Kehtna Vallavolikogu — Kehtna valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord — KO, 202, 2181

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 366 ja Jäätmeseaduse § 66 lõike 4 alusel. ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäärad. § 2. Mõisted (1) Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) korraldatud jäätmevedu – segaolmejäätmete vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2) korraldatud jäätmete kogumise teenus – segaolmejäätmete kogumine, vedamine, jäätmevaldajatega lepingute sõlmimine ja teenuse eest arveldamise korraldamine ning jäätme-valdajate üle arvestuse pidamine; 3) veopiirkond – omavalitsuse volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmeveoettevõte; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed – Vabariigi Valitsuse 06.04.2004.a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» jäätmekoodiga 20 03 01 prügi (segaolmejäätmed); 5) jäätmevaldaja – on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on segaolmejäätmed; 6) jäätmekäitlusettevõte – avaliku konkursi korras väljavalitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu jäätmeveopiirkonnas; 7) jäätmehoolduskeskus – jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise teenust osutav ettevõte (MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus); 8) jäätmeveoleping – kolmepoolne kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte, jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmevaldaja vahel; 9) korraldatud jäätmeveo teenustasu – jäätmehoolduskeskuse poolt jäätmekäitlusettevõttele 1 (ühe) kilogrammi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest makstav maksimaalne tasu (jäätmevedaja teenustasu piirmäär); 10) korraldatud jäätmete kogumise teenustasu piirmäär – jäätmevaldaja poolt jäätmehoolduskeskusele jäätmete käitlemise teenuse eest makstav ühekordne konteineri maksimaalne tühjendustasu (jäätmevaldaja teenustasu piirmäär); 11) eramu – üksikelamu (ühepereelamu), ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt), kahekorteriga elamud; 12) korterelamud – kolme ja enama korteriga elamud. KORRALDATUD JÄÄTMEVEO RAKENDAMINE JA TINGIMUSED § 3. Korraldatud jäätmeveo piirkond Kehtna valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna. § 4. Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid (1) Korraldatud jäätmeveoga korraldatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud segaolmejäätmete kogumine ja vedu. (2) Korraldatud jäätmevedu ei hõlma: 1) olmejäätmete hulgast liigitikogutud jäätmeid (sealhulgas ohtlikud-, pakendi- ja biolagunevad jäätmed); 2) aia- ja haljastusjäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed); 3) tänavapühkme jäätmeid, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setteid ning suurjäätmeid. § 5. Korraldatud jäätmeveo korraldus (1) Kehtna valla korraldatud jäätmeveo piirkondades moodustatakse kahetasandiline segaolmejäätmete veo korraldus: 1) I tasand - vastavalt jäätmekava haldusüksuste nimekiri; 2) II tasand - vastavalt jäätmekava haldusüksuste nimekiri. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusüksuste piiride vastuolu korral juhindutakse omavalitsuse üldplaneeringust. (3) I tasandi kortermajade jäätmevedu: 1) segaolmejäätmete kogumiseks I tasandi kogumispiirkonnas peab olema kõikidel jäätmevaldajatel standardne jäätmete kogumiskonteiner, mida on võimalik jäätmevedu teostaval jäätmeveoettevõttel tühjendada; 2) I tasandi kogumispiirkonna kortermajade juures kogutakse segaolmejäätmeid 0,24 – 4,5 m3 suurustes ühiskasutatavates konteinerites. Kasutatava konteineri eeldatav optimaalne suurus sõltub kortermajas elavate elanike arvust ja tühjendamissagedusest (vt. Lisa 2); 3) Kehtna Vallavalitsus võib kindlaks määrata mitme kortermaja kohta ühise kogumispunkti, kuhu paigutatakse kogumiskonteinerid. (4) I tasandi eramute jäätmevedu: segaolmejäätmete kogumiskonteiner peab olema iga eramu juures. Eramute juures kasutatakse plastist jäätmekonteinereid suurusega 60 – 340 liitrit. Eramutes elavad jäätmevaldajad võivad kasutada ka ühiskonteinerit, sõlmides omavahel sellekohase lepingu. (5) I tasandi segaolmejäätmete kogumiskonteinereid tühjendatakse minimaalselt üks kord kuus, v.a korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise loa korral ( Lisa 1). (6) II tasandi kokkukandepunktide jäätmevedu: 1) segaolmejäätmete kogumine II tasandi kogumispiirkonnas toimub jäätmete kokkukande-punktides. Igas II tasandi kogumispiirkonna külas peab asuma vähemalt üks jäätmete kokkukandepunkt, v.a juhul kui kõik jäätmevaldajad kasutavad individuaalset kogumiskonteinerit või on Lisas 1 toodud avalduse alusel korraldatud jäätmeveost vabastatud; 2) jäätmete kokkukandepunktide arvu ja täpse asukoha määrab kindlaks jäätmehoolduseeskiri; 3) kokkukandepunktide asukohtade kindlaks määramisel lähtutakse, et majapidamiste kaugus kokkukandepunktist ei oleks rohkem kui 5 km, teede seisukord võimaldaks teostada jäätmevedu aastaringselt ja kokkukandepunktid moodustaksid ühtse jäätmeveo ringi omavalituse haldusterritooriumil. Jäätmete kokkukandepunktid peaksid asuma piirkonna elanike kokkukäimiskohtades (bussijaam, teede ristumispunkt, seltsimaja, kauplusauto peatumiskoht jms); 4) kõikidesse II tasandi kokkukandepunktidesse paigaldatakse 0,34 – 5 m3 segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Konteinerite suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kokkukandepunkti teeninduspiirkonnas elavate elanike arvust, arvestusega kvartalis 100 liitrit konteineriruumi inimese kohta; 5) kogumiskonteinerid kokkukandepunktidesse paigaldab jäätmevedu teostav jäätmeveoettevõte; 6) II tasandi kokkukandepunkte tühjendatakse kord kvartalis või vajadusel tihedamalt; 7) II tasandi piirkonnas elavad jäätmevaldajad võivad enda soovil kasutada individuaalset sobiva suurusega kogumiskonteinerit, sõlmides sellekohase jäätmeveolepingu. (7) Konteinerite paigutamine jäätmevaldajatele toimub järgmiselt: 1) jäätmevaldajad, kes juba omavad käesoleva määruse § 5 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 nimetatud jäätmekogumiskonteinereid ning milliseid on võimalik jäätmevedu teostaval jäätmeveoettevõttel tühjendada, kasutavad edaspidi enda kogumiskonteinereid; 2) kui jäätmevaldaja poolt soetatud jäätmekogumiskonteiner ei vasta eeltoodud tingimustele, vahetatakse see jäätmevedu teostava jäätmeveoettevõtte poolt standardse kogumiskonteineri vastu vahetustasuta; 3) kui jäätmevaldajal ei ole kogumiskonteinerit, paigaldab selle renditasu eest jäätmeveo ettevõte. § 6. Eeldatavad jäätmekogused (1) Eeldatavate jäätmekoguste all mõeldakse eeldatavat aastast segaolmejäätmete kogust ühe inimese kohta, mille kogumisega peaks korraldatud jäätmevedu teostav ettevõte arvestama: 1) kogumispiirkonna kortermajades on arvestatud eeldatavaks segaolmejäätmete koguseks 120 kg ühe inimese kohta aastas; 2) ühepereelamutes on arvestatud eeldatavaks segaolmejäätmete koguseks 80 kg ühe inimese kohta aastas. (2) Kehtna valla korraldatud jäätmeveopiirkonnas on eeldatavaks aastaseks segaolmejäätmete koguseks 75 tonni. § 7. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Kehtna valla korraldatud jäätmeveo veopiirkonnas, loetakse «Jäätmeseaduse» § 69 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates käesoleva määruse jõustumisest. § 8. Korraldatud jäätmeveo leping ning lepingu sõlmimine (1) Korraldatud jäätmeveo leping on kolmepoolne kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte, jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmevaldaja vahel. (2) Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, vajadusel konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). (3) Jäätmevaldajatele, kes ei soovi sõlmida jäätmeveo lepingut, õigused ja kohustused ning jäätmeveo teenuse osutamise tingimused on reguleeritud «Jäätmeseaduse» § 69, käesoleva määruse ning teiste Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega. § 9. Korraldatud jäätmete kogumise teenustasu piirmäär (1) Korraldatud jäätmete kogumise teenustasu piirmäär arvestatakse ühekordse kogumiskonteineri tühjendamise kohta, sõltuvalt konteineri suurusest. Jäätmete kogumise teenustasu sisaldab jäätmete laadimise, veo, segaolmejäätmete prügilasse üleandmisel tasutavat prügila vastuvõtuhinda, jäätmevaldajatega lepingute sõlmimise, teenuse eest arveldamise korraldamise ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise hinda. (2) Kehtna vallas kehtestatakse järgmised konteinerite tühjendamise ühekordsed teenustasu piirmäärad (hind koos käibemaksuga 18%): 1) 60 liitrine kogumiskonteiner – 29.00 krooni 2) 80 liitrine kogumiskonteiner – 34.00 krooni 3) 140 liitrine kogumiskonteiner – 48.00 krooni 4) 240 liitrine kogumiskonteiner – 62.00 krooni 5) 340 liitrine kogumiskonteiner – 72.00 krooni 6) 600 liitrine kogumiskonteiner – 94.00 krooni 7) 800 liitrine kogumiskonteiner – 116.00 krooni 8) 1500 liitrine kogumiskonteiner – 202.00 krooni 9) 2500 liitrine kogumiskonteiner – 327.00 krooni 10) 4500 liitrine kogumiskonteiner – 574.00 krooni Teenustasu piirmäärale lisandub konteineri rendi korral veel rendihind. § 10. Jäätmekogumisteenuse eest tasumise tingimused (1) Jäätmevaldajad tasuvad jäätmekogumisteenuse eest kehtestatud teenustasu alusel ja vastavalt tema poolt kasutatava konteineri suurusele ning konteineri tühjenduskordadele arveldusperioodi vältel. Tühjendamiskorra arvestamisel ei oma tähendust konteineri täituvuse ulatus. (2) Kortermajades elavad jäätmevaldajad tasuvad jäätmekogumisteenuse eest läbi majavalitseja, kes korraldab teenus­tasu jagamise vastavalt kasutatava konteineri suurusele ja konteineri tühjenduskordade arvule arveldus­perioodi vältel jäätmevaldajate vahel ning jäätmevaldajatele arvete väljastamise. (3) II tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajad tasuvad jäätmeveo teenuse eest võrdselt, vastavalt nende elukohajärgse küla kokkukandepunktis oleva konteineri suurusele ning konteineri tühjenduskordade arvule arveldusperioodi vältel, välja arvatud jäätmevaldajad, kes kasutavad individuaalset konteinerit. (4) Individuaalset kogumiskonteinerit kasutavad II tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajad tasuvad jäätmeveo teenuse eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel. § 11. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Kehtna valla korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Kehtna Vallavalitsusele kirjalik taotlus (Lisa nr 1) korraldatud jäätmeveost tähtajaliseks mitteliitunuks lugemiseks või kogumiskonteineri harvema tühjendamise kehtestamiseks. (2) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik taotlus peab sisaldama: 1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise või harvema tühjendamissageduse põhjused; 3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 4) andmed selle kohta, kuidas jäätmevaldaja sel perioodil keskkonnaohutult käitleb enda poolt tekitatud jäätmeid. (3) Jäätmevaldaja poolt esitatud vastavat taotlust menetleb Kehtna Vallavalitsus haldusmenetluse seadusega sätestatud tingimustel ja korras. Vallavalitsus teeb otsuse, mitteliitunuks lugemise või taotluse tagasilükkamise kohta, taotluse esitanud jäätmevaldajale teatavaks 5 tööpäeva jooksul peale otsuse vastuvõtmist. (4) Vallavalitsus teavitab jäätmeveoettevõtet jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja jäätmeveo tingimustest 5 tööpäeva jooksul peale otsuse tegemist. (5) Vallavalitsus lähtub mitteliitumise otsuse tegemisel järgmistest mõjuvatest põhjusest: 1) jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda; 2) jäätmevaldaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma segaolmejäätmete nõuetekohase käitluse; 3) jäätmevaldaja on olnud korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt 3 kuud; 4) jäätmevaldaja on eelnevalt käidelnud oma jäätmeid nõuetekohaselt; 5) jäätmevaldaja on tasunud jäätmeveoteenuse eest korrektselt. (7) Vallavalitsus võib lõpetada ennetähtaegselt jäätmevaldaja korraldatud jäätme­veoga mitteliitunuks lugemise, kui jäätmevaldaja tegutsemine ei vasta tema mitteliitumise taotlusele. (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse vallavalitsusele oma jäätmete käitlemise kohta jooksva aasta 01. novembriks. RAKENDUSSÄTTED § 12. Korraldatud jäätmeveo rakendamine (1) Korraldatud jäätmeveo rakendamine algab pärast MTÜ KEJHK valla poolt Jäätmeseaduse § 67 järgi korraldatud jäätmeveoks jäätmevedaja valikuks avaliku konkursi tulemuste selgumist ning jäätmevedajale Raplamaa Keskkonnateenistuse poolt jäätmeloa väljastamist. (2) Kehtna Vallavalitsus teavitab avalikkust korraldatud jäätmeveo rakendamise algusest vallalehes Valla Vaatleja ja maakonnalehes. § 13. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 23.oktoobril 2006.a. Volikogu esimees Märt RIISENBERG Lisa 1. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse vorm TAOTLUS Jäätmevaldaja andmed Jäätmevaldaja nimi Aadress Telefon, fax, e-post Kontaktisik Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aeg Soovitav mitteliitunuks lugemise aeg Algus: Lõpp: Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjendus Jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveopiirkonda Jäätmevaldaja soovib ise korraldada oma segaolmejäätmete nõuetekohase käitluse Jäätmevaldaja selgitus enda poolt korraldatud keskkonnaohutu ja nõuetekohase jäätmekäitluse korralduse kohta: Jäätmevaldaja soovib harvemat kogumiskonteineri tühjendust kui on sätestatud määruse «Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord» Lisas 2. Harvema tühjendussageduse põhjendus: Soovitav kogumiskonteineri tühjendussagedus: Taotleja allkiri: Kuupäev: ______ Vallavalitsuse seisukoht jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise avalduse kohta: Nõustuda: Mitte nõustuda: Nimi, allkiri, kuupäev: Lisa 2. Standardse kogumiskonteineri suuruse määramine ning tühjendussagedus Elamutüüp: alates 3 korteriga kortermaja Elanike arv kortermajas Kogumiskonteineri optimaalne suurus Kogumiskonteineri tühjendussagedus Vähem kui 6 240 liitrit 1 kord kuus 6 340 liitrit 1 kord kuus 12 600 liitrit 1 kord kuus 20 600 liitrit 1 kord kuus 28 600 liitrit 1 kord kuus 36 600 liitrit 2 korda kuus 52 800 liitrit 2 korda kuus 60 800 liitrit 2 korda kuus 68 1,5 m3 2 korda kuus 76 1,5 m3 2 korda kuus 88 1,5 m3 2 korda kuus 104 2,5 m3 2 korda kuus 120 2,5 m3 2 korda kuus 152 2,5 m3 2 korda kuus 264 2,5 m3 4 korda kuus 312 2,5 m3 4 korda kuus 360 4,5 m3 4 korda kuus Elamutüüp: eramu ning kuni 4 korteriga kortermaja Elanike arv Kogumiskonteineri optimaalne suurus Kogumiskonteineri tühjendussagedus 1 80 liitrit kord kvartalis, taotluse alusel 2 80 liitrit 1 kord kuus 4 80 liitrit 1 kord kuus 6 160 liitrit 1 kord kuus 8 240 liitrit 1 kord kuus 10 240 liitrit 1 kord kuus 12 340 liitrit 1 kord kuus 14 340 liitrit 1 kord kuus 16 340 liitrit 1 kord kuus