Sillamäe Linnavalitsus — Lasteaedade arengukavad — KO, 202, 2183

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 91 lõike 3 ja Sillamäe Linnavolikogu 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 32/70-m kinnitatud «Põhikoolide, gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise korra» punkti 1.4 alusel. § 1. Kinnitada linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe lasteaed «Pääsupesa» arengukava aastateks 2006-2008 (lisatud). § 2. Kinnitada linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe lasteaed «Päikseke» arengukava aastateks 2006-2008 (lisatud). § 3. Kinnitada linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe lasteaed «Helepunased purjed» arengukava aastateks 2006-2008 (lisatud). Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUSTALU Kinnitatud Sillamäe Linnavalitsuse 21. septembri 2006. a määrusega nr 18 SILLAMÄE LASTEAED «PÄÄSUPESA» ARENGUKAVA 2006 - 2008 1. Sissejuhatus Lasteaed «Pääsupesa» arengukava on koostatud 2006-2008 aastani. Arengukavas on nägemus lasteaia ülesannetest, hetkeolukorrast ja lasteaia edasisest arengust. Lasteaia 2006-2008 aasta arengukava on eelmise arengukava loogiline jätk, mis aitab igapäevase elukorralduse, tööplaanide ja eelarve koostamise ja töötajate väljaõppe aluseks aastatel 2006-2008. 3-aastase perioodi jooksul tuleb teha ka sellesse arengukavasse muudatusi. Arengukava koostamisel osalesid: juhataja, lasteaiaõpetajad, õpetaja abid, tervishoiutöötaja, muu personal ja lasteaia hoolekogu liikmed. 2. Sillamäe lasteaed «Pääsupesa» missioon: Sillamäe lasteaed «Pääsupesa» aadressil Tškalovi 23 on Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus, mis võimaldab kuni seitsmeaastaste laste hoidu ja alushariduse omandamist. • Sillamäe lasteaia põhimäärusest lähtuvalt lasteaia põhiülesandeks on lapse ealisi, soolisi individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades luua võimalused ja tingimused, mis tagaks tervikliku isiksuse kujunemise ning soodustaks tema emotsionaalset, kõlbelist sotsiaalset vaimset ja kehalist arengut. • Koostöö lastevanematega lapse täisväärtusliku arengu tagamiseks ja lastevanemate abistamine õppe- kasvatusküsimustes. • Lasteaia materiaalse seisukorra parandamine laste heaolu nimel mitmekülgsete tingimuste tagamiseks vastavate mängu- ja õppimistingimuste loomine. Olmetingimuste parandamine. • Töötajate kvalifikatsiooni ja kutseoskuste pidev täiendamine. • Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles. Lasteaias käivad peamiselt Sillamäel elavad lapsed, kes soovivad õppida eesti keelt. Nägemus Lasteaed loob laste arengut soodustava keskkonna, tagab laste turvalisuse ja edukuse ning toetab laste huvi ümbritseva elu ja ühiskonnaalaste teadmiste vastu. Kujundada lastes: otsustusvõimet, kohusetunnet, oskust teha valikuid ja arvestada teiste arvamusega. 3. Lasteasutuse üldandmed 1.septembrist 1993 alustas Sillamäel tööd eesti lasteaed aadressil Gagarini tn. 7 nelja rühmase lasteaiana. 1.septembrist 1994 avas lasteaed «Pääsupesa» oma uksed vastselt remonditud lasteaiahoones aadressil Tðkalovi tn. 23a. Sillamäe lasteaed «Pääsupesa» aadress on Tškalovi 23a Sillamäe 40232. Lasteaed «Pääsupesa» on Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus, mis võimaldab kuni seitsmeaastaste laste hoidu ja alushariduse omandamist. Lasteaed on registreeritud riiklike ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris (registrikood 75011174). Lasteaia tegevuse aluseks on põhimäärus. Lasteaia põhimäärus on kinnitatud Sillamäe linnavolikogu 30.01.2001 määrusega nr 22/46-m. Lasteaias käivad peamiselt Sillamäel elavad lapsed, kes soovivad õppida eesti keelt ja eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed. Lasteaed juhindub oma tegevuses koolieelse lasteasutuse seadusest, haridusministeeriumi, linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest. Lasteaia õppe- ja kasvatustöö aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud alushariduse raamõppekava. Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles. Lasteaias on 4 rühma (3 aiarühma ja 1 sõimerühm), mis jagunevad järgnevalt: 1) I rühm - kahe ja poole ning kuni 3 aastased lapsed; 2) II rühm 3-4 aastased lapsed; 3) III rühm 5-6 aastased lapsed; 4) IV rühm 6-7 aastased lapsed. Lasteaias on 4 kaheruumilist rühmaruumi. Lisaks rühmaruumidele on lasteaias saal, kus toimuvad muusikatunnid, võimlemine ja kultuurilised üritused. Pedagoogilise personali ruumidest on lasteaias juhataja kabinet ja metoodiline kabinet. Lasteaias on veel majandusjuhataja ja tervishoiutöötaja kabinet, pesupesemise ruum, köök ning köögipersonali ruumid. Lasteaed töötab 12 tundi päevas (6.30-18.30) ja viis päeva nädalas. 3.1. Lasteaia hetkeseisu analüüs Laste arv lasteaia rühmades aastatel 2003-2008 2003 2004 2005 2006 2007 2008 I sõim 17 17 15 16 15 15 II rühm 20 16 13 14 17 17 III rühm 20 20 16 14 19 18 IV rühm 22 21 18 15 20 20 Kokku 79 74 62 59 71 70 Koduse keele järgi laste arv lasteaias 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Eesti keel 1 1 1 3 6 2 Eesti ja vene k. 4 6 5 5 8 8 Vene keel 68 70 72 69 60 52 Lapsi kokku 73 77 78 77 74 62 Lasteaias käivatest lastest läks/läheb Sillamäe Eesti Põhikooli 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Kooli läks/läheb 21 20 21 18 20 20 Eesti Põhikooli 15 14 16 16 16 17 Vene koolidesse 6 6 4 2 4 3 Põhiliseks põhjuseks, miks vanem siiski peale lasteaeda otsustab lapse panna vene kooli, on hirm, et ta ei suuda oma last koolis aidata, kui vanem ise keelt ei oska. Kooli valik on lasteavanematele vaba. Eesti Põhikooli võetakse ainult eesti lasteaia läbinud vene lapsi. 3.2. Lasteaia personal Ametikoha nimetus 2005 2006 2007 2008 Juhataja 1 1 1 1 Õpetaja 8 8 8 8 Logopeed 0,5 0,5 0,5 0,5 Muusikaõpetaja 1 1 1 1 Tervisetöötaja 1 1 1 1 Majandusjuhataja 1 1 1 1 Õpetajaabi 5,25 5,25 5,25 5,25 Kokk 2 2 2 2 Köögiabitööline 0,5 0,5 0,5 0,5 Pesunaine 0,75 0,75 0,75 0,75 Remonditööline 0,5 0,5 0,5 0,5 Koristaja 0,5 0,5 0,5 0,5 Kojamees 1 1 1 1 Kokku: 23 23 23 23 Lasteaias töötab 10 pedagoogi. Antud hetkel töötavad pedagoogid vanuse järgi seisuga 01.09.2006.a. 20-25 25-30 31-35 35-45 46-55 56-61 kokku 3 1 1 2 1 2 10 Pedagoogid staaži järgi seisuga 01.09.2006.a. 0-5a. 5-10a. 10-15a. 15-20a. üle 30a. kokku 6 0 1 2 1 10 Pedagoogid hariduse järgi seisuga 01.09.2006.a. Kesk (õpivad) 5 (Tartu Ülikooli Narva Kolledž) Kesk-eri (pedag.) 2 Kesk –eri 2 Ped. kõrg. 1 Kokku 10 2006 – 2008 õppeaastal õpivad kõrgkoolis 3 õpetajat. Lasteaias töötavad pedagoogid ja samuti õpetaja abid on kõik eestlased, kes on teotahtelised ning valmis arenema ja kasvama koos lasteaiaga. Sillamäe lasteaia pedagoogiline personal käib iga 5 aasta tagant täiendkoolitusel (160 tundi). Erialaspetsialistid ja abipersonal käib iga 5 aasta tagant hügieenikoolitusel. Lasteaias toimub sisekoolitus majasiseselt, mis on mõeldud nii lasteaia personalile kui ka lastevanematele, kuhu kutsutakse esinema lektoreid erinevatel teemadel. Personali koolitused 2006-2008.a.a. 2006 2007 2008 Õpetajad 3 2 3 Õpetaja abid 2 3 2 Muu personal 4 2 5 4. SWOT-ANALÜÜS Tugevad küljed Võimalused • Lasteaia soodne asukoht linnas • Hea info kättesaadavus • Arendav keskkond on • Lasteaia maine, traditsioonide loodud laste huve ja kujundamine vajadusi arvestades • Uute metoodikate kasutamine • Asjatundlik loominguline • Osalemine projektides kollektiiv • Logopeedi teenused • Hea koostöö lastevanematega • Õppida eesti keelt • Hea infrastruktuur • Inventari uuendamine • Õppekeel - eesti keel • Tihedam koostöö vanematega • Töötajad on valmis ennast täiendama, tõstma kvalifikatsiooni • Palju huvitavaid üritusi nii lastele kui ka lastevanematele Nõrgad küljed Riskid • Pedagoogid vahetavad • Võimalik, et väheneb laste arv omavahel vähe infot • Ei osata analüüsida oma tööd • Vanemate madal maksuvõime • Pedagoogide töökogemuste • Suureneb riskiperede vähesus arv, mille tulemusena jääb • Hoone ja paljud ruumid vajavad vajaka perekasvatusest remonti • Vandalism lasteaia territooriumil • Pedagoogilise kaadri leidmine 5. Põhilised eesmärgid • Lasteaia õppe- ja kasvatustöö aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud alushariduse raamõppekava, mis toetab lastevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel ning mille eesmärgiks on tagada laste valmisolek suhtlemiseks, orienteerumiseks otsustamiseks, õppimiseks ning käitumise korrigeerimiseks. • Toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. • Õpetada muukeelsetele lastele eesti keelt ja armastama oma kodulinna ja kodumaad. Paremaks eesti keele omandamise tagamiseks õppetöös on «Hea alguse» metoodika ja keelekümblusprogramm. Konkurentsivõime, lasteaia avatus, muutused vastavalt aja nõuetele. • Lasteaia tihe koostöö lastevanematega kõikides kasvatus- ja õppetööalastes küsimustes. • Tingimuste loomine töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. • Koostöö kohaliku omavalitsusega lasteasutuse arengu-, kaadrialastes ja majandusküsimustes. 6. Strateegiad 6.1. Juhtimine ja kaadri arendamine • Loomingulise kollektiivi kujundamine. • Kutseoskuste taseme tõstmine. • Meeskonnatöö. 6.2. Õppe-kasvatustöö täiustamine • Laste õppe-kasvatustööga seotud vajaduste rahuldamine (vaimne, füüsiline areng). • Pedagoogilise töö uute tõhusate vormide rakendamine laste tunnetuslike ja loominguliste võimete arendamisel, õppimine läbi mängu. • Lapse eale vastava mängu- ja õppekeskkonna loomine lasteaias. Laste teadmiste laiendamine elust Eestis, läbi eesti keele, rahvuskommete, kultuuri, armastuse sisendamine kodukoha vastu. 6.3. Koostöö lasteaia laste peredega ja hoolekoguga • Hoolekoguga aktiivne koostöö. • Lastevanemate kaasamine lasteaia õppe-kasvatustöösse. • Pedagoogiliste teadmiste jagamine lastevanematega. 6.4. Materiaalse baasi tugevdamine • Lasteaia hoone ja ruumide tänapäeva nõuetele vastavusse viimine. • Õppe-kasvatustöö tagamiseks kaasaegsete tehniliste vahendite muretsemine. • Lasteaia territooriumi heakorrastus ja remont. 6.5. Laste tervise tugevdamine • Laste tervendamise süsteemi arendamine. • Laste füüsiline arendamine liikumismängude kaudu. • Terve eluviisi tutvustamine. 7. Tegevuskava 2006-2008.a.a. Tegevusalad 2006 2007 2008 Täitja, Märkused Juhtimine ja töötaja koolitus 1. Sisemise hindamissüsteemi väljatöötamine X X Juhataja ja kollektiiv 2. Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine, koolitus160 tundi 3 2 3 Juhataja 3. Programmi Hea algus koolitus 1 1 1 Juhataja 4. Õpetajaabide koolitus 80 tundi 2 2 2 Juhataja 5. Tervisetöötaja koolitus 1 Tervisetöötaja 6. Juhtimiskursused 160 tundi 1 Juhataja 7. Toiduhügieeni koolitus 1 1 1 Tervishoiutöötaja 8. Õpingud pedagoogilises kolledžis 5 5 4 Juhataja 9. Ekskursioonid, seminarid X X X Juhataja 10. Osalemine Eesti lastekirjanike loomingut tutvustavates projektides X X X Juhataja, õpetajad 11. Osalemine linna konkursil «Aasta õpetaja» X X X Juhataja, õpetajad 12. Õpetajate seminarid, nõustamine, töö põhieesmärkide alusel kogemuste vahetamine X X X Juhataja, õpetajad 13. Koostöö Eesti Põhikooliga, laste kooliks ettevalmistamine X X X Juhataja, õpetajad 14. Kokkuvõtete tegemine ja edasise tööeesmärkide seadmine X X X Juhataja Õppe-ja kasvatustöö täiustamine 1. Laste arengu hindamine 2 korda aastas X X X Õpetajad 2. Laste arengu jälgimise meetodite täiustamine, testimine jne. X X X Õpetajad 3. Laste kõne jälgimine, kõigi abivajavate laste abistamine logopeedi poolt X X X Logopeed 4. Töö jätkamine programmiga Hea algus ja keelekümblus X X X Õpetajad 5. Seminarid, nõustamised, õppenõukogu laste mängulise tegevuse arendamisel X X X Juhataja, õpetajad 6. Laste loominguliste võimete arendamine läbi dramatiseerimise (õppevahendite näitus, lasteetendused) X X X Õpetajad, muusikaõpetaja 7. Laste mängudest ja teatrietendustest video tegemine X X Juhataja 8. Õppe-kasvatustöö analüüsimissüsteemi täiustamine: laste teadmiste analüüs. X X X Juhataja, õpetajad 9. Tutvustus kodukohaga ja eesti rahva kultuuriga X X X Juhataja, õpetajad 10. Koduloo õppekava väljatöötamine materiaalide kogumine X X X Õpetajad 11. Rahvakommete säilitamine lasteaias, rahvakalendritähtpäevade tähistamine X X X Õpetajad 12. Laste ja vanematega koos etenduste korraldamine eesti kirjanike loomingu alusel X X X Õpetajad 13. Muuseumide, näituste, ekskursioonide kavandamine ja läbiviimine X X X Õpetajad 14. Laste osalemine laulu-, tantsu- ja muudelloomingulistel konkurssidel X X X Õpetajad Lasteaia koostöö hoolekogu ja lastevanematega 2006.a 2007.a 2008.a Vastutav 1. Hoolekogu valimine ja koosseisu kinnitamine X X X Juhataja 2. Hoolekogu tööplaani koostamine X X X Hoolekogu esimees 3. Hoolekogus jooksvate küsimuste lahendamine tulenevalt aasta tööplaanist X X X Hoolekogu esimees 4. Lastevanemate koosolekud rühmades X X X Õpetajad 5. Lahtiste uste päevad, laste tööde näitused X X X Juhataja, õpetajad 6. Peod ja üritused koos lastega ja lastevanematega X X X Õpetajad, muusikaõpetaja 7. Ühised spordiüritused matkad, ekskursioonid X X X Õpetajad, liikumisõpetaja 8. Lastevanemate nõustamised tervise, õppe-, kasvatus- ja laste arengu küsimustes X X X Juhataja, õpetaja, tervisetöötaja 9. Küsitluste läbiviimine lastevanemate seas, kliendi rahuolu ja ettepanekud X X X Juhataja, õpetajad 10. Laste perede sotsiaal-psühholoogilise olukorra väljaselgitamine X X X Õpetajad, tervishoiutöötaja 11. Beebikooli töö korraldamine lastele, kes ei käi lasteaias X X X Juhataja, muusikaõpetaja Laste tervise kaitse ja tugevdamine 2006.a 2007.a 2008.a Vastutaja, märkused 1. Laste füüsilise arengu vaatlus 2 korda aastas X X X Võimlemiseõpetaja 2. Laste tervisliku seisundi jälgimine X X X Tervishoiutöötaja 3. Laste püsiva liikumisharjumuse kujundamine X X X Õpetajad, liikumisõpetaja 4. Laste tervistavate ürituste läbiviimine X X X Tervishoiutöötaja, liikumisõpetaja 5. Uute toiduretseptide kasutusele võtmine lasteaias X X X Tervishoiu-töötaja 6. Laste spordivõistlused, tervisepäevad X X X Õpetajad, liikumisõpetaja 7. Laste füüsiline arendamine läbi liikumismängude X X X Õpetajad, liikumisõpetaja 8. Tervisliku toidu nädalad piima-leivanädal X X X Tervishoiutöötaja 9. Südamenädal X X X Tervishoiutöötaja Materiaal-tehnilise baasi tugevdamine 2006.a 2007.a 2008.a Vastutaja 1. Kapitaalremont: Juhataja • Hoone fassaad X Juhataja 2. Kosmeetiline remont: X X X Majandusjuhataja • juhataja kabinet X Majandusjuhataja • koridorid X • alumise korruse kabinetid X Majandusjuhataja • metoodiline kabinet X Majandusjuhataja 3. Sisustuse ja mööbli vahetus: Juhataja • külmkapp, jahutuskapp X Majandusjuhataja • juhataja kabineti arvutilaud X Majandusjuhataja • laste toolid: rühmadesse, igal aastal ühes rühmas X X X Majandusjuhataja 4. Valgustite vahetus nõudepesuruumides X Majandusjuhataja 5. Kardinate vahetamine remonditavates ruumides X X Majandusjuhataja 6. Inventari remont mänguväljakutel X X X Majandusjuhataja 8. Arengukava uuendamise kord Arengukava uuendatakse tulenevalt lasteaia sisemisest hindamisest, mille tingivad ühiskonna, linnaelu, majanduslikud ja sotsiaalsed muudatused. Arengukava täitmist arutatakse igal aastal juuni pedagoogikanõukogus. Kava muutmise ettepanekud esitatakse kooskõlastamiseks hoolekogule. Arengukava muudatused kinnitab linnavalitsus. Kinnitatud Sillamäe Linnavalitsuse 21. septembri 2006. a määrusega nr 18 SILLAMÄE LASTEAED «PÄIKSEKE» ARENGUKAVA 2006 - 2008 1. Sissejuhatus Sillamäe lasteaed «Päikseke» (edaspidi lasteaed) arengukava on dokument, kus on ära näidatud lasteaia üldandmed, arengu üldeesmärgid ja valdkonnad, analüüsitud lasteaia hetkeseisu ja arengueeldusi, samuti on kindlaks määratud tegevuskava kolmeks õppeaastaks ning arengukava uuendamise kord. Lasteaia arengukava koostamisel on lähtutud lasteaiasisesest analüüsist, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest, Sillamäe linna arengukavast ja haridusalastest õigusaktidest. Lasteaia arengukava koostamisel ja täiendamisel osalesid erinevate huvigruppide esindajad: lasteaia juhtkond, pedagoogid, lastevanemad, hoolekogu ja linnavalitsuse töötajad. Arengukava valmimisel järgiti meeskonnatöö ja osalusdemokraatia printsiipe. 2. Arengukava eesmärk Lasteaia jaoks on oluline mõistmine, kuidas kujuneb antud lasteasutuse tulevik ja palju sellest on meie endi, lasteaia kollektiivi, lastevanemate, kohaliku omavalitsuse kujundada. Tuleviku prognoosimise ja tegevuse kavandamise lähtealuseks on hetkeseisu analüüs. 2.1. Arengukava üldeesmärk Lasteaia arengukava üldeesmärgiks on kujundada lasteaia tulevikku eelkõige laste, lastevanemate ja personali vajaduste ning soovide kohaselt ja tagada õppe-kasvatustöö kvaliteedi pidev tõus. 2.2. Arengukava prioriteedid • Ressursside tulemuslikum kasutamine; • Meeskonnatöö arendamine; • Sise- ja enesehindamise kriteeriumite väljatöötamine; • Olmetingimuste parandamine; • Eelarve taotluste põhjendamine. 2.3. Arengukava ülesanne Lasteaia arengukava ülesandeks on lasteaia õppe- ja kasvatustöö, majandusliku ja sotsiaalse olukorra analüüs, edasise tegevuse kavandamine ning arengusuundade kindlaksmääramine kuni 2008. a. lõpuni. 2.4. Arengukava valdkonnad Lasteaia arengukava elluviimine toimub järgnevate valdkondade arendamise abil: • lapsed; • õppe- ja kasvatustöö; • personal ja juhtimine; • koostöö; • rahalised vahendid ja materiaalne baas. Lasteaia arengukava ajalise ulatuse määramisel tuleb arvestada Sillamäe arengukavaga. 3. Missioon Lasteaed on koolieast nooremate lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab ja nõustab lapse perekonda, soodustades lapse kasvatamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Meie missioon: • luua võimalused ja tingimused lapse isiksuseks kujunemisel, kes on sotsiaalselt tundlik, ennastusaldav, arvestab kaasinimestega ja hoiab loodust. • Kujundada lapse sotsiaalset kompetentsust perekonnas, kaaslaste vahel ja ühiskonnas. Kujundada vaimsust ja kõlbelisust. Kasvatada lapsi kodanikeks. 4. Visioon Lasteaed on koolieelse pedagoogilise ja kodanikukultuuri keskus. Lasteasutus, mis kasvatab iseseisvust, aktiivsust, vastutust ja valmistab kooliks. 5. Üldandmed Lasteaed on koolieelne lasteasutus, mis oma tegevuses lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest, alushariduse raamõppekavast, Eesti Vabariigi ning Sillamäe linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest. Lasteaia omanik on Sillamäe linn, lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Lasteaia aadress: Gagarini 25, 40233 Sillamäe; telefon: 39 73 995; e-mail: paikseke2000@hot.ee. 5.1. Asend ja teeninduspiirkond Lasteaed asub linna idaosas mikrorajooni keskel, Soome lahe ja männimetsa läheduses. Lasteaia territooriumi pindala on 13 057 m2 ja koosneb hoonealusest pinnast ja 12 mänguväljakust (kus on kaetud verandad), staadionist, muruväljakutest ja väikesest juurviljaaiast. Territooriumil on tänavavalgustus. Lasteaia territoorium on heakorrastatud, on palju ilupõõsaid, muruplatse, lillepeenraid. Õues kasvavad vahtrad, pärnad, pihlakad, toomingad, sirelid, hõbekuused jt. Lasteaia teeninduspiirkond on Sillamäe linn. 5.2. Lühiajalugu Lasteaed avati 1983. aastal ja on ehitatud tüüpprojekti järgi arvestusega 320 kohta. Lasteaias on bassein ja administratiivosa. 1995. aastal ehitati ja sisustati lastele oma jõududega saun. Vastavalt kavandatule käis esialgu 320 last, s.t. tegutses 13 rühma: 5 sõime ja 8 eelkoolirühma. Alates 1996.aastast langes järsult sündimus ja vähenes nõudlus lasteaia kohtade järele, seepärast on vähenenud rühmade arv lasteaias. 2006.-2007.õppeaastal tegutseb lasteaias 11 rühma: 3 sõimerühma ja 8 eelkoolirühma, neist 2 logopeedilist ja 1 eesti õppekeelega rühm. 5.3. Kokkuvõte lasteaia 2003-2005 aasta arengukavast Arengukavas püstitatud eesmärgid said enamuses realiseeritud. Lapsed on olnud kooliks hästi ettevalmistatud: see selgitatakse välja igal aastal lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate ühistel kokkusaamistel. Töötati välja õpetajate töö tulemuslikkuse kriteeriumid. Vastavalt koostatud koolitusplaanile toimus tööalane täiendkoolitus: lasteaiaõpetajad, õpetaja abid ja teenindav personal on saanud osaleda soovitud koolitustel, 1 õpetaja on atesteeritud õpetajaks. Lastevanemad on soovi korral saanud osaleda kõikides lasteaia elu puudutavates valdkondades: lahtiste uste päevadel, kliendi rahulolu uuringutel, õppe- ja arengukava koostamisel, lasteaia arvukatel ühisüritustel. Tihedad on olnud suhted teiste lasteaedadega ja Sillamäe Kannuka ning Astangu koolidega, Sillamäe muuseumiga: ühised õppepäevad, ühisüritused lastevanematele, vastastikused külaskäigud töökogemuste vahetamiseks ja teatrietendused lastele. Arenenud on ka koostöö Sillamäe Linnavalitsusega: koostöös sotsiaaltöötajatega on välja selgitatud abivajavad pered. Nende aastatega on tugevnenud lasteaia materiaalne-tehniline baas: täiustunud on spordiinventar, juurde on muretsetud vahendeid muusikatundide mitmekesistamiseks, lasteaed sai juurde 1 arvuti, uuendati inventari rühmades (lastemööbel, nukumööbel, köögimööbel). Suuremad investeeringud kulutati köögi ja maja signalisatsioonisüsteemi uuendamiseks. Raha puudusel jäi lasteaial renoveerimata ujula. Need vajadused loodame realiseerida uues arengukavas. 6. Lasteaia hetkseisu analüüs 6.1. Pedagoogilise personali üldanalüüs Lasteasutuses töötab 62 inimest, neist 31 on pedagoogid. Hariduse järgi Haridus Pedagoogide arv Kõrgharidus 9 Kesk-eri 22 Hetkel õpivad Tartu Ülikooli Narva Kolledžis 4 pedagoogi: 2 - bakalaureuseõpe; 2 – magistriõpe (koolieelse lasteasutuse õpetajaks). Hetkel õpivad Sotsiaal-Humanitaarinstituudis 2 pedagoogi (psühholoog-logopeediks) Lõpetanud kvalif. tõstmise kursused (160t.) 25 Suunatud 2002. aastal kursustele 5 Staaži järgi 1-5 aastat 3 5-8 aastat 1 11-15 aastat 5 Üle 15 aasta 22 Vanuse järgi Vanus Pedagoogide arv 25-29 3 30-39 9 40-49 10 50-57 7 Üle 57 2 6.2. Lasteaialaste üldanalüüs 2006-2007 õppeaastal on lasteaias 185 last. Laste vanus Rühma number Norm Laste arv rühmas Märkused 1.a. - 1.a.6.k. 1 14 14 sõime 1.a.6.k. - 2.a. 2 14 15 sõime 2.a. - 3.a. 3 14 16 sõime 2.a. - 3.a. 10 20 16 noorem 4.a. - 5.a. 6 20 19 keskmine 5.a. - 6.a. 7 20 20 vanem 3.a. - 4.a. 9 20 19 noorem 3.a. - 4.a. 4 20 16 noorem eesti 6.a. - 7.a. 11 12 15 vanem log. 5.a. - 6.a. 5 12 14 vanem log. 6.a. - 7.a. 8 20 21 vanem Lasteaias kokku 185 6.3. Tegevuse analüüs SWOT-analüüsi alusel Tugevad küljed • Lasteaia soodne asukoht • Lasteaia kõrge maine elanike hulgas • Ujula, saun, laste tervendamise ja karastamisega tegelevate spetsialistide olemasolu • Lapse arengut soodustavad huvialad • Laste lauluringi töö • Kogenud kvalifitseeritud töötajad • Tihe koostöö Kannuka ja Astangu kooliga • Kõrgharidusega õpetajate osakaalu kasv • On olemas laste tervistamise kogemus ja võimalus: füsioteraapiline varustus, Tšiževski lamp, tihe kontakt perearstiga, tervislike eluviiside kujundamine «Tervisekooli» ja «Beebikooli» kaudu • Tihe kontakt lastevanematega: spordi- ja kultuuriürituste organiseerimine, lastevanemate aktiivne osalemine ümbritseva keskkonna, õppe-ja kasvatustöö planeerimisel ja kujundamisel • Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel on läbivaks teemaks integratsioon Eesti ühiskonda eesti keele õppimise abil, tuginedes eesti riiklike pühade ja rahvakalendri tähtpäevade ning traditsioonide tutvustamisele, eesti keele rühma olemasolu • Laste haigestumise vähenemine Nõrgad küljed • Vähene kogemuste vahetus naaberlinnade pedagoogidega • Puudulik info kaasaaegsetest innovatsioonisuundadest eelkoolieelses pedagoogikas • Mänguplatside seadmed nõuavad uuendamist • Maja ja ujula remondivajadus • Nõrk eesti keele tundmine kollektiivis Ohud • Eesti keele süvaõppega rühmade õpetajate puudus • Mõnede lastevanemate ükskõiksus • Ümbruse vähene turvalisus • Hoone vanuse tõttu maja üldseisundi halvenemine Võimalused • Individuaalne lähenemine lapse arengule • Erinevate metoodikate kasutamine • Projektides osalemine • Uute eesti õppekeelega rühmade loomine • Traditsioonide jätkamine • Tihe koostöö lastevanematega 7. Prioriteetsed lasteasutuse arenguvaldkonnad ja põhisuunad Lasteasutuse põhiülesandeks lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades on: • Ühendada lapsi rahvus kultuuri säilitamiseks, kujundada lastes kodanikutunnet. • Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, sotsiaalset, vaimset ja füüsilist arengut. • Arendada tervislikke eluviise. • Kasutada laste keha arenguks abivahendeid (saun, ujula, ravitee, karastamine). 8. Töö lastevanematega Põhiülesanded: • Lastevanemate kaasamine lasteaia hindamistöösse tervisekasvatuse ja patriootiliste tunnete kasvatamisel. • Täiustada lastevanemate taset seoses patriootiliste tunnete kasvatusküsimustes. Oskuslikult kaasata neid lasteaia töösse. • Innustada lastevanemaid osalema lasteasutuse tegevuse kontrolli ja töö planeerimise organiseerimisel. Töövormid: • Pedagoogiline seminar «Õnnelik perekond» lastevanematele • Individuaalne töö erinevate perekondadega • Individuaalne vestlus • Lasteasutuse tegevuse hindamine lastevanemate poolt • Lastevanemate abi materiaalse tehnilise baasi täiustamises • Ümarlaud «Isa - kui tervisliku eluviisi kujundaja» • Ühised peod «Parim isa», «Minu ema on kõige parem», «Ühine teepidu», «Beebikool», «Jõulupidu» • Ühised tervisenädalad: matkad, võidujooksud, spordipeod • Koos lastevanematega rühmades minimuuseumide loomine 9. Tegevuskava kolmeks aastaks 9.1.Õppekava Eesmärgid ja tegevused 2006.-2007. õppeaasta Ülesanne Tegevus Vastutaja Tulemused vaadatakse läbi Tähtaeg Laste tervenda- mine ja karastami- ne ujulas • Fotonäituse loomine «Vesi meie elus» • Veespordiüritused • Puhkeruumi loomine lastele • Erinevate karastamisviiside kasutamine (tegevused ujulas) • Pedagoogiline nõupidamine «Laste efektiivse karastamise süsteem» Juhtkond, õpetajad, tervishoiu- töötajad Koosolek Pedagoogiline nõukogu Pedagoogiline nõukogu koos hoolekoguga Aasta jooksul November Detsember Eesti ja vene folkloori traditsiooni tutvustamine • Pedagoogiline koosolek «Laste suuline folkloor on eesti ja vene kurtuuride pedagoogiline tarkus» • Eesti autorite teoste dramatiseerimine • Lastetööde näitus «Armastan sind, minu kodulinn» • Foto näitus (koos lastevanematega) «Kodulinna kaunimad paigad» • Ümarlaud pedagoogidele ja lastevanematele «Armastus oma kodumaa vastu» Õpetajad, juhtkond Lapsed, lastevanemad, õpetajad, juhtkond Küsitlus, pedagoogiline nõukogu Aprill Märts 3.kvartal 2007. – 2008. õppeaasta Aroomi- ja fütoteraapia kasutamine laste tervenda-miseks • Ühine tee joomine koos lastevanematega • Näitus lastevanematele «Aroomi- ja fütoteraapia tervislikest võimalustest» • Pedagoogiline nõupidamine «Efektiivne töö laste tervendamisel» Õpetajad, lastevanemad pedagoogiline nõukogu Eesti ja vene rahva käsitööde tutvustamine • Muuseumi pedagoogiliste võimaluste kasutamine: - Koostöö muuseumidega, koduloosunnid (Sillamäe Linna Muuseum, Iisaku Muuseum) - Konkurss «Minimuuseumi loomine» - Pedagoogiline nõupidamine probleemide lahendamiseks • Pedagoogiline nõupidamine «Laste isiksuse kujundamine, tutvustades lapsi erinevate rahvuslike kunstivormidega» • Praktilise materjalide kogumine • Näitus «Osavad käed» Juhtkond, õpetajad, hoolekogu pedagoogiline nõukogu 2.kvartal Oktoober Märts 9.2. Ressursside arendamine Seoses laste sündimuse kasvuga linnas on aastail 2006-2008 planeeritud rühmade arv lasteaias: • 3 rühma vanuses 1.a. 3.k. kuni 3 aastani • 8 eelkoolirühma vanuses 3.aastast kuni 7.aastani, neist 2 logopeedilist, 3 eesti õppekeelega rühma. Väikses muusikasaalis kavandatakse luua Beebikooli ja laste puhketuba, vabas rühmaruumis kavandatakse luua looduse tuba ja personali puhketuba. Tasuliste teenuste pakkumine. 9.3. Personali ettevalmistus Personali arendamine ja koolitusstrateegia: tegeldakse iga töötaja tööalase professionaalsuse toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega. Kogu lasteaia tulemuslikkuse eesmärgiga, et olla parim lasteaed Sillamäel, kes tagab lapse parima alushariduse omandamiste arendades personali. Koolitusvajaduse määratlemise alused: • Arenguvestlus juhatajaga, millele eelneb töötaja kirjalik tööalane eneseanalüüs • Asutuse sisehindamise tulemused (sisehindamissüsteem: küsitlused lapsevanemate seas, sisekontroll, erinevatele töötajate küsitlused). 2006 2007 2008 1. Õppimine kõrgkoolis 6 5 4 2. Täiendkursused • Õpetajatele • Muusikaõpetajatele • Meditsiinipersonalile (meditsiiniõdedele) • Õpetajaabidele • Kokkadele • Köögitöötajatele 5 - 2 4 - 1 5 2 3 4 3 1 5 - 2 4 2 1 3. Atesteerimine - 1 - 4. Reservi ettevalmistus • Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal • Majandusjuhataja • Õpetajad • Õpetajate abid • Köögitöölised 1 - 1 (eesti õppekeelega rühm) 1 (eesti õppekeelega rühm) 1 - 1 - - - - - 1 1 1 9.4. Majandustegevus Asutuse ruumide ja territooriumi arendamise strateegia Eesmärk: muuta lasteaed hubaseks, turvaliseks, normaalseid olme- ja töötingimusi pakkuvaks asutuseks. Hetkeseis: 1997. aastal oli renoveeritud lasteaia hoone katus, 2005. aastal oli remonditud spordisaali valgustus ning hoone aknad vahetatud euronõuetele vastavateks, oli soetatud osaliselt ka nõuetekohane köögiinventar. 2001. aastal olid remonditud personali WC-ruumid. 2003. aasta suvel oli paigaldatud uus nõuetekohane tuletõrjesüsteem ja signalisatsioon. Probleemide alusel planeerime: Linnaeelarvest Vastutaja on administratsioon 2006-07 Kroonides 2007-08 Kroonides Remonditööd Muusikasaali remont 50 000 9 rühma remont ja valgustuse vahetamine Väikese muusikasaali remont 30 000 10 000 Inventari soetamine Muusikasaali sisustus Tolmuimeja Lastemööbel Nuku-mööbel 3kompl. Fotoaparaat Kardinad, kardinapuud 15 000 3000 12 000 7 500 3 000 4 000 Mänguplatsi inventar Lastemööbel 1 kompl. Nuku-mööbel 2kompl. Tolmuimeja 2tk. Kardinad, kardinapuud 10 000 12 000 3 500 5 000 5 000 Koolituskulud linnaeelarvest RV eelarvest 7 000 20 000 7 000 20 000 9.5. Asutuse juhtimise ja arendamise tegevuskava Valdkond Planeeritav teostusaeg Vastutaja/ partnerid Kujundada lasteaias Päikseke avatud, koostööd ja perekonda toetav haridusasutus, tulemuslikult toimiv asutus. 2006-2008 Kogu personal 1. Lasteaia sise- ja enesehindamissüsteemi täiustamine - hindamise valdkondade määramine - hindamise põhimõtete määramine - lastevanematelt hinnangu saamine 2006-2008 Juhataja Metoodik 2. Info liikumine, kättesaadavuse ja süsteemsuse tagamine - infosüsteemide arendamine: interneti püsiühenduse kasutamine lasteaias operatiivne juurdepääs uutele seadustele, määrustele ja õppematerjalidele sihtgrupp: asutuse personal - lasteaia oma kodulehekülje loomine ja täiendamine Sihtgrupp: lapsevanemad, laiem üldsus pidev 2008 Juhataja/ majandusjuhataja Juhataja/ Õpetajad 3. Lasteaia tegevuse, alushariduse põhimõtete tutvustamine, informatsiooni kättesaadavuse parandamine. Sihtgrupp: lastevanemad, laiem üldsus - asutuse voldikud (Igale lapsevanemale lasteaeda tulles jne) - lasteaia tegevuse tutvustamine ajakirjanduse vahendusel, avalikud publikatsioonid, artiklid ajalehes «Sillamäeski Vestnik» Lahtiste uste päevade korraldamine lastega peredele Ühisürituste korraldamine koos teiste lasteaedadega, koolidega Koolituste, õppepäevade korraldamine teistele lasteaednikele Õppekäikude korraldamine meie lasteaia personalile teistesse haridusasutustesse uute teadmiste ja ideede saamiseks Pidev 2007 pidev pidev pidev pidev pidev Juhataja/õpetajad Juhataja Juhataja, õpetajad Juhataja, rühmaõpetaja Juhataja Juhataja Juhataja 4. Lasteaia ja pere koostöö suunamine, lastevanemate nõustamine. - pidev infovahetus lapse arengu kohta (õpetajad, pere, tervishoiutöötaja) - igal lapsel oma tööde mapp, kuhu koondatakse kõik temasse puutuv oluline info, - lapsevanemal on juurdepääs oma lapse arengu analüüsile, sisulise töö tulemustele - arenguvestluste süsteemi arendamine (õpetaja - lapsevanem) - lastevanematele koolituste korraldamine alushariduse teemadel kutsutud lektoriga pidev täiendamine pidev pidev 1x aastas 1 x aastas Rühmade-õpetajad, Tervishoiutöötaja Õpetajad Õpetajad Rühmaõpetajad Juhataja 5. Lasteaia töökorralduse ja dokumendihalduse täiustamine ja kaasajastamine. tõsta töönõupidamiste tulemuslikkust, selleks: viia lahku järgmised nõupidamised: pedagoogilised nõupidamised organiseeritud arengunõupidamised infotunnid abi-ja muu personali infotunnid - Sisekorraeeskirjade uuendamine - Töölepingute vastavusse viimine muudatustega - Organisatsiooni sisehindamissüsteemi juurutamine Arhiivi korrastamine Lasteaia põhimääruse uuendamine - Tulemustasude süsteemi juurutamine, tööalase edukuse hindamispõhimõtete täiustamine 2006 pidev 2007 nõudmisel 2006 1xaastas 2007 2008 Sekretär-asjaajaja Õpetajad Juhataja Juhataja Juhataja Juhataja Asjaajaja Juhataja Juhataja 10. Arengukava hindamise ja uuendamise kord 1) Arengukava täitumisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogilisel nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuundade ja valdkondade eesmärkide täitmine. • lähtuvalt eelmise perioodi analüüsi-hinnangu tulemustest • Sillamäe linna arengukava muudatustest 2) Arengukava muudatused esitatakse linnavalitsusele kinnitamiseks. Kinnitatud Sillamäe Linnavalitsuse 21. septembri 2006. a määrusega nr 18 SILLAMÄE LASTEAED «HELEPUNASED PURJED» ARENGUKAVA 2006 - 2008 1. Sissejuhatus Ühiskond ja lasteaed selle osana elavad läbi kiirete muutuste aegu. Koolieelsete lasteasutuste osa on ühiskonnas pidevas muutumises. Üha suurem osa lastest veedab esimesest eluaastast kuni koolini välja palju aega lasteasutuses, väljaspool kodu. Lasteasutuse tegevuse kvaliteet omab üha suuremat tähtsust. Kvaliteet peegeldab eelkõige lastega seotud huvigruppide väärtusi, norme, soove ja vajadusi. Viimastel aastatel on üha enam levinud mitmedimensiooniline lähenemine kvaliteedile kui mudelile, kus saab eristada struktuurilist (lasterühma suurus, personali hulk ja väljaõpe, tegevuse liigendatus, ruumide sisustus) ja protsessidest (suhted ema-laps, laps-lasteaiaõpetaja, lasteaiaõpetaja-lapsevanem) tulenevaid dimensioone. Lasteaia tööprotsessi kvaliteet hõlmab kõiki suhteid ja sündmusi, mida laps lasteaia sotsiaalses ja ruumilis-materiaalses ümbruses kogeb. Kvalitatiivselt hea on lasteaed, mis soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel. Lastevanemad esitavad üha kõrgemaid nõudmisi koolieelsele haridusele. See tõstab professionaalse ettevalmistuse nõudmisi personalile. Siit tulenevad omakorda uued ülesanded. Käesolev lasteaia arengukava on välja töötatud aastateks 2006-2008. Arengukava määrab lasteaia arengu ja omanäolisuse sellisena, nagu me soovime oma lasteaeda näha, püüab leida uusi ideid ning kavandab peamised ettevõtmised. Lasteaial on oma tulevikuvisioon. Arengukava määratleb ära lasteaia toimetuleku ja läbilöögivõime järgneval kolmel aastal. Lasteaia arengukava lähtub olemasolevast informatsioonist, teostatud küsitlusest, kollektiivisisese töögrupi tööst ja määrab perspektiivid ning eelistused tegevusvaldkondade kaupa. Uuendusi taotletakse lasteaia kõigis valdkondades. Arengukava väljatöötamisega on tegelenud kogu lasteaia personal, lastevanemad ja hoolekogu. 2. Arengukava koostamise põhimõtted, lähtepunktid ja lähtealused Arengukava koostamise põhimõtted: Lasteaia arengukava on dokument, mis sätestab lasteaia hetke olukorra ning näitab arengu põhisuunad ja tegevuskava kolmeks aastaks. Arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest ja Sillamäe linna hariduse arengukavast aastateks 2006-2008. Arengukava aitavad realiseerida Sillamäe Linnavalitsus, lastevanemad ja töötajad, sponsorid ning osalemine erinevates projektides. Üldise eesmärgi elluviimine ei olene mitte ainult eesmärkidest enesest, selle saavutamise vahenditest ja vahendite kasutamise korraldusest, vaid ka lasteaia traditsioonidest ja eripärast. Arengukava: 1. Määratleb arengu sisu ja vahendid. 2. Eelarve koostamisel arvestatakse väljatöötatud arengukava. 3. Orienteeritus tuleviku eesmärkidele lasteaia sihipäraseks arenguks eelolevaks kolmeks aastaks. Arengukava koostamise lähtepunktid: 1. Lasteaed peab tagama õppimist soodustava keskkonna igale lapsele, kus laps saaks mitmekülgselt areneda. 2. Lasteaed on avatud , paindlik ja suudab reageerida ühiskonna muutustele. 3. Õppe-ja kasvatustöö kvaliteedi tagatis on arenemisvõimeline personal. Mida parem on õpetaja ettevalmistus, seda sisukam ja edukam on suhtlemine laste ja vanematega. 4. Lasteaia ja perekonna koostöö ning nõustamine. 5. Omavalitsuse teadvustamine lasteaia töödest ja tulemustest. 6. Koostöö teiste piirkonna haridusasutustega. 7. Arengukava osa on lasteaia õppekavad, mis sisaldavad ainekavasid ja üritusi. Lasteaia õppekava peamised lähtealused: 1. Eestimaa ja kodukoha kultuuritraditsioonide edasikandmine. 2. Lapse individuaalsuse ja ealiste iseärasuste arvestamine. Õpetaja individuaalne töö iga lapsega. 3. Lapsele arengut soodustava keskkonna ja turvatunde tagamine. 4. Sotsiaalsete oskuste, suhtlemis-ja esinemisjulguse arendamine. 5. Koolivalmiduse saavutamine. 3. Lasteaia üldandmed ja hetkeolukord Sillamäe linna lasteaed «Helepunased purjed» (edaspidi lasteaed) on linnale kuuluv munitsipaalasutus (reg.nr. 75012015) ja asub aadressil: Geoloogia 18, 40233 Sillamäe. Lasteaed annab alusharidust alates 2. eluaastast kuni kooliminekuni. Õppe- ja kasvatustöö korraldus lasteaias toimub alushariduse riikliku raamõppekava alusel eesti ja vene keeles. Lasteaias on 4 rühma ja oleneb laste kooliastumisest, seega 2 sõimerühma ja 2 aiarühma. Lasteaias on 67 last (01.09.2006 seisuga). Lasteaed on avatud tööpaevadel 6.30 - 18.30. Maja ehitati 1987. a. 13 rühmale. Kuna laste arv on viimaste aastate jooksul vähenenud, töötavad lasteaia hoones Sillamäe Keskraamatukogu filiaal, hambaarst ning Laste Loomingu Keskuse « Ulei» huviringid. Lasteaias on järgmised rühmad: Rühma nimetus Laste vanus Nimekirja koosseis Sipsik (eesti õppekeelega rühm) 4-6 aastesed lapsed 22 Pisipõnn (sõimeruhm) 1-2 aastased lapsed 11 Täheke (sõimerühm) 2-3 aastased lapsed 16 Päikseke (aiarühm) 3-4 aastased lapsed 18 Lasteaias on suurepärane ruumide valik, mis soodustab mitmekülgset lapse arengut, spordi- ja muusikasaal, pildigalerii, ujula, mängutuba, hästi varustatud neli rühma ning on ka võimalus avada veel üks 4-5 aastastele lastele eesti õppekeelega rühm. Kapitaalseid ümberehitusi ei ole toimunud. 2003. a. toimus basseini akende uuendamine, tuletõrje-ja valvesignalisatsiooni paigaldamine. Igal suvel on toimunud sanitaarremont vastavalt rahalistele võimalustele. Uuendamist ja osaliselt väljavahetamist vajab lastemööbel. Lasteaia territoorium on valgustatud ja aiaga piiratud, kuid piirdeaed vajab remonti. Laste mänguvaljakud ja õueplatsi varjualused vajavad remonti, sest telliskivist sein laguneb, puust põrandad on mädanenud. Vajalikud on uued välivarjualused, mis vastavad oma mõõtmetelt ja arhitektuurilt uutele sanitaarnõuetele. Kahjuks on köögi ja pesula inventar vananenud. Pidevalt lähevad suured rahasummad inventari remondiks. Metoodilisse kabinetti on kogutud aastate jooksul vajalikku kirjandust, pildimaterjali, õppemänge ja muud vajalikku metoodilist materjali. Kõik on süstematiseeritud ja uue materjali muretsemisel on teavitatud kõiki pedagooge. Lasteaias on olemas 3 arvutit, neist 1 on laste kasutuses. Antud momendil on seal ainult mängud, kuid kavas on sinna muretseda ka tarkvara emakeele ja arvutamise ning värviõpetuse kohta. Samuti soetada juurde 1 arvuti juhataja kabinetti. Alates 2003. aastast on lasteaial uus arvuti interneti püsiühendusega. Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest ning Sillamäe linna ja lasteaia põhimäärustest. Lasteaia igapäevast elu aiarühmades korraldavad lasteaiaõpetajad ja õpetaja abid ning sõimerühmas kaks lasteaiaõpetajat ja kaks õpetaja abi. Lisaks sellele on veel täiskoormusega muusikaõpetaja, 0,5 kohta ujumistreener, 0,5 kohta logopeed, 0,5 kohta eesti keele õpetaja. Lasteaiaõpetajatest kahel puudub erialane haridus, kõik on läbinud 160- tunnise õpetaja koolituse. Lisaks sellele tegeleb lastega veel logopeed ja tervishoiutöötaja. Sipsiku rühmas tegeleb logopeed ka laste kooliks ettevalmistusega. Rühmade õppe- ja kasvatustöö planeerimine toimub aastaplaani põhjal. Nädala planeering kajastub ka rühma stendil. Lasteaias on välja kujunenud traditsioonilised ettevõtmised koos laste ja lastevanematega: - Eesti rahvakalendri ja riiklike tähtpaevade tähistamine (Mardi- ja Kadripäev, Kodanikupäev, Vabariigi ja linna aastapäevad, advendihommikud, Vastlapäev jne.); - Spordiüritused – kevad- ja sügismatkad, jooksupäevad, ujula peod; - Tervisenädal – südamenädal, leivanädal; - Pereüritused – Emadepäev, Isadepäev; - Lasteaia lõpuekskursioon; - Jõulukontsert lastevanematele; - Teatridekaad. Lasteaias töötab Beebikool, inglise keele huviring koolieelikutele, rütmika tunnid ja ujula. Ujulat kasutavad 1. klassi õpilased Kannuka koolist ja Toila valla lasteaialapsed. Nendele on see teenus tasuline. 2005. aasta novembrist on Beebikool tasuline teenus lastevanemate jaoks. Planeerime teha ka inglise keele huviringi tasuliseks alates 2007. aasta jaanuarist. Seoses sellega kasvab meie lasteaia omatulu ja tänu millele on meil võimalik teenida lisaraha õppevahendite ja mänguasjade ostmiseks. 4. Lasteaia koondanalüüs Et kavandada edaspidiseks tegevuseks strateegiaid, viisime lastevanemate hulgas läbi ankeetküsitluse ja personali hulgas SWOT küsitluse. Meeskonnatööna analüüsiti tugevaid ja nõrku külgi ning ümbritsevast keskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte: Lasteaia tugevad küljed: - Soodne asukoht; - Õpihimuline kaader; - Pedagoogilisel kaadril täiendõppe võimalus; - Õppekava olemasolu; - Aasta tegevuskava olemasolu; - Avatus uuendustele; - Eesmärgistatud õppe-ja kasvatustöö; - Hea meeskonnatöö; - Sise- ja enesehindamissüsteemi käivitamine 2005.a. sügisest. Lasteaia nõrgad küljed: - Ruumid vajavad remonti; - Mööbel vajab uuendamist; - Õuevahendite vähesus; - Lasteaia ruumide valgustus vajab uuendamist; - Mittepedagoogide vähene koolitus; - Kõrgkoolis õppimine on kallis; - Lasteaia tegevust tutvustav infolevik vähene meedias. Ümbritsevast keskkonnast tulenevad võimalused: - Alushariduse väärtustamine; - Pedagoogide palkade tõstmise võimalus; - Uued ja kaasaegsed õppevahendid; - Kaadri koolituse võimalus; - Osalustasu kasutamise võimalus õppeeesmärkide täitmiseks; - Energilised ja koostöövalmis vanemad. Ümbritsevast keskkonnast tulenevad ohud: - Tihe lasteaedade võrk; - Probleemsed pered, perede raske majanduslik olukord; - Ebakindlus tuleviku suhtes, laste arvu vähenemine lasteaias. Edukuse strateegia: - Soodne asukoht; - Kvaliteetse alushariduse omandamine; - Kaasajastatud sisustus, tehnika, kvaliteetne toitlustamine, sportimisvõimalused, huviringide tegevus lasteaias; - Kvalifitseeritud kaadri väärtustamine, tasustamine, enesetäiendamise võimalus igas töölõigus; - Personali ja lastevanemate vaheline meeskonnatöö; - Motivatsioon; - Mõistev koostöö omavalitsuse ja linna ettevõtjatega; - Lasteaia reklaamimine; - Kogemuste omandamine teiste lasteaedade külastamisest, ka väljaspool Eesti Vabariiki; - Sõprussidemete tihendamine; - Arusaadav korraldus ja kindel kodukord, mis tagavad protseduuride kvaliteetse toimimise, õigete otsuste tegemise ja inimeste turvalisuse. Pikemaajalisem arengustrateegia lasteaiale Tegevuskava Nr Tegevus Läbiviimise aeg 1. Lahtiste uste päevad, nädal 1 kord aastas 2. Koostöö omavalitsusega pidev 3. Kaasata hoolekogu ja lastevanemad lasteaia ellu pidev 4. Osaleda seminaridel, nõupidamistel jne. pidev 5. Teiste lasteasutuste elu-ja oluga kursis olemine, uuenduste vastuvõtmine pidev 6. Leida sponsoreid pidev 7. Osaleda kõikvõimalike projektide kirjutamisel pidev 8. Kasutada töötu abiraha saajaid lasteaia juhutöödele (remonditööd) pidev 9. Erinevate lasteaedade külastus kogemuste saamise eesmärgil pidev 10. Lastevanemate nõustamine pidev 11. Info levik meedia kaudu pidev 12. Avada 4-5 aastastele lastele eesti õppekeelega rühm 2007. a. septembrist 5. Lasteaia missioon, moto, visioon ja arengu prioriteetsed ülesanded Lasteaed lähtub laiematest eesmärkidest, mida kajastavad mission, moto, visioon ja sellest tulenevalt püstitab arengu prioriteetsed ülesanded. 1) Lasteaia missioon: laste arendamine, kasvatamine ja kooliks ettevalmistamine, mis tagab koolis oskuse õppida ja säilitada huvi kõigi ümbritseva vastu. Missioon tuleneb lasteaia üldeesmärgist luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujundamiseks, kes on tulevikus sotsiaalselt tundlik, mõtteergas, kaasinimesi ja keskkonda arvestav ning väärtustav kodanik. Me väärtustame oma kodumaa kultuuritraditsioone, õpime tundma folkloori – uurime ja avastame maailma koos lastega. 2) Lasteaia moto: kõigi lastega tegelevate täiskasvanute ühissooviks on elu püsiväärtuste- kodu, töökus, haridus, ausus, armastus- kujundamine, säilitades seejuures laste isikupära, avastamisrõõmu ja loovuse. 3) Lasteaia visioon: OLEME LASTEAED, KUHU LAPS TAHAB TULLA, KUHU LAPSEVANEM TAHAB OMA LAST TUUA, KUS ÕPETAJA TAHAB TÖÖTADA. PRIORITEETSED ÜLESANDED: - hoida ja tugevdada lapse tervist, soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, vaimset ja kehalist arengut; - arvestada lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi; - süstematiseeritud teadmiste, oskuste ja vilumuste, käitumisnormide kogumi omandamine toimetulekuks igapäevaelus; - õpetajatel anda võimalus kasutada erinevaid meetodeid kõigi nende eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava prioriteetide saavutamiseks. 1. Lähtuda põhimõtetest: - kergemalt raskemale; - tuntult tundmatule; - lähemalt kaugemale; - hellus ja nõudlikkus; - vabadus ja kord; - integreeritus; - individuaalsus; - kodu ja lasteaia koostöö; - rahvuslik kultuuriline taust. 2. Õpetaja ei tohi unustada, et väikesel lapsel on: - silmad, et maailma imetleda; - jalad, et maailma uudistama minna; - kõrvad, et maailma hääli kuulda; - käed, et maailma kombata; - nina, et lõhnu tunda; - suu, et kõigist imedest rääkida; - süda, et tunnetada kõike seda, mida sõnadega väljendada ei saa. 3. Arengusuunad laste tervise kaitsel: - rühihäiretega ja lampjalgsuse profülaktika; - laste tervislik toitlustamine; - regulaarne sportlik tegevus nii õues, toas kui ujulas; - arendada lastes vaba vaimu, loovat ja iseseisvat mõtlemist, lastes lastel valida ja otsustada - see, kes otsustab, see ka vastutab; - suunata lapsi mõtlema sellele, mis on töös ja tegevuses väärtuslik, tuleb ka väärtustada ja hinnata ning tunnustada tegijat. 6. Õppe- ja kasvatustöö Peaeesmärk: lapse igakülgne areng. Õppe- ja kasvatustegevus toimub alushariduse raamõppekava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad igapäeva toimingud, laste vabategevus ning lasteaiaõpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus. Õppimise aluseks on vaatlemine, kuulamine, uurimine ja katsetamine. Õppimine rajaneb eelkõige huvi tekitamisel. Õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti ja vene keeles. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu esitatakse viies õppe- ja kasvatusvaldkonnas: 1. keel ja kõne; 2. matemaatika; 3. kunst; 4. muusika; 5. liikumine. Raamõppekava toetab lastevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Läbivaks teemaks õppe- ja kasvatustöös on liiklusteema ja loodusteema, millega on seotud meie lasteaia traditsioonid. Lasteaial on oma loodusrada, mille raskusaste sõltub laste vanusest. Loodusrada läbitakse erinevatel aastaaegadel. Raja eesmärgiks on tutvustada lastele kohaliku looduse eripära. Õppekava raames väljatöötatud ainekavas on kõik tegelused seotud eelkõige koduloolisusest lähtudes, eesti rahvakalendri ja looduse aastarütmi arvestades. Õppetegevus planeeritakse traditsiooniliste rahvakalendri tähtpäevade ja aastaaegade rütmist ning koduloolisest aspektist lähtuvalt. Samuti antakse teadmisi esivanemate ajaloost, kasutades eesti rahvatarkust ja mõistatusi. 2007.a lõpuks tahame sisustada lasteaia muuseumitoa, kuhu kogume lastega seonduvat ja kodukoha ajalooga seonduvat vanavara ja viiakse läbi koos Sillamäe muuseumiga muuseumitunde. Tegevuskava üheks eesmärgiks on õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi tõstmine. Kvaliteeti saab tõsta läbi töö analüüsi ja hindamise. Alates 2005/2006 õppeaastast töötatud välja sisehindamissüsteem. Arengutegevuse printsiibid: - Eakohasus ja võimete kohasus; - Mängulisus; - Kordamine ja harjutamine; - Lapse motiveerimine ja vabatahtlikkus; - Integratsiooni erinevate ainete vahel teemade kaupa. Kõik see kajastub lasteaia õppekavas. Õppekavas kajastub ka kasvatuslik osa. Õpetamine käib käsikäes kasvatamisega. Kasvatuse sisuks on oskused tulla toime igapäevases elukeskkonnas. Suurt tähtsust omavad kasvataja kui õpetaja enda väärtushinnangud ja isiklik eeskuju. Probleemid: Õppekavaga püstitatud mõõdetavad ja hinnatavad eesmärgid ei ole viidud iga töötaja ja lapsevanemani. Võimalikud lahendused: Saavutada olukord, kus kollektiivi liikmete poolt tehtavad järeldused, peavad olema lapse arengut soodustavad, mille alusel kavandatakse edaspidised tegevused, kus kõik kollektiivi liikmed suudavad teha koos omavahelist tööd õppekava realiseerimiseks ja arendamiseks. ARENGUSTRATEEGIA ÕPPETÖÖLE Tegevuskava Nr Tegevus Läbiviimise aeg 1. Töötada pedagoogilise kollektiiviga välja õppekava lasteaiale ja seda pidevalt analüüsida ning täiendada pidev 2. Igale õppeaastale hinnangu andmine ja analüüsimine 1 kord aastas õppeaasta lõpul 3. Lapse vaimse-, sotsiaalse- ja füüsilise koolivalmiduse saavutamine pidev 4. Õppematerjalide täiendamine ja süstematiseerimine. Kõnearenduslike õppematerjalide loomine. pidev 5. Välja töötada iga lapse arengu jälgimise süsteem ja selle töösse rakendamine pidev 6. Vanemate tagasiside arengumappide põhjal lapse arengu kohta 2 korda õppeaastas 7. Teha koostööd Sillamäe linna lasteaedadega, koolidega ja muuseumiga pidev 8. Suuremat tähelepanu pöörata erivajadustega laste tegevuse organiseerimisel pidev 9. Arenguvestlused lastevanematega igal sügisel ja kevadel alates 2006. a. 2 korda aastas 10. Eesti muuseumitoa sisustamine, muuseumitundide läbiviimine üks kord kuus. Täiendada muuseumituba laste asjadega ja kultuuriesemetega. 1 kord kuus alates 2006.a sügisest 11. Tervise- ja liikluskasvatus läbi mängu. Anda teadmisi tervisekasvatusest, liiklusest ja tehnikavaldkondadest. pidev 12. Loovuse ja esinemisjulguse arendamine muusikaliste dramatiseeringute kaudu pidev 13. Jätkata tööd eesti keele ja inglise keele õppe ning eesti rahvaloomingu tutvustamise alal pidev Peaeesmärk: Toetada laste igakülgset arendamist. ARENGUSTRATEEGIAD KASVATUSELE 1) Luua lapse arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused, saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. 2) Toetada last ümbritseva mõistmisel ja tervikliku maailma pildi kujunemisel. 3) Toetada ja abistada vanemaid kasvatusküsimustes. 4) Lasteaiaõpetaja enda eeskuju isiksuseks olemisega. 5) Märgata lapse sünnipäraseid eeldusi ning teada kuidas neid arendada. 6) Sotsiaalsete arusaamade kujundamine suhtlemisel täiskasvanute ja lastega. 6.1 Eestimaa ja kodukoha kultuuri edasikandmine Antud õppekava osa peaeesmärgiks on laiendada laste, lastevanemate ja lasteaiatöötajate teadmisi eesti kultuuri alal, eesti keele õppimise, looduse tundmise, rahvaloomingu tutvustamise kaudu. Abinõud eesmärgi saavutamiseks on järgmised: - mitmekesistada laste tööd eesti keeles (tegelused rühmades, mängupeod, mis on seotud eesti rahvakalendri tähtpaevade tähistamisega, kohtumised eesti lasteaia lastega ja pedagoogidega); - «Minu Eestimaa» nurgakese kujundamine lasteaia rühmades; - teadmiste laiendamine Eestimaast: ette valmistada folklooripidu eesti rahva loomingu põhjal (Emakeelepäeva tähistamine 14. märtsil); - laste kõne ja eesti keeles väljendusoskuse arendamiseks luua vajalikud tingimused teatridekaadil osalemiseks. Eesmärk: eesti lastekirjanike loomingu tutvustamine ning nende teoste dramatiseerimine. Eesti kultuuri edasikandmine soodustab laste, lastevanemate ja lasteaiatöötajate integreerumist eesti ühiskonda, aitab luua vajalikud tingimused tutvumiseks eesti rahvuskultuuriga ja riigikeele õppimiseks. 7. Lasteaia personal ja funktsionaalne juhtimine Lasteaia juhataja ülesanne on tagada lasteaia tulemuslik töö, juhtida tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Kõik lasteaiaõpetajad kuuluvad lasteaia pedagoogilisse nõukogusse, mida juhib lasteaia juhataja ja mille ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning hoolekogule õppe- ja kasvatustegevuse parandamise kohta ettepanekute tegemine. Pedagoogilised nõupidamised toimuvad kord kvartalis, vajadusel tihemini. Juhtimise eesmärk: - Aktiivse, kompetentse ja arenguvõimelise meeskonna loomine. - Igaüks vastutab oma töö eest, kuid on samas ka ühtse meeskonna liige. Lasteaias töötavad pedagoogid, majandamist ja toitlustamist tagavad töötajad, õpetajaid abistavad töötajad. Lasteaia juhatajal on ülesanne tagada lateaias tulemuslik töö, juhtida edukalt lasteaia tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga, mille ülesandeks on õppe- ja kasvatustöö parandamiseks ettepanekute tegemine. Pedagoogilisi nõupidamisi vähemalt 4 korda aastas (vajadusel rohkem). Pedagoogilist nõupidamist juhatab lasteaia juhataja ja tema peamine eesmärk on aktiivse ja arenemisvõimelise meeskonna loomine. Hetkel on 160-ne tunnise täiendkoolituse läbinud kõik pedagoogid. Lisaks sellele on pedagoogid osalenud lühiajalistel kursustel ja täiendkoolitustel. Igal pedagoogil on oma arengumapp, mida pidevalt täiendatakse. Haridusküsimuse puuduseks on see, et käesoleval ajal ei õpi ükski õpetaja kõrgkoolis ja ei omanda riigikeelt. On läbi viidud küsitlusi lastevanematele ja lastele hindamiseks lasteaia pedagoogilist tegevust, et kavandada arengustrateegiat edaspidiseks. ARENGUSTRATEEGIA PERSONALILE Tegevuskava Nr Tegevus Täitmise aeg 1. Personali kõrge tase kõigil tasapindadel pidev 2. Iga 5 aasta järel 160 tunnised täiendkoolitused pedagoogidele. Võimaldada ka lühiajalisi kursuseid ja suhtlemistreeninguid. Pidev enesetäiendamine 3. Toiduhügieeni 6 tunnine koolitus õpetaja abidele ja köögipersonalile pidev 4. Õpetaja abide täiendkoolitus 2006-2008.a. 5. Kursustel omandatu edastamine pidev 6. Viia läbi lastevanemate nõustamiskoolitus 2006.a. 7. Lasteaia töö tulemuslikkuse hindamiseks, tagasiside saamiseks ja töö edasiseks kavandamiseks töö analüüs, sisehindamine, sisekontroll, ankeedid lasteaia töö parandamiseks vanematele. Alates 2006.a. pidev 8. Igasuguse erialase info ja kursustel omandatu edastamine lühinõupidamistel pidev 9. Teha meeskonnatööd lasteaia juhtimises pidev 10. Õpetajate edukuse arendamine: iga õpetaja koostada arengumapp enda jaoks, otsides uut ja huvipakkuvat materjali, mida oma pedagoogilises töös saaks kasutada pidev 11. Ohutu töökeskkonna kujundamine pidev 12. Arenguvestlused lasteaia töö parandamiseks töötajatele 1 kord aastas 13. Tuletõrjeõppuse korraldamine, lavastatud avariiolukordade läbimängimine personali ja lastega. Tööohutuse ja töötervishoiu järjekordne koolitus 10.2006 10.2007 1 kord aastas 14. Luua tingimused personali riigikeele õppimiseks. pidev Peaeesmärk: Arenguvõimeline personal on parema töökvaliteedi saavutamise aluseks. Töö hindamine ja analüüs võimaldavad planeerida lasteaia arengut. 8. Hoolekogu ja lastevanemad Peamised lapse arengut mõjutavad tegurid on perekond, lasteaed, kool, sõpruskond, massimeedia. Vanemad usaldavad järjest rohkem oma laste käekäigu spetsialistide hoolde. Seda on märgata järjest noorenevast sõimeealistest lastest, keda soovitakse lasteaeda panna. Selleks, et säilitada sidet lastevanemate vahel ja parandada lasteaia ette kerkivaid probleeme on valitud lasteaia hoolekogu, kuhu valitakse igast rühmast lastevanemate esindus, lasteaia pedagoogide esindus ja linnavalitsuse poolne esindaja. Hoolekogu ülesandeks on olla vahendajaks lasteaia, linna ja vanematevahelises koostöös. Töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartalis. ARENGUSTRATEEGIA KOOSTÖÖLE HOOLEKOGUGA Tegevuskava Nr Tegevus Täitmise aeg 1. Anda hoolekogus toimuva kohta tagasisidet vanematele, personalile, kasutades selleks stende, vestlusi, vanemate koosolekuid pidev 2. Arengukava täiendamine pidev 3. Aidata kaasa lasteaia majandusmurede lahendamisele ja lasteaia ette kerkivatest probleemidest linnavolikogule ettepanekute tegemine pidev 4. Parandada lasteaia õueala vahendid Kevad 2006 5. Lastevanemate kaasamine lasteaia sisehindamistöösse pidev 6. Tõsta lastevanemate taset eesti kultuuritraditsioonide propageerimisel pidev Peaeesmärk: Paraneb lasteaia töökorraldus. Arengustrateegiad koostööle lastevanematega: 1. Lastevanemate kaasamine lasteaia ellu: lastevanemate kasutamine rühmas lasteaiaõpetajate koolituse ajal, ühisüritused lastele ja lastevanematele jne. 2. Lasteaia infovoldiku koostamine 2007.a. 3. Laste arengunäitjate kava koostamine 2006.a. 4. Arenguvestlused lastevanematega kevad, sügis alates 2006.a. 5. Koolituspäevad lastevanematele kord aastas. Peaeesmärk: Lastevanematel on ülevaade lasteaia üritustest ja töökorraldusest. Vajaliku info kättesaadavus. 9. Majandamine Lasteaia majanduslik tegevus 2003-2005. a. - teostatud sanitaarremont ühes rühmas; - tehtud kergeid parandustöid kõikides rühmades; - vahetatud osaliselt välja toidu transportimisnõud; - teostatud sanitaarremont ujulas ja vahetatud aknad; - osaliselt on välja vahetatud linoleum lasteaia koridoris. Probleemid: Rühmaruumide, saalide aknad on amortiseerunud. Paljude ruumide valgustus ei vasta nõuetele. Piirdeaed amortiseerunud. Pesuruumi välisuks amortiseerunud. Lasteaia spordisaal ei vasta tervisekaitse nõuetele. Lasteaia majandamine 2006-2008. a. Lasteaial on eelarve, mille kinnitab kohalik omavalitsus volikogu istungil. Lasteaia rahastamine toimub: - linnaeelarve vahenditest; - lasteavanemate tasu. Vanema poolt kaetava osa määr kehtestatakse Sillamäe linnavolikogu otsusega. Kõige parema tulemuse annab lasteaia hea majanduslik kindlustatus. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja teha palju tööd igal tasandil. Kulud Lasteaia kuludest moodustab kõige suurema osa personali töötasud. Lasteaia kuludest peaksid kõige suurema osa moodustama remondikulud, kuid kahjuks on selleks raha nappinud. Lasteaia eelarve analüüs Nr Sisu 2002 2003 2004 2005 1. Linnaeelarve 1682600 1734233 1957568 2187323 2. Ruumide rent 23491 18774 18774 25032 3. Lastevanemate osa ülalpidamiskulude maksmisel 46200 43725 53350 66900 4. Omatulud 3612 4500 5880 5000 5. Kohamaks lastele väljaspool linna - - - - Majanduslik tegevus pikemas prespektiivis kolmeks aastaks. Aasta Remont Eesmärk Orienteeruv maksumus Igal aastal Rühmaruumide sanitaarremont ja sisustuse muretsemine Luua soodne töö- ja olmekeskkond lastele ja personalile 1 rühm – 20000 krooni eelarve, remonditööde vahendid 2006-2007 Territooriumi korrashoid: - õueala piirdeaia remont; - liivakastide remont; - välismänguasjade soetamine; - õueala varjuplatside remont. Lastele on loodud soodsad tingimused õuemänguks ja õppe- ja kasvatustegevuseks õuealal Eelarve, avariiremondi vahendid 2006 Infotehnoloogia: - uue arvutikomplekti muretsemine; - uue printeri muretsemine. Lasteaia töötajatele on loodud arvuti kasutamise võimalus. Dokumentatsioon on korrektne. 12 000 krooni eelarve 2006-2007 Tarkvara muretsemine laste arvutisse emakeele, arvutamise ja värviõpetuse kohta. Luua soodsad tingimused laste õppe- ja kasvatustegevuseks. 3000 krooni omatulud 2006 Teostada spordisaali remont Lastele arengut soodustava keskkonna tagamine 290 000 krooni Tervisekaitse ettekirjutus 2006 Laste voodiinventari väljavahetamine - 9 000 krooni omatulud 2007-2008 Lasteaia uste ja akende vahetus Luua soodsad olme- ja töötingimused Projektrahastamine 2006-2007 Halduspersonali riietuse uuendamine 3 000 krooni majandamiskulud 2006-2007 Uue pesumasina ja triikraua soetamine Luua soodsad ja ohutud töötingimused 6 000 krooni majandamiskulud 2008 Lasteaia valgustite vahetus Projektrahastamine 2007 Tuletõkkeuste paigaldamine Ohutu töökeskkonna loomine Tervisekaitse ettekirjutus Käesolev plaan on realiseeritav vastavalt rahastamisele linnaeelarvest ja projektidest saadavatele toetustele. 10. Kokkuvõte Tahame saavutada: 1. Tahame olla lapsekeskne lasteaed, kus kõigil on turvaline olla ja mis on avatud kodule ja perele. 2. Läbi mängu, vaatluste, õppekäikude, katsetuste uurime ja avastame maailma. 3. Arvestame iga lapse individuaalsust. Arvestame tema ealiste iseärasustega ja arendame temas hellust, inimlikkust ja ilumeelt, viisakust, algatusvõimet, vastutustunnet, eneseväljendusoskust ja julgust. 4. Õpetame käitumisnormidest kinnipidamist, austust vanemate inimeste ja kõige elava vastu. 5. Tutvusame oma maa ja oma rahva kultuuripärandit. Võtame eilsest selle, mis oli hea ja viime homsesse veelgi paremana. 6. Kasvatame armastust kodu, kodulinna ja kodumaa vastu. 7. Õpetame sallivust ja tolerantsust - igaühel on õigus olla teistsugune. 8. Pöörame suurt tähelepanu tervisekasvatusele, tubli ja terve lapse kasvamiseks. 9. Oleme sõbralikud ja arenemisvõimelised, aitame kolleegi kui ta seda vajab. 11. Arengukava uuendamise kord 1. Arengukava täitmisest tehakse õppeaasta lõpul kokkuvõte pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus ning kavandatakse edaspidised tegevusstrateegiad. 2. Lasteaia arengukavasse viiakse sisse muudatused vastavalt Sillamäe linna arengukavale. 3. Lasteaia arengukavasse viiakse sisse muudatused ja täiendused vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja määrustele. 4. Investeeringuid nõudvate meetmete rahastamine toimub vastavalt Sillamäe linna arengukavast ja linna eelarves ettenähtud vahenditele. 5. Lasteaia arengukava muudatused kinnitab Sillamäe Linnavalitsus.