Järva-Jaani Vallavolikogu — Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2007–2010 vastuvõtmine — KO, 211, 2253

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 7, § 37 lõike 6 ja Järva-Jaani Vallavolikogu 23.12.2004.a. määruse nr.17 «Järva-Jaani valla põhimäärus» § 122 lõik 7 alusel. § 1. Arengukava Võtta vastu Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2007–2010 vastavalt lisale (48 lehel) § 2. Arengukava avalikustamine (1) Arengukava esitatakse ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist: 1) Siseministeeriumile; 2) maavanemale (2) Arengukava avalikustatakse vallakantseleis, valla raamatukogudes, valla veebi-lehel www.jarva.ee/jjaani ja elektroonilises Riigi Teatajas. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. novembril 2006.a. Volikogu esimees Rein Köster Järva-Jaani Vallavolikogu 26.10.2006 a määrusele nr 18 «Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2007-2010 vastuvõtmine» Lisa JÄRVA-JAANI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2010 Sissejuhatus Arengukava mõiste, olemus, ülesehitus, eesmärk Järva-Jaani valla põhimäärus sätestab: Järva-Jaani valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud Järva-Jaani valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks kooskõlas valla arengustrateegiaga. Enne arengukava kinnitamist vallavolikogus tehakse see kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks vallavolikogu kantseleisse vallavolikogu poolt kehtestatud tähtajaks. Arengukava eesmärgiks on leida erinevate eluvaldkondade tulevikuperspektiivid, konkretiseerida valla üldist strateegiat. Järva-Jaani valla arengukava koostamise metoodika ja protsessi kirjeldus 1. Olemasoleva olukorraga tutvumine ja andmete kogumine 2. Kokkusaamine vallajuhtidega ja teemagruppide määratlemine 3. Intervjuude läbiviimine vallaelanike ja vallajuhtidega ning oma ala spetsialistidega 4. Töö teemagruppides, mis moodustati volikogu poolt määratud komisjonide põhjal 5. Järva-Jaani valla olukorra analüüs ja probleemide määratlemine, probleemidele esialgsete lahenduste leidmine 6. Arengukava kokkukirjutamine 7. Arengukava menetlus volikogus 8. Arengukava avalikustamine, rahvakoosolek 9. Arengukava vastuvõtmine volikogu poolt Valda puudutavad strateegilised dokumendid (arengukavad, -strateegiad, planeeringud) Järva-Jaani valla esimene arengukava valmis aastal 1991, see oli üheks aluseks omavalitsusliku staatuse saamisel. Tähtsamad valla elu kavandavad dokumendid valla tasandil hetkel on Järva-Jaani valla arengukava aastani 2006, Järva-Jaani valla üldplaneering (1994), Ida-Järvamaa koostööpiirkonna arengustrateegia põhijooned (2000), Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (2005), Järva-Jaani valla Jäätmekava 2005-2009 (2005). Valla arengu kujundamisel ja planeerimisel tuleb kindlasti arvestada maakondlikul ja riiklikul tasemel koostatud strateegiliste dokumentidega. Maakonna tasandil on tähtsamad dokumendid Järvamaa maakonnaplaneering (1998), Järvamaa arengustrateegia (2000), Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering «Järvamaa jalgrattateede võrgustik» (2005), Järvamaa arengulepe (2006) jt. Riigi tasandil on välja töötatud terve rida erinevaid strateegilise dokumente, arengukavasid ja strateegiaid. Eraldi tuleks välja tuua Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks- ühtne programmdokument 2007-2013. Järva-Jaani valla ülesanded Järva-Jaani valla põhimäärus: Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi- ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate koolieelse lasteasutuse, kooli, spordibaasi, raamatukogude, kultuuriasutuse, päevakeskuse, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Lisaks nimetatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega ning mis ei ole seadusega antud kellegi teise omavalitsuse otsustada ja korraldada. Omavalitsus täidab talle seadustega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. Omavalitsusorganid: 1) volikogu- kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel 2) valitsus- volikogu poolt moodustatav täitevorgan Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad ainult omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. 1. Valla asend, asustus ja looduslikud tingimused Järva-Jaani vald asub Kesk-Eestis Järvamaa kirdeosas. Järvamaa valdadest on piirinaabriteks Ambla, Albu, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vallad, Lääne-Virumaa valdadest Tamsalu ja Väike-Maarja vallad. Järva-Jaani valla territooriumi suurus on 125,54 km2, moodustades 5% Järvamaa pindalast. Valla maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 14,6 km, läänest itta 16,3 km. Vald paikneb tervikuna Pandivere veekaitsealal, Pandivere kõrgustiku lõunaserval absoluutkõrgusel 85...115 m. Üle viiendiku valla territooriumist on kaetud metsaga, Eesti keskmise metsasusega võrreldes (ligikaudu 50%) on metsaalade osatähtsus suhteliselt väike, see tuleneb kultuuristatud maade suurest osatähtsusest. Sood ja rabad ei hõlma valla territooriumist suurt osa. Valla territooriumil paiknevad kruusa-, liiva- ning lubjakivivarud, mis on osaliselt ka kasutusel. Valla territooriumil paikneb 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma ning Seliküla ja Järva-Jaani alevik (tabel 1), mis on valla halduskeskuseks, kus elab 01.08.03 seisuga 57,7% valla elanikest. Asustustiheduselt on Järva-Jaani vald Järvamaa valdadest teisel kohal peale Türi valda. 01.01.06 seisuga ulatus keskmine asustustihedus 14,8 in/km2. Tabel 1. Järva-Jaani valla asulate nimekiri ja rahvaarvu dünaamika aastatel 1989-2006. Asula nimi 1989 (alalised) 1997 (alalised) 2000 (alalised) 01.08. 2003 01.01.2006 muutus Jalalõpe küla 37 35 30 32 33 -5 Jalgsema küla 89 92 85 73 75 -14 Kagavere küla 41 51 43 42 33 -8 Karinu küla 305 288 297 277 254 -51 Kuksema küla 176 171 176 187 105 -71 Metsla küla 95 77 66 58 51 -44 Metstaguse küla 101 87 94 90 95 -6 Ramma küla 38 44 48 36 35 -3 Seliküla 19 21 30 28 27 +8 Järva-Jaani alev 1451 1246 1193 1124 1148 -303 KOKKU 2352 2112 2062 1947 1860 -492 Järva-Jaani vald paikneb Pandivere kõrgustiku äärealal ning Pärnu jõe valgalal. Valla territooriumil on valdavalt tegemist lainja moreentasandikuga, mullad on suhteliselt viljakad. Vetevõrk on hõre, valla territooriumil asub kaks suuremat tehisjärve: Järva-Jaani tehisjärv (5,8 ha) ja Karinu tehisjärv (8,5 ha). Vallas esineb palju karstialasid ja ajutisi karstijärvi: Kagavere-Kuksema karstiala, Kuksema suur kurisu, Jalgsema järv ja karstivormid. Järva-Jaani vald Eestis Järva-Jaani vald (0,3% Eesti territooriumist, 0,14% Eesti rahvastikust) ei oma üksiku omavalitsusena Eesti mastaabis eriti suurt tähtsust ega mõju. Järva-Jaani on olnud läbi aegade tähtis põllumajanduslik piirkond. Kui mujal Eesti piirkondades on põllumajanduslik tootmine viimasel kümnendil oluliselt vähenenud või koguni lõppenud, siis Järva-Jaani vallas ei ole toimunud suurte põllumajandusettevõtete sulgemisi ning põllumajandusel on seniajani suur tähtsus. Järva-Jaani vallas tegutsevatest firmadest on edukamad PÜ E-Piim Järva-Jaani meierei, mis tegeleb piima ümbertöötlemisega ning OÜ Arctic Finland House, mis tegeleb puidust vabaaja ehitiste tootmisega. Mõlema firma toodang läheb enamuses ekspordiks. Vallas asub admiral Johan Pitka kodukoht. Karinul asub klaasikoda. Üle-eestiliselt on tuntuks saanud aktiivselt tegutsev Järva-Jaani Tuletõrje Selts koos Tuletõrjemuuseumiga. Järva-Jaani alevi omapärane miljöö ja aktiivsed inimesed annavad sihipärase töö tulemusena alevile võimaluse kujuneda tulevikus atraktiivseks ja omapäraseks Pätsi- ja nõukogude aegade kombineeritud miljööga muuseum-aleviks. Järva-Jaani vald Kesk-Eestis ja Järvamaal Järva-Jaani valla tähtsus ja mõju ulatus on kihelkondade aegse ajaga teatud mõttes vähenenud. Järva-Jaani kihelkonna piirid olid praeguste vallapiiridega võrreldes märksa laiemad, ulatudes Roosna-Allikult Tamsaluni. ihelkonna keskuseks oli Järva-Jaani alev koos kirikuga, mille tähtsus on praeguseks ajaks vähenenud. Siiski ületab alevi mõju ka praegu valla piire, mõju ulatub peamiselt naabervaldadesse. Järva-Jaani alev kuulub elanike arvult Järvamaa suuremate asulate hulka. Sarnaselt Kesk-Eestile ja Järvamaale on põllumajandus vallas olnud läbi aegade tähtsal kohal ning erinevalt mitmetest teistest piirkondadest on säilinud suures mahus siiani. PÜ E-Piim Järva-Jaani meierei ostab toorainet põllumajandusettevõtjatelt nii Järvamaalt kui mujalt Eestist. Karinu lubjakivikaevandusest viiakse lubjakivi Rakke lubjatehasesse. Järva-Jaani Hoiu- ja Laenuühistu oli esimene omataoliste seas Eestis ning koondab hetkel hoiuste ja laenudega seotud ettevõtjaid ka väljastpoolt valda. 2. Valdkondade arenguvisioonid aastaks 2010 Rahvastik Valla elanike arv on stabiilne, väljaränne on peatunud ning valda on töövõimaluste ja hea elukeskkonna tõttu juurde tulnud uusi elanikke, teistehulgas noori aktiivseid ja haritud tööealisi elanike. Kohalik tööjõud on kvalifitseeritud, õppiv ja muutustega kohanev. Agraarsektori osatähtsus tööhõives on langenud, kasvanud on tööstuse ja teenindusega seotud elanike osatähtsus. Tööpuudus ei ole vallas märkimisväärseks probleemiks, sest kohalik tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. Suurem osa elanikest töötab oma vallas. Majandus ja ettevõtlus, tehnilised infrastruktuurid, elamumajandus ja infotehnoloogia Vallas tegutsevad konkurentsivõimelised ettevõtted pakuvad tööd suuremale osale valla elanikest, töökohtade arv vallas on suurenenud. Kohalik majandus ja ettevõtlus põhinevad suures osas kohalikel ressurssidel. Ettevõtluse üheks aluseks on efektiivne põllumajanduslik tootmine, kohalike põllumajandustootjatega koostööd tegev toiduainetööstus, puidule lisaväärtust andev metsa- ja puidutööstus, puhkemajandus ja turism ning hästitoimiv teenindusvõrk. Vald on suutnud maksimaalselt ära kasutada oma puhkemajanduslikku potentsiaali. Turism ja puhkemajandus põhinevad kohalikul looduskeskkonnal, ajalool, kultuuril, traditsioonidel ja aktiivsetel inimestel ning on kombineeritud agraarse miljööga. Valla puhkemajandus ja turism on tihedalt seotud naabervaldadega . Vallas on elanike ja ettevõtluse eksisteerimiseks vajalikud heal tasemel infrastruktuurid: korras teed ja tänavad, elektri ja side infrastruktuurid, vee- ja kanalisatsioonivõrgustik koos puhastusseadmetega, efektiivselt toimiv soojamajandus, heas korras elamumajandus ning efektiivne transpordikorraldus. Vald on suutnud kaasa minna infotehnoloogia arenguga, erinevaid kommunikatsioonivõimalusi kasutatakse aktiivselt. Infotehnoloogia oskuslik rakendamine on valla juhtimise, ettevõtlus- ja elukeskkonna oluline osa. Haridus, kultuur, sport ja vaba aeg Järva-Jaani piirkonnas on elanikele tagatud kvaliteetse alushariduse, põhihariduse ja keskhariduse andmine koos kutsesuunitlusega. Aktiivselt tegeletakse täiskasvanute täiendkoolitusega. Vallas on tagatud erinevate huvihariduse andmise võimalused. Vallas on olemas võimalused erinevate huvidega ja erinevatest vanuseklassidest inimeste vaba aja veetmiseks ja enese arendamiseks. Vallas toimub aktiivne kultuuri- ja sporditegevus, mis baseerub paljuski inimeste ja huvigruppide omaalgatusel. Eriti aktiivsed valla kodanikud on noored, kellel on siin palju huvitavat ja suunatud tegevust. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus Sotsiaalne heaolu on tõusnud (mis tuleb välja ka teiste eluvaldkondade visioonidest), arstiabi on kõigile elanikele kättesaadav. Sotsiaalhoolekanne on vallas hästi organiseeritud ja toimiv, paljud sellealased probleemid on lahendatud läbi ennetava tegevuse. Inimestel on turvaline elukeskkond Keskkond, maakasutus, maa- ja omandireformi seis Järva-Jaani piirkond on ilusa ja ökoloogiliselt puhta elukeskkonnaga. Elanikkond ise on keskkonnateadlik ja käitub enamuses säästva arengu printsiipide järgi. Jäätmekäitlus on kaasasjastatud ja vastab nõuetele. Maa ja omandireform on täielikult lõpetatud ja enamus maast on maatulundusmaa. 3. Hetkeseisu analüüs 3.1. Rahvastik Statistikaameti ja rahvastikuregistri andmetel on viimase neljakümne aasta jooksul Järva-Jaani valla elanike arv pidevalt vähenenud (joonis 1).

Joonis 1. Elanike arvu muutumine Järva-Jaani vallas 1959-2006. a. Rahvastiku Registri andmetel elab vallas 1860 elanikku, kellest 51,6% on naised ja 48,4% mehed. Järva- Jaani suuremad külad on Karinu ja Kuksema (tabel 2) Tabel 2. elanike arv J-Jaani valla asulates 01.01.2006 Asula Elanikke kokku Järva-Jaani vald 1860 Jalalõpe 33 Jalgsema 75 Järva-Jaani 1148 Kagavere 33 Karinu 254 Kuksema 105 Metsla 51 Metstaguse 95 Ramma 35 Seliküla 27 Kuni 17 aastased alaealised moodustavad valla rahvastikust 01.01.2006. andmetel 20,1%, tööealised 63,7% ning pensioniealised 16,2% (tabel 3). Poiste osatähtsus ületab tüdrukute osatähtsuse ning tööealiste meeste osatähtsus tööealiste naiste osatähtsuse, viimane on tingitud suures osas naiste madalama pensionipiiriga meestega võrreldes. Osalt samadel põhjustel, aga suures osas ka meeste lühema eluea tõttu ületab pensionieas naiste osatähtsus pensionieas meeste osatähtsuse rohkem kui kahekordselt. Tabel 3. Järva-Jaani valla alaealiste, tööealiste ja pensioniealiste osatähtsus (%) 2006. aastal. Alaealised (0-17 a) Tööealised (18-65 a) Pensioniealised (65-… a) Mehed 20,9 68,5 10,6 Naised 19,3 59,2 21,5 Järva-Jaani vallas kokku 20,1 63,7 16,2 Järva-Jaani valla rahvuslik koosseis on olnud läbi aegade sarnase struktuuriga: enamus elanikest on eestlased, vaid umbes 2,5% valla kodanikest on muust rahvusest. 3.2. Valla majandamine Järva-Jaani valla 2005. aasta eelarve tulud olid 23,6 miljonit. Keskmine tulu elaniku kohta oli 12510 krooni, mis oli Järvamaal suurim. 2005 aasta suuremad tulud ja kulud on toodud tabelis 5. Võrdluseks on toodud ka 2004 aasta vastavad näitajad. Tabel 4. Suurimad tulu- ja kuluallikad Järva-Jaani valla 2004. ja 2005. aasta eelarves. Tululiik Summa (tuhandetes kroonides) 2004 Summa (tuhandetes kroonides) 2005 Osakaal eelarvest (protsentides) 2004 Osakaal eelarvest (protsentides) 2005 Tulud kokku 25 426 23 631 Üksikisiku tulumaks 5 899,9 6 756,2 23,2 28,6 Toetused 16 823,9 13 916,9 48,1 58,9 Maamaks 937,8 1 081,5 3,7 4,6 Kululiik Kulud kokku 2 4318 24 660,3 Haridus ja teadus 8 265,2 9 159,4 34 37,1 Majandus 1 283,3 2 450,1 5,3 9,9 Üldvalitsemine 1 915,6 2 509,4 7,9 10,2 Sotsiaalhoolekanne 708,6 906,2 2,9 3,7 Keskkonnakaitse 9 829,4 5 196,1 40,4 21,1 Vaba aeg, kultuur, regioon 1 596,9 1 764,3 6,5 7,1 Järva-Jaani valla 2006. aasta eelarve suurus on 22 966 725 krooni. Eelarveline tulu elaniku kohta on 12347,7 krooni. Suurimad tulu- ja kuluallikad 2006. aasta eelarves on toodud tabelis 6. Tabel 6. Suurimad tulu- ka kuluallikad Järva-Jaani valla 2006. aasta eelarves. Tululiik Summa (tuhandetes kroonides) Osakaal eelarvest (protsentides) Üksikisiku tulumaks 6 872 29,7 % Toetused 10 682,3 46,1% Aasta alguse vaba jääk 2 817,4 12,2 % Maamaks 1 000 4,3 % Kululiik Haridus 11 758,9 50,9 % Üldvalitsemine 3 374,8 14,7 % Vabaaeg, kultuur, religioon 2 351,8 10 % Keskkonnakaitse 1 097,3 4,8 % Sotsiaalne kaitse 1 297,4 5,7 % Majandus 1 692,1 7,4 % Suurimaks tuluallikaks valla 2005. aasta eelarves oli eraldised riigieelarvest ehk toetused, mida nimetatud aastal laekus 13,9 miljonit krooni ning mis moodustas eelarve tuludest 46,1 % . Keskmine üksikisiku tulumaks moodustas 28,6 %. Järvamaa omavalitsuste keskmine näitaja oli 38,5 %. Järelikult oli Järva-Jaani vallas üksikisiku tulumaksu osatähtsus väiksem kui Järvamaa keskmine näitaja. Viimastel aastatel on laekumised üksikisiku tulumaksust suurenenud ning viimaste aastate tulemused on tabelis 7. Tabel 7. Üksikisiku tulumaksu laekumine aastatel 1999- 2005 Aasta 1999 2000 2001 2002 2004 2005 Laekunud üksikisiku tulumaksu (tuh. kr.) 3216,5 2950,5 3483,3 4542,6 5899,9 6756,2 Osakaal eelarvest (%) 38,6 29,3 25,2 23,0 23,2 28,6 Tulumaks elaniku kohta kroonides 1536 1431 1723 2247 3063 3577

Joonis 2. Üksikisiku tulumaksu laekumine Järva-Jaani vallas 1999-2005, tuh. kr.

Joonis 3. Üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta Järva-Jaani vallas 1999-2005, kr. 3.3. Tööhõivestruktuur Tööealised moodustasid 2005. aastal Järva-Jaani vallas 63,7% kogu elanikkonnast (tabel 3). Ettevõtjad jagunevad Järva-Jaani vallas majandussektorite alusel järgnevalt: primaarsektoris tegutseb 7, sekundaarsektoris 9 ja tertsiaarsektoris 24 ettevõtjat. Suur osa väljaspool valda tööl käivatest elanikest käib tööl Koeru alevikus ja Paide linnas, palju elanikke käib tööl ka Tallinnas. Töötute täpset arvu vallas on raske öelda, sest ametlikult töötuna registreeritute arv ei vasta tegelikult tööta olevate inimeste arvule. Osa elanike puhul on probleemiks turumajanduse nõuetele mittevastav töökultuur ja isiklike ressursside mitteärakasutamine. Registreeritud töötute arv on viimastel aastatel vähenenud. 2006 aasta juuli seisuga on Järva-Jaani vallas 7 registreeritud töötut. Kui mujal Eestis on viimase kümne aasta jooksul toimunud primaarsektoris (põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus) märgatav tööhõive vähenemine, siis Järva-Jaani vallas on see langus olnud väiksem. Elanike täpset jagunemist majandussektorite alusel on raske määrata, suur osa elanikest töötab endiselt põllumajandussektoris. Samas on tulevikus oodata põllumajanduses hõivatud inimeste arvu jätkuvat vähenemist, mida näitavad ka mujal arenenud riikides toimuvad trendid. 3.4. Peamised majandusharud ja ettevõtted Vallas tegutsevatest ettevõtetest saab ülevaate allolevalt tabelist 9. 2005. aastal olid suurimad tööandjad vallas vallavalitsuse andmetel põllumajanduse tegelevad osaühingud OÜ Karinu PM, OÜ Metstaguse Agro ja OÜ Paistevälja, toiduainete tootmisega tegelev PÜ E-Piim Järva-Jaani meierei ning puitmajasid tootev Arctic Finland House OÜ. Seega on valla majanduslik orienteeritus endiselt üsna tugevalt seotud põllumajandusega, samas on tähtsal kohal ka toiduainete töötlemine ning puidutööstus. Tabel 9. Järva-Jaanis registreeritud ettevõtete jagunemine liigi järgi 01.08.2006 Ettevõtte liik Ettevõtete arv Füüsilisest isikust ettevõtja 51 Osaühinguid 40 Aktsiaseltse 0 Tulundusühistu 2 Usaldusühing 1 Sihtasutus 1 Mittetulundusühinguid 27 (sh. 10 korteriühistut) Suurim eksportija Järva-Jaani vallas protsentuaalselt oma toodangust on OÜ Arctic Finland House, kes ekspordib keskmiselt 98% oma toodangust. Sihtturud asuvad nii Lääne-Euroopas kui ka Jaapanis. Tegemist on kiiresti areneva ettevõttega, kus hetkel töötab ligi 40 töötajat. Vallas tegutseb Järva-Jaani Hoiu- ja Laenuühistu, mis koondab hoiustajaid ja laenuvõtjaid ka väljastpoolt valda. Kuna suurtest kommertspankadest on maapiirkondadesse laenude saamine raske ning Hoiu- ja Laenuühistu tegeleb ka väikelaenude andmisega, siis on nimetatud asutusel ka regionaalarenduslik roll. Maavaradest kaevandatakse vallas hetkel Karinul lubjakivi. Sealsest lubjakivimaardlast kaevandatud lubjakivist veetakse suurem osa edasiseks töötlemiseks Rakke lubjatehasesse. Vallas tegutseb hetkel kolm põllumajandusühistut: Metstagusel, Karinul ja Jalgsemal, kus töötab kokku ligi 150 inimest. Ühistutes töötavad inimesed elavad suuremas osas oma ühistu lähedal asuvates külades. Ühistud tegelevad peamiselt piimakarja, vähem lihaloomade kasvatamisega. Ühistute piimatoodangu ostab kokku peamiselt PÜ E-Piim Järva-Jaani meierei. Viimastel aastatel ei ole ühistute tegevuses suuri muudatusi toimunud, suurenenud on siiski spetsialiseerumine. Reaalse põllumajandussaaduste tootmisega tegeleb vallas ca 10 talu, mille kasutuses on ca 500 hektarit künnimaad ja ca 300 hektarit rohumaad. Talunikud tegelevad samuti peamiselt piimakarja, aga ka vilja ja rapsi kasvatamisega. Vallas on ka kartuli, ravimtaimede, maasika, vaarika ja astelpaju kasvatamisele spetsialiseerunud talusid. Seega on täheldatav alternatiivse põllumajanduse tekkimine. Nii ühistute kui talunike puhul on suurimaks probleemiks investeeringuteks vajalike vahendite nappus - efektiivsemaks tootmiseks ei suudeta soetada uut tehnikat, väetisi ega kemikaale. On saadud abi erinevatest programmidest nagu SAPARD, PHARE, RAK, MAK. Kõik põllumajandusühistud on võtnud laenusid, kuid laenukoormat ei taheta hetkel eriti suurendada, sest laenude tagasimaksmine võtab aega. Järva-Jaani Hoiu- ja Laenuühistu võimaldab nii ühistutel kui talunikel võtta ka väikese suurusega laene, mida pangad ei võimalda. Valla poolt oleks võimalik anda talunikele informatsiooni (nt vallalehe kaudu) erinevate koolituste kohta, perspektiivikate põllumajandussuundade kohta ning aidata kaasa vajalike kontaktide loomise osas. Valda on võetud tööle ka arendusnõunik, kes oskab aidata kaasa erinevate projektide kirjutamist ning oskab anda infot erinevate fondide kohta. Vallas on eeldused puhkemajanduse ja turismi arendamiseks, selleks on olemas nii agraarkultuuriline-ajalooline miljöö kui looduslikud eeldused. Üheks eelduseks puhkemajanduse ja turismi arendamisel on valda läbiv Piibe maantee, mis kuulutati 2000. aastal maanteed ümbritsevate omavalitsuste koostöö tulemusena « Suve teeks». Valla potentsiaalseteks külalisteks ja turistideks on vallast läbisõitjad, looduse-, kultuuri-, ja ajaloohuviliste inimeste väiksemad grupid eelkõige Eestist, aga ka välismaalt. Turismi ja puhkemajanduse osatähtsust ei saa valla arengus kindlasti ületähtsustada, kuid valla huvides on olemasolev potentsiaal maksimaalselt ära kasutada. Järva-Jaani puhkemajanduslike tööde kava kiideti vallavolikogu poolt heaks 1998. aastal. Puhkemajanduse kava põhineb paikkonna kultuuriloo (maaviljeluse ajalugu ja etnograafia, mõisa-, kiriku- ja koolilugu) ja looduslike eelduste (allikad, karstijärved, puisniidud, sood, rabad, jahindusmaastikud), samuti Järvamaa geograafilisest asendist tulenevate eeliste ning siinse intellektuaalse potentsiaali ärakasutamisel. Kava on siseturismi kasvava nõudluse kõrval orienteeritud ka Lääne-Euroopa reisi-, ajaloo- ja loodushuvilistele inimestele. Nimetatud kava raames on teostatud uurimuslikke töid ja loodusobjektide uuringuid. Vallas on valminud ka Järva-Jaani valla arengusuunad puhkemajanduse alal aastateks 2000-2005. Vallavalitsuse 1999. aasta määrust « Puhkemajanduse arengusuunad» ei ole täies ulatuses suudetud ellu viia. Siiski on Järva-Jaani ja Karinu järvede äärde viidud liiva, avardatud parkimisvõimalusi ning loodud lõkkeplatside, laudade ja pinkidega varustatud puhkekohti. Järva-Jaani Tuletõrje Selts tegutseb aktiivselt nii vallas kui väljaspool valda, reklaamides nii seltsi, Järva-Jaani alevit kui tervet valda. Tuletõrje Seltsi üheks suuremaks ettevõtmiseks on Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum, millest suuresti tänu seltsi aktiivsele tegevusele on saanud üks valla ja alevi tuntumaid atraktsioone. Lisaks on seltsi poolt loodud vanatehnika varjupaik, kus võib näha erineva suuruse ja vanusega masinaid. Tuletõrjeseltsi algatusel on loodud Järva-Jaani valda kinomuuseum. Samuti on Järva-Jaanis Orina mõisas Järva-Jaani muuseum, kus on võimalik tutvuda kihelkonna ajalooga. Vallas asuvad veel mitmed huviväärsused ja tõmbenumbrid: alevikus asub ajalooline Järva-Jaani kirik, erinevad muuseumid, Kuksemal Schillingite kabel, Karinul klaasikoda, kus huvilised saavad jälgida klaasipuhumist, esemete valmimist ning ise klaasi puhuda, samuti esemeid kaasa osta. Korrastamist vajavad Karinu, Orina ja Metstaguse mõisad. Järva-Jaani vallas paiknevad lisaks mitmed väljaarendamist vajavad puhke- ja turismiobjektid (Ida-Järvamaa koostööpiirkonna arengustrateegia põhijooned): • Järva-Jaani huvimets, mille piiresse jääb Jalgsema veesäilitusala - maaliline karstijärv, kus kohtab rohkesti linde. Järv on hästi vaadeldav, idaservas on kõrge nõlv ja metsatukk, kuhu sobib vaatlus- ja puhkekoht. Järve kaldal on admiral Johan Pitka ja kirjanik Peäro-August Pitka-Ansomardi kodukoht. Hoonetekompleksi rehetaresse on planeeritud vendade elu kajastav mälestustuba. • Kagavere-Kuksema karstiväli (vaateplatvormid, õpperajad) koos Kuksema suure kurisu eksponeerimisega ning Järva-Jaani matkaradade (nii loodus- kui kultuurilooliste) väljaarendamisega. Paikkonnas esineb eksponeerimist vääriv karukuklase asukoht. Suurvee ajal on karstijärv linnurohke. • Orina mõis (17. saj. I pool, 19. saj. algusest kasutusel koolimajana) • Metstaguse mõis (eravalduses) • Kuksema kabel. Alates 2006 aasta kevadest on turistide ja puhkajate ja loomulikult kohalike elanike teenindamiseks loodud Sirtsu Pubi, mis sai tuge nii EAS-ilt kui Järva-Jaani vallavalitsuselt. Ööbida on võimalik EELK Järva-Jaani koguduse pastoraadis (8 kohta), Kubja ürditalus (10 kohta, eriti huvipakkuv botaanikahuvilistele), Jürimardi talus Metsla külas. 3.5. Maakasutus, maa- ja omandireformi seis Järva-Jaani valla üldpindala on 12800 ha Suurema osa sellest moodustavad: 1. Põllumaid on ligi 7000 ha. Suuremad põllumajandustootjad on kohalikud põllumajandusettevõtted, nende kasutuses on maid järgnevalt: OÜ Karinu PM 2139 ha OÜ Metstaguse 1700 ha OÜ Paistevälja 1564 ha Ja 10 talunikku, kelle kasutuses on kokku umbes 500 ha põldu. 2. Metsamaid umbes 3900 ha. Sellest 920 ha on riigimetsa , 450 ha riigi reservfondi maad ja ülejäänud eraomanduses. Ülevaade kasutuses olevate maadest. Nimetus Pind ha % 1 õuemaa 251 2 2 haritav maa 6975 55 3 muu maa 340 3 4 metsamaa 3895 31 5 looduslik rohumaa 939 7 6 elamumaa 136 1 7 ärimaa 6 0,05 8 tootmismaa 25 0,2 9 sotsiaalmaa 3 0,02 10 transpordimaa 100 0,8 Kinnisvarapoliitika Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna tehinguregistri andmeil on Järva-Jaani vallas tehtud põllumaa müügitehinguid: 2004 aastal 7 tehingut 183 hektariga 2005 aastal 8 tehingut 155 hektariga. Ühe aastaga on hektari põllumaa hind tõusnud kuni 1500 krooni ,ulatudes 2006 aastal 10000 kroonini hektarilt. Elavnenud on ka elamumaa müük. Maafondi analüüs. Järva-Jaani valla maakasutus kõlvikute lõikes: Üldpindala 12800 ha liik nimetus Pind ha MH haritav maa 7019 MR looduslik rohumaa 959 MM metsamaa 4024 ÕM õuemaa 349 MMU muu maa 449 V sh. vee all 13 HO sh. hoonete all 22

Maareformist. Järva-Jaani vallas on 1432 kehtiva omanikuga kinnistatud katastriüksust. ja umbes 100 kinnistamata ja 80 vormistamata maaüksust ( pole katastriüksust moodustatud ) Valla üldpinnast on eraomanduses 69 % üldpindalast Riigi omandis koos riigimetsamaaga 9% üldpindalast Ja seniseid maakasutusi 20% valla üldpindalast omand nimetus Pind ha arv EO Era 8740 887 S Senine maakasutus 2534 138 RO Riigi omand 196 28 MO Munitsipaalomanduses 2 4 RM Riigimets 920 10 Määramata 252 23

Joonis 5. Omandivormide järgi maa jagunemise graafik Omandireform Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise toimikuid oli Järva-Jaani vallas 590. Lõpetatud toimikuid 584. Antud toimikute piires on vastu võetud kõik vajalikud kompenseerimise või tagastamise otsused . Osaliselt lahendatud toimikuid on 3. Toimikuid, mille osas pole vastu võetud ühtegi tagastamise või kompenseerimise otsust on 3. Omandireformist on seega täidetud 99 % 3.6. Haridus Haridusasutustest tegutsevad Järva-Jaani vallas Järva-Jaani Lasteaed «Jaanilill», Järva-Jaani Gümnaasium ja Järva-Jaani Gümnaasiumi kaugõppeosakond, mis on vastavalt alushariduse, põhihariduse ja keskhariduse ning täiskasvanute õppeks kujundatud asutused. Suurem osa Järva-Jaani lasteaias ja gümnaasiumis õppivatest lastest on pärit Järva-Jaani vallast. Gümnaasiumis õpivad ka mitmed noored Tamsalu ja Kareda vallast. Järva-Jaani Gümnaasiumi kaugõppeosakond annab võimaluse omandada põhi- ja keskharidust neil noortel, kelle vanus on üle 17, või kel on tekkinud vajadus õppida töö kõrvalt. Mainitud õppimisvõimalust kasutavad nii kohaliku valla kui ka naabervaldade noored. Mõned õpilased käivad ka kaugemalt, kuna õppetöö toimub õhtusel ajal. Kaugõppevormis õppimine on õpilastele tasuline. Järva-Jaani vallas täiskasvanutele suunatud täiendõpet ega –koolitust ei toimu, kuid täiskasvanuhariduse kui ühe hariduse valdkonna süstemaatiline arendamine ja sellesse panustamine peab olema üks lähimatest tegevussuundadest. Õppetöö Järva-Jaani valla haridusasutustes toimub eesti keeles. 3.6.1. Järva-Jaani lasteaed «Jaanilill» Kuigi Järva-Jaani alevis on lasteaed olnud 1948/49. aastast alates, asutati Järva-Jaani lasteaed «Jaanilill» 31. augustil 1995. aastal endisesse kolhoosidevahelise lastepäevakodu «Noorus» ruumesse. Alushariduse andmisel on lasteaial eriliselt tähtis roll laste edaspidise elu kujundajana. 2005 aastal käis lasteaias 62 last ning 2006 aastal on nimekirjas 72 last. 2006.aastal otsutati remontida lasteaia ruumid, nii et saaks juurde ühe ruumi neljandale rühmale. Väliselt on lasteaiahoonel vahetatud aknad. Toitu valmistatakse Järva-Jaani Gümnaasiumi sööklas, kust tuuakse toit lasteaeda. Lasteaial on oma arengukava aastateks 2005- 2007. Lasteaias töötab kokku 15 inimest, kellest 8 on pedagoogiline personal. Pedagoogilisest personalist enamikul (7 inimesel) on pedagoogiline eriharidus ning ühel on kõrgharidus. Tabel 10 Lasteaia rühmade täituvus 01.09.2006 seisuga Rühm Laste arv Sõimerühm 14 Noorem rühm 21 Keskmine rühm 23 Vanem 14 3.6.2. Järva-Jaani Gümnaasium Järva-Jaani Gümnaasiumis õppis 01.09.2005.a. seisuga 308 õpilast, kellest 46 olid kaugõppeosakonna õpilased. 01.09. 2006.a. oli päevases osakonnas 249 õpilast ning kaugõppeosakonnas 49 õpilast. Õpilaste arv on koolis aastatega pidevalt vähenenud ja seda eelkõige demograafilise olukorra tõttu- kooli lõpetab rohkem õpilasi, kui on kooli tulemas. Õpilaste arvu mõjutavad ka naabervaldadest tulevad õpilased, kel on lähem käia Järva-Jaanis koolis kui Tamsalus või mujal. Nii on Järva-Jaani Gümnaasiumis õpilasi Kareda ja Tamsalu vallast ning mõned õpilased ka mujalt, kui neil on vajadus elada õpilaskodus. Õpetajaid töötab koolis 31, kellest kõrgharidust omab 30. Lisaks töötavad suhetes õpilastega koolipsühholoog, õpilaskodu kasvataja, raamatukoguhaoidja, õppesõiduõpetaja. Õpetajate kaader on maakoolile omase püsiva vanuselise struktuuriga, kus lähiaastatel algab järk- järguline pensioniikka jõudmine. Tore on see, et viimastel aastatel on lisandunud ka noori kõrgharidusega õpetajaid. Koolimajas on tehtud euroremont – klassides on vahetatud õpilaste töölauad ning loodud soodne füüsiline keskkond. Lähiajal vajatakse sundventilatsiooni ehitust lõunapoolsetesse klassiruumidesse, kus palavate ilmadega on raske tööd teha nii õpetajatel kui ka õpilastel. Poiste tööõpetuse majas on ruumid viidud vastavusse töökojaks vajalike nõudmistega. II korrusele on plaanitud ehitada väike aula koolisiseste õpilasürituste tarbeks. Tütarlaste kodunduse tundideks on korda seatud ruumid Orina mõisas, kus toimuvad ka kunstiklassi tunnid. Kehalise kasvatuse läbiviimiseks kasutatakse endise kutsekooli võimlat, mis on gümnaasiumi käsutuses. 2002.a. sügisest töötab kooli juures õpilaskodu sotsiaalsete probleemidega perede lastele, kes on suutelised õppima tavaprogrammi kohaselt. Õpilaskodu kohad on kuni 9-nda klassini riiklikult finantseeritavad. 01.09.2006 seisuga oli neid 21. Taotluseks on tagada õppimis- ja elamistingimused õpilaskodus kuni 20- 25 õpilasele. Õpilaskodu avati 2002.a. Lai 18 pensionärde päevakeskuse II korrusel, kuid 2006.a. valmib renoveeritud endine kutsekooli ühiselamu Lai t 2 A, kuhu õpilased asuvad elama 2006/2007. õppeaasta II veerandist. Järva-Jaani Gümnaasiumi õpilaskodu laiendamine võimaldab avardada elamis- ja õppimisvõimalusi väljastpoolt kohalikku valda käivatele õpilastele. Koolis on moodustatud õpilasomavalitsus Koolis on moodustatud õpilasomavalitsus, kes tegutseb huvialajuhi suunamisel. Õpilasomavalitsus sekkub aktiivselt koolielu korraldamisse ning on korraldanud mitmeid traditsiooniks muutunud üritusi. Gümnaasiumis toimib aktiivne huvitegevus. Töötavad mitmed huviringid: väikeste näitering, gümnaasiumi näitering, kunstiring, mudilaskoor, lastekoor, lauluansambel, suusaring, jalgpall, puutööring, lauatennis. Spordi arengut on mõnevõrra pidurdanud korraliku staadioni puudumine ning selle rajamine on lähiaastate üks eesmärkidest. Suurimat tähelepanu on pööratud jalgpallile ja sangpommitõstmisele ning saavutatud on mitmeid häid kohti nii maakondlikel kui vabariiklikel võistlustel. Kool on lülitunud 2005.a. Mõisakoolide Ühingu liikumisse. Orina mõisas paikneb kooli aadressil registreeritud MTÜ Järva-Jaani Muuseum, mis tutvustab kohaliku kihelkonna ajalugu ning koolilugusid. Mõis koos seal asuva muuseumi ja õppeklassidega vajab korralikku remonti ja taastamistöid. 2005.a. paigaldati mõisale katus, kuid hoones sees puudub vajalik küte ja muu kommunikatsioon. Järva-Jaani Gümnaasiumis valmis kooli arengukava 2004. aastal, mis võeti vallavolikogu poolt vastu 2005.aasta kevad- talvel. Arengukava on koostatud aastateks 2005- 2007, kus on fikseeritud kooli visioon, mission ning tegevusülesanded Järva-Jaani 3.7. Kultuur, sport ja vaba aeg 3.7.1. Kultuur Kultuuriasutustest asub vallas Järva-Jaani kultuurimaja, kus toimub aktiivne kultuuritegevus ja viiakse läbi mitmeid üritusi ning toimivad järgnevad huviringid: • laste ja täiskasvanute liikumisrühmad • kõhutants • muusikaõpetus • noortebändid • noorte puhkpilliõpe • laste laulu- ja mänguring • naisrahvatantsurühm «Taveri» • segakoor • country line-tantsu kursused • näitering • kinoklubi • puhkpilliorkester «5P» Neljapäeviti näidatakse kino ning umbes kord kuus toimuvad ka diskod. Teatrite külalisetenduste toomine kultuurimaja lavale on olnud viimasel ajal raskendatud riigi omapärase teatripoliitika tõttu suhtumises maapiirkondadesse, kuid bussiga käiakse teatrietendustel Tallinnas ja mujal. Pidevalt on üleval kas maali-, karikatuuri-, või fotonäitus. Vanemaealise elanikkonna seltsitegevus toimub enamasti Järva-Jaani Pensionäride Seltsi ja Päevakeskuse eestvõttel. Väljakujunenud kultuuriüritustest toimuvad vallas: vabariigi aastapäeva tähistamine, valla päevad, jaanituli, veepidu, laste lauluvõistlus, emadepäeva- ja jõulukontserdid, liikumisrühmadepidu jne. Väliürituste korraldamist takistab korraliku lava puudumine. Järva- Jaanis on arendatud museoloogilist tegevust 1999.aastast alates. MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi eestvedamisel on lülitunud turismiketti Järva-Jaani tuletõrjemuuseum, fondihoidla näitusesaal, kinomuuseum, vanaautode varjupaik ning endises Orina mõisas paiknev Järva-Jaani kihelkonnaelu kajastav koduloomuuseum (Järva-Jaani Muuseum). Turistidele pakutakse põnevaid atraktsioone. Vanatehnika varjupaigaga käiakse tutvumas nii Eestist kui ka välisriikidest. Museoloogilise tegevuse arendamine ja vajalike tingimuste loomine turistidele on üheks võimalikuks väljundiks Järva-Jaani valla edaspidises arengus. Järva-Jaani alevis ja Karinu külas on olemas raamatukogud. Järva-Jaani raamatukogul on olemas oma koopiamasin, printer ja kaks internetiühendusega arvutit. Kasutatakse raamatukoguprogrammi «Riks». Järva-Jaani raamatukogu fond ulatub üle 21 000 eksemplari ning teenindatakse umbes 650 inimest. Aastane laenutuste kord ulatub üle 25 000 korra. 3.7.2. Sport, vaba aeg Järva-Jaanis on võimalus sporti teha endise kutsekooli võimlas, kus asuvad lauatennise ruum, küllaltki aegunud jõusaal ning täismõõtmetes korvpalli saal. Võimla baasil on võimalus edasi arendada nö polüfunktsionaalne vabaajakeskus, kuhu saab terve pere korraga tulla vaba aega veetma (jõusaal, lauatennis, saun, korvpall, võrkpall, kohvik jne.) ja selle arendamine on valla üks lähituleviku eesmärke. Kasekopli staadioni rajakatte ja muru kvaliteet on väga halb. Võllaste mägedes on suviti võimalus harrastada krossijooksu ning talviti suusatamist. Kase tänava ääres on asfalteeritud korvpalliplats, kus on võimalus mängida tänavakorvpalli, palliplats on rajatud ka Päevakeskuse juurde Laial tänaval. Ujumisvõimalus on olemas Järva-Jaani tehisjärves ja Karinu järves ning seal saab mängida ka rannavõrkpalli. Tennist saab mängida eraväljakul, kuid mis on kõikidele avatud. Endisele kutsekooli polügonile on rajatud motokrossirada. Ajalooliselt on Järva-Jaani olnud väga tugev spordi piirkond. Mitmeid aastaid järjest on saadud üle-eestilistelt valdade võistlustelt kõrgeid kohti. Viimastel aastatel on tugevad alad olnud sangpommi tõstmine ja jalgpall. Jalgpallis tuli FC Flora Järva-Jaani Spordiklubi Järvamaa meistrivõistlustel aastal 2005 esimeseks. Eesti MV jäädi napilt üleminekumängudest eemale, mis oleks viinud kolmandast liigast teise. Meeskond on väga noor ja kuna mitmeid aastaid treeniti väga hea treeneri käe all, siis on üle 10 noormehe läinud mängima kõrgematesse liigadesse. Arengut pidurdab aga korraliku staadioni puudumine, mis on valla üks lähiaastate prioriteete. Eesti III liiga mänge käiakse mängimas Jänedal ning osa treeninguidki tehakse seal, sest Järva-Jaanis puuduvad vastavad tingimused. Võistkond on kasvulavaks Eesti noortekoondisele ja kõrgliiga võistkondadele. Lisaks sellele pole ka Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tundides võimalik teha erinevaid kergejõustikualasid, sest tingimused lihtsalt puuduvad. Vaba aja sisustamisel on probleemiks see, et noortel pole midagi teha. Kultuurimajja on küll loodud ja sisustatud noorteruum, kuid see ei vasta siiski kõikidele nõudmistele, sest on liiga väike. Tulevikus on plaan noortekeskus luua õpilaskoduga ühte majja endises kutsekooli ühiselamus. Vallal puudub ka noorsootöötaja, kes pidevalt ja järjekindlalt noortega tegeleks. Praegu tegeleb vallas noortega arendus- ja rekreatsiooninõunik. Vallal on olemas avalik internetipunkt, mis asub vallamajaga samas hoones. 3.7.3. «EELK Järva-Jaani Ristija Johannese kirik ja kogudus» Järva-Jaani vallas on 13.saj. pärinev Järva-Jaani Ristija Johannese kirik oma 17.saj kunstiväärtusliku sisustuse ja 19.saj ehitatud oreliga. Kogudusele on tagastatud ajalooline pastoraat. Nii kirik kui pastoraat on Järva Jaani kultuuriloolised sümbolid, mida tuleb hoida järeltulevatele põlvedele. EELK Järva-Jaani kogudusse kuulub ligi 400 liiget (koos ristitud lastega). Koguduses töötab põhikohaga vaimulik, kes elab pastoraadis ning 5 vabatahtlikku ilmiktöötegijat. Koguduses toimub aktiivne tegevus nii kultuuri, hariduse, hoolekande kui ka avalike suhete vallas: • Valla elanikele ja koguduse liikmetele on võimaldatud vaimulik teenimine. • Järva-Jaani pastoraadis toimub avalikkusele suunatud usu-, kultuuri-, loome- ja ajalooõppe alane tegevus ning üldkultuuriliste sündmustena tähistatakse kohaliku ajalooga seotud kiriku- ja isikuloolisi tähtpäevi. • Koguduse juures tegutseb pühapäevakool ja toimub leerikooli raames noortetöö. Lapsi ja noori õpetatakse tundma kristlikke tõdesid ning austama rahva- ja kirikukalendri tähtpäevi ning kirikulaule ja jumalateenistuse korda. • Järva-Jaani kirik on väga hästi kasutatav kontserdipaigana, kusjuures repertuaari ja esinejate osas on kogudusel haldajana õigus esitada oma tingimused. • Järva-Jaani kirik on «külastajad saavad koos tutvustavate materjalidega (fotod, voldikud jne) giiditeenust kirikus Teeliste kirikuna» avatud suvekuudel, kus leiduvate kunstiväärtuste kohta ning infot valla ja kihelkonna vaatamisväärsustest. • Suvekuudel on kirikus võimalik eksponeerida sellesse keskkonda sobivaid kunsti-, foto- jne. näituseid. • Valla kalmistutel peetakse kord aastas surnuaiapühasid. Surnuaiapüha on eesti rahvale ainuomane säilinud kultuuripärand. • Koolis toimuvad igal aastal advendihommikud ja kooli jõulujumalateenistus kirikus. • Vallaga tehakse koostööd sotsiaalhoolekande valdkonnas. • Koostööd tehakse Järva-Jaani muuseumiga, kus säilitatakse ja eksponeeritakse koguduse kultuuripärandit. • Kirikuhoone on pimedal ajal väljast valgustatud. • Eesti Vabariigi aastapäeva tähistatakse 24. veebruaril piduliku kontsertjumala-teenistusega kirikus ja pärgade asetamisega Vabadussamba tähisele. • Kogudus on kaastegev vallapäevade (kihelkonnapäevade) tähistamisel. • Advendiaja algust tähistatakse 1. advendi õhtul kiriku juures pargis advendiküünla süütamisega. • Kirikuelus toimuvaid sündmusi kajastatakse valla teabekanalites: vallalehes, teabealustel ja Järvamaa Infoportaalis. • Kogudust kaasatakse rahvusvahelistesse kontaktidesse, sõprus-delegatsioonide vastuvõtmisesse ja majutamisse. • Pastoraadis on võimalik läbi viia erinevaid seminare ja laagreid. Selleks otstarbeks on pastoraadis vastavad ruumid ning külalistetoad. Koguduse visioon: Võimaldada valla ja kogu kihelkonna inimestele väga hea vaimulik teenimine.» 3.8. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Järva-Jaani alevis paikneb valla perearstikeskus, kus töötavad perearst, perearsti kaks med. õde ja laste med. õde. Samas majas töötab hambaarst ning asub apteek. Peale mainitud meditsiiniliste töötajate poolt pakutavatele teenustele on vallas võimalik saada nõelravi ning massaaþi teenust. Kiirabiteenust ja haiglateenust pakub elanikele AS Järvamaa Haigla. Järva-Jaani Vald pakub valla elanikele järgmisi koduteenuseid: • toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine; • eluaseme korrastamisel abistamine; • vestlus, teabe edastamine; • abistamine eluaseme kütmisel; • talveperioodil lume lükkamine; • pesupesemise korraldamine; • küttepuude tellimine; • kommunaal- ja muude maksete tasumine; • arstiabi korraldamine; • abistamine asjaajamisel ja dokumentide vormistamisel. Toetustesüsteem: Järva-Jaani vallas on välja kujunenud oma sotsiaaltoetustesüsteem: 1. Sünnitoetus (2006 aastal 2250) 2. Matusetoetus (2006 aastal 700) 3.Toetame oma gümnaasiumi (X-XII klass) osas õppivate laste koolitoitu 2 krooniga ja peredes, kus on kolm ja enam last 3 krooniga (ülejäänud summa maksab lapsevanem). 4.Samuti toetame lasteaias käivate laste toiduraha 2 krooniga ja kolme ja enam lapse puhul 3 krooniga (ülejäänud summa maksab lapsevanem). 5.Esimesse klassi minevatele lastele kompenseeritakse täies summas töövihikute raha. 6.Oma valla piires sõidab koolibuss, mis on lastele tasuta. 7.Tunnustust vajavad ka need, kes õpivad hästi ja väga hästi. Hea õppeedukuse puhul on premeeritud lapsi väikese rahalise preemiaga (100-300 krooni). 8. Samuti toetatakse lapsevanemat, kui on vaja lapsele muretseda prillid (300 krooni) 9.Igal aastal jõulude ajal antakse alla 7-aastastele lastele, kes ei käi veel koolis kommikott. Toimetulekutoetuste jagunemine viimastel aastatel on toodud alljärgnevas tabelis 11. Aasta Riigieelarvest eraldatud raha Toetust saanud perede arv Rahuldatud taotluste arv 2000 216 001 60 391 2001 223 051 59 392 2002 257 000 49 352 2004 233 833 35 284 2005 273 249 34 289 Riigieelarvelisi sotsiaaltoetusi saavad Järva-Jaani vallas 20-25 inimest. Valla eelarvest eraldatakse sotsiaaltoetusteks iga-aastaselt 50 000 - 60 000 krooni. Mainitud summast makstakse elanikele vajadusel sünnitoetust, matusetoetust, andeka lapse preemiat. Praegu ei toimu vallas otsest avahooldust ja hoolekande asutusi pole, kuid ostetakse sisse teenust Koeru hooldekodust, Ahula sotsiaalsest varjupaigast ja Kaiu hooldekodust. Pensionäride hoolekanne ja seltsitegevus on organiseeritud MTÜ Pensionäride Seltsi, mille kaudu loodi 1995. aastal Päevakeskus, viimane on mõeldud eelkõige pensionäridele. Päevakeskus (Pensionäride Selts) saab eksiseerimiseks raha valla eelarvest ja on sõlmitud ka vastav leping. Mainitud asutus paikneb Järva-Jaani alevis ja on valla pensioniealiste inimeste kokkutulemiskoht ning oluline koht seltsielu arendamiseks. Päevakeskuse kaudu on organiseeritud endaga mitte toimetulevate vanurite hooldus. Antud teenusele on psühhiaatria poolt suunatud 8 klienti. Avahooldust teeb vallas praegu vastav sotsiaaltöötaja Sotsiaalhooldustöötaja tegeleb ka pikaajaliste töötutega. Otsib neile töötegemise võimalusi valla piires, et töötud leiaks tegevust. Läbi tegevuse tunneb inimene ennast vajalikuna. Järva-Jaani vallas on ligikaudu üle 20 liikumisraskustega inimese, kellel on raske oma kodust liikuma saada, paljud neist (5) vajavad koduhooldusteenust. Liikumisraskustega inimestele, kes on avaldanud soovi, on määratud hooldajad (22). 2006 aastani tegutses Järva-Jaanis MTÜ Terviseedendamise selts, mis pakkus kõikidele avaliku sauna teenust ning propageeris ka muid tervislikke eluviise, kuid erinevatel põhjustel lõpetas saunateenuse pakkumise. Valla ja rahva huvi on saun alevis taas tööle panna. 3.9. Keskkond Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. Järva-Jaani vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. 3.9.1 Loodusvarad Järva-Jaani vald asub Pandivere kõrgustiku kagunõlval, kus maapinna absoluutne kõrgus muutub 85 kuni 110 m, Järva-Jaani alevis – 90–108 meetrini. Ala on valdavalt laugjaskünkliku moreenireljeefiga. Moreenküngaste kõrgus on 5–10 m ja need koosnevad rähksest saviliivast ja liivsavist. Moreenküngaste vahele jäävad nõod ja lohud. Järva-Jaani alevist idasse levivad oosid ja künklik sandurala. Sandursetted koosnevad jämedateralisest liivast, graveliitliivast ja kruusast, nende lamamis levib moreen. Alevist läände jääb madalsooala, mille turba paksus on kuni 3 m. Turbakihi all levivad jääjärvelised savikad setted. Kvaternaarisetete paksus Järva-Jaani ümbruses muutub 1–17 m, keskmiselt on 2–5 m, Järva-Jaani alevi lõuna- ja põhjapoolsel alal on 5–15 m, alevi keskel – 2–3 m (Широков и др., 1976). Vald on rikas lubjakivi poolest, suuremad varud on Karinu ja Metsla leiukohas. Metstaguse leiukohta ei loeta oma varude vähesuse tõttu perspektiivikaks. Valla territooriumil olevad kruusliivad on kohaliku tähtsusega, kuid olulised valla omatarbe ja Järva maakonna rahuldamiseks. Järva-Jaani alevi ja ümbruse geoloogilises läbilõikes esinevad järgmised kivimid: • kristalse aluskorra graniit, gneiss; • Vendi lademe liivakivi-savi; • Kambriumi ladestu liivakivi-savi-aleuroliit; • Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi-mergel-dolomiit; • Siluri ladestu lubjakivi-mergel-dolomiit. Valla territooriumil ei ole turbatootmisalasid, millistele oleks vormistatud nõuetekohased kaevandamise load. Maapõueseaduse kohaselt on seega maapõue kasutamine lubatud ainult füüsilisest isikust maavaldaja maal omatarbeks. Turbatootmisalade puudumine ei tähenda, et valla maa-alal ei leiduks maapõuevarasid. Üleriigiliste tähtsusega maardlate nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus ja kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa kaevandamiskoha keskkonnateenistus. Kui taotletav mäeeraldis või selle teenindusmaa paikneb kahes või enamas maakonnas, annab kaevandamisloa keskkonnateenistus, kelle kontrollitaval territooriumil paikneb enamus taotletavast mäeeraldisest. 3.9.2. Põhja ja pinnavesi, jõed ja järved Järva-Jaani Vallavalitsus on tellinud «Järva-Jaani alevi põhjavee tarbevaru hinnangu» Eesti Geoloogiakeskusest. Hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse Kvaternaari, Siluri, Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi–Kambriumi ja Kambriumi–Vendi veekompleksi. Väikese setete paksuse (keskmiselt 5–8 m) ja savikuse ning nõrga reostuskaitsuse tõttu ei kasutata Kvaternaari veekompleksi põhjavett Järva-Jaani alevi individuaaltarbija veevarustusallikana. Väljaspool alevi piiri kirde ja kagu suunas esineb sandurite ja ooside levikualal salvkaeve, mis saavad vee erijämedusega liivast, kruusast ja veeristest koosnevatest fluvioglatsiaalsetest setetest, mille all reeglina levib savikas moreen. Veetase jääb 1–3 m sügavusse. Salvkaevude deebit on keskmiselt 0,03–0,04 l/s, veepinna alanemisel 0,3–0,5 m. Kuival suvel jäävad kaevud veevaeseks või koguni kuivaks. Katsetega määratud filtratsiooonitegur muutub 3,9–9,4 m/ööpäevas. Põhjavesi on keemiliselt koostiselt HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,2–0,4 g/l, keskmiselt kare, tavaliselt 5,4–6,6 mg-ekv/l. (Перенс и др, 1976). Salvkaevude vesi on ilmsete reostustunnustega (Tamm, 1991). Järva-Jaani alevi veevajaduse rahuldamiseks hinnati 2005.a Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee tarbevaru 1200 m3/ööpäevas kehtivusega kuni aastani 2033, mille vältel peab kasutatav põhjavesi säilitama oma head omadused ning vastama joogivee kvaliteedinõuetele. Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee tarbevaru on kindlustatud loodusliku varuga. Ühisveevarustuse neli puurkaevu (nr 8355, 8357, 8358, 8360) ja PÜ E–Piim Järva-Jaani meiereile kuuluv puurkaev (8354) on hea tootlikkusega ja veepinna survetaseme alandused on väikesed. Järva-Jaani alevi summaarsest veevõtust 90% kasutab PÜ E–Piim ja ainult 10% – alevi ühisveevarustus. 3.9.3. Jäätmekäitlus Järva-Jaani Vallavalitsus on koostanud Järva-Jaani valla jäätmekava 2005-2009: http://www.jarva.ee/?action=article&CatID=323&ArtID=23865 Järva-Jaani valla territooriumil ametlikult jäätmete kõrvaldamist ei toimu. Mitteametlikult põletatakse haljasalade hooldusel tekkinud jäätmeid ning ladestatakse segaolmejäätmeid selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Järva-Jaani vallast kogutud segaolmejäätmed ladestatakse keskkonnanõuetele vastavas Väätsa prügilas. 2003.a jäätmekäitlusettevõtete jäätmearuannete kohaselt ladestati Väätsa prügilasse Järva-Jaani valla kodumajapidamistest kokku 547,81 tonni segaolmejäätmeid, pakendi ja paberijäätmeid 13,29 tonni, vanapaberit Järva-Jaani gümnaasiumist 5,84 tonni, suuregabariidilisi jäätmeid 3,06 tonni ning ohtlikke jäätmete kogumisringi käigus koguti 2,541 tonni ohtlikke jäätmeid. Järva-Jaani valla ohtlikud jäätmed kogutakse Järva-Jaani alevi ohtlike jäätmete kogumiskonteineris, mis paigaldatakse 2006-2007. aastal. Lisaks ohtlike jäätmete kogumiskonteinerile, korraldab Järva-Jaani Vallavalitsus vähemalt kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi. Suuremate koguste ohtlike jäätmete üleandmiseks, peavad elanikud pöörduma otse ohtlike jäätmete käitlusettevõtte poole. Ohtlike jäätmete üleandmine kogumissüsteemile peaks eraisikutele olema tasuta. Järva-Jaani valla ettevõttevõtted ja asutused andisid 2003.a jäätmekäitlejatele üle 77,037 t tavajäätmeid ja 0,788 t ohtlikke jäätmeid. Orgaanilised biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Haljastusjäätmetest saab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel (pargid, kalmistud) tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80 % ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks, tuleb propageerida nende kohapealset komposteerimist. Järva-Jaani valla kalmistute juures peaks olema kogumiskonteiner nii segaolmejäätmete kui ka haljastusjäätmete kogumiskonteiner. Reoveesete käitlemisvõimalusteks on ehitatud välja Järva-Jaani alevi reopuhasti juures kompostimisväljak. Süsteem peaks võimaldama teiste piirkonna puhastite ja eramajapidamiste reoveesetet töödelda ning kompostida, koos teiste orgaaniliste jäätmetega (haljastus- ja puidujäätmed). Orgaanilised toidujäätmeteeraldikogumine on vabatahtlik. Suuremaid investeeringuid orgaaniliste toidujäätmete käitlussüsteemi ülesehitamiseks ei tehta. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsed kompostrid, kus komposteeritakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivat komposti saab kasutada haljastuses. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ise, kuid seeläbi on võimalik oluliselt vähendada segaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusid jäätmekäitlusele. Alates 01.01.2008 muudetakse orgaaniliste jäätmete eraldikogumine kohustuslikuks kortermajades, kus on vähemalt 4 korterit. Olmejäätmete kogumise ja äraveoga tegeleb käesoleval hetkel mitu firmat (AS Ragn Sells, OÜ Resk). Elanikelt teenuse eest raha kogumine käib jäätmevedaja kaudu. On olemas eraldi konteinerid plast-, klaas- ja papptaara jäätmete jaoks. Jäätmed ladustatakse Väätsa prügilasse. Järva-Jaani vallas ühtegi tegutsevat prügilat pole. Üks kord aastas teostatakse ka ohtlike ning suuregabariidiliste jäätmete äravedu. Ohtlike jäätmete jaoks on plaanis luua Kase tänava ääres asuvale endisesse masuudihoidlasse jäätmejaam. Jäätmekäitluse ühe suure osana on KIK-i abiga valmis saanud reoveepuhasti ehitamine, mis valmis 2004 aasta suvel. Mitmetel majadel Järva-Jaani alevis pole veel ühisveevärki ja kanalisatsiooni, kuid sellekohane projekt on käivitatud. 3.9.4. Haljastus ja heakord 2003 aasta septembris võeti vastu Järva-Jaani korra eeskiri. Haljastuse ja heakorraga on vallas mõningaid probleeme. Muru niitmise ja haljastuse korrashoiuga tegeleb 2006 aastal OÜ Ilus Aed, kellega on sõlmitud vallal alles 2006. aastal sellekohane leping üheks aastaks. Praeguse lepinguga seoses jäävad hooldatavate alade hulgast välja mõningad platsid, mis ei olegi nagu kellegi hooldada, samuti on paljud majaomanikud hoolimatud oma krundi ümbruse vastu. Halva heakorra ja hoolitsemata kohtadena paistab Järva-Jaani alevis silma endise kutsekooli ümbrus, bussijaama ümbrus ning samuti mitmete majade väljanägemine. Niitmata on paljud teeäärsed alad. Kuna vastavad teed on riigimaanteed nagu Piibe mnt. jne, siis pole vallal ega ka eraisikutel kohustust tee-ääri korrastada. Maanteeamet peaks nimetatud teeääri niitma. Valla heakorra parandamise ja ilusaimate ning heakorrastatuimate majavalduste ning tootmishoonete väljaselgitamiseks on Järva-Jaani vallas korraldatud iga-aastaseid heakorra konkursse.. Karinu ja Järva-Jaani tehisjärvede seisukorda on viimastel aastatel hinnatud ja leitud, et neil järvedel võiks olla mitu funktsiooni: looduskaitseline ja loodusõpradele mõeldud funktsioon ning puhkemajanduslik funktsioon. Viimase kasuks räägib järvele tehtud detailplaneering, kuid milles pole unustatud järve ökobioloogilist keskkonda. Alevi ja järve äärsete avaliku käimlate väljanägemine on ka aegade jooksul käest ära läinud, mida hooldab Järva-Jaani Teenus. 3.10. Tehniline infrastruktuur 3.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Põhiline osa aleviku uuematest vee- ja kanalisatsioonitrassidest on ehitatud 1980ndate keskel. Alevis korterelamud on ühendatud veevärgi ja kanalisatsiooniga. Karinu ja Jalgsema korterelamutes on olemas vesi ja kanalisatsioon, Metstaguse ja Kuksema korterelamutes on veevärk. Alevis on kaks veepuhastit, millest üks kuulub PÜ E-Piimale, korterelamute reoveed on suunatud puhastitesse. Külades puhastusseadmed puuduvad, reoveed lähevad maa sisse, ohustades kohati karsti tõttu põhjavett. Paljud valla individuaalelamutest on kanalisatsioonita. 3.10.2. Soojavarustus Keskkütte teenust pakub 2003 aasta sügisest OÜ Avoterm, mille põlevkiviõlil töötav keskkatlamaja kütab alevikus 6 maja. Katlamaja on viidud täisautomaatikale, nii et ühtegi püsitöötajat ei ole. Majadele on paigaldatud soojasõlmed, mis mõõdavad konkreetsele majale antud soojuse hulka. Ümber ehitati ka trasside kulgemine- maa peal olnud trassid viidi maa alla, et vähendada soojakulu. Metstagusel on keskküttel 8 korterit. Suurem osa valla elamutest on puitküttel ja kivisöel olevad individuaalelamud. Järva-Jaani lasteaeda köetakse elektriküttel. Piimandusühingul E-Piim on alevis oma katlamaja, mis varustab soojaga ka Järva-Jaani Gümnaasiumi. Suurem osa valla ettevõtetest kütavad end ise. Järva-Jaani kultuurimaja on kivisöel põhineval individuaalküttel, vallamaja köetakse puidu ja elektriga. Alevis asuval raamatukoguhoonel (Kase 1) on samuti oma puidukatlamaja, kuid seda ei kasutata ning raamatukogu on elektriküttel. Olemasolevad soojatrassid on välja ehitatud valdavalt 1980. aastatel. 3.10.3. Side ja elekter Vallas on välja ehitatud telefoniside peamagistraal. Suurem osa telefone on digitaalvõrgus, mida kasutavad ka paljud internetikasutajad. Kuna tööle on pandud raadiotelefoni mast, siis on igal soovijal võimalus ühineda raadiotelefoni võrguga. Järva-Jaani vald ja alev asuvad mobiilsideoperaatori EMT, Elisa ja Tele2 võrgupiirkonnas. Vallal on olemas energeetika arengukava, mida saab võtta kui ühte osa valla arengukavast. Valla territooriumil elektrifitseerimata eluhooneid ei ole. Elektriliinid ja alajaamad on vallas amortiseerunud ning vajaksid rekonstrueerimist, eriti väljaspool alevit. Sellega peaks tegelema Eesti Energia. Tänavavalgustus eksisteerib Järva-Jaani alevis, Karinul, Kuksemal ja Jalgsemal. Valla ülesandeks on tänavavalgustuse korraldamine ja korrashoid. 2005 aastal uuendati tänavavalgustust Järvamaa omavalitsuste ühisprojektiga. 3.10.4. Elamumajandus Järva-Jaani alevis on kokku 13, Karinul 3, Metstagusel, Jalgsemal ja Kuksemal 2 kortermaja. Ükski korterelamu ei ole tervikuna tühjaks jäänud, tühjad on üksikud korterid. Alevis on kõigis korterelamutes läbi viidud korteriühistute moodustamise koosolekud ning enamikes ongi juba asutatud ka. Karinu, Metstaguse ega Jalgsemal korterelamutes ei ole ühistuid loodud. Valla munitsipaalomandis on järgmised hooned: vallamaja, kultuurimaja, gümnaasium, lasteaed, päevakeskus, tuletõrjedepoo, Orina mõis. Seni on erastamata 54 korterit, mis tuleb lähemal ajal ära erastada, kuid mitte kõik, sest osad tuleb jätta väljastpoolt valda tulevatele õpetajatele ja muudeks erijuhtudeks. Elamumajanduse ja kommunaalteenuste osutamisega tegeleb OÜ Järva-Jaani Teenus ja OÜ Avoterm. 3.10.5. Infotehnoloogia Järva-Jaani alevikus asub avalik internetipunkt, kus on 6 arvutit. Järva-Jaani ja Karinu raamatukogus on samuti 2 avalikuks kasutamiseks mõeldud arvutit, milles on interneti püsiühendus. Vallamajas on olemas interneti püsiühendus, vallamaja ja kultuurimaja on ühes sisevõrgus. Vallal on olemas isiklik interneti kodulehekülg, kuid info kiiremaks ja lihtsamaks käsitlemiseks on kasutusel www.jarva.ee Järva-Jaani link.. Vallavalitsuse töötajad kasutavad e-posti, kõigil neil on olemas isiklik e-posti aadress. Vallavalitsuse arvutites on elanike-, omandi- ja ehitusregister, sotsiaalinfosüsteemi ning raamatupidamine. Vallavalitsuse arvutis tehakse ka valla ajalehte Jaani Teataja, ajalehe trükkimine toimub Tallinnas trükikojas, lehe keskmine tiraazh on 800. Järva-Jaani Gümnaasiumis on hetkel 15 arvutiga arvutiklass ning koolil on oma kodulehekülg. Arvutid on olemas hinnanguliselt 40% kodudest. Kuna külades on enamjaolt mindud üle raadiotelefonidele, siis pole telefoni kaudu püsiühendus mõeldav. Interneti probleemide lahendamiseks külades on käivitunud maakondlik projekt Külatee 3, mille kaudu on inimestel võimlaik läbi wi-max ühenduse saada traadita püsiühendust. 3.11. Teed, tänavad ja transport Vallas on tihe teedevõrk, kõik suuremad teed koonduvad valla keskel Järva-Jaani alevikus. Valda läbivad järgmised riigimaanteed: tugimaantee Tartu – Jõgeva – Aravete ning kohalikud riigimaanteed Jalalõpe – Rava, Roosna-Alliku – Järva-Jaani, Järva-Jaani – Pikevere – Ebavere, Järva-Jaani – Tamsalu – Kullenga, Jootme – Koeru, Ämbra – Järva-Jaani, Järva-Jaani – Kodasema. Valda läbivatest maanteedest on eelkõige turismipotentsiaali poolest oluline Piibe maantee, mis läbib Järva-Jaani alevit ning mida mööda on Järva-Jaani alevil hea ühendus Koeru alevikuga. Alevist kulgevad suuremad kõvakattega teed veel Roosna-Allikule (ristub seal Pärnu-Rakvere maanteega), Tamsallu, läbi Karinu Rakverre. Kruusakattega teed suunduvad Järva-Jaani alevist Kareda valda Peetri alevikku, Roosna-Alliku valda Kodasemale ja Esnasse, Albu valda Seidlasse (ristub seal Pärnu-Rakvere maanteega). Karinu külast suundub kruusakattega tee Koeru alevikku. Tihedam teedevõrk on Kuksema ja Karinu piirkonnas, hõredam teedevõrk asub Jalgsema piirkonnas. Lisaks valda läbivatele riigimaanteedele on Järva-Jaani vallas veel 101 km vallasiseseid teid-ja tänavaid. Kõik valla teed on kruusa- või pinnasekattega ning teede olukord on kohati väga halb. Järva-Jaani alevi tänavad on enamuses mustkattega ja normaalses seisukorras. Järva-jaani alevis puuduvad aga turvalised kergliiklusega teed. Laste kooli-ja lasteaia teeks on ohtlikud elava liiklusega tänavad. Riigiteid hooldavad Järva-Jaani vallas Põhja Regionaalse Maanteeameti Järva Osakond. Vallasiseste teede hooldamise ja lumetõrjega tegelevad valla ettevõte OÜ Järva-JaaniTeenus ning lepingute alusel teised osaühingud ja mõned talunikud. Järva-Jaanist väljuvad bussid järgmistesse kohtadesse: Paidesse- 5 korda päevas, Tapale- kaks korda nädalas, Tamsallu- 4 korda päevas v.a pühapäeviti (1 kord), Rakverre- 4 korda päevas v.a pühapäeviti (1 kord), Karinule- 4 korda päevas, Jalgsemale- 2 korda päevas, Koeru- 2 korda päevas, Tallinnasse- 1 kord päevas, Pärnu- 1 kord päevas Järva-Jaani sõitvad autobussid: Paidest- 4 korda päevas, Talllinnast- 1 kord päevas, Rakverest- 3 korda päevas, Karinult- 4 korda päevas. Bussiliiklust võib pidada rahuldavaks, kuid probleeme siiski ka jätkub. Täiesti puudub ühendus ülikoolilinnaga Tartuga, kus saab käia vaid kas Paide kaudu või Tamsalust rongiga minnes. Paidega, kui maakonna keskusega, peaks samuti liiklus tihedam olema, seda just ennelõunasel ajal, sest siis on ligi viie tunnine vahe sees bussiliikluses. Bussiühendus Koeruga tuleb üle vaadata nii, et mõlemasuunaline liiklus oleks rahuldav ning seda just töölistele, kes praegu käivad isikliku transpordiga tööl. Järva-Jaanist Roosna-Allikule saab mööda kõvakattega teed (13 km) bussiga kolm korda päevas, tagasi Järva-Jaani saab viis korda päevas.Järva-Jaanit (13 km) ühendab Kareda valla Peetri alevikuga kruusakattega tee (13 km), mida mööda Järva-Jaanist Peetri liigub päevas neli ja Peetrist Järva-Jaani kaks bussi, mis enamjaolt rahuldab inimeste vajadused. Vallas tegutsevatel põllumajandusühistutel on töötajate transpordiks käigus oma bussid. Samuti sõidab hommikuti vallasisene koolilastebuss, mis viib lapsed kooli Kuksemalt, Metstaguselt, Selikülast. Kuna ühistranspordi korraldamine on kulukas ettevõtmine, ei suudeta valla poolt korraldada transporti kõigis külades. 3.12. Turvalisus Paides asub Lääne-Eesti Päästekeskuse Järvamaa päästeosakond. Koerus ja Aravetel asuvad maakonna päästeteenistuse tugikomandod, mille abijõuks on Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi komando ühe paakauto ja 13 liikmelise vabatahtlikest moodustatud meeskonnaga. Järva-Jaanis asub konstaablipunkt. Kuritegude arv on viimastel aastatel jäänud enam-vähem samaks ja suurt muutust pole toimunud, kuigi avastatud juhtumite arv on vähenenud. Vähe kasutatakse veel naabrivalvet ja iga inimene on rohkem oma asjade eest väljas, kuid seda põhimõtet tuleb muuta. Tabel 12 Järva-Jaani vallas registreeritud kuriteod 2002-2005 2001 2002 2003 2004 2005 Kuriteod kokku 26 25 26 32 30 Vargused 13 13 19 16 12 Järva-Jaanis pakub turvateenust turvafirma Skorpion, mis hõlmab nii patrullimist, kui ka häiretele vastamist. 3.13. Külade areng Järva-Jaani vallas on 9 küla. Karinu, Ramma, Metsla, Kuksema, Kagavere, Metstaguse, Selikula, Jalgsema ja Jalalõpe. Külavanemad on neist kuues. On loodud kaks MTÜ-d ja üks seltsing. MTÜ Seliküla Jalgsema Külaselts ning MTÜ KARAME külaselts (Karinu, Ramma, Metsla külad) ning Metstaguse külaselts. MTÜ-del on olemas ka seltsimaja ruumid, mis on sisustatud hädapärase mööbliga. Külavanemad ja esindajad käivad koos keskmiselt iga kahe kuu tagant. Seal kus on selts ja aktiivsed inimesed, seal on ka külaelu aktiivne ning tehakse ühisüritusi. Projektide taotlemisel on hetkel probleemiks külade arengukavade puudumine. Nende tegemisega on alustatud. 4. Tegevuskava aastateks 2007-2010 VISIOON Järva-Jaani vald on kodukohta väärtustava ja aktiivse elanikkonnaga, mitmekülgselt arenenud ettevõtlusega, elamisväärse elukeskkonnaga ning haridust ja kultuuri toetav jätkusuutlik omavalitsus. Tegevus Aastad Tegevuse maksumus kokku Finantseerimise allikad ja valla eelarve osakaal (%) Teostaja, vastutaja 2007 2008 2009 2010 STABIILNE ELANIKE ARV Ülesanne- Elamispinna võimaluste laiendamine vallas Üldplaneeringu koostamine X Abivallavanem Perspektiivsete elamupindade määratlemine x Abivallavanem Vabade eluasemete ja elamumaade andmebaaside loomine, haldamine x x x x Abivallavanem, maanõunik Munitsipaaleluruumidele korteriomandi seadmine ja müük x x Abivallavanem, maanõunik Korteriühistute moodustamise nõustamine x Arendus- ja rekreatsiooninõunik Korteriühistute toetamine majade ökonoomsemaks muutmisel (nõustamine, soojaaudit jne) x x x Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik ETTEVÕTLUSE ARENGUKS ON SOODNE KESKKOND Ülesanne- Vald toetab ettevõtluse arengut ja mitmekesistumist Valla ettevõtlusandmebaasi loomine x Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Valla ettevõtlusandmebaasi kajastamine ja täiendamine kodulehel x x x x Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Tööstuspiirkonna arengu toetamine Koeru tee ääres x x x x EL fondid Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik, maanõunik Uute ettevõtjate nõustamine valla poolt x x x x Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Väikeettevõtluse alustamise toetamine x x x x 100 000 Valla eelarve Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Puidutööklassi baasil täiskasvanute õpe x x x x Gümnaasiumi direktor, abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Täiskasvanutele suunatud koolituste korraldamine x x x x Sotsiaal- ja haridusnõunik, arendus- ja rekreatsiooninõuni, kultuurimaja direktor Valla ettevõtjate tunnustamine x x x x Vallavanem ARENENUD PUHKEMAJANDUSE NING TURISMI PIIRKOND Ülesanne- Suurendada valla turismi potentsiaali ja kättesaadavust külalistele Järva-Jaani ja Karinu järvede atraktiivsuse tõstmine puhkajate silmis (pallimänguplatsid, liivarand, mänguväljakud, haljasalade korrastamine x x x x Vallaeelarve, KIK, struktuurifondid Keskkonnanõunik, Järva-Jaani Teenus OÜ Turismiobjektide reklaamimine, eksponeerimine, haldamine x x x x Arendus- ja rekreatsiooninõunik Museoloogilise tegevuse toetamine x x x x EL fondid, projektid Arendus- ja rekreatsiooninõunik Leping MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Seltsiga muuseumide haldamiseks x x x x Vallavanem Külaturismi toetamine x x x x Fondid Arendus- ja rekreatsiooninõunik Orina mõisa renoveerimine (sh osalemine Mõisakoolide projektis) x x x x Valla eelarve. Projektid, Mõisakoolide ühendus Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik, gümnaasiumi direktor Orina mõisa kaudu koostöö arendamine mõisaturismiketiga x x x x Arendus- ja rekreatsiooninõunik, MTÜ Järva-Jaani Tuletõrjeselts Vabadussõja ausamba taastamine x x 300 000 Annetused, valla eelarve Haridus- ja kultuurikomisjon Kiriku tegevuse toetamine x x x x Vallavanem LASTELE ON TAGATUD KÕRGEL TASEMEL JA AJAKOHANE HARIDUS Ülesanne- Haridusasutuste õpikeskkonna kaasajastamine Gümnaasiumi peahoone remont x x x Gümnaasiumi direktor, abivallavanem Tööõpetuse II korrus aulaks x Gümnaasiumi direktor, abivallavanem Lasteaia ruumide renoveerimine x x x x Lasteaia juhataja, abivallavanem Õppeinventari, sealhulgas spordivahendite täiustamine x x x x Gümnaasiumi direktor, arendus- ja rekreatsiooninõunik Gümnaasiumi õpilaskodu edasiarendamine x 6 milj Valla eelarve, haridus- ministeerium, struktuurifondid, projektid Gümnaasiumi direktor, abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Õppesuundade välja kujundamine x Gümnaasiumi direktor E-kooli rakendamine ja arendamine x x x x Gümnaasiumi direktor Ülesanne- Pedagoogilise kaadri tugevdamine ja toetamine Uutele õpetajatele elamispinna muretsemine x x x x Sotsiaal-haridusnõunik, abivallavanem Uute õpetajate ümberkolimise toetamine x x x Sotsiaal-haridusnõunik, abivallavanem Ülesanne- Avardada huvihariduse võimalusi Koolinoorte töö- ja puhkelaager x x x x 40 000 aastas Valla eelarve, projektid Arendus- ja rekreatsiooninõunik, sotsiaal- ja haridusnõunik, keskkonnanõunik, huvijuht Riskikäitumisega lastele suunatud projektid x x x x Sotsiaal- ja haridusnõunik TORE liikumise jätkamine x x x x Gümnaasiumi direktor Huvialaringide ja ringijuhtide toetamine x x x x Arendus- ja rekreatsiooninõunik, sotsiaal- ja haridusnõunik Huvikoolides käivate laste toetamine x x x x Arendus- ja rekreatsiooninõunik, sotsiaal- ja haridusnõunik ON SÄILITATUD PIIRKONDLIKUD TRADITSIOONID Ülesanne- Traditsiooniliste ürituste korraldamine Vabariigi aastapäeva korraldamine x x x x Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon Liikumisrühmade pidu x x x x Valla eelarve, KULKA Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon Ida-Järvamaa laulupeo korraldamine x Valla eelarve, KULKA Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon Järve pidu x x x x Valla eelarve, KULKA Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon Jõulukontsert valla taidlejatega x x x x Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon Kevadkontsert x x x x Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon Noortepäev x x x x Valla eelarve, KULKA Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon, arendus- ja rekreatsiooninõunik Sõudeergomeetrite võistlus x x x x Valla eelarve, KULKA Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon Hariduselu aastapäev x Kultuurimaja, kultuuri- ja hariduskomisjon Järva-Jaani Tuletõrjeseltsi 110 aastapäev x MTÜ Järva-Jaani Tuletõrjeselts Järva-Jaani motokross x x x x Arendus-ja rekreatsiooninõunik Valla tuntust tõstvate ja valda reklaamivate sündmuste ja ürituste toetamine ning kajastamine meedias x x x x Valla eelarve, KULKA, muud programmid arendus- ja rekreatsiooninõunik ELANIKKONNALE ON LOODUD MEELEPÄRASE SPORDI JA VABAAJA VEETMISE VÕIMALUSED Ülesanne- Rekreatsiooniobjektide renoveerimine ja loomine Võimla arendamine vaba-ajakeskuseks x x x x HMN, EL fondid Vallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik, koolidirektor Jõusaali sisustuse uuendamine x x Projektid Arendus- ja rekreatsiooninõunik, koolidirektor Noortekeskuse loomine, noorsootöötaja tööle võtmine x x x x HMN, EL fondid Vallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Laste mänguväljaku loomine Järva-Jaani alevisse x x Valla eelarve, struktuurfondid, muud fondid Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik, keskkonnanõunik, KÜ-d Võllaste tervise ja spordiradade rekonstrueerimine x x Fondid, valla eelarve Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik, keskkonnanõunik Teisaldatava lava ostmine x x 90 000 Projektid Arendus- ja rekreatsiooninõunik Skatepargi loomine alevisse x x Projektid, ettevõtted, valla eelarve Arendus- ja rekreatsiooninõunik Seintega jalgpalliväljaku loomine Kase ja Kalda tänava vahele x projektid Arendus- ja rekreatsiooninõunik Uue staadioni projekteerimine x 200 000 Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Uue staadioni ehitamine x Projektid, valla eelarve Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Minigolfi väljakute rajamine järve äärde x Arendus- ja rekreatsiooninõunik Kultuurimaja remont x x x x Vallavanem, kultuurimaja direktor Mägironimissein võimlasse x 45 000 Projektid, vallaeelarve Arendus- ja rekreatsiooninõunik Staadioniala detailplaneeringu algatamine ja koostamine x x Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooniõunik Kasekopli detailplaneeringu algatamine ja koostamine x Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooniõunik Ülesanne- Kodanike aktiviseerimine Päevakeskuse igakülgne toetamine x x x x Vallaeelarve Vallavanem, sotsiaal- ja haridusnõunik Seltside toetamine x x x x Vallavanem Koostöö KENK-iga noorte kaasamiseks x x x x Sotsiaal- ja haridusnõunik, arendus- ja rekreatsiooninõunik ELANIKELE ON TAGATUD SOTSIAALNE TURVALISUS JA ARSTIABI KÄTTESAADAVUS Ülesanne- Sotsiaalteenuste täiustamine Lastekaitsespetsialisti tööle rakendamine x Valla eelarve Sotsiaal- ja haridusnõunik Puuetega inimeste hooldamise koolitus x Sotsiaal- ja haridusnõunik Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse x x x x 100 000 aastas Sotsiaal- ja haridusnõunik Psüühiliste erivajadustega inimeste igapäevaelu toetamine x x x x 85 000 aastas Sotsiaal- ja haridusnõunik Koduhooldusteenuse täiustamine x x x x Sotsiaal- ja haridusnõunik Sotsiaalkeskuse välja arendamine Päevakeskuse II korrusele x x Sotsiaal- ja haridusnõunik Koostöö Järvamaa tööhõiveametiga töötute tööle rakendamiseks x x x x Sotsiaal- ja haridusnõunik Perearstikeskuse toetamine x x x x Sotsiaal- ja haridusnõunik Osalemine partnerina MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse projektis «Läbi rehabilitatsiooniprotsessi aktiivseks tööotsijaks Järvamaal» x 93 000 3000 omaosalus Sotsiaal- ja haridusnõunik Avaliku sauna toetamine x x x x Abivallavanem Ülesanne- Turvaline elukeskkond Järva-Jaani vabatahtliku tuletõrje toetamine x x x x Vallavanem, turvalisuskomisjon Piirkondliku konstaablipunkti toomine Järva-Jaani x Vallavanem, turvalisuskomisjon Abipolitseinike toetamine x x x x Vallavanem, turvalisuskomisjon Naabrivalve propageerimine x x x x Vallavanem, turvalisuskomisjon Koostöö arendamine turvafirmadega x x x x Vallavanem, turvalisuskomisjon PUHAS JA ELUTERVE KESKKOND Ülesanne- Jäätmemajanduse arendamine Jääkreostuskollete kaardistamine ja jääkreostuse likvideerimine x 30 000 Vallaeelarve, KIK, projektid Keskkonnanõunik Seireandmete ja keskkonnaalaste väärtegude kohta teabe edastamine valla koduleheküljel x x x x Vallaeelarve Keskkonnanõunik Osalemine KEJHK-s x x x x Vallaeelarve Keskkonnanõunik Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine Vallaeelarve, KEJHK Keskkonnanõunik KEJHK Jäätmevaldajate registri loomine x Vallaeelarve, KEJHK, KIK Keskkonnanõunik KEJHK Jäätmete kogumispunkti rajamine alevisse x Vallaeelarve, KEJHK; KIK Keskkonnanõunik KEJHK Sorteeritud jäätmete kogumise korrastamine x x x x Keskkonnanõunik Jäätmete kogumispunkti töösse rakendamine ja arendamine alevis x x x x Vallaeelarve, KEJHK Keskkonnanõunik KEJHK Ülesanne- Heakorrastatud vald Karinu küla tiigi puhastus x x Vallaeelarve, KIK Keskkonnanõunik Olemasolevate tualettide korrastamine (bussijaama juures, keskväljaku ääres, järve ääres) x x x Vallaeelarve Järva-Jaani Teenus OÜ Haljastuse parandamine alevis ja külades x Vallaeelarve, projektid Keskkonnanõunik Kohaliku tasandi looduskaitse-objektide kaitse alla võtmine x x Vallaeelarve Keskkonnanõunik Järva-Jaani kalmistute ja kabeli korrastamine x x x x 130 000 Vallaeelarve, KIK, projektid Keskkonnanõunik, Järva-Jaani Teenus OÜ Parkide ja mõisaparkide korrastamine x x x x Vallaeelarve Keskkonnanõunik külavanemad, Järva-Jaani Teenus OÜ Igaaastane teede äärte korrastamine x x x x 2000 Vallaeelarve, projektid Keskkonnanõunik Koostöö Rakvere koerte varjupaik-pansionaadiga x x x x 5000 Vallaeelarve Keskkonnanõunik Ülesanne- Toetada era- ja kortermajade välisilme ja ümbruse heakorrastamist Korterelamupiirkondade heakorra saneerimine x Vallaeelarve, Järva-Jaani Teenus OÜ Keskkonnanõunik, Järva-Jaani Teenus OÜ Majade välisilme parandamine ja ümbruse korrastamine x x x x 10 000 Valla eelarve Keskkonnakomisjon Kauni kodu konkursi läbiviimine x x x x Riigieelarve Keskkonnanõunik Ülesanne- Suurendada inimeste keskkonnateadlikkust ja vastutust Osalemine projektis ÖKOKRATT x x x x Keskkonnanõunik Osalemine „Hoia Metsa« programmis x x x x Keskkonnanõunik Teabepäevad külades x x x x Keskkonnanõunik Teabepäevad lasteaias, koolis x x x x Keskkonnanõunik VALLAS ON KÕIGI VAJADUSTELE VASTAV TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Ülesanne- Tiheasustusalade vee- ja kanalisatsiooni vastavusse viimine keskkonna nõuetega Vee ja kanalisatsiooni 4. etapp x Vallavanem, keskkonnanõunik Vee ja kanalisatsiooni võrgustiku lõpuni ehitamine x x Vallavanem, keskkonnanõunik Ülesanne- Toetada energiavarustus- ja andmesidesüsteemi arengut vallas Koostöös ümbritsevate valdade juhtide ja ettevõtjatega selgitada välja vajadused gaasitrassi järele ning vajadusel läbirääkimised gaasitrassi väljaehitamiseks x x x x Vallavanem Tänavavalgustuse renoveerimine (Heina,Põllu,Pikk tn, Võimla tee, külad) x Vallavanem Kaugkütte rekonstrueerimine Järva-Jaani alevi põhjaosas x x Vallavanem Ülesanne- Valla teedevõrgustiku korrastamine Kergliiklustee projekteerimine ja ehitamine Laiale tänavale x x Riigieelarve, struktuurifondid Vallavanem Viidamajanduse korrastamine (külasildid, tänavad, objektid) x x Valla eelarve, Teedevalitsus Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik Teede hoolduskava koostamine x Abivallavanem Munitsipaalteede hooldamine ja rekonstrueerimine x x x x Riigieelarve Abivallavanem Valla territooriumil olevate riiklike tugimaanteede tolmuvabaks muutmise taotlemine (sh. Järva-Jaani- Peetri vaheline teelõik) x x x x Vallavanem Kergliiklusega tee rajamine Järva-Jaani alevisse (Piibe maantee), vastavalt maakonna teemaplaneeringule x x x x Vallavanem AKTIIVNE ELANIKKOND JA KÜLAELU Ülesanne- Külaelu edendamine Külade arengukavade koostamise ja uuendamise nõustamine x x x x Arendus- ja rekreatsiooninõunik, külavanemad Külades seltsimajade loomine ja sisustamine ning mängu- ja külaplatside loomine x x x x Vallaeelarve, projektiraha Abivallavanem, arendus- ja rekreatsiooninõunik, külavanemad Infopäevad ja koolitused külaelanikele x x x x Arendus-ja rekreatsiooninõunik Osalemine MTÜ Järva Arengu Partnerid töös x x x x Vallavanem JÄRVA-JAANI VALD ON HALDUSSUUTLIK OMAVALITSUS Ülesanne- Vallas on hea töökeskkond ja kompetentsed töötajad Koolitused ametnikele ja töötajatele x x x x Vallavanem Tihe koostöö naaber ja sõprusvaldadega, kogemuste vahetamine x x x x Vallavanem Osalemine JOL-is, ühisprojektides x x x x Vallavanem Töökeskkonna parandamine vallamajas x x x x Vallavanem 5. Arengukava elluviimine ja täiendamine; arengukava täitmise ja teostamise seire Arengukava viiakse ellu valla eelarve, investeeringute, erinevate programmide ja projektide abil. Arengukava täitmise ning projektide valmimise ja teostamise eest vastutab Järva-Jaani vallavalitsus. Arengukava vastuvõtmise ja muutmisega tegeleb ning arengukava täitmist ja projektide valmimist kontrollib Järva-Jaani valla volikogu. Arengukava täitmist kontrollitakse pidevalt, arengukava tuleb vähemalt üks kord aastas hindamiseks ning täienduste ja paranduste sisseviimiseks läbi vaadata. Iga aasta lõpus täpsustatakse järgneva aasta projektide tähtajad ja maksumused. LISA 1 Järva-Jaani valla SWOT analüüs Tugevused • Geograafiline asend (Kesk-Eesti, Piibe mnt) • Sotsiaalne infrastruktuur olemas (esmateenused) • Haridus ja kultuuritraditsioonid • Toimivad põllumajandusühistud • Arenev turism • Säilinud küla, sädeinimesed • Hea infrastruktuur ja side • Kompetentsed ametnikud • Gümnaasiumi ja täiskasvanute kooli olemasolu • Päevakeskuse ja õpilaskodu olemasolu • Politsei ja tuletõrje kohapeal olemas • Aktiivne kultuurielu • Elamisväärne elukeskkond • Kompaktne keskus • Kaugküttevõrgustiku olemasolu • Loodusressursi olemasolu • Looduskeskkond Nõrkused • Kaitsmata põhjavesi • Toitlustuse, majutuse puudus • Karinu hääbumine • Külateed pole tolmuvabad • Koostöö lonkab allaasutuste vahel • Kasutuseta, korrastamata hooned • Vähe töökohti, kvalifitseeritud tööjõu puudus • Vähe väikeettevõtlust • Palju põllumajandusmaid võõrastel ettevõtetel • Sotsiaalselt vähemvõimekate arvu kasv • Kõnniteede puudus • Puudub ühtne haljastuskava • Üldplaneeringu puudumine • Sotsiaaleluruumi puudumine • Väike elanike arv, elanikkonna vähenemine • Külade tehniline infrastruktuur • Vähene elamuehitus • Lõpuniviimata omandireform • Ettevõtlike inimeste puudus VÕIMALUSED • Toitlustus ja majutusettevõtete arendamine • Loodusressursside kasutamine (karjäärid) • ÜVK rekonstrueerimise lõpetamine • Põllumajanduse edasiarendamine • Politseijaoskonna ületoomine Järva-Jaani • Puhke-turismi atraktiivseks tegemine • Külaliikumise arendamine • Ehitustegevuseks jaoks maa munitsipaliseerimise kaudu • Arendada spordi ja kultuuri tegevust • Võetakse kasutusele endise kutsekooli hooned • Valla elanikkonna kaasamine valla arengusse (teabepäevad) • Parem elukeskkond läbi korraldatud olmejäätmeveo • Terviseradade arendamine • Gaasitrass Järva-Jaani OHUD • Lähedal asuvad keskkoolid • Naabervaldades paremad töötingimused ja võimalused • Tallinn-Tartu maantee ehitamine vähendab Piibe mõjuvõimu • Suurettevõtete kadumine • Piibe maantee kui trass • Haldusterritoriaalne reform poliitikute tahtest • Investeeringute sõltumine poliitikutest • Sotsiaalteenuste eest maksukoormuse tõus • Sotsiaalprobleemide kuhjumine • Tööealiste inimeste väljaränne • Investeeringuvahendite puudus • Valla piirkondade taandareng (geto) • Erinevatele huvigruppidele kultuuriürituste puudus • Lõuna-Järvamaa õpilaskodu