Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — 3-4-1-8-06 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. novembri 2006. a kohtuotsus Tallinna Halduskohtu taotluses tunnistada Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja 275 põhiseadusega vastuolus olevaks — RT III, 40, 337

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-8-06 Otsuse kuupäev 2. november 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask ning liikmed Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull ja Jüri Põld Kohtuasi Tallinna Halduskohtu taotlus tunnistada Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja 275 põhiseadusega vastuolus olevaks Menetluse alus Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-733 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Tallinna Halduskohtu taotlus. 2. Tunnistada Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja 275 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks 1999. aasta 5. märtsist. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kaitseliidu Tallinna Maleva pealik andis 9. märtsil 2006. aastal käskkirja nr 78-P (edaspidi Kaitseliidu käskkiri), millega kustutati Raigo Sõlg Tallinna Maleva Akadeemilise malevkonna nimekirjast Kaitseliidu 1934. a kodukorra (edaspidi kodukord) § 71 (Kaitseliidu huvidele kahju toomine) ja § 275 (ebaviisakas esinemine) rikkumise eest. Käskkirjas nenditakse, et rikkumine seisnes 26. veebruaril 2006. a portaalis Delfi kaitseliitlasena esinedes avaliku sõimu avaldamises kaitseministri aadressil. 2. R. Sõlg esitas 9. märtsi 2006. a käskkirja peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Kaitseliidu käskkirja tühistada. Ta palus jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 «Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis» (edaspidi Vabariigi Valitsuse 1992. a määrus) p-ga 6 kinnitatud kodukorra §-d 71 ja 275, kuna need on põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus. 3. Tallinna Halduskohus rahuldas 22. juuni 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-733 R. Sõle kaebuse ja tühistas Kaitseliidu käskkirja. Samas jättis halduskohus kohaldamata Vabariigi Valitsuse 1992. a määruse p-ga 6 kinnitatud kodukorra §-d 71 ja 275, tunnistades need põhiseadusega vastuolus olevaks ning algatas nende sätete suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Halduskohtu ja menetlusosaliste põhjendused 4. Halduskohus leidis, et kodukorra §-d 71 ja 275 ei ole kooskõlas PS § 87 p-ga 6, kuna neil puudub õiguslik alus. Vabariigi Valitsuse 1992. a määruse ja põhiseaduse rakendamise seaduse (edaspidi PSRS) § 2 alusel kehtis kodukord kuni 5. märtsini 1999, mil jõustus Kaitseliidu seadus (edaspidi KaLS). Selle seaduse § 5 lõike 2 kohaselt pidanuks Vabariigi Valitsus andma uue määruse kodukorra kehtestamise kohta. Kodukorra uue kehtestamisena ei saa käsitada Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2000. a määrust nr 15 (edaspidi Vabariigi Valitsuse 2000. a määrus), millega kinnitati Kaitseliidu põhikiri. Samuti ei saa delegatsiooninorm sanktsioneerida varem antud akte. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. Kaitseliit on andnud õigusvastase haldusakti, mis tuleb tühistada. Haldusakti ei muuda õiguspäraseks ka asjaolu, et Kaitseliidu põhikiri sisaldab samasisulisi sätteid kui kodukorra §-d 71 ja 275, kuna akt ei ole antud mitte põhikirja, vaid kodukorra alusel. 5. Kaitseliit on seisukohal, et kodukorra §-d 71 ja 275 ei ole põhiseadusega vastuolus. Kodukord oli seaduslik enne Eesti okupeerimist ja Kaitseliidu likvideerimist 1940. aastal ning selle taasjõustas otsese vajaduseta 1991. aastal oma otsusega Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium. Kodukord kehtib ka praegu, kuna seda pole seaduslikus korras tühistatud. 1995. aastal vastuvõetud rahuaja riigikaitse seaduse § 26 lõige 2 seadustas Kaitseliidu põhikirja kehtimise. Kaitseliit ei nõustu väitega, et kodukord kehtis Vabariigi Valitsuse 1992. a määruse p 6 alusel või ka PSRS § 2 alusel ainult kuni Kaitseliidu seaduse jõustumiseni 5. märtsil 1999. aastal. Kodukord kehtis ja kehtib ka ilma Vabariigi Valitsuse 1992. a määruse õigustühise kuuenda punktita ning ei muutunud kehtetuks Kaitseliidu seaduse jõustumisega. Kodukord kehtib praegu niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega, ja seni, kuni seda ei ole tühistatud või põhiseadusega kooskõlla viidud. Kaitseliidu seaduse § 5 lõige 2 ega muu õigusakt ei kohusta Vabariigi Valitsust kinnitama uut Kaitseliidu kodukorda ega andma määrust seni kehtiva kodukorra taaskehtestamiseks. Kaitseliidu seaduses ei olnud vaja sätteid kodukorra edaspidise rakendamise kohta kuni Vabariigi Valitsuse määruse andmiseni, kuna selle küsimuse lahendas juba PSRS § 2. 6. R. Sõle arvates on Kaitseliidu 1934. a kodukord tervikuna nii formaalselt kui ka sisuliselt põhiseadusega vastuolus, mistõttu Tallinna Halduskohus jättis kodukorra § 275 õigesti kohaldamata. Põhiseadus nõuab, et avalik võim ei rakendaks isiku suhtes sanktsioone põhiseadusevastastest õigusaktidest tulenevate keeldude ja kohustuste rikkumise eest. Seetõttu oleks vaidlustatud haldusakt tulnud kodukorra §-s 275 sätestatud ebaviisaka ja ebakorrektse esinemise keelu rikkumise osas tühistada isegi juhul, kui haldusakt oleks muus osas olnud õiguspärane. Kodukorra §-d 71 ja 275 on asjakohased normid, mille põhiseadusepärasust tuleb hinnata. R. Sõle suhtes on rikutud põhiseaduslikku õigust õiguskindlusele ja võimu teostamise seaduslikkusele (PS §-d 10 ja 11), kaitsele riigi omavoli vastu (PS § 13) ning õigust kuuluda Kaitseliitu kui mittetulunduslikku ühendusse (PS § 48). Kodukord jäi pärast põhiseaduse jõustumist kehtima PSRS § 2 alusel. Kaitseliidu seaduse vastuvõtmisega 8. veebruaril 1999 kehtestas põhiseadusejärgne seadusandja Kaitseliidu õigusliku staatuse, organisatsiooni ja tegevuse suhtes täiesti uue regulatsiooni. Alates sellest hetkest kaotas PSRS § 2 järgse legitiimsuse Vabariigi Valitsuse 1992. a määrus ja kodukord muutus nii formaalselt kui ka sisuliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui põhiseaduse-eelne regulatsioon nägi ette, et Kaitseliit juhindub oma tegevuses 1934. aastal kinnitatud kodukorrast, siis Riigikogu kehtestatud KaLS § 5 lõige 2 sätestas, et Kaitseliit juhindub oma tegevuses Vabariigi Valitsuse kinnitatavast Kaitseliidu kodukorrast. Vabariigi Valitsus ei ole kuni praeguse ajani täitnud temale KaLS § 5 lõikest 2 tulenevat kohustust kehtestada uus kodukord ja tunnistada kehtetuks enne selle seaduse kehtestamist kehtinud kodukord. Vabariigi Valitsus ei ole KaLS § 5 lõike 2 alusel sanktsioneerinud ka varem kehtinud kodukorda. Seega puudub alates Kaitseliidu seaduse jõustumisest 5. märtsil 1999 kodukorral seaduslik alus. Kuna KaLS § 5 lõige 2 näeb üheselt ette, et Kaitseliit juhindub Vabariigi Valitsuse kinnitatavast kodukorrast, siis riivatakse Kaitseliidu seaduse jõustumise järel põhiseaduse-eelset kodukorda rakendades oluliselt põhiseaduslikku õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtet. 7. Õiguskantsler leiab, et kodukorra §-d 71 ja 275 ei ole asjassepuutuvad normid ega ka vastuolus põhiseadusega. See, et Kaitseliidu põhikirja p 3.27 sisaldab samu sätteid kui kodukorra §-d 71 ja 275, ei muuda haldusakti automaatselt õiguspäraseks, kuid nii Kaitseliidu põhikirja p 3.27 kui kodukorra § 71 annavad Kaitseliidu maleva pealikule õiguse oma otsusega kaitseliitlane samadel põhjustel nimekirjast kustutada. Kaitseliidu põhikiri ja kodukord moodustavad ühtse õigusliku terviku, nende reguleerimisalad on sarnased. Olukorras, kus korrektne õiguslik alus haldusakti andmiseks on õiguskorras olemas ja nii haldusakti andjale kui ka adressaadile teada ning hõlpsasti leitav, ei pruugi viide ekslikule õiguslikule alusele tuua vältimatu järelmina kaasa haldusakti sisulist õigusvastasust ja tühistamist. Kaitseliidu põhikirja p 3.27 ja Kodukorra §-de 71 ja 275 vahel ei ole materiaalset erinevust. Ei haldusakti andja ega ka adressaadi jaoks ole sisulist vahet, kumba neist õiguslikest alustest konkreetsel juhul akti andmisel rakendatakse. Seega on haldusakt sisuliselt kontrollitav ning haldusorgani tahe kohtule arusaadav. Juhuks kui Riigikohus leiab, et vaidlustatud sätted on asjassepuutuvad, märgib õiguskantsler, et kodukord ei ole kehtestatud KaLS § 5 lõike 2 alusel, vastav volitusnorm on täitmata. Kuni delegatsiooni täitmiseni on kodukord kehtiv õigusakt tulenevalt PSRS §-st 2. Kuna Kaitseliidu seadus ei näinud ette erisätteid kodukorra kooskõlla viimiseks, võib eeldada, et seadusandja hinnangul oli kodukord selle seadusega materiaalses kooskõlas. Vabariigi Valitsus ei ole korrektsel õiguslikul alusel kodukorda taaskehtestanud, mistõttu tuleb õiguslünga ületamiseks kohaldada kodukorda kuni KaLS § 5 lõikes 2 ettenähtud volitusnormi täitmiseni. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 eesmärgiks ei olnud panna riigile kohustus kogu toimiv õigus tagantjärele vastavate põhiseadusjärgsete riigivõimuorganite poolt sanktsioneerida. Vabariigi Valitsuse 1992. a määrusele ega sellega kinnitatud kodukorra normidele ei saa laiendada PS § 87 p-s 6 sätestatud seadusliku aluse nõuet. Kodukorra kehtivuse üle otsustamisel tuleb lähtuda PSRS § 2 lõikest 1. Kodukorra §-d 71 ja 275 ei ole põhiseaduse ega põhiseaduse rakendamise seadusega materiaalses vastuolus, neid norme ei ole tühistatud ega asendatud. Seega on tegemist normidega, mis PSRS § 2 alusel kehtivad. 8. Justiitsminister on seisukohal, et vaidlustatud normid ei ole asjassepuutuvad ja märgib alternatiivselt normikontrolli tulemusena ka seda, et need normid ei ole vastuolus PS § 48 lausega 1 ega PS § 87 p-ga 6. Kaitseliidu seaduse jõustumisega kaasnenud kohustus anda § 5 lõike 2 alusel uus Kaitseliidu kodukord ei toonud kaasa 1934. aastal kehtestatud kodukorra kehtetust. See, et Kaitseliidu seaduse rakendussätted ei sisalda kindlat viidet kodukorra edasikehtimisele, ei välista kodukorra kehtivust PSRS § 2 alusel. Seega puudub vastuolu PS § 87 p-ga 6. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 sisustamisel on kodukorra kehtivuse eeldusteks, et kodukord on toimiv õigusakt, mis kehtib niivõrd, kuivõrd ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega, ja kuni seda ei ole tühistatud või ei ole viidud põhiseadusega täielikku vastavusse. Õigusriigi printsiibist tulenevaid põhiväärtusi tuleb kaitsta kõige tõhusamal võimalikul moel. Vabariigi Valitsuse tegevusetust uue kodukorra kehtestamisel ei saa õigustada, kuid samal ajal ei saa olla ka olukorda, kus Kaitseliidu kui relvi valdava sõjaväelise organisatsiooni sisekord on reguleerimata. Kaitstes kodukorda kui PSRS § 2 alusel õiguspäraselt kehtivat regulatsiooni, kaitstakse ühtlasi ka põhiseadusega tagatavaid väärtusi, nagu õigusrahu, õiguskorra stabiilsus ja õiguskindlus. Avaliku huvi seisukohast oleks kõige parem jätta kodukord kehtetuks tunnistamata. Põhiseaduse §-s 48 sätestatud ühinemisvabaduse kaitsealasse kuulub ka kaebaja kui kaitseliitlase huvi kuuluda avalik-õiguslikku juriidilisse isikusse Kaitseliitu. Kodukorra §-d 71 ja 275, võimaldades isiku Kaitseliidust välja arvata, riivavad PS §-s 48 sisalduvat põhiõigust kuuluda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse, kuid nimetatud riived on proportsionaalsed ja seega põhiseadusega kooskõlas. 9. Kaitseminister nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega. Kodukorral puudub seaduslik alus ning haldusakt on antud põhiseadusega vastuolus oleva õigusakti alusel. Mingil juhul ei saa Vabariigi Valitsuse 2000. a määrust tõlgendada kodukorra kehtima jäämisena. Õiguskindluse huvides tulnuks Vabariigi Valitsuse 1992. a määrus tunnistada kehtetuks tervikuna. 10. Kaitseväe juhataja nõustub Riigikohtule esitatud arvamuses Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et Vabariigi Valitsuse 1992. a määrusega jõustatud 1934. a kodukord sai formaalselt kehtida kuni Kaitseliidu seaduse jõustumiseni. Kaitseliidu seadus aga ei sisaldanud rakendussätet kodukorra kohta. Samas ei ole halduskohus analüüsinud, milles seisneb kodukorra §-de 71 ja 275 sisuline vastuolu põhiseadusega. Kaitseliidu põhikirja p 3.27 puhul on tegemist samasisulise sättega kui kodukorra §-d 71 ja 275. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 nõuab sisulise hinnangu andmist akti põhiseadusele vastavusele. Kodukorra peamine eesmärk on määratleda kaitseliitlaste õigused ja kohustused osalemisel Kaitseliidu kui sõjaväeliselt korraldatud ja relvi valdava riigikaitseorganisatsiooni tegevuses. Seetõttu on oluline tagada Kaitseliidu tegevuse stabiilsus. Vaidlustatud sätted 11. Kaitseliidu ülema 14. detsembri 1934. a käskkirjaga nr 86 kehtestatud ja Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määrusega nr 128 «Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis» kinnitatud kodukord sätestab: «§ 71. Kaitseliidu liikmeil, kes kaitseliidu põhikirja, kodukorra ja teiste määruste vastu eksivad, nende peale pandud kohustusi korralikult ei täida või oma tegevusega kaitseliidu huvidele toovad kahju, karistatakse distsiplinaarkorras või eemaldatakse nad kaitseliidust. Eemaldamine kaitseliidust sünnib: – nimekirjast kustutamise ja – väljaheitmise näol. Kaitseliidust eemaldamise õigus on maleva pealikul ja selle üksuse, kelle koosseisu karistatav kaitseliitlane kuulub, juhatusel. Juhatuse poolt vastuvõetud kaitseliidust eemaldamise motiveeritud otsused esitatakse kinnitamiseks maleva pealikule. Esituses peab olema tähendatud, kas eemaldamine sünnib nimekirjast kustutamise või väljaheitmise näol. [...] § 275. Käskude mittetäitmise, kaitseliitu kandvate mõtete, distsipliini ja kodukorra reeglite vastu eksimiste, lodeva teenistuskohuste täitmise, ebaviisaka ja ebakorrektse esinemise ja käitumise eest karistatakse kaitseliitlasi distsiplinaarselt käesolevas kodukorras määratud aluseil.» Kolleegiumi seisukoht 12. Otsuse esimeses osas vastab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium küsimusele, kas Kaitseliidu ülema 14. detsembri 1934. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Kaitseliidu kodukorra §-d 71 ja 275 on asjassepuutuvad. Otsuse teises osas analüüsib kolleegium seda, kas kodukord kehtib. Kolmandas osas puudutab kolleegium ühinemis- ja sõnavabaduse reguleerimist seonduvalt Kaitseliiduga. I 13. Halduskohtus vaidlustatud käskkirja kohaselt eemaldati R. Sõlg Kaitseliidust ja kustutati Kaitseliidu nimekirjast kodukorra § 71 (Kaitseliidu huvidele kahju toomine) ja § 275 (ebaviisakas esinemine) rikkumise eest, mis vastavalt käskkirjale seisnes 26. veebruaril 2006. aastal portaalis Delfi kaitseliitlasena esinedes avaliku sõimu avaldamises kaitseministri aadressil. 14. Tallinna Halduskohus, R. Sõlg, kaitseminister, kaitseväe juhataja ja Kaitseliit peavad R. Sõle kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvateks normideks kodukorra § 71 ja § 275, mille järgi R. Sõlg eemaldati Kaitseliidust ja kustutati selle nimekirjast. Õiguskantsler on aga seisukohal, et need sätted ei puutu asjasse põhjusel, et kodukorra §-de 71 ja 275 ning Kaitseliidu põhikirja p 3.27 vahel pole materiaalset erinevust. Analoogilisel seisukohal on ka justiitsminister. 15. Õiguskantsleri ja justiitsministri osundatud, Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2000. a määrusega nr 15 kinnitatud Kaitseliidu põhikirja p 3.27 sätestab: «Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja või kodukorda, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja. Väljaarvamise otsustab kaitseliitlase vastuvõtmise õigust omava üksuse juhatus või maleva pealik. Juhatuse otsus esitatakse kinnitamiseks maleva pealikule. Otsuses näidatakse, kas väljaarvamine toimub nimekirjast kustutamise või väljaheitmisena». 16. Kodukorra § 71 ja põhikirja p 3.27 materiaalne sisu on sätete sõnastuslikest erinevustest hoolimata tõesti sarnane. Siit ei saa aga teha veel järeldust selle kohta, kas kodukorra §-d 71 ja 275 on või ei ole asjassepuutuvad. 17. Normide asjassepuutuvuse hindamisel ei saa piirduda ka nentimisega, et haldusorgan on isiku suhtes tehtud otsuses vaidlustatavatele normidele viidanud. Lähtudes Riigikohtu varasemast praktikast, saab asjassepuutuvateks lugeda üksnes neid norme, mis omavad otsustavat tähtsust kohtuasja lahendamisel (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 – RT III 2001, 1, 1, p 10). Otsustavat tähtsust omavad kohtuasjas normid, millest lähtudes haldusasi oleks tegelikult seaduse kohaselt tulnud lahendada. Enesepiirangu põhimõttest tulenevalt ei saa kohus analüüsida kaebuse esitaja suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud normide põhiseadusele vastavust (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-4-1-33-05 - RT III 2006, 10, 89, p 18). Asjassepuutuvaks tuleb lugeda see isiku suhtes kohaldatud norm, mis vaatlusalust suhet või olukorda ka tegelikult reguleerib. 18. Kaitseliidu seaduse § 5 lõike 1 järgi on Kaitseliidul põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on Kaitseliidul kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. 19. Kaitseliidu seaduse § 31 lõige 6 sätestab: «Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras.» 20. Tulenevalt sellest sättest saab kohustusi rikkunud Kaitseliidu liikme Kaitseliidust välja arvata põhikirja, mitte aga kodukorra alusel. Kuna kodukord ei saa KaLS § 31 lõike 6 järgi olla Kaitseliidust välja arvamise aluseks, siis ei saa kodukorra § 71 olla käesolevas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas ka asjassepuutuvaks Kaitseliidust välja arvamise alust sätestavas osas. Kaitseliidust välja arvamise õigusliku alusena saaks asjassepuutuv olla Kaitseliidu põhikirja p 3.27, mida R. Sõle suhtes ei ole kohaldatud ja mille põhiseadusepärasust halduskohus ja menetlusosalised pole kahtluse alla seadnud. 21. Kaitseliidu liikme kohustuste kehtestamine on KaLS § 5 lõikega 2 jäetud kodukorra reguleerida. Kodukorra §-st 71, mis sätestab Kaitseliidust eemaldamise Kaitseliidu huvidele kahju toomise eest, on otseselt tuletatav kohustus mitte kahjustada Kaitseliidu huve. Kuna R. Sõlg eemaldati Kaitseliidust ja kustutati Kaitseliidu nimekirjast Kaitseliidule kahju toomise eest, siis on kodukorra § 71 asjassepuutuv osas, millest tuleneb nimetatud kohustus. Asjassepuutuvaks on ka R. Sõle suhtes kohaldatud kodukorra § 275, millest on otseselt tuletatav kaitseliitlase kohustus esineda viisakalt ja korrektselt. II 22. Vaidlusalune kodukord on kinnitatud Kaitseliidu ülema 14. detsembri 1934. a käskkirjaga nr 86. Vabariigi Valitsus kinnitas 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 «Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis» p-ga 6 nimetatud 1934. a kodukorra ja seda hakati uuesti rakendama. 5. märtsil 1999. aastal jõustunud Kaitseliidu seaduse § 5 lõige 2 näeb ette, et Kaitseliidu kodukorra kehtestab Vabariigi Valitsus. Praeguseks ajaks pole Kaitseliidu seaduses nimetatud kodukorda kehtestatud ja R. Sõle suhtes kohaldati 1934. aastal kinnitatud kodukorda. 23. Halduskohus, R. Sõlg ja kaitseminister on seisukohal, et PSRS § 2 alusel kehtis kodukord kuni 5. märtsini 1999. aastal, mil jõustus Kaitseliidu seadus, mille § 5 lõike 2 kohaselt pidanuks Vabariigi Valitsus andma uue määruse kodukorra kehtestamise kohta. Praegusel ajal pole aga uut kodukorda kehtestatud ja seetõttu tunnistas halduskohus kodukorra §-d 71 ja 275 põhiseadusevastaseks. Õiguskantsler, justiitsminister ja Kaitseliit halduskohtu selle järeldusega ei nõustu ja on seisukohal, et 1934. a kodukord kehtib edasi tulenevalt PSRS §-st 2. 24. Põhiseaduse rakendamise seaduse § 2 sätestab: «Käesoleval ajal Eesti Vabariigis toimivad õigusaktid kehtivad pärast põhiseaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse. Vaidluse korral õigusakti vastavusest põhiseadusele ja põhiseaduse rakendamise seadusele otsustab küsimuse Riigikohus.» 25. Kolleegium märgib, et sellest üleminekuaja sättest ei saa teha järeldust, et enne põhiseaduse jõustumist antud määrus jääb kehtima ka siis, kui pärast põhiseaduse jõustumist on jõustunud uus seadus, mis näeb ette selle seaduse alusel määruse andmise. 26. Pärast põhiseaduse jõustumist vastu võetud seaduste puhul reguleerib seaduse ja määruse vahekorda PS § 87 p 6, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on tõlgendanud PS § 87 p 6 selliselt, et riigivõim on kohustatud tagama mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla põhiseaduse ja seadusega, vaid ka jälgima varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega. Määruse kooskõla uue seadusega tähendab ka seda, et kui uus seadus kehtestab delegatsiooninormi, siis tuleb selle delegatsiooninormi alusel anda uus määrus. Eelmise seaduse alusel antud määrus tuleb tunnistada kehtetuks. Eelmise seaduse delegatsiooninormiga analoogiline delegatsiooninorm uues seaduses ei pane uue seaduse ajaks kehtima eelmise seaduse alusel antud määrust. Eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on see sõnaselgelt ette nähtud (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. oktoobri 1997. a otsus asjas nr 3-4-1-2-97 – RT I 1997, 74, 1267; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. mai 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-5-00 – RT III, 2000, 13, 140, p 30). Seisukoht, et enne uue seaduse jõustumist antud määrus jääb automaatselt kehtima ka pärast uue seaduse jõustumist, on vastuolus ka PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja §-s 10 sätestatud demokraatliku õigusriigi printsiibiga. 27. Kaitseliidu seaduse § 42 sätestab: «Vabariigi Valitsus viib Kaitseliidu põhikirja kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist vastavusse Kaitseliidu seadusega.» Sellega on seadusandja ajutiselt sanktsioneerinud Kaitseliidu endise põhikirja rakendamise. 1934. aastast pärit kodukorra on aga seadusandja jätnud sanktsioneerimata. Seetõttu ei saa nimetatud kodukorda pidada põhiseadusepäraseks alates 5. märtsist 1999, mil jõustus Kaitseliidu seadus. 28. Vabariigi Valitsus andis KaLS § 5 lõike 1 ja § 9 lõike 1 alusel 13. jaanuaril 2000. aastal määruse nr 15 «Kaitseliidu põhikirja kinnitamine», mille p 2 sätestab: «Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 «Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis» (RT 1992, 18, 261) punktid 1 kuni 5 ning jätta punktist 6 välja sõnad «1931. aastal kinnitatud «Kaitseliidu põhikirjast.»» Sama määruse p-ga 1 kinnitati uus Kaitseliidu põhikiri. Sellega jäi Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 p 6 formaalselt kehtima osas, milles 1992. aastal kinnitati 1934. a kodukord ja otsustati hakata seda rakendama. 29. Kuna 1934. a kodukord oli 5. märtsil 1999. aastal Kaitseliidu seaduse jõustumisega juba kehtivuse kaotanud, siis ei saanud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 p 6 osaline kehtima jätmine tähendada seda, et Vabariigi Valitsus on uue Kaitseliidu seaduse alusel andnud määruse, millega otsustati pärast selle seaduse jõustumist uuesti rakendada 1934. a kodukorda. Ka ei viita Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2000. a määrus nr 15 KaLS § 5 lõikele 2, mis on Kaitseliidu kodukorra kinnitamise aluseks. Seega piirdus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2000. a määruse nr 15 p 2 tähendus vaid Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 1992. a määruse nr 128 p 6 formaalse kehtima jätmisega osas, millega oli otsustatud rakendada 1934. a kodukorda. 30. Eeltoodu põhjal on kolleegium seisukohal, et Kaitseliidu ülema 14. detsembri 1934. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud kodukorra asjassepuutuvad sätted (§-d 71 ja 275) on alates 5. märtsist 1999, mil jõustus Kaitseliidu seadus, vastuolus PS § 87 p-ga 6 ja tuleb tunnistada kehtetuks. III 31. Tulenevalt KaLS §-st 2 on Kaitseliit kaitsejõudude osa ja samas ka vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Seega laienevad Kaitseliidule nii PS § 126 lõige 2 kui ka ühinemisvabadust sätestav PS § 48. Kolleegium märgib, et Kaitseliidu eesmärke silmas pidades võib Kaitseliidu puhul ühinemisvabadus olla tavaühingutega võrreldes piiratum. Kuna Kaitseliit on seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik isik, siis peavad ühinemisvabaduse piirangud, sh ühingust väljaarvamine, olema sätestatud seadusega. Samuti peaksid Kaitseliidu liikme sõnavabaduse piirangud olema PS § 45 kohaselt kehtestatud seadusega. Märt RASK Hannes KIRIS Lea KIVI Ants KULL Jüri PÕLD