Lihula Vallavolikogu — Lihula valla kaugküttepiirkonna kehtestamine — KO, 200, 2160

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 1; kaugkütteseaduse paragrahvide 5, 9, 10, 11 ja 12 ning konkurentsiseaduse paragrahvi 15, paragrahvi 17 lõigete 2 ja 4 alusel. § 1 Üldsätted (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Lihula valla kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, alternatiivküttele ülemineku kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord ning soojusettevõtja arenduskohustus. (2) Määruses kasutatakse mõisteid kaugkütteseadusega sätestatud tähenduses. (3) Käesolevat määrust rakendatakse koostoimes kaugkütteseadusega. § 2. Lihula valla kaugküttepiirkonna piiride kehtestamine (1) Kehtestada Lihula valla kaugküttepiirkonnaks Lihula linna territoorium, mis on määruse lisas nr 1 toodud plaanil tähistatud punase pideva joonega. § 3. Kaugkütte võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord (1) Kaugkütte piirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks. (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. (3) Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erandjuhud vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused Lihula Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) poolt nimetatud komisjon (edaspidi Komisjon), kuhu vajadusel kaasatakse spetsialiste. (4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 KW; 3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse. (5) Vallavalitsus võib lubada kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, juhul kui kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid ja keskkonnasäästlikke kütteviise. (6) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras. (7) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. (8) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu- müügi lepingute lõppemisega. (9) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugkütte kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult § 3 lõikes 5 märgitud kütteviise. (10) Võrgust eraldumiseks esitab taotleja soojusettevõttele läbivaatamiseks ning arvamuse saamiseks ja seejärel Vallavalitsusele otsustamiseks: 1) taotluse kaugküttest loobumise kohta; 2) kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta; 3) alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise teostamise garantiiga. (11) Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja. (12) Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega või väljalõikamisega tekitatud kahju soojusettevõtjale või teistele ühis- või kaasomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusega ettenähtud korras. § 4. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vaheliste lepingutega määratud tingimustele. (2) Soojusettevõtja on kohustatud tagama kaugküttevõrgus reservkütuse või reservsoojusallikate kasutamise võimaluse vähemalt 25% ulatuses maksimaalsest tarbimisvõimsusest, vältimaks küttesüsteemide külmumisi kütuse tarnete katkemisel vähemalt 3 ööpäeva jooksul. (3) soojusettevõtja on kohustatud kõrgendatud varustuskindluse vajadusega objektide soojusvarustuse tingimused tarbijaga müügilepingu raames täiendavalt kokku leppima. (4) Soojuse müügilepingule on ettenähtud tarbimisvõimsuse tagamiseks lisatud soojusallikast väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik, mis arvestab välisõhutemperatuuri, ilmastiku prognoosi, tuule kiirust ning soojusvõrgu inertsi. (5) Peale- ja tagasivooluliini rõhkude vahe tarbija liitumispunktis ei tohi langeda alla nõuetekohast, soojusvarustuse kindlustamiseks vajalikku minimaalset väärtust. (6) Soojusettevõtja peab tagama järgmiste võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise: Karedus Hõljuvained mg/kg O2 mg/kg pH Cl mg/kg Fe mg/kg 9-10 (7) Plaaniliste lubatud soojuskatkestuste pikkus aastas sõltuvana välisõhu temperatuurist (Tv) esitatakse järgnevas tabelis: Katkestuse iseloom Katkestuse pikkus oktoober-aprill Katkestuse pikkus mai-september Ühekordne plaaniline katkestus Kui Tv>-5°C, 24 h Kuni 7 ööpäeva Summaarne plaaniliste katkestuste summa Kuni 48 h Kuni 14 ööpäeva Plaaniliste katkestuste pikkused kõrgendatud varustuskindlusega objektidel Katkestuse pikkus ja aeg lepitakse kokku kliendiga Katkestuse pikkus ja aeg lepitakse kokku kliendiga (8) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -5°C võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu (force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija soojusettevõtja vastava nõudmise korral kohustatud oma tarbijapaigaldise soojuskandjast tühjendama. (9) Plaanilisi soojuskatkestusi ei alustata, kui välisõhu temperatuur piirkonnas on langenud alla -5°C. (10) Soojusallikast väljastatavad ja tarbijapaigaldises tarbitud soojushulgad peavad olema mõõdetud. (11) Soojusmõõtjat läbiva soojuskandja kulu ja temperatuuride vahe hetkväärtused ei tohi väljuda soojusmõõtja lubatud tööpiirkonnast. Soojusmõõtja omanik peab kindlustama selle mõõtepiirkonna vastavuse mõõtja asukohas esinevate soojuskandja kulu (voolukiirusega) ja temperatuuride vahe hetkväärtustega. (12) Lihula Vallavalitsuse poolt määratud pädeval isikul on õigus kontrollida kaugküttepiirkonnas tegutseva soojusettevõtja poolt võetud kohustuste täitmist ning kvaliteedinõuetest kinnipidamist. § 5. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord (1) Soojuse piirhind koosneb energiatasust, mida väljendatakse eesti kroonides megavatt-tunni (MWh) kohta ilma käibemaksuta. (2) Soojuse piirhind peab tagama soojusettevõtte: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmise; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmise; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise; 5) põhjendatud ja mõistliku tulukuse. (3) Soojuse piirhinna kalkulatsiooni koostab soojusettevõtja ja esitab selle kooskõlastamiseks Vallavalitsusele. (4) Kooskõlastamiseks esitatav piirhind ning piirhinda põhjendavad arvutused peavad olema arusaadavad ja selged ning olema vajadusel varustatud täiendava informatsiooni või seletuskirjaga. (5) Vallavalitsus esitab konkurentsiseaduse paragrahvis 15 toodud tingimustele vastava soojusettevõtja poolt kooskõlastamiseks esitatud soojuse piirhinna Vallavolikogule kehtestamiseks. (6) Vallavalitsus otsustab piirhindade Volikogule kehtestamiseks esitamise või esitamata jätmise, piirhindade kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kümne (10) tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. (7) Soojust võib müüa hinnaga, mis ei ületa Vallavolikogu poolt kehtestatud või Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud piirhindasid. (8) Kehtestatud või kooskõlastatud piirhindu võib rakendada kolme (3) kuu möödumisel alates Lihula Vallavolikogu või Lihula Vallavalitsuse määruse jõustumisest. § 6. Soojusettevõtja arenduskohustus (1) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et tema võrgupiirkonnas oleks tagatud uute liitujate tarbijapaigalduste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. (2) Soojusettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. (3) Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib Vallavalitsus. § 7. Määruse rakendamine (1) Määrus jõustub 1. novembril 2006. a. (2) Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Vallavolikogu esimees Rein MERILA