Leisi Vallavolikogu — Jäätmeveo piirkonna, jäätmeliikide, jäätmeveo sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine — KO, 198, 2147

Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 366 ja Jäätmeseaduse § 66 lg 4 Leisi Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Moodustada Leisi valla haldusterritooriumist ühine jäätmeveo piirkond Laimjala, Muhu, Orissaare, Pöide ja Valjala valla haldusterritooriumiga. 2. Kehtestada korraldatud jäätmeveo rakendamise kord vastavalt käesoleva määruse lisale. 3. Käesolev määrus jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi samasse jäätmeveo piirkonda kuuluvate kohaliku omavalitsuste volikogud. Volikogu esimees Mart MÄEKER Lisa Leisi Vallavolikogu 16. oktoobri 2006. a määrusele nr 18 KORRALDATUD JÄÄTMEVEO RAKENDAMISE KORD 1. Mõisted 1.1 KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU – segaolmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi poolt korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 1.2 VEOPIIRKOND – volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks selleks eri- ja ainuõigust omav jäätmeveoettevõte; 1.3 SEGAOLMEJÄÄTMED – Vabariigi Valitsuse 06.04.2004. a määruses nr 102 "Jäätmete sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu" jäätmekoodiga 20 03 01 prügi (segaolmejäätmed); 1.4 JÄÄTMEVALDAJA on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (JS § 9). Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JS § 69 lg 2); 1.5 JÄÄTMEVEDU TEOSTAV ETTEVÕTE – avaliku konkursi korras välja valitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveo piirkonnas; 1.6 JÄÄTMEVEO TEENUSTASU PIIRMÄÄR – jäätmevaldaja poolt vedajale segaolmejäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu, millest ei saa segaolmejäätmete vedamise ainuõigust omava ettevõtte segaolmejäätmete vedamise teenustasu kõrgem olla; 1.7 JÄÄTMEVEO DOKUMENT on jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht; 1.8 JÄÄTMELEPING – dokument, mille sõlminud isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele. 2. Korraldatud jäätmeveo piirkond Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühise jäätmekavaga hõlmatud kohalike omavalitsusüksuste haldusterritooriumid moodustavad ühe veopiirkonna (edaspidi veopiirkond). 3. Korraldatud jäätmevedu hõlmab: 3.1 sortimata jäätmeid ja sortimisel järele jäävad segajäätmeid (edaspidi sortimata olmejäätmed), mis on ette nähtud prügilasse viimiseks, s.h jäätmete äravedu valdade paigaldatud avalikest konteineritest; 3.2 segajäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavad jäätmed (edaspidi taaskasutatavad jäätmed), mis on kogutud valdade paigaldatud avalikesse konteineritesse, mille tühjendamiseks ei ole sõlmitud lepinguid teiste süsteemide käitlejatega; 3.3 Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 3.3.1 olmejäätmete hulgast välja nopitud või liigiti kogutud jäätmed (s.h ohtlikud ja pakendijäätmed); 3.3.2 aia- ja haljastusjäätmed (s.h kalmistujäätmed); 3.3.3 tänavapühkmed, septikusetted, kanalisatsioonipuhastusjäätmed ning suurjäätmed; 3.3.4 ehitus- ja lammutuspraht. 4. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg 4.1 Tiheasustusala ühepereelamutel on minimaalne jäätmemahuti maht 80 liitrit, tühjendamise sagedus vähemalt 1 kord kuus; 4.2 Korterelamul on jäätmemahutite maht arvestusega vähemalt 50 liitrit korteri kohta, kuid minimaalse mahuga 140 liitrit korterelamu kohta. Tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord kuus; 4.3 Hajaasustuses on süsteem korraldatud külakeskselt, st külas peab olema vähemalt üks konteiner, mille kohta on jäätmevedajaga sõlmitud leping või lepingud. Konteineri tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord kuus, kui ei lepita kokku teisiti; 4.4 Hajaasustuses elavad jäätmevaldajad võivad enda soovil kasutada individuaalset minimaalselt 80 liitrise mahuga kogumiskonteinerit, mille tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord kuus, kui ei lepita kokku teisiti; 4.5 Ettevõtted valivad konteineri suuruse vastavalt kinnistul toimuvate tegevuste iseloomust tingitud olmejäätmete sarnaste jäätmete tekkele, kuid minimaalne konteineri maht peab olema 140 liitrit kinnistu kohta. Tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord kuus; 4.6 Juhul, kui mingil perioodil tekib jäätmeid tavapärasest rohkem, saab jäätmevaldaja tellida eraldi veo, mille eest tasutakse vastavalt tellimusveo hinnakirjale; 4.7 Juhul, kui kinnistul on korraldatud veosüsteemiga käideldavate jäätmete teke tavapärastest väiksem, saab asukohajärgselt vallavalitsuselt taotleda ühe konteineri kasutamist mitme kinnistu kohta või erandkorras väiksemate konteinerite paigaldamist; 4.8 Jäätmevedaja teavitab veopiirkonnas asuvaid jäätmevaldajaid päevadest, millal toimub jäätmevedu. 5. Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad 5.1 Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. 5.2 Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. 5.3 Konteineri ühekordse tühjendamise teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga on järgmised: konteineri maht (m³) teenustasu piirmäär (EEK) 0.08 50 0.14 54 0.24 58 0.6 95 0.8 118 1.0 146 1.5 214 2.5 348 3.5 475 4.5 596 5.4 Sortimata olmejäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud konteinerite mahust ja veosagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast. Teenustasule lisatakse konteinerite rendi maksumus, kui konteinerid ei ole jäätmevaldaja omanduses. 5.5 Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja esitatud arvetele. 5.6 Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid vastavas veopiirkonnas. 5.7 Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. 5.8 Vedaja poolt esitatud teenustasude muutmise taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 5.8.1 milliseid teenustasusid vedaja suurendada soovib; 5.8.2 milliste asjaolude tõttu soovib vedaja teenustasusid muuta; 5.8.3 millised on vedaja poolt soovitavad teenustasude suurused. 5.9 Vedajale makstava jäätmeveo teenustasude muutmise otsustavad ühise veopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavalitsused. Teenustasu muutmine jõustub kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavalitsused. 5.10 Vedajale makstavad teenustasud ei tohi olla suuremad kui ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavolikogude poolt kehtestatud teenustasu piirmääradest. 5.11 Teenustasu piirmäära on õigus muuta kuue omavalitsuse - Laimjala, Leisi, Muhu, Orissaare, Pöide ja Valjala Vallavolikogudel. Uus teenustasu piirmäär jõustub, kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste volikogud.