Rannu Vallavolikogu — Rannu Lasteaia arengukava 2007–2010 — KO, 207, 2223

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 alusel. 1. Sissejuhatus Rannu Lasteaia arengukava on dokument, mis fikseerib asutuse olukorra, ühised eesmärgid ja huvid ning on tihedalt seotud lasteaia igapäevaeluga. Arengukava on kindla ajaperioodi vältel asutuse tegevust planeeriv dokument parema tulemuse saavutamiseks. Rannu Lasteaia arengukava lähtub lasteaiasisesest analüüsist, lasteaia põhimäärusest, Rannu valla arengukavast ja haridusalastest õigusaktidest. Rannu Lasteaia arengukava koostamisse ja täiendamisse on haaratud lasteaia juhataja, pedagoogid, lastevanemad. Arengukava koosneb järgmistest osadest: 1) olukorra kirjeldus ning hetkeolukorra analüüs, mis tugineb lasteaia töötajate seas läbi viidud SWOT analüüsile ning erinevale statistilisele materjalile; 2) lasteaia missioon ja visioon; 3) tegevuskava 2007-2010, kus on väljatoodud erinevate valdkondade eesmärgid/prioriteedid ja ajakava; 4) arengukava uuendamise kord. 2. Üldandmed. Rannu lasteaed (edaspidi lasteaed) on koolieelne lasteasutus, mis oma tegevuses lähtub EV Koolieelse lasteasutuse seadusest, alushariduse raamõppekavast ning EV ja kohaliku omavalitsuse (Rannu valla) seadusandlikest õigusaktidest. lasteaia valdaja on Rannu vald, lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Lasteaial on oma pitsat. 2.1. Asend Rannu Lasteaed asub Tartumaal, Rannu vallas, spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud ühekordses kivimajas. Rannu Lasteaia aadress: Rannu sjsk. 61101 Tartumaa telefon 7454-245 Hoones on oma katlamaja baasil tsentraalne keskküte, asula tsentraalne külmaveevarustus ja kanalisatsioon. Sooja vett saadakse elektriboileritega. Lasteaia teeninduspiirkond on vastavalt Rannu volikogu otsusele Rannu valla haldusterritoorium. 2.2. Rannu Lasteaia missioon ja põhiväärtused Missioon • Toetada perekonda ja soodustada lapsevanema kasvamist koos lapsega läbi lasteasutuse tiheda koostöö peredega. • Luua võimalused lapse vaimseks, sotsiaal-emotsionaalseks ja füüsiliseks arenguks toetudes iga lapse individuaalsetele ja ealistele vajadustele. • Pakkuda koolitust vanematele. Põhiväärtused • Professionaalne ja kogemustega pedagoogiline kaader. • Heal tasemel õppekasvatustöö. • Lastepärased ja avarad ruumid. • Heal tasemel õppevahendid ja mänguasjad. • Juht- ja õpetajaskonna koostöö tulemusena kujunev teotahteline meeskond . Visioon Lasteaias töötavad pedagoogilise haridusega ning professionaalsed õpetajad, mis muudab õppekasvatustöö kvaliteedi maksimaalselt heaks. Lasteaia hoone ja õueala on remonditud ning lastele on loodud parimad võimalused vaimseks, sotsiaalseks ja füüsiliseks arenguks. 2.3. Pedagoogilise personali ja õpikeskkonna üldanalüüs Tabel 1. Laste arv lasteaias seisuga 01.09.2006a Rühm Laste arv Tüdrukud poisid Noorem 3-4a 21 13 8 Keskmine 5 a 21 7 14 Vanem 6 a 22 10 12 Kokku 64 30 34 Lasteaed avatud 7.30 -17.30 Rühmade komplekteerimine reeglina augustis. Hetkel lasteaias 64 last – järjekorras 22 last Rühmadel on kasutada: Oma riietusruum – 20 m2 Mänguruum - 57,6 m2 Magamistuba - 57,6 m2 Tualettruum - 18,36 m2 Ühine saal – 83,7 m2 Territoorium 1,16 ha, maa-ala piiritletud. Lasteaias töötab 9 pedagoogi, kellest 6-el on pedagoogilist staaži üle 15 aasta. Kõik pedagoogid on naissoost, keskmine vanus 42 a. Viiel õpetajatel on pedagoogiline kesk-eriharidus, neljal õpetajal on pedagoogiline kõrgharidus, kõrgharidust omandamas on hetkel 1 õpetaja. Lasteaias töötab logopeed 0,2 kohaga. Tabel 2. Pedagoogiline kaader vanuseti vanus 20-24 25-29 30-39 40-49 50-59 1 1 6 1 2.4. Lasteaiast kooli läinud ja minevad lapsed Tabel 3. õppeaasta lapsed 2004 15 2005 11 2006 14 2007 22 2008 18 2009 17 2010 14 2.5. Kaader Tabel 4. Rannu Lasteaia personali koosseis on kinnitatud määrusega 10. 01.2006a. nr.1 ametinimetus kohtade arv Juhataja 1,0 Õpetaja 5,0 Muusikaõpetaja 0,25 Logopeed 0,2 Majandusjuhataja 0,5 Õpetaja abi 3,0 Pesupesija 0,25 Majahoidja 0,25 Liikumisõpetaja 0,25 kokk 1,0 kokku 11,7 Füüsilisi isikuid töötab hetkel 17 3. Lasteaiaarenduse põhisuunad ja valdkonnad Lasteaed koostöös perega loob tingimused aitamaks lapsel kasvada iseendaks, kes • tuleb toime koolis ja igapäevaelus; • austab inimest enda kõrval, esivanemaid ja kultuuri; • hoiab maailma enda ümber ja on positiivse ellusuhtumisega. Füüsiline kasvatus • Laps õpib tervist tundma, saab teada haigestumise põhjustest. • Laps teeb lihtsamaid töid ja õpib endaga toime tulema. • Laps tunneb huvi liikumise ja sportimise vastu; ta õpib liikuma ohutult. Sotsiaalne kasvatus • Laps kogub sooje ja turvalisi inimsuhteid nii laste kui ka täiskasvanute hulgas. • Laps õpib olema rühma vastutusvõimeline liige, kellel on teiste lastega võrdsed õigused ja kohustused. • Laps õpib suhtlemist, arvestama kaaslastega, tegema koostööd, vastutama enda eest. Emotsionaalne kasvatus • Laps kogeb turvallisust, hingelisust, ilu ja tunnustust. • Laps saab tuge oma loomulikus arengus. Ta väljendab oma tundeid ja õpib neid valitsema. • Laps saab tunda rõõmu tegevustest, mängust, pidudest, sportlikust tegevusest ja eduelamusest. Eetiline kasvatus • Laps mõistab käitumisreegleid ja käitub teistele vastuvõetaval viisil. • Laps aitab teisi ja õpib mõistma, et headus ja ausus on väärtused. • Laps hoiab oma kodu, lähiümbrust, kodumaad, selle inimesi, kultuuri ja loodust; õpib olema väärikas. Esteetiline kasvatus • Laps õpib tähele panema ja hoidma ilu looduses, kunstis ja inimeste kätetöös. • Laps õpib vastavalt oma võimetele kauneid kunste ja saab osa kultuurist. • Laps õpib ilu looma. Vaimne kasvatus • Laps õpib mõistma ümbritsevat maailma kõigi oma meeltega. • Laps õpib orienteeruma endas, looduses, ühiskonnas ja kultuuris. • Lapses arenevad loovad võimed, nutikus; kriitiline mõtlemine; ta õpib probleeme leidma ja lahendama. Alus (alushar. raamõppekava) • Kasvukeskkond: arengut soodustav, sõbralik ja lapsekeskne õpikeskkond. • Õpetus - kasvatus: lapse arengu ja individuaalsuse arvestamine, perede toetamine. • Lapse tegevus-kasvamine: aktiivne tegutsemine (valija, otsustaja, vastutaja). Kodulooline põhimõte • LAPS, TEMA ELU JA TERVIS. • ÜMBRITSEV KESKKOND (loodus, tehnikamaailm, liiklus, sündmused jm). • (RAHVUS)KULTUUR. 3.1. Tulemuslikkuse hindamine • Igal aastal antakse hinnang lasteaia kultuurile. • Arenguvestlus personaliga – 1 kord aastas. • Küsitlus lapsevanemale lasteaia rahuloleku kohta. • Küsitlus lapsele lasteaias pakutavale teenusele. • Ankeetküsitlus töötajatele hinnangu andmiseks juhtimisstiilile. • Hinnang lapse arengule. • Iga lapse kohta täidetakse rühmaõpetaja poolt vaatlusankeet (2 korda aastas). Vaatlusankeeti analüüsitakse koos vanemaga sügisel – eesmärkide püstitamine ja kevadel – saavutused arengus. • Kasvumapp, milles on lastega koos valitud tööd, mis näitavad lapse edasijõudmist ja arengut nii lapsele, lapsevanemale kui ka lasteaiatöötajale. • Rühma kasvatustöö päevikus kajastuv tegevus. • Õppe-kasvatustegevuse vaatlus ja hinnang väljatöötatud kriteeriumite alusel. • Hinnang ühisürituste kohta - lasteaia meeskonnatöö tulemuslikkuse hinnang. • Hinnang lasteaia tegevuskavade realiseerimise kohta õppeaasta lõpus. • Pedagoogilises nõukogus esitatud aruanne juhataja poolt on analüüsimiseks kõikide poolt positiivse ja negatiivse väljatoomisel ja uute eesmärkide püstitamiseks uueks tegevuseks. • Individuaalsed enesehindamised. • Töötaja enesehindamise küsitlus. • Küsitlus võimaldab anda töötajatele ettekujutuse iseendast ja oma professionaalsusest, olla abiks kogu kollektiivi arengule. • Tagasiside lapse edasijõudmise kohta koolilt. 3.2. Hetkeseis Majandustegevus • Teostatud elektri osaline rekonstrueerimine. • Paigaldatud turvavalgustussüsteem. • Paigaldatud tuletõrje signalisatsioon. • Nõudepesu ruumides uus mööbel. • Uued toidunõud rühmades ja köögis. • Lasteaia maja on saanud soojustatud ja uue välimuse (välisseinad vooderdatud laudadega, värvitud). • Uued kõnniteed (kivi) . • Uus piirdeaed . • Uued pakettaknad . • Uus suur liivakast 6x6 m. • Rühmades ja saalis uus põrandakate ja tehtud san. remont. • Uus personali tuba (nõupidamisteks, arenguvestlusteks, koosviibimisteks) . • Uus rühm avatud 01.09.06a. (San. remont, uus mööbel, mänguasjad, tualettruumi ümberehitus). • Uus voodipesu, käterätid. • Kaks uut arvutit (juhataja, õpetajad). • Täiustatud metoodilist kabinetti metoodilise kirjandusega. SWOT analüüs Lasteaia tugevused (S): • Professionaalne ja kogemustega pedagoogiline kaader. • Töötab logopeed. • Lastepärased ruumid, avarus. • Laste varane eripärasuste märkamine. • Noorele perele on vallavalitsuse poolt antud võimalus saada lapsele. • Alusharidus tasuta. • Head koolituse võimalused. • Õppevahendite, mänguasjade küllaldane olemasolu. • Õueala avarus. Lasteaia nõrkused (W): • Rühma koosseis muutub liiga tihti ( igal aastal uued lapsed ). • Vananenud mööbel (toolid lauad). • Puudub riietekuivatamises võimalus (talvel, kui lapsed õuest tulevad). • Õueala vahendite puudumine. • Sobitusrühma puudus. • Lapsevanema vähene huvi ja teadlikkus lapse arendamisest eelkooli eas. • Käitumishäiretega lapsed. • Vilets transpordiühendus. • Logopeedil väike koormus. Lasteaia võimalused (O): • Mänguväljaku väljakujundamine. • Kvaliteedi tagamine sise-ja enesehindamise kaudu. • vanema mööbli väljavahetamine. • mõjutada emotsionaalselt laste tundeelu. • teha selgitustööd lastevanematele alushariduse vajalikkusest. • Saada tunnustust. Lasteaia ohud (T): • Erivajadustega laste arv kasvab. • Nõrk peremudel (alkoholism, lahutused, madal sissetulek, pidev närvilisus). • Lapsevanema vastutuse puudumine lapse arenemise ees. • Arvuti ja meedia mõju. • Bussiga käivad lapsed. Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: • Strateegiline juhtimine – arengukava – aasta tegevuskava – sisehindamine • Personali juhtimine ja koostöö – personali arendamine – koostöö • Õpikeskkonna kujundamine – turvalisus – ruumid ja maa-ala – õpivõimaluste mitmekesistamine • Õpetamine ja kasvatamine – lasteaia õppekava – rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine – õpetamine, kasvatamine – mängimine, õppimine • Laste toetamine – lapse erivajaduse väljaselgitamine – laste toetamine 4. Tegevuskava 2007 - 2010. 4.1. Strateegiline juhtimine 1.Indikaator arengukava, plaanid Jrk nr. Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006/ 2007 2007/ 2008 2006/ 2007 Vastutaja 1. Laste arengu hindamine Hindamistulemuste kokkuvõte + + + Rühma õpetajad 2. Arengukava uuendamine Uuendatud arengukava + + + Juhataja 3. Sisehindamine Valminud on sisehindamisanalüüs valdkondade kaupa. Valminud on töötajate enesehindamise ja arengu plaani analüüs. Asutuse visioonil põhinev töötamine. + + + Juhataja 2. Indikaator aasta tegevuskava Jrk nr. Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006- 2007 2007- 2008 2008- 2009 Vastutaja 1. Tegevuskava koostamine ja kinnitamine Kinnitatud tegevuskava + + + Juhataja 2. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs Aasta töö kokkuvõte aruanne + + + Juhataja 3. Indikaator sisehindamine Jrk nr. Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004- 2005 2005- 2006 2006- 2007 Vastutaja 1. Sisehindamissüsteemi väljatöötamine Sisehindamise kord + + + Juhataja 2. Sisehindamise läbiviimine Sisehindamise akt + + + Juhataja 3. Sidusgruppide rahulolu uuringute läbiviimine Rahulolu uuringute aruanded + + + Juhataja 4.2. Personali juhtimine 1.Indikaator personali arendamine Jrk nr. Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006- 2007 2007- 2008 2008- 2009 Vastutaja 1. Tunnustamissüsteemi väljatöötamine Toimiva tunnustamise korra olemasolu + Juhataja 2. Personali isiklik SWOT analüüs ja selle põhjal koolituse planeerimine Koolitusplaani koostamine. Missugust koolitust õpetaja vajab? + + + Juhataja 3. Töötajate täienduskoolitus Täienduskoolitusel omandatud kogemuste rakendamine töös. Lapsekeskse ja kaasaegsete arengusuundadega õppe-kasvatustöö. Ideede ja töökogemuserikkad õpetajad. + + + Juhataja 4. Majasisene täiendõppe korraldamine koolituse läbinud õpetaja poolt Täienduskoolitusel omandatud kogemuste rakendamine töös. + + + Juhataja 5. Vastavalt vajadusele õpetaja-abide, köögipersonali, maj.juhataja koolitus Täienduskoolitusel omandatud kogemuste rakendamine töös. + + + Juhataja 6. Töö lastevanematega Lapsevanema ja õpetaja vahel on tekkinud süsteemse info liikumine, peredega tugevnenud usalduslik vahekord + + + Õpetaja. Juhataja 7. Lapsevanemate koolita-mine. (Perevestlused, ümarlauad Lapsevanem rühma lapsega tegelema. Lapsevanemate kaasamine rühma töö planeerimisse. Perepäevad) Õpetaja on vajadusel pere nõustaja rollis. Lapsevanemad suhtlevad omavahel rohkem. Ühised üritused ja ettevõtmised läbi kokkukuuluvustunde. + + + õpetaja 4.3 Õpetamine ja kasvatamine 1. Indikaator lasteaia õppekava Jrk nr. Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006- 2007 2007- 2008 2008- 2009 Vastutaja 1. Lasteaia õppekava uuendamine. Õppekava, mis toetab mitmekesist õppimist läbi mängu. arendab + + + Juhataja 2. Indikaator rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine, õppetöö korraldamine Jrk nr. Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006- 2007 2007- 2008 2008- 2009 Vastutaja 1. Rühmade tegevuskavade uuendamine Uuendatud tegevuskavad + + + Õpetajad 2. Nädalaplaanide, kuuplaanide väljatöötamine Õpetajad oskavad seada eesmärke lähtuvalt lapsest, tema eripärast + + + Õpetajad 3. Õppekäikude ja -sõitude, matkade, spordipäevade korraldamine Laste silmaringi laiendamine, terviseedendamine + + + Õpetajad 4.4 Lapse toetamine 1. Indikaator Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Jrk nr. Prioriteetsed tegevused Tulemus 2006- 2007 2007- 2008 2008- 2009 Vastutaja 1. Logopeedilist ja psühholoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine ja abi andmine Haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem. + + + Juhataja 5. Rannu lasteaia investeeringute vajadus aastateks 2007-2010 Ülesanne Maksumus Läbiviia Finantseerimine Aasta Remonditööd: Kabinetid (san remont) 25000 Rannu La Rannu vald 2007 Pesuruum (põrandale uus plaat) 15000 Rannu La Rannu vald 2008 Tööliste wc plaadid, boiler, dušinurk 15000 Rannu La Rannu vald 2008 Elektripaigaldise rekonstrueerimine (rühmas, kabinetid) 30000 Rannu La Rannu vald 2007 Inventari muretsemine: Laste lauad rühma 12000 Rannu La Rannu vald 2008-2009 Laste toolid rühma 15000 Rannu La Rannu vald 2008-2009 Täiskasvanute toolid saali (50) 15000 Rannu La Rannu vald 2007-2009 Vaibad rühma (4) 10000 Rannu La Rannu vald 2007-2009 Kombiahi kööki 51000 Rannu La Rannu vald 2007 waumikser kööki 12200 Rannu La Rannu vald 2008 Õueala vahendid 150000 Rannu La Rannu vald 2007 Voodipesu 11000 Rannu La Rannu vald 2008-2009 Voodid (nooremale rühmale) 37000 Rannu La Rannu vald 2008-2009 Nukunurga mööbel rühmadesse (köök, elutuba, magamistuba) 20000 Rannu La Rannu vald 2007-2009 Klotsid (suured) 10000 Rannu La Rannu vald 2007-2009 5. Arengukava uuendamise kord Arengukava ja arengukava muudatused kinnitab vallavolikogu. Arengukava täitmist analüüsitakse kava täiendatakse igal aastal septembrikuus vastavalt lastevanemate, hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu ettepanekutele. Lasteaia arengukava uuendamise vajadus sõltub muudatustest valla arengukavas, õigusaktides. Arengukava uuendamise korraldamise eest vastutab lasteaia juhataja. Uuendatud arengukava pannakse välja avalikkusele tutvumiseks ning sellest teavitatakse lapsevanemaid, hoolekogu, lasteaia töötajaid ja üldsust. 6. Kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Rannu Vallavolikogu 20.11.2003. a määrus nr 19 «Rannu Lasteaia arengukava 2004-2006». 7. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB