Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-91-06 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2006. a kohtuotsus OÜ M hagis R. E. M. vastu 20 868 krooni 30 sendi saamiseks — RT III, 40, 343

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-91-06 Otsuse kuupäev Tartu, 1. november 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuasi OÜ M hagi R. E. M. vastu 20 868 krooni 30 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-691 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ M kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja OÜ M (registrikood xxxxxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Mati Senkel Kostja R. E. M. Asja läbivaatamise kuupäev 2. oktoober 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2006. a otsus muutmata. Asjaolud ja menetluse käik 1. OÜ M esitas 14. juunil 2004. a Tallinna Linnakohtusse hagi R. E. M. vastu 20 868 krooni 30 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Xxxxx x asuva korterelamu korteri nr x elanik ning hageja hooldas seda maja. 9. mail 2003. a kolimise käigus mööbli vedamiseks lifti kasutades lõhkus kostja 1. korruse liftišahti uksed, mille tagajärjel tuli need välja vahetada. Liftiuste vahetus ja lifti endisesse töökorda seadmine läks maksma 20 868 krooni 30 senti. 2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ta ei ole liftiõnnetuses süüdi. Kostja ei kasutanud lifti kolimiseks, vaid sisenes lifti isiklike asjadega. Lifti sisenemisel hakkasid lifti uksed sulguma, mida kostja üritas takistada, pannes jala uste vahele, kuid lifti uksed ikkagi sulgusid selliselt, et kostja käes olevad kokkupressitud papist plaadid jäid uste vahele. Kuigi kostja vajutas korduvalt lifti nupule, uksed ei avanenud ja lift hakkas liikuma. Kostja leidis, et lift ei tohtinud hakata liikuma enne uste lõplikku sulgumist. Liftile ei olnud tehtud nõuetele vastavat tehnilist kontrolli. Kostja ei vastuta töökorras mitteoleva lifti eest. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist ka seetõttu, et ta on nõudnud Xxxxx x maja elanikelt sisse lifti taastamise kulud. Tõendamata on nii kostja õigusvastane tegu kui ka tema süü. 3. Tallinna Linnakohus rahuldas 3. oktoobri 2005. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 20 868 krooni 30 senti ja kohtukulud 1750 krooni. Linnakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud kostja kirjalikus vastuses esitatud väide, et kostja pani ka oma jala lifti uste vahele, kuid uksed sulgusid sellele vaatamata. Majandusministri 1. juuli 2002. a määruse nr 38 § 10 lg 5 p 1 ja § 11 lg 1 mõttes loetakse šahtiuksed ja kabiiniuksed sulgunuks ning kabiin võib hakata liikuma ka siis, kui uste paneelide vahele jääb väike vahe. Kuna tegemist oli uue liftiga, siis ei tohtinud šahtiukse paneelide vahe ja kabiiniukse paneelide vahe olla üle 6 mm. Kostja ei ole tõendanud, et uste vahele jäänud plaadid olid rohkem kui 6 mm paksud. Samuti ei ole kostja tõendanud seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja oli papist plaate ukse vahele jättes raskelt hooletu. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Linnakohus leidis, et lifti kasutamisele eelneva tehnilise kontrolli tegemata jätmine ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest ei ole tõendatud, et vaidlusalune sündmus toimus seetõttu, et lift ei olnud tehniliselt korras. Lifti lõppkontrolli vastavussertifikaadist nähtub, et lift oli tehniliselt korras. Hagi rahuldamist ei takista ka asjaolu, et osa majaelanikest on hagejale osaliselt lifti parandamise kulud hüvitanud. Tulenevalt VÕS §-st 1043 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt. 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Ringkonnakohus tühistas 26. aprilli 2006. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus hagejalt välja kostja kohtukulud. 6. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole isikuks, kellele oleks õigusvastaselt kahju tekitatud. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna vara, millele kahju tekitati, on korteriomanike kaasomandis, saavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes korteriomanikud. Hageja nõue ei ole ka teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue VÕS § 1041 mõttes, kuna hageja seletuste kohaselt oli ta maja haldajana nii õigustatud kui kohustatud laskma liftišahti ukse parandada. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid tema nõuet pidada veel mõnel muul õiguslikul alusel esitatud nõudeks. Menetlusosaliste põhjendused 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud. Hageja arvates rikkus ringkonnakohus menetlusnorme, rajades otsuse hageja ringkonnakohtu istungil antud selgitustele, mis ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 järgi tõendiks, välistades sellega VÕS §-st 1041 tuleneva nõude. Samuti on ringkonnakohus neid kostja selgitusi vääralt hinnanud. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud ka kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, jättes põhjendamata, milliste tõendite hindamise tulemusel ja millise seaduse alusel jõuti järeldusele, et tegemist ei tohi olla mõne muu võlasuhtega kui hageja esile toodu. Ringkonnakohus on jätnud tuvastamata poolte vahel oleva õigussuhte või selle puudumise. Hageja arvates on täidetud VÕS §-s 1018 sätestatud ehtsa õigustatud käsundita asjaajamise eeldused, mistõttu on tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel. Õigustamata käsundita asjaajamise korral võib hageja VÕS § 1041 alusel nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd kostja on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud. Hageja nõudele võib kohalduda ka VÕS § 1042, mis sätestab kulutuste hüvitamise. 8. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud. Kolleegiumi seisukoht 9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. 10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja ei ole isikuks, kes saaks kostjalt nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja ei ole liftišahti omanik. Järelikult ei saa tema VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 tugineda. Vaidlust ei ole selles, et vara, millele kahju tekitati, on korteriomanike kaasomandis. Seega on õige ringkonnakohtu järeldus, et seoses omandi kahjustamisega saavad deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude esitada üksnes kaasomanikud. Korteriomaniku, tema perekonnaliikmete, ajutiste elanike ja korteriomandit kasutavate isikute kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest ja kahju hüvitamise nõude alused on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega. Kolleegium märgib, et korteriomaniku poolt oma korteriomandi kasutamisega teisele korteriomanikule kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena korteriomandiseaduse (KOS) § 11 kõrval muid sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt ka tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus asjas nr 3-2-1-38-05 (RT III 2005, 18, 187) ja 6. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-69-06 (RT III 2006, 30, 265)). Kolleegium peab vajalikuks märkida, et korteriomanike eest võib KOS § 11 alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 5 lg 1 p 2 järgi algatas kohus tsiviilasja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset taotleva isiku avalduse alusel, kui õigus teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks on temale antud seadusega. Kolleegium on sellest sättest tulenevalt tunnustanud korteriühistu õigust esitada hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-76-04 (RT III 2004, 19, 220). Õigus pöörduda kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks tuleneb ka alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 3 lg-st 2. Kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral (nagu kõikide kahju hüvitamise juhtudel) võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel (VÕS § 139). 11. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldanuks tema nõuet rahuldada muul õiguslikul alusel. Kolleegium leiab, et kuna õigusliku kvalifikatsiooni andis hageja nõudele linnakohus ning hageja ei toonud esile asjaolusid, mis oleksid olnud kvalifikatsiooni muutmise aluseks, siis ei pidanud ringkonnakohus analüüsima kõikide võimalike nõuete olemasolu. 12. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagejal võinuks iseenesest vastavate eelduste olemasolu korral tekkida VÕS § 1018 ja VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel lifti remontimiseks kantud kulude hüvitamise ja tasu maksmise nõue elamu korteriomandi reaalosadest väljapoole jäävate mõttelise osade kaasomanike, sh kostja vastu osas, mida üks või teine kaasomanik pidi kandma vastavalt AÕS § 75 lg-le 1. Õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude (VÕS § 1018 ning VÕS § 1023 lg-d 1 ja 2) kohaldamiseks pidanuks vaidlusalust juhtumit aluseks võttes hageja tõendama järgmised eeldused: 1) hageja tegutses korteriomanike soodustamise eesmärgil (VÕS § 1018 lg 2); 2) hageja ei olnud kohustatud lifti remontima lepingust või seadusest tulenevalt; 3) korteriomanikud kiidavad heaks, et hageja remontis lifti (VÕS § 1018 lg 1 p 1), lifti remontimine vastas korteriomanike huvidele ja nende avaldatud või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2) või see oli vajalik olulistes avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 kolmes punktis nimetatud eeldustest ei oleks esinenud, võinuks hagejal korteriomanike vastu olla alusetust rikastumisest tulenev nõue juhul, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tal puudub korteriomanike asja ajamisele (lifti remontimisele) asumiseks õigustus VÕS § 1018 lg 1 alusel (vt VÕS § 1024 lg 4). 13. Kui hageja remontis lifti eesmärgiga lõpetada kostja kui lifti kahjustamise eest vastutava isiku kohustus kahju hüvitada, oleks hageja nõue võinud olla põhjendatud VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel või VÕS § 1024 lg-st 4 tulenevalt alusetu rikastumise õiguse alusel ka siis, kui ta oleks tõendanud, et kostja oli kohustatud hüvitama teistele korteriomanikele lifti kahjustamisega põhjustatud kahju (vt käesoleva otsuse p 10) ning et kostja nimetatud kohustus lõppes lifti remontimisega VÕS § 78 järgi. 14. Hagejal ei saanud tekkida nõudeid käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise õiguse alusel juhul, kui lifti remontimise aluseks oli leping korteriomanikega või muu isikuga. Kolleegium märgib, et asjas jäi ebaselgeks, kas hageja remontis lifti hoolduslepingu alusel või oli lifti remontimise näol tegemist lepinguvälise sooritusega. Võis olla, et hageja täitis lifti remontimisega temal lasuvat lepingu rikkumisest või õigusvastasest teost tulenevat kahju hüvitamise kohustust. Kui kostja oli sama kahju eest vastutav teiste korteriomanike ees (vt p 10), siis võib hagejal olla kostja kui kahju hüvitamise kohustuse osas solidaarvõlgniku vastu (VÕS § 137 lg 1) tagasinõue kostjale langevas osas (VÕS § 137 lg-d 2 ja 3). 15. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt on tõendiks poole vande all antud seletus. Seega ei saa kohus rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Sellise rikkumise tõttu ei tule aga ringkonnakohtu otsust tühistada, sest see ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit. Henn JÕKS Peeter JEROFEJEV Tambet TAMPUU