Kõlleste Vallavolikogu — Kõlleste valla põhimäärus — KO, 205, 2206

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõige 1 punkti 9 alusel. Kinnitada Kõlleste valla põhimääruse uus redaktsioon. I ÜLDSÄTTED § 1. Kõlleste valla põhimääruse eesmärk Kõlleste valla põhimääruses sätestatakse Kõlleste Vallavolikogu ja Kõlleste Vallavalitsuse , nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord § 2. Kõlleste valla omavalitsusorganid (1) Kõlleste valla esinduskoguks on Kõlleste Vallavolikogu (edaspidi volikogu) , mis valitakse Kõlleste valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Kõlleste valla täitevorganiks on Kõlleste Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt. § 3. Kõlleste valla sümbolid (1) Kõlleste valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Kõlleste valla vapp on sinisel kilbil okaspuulõikeline hõbedane päis ja hõbedane kuldsete manustega kivi hoidev kurg. (3) Kõlleste valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. § 4. Kõlleste valla vapi kasutamine (1) Kõlleste valla vappi kasutatakse: 1) volikogu ,vallavalitsuse plankidel ja pitseritel; 2) valla allasutuste plankidel ja pitseritel; 3) Kõlleste valla autasudel, meenetel ja ametlikel trükistel; 4) valla piiritähistel; 5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Kõlleste valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist. (2) Kõlleste valla vapikujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm. (3) Kõlleste valla vapi kasutamine käesoleva paragrahvi 1.lõikes loetlemata juhtudel toimub vallavalitsuse loa alusel. (4) Kõlleste valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. Kõlleste valla vapi kasutamist ilma sellekohase loata käsitletakse avaliku korra rikkumisena. § 5. Kõlleste valla lipu kasutamine (1) Kõlleste valla lipp heistakse: 1) alaliselt Kõlleste vallamaja hoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Kõlleste valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. (3) Kõlleste valla lipp heistakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Kõlleste valla lipu heiskamine koos Eesti riigilipu , teiste riikide lippude , omavalitsusüksuste või muu lipuga toimub vastavuses seadusega. (5) Kõlleste valla lipu kujutist võib kasutada valla meenetel. (6) Kõlleste valla lipu kasutamine käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 5.lõikes sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. (7) Kõlleste valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus. Kõlleste valla lipu kasutamist ilma sellekohase loata või käesoleva põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena. II VOLIKOGU § 6. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmetele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei. § 7. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. (2) Volikogu pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. § 8. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 9. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis ja Krootuse Rahvaraamatukogus hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad Kõlleste valla veebilehel. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. § 10 . Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjaliku arupärimise korral esitatakse kirjalik vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. III VOLIKOGU TÖÖKORD § 11. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7) täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab teisi talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. Palgalisel ametikohal töötav volikogu esimees või aseesimees ei tohi samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja (või) pedagoogiline töö. § 12. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik või suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3)Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 13. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (3) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik või suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu aseesimehe valimisi korraldab volikogu, kes moodustab aseesimehe valimisteks 3- liikmelise häältelugemiskomisjoni. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 14. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Komisjoni esimees peab olema volikogu liige. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu fraktsioonide taotluste alusel. Igal fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 15. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust vallakantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavate isikutele või teatab komisjoni liikmetele ise. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul komisjoni koosoleku toimumisest vallakantseleisse. Protokollid avalikustatakse ja säilitatakse vallakantseleis. § 16. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 17. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. § 18. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 19. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. § 20. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab põhimääruse § -s 14 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. (2) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (3) Revisjonikomisjoni liige või kontrolli teostav isik peab järgima kontrollitava asutuse kehtestatud töösisekorraeeskirju ja asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. § 21. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed ja fraktsiooni esimees. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge tehakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. § 22. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu fraktsioonide esimehed. (2) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda volikogu komisjonide esimehed ja vallavalitsuse liikmed. (4) Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. § 23. Eestseisuse pädevus (1) Eestseisus vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti. (2) Eestseisus vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete lähetuse kohta. (3) Eestseisus arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. § 24 . Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks volikogu istungil osalevate volikogu liikmete poolthäälteenamusega või kui arutatavat küsimust puudutatavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video – ja fonosalvestiste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. (6) Volikogu otsustusel istung salvestatakse , salvestust säilitatakse 6 kuud. § 25. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (2) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud seaduses ettenähtud tähtajaks. (3) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse. (4) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallavalitsuse kantseleis kättesaadavad hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. (5) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on esitatud 7 päeva enne volikogu istungit vallakantseleisse vallasekretärile õigusliku hinnangu andmiseks. (6) Volikogu istungi kutses tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused, kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega. (7) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kui päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) volikogu eestseisus; 5) volikogu komisjonid; 6) volikogu fraktsioonid § 26. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. 2) Häältelugemiskomisjon korraldab hääletamise ja kinnitab tulemused oma protokolliga, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 27. Istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab üle poole kohalolevatest volikogu liikmetest või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu istungist võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär. Nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (5) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) istungil osalevate volikogu liikmete registreerimine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (6) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (7) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (8) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul. Ettekande ja kaasettekande tekst lisatakse istungi protokollile; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale või kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 10) sõnavõtusoovist teatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu häälteenamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta. (9) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. (10) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (11) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (12) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (13) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. § 28. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. § 29 . Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid, komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallakantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Volikogu õigusakti eelnõu esitaja peab järgima : 1) õigusakti normtehnilist ja keelelist korrektsust; 2) õigusakti sisu ja pealkirja vastavust; 3) õigusakti motiveerivas osas õigusliku ja faktilise motivatsiooni olemasolu; 4) õigusaktis sisalduv ülesannet, selle täitmist, täitmise tähtaega; 5) õigusakti jõustumise aega. (5) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms). (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (9) Volikogu liikme, komisjoni , fraktsiooni või vallaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavasse võtmist. § 30. Eelnõu tagasivõtmine (1) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. IV VALLAVALITSUS § 31. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (2) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. § 32. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Kõlleste valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (2) Vallavanema äraolekul määrab vallavanem omale asendaja. § 33. Vallavanema valimine (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu kooseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 34. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega. (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse. (10) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 35. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. § 36. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded ja õigusakti avalikustamine (1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestab vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast allkirjastamist täitjatele ja teistele asjaosalistele. § 37. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (3) Vallavalitsuse istungid on kinnised , kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri. (5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (7) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (8) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. § 38. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. V ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 39. Arengukava (1) Kõlleste vallas koostatakse valla arengukava ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad. (2) Hallatavate asutuste arengukavad koostatakse samaks perioodiks valla arengukavaga, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega. (3) Valla arengukava eelnõu valmistab ette vallavalitsus. Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus. § 40. Arengukavade avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava , arengukava eelnõu ja muutmise eelnõu avalikustatakse pärast nende heakskiitmist vallavalitsuses vallakantseleis, Krootuse Rahvaraamatukogus ja Kõlleste valla veebilehel. (2) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse asutuses ja valla veebilehel enne nende vastuvõtmist vähemalt kolme nädala jooksul. (4) Volikogu võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valla arengukava. Vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valla volikogu. (5) Ettepanekud kehtivate arengukavade muutmise kohta esitavad valla allasutused vallavalitsusele hiljemalt iga aasta 1.juuniks. (6) Ettepanekud kehtiva valla arengukavade muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1.juuniks. Hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva valla arengukava muutmise kohta. (7) Valla arengukava esitab vallavalitsus ühe kuu jooksul pärast volikogu tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta maavanemale ja Siseministeeriumile. § 41. Arengukavade täitmine (1) Vallavalitsus esitab igal aastal volikogule läbivaatamiseks aruande arengukava täitmise kohta. Arengukava täitmise aruanne esitatakse koos eelarve täitmise aruandega. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava täitmise aruande koostab asutus 01.veebruariks. (3) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang püstitatud eesmärkide täitmisele ja tuuakse välja arengukava mõju valla arengule. § 42. Valla eelarve (1) Valla eelarve koostamine, vastuvõtmine , muutmine , selle täitmise aruande läbivaatamine ja kinnitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korra alusel. (2) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (3) Eelarve eelnõu avalikustatakse Krootuse Rahvaraamatukogus. (4) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. (5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30.juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. § 43. Vallavara (1) Kõlleste valla munitsipaalomandiks on Kõlleste valla omanduses olevad kinnis-ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara registreeritakse vallavararegistris. (3) Vallavara valitsemine toimub volikogu poolt kehtestatud korra alusel. § 44. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Kõlleste valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras. § 45. Koormis (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus. VI OMAVALITSUSTEENISTUS § 46. Ametiasutus (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) . Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Kõlleste valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse teenistujate koosseisu määrab volikogu. § 47. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse ja selle teenistujate ning hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Vallavalitsus võib vallavalitsuse hallatava asutuse teenistusliku järelevalve teostamise teha ülesandeks vallavalitsuse teenistujale või moodustada selleks komisjoni. (3) Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis-ja kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (4) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal on õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. § 48. Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Vallavanema volituste lõppemisel makstakse talle hüvitist olenevalt avalikus teenistuses töötatud aja eest järgmiselt: 3-5 aastat - 3 kuu ametipalga ulatuses; üle 6 aasta – 6 kuu ametipalga ulatuses (3) Vallasekretäri teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse talle hüvitist olenevalt avalikus teenistuses töötatud aja eest järgmiselt: 3-5 aastat - 3 kuu ametipalga ulatuses; üle 6 aasta - 6 kuu ametipalga ulatuses. (4) Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel omal algatusel vanaduspensionile jäämise või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle toetust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud valla ametiasutuses vähemalt viimased viis aastat. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist. § 49. Vallasekretär ja vallakantselei Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. VII VÄLISSUHTED § 48. Välissuhted (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid . Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht. VIII PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 50. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. § 51. Määruste kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Kõlleste Vallavolikogu 24.jaanuari 2003.a. määrus nr 3 «Kõlleste valla põhimääruse kinnitamine» ja 08.oktoobri 2004.a. määrus nr 11 «Kõlleste valla põhimääruse muutmine» § 52. Määruse jõustumine Määrus jõustub 10.novembrist 2006.a. Volikogu esimees Sulev PUNNING