Juuru Vallavolikogu — Juuru valla ehitusmäärus — KO, 208, 2228 (juuruvallaehitusmäärus)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 29, ehitusseaduse § 19 lg 4 ja planeerimisseaduse § 5 ning looduskaitseseaduse § 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse ülesanded ja reguleerimisala (1) Juuru valla ehitusmäärusega (edaspidi ehitusmäärus) täpsustatakse planeerimisseaduse ja ehitusseadusega ning nendest tulenevate õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamist ja see on aluseks planeerimise, projekteerimise ja ehitusvaldkonna korraldamisel Juuru valla territooriumil. (2) Määrus reguleerib Juuru Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Juuru Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ametnike ülesannete jaotuse, pädevuse, kohustused ning asjaomaste isikute vahelised suhted planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 2. Mõisted Ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv kohalik Juuru Valla Teataja ja maakonnaleht Nädaline, mis on määratud vallavalitsuse poolt valla ametlike teadete avaldamise kohaks; 2) kaitse alla võetud maa-alad on looduskaitsealad, hoiualad, kaitsealused looduse üksikobjektid ja nende kaitsevööndid, muinsuskaitsealad ja nende kaitsevööndid, kinnismälestised ja nende kaitsevööndid; 3) miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringuga või detailplaneeringuga määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu; 4) olulise ruumilise mõjuga objekt on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, tooraine või tööjõu vajadus või muud tegurid muudavad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile; 5) lähteülesanne on vallavolikogu või vallavalitsuse poolt kinnitatud dokument, milles määratakse ära valla seisukohad planeeringu koostamiseks, täpsustatakse planeeringu koostamise eesmärk või planeeringu vormistamise nõuded või lähtetingimused; 6) üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on vallavalitsuse või vallavolikogu menetluses olev kehtestamata planeeringu projekt; 7) ajutine ehitis on piiratud ajavahemikus, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis, mille ajutisus ei sõltu ehitise suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast; 8) korterelamu on kahe või enama korteriga elamu; 9) krunt on ehituseks kavandatud maaüksus; 10) kuja on ehitiste väiksem lubatud vahekaugus; 11) krundi ehitusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõiguses lubatud hooneid; 12) hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe; 13) hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis, mis omab suletud netopinda; 14) rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud kanalit; 15) väärtuslik maastik on planeerimisseaduse paragrahvi 8 lõike 3 punktis 6 nimetatud maastik, mis ei ole miljööväärtusega hoonestusala. § 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või ehitusmääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Planeerimise ja ehitamise alased seaduse või muu õigusaktiga kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning pädevus ei ole sätestatud ehitusmäärusega, lahendab vallavalitsus. (3) Vallavalitsusel on õigus ehitusmäärusega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone, töörühmi ja kaasata küsimuste lahendamiseks spetsialiste. (4) Vallavalitsusel on õigus seaduses sätestatud juhtudel anda luba ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning maa-ala kruntimiseks ja krundi sihtotstarbe muutmiseks. (5) Vallavalitsusel on õigus määruses toodud kohustusi delegeerida valla ametiasutuse pädevale ametnikule (edaspidi ametnik). Ametniku kohustused ja õigused määrab vallavanem ametijuhendiga. § 4. Planeerimine ja ehitamise erisused looduskaitse all olevatel objektidel ja aladel Looduskaitseseaduse §-s 4 toodud kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 2) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 3) anda projekteerimistingimusi; 4) anda ehitusluba. 2. peatükk PLANEERIMINE § 5. Planeerimise põhimõtted Ruumiline planeerimine Juuru valla territooriumil tagatakse: 1) valla üldplaneeringuga; 2) valla üldplaneeringut täiendavate teemaplaneeringutega; 3) valla arengukavadega; 4) detailplaneeringutega; 5) osalemisega naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel; 6) osalemisega maakonnaplaneeringu ja maakonnaplaneeringut täiendavate teemaplaneeringute koostamisel ja kooskõlastamisel; 7) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel ja kooskõlastamisel. § 6. Planeeringu koostamise algatamine (1) Valla või selle osa üldplaneeringu ja teemaplaneeringu algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. (2) Vallavolikogu algatab: 1) valla üldplaneeringu ja selle muutmise; 2) teemaplaneeringu; 3) põhjendatud vajaduse korral planeerimisseaduse § 3 lg-s 2 nimetatud detailplaneeringu. (3) Valla või selle osa üldplaneeringu ning ja teemaplaneeringu lähteülesande koostamist korraldab vallavalitsus ja sellega sätestatakse: 1) planeeringu eesmärgid; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõutavad analüüsid ja uuringud; 4) planeeringu vormistamise nõuded; 5) planeeringu kooskõlastajad. (4) Käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud planeeringute koostamist korraldab vallavalitsus. (5) Vallavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestamata juhtudel. (6) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades avalduse vallavalitsusele. Avalduse vormi kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. (7) Detailplaneeringu algatamise avaldusele lisatakse: 1) planeeritava ala asendiskeem; 2) olemasolev planeeritava ala topo-geodeetiline plaan, mis hõlmab naaberkrunte vähemalt 10 m ulatuses ümber planeeritava krundi perimeetri; 3) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus või eskiislahendus; 4) planeeritaval alal asuvate kinnistute omanike kirjalikud nõusolekud; 5) üld- või teemaplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (8) Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavalitsus oma korraldusega ja sellega määratakse kindlaks: 1) planeeringu eesmärgid; 2) planeeringu vormistamise nõuded, sealhulgas topo-geodeetilise plaani koostamise vajadus ja mõõtkava, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava; 3) vastavus kehtivale üldplaneeringule; 4) detailplaneeringu lihtsustatud korra rakendamine; 5) planeeritava ala piirid ja suurus; 6) kehtivad kitsendused; 7) koostatavale planeeringule esitatavad tingimused; 8) põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded; 9) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajadus; 10) detailplaneeringu kooskõlastajad. (9) Valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu lähteülesandes tuleb ära näidata üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (10) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus nõuda planeeringust huvitatud isikult: 1) kaitseala valitseja kooskõlastust taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldusele või eskiislahendusele; 2) muinsuskaitseinspektori kooskõlastust taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldusele või eskiislahendusele; 3) muid planeeringuga seotud dokumente ja materjale. (11) Vallavalitsus võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui: 1) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus või eskiislahendus on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua vallale või teistele isikutele põhjendamatuid kulutusi; 5) detailplaneeringu elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju; 6) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (12) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavalitsus teatab planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamisel kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist ning teeb ajutise ehituskeelu teatavaks kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates. (13) Vallavalitsus algatab detailplaneeringu koostamise. Vallavanem sõlmib asjast huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. (14) Kooskõlastatud detailplaneeringu projekt tuleb esitada vallavalitsusele kahe aasta jooksul peale vallavalitsuse detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse vastuvõtmist. Kui nimetatud tähtaja möödudes ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada vallavalitsusele 30 päeva enne käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumist. § 7. Algatatud planeeringutest teavitamine (1) Avalikkuse teavitamist planeeringutest korraldab vallavalitsus. (2) Vallavalitsus teavitab algatatud planeeringust avalikkust ajalehes ja valla koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. (3) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (4) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. § 8. Planeeringu koostamise õigus Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. § 9. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud; 2) planeeritava maa-ala piirkonna elanikud; 3) planeeritaval maa-alal olevate ning kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 5) teised huvitatud isikud. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda planeeringu koostajalt kirjalikku tõendust koostöö toimumise kohta. (3) Koostööd valla üldplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus. (4) Valla üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteülesandega määratud juhtudel, korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (5) Valla või selle osa üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahenduse kiidab heaks ja suunab tutvustamiseks avalikule arutelule vallavolikogu. (6) Valla ametiasutus teatab ajalehes ja koduleheküljel arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (7) Avalikke arutelusid korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga. § 10. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostaja esitab planeeringu projekti vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus: 1) kontrollib planeeringu projekti vastavust lähteülesandele; 2) tagastab planeeringu projekti koostajale hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu ettepaneku kooskõlastamiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks. (3) Vallavolikogu kooskõlastab: 1) maakonnaplaneeringu ja maakonnaplaneeringut täiendava teemaplaneeringu; 2) valla naabrusesse jääva kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu. (4) Üldplaneering kooskõlastatakse planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maakonna keskkonnateenistusega. Üldplaneeringu kooskõlastamist korraldab vallavalitsus. (5) Maa-alal, mille kohta on kehtiv üldplaneering, määrab detailplaneeringu kooskõlastajad vallavalitsus. (6) Valla või selle osa üldplaneeringule ja teemaplaneeringule ning valla või selle osa üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering, taotleb planeeringu riigiasutuse või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramise maavanemalt vallavalitsus. (7) Käesoleva paragrahvi lg-s 6 nimetatud taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat arutelu. (8) Üldplaneering ja detailplaneeringud kooskõlastatakse kohaliku päästeteenistusega, kui planeeringuga nähakse ette ehitisi, mille suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. (9) Üldplaneering ja detailplaneering kooskõlastatakse vastava riigiasutusega, kohaliku muinsuskaitseinspektoriga või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavarakaevandus. (10) Planeeringu koostaja võtab planeeringu lähteülesandes ja maavanema poolt määratud kooskõlastused. (11) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. (12) Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. § 11. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu vallavalitsusele. (2) Vallavolikogu otsustab vallavolikogu poolt algatatud planeeringu ja valla üldplaneeringut või teemaplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. (3) Vallavalitsus otsustab käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetamata planeeringu vastuvõtmise ning määrab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha. (4) Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehes ja valla koduleheküljel. Teade peab ajalehes ja valla koduleheküljel ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (5) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus vallamajas ning planeeritavale alale lähimas raamatukogus. Avaliku väljapaneku ajal on valla ametiasutuse tööaja jooksul tagatud vallamajas huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (6) Valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus vallamajas ning valla raamatukogudes. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul tagatud vallamajas huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (7) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse ja vallavolikogu seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (8) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (9) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, muude avalikule väljapanekule suunatud detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat. § 12. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud, sealhulgas elektronposti teel edastatud, ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. (2) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha. (3) Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, teatades avaliku arutelu toimumise aja ja koha maakonna ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist. (4) Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (5) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab vallavalitsuse ettepanekute osas seisukoha vallavolikogu. (6) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi vallavalitsus. Avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll. (8) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsus korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (9) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab vallavalitsus lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise. (10) Vallavalitsus avaldab informatsiooni planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehes ja koduleheküljel kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. (11) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. § 13. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos teabega arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. (2) Juuru valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab vallavalitsus. (3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb vallavalitsus, vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringute puhul vallavolikogu. (4) Käesoleva paragrahvi lg-s 3 nimetatud otsuse edastab planeeringu koostajale vallavalitsus. Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu vallavalitsusele. § 14. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud: 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 4) sademete vete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhkealaks määramise tingimused. (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, korraldab vallavalitsus peale detailplaneeringu kehtestamist muudatuste kandmise vastavasse planeeringusse. (3) Vallavolikogu kehtestab: 1) vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu; 2) planeeringu, mille avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega vallavalitsus ei arvestanud. (4) Käesoleva paragrahvi lg-s 3 sätestamata juhtudel kehtestab planeeringu vallavalitsus. (5) Vallavalitsus tagab detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloas märgitud maaüksuseni, kui vallavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. (6) Vallavalitsus avaldab detailplaneeringu kehtestamise teate ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (7) Valla ametiasutus saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (8) Vallavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist: 1) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ajutine ehituskeeld. § 15. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja. (2) Vallavalitsus teavitab ettepaneku tegijat vallavolikogu või vallavalitsuse seisukohast ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest. § 16. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Planeeringu kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus. (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (3) Vallavalitsus teatab kehtestatud planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest maakonna ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates. § 17. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda vallavalitsuse tööajal. (2) Vallavalitsus: 1) korraldab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute arvestust; 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise; 3) korraldab planeeringu paljundamise teabenõude esitamisel. § 18. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Kehtestatud valla ja selle osa üldplaneeringud ning teemaplaneeringud vaatab üle vallavolikogu ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. (2) Kehtestatud detailplaneeringud vaatab üle vallavalitsus ja esitab planeeringute ülevaatamise tulemused vallavolikogule. (3) Vallavalitsus teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehes ja koduleheküljel. § 19. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine (1) Vallavalitsus: 1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Juuru valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse; 3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu. (2) Vallavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta. § 20. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse § 7 lg-s 3 ning §-des 11 ja 12 toodud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja. (3) Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele. 3. peatükk EHITAMINE § 21. Taotluste ja teatiste vormid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusaktidega kinnitatud kirjaliku nõusoleku taotluse, ehitusloa taotluse, kasutusloa taotluse ja ehitise teatise vormid on kättesaadavad vallavalitsuses ja riikliku ehitisregistri koduleheküljel. § 22. Nõuded ehitisele (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodþa, ärkel või katuseräästas. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis (st nii hoone kui rajatis) asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee takistusteta kasutamine. § 23. Ehitusprojekti koostamise alused Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) ehitusmäärus; 2) kehtiv üldplaneering; 3) kehtiv detailplaneering; 4) projekteerimistingimused; 5) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 6) muinsuskaitse eritingimused; 7) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. § 24. Projekteerimistingimuste taotlemine (1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest vormikohase projekteerimistingimuste taotluse esitamisega. (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele: 1) hoonete ehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks (juurde-, peale- ja allaehitamiseks); 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks. (3) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks: 1) torujuhtmed; 2) spordi- ja puhkerajatised; 3) puhkealad. § 25. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. (2) Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab vallavalitsus planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete alusel. (3) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalde suurus, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised näitajad; 7) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 8) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 9) haljastus- ja heakorranõuded; 10) ehitusjäätmete käitlemine; 11) isikud ja asutused, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 12) keskkonnamõju hindamise vajadus. (4) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus. § 26. Nõuded ehitusprojektile (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500 või M 1:1000 (täpsustatakse igal konkreetsel juhul), alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, mõõtejoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud projekteerimistingimustes nõutud ametkondadega. (4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. (5) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab ehitusloa taotleja. Keskkonnamõju hindamise vajadus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. § 27. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusluba väljastatakse vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. (4) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni. § 28. Väikeehitis (1) Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni 5m (viiemeetrise) kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseadus tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. (2) 20-60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Väiksema kui 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks või ehitise andmete täpsustamiseks on vajalik esitada vallavalitsusele ehitise teatis. Iga püstitatud väikeehitise kohta tuleb esitada eraldi ehitise teatis. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Ehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m puitehitise puhul ja 3 m kiviehitise puhul on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. (4) Väikeehitise ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Väikeehitis peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Väikeehitise ehitamiseks võib vallavalitsus põhjendatud juhtudel nõuda ehitusprojekti koostamist. (6) Ehitusprojekt on nõutav, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba. (7) Väikeehitise ehitamiseks või paigaldamiseks ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui väikeehitist kasutatakse elamiseks. (8) Väikeehitise ehitamisel detailplaneeringu kohustusega alale on ehitise omanik kohustatud viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates esitama vallavalitsusele vormikohase teatise püstitatud ehitise kohta. Teatist ei ole vaja esitada, kui väikeehitisele taotletakse kasutusluba. (9) Nõusoleku väikeehitise püstitamiseks väljastab vallavalitsus korraldusega. Esitatud dokumente väikeehitise kohta säilitatakse vallavalitsuses kuni ehitise lammutamiseni. (10) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda luba väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. § 29. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab valla ehitus- ja planeeringuspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise täitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 30. Kasutusluba (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldab vallavalitsus kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. (3) Ehitise kasutusloa väljaandmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist selleks moodustatud ehitiste ülevaatamise komisjoni poolt, välja arvatud õigusaktidega sätestatud juhtudel. (4) Ehitise ülevaatust teostaval ametnikul on õigus ja kohustus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. (5) Ehitise ülevaatuse kohta vormistatakse ehitise ülevaatuse akt, mille allkirjastavad ülevaatuse teinud ametnikud. (6) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. (7) Ehitise kasutusloa väljastamise või keeldumise ettepaneku vallavalitsusele teeb ehitus- ja planeeringuspetsialist, olles veendunud, et valminud ehitis vastab ehitusprojektile, vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning ehitusseaduses ettenähtud kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise tingimustele. (8) Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (9) Vallavalitsus tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates. (10) Valminud ehitise tehnovõrkude kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal või digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuse arhiivis. (11) Kasutusloa väljastamisega seotud dokumendid esitab kasutusloa taotleja vallavalitsusele. Ehitisega seotud dokumente säilitatakse valla arhiivis kuni ehitise lammutamiseni. (12) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega. (13) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise likvideerimise või seadustamise otsustab vallavalitsus. § 31. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele taotluse lammutusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Vallavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti, millega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb valla ehitus- ja planeeringuspetsialist ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab valla ehitus-ja planeeringuspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (4) Valla ehitus- ja planeeringuspetsialist sisestab omanikule tehtud ettekirjutuse andmed elektroonilisse ehitisregistrisse kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. § 32. Ehitusjärelevalve korraldamine (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes korraldab vallavalitsus. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga vallavalitsuse poole, kes annab korralduse olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjassepuutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab valla ehitus-ja planeeringuspetsialistile ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi. (4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse sätetele. (5) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Juuru valla territooriumil tuleb taotleda vallavalitsuselt kaeveluba. Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba. (6) Kaevamistööde tegemisel ja ehitamisel tuleb järgida Juuru valla kaevetööde ja heakorraeeskirjade nõudeid. § 33. Ehitise omaniku kohustused Ehitise omanik on kohustatud: 1) tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolu ja ehitusprojektikohase ehitamise; 2) ehitise, mis ei ole väikeehitis, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise püstitamise alustamisel panema nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli ehitist puudutavate andmetega; 3) esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist kirjaliku teatise ehitamise alustamise kohta vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud määrusele; 4) tagama ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ehitise kasutamisel ja ehitise lammutamisel; 5) ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel informeerima vallavalitsust muutunud andmetest; 6) tagama peale ehitise valmimist ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele. 4. peatükk JUURU VANIMA ASUSTUSE MUINSUSKAITSEALA, MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA, VÄÄRTUSLIK MAASTIK § 34. Üldsätted (1) Juuru vanima asustuse muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis juhindutakse muinsuskaitseseadusest. (2) Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja nende piirid ning üksikobjektid määratakse valla üldplaneeringute ja detailplaneeringutega. (3) Muinsuskaitseala ja miljööväärtusliku hoonestusala ehitus- ja hoonestuspõhimõtete muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Planeerimis- ja ehitustegevuses muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb järgida kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad, muud muinsuskaitseala või miljööväärtusliku ala iseloomustavad tavad) eesmärgiga soodustada muinsuskaitse- või hoonestusala miljöö säilimist ja ajaloolise hoonestuse taastamist. (5) Muinsuskaitsealale ja miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada muinsuskaitseala ja hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. (6) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele. (7) Tänava- ja pargiinventari ning kaupluse, toitlustus- või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume inventari paigaldamiseks kooskõlastatakse inventari asukoht ning näidised või eskiisjoonised vallavalitsusega. § 35. Planeerimise põhimõtted muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal (1) Muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikule hoonestusalal tuleb säilinud ajaloolise hoonestusega piirkondades uusehitiste rajamisel järgida ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoont. (2) Uute kruntide ehitusalade ja ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse planeeritava ala piirkonnas olemasolevate kruntide ajalooliselt väljakujunenud ehitusaladest ja ehitusalustest pindadest (kruntide sisemisest struktuurist). (3) Muinsuskaitsealal ja miljööväärtusliku hoonestusalal planeeringus: 1) esitatakse graafiliselt ajalooliselt väljakujunenud ja säilinud kruntide sisemise struktuuriga piirkonnad, kultuuriväärtusega ehitised ja abihooned ning näidatakse varasemate ehitiste asukohad ning kruntide piirid; 2) esitatakse graafiliselt kõigi kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated; 3) luuakse tingimused haljastuse ja väärtuslike looduskoosluste säilimiseks; 4) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, tänavanurkade hoonestamise põhimõtted, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus) ning tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks. § 36. Projekteerimine muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal (1) Ehitiste rajamisele või ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringuga või projekteerimistingimustega. (2) Uuringute alusel koostatakse muinsuskaitse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar vallavalitsusele. § 37. Ehitamine muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal (1) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriliselt väärtuslike objektide ja nende osade (fassaadi, eksterjööri- ja interjööridetailide, sealhulgas akende ja uste, laudvoodri, dekoratiivvormide, piirdeaedade jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriliselt väärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada valla ehitusala ametnikule. (2) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema sarnased esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne valla ehitusala ametniku kirjalik nõusolek. (3) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. (4) Muinsuskaitsealal ja miljööväärtusega hoonestusaladel on keelatud elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel on eelistatud maakaabid. (5) Uuringute käigus väljakaevatud arheoloogilise või ajaloolise väärtusega esemed ja ajaloolise või arhitektuurilise väärtusega ehitiste säilmed dokumenteeritakse ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele. (6) Arheoloogilise või ajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigus tuleb peatada tööd ja teavitada vallavalitsust ning kohalikku muinsuskaitse inspektorit. (7) Muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal tänavaäärse piirde ehitamise loa saamiseks esitatakse vallavalitsusele avaldus, millele lisatakse piirde asendiplaan ja joonised ning muinsuskaitseameti inspektori eelnev kooskõlastus. (8) Ehitise välisilme või värvilahenduse muutmiseks, teisest materjalist välisuste ja akende paigaldamiseks, fassaadi elementide, sealhulgas sildid, viidad, päikesevarjud, paigaldamiseks või muul viisil hoone välisilme muutmise loa saamiseks esitatakse vallavalitsusele avaldus, millele lisatakse ehitise asendiskeem, kavandatavate muudatuste joonised või projekt, värvinäidised ning muinsuskaitseameti inspektori kooskõlastus. § 38. Väärtuslik maastik (1) Juuru valla väärtuslikud maastikud määratakse üldplaneeringuga. (2) Väärtuslikel maastikel detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel ja ehitamisel tuleb arvestada vastava maastiku traditsioonilise üldise ilmega, sealhulgas maa kõlvikulise jaotusega, maastikule avanevate vaadete, maakasutuse ning kohalike hoonestus- ja ehitustavadega. 5. peatükk MONUMENTAALKUNSTI OBJEKTIDE JA MÄLESTUSMÄRKIDE PÜSTITAMINE § 39. Monumentaalkunsti objektide ja mälestusmärkide püstitamine (1) Avalikult kasutatavale territooriumile monumentide, skulptuuride ja muude kunstiteoste ning mälestusmärkide paigaldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik avaldus, millele on lisatud maaomaniku kirjalik nõusolek, monumendi, skulptuuri või mälestusmärgi asendiplaan, joonised ning vajadusel kohaliku muinsuskaitse inspektori kooskõlastus. Monumentide, skulptuuride, mälestusmärkide paigaldamise otsustab vallavolikogu. (2) Avalikul territooriumil asuvad monumendid, skulptuurid jms kunstiteosed peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga teose nimetuse, idee ja autori kohta. (3) Avalikul territooriumil asuvale või avaliku territooriumiga piirnevale ehitiste osale mälestustahvlite paigaldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik avaldus, millele on lisatud ehitise omaniku kirjalik nõusolek, mälestustahvli ja selle asukoha kirjeldus ning vajadusel kohaliku muinsuskaitseinspektori kooskõlastus. Mälestustahvli paigaldamise otsustab vallavalitsus. (4) Monumentide, skulptuuride ja muude kunstiteoste ning mälestusmärkide ja mälestustahvlite eemaldamine toimub seadusega ettenähtud korras. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 40. Riiklik ehitisregister Riiklikusse ehitisregistrisse andmete edastamist ja kinnitatud registri väljavõtete väljastamist korraldab valla ehitus- ja planeeringuspetsialist. § 41. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse järgmised õigusaktid: 1) Juuru Vallavolikogu 10. septembri 1996. a määrus nr 28 «Juuru valla ehitusmääruse kinnitamine»; 2) Juuru Vallavolikogu 18. juuni 2003. a otsus nr 47 «Ehitusseadusest tulenevate kohustuste delegeerimine Juuru Vallavalitsusele». § 42. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2006. a. § 43. Määruse avaldamine Riigi Teatajas Määrus avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Hannes VALD