15% projekti üldmaksumusest ning see peab olema kaetud rahaliste vahenditega. (3) Oma- ja kaasfinantseerimise vahenditena ei või esitada teisi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) kaudu saadud toetusvahendeid. § 4. Nõuded investeeringu objektile (1) Taotleja peab tagama investeeringu objekti sama sihtotstarbe säilimise vähemalt viie aasta jooksul toetuslepingu sõlmimisest arvates. (2) Investeeringu objekt peab olema mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. Taotleja peab olema projekti raames loodava, parendatava või soetatava eseme omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest. (3) Mittetulundusühing või sihtasutus võib toetust taotleda ka investeeringu objektile, mis ei ole tema omandis, kui objekt on antud tema valdusesse kasutuslepinguga ja objekt kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele või riigile. Mittetulundusühing või sihtasutus esitab taotluse investeeringu objekti omaniku teadmisel ja nõusolekul. (4) Kui valdaja taotleb toetust talle mittekuuluva investeeringu objekti rekonstrueerimiseks, peab: 1) kasutusleping olema kehtiv vähemalt viis aastat alates taotluse esitamise tähtpäevast ja 2) objekti omanik säilitama investeeringu objekti sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viieks aastaks. (5) Taotlust ei toetata, kui investeeringu objekt: 1) on füüsilise isiku, korteri-, suvila-, garaažiühistu, ettevõtjate ühenduse või äriühingu omandis (sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi osalusega äriühingud) või Tallinna linna omandis; 2) on saanud hasartmängumaksu vahenditest toetust sama investeeringu objekti jaoks ning toetuslepingust tulenevad kohustused ei ole täidetud. § 5. Abikõlblikud tegevused ja kulud (1) Käesoleva määruse tähenduses on abikõlblikud need kulud ja tegevused, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 3 toodud eesmärkide saavutamiseks. Elluviidud tegevused peavad tagama investeeringu objekti kasutuselevõtu projekti lõppedes parandatud kvaliteedis. (2) Toetusest ning oma- ja kaasfinantseeringust on abikõlblikud järgmised tegevused: 1) investeeringu objekti rekonstrueerimine ja remont; 2) nõrkvoolutööd ja nende projekteerimine; 3) hoone tehnosüsteemide või nende osade ehitamine või rekonstrueerimine; 4) uute rajatiste ehitamine ja olemasolevate rajatiste rekonstrueerimine; 5) vabaõhulavade, tantsuplatside ja püsivalt paigaldatud istepinkide ehitamine koos nende juurde kuuluvate väikeehitiste ja rajatistega; 6) kaldteede ehitamine ning tõstukite paigaldamine avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste ligipääsetavuse parandamiseks; 7) püsivaks paigaldamiseks ettenähtud mööbli soetamine koos rekonstrueerimistöödega; 8) spordisaalide ja -väljakute püsivaks paigaldamiseks ettenähtud sisustuse soetamine koos rekonstrueerimistöödega; 9) püsivaks paigaldamiseks ettenähtud suurköögiseadmete ja -mööbli soetamine koos rekonstrueerimistöödega. (3) Toetusest ning oma- ja kaasfinantseeringust toetatakse järgmiste kulude katmist: 1) ehitus- ja remonttööde eest tööde teostajale makstav tasu; 2) ehitusmaterjalide kulu; 3) ehitusmaterjalide ja ehitustööliste transpordikulu investeeringu objekti asukohta; 4) seadmete ja nende paigaldamise eest makstav tasu; 5) omanikujärelevalve eest makstav tasu, juhul kui kasutatakse tasulist teenust. (4) Käibemaks on abikõlblik, kui on tõendatud, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. (5) Oma- ja kaasfinantseerimise summadest võib teha kulutusi alates taotluse esitamise tähtpäevast (15. veebruar ja 15. september). (6) Toetust võib taotleda ja kasutada nende tegevuste ja kulude osas, mida tehakse pärast toetuslepingu sõlmimist. § 6. Mitteabikõlblikud tegevused ja kulud (1) Toetuse vahenditest ning oma- ja kaasfinantseeringust ei rahastata järgmisi tegevusi ja kulusid: 1) projektijuhtimisega seotud kulud; 2) hanke läbiviimisega seotud kulud, tööde teostajaga peetavad läbirääkimised, tööde üleandmine ja vastuvõtmine, objekti avamine; 3) infotehnoloogia soetamine ja installeerimine; 4) kodumasina soetamine; 5) käsitöö, tööõpetuse ja teiste ainete õppematerjalide ning töövahendite soetamine; 6) spordivarustuse ja spordivahendite soetamine; 7) helitehnika soetamine; 8) kontori- ja konverentsitehnika soetamine; 9) transpordivahendi soetamine ja ehitamine; 10) tekstiiltoodete soetamine; 11) pisiinventari soetamine; 12) mööbli soetamine; 13) ehitise üürimine ja maa rentimine; 14) maa ja ehitise soetamine; 15) projekteerimine; 16) füüsilisele isikule, äriühingule, korteri-, suvila- või garaažiühistule või ettevõtjate ühendusele kuuluva investeeringu objekti rekonstrueerimine või ehitus; 17) matka- ja loodusradade rajamine ning nende juurde kuuluvate väikerajatiste, viitade, pinkide, infostendide soetamine, paigaldamine ja hooldamine. (2) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tulenevad tehingust «Tulumaksuseaduse» tähenduses seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui selline tehing on vältimatu projekti elluviimiseks. § 7. Laekumised projektide toetamiseks ja vahendite arvestuslik jaotus (1) «Hasartmängumaksu seaduse» § 7 lõike 2 punkti 3 alusel laekuvad riigieelarve vahendid projektide toetamiseks jaotatakse kahe vooru vahel. (2) Vahendite arvestuslik jaotus igas voorus on järgmine: 1) kuni 10% vahenditest suunatakse regionaalselt oluliste üleriigilise tähtsusega investeeringu objektide toetamiseks (edaspidi üleriigilise tähtsusega objektid); 2) 90% või rohkem vahenditest suunatakse regionaalselt oluliste kohaliku ja maakondliku tähtsusega investeeringu objektide toetamiseks (edaspidi kohaliku tähtsusega objektid). (3) Üleriigilise tähtsusega objektide toetamiseks arvestatud vahendid jagatakse järgmiselt: 1) 50% vahenditest regionaalselt olulistele investeeringu objektidele püsiasustusega väikesaartel ja üleriigilist teenust pakkuva mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis olevatele objektidele; 2) 50% vahenditest regionaalselt oluliste üleriigilise tähtsusega ja üleriigilist teenust pakkuva mittetulundusühingu või sihtasutuse omandis olevatele investeeringu objektidele Tallinnas. (4) Kui voorus toetatakse üleriigilise tähtsusega objekte väiksemas mahus kui 10% vooru vahenditest, suunatakse selles voorus üleriigilise tähtsusega objektide toetamiseks arvestatud vahenditest kasutamata jäänud vahendid kohaliku tähtsusega objektide toetamiseks. (5) Kohaliku tähtsusega objektide toetamiseks arvestatud vahendid jagatakse maakondade vahel järgmiselt: 1) 50% vahenditest 15 maakonnale võrdselt; 2) 50% vahenditest 15 maakonnale elanike arvu osatähtsuse alusel, kusjuures Harju maakonna elanike osatähtsuse määramisel ei arvestata Tallinna elanike arvu. (6) Vahendite vastava arvestuse alusel leitakse maakondade lõikes indikatiivsed summad toetussummade jaotuseks (edaspidi jaotussummad), millele lisaks arvestatakse reservina iga maakonna jaoks kuni 50% jaotussummast (edaspidi reservsummad). Jaotussumma koos reservsummaga moodustab maakonna jaoks piirsumma taotluste rahuldamiseks (edaspidi piirsumma). (7) Projektide toetamiseks arvestatud vahendite jaotus käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud arvestuse alusel koostatakse iga vooru kohta kaks nädalat enne taotluste esitamise tähtpäeva, saadetakse maavalitsustele ja EASile ning avalikustatakse Siseministeeriumi veebilehel. § 8. Taotluste menetlemine ja otsuste tegemine (1) Taotlusi menetletakse igas voorus kahes etapis ja mõlema etapi lõpus teeb otsused Siseministeeriumi juurde moodustatud alaline regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon moodustatakse regionaalministri käskkirjaga ja sellesse kuuluvad Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja EASi esindaja. Komisjoni juhib regionaalminister. (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest. Komisjon teeb otsuseid lihthäälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (4) Komisjoni koosolekud protokollitakse, otsused saadetakse maavalitsustele ja EASile ning avalikustatakse Siseministeeriumi veebilehel. (5) Komisjoni teenindavad Siseministeerium ja EAS. (6) Esimese etapi lõpus teeb komisjon vahendite piirsummasid arvestades järgmised otsused: 1) taotluse suunamine edasiseks menetlemiseks teise etappi; 2) taotluse menetlemise lõpetamine. (7) Teise etapi lõpus teeb komisjon järgmised otsused: 1) toetuse andmine; 2) toetuse osaline andmine; 3) toetuse tingimuslik andmine; 4) toetuse andmisest keeldumine. (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud otsustele teeb komisjon otsuseid muudes oma tööga seotud küsimustes. (9) Toetuse andmise otsuses sätestatakse toetuse saaja, projekti nimi, toetuse suurus, oma- või kaasfinantseeringu määr ning toetuse saamise tingimused. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud otsus jõustub taotleja nõusoleku saamisel ning tingimusel, et projekti eesmärk on toetuse osalise andmise korral saavutatav. Kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega ja tegevuste muutmisega, loetakse toetuse osalise andmise otsus tühiseks ning vahendid liidetakse järgmise vooru toetussummadele. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud otsuse tegemisel määratakse tingimuse täitmise tähtpäev. Kui taotleja ei täida tingimust määratud tähtpäevaks, loetakse toetuse tingimusliku andmise otsus tühiseks ning vahendid liidetakse järgmise vooru toetussummadele. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud otsuse tegemisel märgitakse toetuse andmisest keeldumise põhjus. § 9. Taotluste menetlemine esimeses etapis (1) Esimeses etapis menetleb taotlusi investeeringu objekti asukohajärgne maavalitsus. (2) Maavanem moodustab maavalitsusse laekuvate taotluste menetlemiseks vähemalt 5-liikmelise komisjoni (edaspidi maakondlik komisjon). Maakondlik komisjon võib kaasata eksperte, küsida taotlejatelt lisa- ja täpsustavat informatsiooni taotluse kohta ning külastada investeeringu objekte. (3) Maavalitsus korraldab taotlejatelt taotluste vastuvõtmist, taotluste eelhindamist ja kontrolli, taotluste prioriteetsuse hindamist ning komisjonile taotluste edasiseks menetlemiseks ettepanekute tegemist § 7 lõikes 6 sätestatud, maakonnale ettenähtud jaotussummade, reservsummade ja piirsummade piires. (4) Maakondlik komisjon annab voorus nõuetele vastavatele taotlustele prioriteetsushinnangu, lähtudes järgmistest kriteeriumidest: 1) objekti prioriteetsus kohaliku omavalitsuse arengukavas kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 2) objekti prioriteetsus maakondlikul tasandil kuni 15% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti mõju avaliku teenuse kvaliteedi parandamisele kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti jätkusuutlikkus ehk kasutajate olemasolu ja püsikulude katmine kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 5) investeeringu toetuste piirkondlikult tasakaalustatud jaotus maakonnas kuni 20% maksimaalsest koondhindest. (5) Taotluse prioriteetsuse hindamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumidest. Iga kriteeriumi kohta annavad komisjoni liikmed hinded skaalal 0–4. Maakondliku komisjoni hinne taotluse kohta leitakse aritmeetilise keskmisena, mis korrutatakse läbi kriteeriumi osakaaluga ning saadud tulemused summeeritakse koondhindeks. (6) Maavanem esitab Siseministeeriumile kolme nädala jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates laekunud taotluste kohta kontroll-lehed, hindamistabelid, ülevaate ja maakondliku komisjoni põhjendatud ettepanekud otsuste tegemiseks esimeses etapis. (7) Komisjon teeb maakondliku komisjoni ettepanekutest lähtudes viie nädala jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates järgmised otsused: 1) prioriteetsete ja nõuetele vastavate taotluste suunamine maavalitsusest EASile projekti edasiseks menetlemiseks, arvestades § 7 lõikes 6 toodud jaotussummasid, reservsummasid ja piirsummasid; 2) nõuetele mittevastavate taotluste menetlemise lõpetamine; 3) etteantud piirsummat ületanud, nõuetele vastavate ja väiksema prioriteetsusega taotluste menetlemise lõpetamine. (8) Komisjoni otsused esimese etapi kohta saadetakse maavalitsustele ja EASile ning avalikustatakse Siseministeeriumi veebilehel. (9) Maavalitsus esitab komisjoni otsuse alusel käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud taotlused ühe nädala jooksul komisjoni otsuse tegemise päevast arvates EASile edasiseks menetlemiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud taotlused tagastatakse kahe nädala jooksul taotlejatele. Taotluse tagastamisel taotlejale lisab maavalitsus taotlusele kaaskirja viitega komisjoni otsusele. § 10. Taotluste menetlemine teises etapis (1) Teises etapis menetleb taotlusi EAS, kes korraldab maavalitsuste edastatud taotluste tehnilise hindamise ning objektide kohapealse külastuse. EASil on õigus küsida taotlejatelt, maavalitsustelt ja hinnapakkujatelt lisainformatsiooni ning külastada investeeringu objekte ja kontrollida kohapeal taotluste vastavust § 1 lõikes 3 toodud eesmärkidele. (2) EAS teavitab objekti külastamisest taotlejat, Siseministeeriumi ja maavalitsust ning nende esindajatel on õigus olla külastuse juures. (3) EAS koostab menetletud taotluste kohta hinnangu. EASi hinnangud esitatakse komisjonile läbivaatamiseks ja otsuste tegemiseks kuue nädala jooksul komisjoni esimeses etapis tehtud otsuste päevast arvates. (4) Komisjon teeb järgmised otsused: 1) toetuse andmine käesoleva vooru vahenditest; 2) toetuse andmine lõppenud projektide vabanenud vahenditest; 3) toetuse andmisest keeldumine. (5) Komisjoni otsused teise etapi kohta saadetakse EASile ja maavalitsustele ning avalikustatakse Siseministeeriumi veebilehel. (6) Komisjoni otsustest teise etapi kohta teavitab EAS taotlejaid kirjalikult kahe nädala jooksul komisjoni otsuse tegemise päevast arvates. Toetust saanud taotlejale vormistatakse toetuse ülekandmiseks ja kasutamise tingimustes kokkuleppimiseks toetusleping. (7) Komisjoni otsuste alusel esitab Siseministeerium taotluse Rahandusministeeriumile vooruks ettenähtud hasartmängumaksu laekumistest vahendite ülekandmiseks EASile kahe nädala jooksul komisjoni otsuste tegemise päevast arvates. § 11. Toetuslepingu sõlmimine ja toetuse ülekandmine (1) Toetuse andmise ja kasutamise kohta sõlmib EAS toetuse saajaga toetuslepingu, mille vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Toetuse summa kantakse toetuse saajale üle vastavalt toetuslepingu tingimustele. (2) Toetuslepingus lepitakse kokku, et toetuse saaja: 1) tagab toetuse andmise otsuses ettenähtud oma- ja kaasfinantseeringu olemasolu; 2) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse, taotluse rahuldamise otsuse ja toetuslepinguga; 3) peab eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 4) esitab EASi poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded; 5) taotleb EASi kaudu komisjonilt nõusolekut projekti eesmärgi muutmiseks; 6) taotleb EASilt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, mis on suuremad kui 10% projekti eelarvest, projekti kestuse ja projekti tegevuste muudatusteks; 7) võimaldab teostada järelevalvetoiminguid ja auditit toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringut kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sealhulgas võimaldab kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab või kasutab; 8) annab kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude saamisest; 9) osutab järelevalvetoimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 10) täidab kõik järelevalvetoimingute ja auditi tulemusena tehtud ettepanekud; 11) näitab toetuse kasutamisel EASi poolt etteantud viisil, et investeeringu objekti on toetatud hasartmängumaksust laekuvate regionaalsete investeeringutoetuste vahenditest; 12) säilitab taotluse, toetuse kasutamise ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt «Raamatupidamise seadusele» seitse aastat; 13) informeerib viivitamatult kirjalikult EASi kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja põhimääruse või põhikirja muutmisest, seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest, likvideerimisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 14) informeerib viivitamatult kirjalikult EASi kaudu komisjoni projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse kaheldavusest; 15) informeerib viivitamatult kirjalikult EASi kaudu komisjoni projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 16) tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning ei tee selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi; 17) kooskõlastab EASi kaudu komisjoniga toetuse eest loodud või soetatud vara omandi- või kasutusõiguse üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest; 18) täidab muid toetuse saamist reguleerivates õigusaktides sätestatud kohustusi; 19) tagab projekti elluviimisesse kaasatud kaasfinantseerija kohustuste täitmise; 20) võib teha projekti eelarves muudatusi, mis on väiksemad kui 10% projekti eelarve mahust; 21) võib saada EASi kaudu nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud punktides 1–19 nimetatud kohustuste täitmisega; 22) võib taotleda EASi kaudu komisjoni nõusolekut projekti eesmärgi muutmiseks; 23) võib taotleda EASilt nõusolekut projekti eelarve muutmiseks üle 10% projekti eelarvest; 24) võib suurendada projekti kogumaksumust omafinantseeringu arvel. (3) Kui nelja kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates ei ole toetuslepingut sõlmitud, on komisjonil õigus otsus kehtetuks tunnistada. (4) Toetuse iga osa väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada EASile maksetaotlus EASi poolt etteantud vormil. (5) Sularahamakseid võib projekti vahenditest teha ainult järgmistel tingimustel: 1) kuni 500-krooniste kuludokumentide puhul ja 2) kokku maksimaalselt 10% ulatuses projekti üldmaksumusest. (6) Toetussumma viimane osamakse, kuni 30% toetussummast, kantakse toetuse saajale üle pärast lõpparuande kinnitamist EASi poolt ja toetuse saajalt nõuetekohase maksetaotluse saamist. Viimane osamakse kantakse üle kümne päeva jooksul, arvates nõuetekohase maksetaotluse EASi saabumisest. (7) Lõpparuande kinnitamiseks peab toetuse saaja, kes ei ole riigiasutus, olema kandnud kõik projektiga seotud kulud, sealhulgas viimase osamakse suuruse summa. § 12. Aruandlus ja kontroll toetuse kasutamise üle (1) Toetuslepingus nimetatud tähtaegadel ja tingimustel esitab toetuse saaja EASile toetuse kasutamise kohta vahearuanded ning projekti lõppedes lõpparuande. Aruandes esitatakse ka tõendid oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta. (2) EAS kontrollib toetuse sihtotstarbelist ja toetuslepingu tingimustele vastavat kasutamist ning informeerib vajadusel kontrolli tulemustest Siseministeeriumi ja maavalitsusi. Toetuse kasutamise kontrollimisel lähtub EAS taotlusest, toetuse andmise otsusest, toetuslepingust, aruannetest ja vajadusel kohapealse kontrolli tulemustest. Komisjonil on õigus saada lisateavet toetuse kasutamise kohta. (3) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuslepingu tingimuste muu rikkumise korral on EASil õigus toetusleping üles öelda ja nõuda saadud toetuse kas täielikku või osalist tagastamist vastavalt komisjoni otsusele. (4) Toetuse kasutamise tähtaeg on kuni kaks aastat, arvates toetuslepingu sõlmimisest. § 13. Muudatused toetuse kasutamisel ja otsuse tegemine toetuslepingu muutmiseks (1) Toetuse saaja teavitab enne muudatuste elluviimist EASi kõikidest muudatustest projektis esialgse taotlusega võrreldes. (2) Toetuse kasutamise ja projekti elluviimise käigus ilmneva muutmise vajaduse korral teeb toetuslepingu muutmise otsuse EAS. Kui toetuse saaja soovib muuta projekti eesmärki, on vajalik komisjoni nõusolek. (3) Projekti eesmärgi muutmisel vormistab EAS toetuslepingu muudatuse komisjoni otsuse alusel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja need omafinantseeringu arvel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on vähenenud, vähendatakse toetussummat ja omafinantseeringut tingimusel, et omafinantseeringu osatähtsus jääb vähemalt 15% projekti maksumusest. (4) Kui projekti eelarve muutub üle 10% või muutuvad projekti tegevused või projekti kestus, kuid projekti eesmärk jääb samaks, teeb EAS toetuslepingu muutmise otsuse ja seejärel vormistatakse toetuslepingu muudatus. § 14. Toetuse vähendamine ja tagasinõudmine Komisjonil on õigus: 1) vähendada toetust, juhul kui toetuse saaja oma- või kaasfinantseering või oma- ja kaasfinantseering väheneb alla 15% projekti maksumusest; 2) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks; 3) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud teadlikult valeandmeid või andmeid varjanud; 4) nõuda toetus tagasi, kui viie aasta jooksul, arvates toetuslepingu sõlmimisest, on rikutud toetuse kasutamiseks kehtestatud nõudeid. § 15. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2002. a määrus nr 139 «Hasartmängumaksust laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetamiseks ettenähtud laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord» (RT I 2002, 38, 238; 105, 626) tunnistatakse kehtetuks. (2) 15. detsembriks 2006. a laekunud taotluste menetlemise osas kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2006. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2002. a määruse nr 139 «Hasartmängumaksust laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringute toetamiseks ettenähtud laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord» redaktsiooni. § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a. Peaminister Andrus ANSIP Rahandusminister Aivar SÕERD Riigisekretär Heiki LOOT Vabariigi Valitsuse 9. novembri 2006. a määruse nr 233 «Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kord» lisa 1 REGIONAALSETE INVESTEERINGUTOETUSTE ANDMISE PROGRAMM TOETUSE TAOTLEMISE ANKEET Taotlusvormi täidab taotleja ja esitab paberkandjal investeeringu objekti asukohajärgsele maavalitsusele INVESTEERINGU OBJEKTI ASUKOHAJÄRGNE MAAKOND INVESTEERINGU OBJEKTI ASUKOHAJÄRGNE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS PROJEKTI NIMETUS 1. TAOTLEJA ANDMED 1.1. Taotleja nimi (MTÜ, SA, valla, linna, riigiasutuse nimi) 1.2. Juriidiline vorm (MTÜ, SA, vald, linn, riigiasutus) 1.3. Registrikood 1.4. KMKR number 1.5. Postiaadress 1.6. Telefoni- ja faksinumber 1.7. E-posti aadress 1.8. Veebilehe aadress 1.9. Pangarekvisiidid 2. TAOTLEJA ESINDUSÕIGUSLIKU ISIKU ANDMED 2.1. Nimi 2.2. Esinduse alus (dokumendi nimetus) 2.3. Ametikoht 2.4. Telefoni- ja faksinumber 2.5. E-posti aadress 3. PROJEKTIJUHI ANDMED 3.1. Nimi 3.2. Ametikoht 3.3. Telefoni- ja faksinumber 3.4. E-posti aadress 4. PROJEKTI EELARVE * täidetakse ümardatult kroonides, sente märkimata 4.1. Projekti üldmaksumus (EEK) 4.2. Taotleja omafinantseering (EEK) 4.3. Kaasfinantseering (EEK) 4.4. Oma- ja kaasfinantseering kokku (4.4=4.2 + 4.3) 4.5. Oma- ja kaasfinantseeringu osatähtsus %-des (4.5=4.4 / 4.1 * 100) * Oma- ja kaasfinantseeringu osatähtsus peab olema vähemalt 15,0% 4.6. Taotletav toetus (4.1 – 4.4) * Mitte rohkem kui 500 000 krooni 5. INVESTEERINGU OBJEKTI ANDMED 5.1. Investeeringu objekti nimi 5.2. Investeeringu objekti täpne aadress (vald, asula, küla, linn, tänav, maja number) 5.3. Investeeringu objekti omanik (vald, linn, MTÜ, SA, riigiasutus) 5.4. Selle kinnistu omanik, millel asub investeeringu objekt 5.5. Millal (mis aastal) on objekt rajatud 5.6. Mis ajast on investeeringu objekt taotleja omandis või valduses 5.7. Kui investeeringu objekt ei ole taotleja omandis, siis milliseks ajavahemikuks ja millistel tingimustel on see antud taotleja valdusesse 6. INVESTEERINGU OBJEKTI KIRJELDUS 6.1. Millises seisukorras on investeeringu objekt taotluse esitamisel 6.2. Milliseid tegevusi (ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttöid) kavandatakse käesoleva projekti raames ellu viia 6.3. Milliseid rekonstrueerimis- ja remonttöid on tehtud investeeringu objektil enne käesoleva taotluse esitamist, millistel ajaetappidel ja millised olid tulemused (ära näidata viimase kolme aasta jooksul tehtud tööd) 6.4. Millistest allikatest ja/või programmidest on saadud vahendeid viimase kolme aasta jooksul enne käesoleva taotluse esitamist investeeringu objektil teostatud ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttöödeks, millistes summades ja millal 6.5. Milliseid töid kavandatakse käesoleva projekti elluviimise järgselt teostada, milline on nende hinnanguline maksumus ja finantseerimise allikad 7. PROJEKTI KIRJELDUS 7.1. Projekti vajalikkuse põhjendus (probleem/kitsaskoht, mille kõrvaldamiseks investeeringut kavandatakse, miks on tekkinud vajadus või nõudlus käesoleva objekti või kavandatava tegevuse järele, miks on objekti puudumine või selle ebarahuldav seisund arengut takistav jne) 7.2. Seos kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja üldplaneeringuga ning maakonna arengukava ja planeeringu prioriteetidega (väljavõte vastavatest punktidest) 7.3. Projekti üldine eesmärk ja eeldatav mõju kohalikule arengule 7.4. Projekti otsesed eesmärgid ja eeldatav mõju otsestele kasusaajatele 7.5. Valdkond (haridus, kultuur, sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, vaba aja sisustamine jne) 7.6. Kasusaajad (kes, sh otsesed ja kaudsed, mis osas, kasusaajate arv) 7.7. Tegevuste tulemused (kirjeldada lühidalt tegevuse tulemusel saavutatud mõõdetavat tulemust; kuidas muutub olemasoleva avaliku teenuse kvaliteet; millised on lisandunud avalikud teenused; kuidas muutub kasusaajate hulk jne) 8. PROJEKTI AJAKAVA 8.1. Projekti esitamise tähtpäev (pp.kk.aaaa) * 15. veebruar või 15. september 8.2. Projekti planeeritav algus, projekti alguskuupäev (pp.kk.aaaa) 8.3. Projekti planeeritav lõpp, projekti lõppkuupäev (pp.kk.aaaa) 8.4. Projekti kestus kuudes (mitte rohkem kui 24 kuud taotluse esitamise tähtpäevast) TAOTLUSE KINNITAMINE Kinnitan, et kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning on tagatud vahendid oma- ja kaasfinantseeringuks. ___________________________________________________ Taotleja esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev Rahandusminister Aivar SÕERD Vabariigi Valitsuse 9. novembri 2006. a määruse nr 233 «Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kord» lisa 2 PROJEKTI EELARVE JA FINANTSEERIJAD PROJEKTI NIMETUS .............................................................. Projekti kulud tegevuste kaupa (ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttööd) Finantseerijad KOKKU Taotletav toetus programmist Taotleja omafinan- tseering 1. Kaas- finantseering 2. Kaas- finantseering 3. Kaas- finantseering Tegevus 1 kululiik 1 0 kululiik 2 0 kululiik 3 0 jne 0 Tegevus 2 kululiik 1 0 kululiik 2 0 kululiik 3 0 jne 0 Tegevus 3 kululiik 1 0 kululiik 2 0 kululiik 3 0 jne 0 Tegevus 4 kululiik 1 0 kululiik 2 0 kululiik 3 0 jne 0 jne 0 KOKKU: 0 0 0 0 0 0 Tabel täidetakse ümardatult täiskroonides, sente märkimata Tabeli «Projekti eelarve ja finantseerijad» kinnitamine ____________________________________ Taotleja esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev Rahandusminister Aivar SÕERD