Türi Vallavolikogu — Türi valla põhimäärus — KO, 208, 2232

Määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9, Türi Linnavolikogu 29. septembri 2005 määrusega nr 20, Türi Vallavolikogu 29. septembri 2005 määrusega nr 22, Oisu Vallavolikogu 29. septembri 2005 määrusega nr 9 ja Kabala Vallavolikogu 29. septembri 2005 määrusega nr 9 kinnitatud Türi valla põhimääruse § 44 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) Türi valla üldised õiguslikud alused; 2) Türi valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 3) Türi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus, õigused ja kohustused; 4) vallavolikogu liikmete pädevus, õigused ja kohustused ning vallavolikogu töökord; 5) vallavolikogu eestseisuse pädevus, õigused ja kohustused; 6) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, nende pädevus, õigused ja kohustused; 7) Türi vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema pädevus, õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord; 8) Türi Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus, õigused ja kohustused ning töökord; 9) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste valimise kord, nende pädevus, õigused ja kohustused; 10) Türi valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 11) Türi valla asutuste liigid, asutuste pädevus ja moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord; 12) Türi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord; 13) Türi valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord. § 2. Türi vald juriidilise isikuna (1) Türi vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega. (2) Türi vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu. (3) Türi vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on iseseisev eelarve. (4) Türi valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kehtestab vallavolikogu vallavara valitsemise korraga. § 3. Türi vald territoriaalse haldusüksusena (1) Türi vald teostab omavalitsuslikku haldamist Türi valla kui haldusüksuse territooriumil. (2) Türi valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega. (3) Türi valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil. (4) Türi valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Türi valla ametiasutus – Türi Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus). § 4. Keelekasutus Türi valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel, kui õigusakti või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti. § 5. Valla arengu planeerimine (1) Türi valla arengut planeeritakse Türi valla arengukavaga. Türi valla arengukava koostatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Türi valla omavalitsusorganid ja asutused tegutsevad Türi valla arengukavast lähtuvalt. 2. peatükk TÜRI VALLA SÜMBOLID 1. jagu Üldsätted § 6. Türi valla sümbolid (1) Türi vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp ning lipuvärvides vimpel. (2) Türi vald kasutab oma sümboolikana aumärke, ametiraha ja aunimetusi. 2. jagu Türi valla lipp § 7. Türi valla lipu kirjeldus (1) Türi valla lipu rohelisel lipukangal on valge rist, mille keskel punases ruudus kuldkollane õun (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 1). (2) Lipu normaalmõõdud on 105 x 135 cm, teistes mõõtudes on lipu laiuse ja pikkuse suhe 7:9. § 8. Türi valla lipu heiskamine (1) Türi valla lipp heisatakse alaliselt Türi valla ametiasutuse ja selle teeninduspunktide hoonetel. (2) Valla lipu võib heisata: 1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Türi vald; 2) Türi valla avalikel üritustel ja Türi valla asutuste üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Türi vald; 4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel; 5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal. (3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Türi valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras. § 9. Türi valla lipu kasutamine Türi valla lippu tuleb kohelda väärikalt. § 10. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine Kasutamiskõlbmatuks (pleekinud, rebenenud või liialt määrdunud) muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil - lipp lõigatakse siiludeks ning põletatakse mitteavalikult. § 11. Türi valla lipu vimpel (1) Türi vallal on kasutusel Türi valla lipuvärvides vimpel. (2) Vimplil on rohelisel lipukangal valge rist. (3) Vimpli pikkus on kuni pool lipumasti kõrgusest. Vimpli ülemise otsa laius on 30 cm ja alumise otsa laius 10 cm. (4) Vimpel heisatakse lipumasti, kuhu lippu alaliselt ei heisata ja mis lipupäevadest muul ajal seisab tühjana. 3. jagu Türi valla vapp § 12. Türi valla vapi kirjeldus (1) Türi valla vapi rohelisel kilbil on hõbedane rist. Selle peal punane südakilp, millel kuldne õun. (2) Türi valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 2). § 13. Türi valla vapi kasutamine (1) Türi valla vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel; 2) Türi valla asutuste dokumendiplankidel. (2) Türi valla vapi kujutist võib kasutada: 1) Türi valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel; 2) ametiasutuse hoonete siltidel; 3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 4) Türi valla aumärkidel, medalitel ja muul valla sümboolikal; 5) Türi valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel; 6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel. 4. jagu Türi valla muud sümbolid 1. jaotis Aumärgid § 14. Türi valla vapimärk (1) Türi valla vapimärk (edaspidi vapimärk) antakse Türi valla nimel austuse avaldusena füüsilisele isikule, kes on pälvinud Türi valla aukodaniku nimetuse. (2) Vapimärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega. (3) Vapimärgi andmine vormistatakse vallavolikogu otsusega. (4) Ühele isikule antakse vapimärk ainult üks kord. (5) Vapimärki ei anta üldjuhul postuumselt. (6) Vapimärgid on nummerdatud ja vapimärki ei asendata. Vapimärgid registreeritakse Türi valla auraamatus. § 15. Türi valla aumärk (1) Türi valla aumärk on Türi valla sümbol Türi valla nimel austuse ja tunnustuse avaldamiseks. (2) Türi valla aumärgi kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega. (3) Türi valla aumärk antakse: 1) täisealisele füüsilisele isikule Türi vallale osutatud silmapaistvate teenete ja valla huvides pikaajalise tegutsemise eest; 2) Türi valda külastavale riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule või välisriiki esindavale külalisele. (4) Türi valla aumärgi võib anda 7-26-aastasele tublile noorele, kiitusega ning kuld- või hõbemedaliga koolilõpetajale, Eesti meistri- või rahvusvahelise võistluse võitnud noorsportlasele või üleriigilise või rahvusvahelise konkursi võitjale. (5) Ettepanekuid Türi valla aumärgi andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavalitsus ja vallavolikogu. (6) Türi valla aumärgi andmise otsustab vallavalitsus ja vormistab otsuse korraldusega. (7) Türi valla aumärki ei asendata. (8) Türi valla aumärki ei anta postuumselt. § 16. Ametiraha (1) Türi vallavanema ametiraha on Türi valla sümbol, mida kasutatakse Türi vallavanema ametitunnusena ametlikel või pidulikel üritustel. (2) Ametiraha on Türi valla omand ning seda ei anta vallavanema ametikohta täitva isiku omandisse. (3) Ametiraha kujunduse kinnitab vallavolikogu otsusega. (4) Vallavanemal on õigus kanda ametiraha vallavanema kõigi volituste saamise hetkest (üldjuhul vallavalitsuse kinnitamisest) kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem vallavanema ametiraha üle vallavolikogu esimehele. Vallavolikogu esimees annab ametiraha vallavanemale üle hetkest, mil vallavanem saab kõik vallavanema volitused. 2. jaotis Aukodanik ja auraamat § 17. Türi valla aukodanik (1) Türi valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austuse avaldusena Türi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. (2) Türi valla aukodanikuks nimetamisel antakse isikule Türi valla vapimärk ning isiku nimi ja teenete loetelu kantakse Türi valla auraamatusse. (3) Ettepanekuid Türi valla aukodaniku nimetuse andmiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ning vallavalitsus ja vallavolikogu. Ettepanek esitatakse kirjalikult igal aastal hiljemalt 18. septembriks. Kandidaadi esitajal peab selleks olema kandidaadi nõusolek. (4) Ametiasutus avalikustab kandidaadid vähemalt kaks nädalat enne aukodaniku valimist Türi Raamatukogus ja ajalehes Türi Rahvaleht. (5) Türi valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu ja vormistab selle otsusega. Türi valla aukodaniku teenete kirjeldus koos aukodanikuks nimetamise taotlusega säilitatakse vallavolikogu istungi vastava protokolli juures. (6) Aukodaniku nimetuse andmist tõendatakse aukodaniku tunnistusega, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab vallavalitsus. (7) Üldjuhul antakse aukodaniku tunnistus ja Türi valla vapimärk aukodanikule 23. oktoobril, s.o Türi valla aastapäeval. § 18. Türi valla auraamat (1) Türi valla auraamatusse märgitakse Türi valla aukodanike nimed ja auraamatus registreeritakse Türi valla vapimärgid. (2) Türi valla auraamatusse kantakse: 1) aukodaniku nimi ja sünniaeg ning muud olulised eluloolised andmed; 2) aukodaniku värviline foto mõõtmetega 10x15; 3) vallavolikogu otsuse, millega isikule anti aukodaniku nimetus ja vapimärk, number ja kuupäev; 4) aukodaniku teenete kirjeldus; 5) vapimärgi number. (3) Auraamatut peetakse ametiasutuses. (4) Auraamatu hoidmise ja sellesse kannete tegemise korraldab vallavanem. 3. peatükk VALLAVOLIKOGU 1. jagu Vallavolikogu moodustamine ja esimese istungi kokkukutsumine § 19. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest. Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Türi valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev. § 20. Vallavolikogu esimene istung (1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (2) Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees. (3) Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve. Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni järgmised istungid kokku valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine. Vallavolikogu esimees tuleb valida kahe kuu jooksul vallavolikogu vastava koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. (4) Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees. 2. jagu Vallavolikogu esimees ja aseesimees § 21. Vallavolikogu esimehe valimine (1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavolikogu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletussedelid. (7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras. (8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi. (10) Valimiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja. (11) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (12) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter «poolt», «vastu» või «erapooletu». (13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge. (14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks. (16) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (17) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust. (18) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata. (20) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (21) Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung kokku uuesti. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda 2 nädala jooksul esimesest istungist arvates. § 22. Vallavolikogu aseesimehe valimine (1) Vallavolikogul on üks aseesimees. (2) Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. (3) Vallavolikogu aseesimehe valimisel juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu esimees ning hääletus- ja valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega. (4) Vallavolikogu aseesimehe salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab vallavolikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse vallavolikogu liikmete seast. Häältelugemiskomisjoni koosseis fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Häältelugemise komisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe. § 23. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe pädevus (1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd. (2) Vallavolikogu esimees: 1) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) juhatab vallavolikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd; 3) esindab Türi valda ja vallavolikogu vastavalt seadustele, vallavolikogu õigusaktidele ja Türi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale; 4) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 5) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust; 6) edastab pressile vallavolikogu ametlikku informatsiooni; 7) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist; 8) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest. (3) Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu istungite ja eestseisuse koosolekute juhatamisel ja ettevalmistamisel ning asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud õigustega. 3. jagu Vallavolikogu liige ja asendusliige § 24. Vallavolikogu liikme volitused (1) Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse. (2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. § 25. Vallavolikogu liikme kohustused ja õigused (1) Vallavolikogu liige osaleb vallavolikogu töös. (2) Vallavolikogu liige peab olema vähemalt ühe vallavolikogu alalise komisjoni liige. (3) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastused vallavalitsuselt ja ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. (6) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. § 26. Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamine (1) Vallavolikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse. (2) Teenistuslähetusse suunamisel on vallavolikogu liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (3) Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. § 27. Tagasiastumine (1) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu liikme kohalt tagasi astuda. Selleks esitab ta tagasiastumise avalduse vallasekretärile, kes edastab selle kolme tööpäeva jooksul valimiskomisjonile. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse, millega vallavolikogu liikme volitused lõpetati ja määrati asendusliige, jõustumise hetkest. (2) Vallavolikogu liikmel on õigus tagasi astuda vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt. Selleks esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. Vallavolikogu liikme volitused vallavolikogu esimehe või aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikmena lõpevad avaldusel märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. § 28. Vallavolikogu asendusliige (1) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (3) Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 4. jagu Vallavolikogu pädevus ja töökord 1. jaotis Vallavolikogu pädevus § 29. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine. (2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise pädevuse volitada vallavalitsusele või ametiasutusele. (3) Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi. 2. jaotis Vallavolikogu töövorm § 30. Vallavolikogu töövorm (1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige. (2) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud. (3) Vallavolikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälte enamusega. (4) Juhul, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, võib vallavolikogu istung ühel tööpäeval kesta kuni kaheksa tundi. Vallavolikogu istungi käigus tehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. 3. jaotis Istungi kokkukutsumine § 31. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine (1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil hiljemalt eestseisuse koosoleku toimumise ajaks või esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka vallavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. (2) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus. (3) Vallavolikogu istung kutsutakse kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust. (4) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, siis juulis vallavolikogu istungeid ei toimu (5) Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud tehakse vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruse §-s 83 sätestatud korras. § 32. Vallavolikogu istungil mitteosalemisest teatamine Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, peab sellest üldjuhul eestseisuse ajaks, kuid mitte hiljem kui vallavolikogu istungi alguseks, teavitama vallavolikogu esimeest või aseesimeest. 4. jaotis Vallavolikogu istungi töökord § 33. Vallavolikogu liikmete istungil osalemise fikseerimine (1) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega. (2) Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. (3) Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel. (4) Juhul, kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. § 34. Päevakorra kinnitamine ja muutmine (1) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälte enamusega vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule. (2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälte enamusega. Päevakorras eelnõus märgitud küsimuse välja jätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (3) Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavolikogu liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Päevakorda võetava küsimuse eelnõu peab olema vallavolikogu liikmetele istungi alguseks kättesaadavaks tehtud. (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha: 1) vallavolikogu liikmed; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu. (5) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälte enamusega. § 35. Vallavolikogu istungi salvestamine Kui vallavolikogu istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet, video- või helisalvestist, välja arvatud vallavolikogu istungi protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, otsustab selle vallavolikogu poolthäälte enamusega. § 36. Arutelu (1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. (2) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. (3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi. (4) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust. (5) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle viie minuti. (6) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. (7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. (8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. (9) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. (10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi. (11) Läbirääkimised lõpevad kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate vallavolikogu liikmete nõudel. (12) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks. (13) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta. § 37. Hääletamine vallavolikogus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. (2) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust. (3) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate vallavolikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine. (4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed. Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (5) Istungi ruumis viibiv vallavolikogu liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata. (6) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel. (7) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (8) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavolikogu istungil. § 38. Isikuvalimised (1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine. (2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. (3) Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning viiakse läbi uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa. (4) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli. (5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada «poolt», «vastu» ja «erapooletu». Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu protokolli. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile. (7) Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega. § 39. Vallavolikogu istungi protokoll (1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha helisalvestist. (2) Istungi protokollimise korraldab vallasekretär. (3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (4) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras); 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta. (5) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (6) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (7) Kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist on vallavolikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja. (8) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on igaühele kättesaadavad ametiasutuse kantseleis, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks 5. jagu Vallavolikogu eestseisus § 40. Vallavolikogu eestseisus Vallavolikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on vallavolikogu nõuandev tööorgan. § 41. Eestseisuse koosseis Eestseisusesse kuuluvad: 1) vallavolikogu esimees; 2) vallavolikogu aseesimees; 3) vallavolikogu alaliste komisjonide esimehed; 4) vallavanem; 5) vallasekretär. § 42. Eestseisuse pädevus (1) Eestseisus aitab ette valmistada vallavolikogu istungeid ning koostab vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu. (2) Päevakorra eelnõusse võetakse reeglina küsimused, mida on arutanud vallavolikogu vastav alaline komisjon või mille eelnõud on esitatud eestseisusele. (3) Eestseisusel on õigus jätta ettepanek päevakorra eelnõusse võtmata, kui ettepanekut ei ole arutanud vallavolikogu vastava eluvaldkonna alaline komisjon ning ettepanekus esitatud teema ei ole piisavalt ette valmistatud või puudub vastav eelnõu. Eestseisusel on õigus jätta esitatud teema päevakorda võtmata ka muudel juhtudel, kuid sellisel juhul peab eestseisus oma otsust põhjendama. Eelnõu päevakorda mittevõtmine ning selle põhjendus märgitakse eestseisuse koosoleku protokolli. (4) Eestseisus võib teha ettepanekuid vallavolikogu töökorra kohta. (5) Vallavolikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid. § 43. Eestseisuse töövorm Eestseisuse töövorm on koosolek. § 44. Eestseisuse koosolek (1) Eestseisuse koosolek toimub reeglina üks nädal enne vallavolikogu istungi toimumist. (2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (3) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule annab sõnaõiguse koosoleku juhataja. (4) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejad, puudujad, otsustused küsimuste vallavolikogu päevakorra eelnõusse võtmiseks või eelnõust välja jätmiseks ning põhjendus esitatud teema päevakorra eelnõusse mittevõtmiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid asuvad ametiasutuse kantseleis. 6. jagu Vallavolikogu komisjonid § 45. Alalised ja ajutised komisjonid (1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (2) Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu komisjoni moodustamisel. § 46. Vallavolikogu alalised komisjonid (1) Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni. (2) Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest. (3) Vallavolikogu teiste alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. § 47. Komisjoni moodustamine (1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg. (2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. (3) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Alaliste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialisti, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga. § 48. Komisjoni ja selle liikme volituste kestus (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (2) Vallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada. (3) Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu otsusega. (4) Vallavolikogu komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. § 49. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. (2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse uus komisjonikoosseis. § 50. Komisjoni töövorm Komisjoni töövorm on koosolek. § 51. Komisjoni koosolek (1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alaliste komisjonide (v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus. (2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (4) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (5) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga. (6) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid asuvad ametiasutuse kantseleis. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees. (7) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed. (8) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras. 4. peatükk VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS 1. jagu Vallavanem § 52. Vallavanem (1) Vallavanem on kohaliku omavalitsuse kõrgem ametnik, kelle valib ametisse vallavolikogu ning kes: 1) esindab oma tegevusega Türi valda ja juhib Türi valda kui omavalitsusüksust; 2) juhib vallavalitsuse tegevust; 3) on ametiasutuse juht. (2) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. § 53. Vallavanema valimine (1) Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (2) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab vallavolikogu vallavanema valimiseks eraldi korra. (4) Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli. (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu. (6) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust. (7) Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse vallavolikogu liikmete seast. Häältelugemiskomisjon nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis. (8) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid. (9) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu. (10) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise. (11) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi. (12) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja. (13) Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (14) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavolikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter «poolt », «vastu» või «erapooletu». (15) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge. (16) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks. (18) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja. (19) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (20) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust. (21) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa. (22) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (23) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil. § 54. Vallavanema ametisse vormistamine (1) Vallavanem valitakse ametikohale neljaks aastaks ja vallavanema ametisse valimine vormistatakse vallavolikogu otsusega. (2) Vallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Türi vallavanemaks. (3) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema ametipalga ning lisatasud vastavalt vallavolikogu kehtestatud palgamääradele ja palgatingimustele. § 55. Vallavanema volitused (1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest. (2) Vallavanema volitused kestavad uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni, vallavanema tagasiastumiseni või vallavanemale umbusalduse avaldamiseni. § 56. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning põhimääruse alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed; 2) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale; 4) juhib vallavalitsuse istungeid; 5) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju; 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest. (3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega; 3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks; 4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest; 5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees. (4) Vallavanem esindab Türi valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju (5) Vallavanem on vallavolikogu eestseisuse liige. (6) Vallavanem esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid. (7) Vallavanem juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd. (8) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid. (9) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Türi valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. § 57. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine (1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest. (3) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema välislähetusse suunamise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. § 58. Vallavanema asendamine (1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem. Kui abivallavanemaid on mitu, määrab asendamise järjekorra vallavanem käskkirjaga. (2) Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema liikmestaažiga vallavalitsuse liige või teine abivallavanem vastavalt vallavanema käskkirjas sätestatule. Kui vallavalitsuse liikmete staaž on ühepikkune, asendab vallavanemat vallavalitsuse kõige pikema liikmestaažiga kõige vanem vallavalitsuse liige. (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha abivallavanem, teostab need kõige pikema liikmestaažiga kõige vanem vallavalitsuse liige või vastavalt vallavanema käskkirjale mõne teine abivallavanem. § 59. Vallavanema hüvitised ametist vabastamisel Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. 2. jagu Vallavalitsuse moodustamine § 60. Vallavalitsus Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu. § 61. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu. (2) Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis liikmete kinnitamiseks vallavolikogule. (3) Vallavalitsuse koosseisu peab kuuluma abivallavanem. (4) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest. 3. jagu Vallavalitsuse pädevus ja töökord 1. jaotis Vallavalitsuse pädevus § 62. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsus: 1) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 5) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) korraldab Türi valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet; 7) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve. 2. jaotis Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmine § 63. Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmine (1) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist. (2) Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab vallavolikogu. 3. jaotis Vallavalitsuse töövorm § 64. Vallavalitsuse töövorm (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul mitte harvem kui üks kord nädalas. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini. (5) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. (6) Vallavalitsuse istung ühel tööpäeval ei tohi üldjuhul kesta üle kuue tunni. Vallavalitsuse istungi käigus tehakse vaheaeg vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. 4. jaotis Istungi kokkukutsumine § 65. Vallavalitsuse istungi kokkukutsumine (1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (2) Istungi kokkukutsumisest teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse liikmetele suuliselt. (3) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega. (4) Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja teeb kättesaadavaks päevakorra eelnõu. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkt. § 66. Vallavalitsuse istungil osalemine (1) Vallavalitsuse liige on kohustatud vallavalitsuse istungil osalema. (2) Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale. (3) Vallavalitsuse istungil peab osalema vallasekretär. Vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega. 5. jaotis Vallavalitsuse istungi töökord § 67. Vallavalitsuse liikmete istungil osalemise fikseerimine (1) Istungil osalevad vallavalitsuse liikmed märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis. (2) Kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. (3) Juhul, kui vallavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enne vallavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse vallavalitsuse istungi protokolli. § 68. Päevakorra kinnitamine ja muutmine (1) Vallavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. (2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse päevakorrast väljajätmise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega. (3) Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavalitsuse liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest. (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha: 1) vallavanem; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär; 4) vallavolikogu esimees või tema asendaja ja vallavolikogu alaliste komisjonide esimehed vallavanema kaudu. (5) Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. (6) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavalitsuse poolthäälte enamusega. § 69. Vallavalitsuse istungi salvestamine Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või helisalvestist, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälte enamusega. § 70. Arutelu (1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõud on vallasekretär eelnevalt kooskõlastanud ning need on enne istungit vallavalitsuse liikmetele kättesaadavaks tehtud. (2) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus (3) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks. (4) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta. § 71. Hääletamine vallavalitsuses (1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (2) Istungil viibiv vallavalitsuse liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata. (3) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». Erisused on isikuvalimistel hääletamisel. Isikuvalimistel hääletamisel on vallavalitsuse liikmel üks poolthääl. (4) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavalitsuse liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (5) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavalitsuse istungil. (6) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (7) Nimeline hääletamine toimub, kui seda nõuavad vähemalt pooled kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest. § 72. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär. (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (3) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta. (4) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (5) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise küsimustes ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist. (6) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (7) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja vallasekretär. (8) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse ametiasutuse kantseleis. 4. jagu Vallavalitsuse komisjonid § 73. Alalised ja ajutised komisjonid (1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan. (3) Komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Vallavalitsuse alalised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel. § 74. Vallavalitsuse alalised komisjonid (1) Vallavalitsuse alalise komisjonina moodustatakse sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste määramise komisjon. (2) Vallavalitsuse teiste alaliste või ajutiste komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus. § 75. Komisjoni moodustamine (1) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg. (2) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alalisel komisjonil tuleb määrata ka aseesimees. § 76. Komisjoni ja selle liikme volituste kestus (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (2) Vallavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada. (3) Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega. (4) Vallavalitsuse komisjonide liikmete volitused võib lõpetada vallavalitsuse korraldusega komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. § 77. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. (2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavanem vallavalitsusele vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral kinnitab vallavalitsuse komisjonile uue koosseisu. § 78. Komisjoni töövorm Komisjoni töövorm on koosolek. § 79. Komisjoni koosolek (1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alaliste komisjonide koosolek kutsutakse kokku üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus. (2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti. (4) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (5) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Protokoll vormistatakse vastavalt vallavalitsuse istungi protokolli kohta sätestatule. (6) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid asuvad ametiasutuse kantseleis. Protokollide vormistamise vastavalt asjaajamise korrale ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed. 5. peatükk OMAVALITSUSORGANITE ÕIGUSAKTID § 80. Õigusaktide liigid Oma pädevuse alusel ja volituste piires 1) annab vallavolikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid; 2) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi. § 81. Õigusaktide algatamine (1) Õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril; 6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel; 7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras; 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab. § 82. Õigusaktide eelnõude koostamine (1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. (2) Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele. (3) Vallavolikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige. (4) Määruse eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist Türi valla veebilehel ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat. (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse normitehnilisi ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid. (6) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele. (7) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne vallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile. (8) Enne eelnõu vallavolikogule esitamist peab selle olema heaks kiitnud vallavalitsus. (9) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogu eestseisusele. § 83. Õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemine ja muutmine (1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas valla veebilehel, edastatakse vallavolikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku. (2) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist. (3) Kui vallavolikogu või vallavalitsuse liige soovib esitatud eelnõus teha muudatusi, esitab ta need istungi algul kirjalikult. Ilmsete trüki- ja kirjavigade parandamiseks või lause ehituse muutmiseks tehtud ettepanekuid kirjalikult esitama ei pea. § 84. Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine (1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud. (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu. (3) Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. § 85. Õigusaktide allkirjastamine (1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates. (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates. § 86. Õigusaktide edastamine ja avalikustamine (1) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest. (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse vastuvõtmise kohta avaldatakse ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja vastav teade. Teates märgitakse millal ja milline määrus vastu võeti ning millisest kuupäevast on määrus avalikustatud. Määrus avalikustatakse ühel ja samal ajal enne selle jõustumist Türi valla veebilehel ning Türi Raamatukogus. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse otsusel avaldatakse üldist tähtsust omav määrus ka elektroonilises Riigi Teatajas. Eelnimetatud õigusaktid edastatakse Riigikantseleile Riigi Teataja seaduses sätestatud korras. (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloova õigusakti (määruse) ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul selle allakirjutamisest arvates. (6) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis, teeninduspunktides ja valla raamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes. (7) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär. § 87. Õigusaktide järelevalve (1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon. (2) Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Järva maavanem. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler. 6. peatükk TÜRI VALLA ASUTUSED § 88. Türi valla asutused (1) Türi valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Türi valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Türi valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (4) Türi valla asutusel on asutuse nimega pitsat ja oma pangakonto ning Türi valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve. (5) Türi valla asutuse haldusdokumentidel kasutatakse Türi valla vapikujutist. (6) Türi valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega. (7) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus. (8) Türi valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. Vallavalitsus võib ametiasutuse hallatava asutuse osutatavate teenuste hindade kehtestamise volitada ametiasutusele. Sellisel juhul kehtestab ametiasutuste hallatavate asutuste teenuste hinnad vallavanem. § 89. Ametiasutus (1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Türi valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Türi valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid. (3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu. (4) Ametiasutuse pädevus ja tegevuse korraldus sätestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (5) Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vallavolikogu. Ametiasutuse struktuuri ja selle muutmise eelnõu esitab vallavolikogule vallavanem. Ettepanekud ameti- asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmiseks viisil, mis oluliselt muudab kinnitatud struktuuri ja teenistujate koosseisu, tuleb vallavolikogule esitada hiljemalt 3 kuud enne eelarveaasta lõppu. § 90. Ametiasutuse hallatav asutus (1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Türi valla eelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse vallavolikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust, hallatava asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõud ning finantseerimisallikaid. (3) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. (4) Hallatav asutus tegutseb Türi valla nimel vastava asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse vastav osakond. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon. (5) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest. Käskkirja eelnõu tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastuse andmine märgitakse vallavalitsuse protokollis. (6) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Türi valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid. 7. peatükk TÜRI VALLA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMINE § 91. Türi valla esindamise mõiste ja alused (1) Türi valla esindamise all mõistetakse Türi valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Türi valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad. § 92. Türi valla esindamine avalikus halduses (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Türi valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Türi valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel. (2) Vallavolikogu esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Vallavalitsus esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Türi valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Türi valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel. (5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Türi valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Türi valla asutus esindab Türi valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Türi valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Türi valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Türi valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik. (8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Türi valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Nimetatud esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Türi valda vallavanem või tema volitatud isik. § 93. Türi valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Türi valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Türi valla asutuse juht esindab Türi valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Türi valla asutuse juht esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana. § 94. Türi valla esindamine kohtus (1) Türi valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Türi valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse Türi valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Türi valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus. (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. (5) Kui kohtuasja algatajaks on Türi vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse. § 95. Türi valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel (1) Vallavolikogu esindab Türi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Türi valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab Türi valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuri- üksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab Türi valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Türi valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt: 1) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega; 2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega. (6) Avalikel üritustel esindavad Türi valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed. 8. peatükk TÜRI VALLA EELARVE JA SELLEGA SEOTUD RAHALISED KOHUSTUSED 1. jagu Vallaeelarve sisu ja liigendamine § 96. Türi valla eelarve sisu (1) Türi valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) koosneb Türi valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Türi valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Vallaeelarve vastuvõtmisega annab vallavolikogu vallavalitsusele valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu volituse teha kulutusi Türi vallale pandud ülesannete täitmiseks. (4) Vallaeelarvega võib vallavolikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üheks eelarveaastaks. (5) Vallaeelarve puudujäägi korral, kui kulud ületavad tulusid, kaetakse vahe finantseerimistehingutega. (6) Vallaeelarve kulude koosseisus nähakse ette reservfond. Vallaeelarve vastuvõtmisel peab reservfond olema vähemalt 2% vallaeelarve kuludest. Reservfondi käsutab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras. (7) Vastuvõetud vallaeelarve alusel koostatakse valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste alaeelarved. Alaeelarve on vallaeelarvest finantseeritavate vallaasutuse objektide ja ürituste finantsplaan, mis määrab vallaeelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Alaeelarved liigendatakse majandusliku sisu järgi vastavalt rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. (8) Vallaeelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult eelarvega kinnitatud otstarbel, kusjuures nende suurust võib muuta vaid vallaeelarve muutmisega. (9) Türi vallal on keelatud anda või tagada laenu. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. § 97. Vallaeelarve liigendamine (1) Vallaeelarve tulud on kõik tulud, mille vallaeelarvesse võtmise kohustus tuleneb riigi ja Türi valla õigusaktidest. Vallaeelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised kaupade ja teenuste müügist; 3) toetused; 4) muud tulud, sealhulgas laekumised varadest, materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist ja trahvidest. (2) Vallaeelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. Vallaeelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised muule valitsussektorile; 6) muud eraldised; 7) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 8) intressid ja kohustistasud; 9) muud kulud. 2. jagu Vallaeelarve koostamine § 98. Vallaeelarve eelnõu koostamise eesmärk ja põhialused (1) Vallaeelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega Türi vallale pandud ülesannete täitmiseks ja muude Türi valla arenguks vajalike kulude katmiseks. (2) Vallaeelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras, arvestades Türi valla arengukava. Vallaeelarve eelnõu koostamisel tuleb lähtuda Türi valla tasakaalustatud arengu huvidest ja reaalsetest võimalustest. (3) Vallaeelarve eelnõu koostatakse vallaeelarve koostamise tegevuskava alusel. Vallaeelarve koostamise tegevuskava esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt maikuu istungil. (4) Vallaeelarve eelnõu koostamisel peab vallavalitsus tagama tulude täieliku arvelevõtmise, kontrollima kulude vastavust kehtivatele õigusaktidele ning hindama kulude otstarbekust. (5) Alaeelarvete eelnõude koostamisel rahalisi piiranguid ei seata, kuid koostajad peavad: 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisva aasta alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides vähe põhjendatud assigneeringute lülitamist ala-eelarvetesse; 3) esitama alaeelarve eelnõu ametiasutuse eelarvega tegelevale osakonnale alaeelarve koostamise tegevuskavas sätestatud tähtajal. (6) Vallaeelarvest finantseeritavate Türi valla asutuste palgafondi aluseks on asutuste töötajate koosseisud ja õigusaktidega kehtestatud miinimumpalkade määrad. § 99. Vallaeelarve eelnõu koostamise ettevalmistamine, tulude ja kulude analüüs (1) Vallaeelarve eelnõu koostamiseks esitab ametiasutuse eelarvega tegelev osakond vallavolikogu komisjonidele võrreldavad andmed: 1) eelmise eelarveaasta tegelike tulude ja kulude kohta; 2) käesolevaks eelarveaastaks kinnitatud tulude ja kulude kohta; 3) eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta; 4) pooleliolevate ehitiste kohta, millega seotud kohustused lähevad üle järgmisse eelarveaastasse; 5) ürituste kohta, millega seotud kohustused jätkuvad järgmisel eelarveaastal; 6) võetud laenude kohta; 7) investeeringute teostamiseks esitatud taotluste kohta; 8) planeeritavate laenude kohta. Lõike 1 punktides 1-3 esitatud andmed peavad olema võrreldavad. (2) Alaeelarvete koostamise eest vastutajad koostavad eelmise eelarveaasta analüüsi ja vastava alaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga ning esitavad selle ametiasutuse eelarvega tegelevale osakonnale. (3) Ametiasutuse osakondade juhatajad koondavad nende eluvaldkonda kuuluvad alaeelarved, kujundavad oma seisukoha ning esitavad need aruteluks ja seisukohavõtuks vallavalitsusele ja vastava eluvaldkonna vallavolikogu alalisele komisjonile. (4) Alaeelarvete eelnõude läbivaatamisel kontrollib ametiasutuse eelarvega tegelev osakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse planeeritud kulude otstarbekust. (5) Vallavalitsus ja vallavolikogu alalised komisjonid analüüsivad esitatud andmeid, töötavad välja oma seisukohad uue vallaeelarve koostamiseks ja esitavad need vallavolikogu eelarvega tegelevale komisjonile. (6) Vallavolikogu eelarvega tegelev komisjon vaatab läbi komisjonide ettepanekud ning töötab välja oma seisukohad uue vallaeelarve eelnõu koostamiseks. § 100. Vallaeelarve eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamine ja esimene lugemine (1) Arvestades vallavolikogu eelarvega tegeleva komisjoni ettepanekuid ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi, koostab ametiasutuse eelarvega tegelev osakond vallaeelarve eelnõu, näidates ära investeeringute ja ühekordsete soetuste esialgse kava. (2) Ametiasutuse eelarvega tegelev osakond esitab vallaeelarve eelnõu vallaeelarve koostamise tegevuskavas sätestatud tähtajal menetlemiseks vallavalitsusele ning vallavolikogu alalistele komisjonidele. (3) Vallavalitsus esitab tema ja vallavolikogu alaliste komisjonide heakskiidetud vallaeelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega vallavolikogu eelarvega tegelevale komisjonile. (4) Vallavolikogu eelarvega tegelev komisjon vaatab esitatud materjalid läbi ja esitab vallaeelarve eelnõu vallavolikogu eestseisusele, kes arutab esitatud eelnõud ja edastab selle vallavolikogule. (5) Vallavolikogu menetleb vallaeelarve eelnõud istungil (esimene lugemine). (6) Pärast vallaeelarve esimest lugemist avalikustatakse vallaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga Türi Raamatukogus, ametiasutuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Türi valla veebilehel. Vallaeelarve eelnõu avalikust väljapanekust teavitatakse vallaelanikke ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja. § 101. Vallaeelarve eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamine ja teine lugemine (1) Pärast vallaeelarve esimest lugemist võivad vallavolikogu alalised komisjonid esitada vallaeelarve eelnõu muutmiseks omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. (2) Vallaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused vallaeelarve tasakaalu tagamiseks. Muutmise ettepanek koos lisadega esitatakse ametiasutusele kirjalikult. (3) Vallaeelarve muutmise ettepanekud esitab ametiasutus vallavalitsusele, kes edastab need koos oma seisukohtadega vallavolikogu eelarvega tegelevale komisjonile. (4) Vallavolikogu eelarvega tegelev komisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi ja esitab vallaeelarve eelnõu vallavolikogu eestseisusele, kes arutab esitatud eelnõud ja edastab selle vallavolikogule. (5) Parandusettepanekud tuleb esitada enne vallaeelarve teist lugemist vallaeelarvega tegelevale vallavolikogu komisjonile, kes arutab ettepanekud läbi ning esitab oma seisukohtadega vallavolikogule. (6) Vallavolikogu menetleb vallaeelarve eelnõud istungil (teine lugemine). Vallaeelarvega tegelevale vallavolikogu komisjoni tagasilükatud vallaeelarve parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel vallavolikogu istungil vallaeelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu parandusettepanekuid esitada ei saa. § 102. Vallaeelarve menetlemine pärast vallaeelarve teist lugemist ja vallaeelarve vastuvõtmine (1) Ametiasutuse eelarvega tegelev osakond valmistab ette vallaeelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni, tehes selles teisel lugemisel vastuvõetud parandused, ning viib sisse seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad muudatused. (2) Enne vallaeelarve eelnõu üleandmist vallavolikogule esitab vallavalitsus rahandusministrile vallaeelarve eelnõus ettenähtud riigiabi andmise loa taotluse. (3) Vallavolikogu võtab vallaeelarve vastu õigusaktidega sätestatud korras, kinnitades vallaeelarve tulud, finantseerimistehingud ja kulud tegevusala järgi. Vallaeelarve vastuvõtmisel määrab vallavolikogu ametiasutuse palgafondi. (4) Vallavalitsus liigendab vastuvõetud vallaeelarve majandusliku sisu järgi ning edastab korralduse ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele ja asutustele. (5) Kui vallaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni vallaeelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Käesolevas lõikes nimetatud juhul on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta vallaeelarves kui ka alanud eelarveaasta vallaeelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (6) Vastuvõetud vallaeelarve avalikustatakse üldiseks teadmiseks Türi Raamatukogus, ametiasutuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Türi valla veebilehel. Vallaeelarve avalikustamisest teavitatakse vallaelanikke ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja. 3. jagu Vallaeelarve täitmine § 103. Vallaeelarve täitmine (1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Vallaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (3) Vallaeelarve täitmisel on põhimõtteks tagada vallaeelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine ning õigusaktidega vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste õigeaegne finantseerimine vallaeelarves sätestatud mahus. (4) Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (5) Ametiasutusel ja ametiasutuse hallatavatel asutustel on õigus võtta kohustusi ainult neile vallaeelarves selleks ette nähtud kulude piires. (6) Vallaeelarves ette nähtud vahendite kasutamine toimub vallavalitsuse kinnitatud finantseerimisgraafiku alusel. Türi valla asutustele kantakse raha üle finantseerimisgraafikus sätestatud tähtajal ja mahus. (7) Vallaeelarve täitmise eest oma tegevusvaldkonnas vastutavad ametiasutuse osakondade juhatajad ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhid. (8) Hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru vallaeelarve rahade kulutamise ja omatulude plaani täitmise kohta. (9) Türi valla eelarvest kultuuri-, spordi-, haridus- ja noorsootöö edendamiseks ning külaliikumise ja seltsitegevuse toetamiseks rahaliste vahendite taotlemine ja rahaliste vahendite kohta aruande esitamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras. (10) Vallaeelarve täitmist arutatakse vallaeelarvega tegeleva vallavolikogu komisjoni koosolekul vähemalt üks kord kvartalis. Vallaeelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitatakse välja võimalused (reservid) järgmisel eelarveaastal Türi valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. (11) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu. (12) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused kaetakse järgmise aasta Türi valla eelarvest. 4. jagu Vallaeelarve muutmine, lisaeelarve § 104. Vallaeelarve muutmine (1) Vastuvõetud vallaeelarve alaeelarves kulude ja tulude ümberjaotamiseks teeb hallatava asutuse juht või ametiasutuse osakonna juhataja taotluse vallavalitsusele, kes analüüsib muutmise vajalikkust ja otstarbekust. Vallavalitsus otsustab põhjendatud ettepaneku korral alaeelarve muutmise ja vormistab selle korraldusega. (2) Vallaeelarve muudatused, mille on tinginud hallatavate asutuste omatulude ülelaekumine, eelarvevälised eraldamised Vabariigi Valitsuselt või teistelt asutustelt ja isikutelt või muudatused, millega osaliselt või tervikuna paigutatakse ümber vallaeelarves kinnitatud kulud tegevusala järgi, esitab vallavalitsus kinnitamiseks vallavolikogule. Käesoleva lõike alusel vallaeelarve muutmine võetakse vastu esimesel lugemisel ning vallaeelarve muutmise eelnõud ei ole kohustuslik avalikustada põhimääruses sätestatud korras. (3) Muus osas vallaeelarve muutmine avalikustatakse vallaeelarvega samas korras. (4) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib vallavalitsus, eraldise sihtotstarvet arvestades, lisada need vallaeelarvesse, informeerides sellest esimesel võimalusel vallavolikogu. Vastasisuline informatsioon märgitakse vallavolikogu protokolli. § 105. Lisaeelarve (1) Kulude tegemiseks, milleks vallaeelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavolikogu valla- ja linnaeelarves sätestatud tingimustel ja korras võtta eelarveaasta kestel vastu vallaeelarve lisaeelarve. (2) Lisaeelarve võetakse vastu ja avalikustatakse samadel alustel kui põhieelarve. 5. jagu Majandusaasta aruande kinnitamine § 106. Majandusaasta aruande kinnitamine (1) Vallavalitsus koostab Türi valla majandusaasta aruande ning esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule. (2) Vallavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt järgneva aasta 30. juunil, kuulates enne ära revisjonikomisjoni arvamuse. (3) Majandusaasta aruande koostamisel tuleb lähtuda raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. (4) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 2) tegevusaruanne raamatupidamise seaduses sätestatud andmetega; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) audiitori järeldusotsus. (5) Kaks nädalat enne majandusaasta aruande kinnitamist esitab vallavalitsus selle vallavolikogu revisjonikomisjonile ning vallaeelarvega tegelevale vallavolikogu komisjonile seisukoha võtmiseks. (6) Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne majandusaasta aruande kinnitamist Türi valla eelarve tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele. (7) Majandusaasta aruande eelnõule tuleb lisada audiitori järeldusotsus. (8) Majandusaasta aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks Türi Raamatukogus, ametiasutuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Türi valla veebilehel. Teade majandusaasta aruande avalikustamisest avaldatakse ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja. (9) Kinnitatud majandusaasta aruande esitab vallavalitsus aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul koos audiitori järeldusotsusega Järva Maavalitsusele. 6. jagu Laenud, kohalikud maksud ja koormised § 107. Laenude võtmine (1) Türi vallale laenu võtmise otsustab vallavolikogu ning laenu võtmise korraldab ametiasutus. (2) Türi vald võib võtta laenu valla- ja linnaeelarve seaduses ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. § 108. Kohalike maksude kehtestamine (1) Vallavolikogul on kohalike maksude seaduse alusel õigus kehtestada määrusega kohalikke makse. (2) Kohalikud maksud, maksumäärad ja maksumäärade muudatused kehtestab vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või vallaeelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või vallaeelarve muutmisega. § 109. Koormised (1) Vallavolikogu võib seaduses sätestatud korras kehtestada koormisi. (2) Koormise täitmist kontrollib ametiasutus. 9. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED § 110. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on vallavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. § 111. Määruse jõustumine Määrus on jõus 1. novembrist 2006. § 112. Määruse avalikustamine Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu aseesimees Toomas ŠADEIKO